02009R1224 — ET — 14.08.2019 — 006.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1224/2009 20. november 2009 millega luuakse ►M5   ►C2  liidu ◄  ◄ kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343 22.12.2009, lk 1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1379/2013, 11. detsember 2013,	L 354	1	28.12.2013
M2	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013,	L 354	22	28.12.2013
►M3	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1385/2013, 17. detsember 2013,	L 354	86	28.12.2013
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 508/2014, 15.mai 2014,	L 149	1	20.5.2014
►M5	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2015/812, 20. mai 2015,	L 133	1	29.5.2015
►M6	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/473, 19. märts 2019,	L 83	18	25.3.2019
►M7	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019,	L 198	105	25.7.2019

Parandatud:

►C1	Parandus, ELT L 149, 16.6.2015, lk  23 (1224/2009)
►C2	Parandus, ELT L 319, 4.12.2015, lk  21 (2015/812)

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1224/2009

20. november 2009

millega luuakse ►M5   ►C2  liidu ◄  ◄ kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega luuakse ►M5  liidu ◄ kontrolli, seire ja rakendamise süsteem (edaspidi „ ►M5  liidu ◄ kontrollisüsteem”), et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse mis tahes ühise kalanduspoliitikaga reguleeritud toimingute suhtes, mis viiakse läbi liikmesriikide territooriumil või ►M5  liidu ◄ vetes või mida viivad läbi ►M5  liidu ◄ kalalaevad või, lipuliikmesriigi esmavastutust piiramata, liikmesriikide kodanikud.

2.  Toiminguid asutamislepingu II lisas nimetatud ülemeremaade ja -territooriumite mereakvatooriumis käsitatakse nii nagu kolmandate riikide mereakvatooriumis läbi viidavaid toiminguid.

▼M3

Artikkel 2a

Liidu kontrollisüsteemi kohaldamine Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonna laevastiku teatavate osade suhtes

1.  Prantsusmaa suhtes ei kohaldata kuni 31. detsembrini 2021 artikli 5 lõiget 3 ja artikleid 6, 8, 41, 56, 58-62, 66, 68 ja 109 kalalaevade puhul, mille kogupikkus on alla 10 meetri ja mis tegutsevad Mayotte’ist kui äärepoolseimast piirkonnast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses (edaspidi: „Mayotte”), ning selliste kalalaevade tegevuse ja püügi suhtes.

2.  30. septembriks 2014 kehtestab Prantsusmaa lihtsustatud ja ajutise kontrollikava, mida kohaldatakse kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on alla 10 meetri ja mis tegutsevad Mayotte’ist. Nimetatud kontrollikava katab järgmist:

Prantsusmaa esitab 30. septembriks 2020 komisjonile tegevuskava, milles kehtestatakse meetmed, mida võetakse, et tagada määruse (EÜ) nr 1224/2009 täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2022 seoses kalalaevadega, mille kogupikkus on alla 10 meetri ja mis tegutsevad Mayotte’ist. Prantsusmaa ja komisjon peavad strateegilise kava üle dialoogi. Prantsusmaa peab võtma kõik vajalikud meetmed kõnealuse tegevuskava rakendamiseks.

▼B

Artikkel 3

Suhe rahvusvaheliste ja riiklike sätetega

1.  Käesolev määrus ei piira nende sätete kohaldamist, mis on ►M5  liidu ◄ ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kalanduskokkulepetes või kohaldatavad piirkondlike kalandusorganisatsioonide või samalaadsete kokkulepete raames, milles ►M5  liit ◄ on lepinguosaline või koostööd tegev mitteosaline.

2.  Käesoleva määruse kohaldamine ei piira miinimumnõudeid ületavate siseriiklike kontrollimeetmete võtmist tingimusel, et need järgivad ►M5  liidu ◄ õigusakte ning on kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga. Komisjoni taotlusel teatavad liikmesriigid nendest kontrollimeetmetest.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 2371/2002 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

II JAOTIS

ÜLDPÕHIMÕTTED

Artikkel 5

Üldpõhimõtted

1.  Liikmesriigid kontrollivad ühise kontrollipoliitika reguleerimisalas oma territooriumil ja jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes mis tahes füüsilise või juriidilise isiku tehtavaid toiminguid, eelkõige püügitegevust, ümberlaadimisi, kalade üleviimist sumpadesse või vesiviljelusrajatistesse, sealhulgas nuumaseadmetesse, kalandus- ja vesiviljelustoodete lossimist, importi, transporti, töötlemist, turustamist ja ladustamist.

2.  Liikmesriigid kontrollivad ka oma lipu all sõitvate ►M5  liidu ◄ kalalaevade ja, piiramata lipuliikmesriigi esmavastutust, oma riigi kodanike juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning kontrollivad tegevust ►M5  liidu ◄ vetest väljaspool.

3.  Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, jaotavad piisavalt rahalisi vahendeid, inimressursse ja tehnilisi vahendeid ning loovad kõik vajalikud haldus- ja tehnilised struktuurid ühise kalanduspoliitika reguleerimisalas tehtavate toimingute kontrolli, inspektsiooni ja jõustamise tagamiseks. Nad teevad oma pädevatele asutustele ja ametnikele kättesaadavaks kõik asjaomased vahendid, mis võimaldaksid neil oma ülesandeid täita.

4.  Iga liikmesriik tagab, et kontroll, inspektsioon ja jõustamine toimub mittediskrimineerival viisil seoses sektorite, laevade või isikutega ja riskijuhtimise põhjal.

5.  Igas liikmesriigis peab üks ametiasutus koordineerima kõigi riiklike kontrolliasutuste kontrollitegevust. Ta vastutab ka püügitegevusega seotud teabe kogumise, töötlemise ja kinnitamise koordineerimise eest ning aruannete ja teabe edastamise eest komisjonile, kooskõlas määrusega (EÜ) nr 768/2005 ( 1 ) asutatud Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile, teistele liikmesriikidele ning vajaduse korral kolmandatele riikidele, samuti koostöö eest nimetatutega.

6.  Kooskõlas artiklis 103 sätestatud menetlusega sõltuvad määruse (EÜ) nr 1198/2006 alusel Euroopa Kalandusfondist saadav rahaline toetus ja määruse (EÜ) nr 861/2006 artikli 8 punktis a osutatud meetmete puhul antav ►M5  liidu ◄ finantsabi sellest, kuidas liikmesriigid täidavad oma kohustust tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine ja jõustamine seoses rahastatavate meetmetega või nende mõjuga ning kuidas nad tagavad sel eesmärgil tõhusa kontrolli-, inspektsiooni- ja rakendussüsteemi toimimise.

7.  Komisjon ja liikmesriigid tagavad vastavalt oma pädevusele, et käesoleva määruse eesmärgid seoses ►M5  liidu ◄ finantsabi haldamise ja kontrollimisega täidetakse.

III JAOTIS

VETELE JA VARUDELE JUURDEPÄÄSU ÜLDTINGIMUSED

Artikkel 6

Kalalaevatunnistus

1.   ►M5  Liidu ◄ kalalaeva võib kasutada vee-elusressursside töönduslikul eesmärgil kasutamiseks vaid juhul, kui tal on kehtiv kalalaevatunnistus.

2.  Lipuliikmesriik tagab, et kalalaevatunnistusel sisalduv teave on täpne ning kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 15 osutatud ühenduse kalalaevastiku registris sisalduva teabega.

3.  Lipuliikmesriik peatab ajutiselt kalalaevatunnistuse laeval, mille suhtes rakendatakse ajutist peatamist, mille kohta on teinud otsuse kõnealune liikmesriik või mille kalapüügiluba on peatatud vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 lõikele 4.

4.  Lipuliikmesriik võtab jäädavalt ära kalalaevatunnistuse laevalt, mille suhtes rakendatakse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 11 lõikes 3 viidatud püügivõimsuse korrigeerimise meedet või mille kalapüügiluba on ära võetud vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 45 lõikele 4.

5.  Lipuliikmesriik väljastab kalalaevatunnistuse, haldab seda ja võtab selle tagasi kooskõlas üksikasjalike eeskirjadega, mis on vastu võetud vastavalt artiklis 119 sätestatud menetlusele.

Artikkel 7

Kalapüügiluba

1.   ►M5  Liidu ◄ vetes tegutseval ►M5  liidu ◄ kalalaeval on lubatud teha konkreetseid püügitoiminguid vaid juhul, kui need on märgitud tema kehtivale kalapüügiloale, kui püügi või püügipiirkondade suhtes, mille puhul nimetatud toimingud on lubatud, kohaldatakse

2.  Kui liikmesriigil on riiklik kalapüügilubade süsteem, saadab ta komisjonile selle taotlusel kokkuvõtte loal sisalduvast teabest ning seotud püügikoormuse koondandmed.

3.  Kui lipuliikmesriik on vastu võtnud riikliku kalapüügilubade süsteemi üksikutele laevadele ette nähtud kalapüügivõimaluste jaotamiseks, saadab ta komisjonile selle taotlusel teavet kalalaevade kohta, millel on lubatud teostada püügitegevust teatavas püügipiirkonnas, eelkõige teavet kalalaeva pardatähise, asjaomaste kalalaevade nime ning neile eraldatud individuaalsete kalapüügivõimaluste kohta.

4.  Kalapüügiluba ei väljastata, kui asjaomane kalalaev ei ole saanud vastavalt artiklile 6 kalalaevatunnistust või kui tema kalalaevatunnistus on peatatud või ära võetud. Kalapüügiluba tühistatakse automaatselt, kui laevale vastav kalalaevatunnistus on jäädavalt ära võetud. Luba peatatakse, kui kalalaevatunnistus on ajutiselt peatatud.

5.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 8

Püügivahendite märgistamine

1.  Kalalaeva kapten järgib kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamise ning identifitseerimisega seotud tingimusi ja piiranguid.

2.  Kalalaevade ja nende püügivahendite märgistamise ning identifitseerimise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 9

Laevaseiresüsteem

1.  Liikmesriigid kasutavad satelliitsidel põhinevat laevaseiresüsteemi, et jälgida tõhusalt oma lipu all sõitvate kalalaevade püügitegevust, hoolimata nimetatud kalalaevade asukohast, ning liikmesriikide vetes toimuvat püügitegevust.

2.  Ilma et see piiraks mitmeaastase kava konkreetsete sätete kohaldamist, on sellise kalalaeva pardale, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ning laeva identifitseerida, edastades regulaarselt asukoha andmeid. Samuti peab see võimaldama lipuliikmesriigi kalapüügi seire keskusel kalalaeva kohta andmeid küsida. Kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem ja mille kogupikkus on alla 15 meetri, kohaldatakse käesolevat artiklit alates 1. jaanuarist 2012.

3.  Kui kalalaev on teise liikmesriigi vetes, teeb lipuliikmesriik kättesaadavaks kõnealuse laeva seiresüsteemi andmed, edastades need automaatselt rannikuliikmesriigi kalapüügi seire keskusele. Laevaseiresüsteemi andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks ka liikmesriigile, kelle sadamates kalalaev tõenäoliselt lossib oma saagi või kelle vetes kalalaev tõenäoliselt jätkab oma püügitegevust.

4.  Kui ►M5  liidu ◄ kalalaev tegutseb kolmanda riigi vetes või avamerel, kus kalavarusid majandab rahvusvaheline organisatsioon, ning kui leping asjaomase kolmanda riigiga või asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni kohaldatavad eeskirjad näevad nii ette, tehakse need andmed kättesaadavaks ka asjaomasele riigile või organisatsioonile.

5.  Liikmesriik võib alla 15meetrise kogupikkusega ►M5  liidu ◄ kalalaevad vabastada nõudest olla varustatud laevaseiresüsteemiga, kui nad

6.  Kolmanda riigi kalalaevade puhul, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, ja kolmanda riigi abikalalaevade puhul, mis osalevad püügitegevuse kõrvaltegevuses, kui sellised laevad tegutsevad ►M5  liidu ◄ vetes, peab nende pardale olema paigaldatud täielikult toimiv seade, mis võimaldab laevaseiresüsteemi kaudu automaatselt määrata laeva asukoha ning laeva identifitseerida, edastades regulaarselt asukoha andmeid nii nagu ►M5  liidu ◄ kalalaevade puhul.

7.  Liikmesriigid rajavad kalapüügi seire keskused, mis jälgivad püügitegevust ja püügikoormuseid, ning haldavad neid. Konkreetse liikmesriigi kalapüügi seire keskus jälgib oma lipu all sõitvaid kalalaevu, ükskõik mis vetes need tegutsevad või mis sadamas need asuvad, ning samuti teiste liikmesriikide lipu all sõitvaid ►M5  liidu ◄ kalalaevu ja kolmandate riikide kalalaevu, mille suhtes kohaldatakse laevaseiresüsteemi ja mis tegutsevad selle konkreetse liikmesriigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes.

8.  Iga lipuliikmesriik määrab pädevad asutused, kes vastutavad kalapüügi seire keskuse eest, ning võtab asjakohased meetmed tagamaks, et tema kalapüügi seire keskusel oleks nõuetekohased personaliressursid ning nad oleksid varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldavad andmete automaatset töötlemist ning elektroonilist edastamist. Liikmesriigid näevad ette varundamis- ja taastamisprotseduurid süsteemis tekkinud häire korral. Liikmesriigid võivad kasutada ühist kalapüügi seire keskust.

9.  Liikmesriik võib kohustada või volitada iga oma lipu all sõitvat kalalaeva varustama laeva laevaseiresüsteemiga.

10.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 10

Automaatne identifitseerimise süsteem

1.  Vastavalt direktiivi 2002/59/EÜ artikli II lisa I osa punktile 3 on üle 15meetrise kogupikkusega kalalaev varustatud automaatse identifitseerimise süsteemiga ning hoiab seda kasutuses ning see süsteem vastab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 1974. aasta SOLAS konventsiooni V peatüki eeskirja 19 jaotises 2.4.5 sätestatud nõuetele.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse

3.  Liikmesriigid võivad kasutada automaatse identifitseerimise süsteemi andmeid, kui need on kättesaadavad, ristkontrolliks muude kättesaadavate andmetega vastavalt artiklitele 109 ja 110. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et automaatse identifitseerimise süsteemi andmed nende lipu all sõitvate kalalaevade kohta oleksid nende riiklikele kalanduskontrolli ametiasutustele kättesaadavad.

Artikkel 11

Laevade tuvastamise süsteem

Kui liikmesriikidel on selgeid tõendeid, et see on kalalaevade tuvastamisel võrreldes tavapäraste kontrollivahenditega kulutasuvam, kasutavad nad laevade tuvastamise süsteemi, mis võimaldab neil ühitada kaugkujutiste abil saadud positsioone, mille on koos laevaseiresüsteemilt või automaatselt identifitseerimissüsteemilt saadud andmetega maale saatnud satelliidid või muud samalaadsed süsteemid, et hinnata kalalaevade viibimist konkreetses piirkonnas. Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seire keskustel on tehnilised võimalused laevade tuvastamise süsteemi kasutamiseks.

Artikkel 12

Andmete edastamine järelevalvetoiminguteks

Käesoleva määruse raames kogutud laevaseiresüsteemi, automaatse identifitseerimise süsteemi ja laevade tuvastamise süsteemi andmeid võib edastada ►M5  liidu ◄ ametitele ja liikmesriikide pädevatele ametiasutustele, kes osalevad järelevalvetoimingutes mereturvalisuse ja meresõiduohutuse, piirikontrolli, merekeskkonna kaitse ning õiguskorra tagamise eesmärgil.

Artikkel 13

Uued tehnoloogiad

1.  Nõukogu võib Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 37 põhjal otsustada kohustuse üle kasutada elektroonilisi seireseadmeid ja jälgitavussüsteeme, näiteks geneetilist analüüsi. Kasutatava tehnoloogia hindamiseks viivad liikmesriigid kas omal algatusel või koostöös komisjoni või selle määratud asutusega enne 1. juunit 2013 ellu katseprojektid jälgimisvahendite, näiteks geneetilise analüüsi kohta.

2.  Nõukogu võib Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 37 põhjal otsustada muude uute kalanduse kontrolli tehnoloogiate kasutusele võtmise üle, kui sellise tehnoloogia abil saab kulutasuval viisil ühise kalanduspoliitika eeskirju paremini täita.

IV JAOTIS

KALAPÜÜGI KONTROLL

I PEATÜKK

Kalapüügivõimaluste kasutamise kontroll

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 14

Püügipäeviku täitmine ja esitamine

▼M5

1.  Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade konkreetsete sätete kohaldamist, peab liidu iga kalalaeva puhul, mille kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, selle kapten püügipäevikut laeva toimingute kohta, märkides iga püügireisi puhul konkreetselt ära kõik püütud ja pardal hoitud kogused liikide kaupa, kui kogus on suurem kui 50 kg eluskaalu ekvivalenti. 50 kg piirmäära kohaldatakse kohe, kui liigi saak ületab 50 kg.

▼B

2.  Lõikes 1 osutatud püügipäevik sisaldab eelkõige järgmist teavet:

▼M5

▼B

3.  Püügipäevikusse kantud hinnanguliste koguste ja pardal asuva saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10 % kõigi liikide puhul.

▼M5

4.  Liidu kalalaevade kaptenid registreerivad püügipäevikus kõik tagasiheidetud kogused, mis ületavad mis tahes lossimiskohustuseta liikide puhul hinnanguliselt eluskaalu ekvivalendina 50 kg.

Liidu kalalaevade kaptenid registreerivad püügipäevikus samuti kõik hinnangulised tagasiheidetud kogused iga sellise liigi kohta, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 ( 2 ) artikli 15 lõigete 4 ja 5 kohast lossimiskohustust.

▼B

5.  Püügi puhul, mille suhtes rakendatakse püügikoormuse reguleerimise kava, peavad ►M5  liidu ◄ kalalaevade kaptenid püügipäevikutesse registreerima piirkonnas veedetud aja ja esitama järgmised andmed:

6.   ►M5  Liidu ◄ kalalaevade kaptenid edastavad püügipäeviku võimalikult kiiresti ning mitte hiljem kui 48 tundi pärast lossimist

7.  Säilitatud või töödeldud kala kaalu ümberarvestamisel eluskaaluks kohaldavad ►M5  liidu ◄ kalalaevade kaptenid vastavalt artiklis 119 osutatud korrale kindlaks määratud ümberarvestustegurit.

8.   ►M5  Liidu ◄ vetes tegutsevate kolmandate riikide kalalaevade kaptenid registreerivad käesolevas artiklis viidatud teabe nii nagu ►M5  liidu ◄ kalalaevade kaptenid.

9.  Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

10.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 15

Püügipäeviku elektrooniline täitmine ja edastamine

1.   ►M5  Liidu ◄ selliste kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, registreerivad elektrooniliselt artiklis 14 osutatud andmed ning saadavad need elektroonilisel teel lipuliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt korra päevas.

2.   ►M5  Liidu ◄ selliste kalalaevade kaptenid, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, saadavad artiklis 14 osutatud andmed ka lipuliikmesriigi pädeva asutuse taotlusel ning edastavad igal juhul asjaomased püügipäeviku andmed pärast viimast püügitoimingut ning enne sadamasse sisenemist.

3.  Lõiget 1 kohaldatakse

4.  Liikmesriik võib tema lipu all sõitvate alla 15meetrise kogupikkusega ►M5  liidu ◄ kalalaevade kaptenid vabastada lõikest 1, kui nad

5.   ►M5  Liidu ◄ kalalaevade kaptenid, kes registreerivad ja kannavad ette elektrooniliselt oma püügitegevuse andmed, vabastatakse kohustusest täita paberkandjal püügipäevikut, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni.

6.  Liikmesriigid võivad sõlmida kahepoolseid lepinguid elektrooniliste aruandlussüsteemide kasutamise kohta nende lipu all sõitvatel laevadel nende suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. Selliste lepingute kohaldamisalasse kuuluvad laevad vabastatakse paberkandjal püügipäeviku täitmise kohustusest kõnealustes vetes.

7.  Liikmesriik võib alates 1. jaanuarist 2010 kohustada või volitada oma lipu all sõitvate kalalaevade kapteneid elektrooniliselt registreerima ja edastama artiklis 14 osutatud andmed.

8.  Rannikuliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad lipuliikmesriigilt saadud elektroonilisi aruandeid, mis sisaldavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kalalaevadelt edastatud andmeid.

9.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 16

Kalalaevad, mille suhtes ei kohaldata püügipäeviku nõudeid

1.  Iga liikmesriik jälgib proovivõtu alusel nende kalalaevade tegevust, mille suhtes ei kohaldata artiklites 14 ja 15 kindlaks määratud nõudeid, tagamaks et kõnealused laevad täidavad ühise kalanduspoliitika eeskirju.

2.  Lõikes 1 osutatud jälgimise eesmärgil kehtestab iga liikmesriik komisjoni poolt artiklis 119 osutatud korras vastu võetud metoodika põhjal koostatud proovivõtukava ning edastab selle igal aastal 31. jaanuariks komisjonile, näidates ära kõnealuse kava kehtestamiseks kasutatud meetodid. Proovivõtukavad peavad olema ajalises lõikes võimalikult stabiilsed ning asjakohaste geograafiliste piirkondade lõikes võimalikult standarditud.

3.  Liikmesriigid, kes nõuavad oma lipu all sõitvatelt kalalaevadelt, mille kogupikkus on alla 10 meetri, artiklis 14 osutatud püügipäeviku esitamist vastavalt oma siseriiklikule õigusele, vabastatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusest.

4.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tunnustatakse artiklite 62 ja 63 kohaselt esitatud müügiteatisi kui alternatiivset meedet proovivõtukavadele.

Artikkel 17

Eelteatis

1.   ►M5  Liidu ◄ selliste kalalaevade, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem ning mis tegelevad mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarude püügiga, kaptenid, kellele on vastavalt artiklile 15 kohustuslik täita püügipäevikut elektrooniliselt, teatavad oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist järgmise teabe

▼M5

▼B

2.  Kui ►M5  liidu ◄ kalalaev kavatseb siseneda sadamasse mõnes muus liikmesriigis kui lipuliikmesriigis, saadavad lipuliikmesriigi pädevad asutused elektroonilise eelteatise selle kättesaamisel kohe edasi selle rannikuliikmesriigi pädevatele asutustele.

3.  Rannikuliikmesriigi pädevad asutused võivad anda loa sadamasse varem sisenemiseks.

4.  Artiklis 15 osutatud elektroonilised püügipäeviku andmed ja elektroonilise eelteatise võib saata ühe elektroonilise edastusena.

5.  Elektroonilises eelteatises esitatud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

6.  Komisjon võib artiklis 119 osutatud korras teha ühenduse teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikega 1 ette nähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada, või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki ning kaugust püügipiirkondade, lossimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.

Artikkel 18

Teises liikmesriigis lossimise eelteatis

1.  Kalalaevade kaptenid, kellel ei ole kohustust täita püügipäevikut elektrooniliselt sõltuvalt artikli 15 lõike 3 sätete jõustumisest ning kes soovivad kasutada muu rannikuliikmesriigi kui oma lipuliikmesriigi sadamat või lossimisrajatisi, esitavad rannikuliikmesriigi pädevatele asutustele vähemalt neli tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmist artikli 17 lõikes 1 esitatud teabe.

2.  Rannikuliikmesriigi pädevad asutused võivad anda loa varem sisenemiseks.

Artikkel 19

Sadamasse sissesõidu luba

Rannikuliikmesriigi pädevad asutused võivad keelata kalalaevadel sadamasse siseneda, kui artiklites 17 ja 18 osutatud teave ei ole täielik, välja arvatud vääramatu jõu korral.

Artikkel 20

Ümberlaadimistoimingud

1.  Ümberlaadimised merel on ►M5  liidu ◄ vetes keelatud. Need on lubatud vaid loa alusel ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel selleks määratud liikmesriikide sadamates või rannikuäärsetes paikades ning vastavalt artikli 43 lõikes 5 sätestatud tingimustele.

2.  Kui ümberlaadimine katkestatakse, võidakse nõuda loa olemasolu ümberlaadimise taasalustamiseks.

3.  Käesoleva artikli kohaldamisel ei loeta ümberlaadimiseks ümberpaigutamist, paaristraalide kasutamist ning püügitoiminguid, mis hõlmavad kahe või enama ►M5  liidu ◄ kalalaeva ühistegevust.

Artikkel 21

Ümberlaadimisdeklaratsiooni täitmine ja esitamine

1.  Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade konkreetsete sätete kohaldamist, peavad ümberlaadimises osalevate ►M5  liidu ◄ kalalaevade puhul, mille kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, nende kaptenid täitma ümberlaadimisdeklaratsiooni, märkides konkreetselt ära kõik ümber laaditud või vastu võetud kogused liikide kaupa, kui kogus on suurem kui 50 kg eluskaalu ekvivalenti.

2.  Lõikes 1 osutatud ümberlaadimisdeklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

▼M5

▼B

3.  Ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud hinnanguliste koguste ja ümberlaaditud või vastuvõetud saagi kilogrammides mõõdetud koguste vaheline lubatud kõikumine on 10 % kõigi liikide puhul.

4.  Nii ümberlaadiva kui vastuvõtva kalalaeva kapten esitavad ümberlaadimisdeklaratsiooni võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tundi pärast ümberlaadimist

5.  Nii ümberlaadiva kui ka vastuvõtva kalalaeva kaptenid on mõlemad vastutavad nende ümberlaadimisdeklaratsiooni kantud andmete täpsuse eest.

6.  Komisjon võib artiklis 119 osutatud korras teha ühenduse teatavat liiki kalalaevadele erandi lõikega 1 ette nähtud kohustusest teatavaks ajaks, mida saab pikendada, või kehtestada uue teatamistähtaja, võttes muu hulgas arvesse kalandustoodete liiki, kaugust püügipiirkondade, ümberlaadimiskohtade ja sadamate vahel, mille registrisse laevad on kantud.

7.  Ümberlaadimise deklareerimise kord ja vormid määratakse kindlaks artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 22

Ümberlaadimisdeklaratsiooni elektrooniline täitmine ja edastamine

1.   ►M5  Liidu ◄ sellise kalalaeva kapten, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, registreerib elektrooniliselt artiklis 21 osutatud andmed ning saadab need elektroonilisel teel lipuliikmesriigi pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast ümberlaadimise lõpetamist.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse

3.  Liikmesriik võib tema lipu all sõitvate kuni 15meetrise kogupikkusega ►M5  liidu ◄ kalalaevade kaptenid vabastada lõikest 1, kui nad

4.  Rannikuliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad lipuliikmesriigilt saadud elektroonilisi aruandeid, mis sisaldavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kalalaevadelt edastatud andmeid.

5.  Kui ►M5  liidu ◄ kalalaev laadib ümber oma saagi liikmesriigis, mis ei ole tema lipuliikmesriik, edastavad lipuriigi pädevad asutused viivitamata pärast ümberlaadimisdeklaratsiooni andmete saamist need elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saak ümber laaditi ja kuhu saak saadetakse.

6.  Liikmesriik võib alates 1. jaanuarist 2010 kohustada või volitada oma lipu all sõitvate kalalaevade kapteneid elektrooniliselt registreerima ja edastama artiklis 21 osutatud andmeid.

7.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 23

Lossimisdeklaratsiooni täitmine ja esitamine

1.  Ilma et see piiraks mitmeaastaste kavade erisätete kohaldamist, peab sellise kalalaeva kapten, mille kogupikkus on 10 meetrit või rohkem, või tema esindaja täitma lossimisdeklaratsiooni, märkides konkreetselt ära kõik lossitud kogused liikide kaupa.

2.  Lõikes 1 osutatud lossimisdeklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:

▼M5

▼B

3.   ►M5  Liidu ◄ kalalaeva kapten või tema esindaja edastab lossimisdeklaratsiooni võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tundi pärast lossimise lõpetamist

4.  Lossimisdeklaratsiooni kantud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

5.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 24

Lossimisdeklaratsiooni elektrooniline täitmine ja edastamine

1.   ►M5  Liidu ◄ sellise kalalaeva kapten, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, või tema esindaja registreerib elektrooniliselt artiklis 23 osutatud andmed ning saadab need elektroonilisel teel lipuliikmesriigi pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lossimise lõpetamist.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse

3.  Liikmesriik võib tema lipu all sõitvate alla 15meetrise kogupikkusega ►M5  liidu ◄ kalalaevade kaptenid vabastada lõikest 1, kui nad

4.  Kui ►M5  liidu ◄ kalalaev lossib oma saagi liikmesriigis, mis ei ole tema lipuliikmesriik, edastavad lipuriigi pädevad asutused viivitamata pärast lossimisdeklaratsiooni andmete saamist need elektrooniliselt selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus saak lossiti.

5.   ►M5  Liidu ◄ kalalaevade kaptenid või nende esindajad, kes registreerivad elektrooniliselt artiklis 23 osutatud teavet ning kes lossivad oma saagi muus liikmesriigis kui nende lipuliikmesriigis, vabastatakse kohustusest esitada rannikuliikmeriigile paberkandjal lossimisdeklaratsioon.

6.  Liikmesriik võib alates 1. jaanuarist 2010 kohustada või volitada oma lipu all sõitvate kalalaevade kapteneid elektrooniliselt registreerima ja edastama artiklis 23 osutatud andmeid.

7.  Rannikuliikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad lipuliikmesriigilt saadud elektroonilisi aruandeid, mis sisaldavad lõigetes 1 ja 2 osutatud kalalaevadelt edastatud andmeid.

8.  Lossimise deklareerimise kord ja vormid määratakse kindlaks artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 25

Laevad, mille suhtes ei kohaldata lossimisdeklaratsiooni nõudeid

1.  Iga liikmesriik jälgib proovivõtu alusel nende kalalaevade tegevust, mille suhtes ei kohaldata artiklites 23 ja 24 kindlaks määratud lossimisdeklaratsiooni nõudeid, tagamaks et kõnealused laevad täidavad ühise kalanduspoliitika eeskirju.

2.  Lõikes 1 osutatud jälgimise eesmärgil koostavad liikmesriigid komisjoni poolt artiklis 119 osutatud korras vastu võetud metoodika põhjal koostatud proovivõtukava ning edastavad selle igal aastal 31. jaanuariks komisjonile, näidates ära kõnealuse kava kehtestamiseks kasutatud meetodid. Proovivõtukavad peavad olema ajalises lõikes võimalikult stabiilsed ning asjakohaste geograafiliste piirkondade lõikes võimalikult standarditud.

3.  Liikmesriigid, kes nõuavad oma lipu all sõitvatelt alla 10meetrise kogupikkusega kalalaevadelt artiklis 23 osutatud lossimisdeklaratsiooni esitamist vastavalt oma siseriiklikule õigusele, vabastatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusest.

4.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tunnustatakse artiklite 62 ja 63 kohaselt esitatud müügiteatisi kui alternatiivset meedet proovivõtukavadele.

2. jagu

Püügikoormuse kontrollimine

Artikkel 26

Püügikoormuse seire

1.  Liikmesriigid kontrollivad püügikoormuse reguleerimise korra täitmist geograafilistes piirkondades, kus kohaldatakse maksimaalset lubatud püügikoormust. Nad tagavad, et nende lipu all sõitvad kalalaevad viibivad geograafilises piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, kui nad hoiavad pardal või, kui see on asjakohane, kasutavad selle püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügivahendit või püügivahendeid või, kui see on asjakohane, tegelevad selle püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud kalapüügiga, ainult siis, kui ei ole jõutud neile eraldatud lubatud püügikoormuse maksimaalsele tasemele ning kui individuaalsele kalalaevale eraldatud püügikoormus ei ole ammendatud.

2.  Ilma et see piiraks erieeskirjade kohaldamist, arvatakse juhul, kui laev, mis hoiab pardal või, kui see on asjakohane, kasutab püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügivahendeid või tegeleb püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud kalapüügiga, läbib ühe päeva jooksul kaks või enam geograafilist piirkonda, mille suhtes kohaldatakse kõnealust püügikoormuse reguleerimise korda, kasutatud püügikoormus maha selliste püügivahendite või sellise kalapüügi ja sellise geograafilise piirkonnaga seotud maksimaalsest lubatud püügikoormusest, kus veedeti suurem osa päevast.

3.  Kui liikmesriik on kalalaeval lubanud vastavalt artikli 27 lõikele 2 kasutada mitmesse püügivahendite rühma kuuluvat mitut püügivahendit, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, teataval püügiretkel geograafilises piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse seda püügikoormuse reguleerimise korda, arvatakse kõnealuse püügiretke kestel kasutatud püügikoormus iga püügivahendi või püügivahendite rühma ja geograafilise piirkonna puhul samal ajal maha kõnealuse liikmesriigi maksimaalsest lubatud püügikoormusest.

4.  Kui püügivahendid kuuluvad püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud samasse püügivahendite rühma, arvatakse kalalaevade kasutatud püügikoormus geograafilises piirkonnas, kui nad hoiavad selliseid püügivahendeid pardal, maha üksnes selliste püügivahendite rühmade ja sellise geograafilise piirkonna puhul lubatud maksimaalsest püügikoormusest.

5.  Liikmesriigid reguleerivad oma laevastiku püügikoormust geograafilistes piirkondades, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, kui nad hoiavad pardal või, kui see on asjakohane, kasutavad selle püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügivahendit või püügivahendeid või tegelevad selle püügikoormuse reguleerimise kavaga hõlmatud kalapüügiga, võttes asjakohaseid meetmeid, kui lubatud püügikoormus läheneb maksimaalsele tasemele, tagamaks et kasutatud püügikoormus ei ületaks kehtestatud piirnorme.

6.  Piirkonnas viibimise päev on mis tahes katkematu 24tunnine ajavahemik (või osa sellest), mille kestel kalalaev viibib antud geograafilises piirkonnas ega ole sadamas või, kui see on asjakohane, kasutab oma püügivahendeid. Ajahetke, millest seda katkematut ajavahemikku mõõtma hakatakse, määrab kindlaks liikmesriik, kelle lipu all asjaomane laev sõidab. Sadamast äraoleku päev on mis tahes katkematu 24tunnine ajavahemik või osa sellest, mille jooksul kalalaev ei ole sadamas.

Artikkel 27

Püügivahenditest teatamine

1.  Ilma et see piiraks erieeskirjade kohaldamist, teatab kalalaeva kapten või tema esindaja asjakohastes geograafilistes piirkondades, kus kehtib püügikoormuse reguleerimise kord, kus kohaldatakse püügivahendite piiranguid või kus erinevatele püügivahenditele või püügivahendite rühmadele on kehtestatud maksimaalsed lubatud püügikoormused, lipuliikmesriigi pädevatele asutustele enne ajavahemikku, mille suhtes kohaldatakse maksimaalset lubatud püügikoormust, millist püügivahendit või vajaduse korral püügivahendeid ta kavatseb eelseisval ajavahemikul kasutada. Enne nimetatud teate esitamist ei tohi kalalaev kala püüda geograafilistes piirkondades, kus kehtib püügikoormuse reguleerimise kord.

2.  Kui püügikoormuse reguleerimise kord lubab geograafilises piirkonnas kasutada mitmesse püügivahendite rühma kuuluvaid vahendeid, on püügiretkel mitme püügivahendi kasutamiseks vaja lipuliikmesriigi eelnevat luba.

Artikkel 28

Püügikoormust käsitlev aruanne

1.  Kui nõukogu teeb vastava otsuse ►M5  liidu ◄ kalalaevade suhtes, mis ei ole varustatud artiklis 9 osutatud toimiva laevaseiresüsteemiga või mis ei edastada püügipäeviku andmeid elektrooniliselt vastavalt artiklile 15 ja mille suhtes kehtib püügikoormuse reguleerimise kord, edastavad nende kalalaevade kaptenid teleksi, faksi, telefonisõnumi või e-kirja teel, mille vastuvõtja nõuetekohaselt salvestab, või raadioside teel ►M5  liidu ◄ eeskirjade kohaselt heaks kiidetud raadiojaama kaudu oma lipuliikmesriigi pädevatele asutustele ja, kui see on asjakohane, rannikuliikmesriigile vahetult enne iga sisenemist selle püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud geograafilisse piirkonda ja sealt väljumist püügikoormust käsitleva aruande vormis järgmise teabe:

2.  Liikmesriigid võivad rakendada kooskõlas liikmesriikidega, kes on seotud nende laevade püügitegevusega, alternatiivseid kontrollimeetmeid püügikoormust käsitlevate aruandekohustuste täitmise tagamiseks. Sellised meetmed on sama tõhusad ja läbipaistvad kui lõikes 1 sätestatud aruandekohustused ning meetmetest teatatakse komisjonile enne nende rakendamist.

Artikkel 29

Erandid

1.  Kalalaeval, mille pardal hoitakse püügivahendeid, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, lubatakse geograafilisest piirkonnast, mille suhtes kohaldatakse seda püügikoormuse reguleerimise korda, läbi sõita, kui tal ei ole antud piirkonnas tegutsemiseks püügiluba või ta on oma pädevatele ametiasutustele ette teatanud oma kavatsusest läbi sõita. Kalalaeva viibimise ajal antud geograafilises piirkonnas peavad kõik püügivahendid, mille suhtes kohaldatakse seda püügikoormuse reguleerimise korda ja mida hoitakse pardal, olema soritud ja stoovitud vastavalt artiklis 47 sätestatud tingimustele.

2.  Liikmesriik võib otsustada maksimaalsest lubatud püügikoormusest mitte maha arvata sellise kalalaeva tegevust, mis tegeleb muu tegevusega kui kalapüük püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud geograafilises piirkonnas, tingimusel et kõnealune kalalaev teavitab oma lipuliikmesriiki ette oma kavatsusest ja tegevuse laadist ning loobub kõnealuseks ajaks oma kalapüügiloast. Kõnealuste kalalaevade pardal ei tohi sellel ajal olla ühtegi püügivahendit ega kalaliiki.

3.  Liikmesriik võib otsustada maksimaalsest lubatud püügikoormusest mitte maha arvata sellise kalalaeva tegevust püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud geograafilises piirkonnas, mis viibis asjaomases geograafilises piirkonnas, kuid ei saanud kala püüda, sest aitas teist, hädaabi vajavat kalalaeva või transportis vigastatud inimest meditsiinilist hädaabi saama. Lipuliikmesriik teavitab sellest komisjoni ühe kuu jooksul pärast otsuse langetamist ja esitab tõendi osutatud hädaabi kohta.

Artikkel 30

Püügikoormuse ammendumine

1.  Ilma et see piiraks artiklite 29 ja 31 kohaldamist, peab laev, mille pardal on püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügivahend või püügivahendid, geograafilises piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse seda püügikoormuse reguleerimise korda, jääma sadamasse või väljapoole seda geograafilist piirkonda kõnealuse püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamise järelejäänud ajaks, kui

2.  Ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist, ei tegele kalalaev geograafilises piirkonnas, kus kalapüügi suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, sellise kalapüügiga, kui

Artikkel 31

Kalalaevad, mis on vabastatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest

Käesolevat jagu ei kohaldata kalalaevade suhtes, kui nad on vabastatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest.

Artikkel 32

Üksikasjalikud eeskirjad

Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva jao kohaldamiseks võidakse vastu võtta artiklis 119 osutatud korras.

3. jagu

Liikmesriikidepoolne andmete registreerimine ja vahetamine

Artikkel 33

Püügi ja püügikoormuse registreerimine

1.  Iga lipuliikmesriik registreerib kõik asjakohased andmed, eelkõige artiklites 14, 21, 23, 28 ja 62 osutatud andmed, kalapüügivõimaluste kohta vastavalt käesolevas peatükis viidatule väljendatuna nii lossimise kui ka vajaduse korral püügikoormuse suhtes ning säilitab nende andmete originaale kolm aastat või kauem vastavalt riiklikele eeskirjadele.

2.  Ilma et see piiraks ►M5  liidu ◄ õigusaktides sätestatud erieeskirjade kohaldamist, teatab iga lipuliikmesriik enne iga kuu 15. kuupäeva komisjonile või selle määratud asutusele elektrooniliselt koondandmed

▼M5

▼B

3.  Erandina lõike 2 punktist a registreerivad 1. jaanuarist 2010 kuni 31. detsembrini 2010 lossitud koguste puhul teiste liikmesriikide poolt oma sadamates lossitud kogused liikmesriigid ja edastavad andmed koguste kohta kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud korraga komisjonile.

4.  Lipuliikmesriigid esitavad enne iga kvartali esimese kuu lõppu komisjonile elektrooniliselt koondandmed eelmise kvartali jooksul lossitud muude kalakoguste kohta, välja arvatud lõikes 2 mainitud kogused.

5.  Kogu ►M5  liidu ◄ kalalaevade püütud kvoodile alluva kalavaru või kalavarude rühma saak loetakse lipuliikmesriigile kõnealuse varu või varude rühma kohta kehtestatud kvootide osaks, olenemata lossimise kohast.

▼M5

6.  Kui teadusuuringute raames püütud saak, mis on turustatud ja müüdud, sealhulgas asjakohasel juhul see, mis on alla kohaldatava kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu, ületab 2 % asjaomasest kvoodist, arvestatakse see maha lipuliikmesriigile kohaldatavast kvoodist. Nõukogu määruse (EÜ) nr 199/2008 ( 3 ) artikli 12 lõiget 2 ei kohaldata teadusuuringute eesmärgil tehtud merereiside suhtes, mille käigus selline saak püüti.

▼B

7.  Ilma et see piiraks XII jaotise kohaldamist, võivad liikmesriigid koos komisjoni ja selle määratud asutusega viia kuni 30. juunini 2011 ellu katseprojekte, mis käsitlevad reaalajas kaugjuurdepääsu vastavalt käesolevale määrusele registreeritud ja kontrollitud liikmesriikide andmetele. Andmetele juurdepääsu formaati ja menetlust tuleb käsitleda ja testida. Liikmesriigid teatavad komisjonile kavatsusest viia ellu katseprojekte enne 1. jaanuari 2011. Alates 1. jaanuarist 2012 võib nõukogu teha otsuse liikmesriikidelt komisjonile andmete edastamise erinevate võimaluste ja erineva sageduse kohta.

8.  Kui ►M5  liidu ◄ kalalaevad hoiavad pardal või, kui see on asjakohane, kasutavad püügivahendit või -vahendeid, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, või kui nad tegelevad kalapüügiga, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, geograafilises piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse seda püügikoormuse reguleerimise korda, tuleb nende kalalaevade kogu kasutatud püügikoormus, välja arvatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisest vabastatud kalalaevade poolt kasutatud püügikoormus, arvata maha sellise geograafilise piirkonnaga ja sellise püügivahendi või selliste püügivahenditega seotud maksimaalsest lubatud püügikoormusest, mis kõnealusele lipuliikmesriigile on eraldatud.

9.  Kui kalalaev viibib geograafilises piirkonnas, mille suhtes kohaldatakse püügikoormuse reguleerimise korda, ning laeva pardal hoitakse püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud püügivahendit või püügivahendeid või kui laev tegeleb püügikoormuse reguleerimise korraga hõlmatud kalapüügiga, arvatakse teadusuuringute raames kasutatud püügikoormus maha tema lipuliikmesriigile eraldatud maksimaalsest lubatud püügikoormusest, mis on seotud sellise püügivahendi või selliste püügivahendite või sellise kalapüügiga ja sellise geograafilise piirkonnaga, kui uuringute käigus püütud saak turustatakse ja müüakse ning ületab seejuures 2 % eraldatud püügikoormusest. Määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 12 lõiget 2 ei kohaldata teadusuuringute eesmärgil tehtud merereiside suhtes, mille käigus selline saak püüti.

10.  Komisjon võib artiklis 119 osutatud korras kindlaks määrata käesolevas artiklis osutatud andmete edastamise vorme.

Artikkel 34

Andmed kalapüügivõimaluste ammendumise kohta

Liikmesriik teavitab viivitamatult komisjoni, kui ta tuvastab, et

Sellisel juhul esitab liikmesriik komisjonile viimase nõudmisel üksikasjalikuma ja sagedasema teabe, kui on sätestatud artiklis 33.

4. jagu

Püügikeeld

Artikkel 35

Liikmesriikide kehtestatud püügikeeld

1.  Iga liikmesriik määrab kindlaks kuupäeva, millest alates

2.  Lõikes 1 osutatud kuupäevast alates keelab asjaomane liikmesriik kõikidel või osadel tema lipu all sõitvatel kalalaevadel kvoodi ammendanud kalavaru või kalavarude rühma püügi asjakohase kalapüügi käigus või kui laeva pardal on asjakohased püügivahendid kõnealuses geograafilises piirkonnas, kus on saavutatud maksimaalne lubatud püügikoormus, eelkõige pärast nimetatud kuupäeva püütud kala pardale jätmise, ümberlaadimise, ümberpaigutamise ja lossimise, ning otsustab, millise kuupäevani on püükide ümberlaadimised, üleviimised ja lossimised ning lõplik deklareerimine lubatud.

3.  Asjaomane liikmesriik avalikustab lõikes 2 osutatud otsuse ning sellest teatatakse viivitamatult komisjonile. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas (C-seeria) ja komisjoni avalikul veebisaidil. Alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik avalikustas kõnealuse otsuse, tagavad liikmesriigid, et nende vetes ja nende territooriumil selle liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad või laevade rühmad ei jäta pardale, laadi ümber, paiguta ümber ega lossi ühtegi asjaomast kala ega tee seda siis, kui nende pardal on asjakohased püügivahendid asjakohastes geograafilistes piirkondades.

4.  Komisjon teeb vastavalt käesolevale artiklile saadud teatised liikmesriikidele elektrooniliselt kättesaadavaks.

Artikkel 36

Komisjoni kehtestatud püügikeeld

1.  Kui komisjon avastab, et liikmesriik ei ole täitnud kohustust teatada igakuised andmed kalapüügivõimaluste kohta artikli 33 lõikes 2 sätestatud viisil, võib ta määrata kuupäeva, mil 80 % kõnealuse liikmesriigi kalapüügivõimalustest loetakse olevat ammendatud, ning ta võib määrata eeldatava kuupäeva, mil need kalapüügivõimalused loetakse olevat ammendatud.

2.  Kui komisjon leiab artiklis 35 sätestatud teabe põhjal või omal algatusel, et ►M5  liidule ◄ , liikmesriigile või liikmesriikide rühmale kättesaadavad kalapüügivõimalused loetakse olevat ammendatud, teavitab komisjon sellest asjaomaseid liikmesriike ning keelustab püügitegevuse antud püügitegevusega seotud vastava piirkonna, püügivahendite, kalavaru, kalavarude rühma või laevastiku jaoks.

Artikkel 37

Parandusmeetmed

1.  Kui komisjon on keelanud kalapüügi liikmesriigile või liikmesriikide rühmale või ►M5  liidule ◄ kättesaadavate kalapüügivõimaluste väidetava ammendamise tõttu ning selgub, et liikmesriik ei ole tegelikult oma kalapüügivõimalusi ammendanud, kohaldatakse käesolevat artiklit.

2.  Kui enne kalapüügivõimaluste ammendumist püügikeelu saanud liikmesriigile tekitatud kahju ei ole korvatud, võetakse piirangust tulenevat kahju asjakohasel viisil korvavad meetmed artiklis 119 osutatud korras. Kõnealused meetmed võivad sisaldada mahaarvamisi rohkem püüdnud liikmesriigi kalapüügivõimalustest ning sellisel viisil maha arvatud püügikoguste asjakohast jaotamist liikmesriikide vahel, kes said püügikeelu enne oma kalapüügivõimaluste ammendamist.

3.  Lõikes 2 osutatud mahaarvamisi ja nendest tulenevaid jaotamisi tehakse eelkõige neid kalaliike ja asjakohaseid geograafilisi piirkondi arvesse võttes, mille kohta on kehtestatud kalapüügivõimalused. Neid võib teha piirangu kehtestamise aasta või sellele järgneva aasta või aastate jooksul.

4.  Käesoleva artikli kohaldamise ning eriti asjakohaste koguste määramise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

II PEATÜKK

Laevastiku haldamise kontroll

1. jagu

Püügivõimsus

Artikkel 38

Püügivõimsus

1.  Liikmesriigid vastutavad vajaliku kontrolli tegemise eest, tagamaks et liikmesriigi väljastatud kalalaevatunnistustele vastav koguvõimsus kogumahutavuses ja kilovattides ei oleks mingil ajal suurem kui selle liikmesriigi maksimaalsed võimsustasemed, mis on kindlaks määratud vastavalt

2.  Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks ning eelkõige seoses

võib vastu võtta artiklis 119 osutatud korras.

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile osana artiklis 118 osutatud aruandest kasutatud kontrollimeetodid ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kontrollimise eest vastutavate asutuste nimed ja aadressid.

2. jagu

Mootorivõimsus

Artikkel 39

Mootorivõimsuse jälgimine

1.  Keelatud on kalapüük kalalaevaga, mis on varustatud mootoriga, mille võimsus ületab kalalaevatunnistusel märgitud võimsust.

2.  Liikmesriigid tagavad, et sertifitseeritud mootorivõimsust ei ületata. Liikmesriigid teatavad komisjonile osana artiklis 118 osutatud aruandest kontrollimeetmed, mida nad on võtnud sertifitseeritud mootorivõimsuse ületamise vältimiseks.

3.  Liikmesriigid võivad mootorivõimsuse sertifitseerimisega kaasnevad kulud täielikult või osaliselt sisse nõuda kalalaevade käitajatelt.

Artikkel 40

Mootorivõimsuse sertifitseerimine

1.  Liikmesriigid vastutavad ►M5  liidu ◄ kalalaevade, mille peajõuseadme võimsus on suurem kui 120 kilovatti (kW) – välja arvatud üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid kasutavate kalalaevade, abilaevade ja üksnes vesiviljeluses kasutatavate laevade – mootorivõimuse sertifitseerimise ja mootori sertifikaadi väljastamise eest.

2.  Lõikes 1 osutatud kalalaevade uue peajõuseadme, asenduspeajõuseadme ja tehniliselt muudetud peajõuseadme puhul sertifitseerivad liikmesriikide pädevad asutused ametlikult, et mootor ei suuda arendada suuremat maksimumvõimsust pideval töörežiimil, kui on määratud kalalaevatunnistusel. Selline tunnistus väljastatakse vaid juhul, kui mootor ei suuda arendada rohkem määratud mootori maksimumvõimsusest pideval töörežiimil.

3.  Liikmesriikide pädevad ametiasutused võivad määrata mootorivõimsuse sertifitseerimise klassifikatsiooniühingutele või muudele käitajatele, kel on vajalik kompetentsus mootori võimsuse tehniliseks kontrolliks. Kõnealused klassifikatsiooniühingud või muud käitajad kinnitavad, et peajõuseade ei suuda ületada ametlikult määratud võimsust vaid juhul, kui ei ole mingit võimalust suurendada peajõuseadme talitlust üle sertifitseeritud võimsuse.

4.  Keelatud on kasutada asjaomase liikmesriigi poolt ametlikult sertifitseerimata uut peajõuseadet, asenduspeajõuseadet ja tehniliselt muudetud peajõuseadet.

5.  Käesolevat artiklit kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on hõlmatud püügikoormuse reguleerimise korraga alates 1. jaanuarist 2012. Teiste kalalaevade suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2013.

6.  Käesoleva jao üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 41

Mootorivõimsuse kontrollimine

1.  Liikmesriigid teevad pärast riskianalüüsi andmete kontrolli vastavalt proovivõtukavale, mis on koostatud komisjoni poolt artiklis 119 osutatud korras vastu võetud metoodika alusel, et kontrollida mootorivõimsuse kooskõla, kasutades kogu haldusüksusele kättesaadavat teavet seoses asjaomase laeva tehniliste omadustega. Eelkõige kontrollivad liikmesriigid teavet, mis sisaldub

2.  Kui pärast lõikes 1 osutatud andmete analüüsi selgub, et kalalaeva mootorivõimsus on suurem kui tema kalalaevatunnistusel määratud võimsus, jätkavad liikmesriigid mootorivõimsuse füüsilise kontrolliga.

III PEATÜKK

Mitmeaastaste kavade kontroll

Artikkel 42

Ümberlaadimine sadamas

1.  Mitmeaastase kavaga hõlmatud ja kalapüügiga tegelevad kalalaevad ei tohi määratud sadamas või rannikuäärsetes paikades oma saaki mõne teise laeva pardale ümber laadida, kui saak ei ole kaalutud vastavalt artiklile 60.

2.  Erandina lõikest 1 võivad kalalaevad määratud sadamates või rannikuäärsetes kohtades ümber laadida mitmeaastase kavaga hõlmatud pelaagilise püügi kaalumata saagi, tingimusel et vastuvõtva laeva pardal viibib kontrolliülesandega vaatleja või ametnik või et vastuvõtval laeval tehakse pärast ümberlaadimise lõpetamist ja enne lahkumist inspekteerimine. Vastuvõtva laeva kapten on kohustatud teavitama rannikuliikmesriigi pädevaid asutusi vastuvõtva laeva eeldatavast lahkumisest 24 tundi ette. Kontrolliülesandega vaatleja või ametniku määravad vastuvõtva laeva lipuliikmesriigi pädevad asutused. Kui vastuvõttev laev tegeleb enne või pärast sellise saagi saamist kalapüügiga, viibib vaatleja või ametnik laeva pardal vastuvõetud saagi lossimiseni. Vastuvõttev laev lossib vastuvõetud saagi selleks otstarbeks artikli 43 lõikes 4 sätestatud tingimuste kohaselt määratud liikmesriigi sadamas, kus saak kaalutakse vastavalt artiklitele 60 ja 61.

Artikkel 43

Kindlaksmääratud sadamad

1.  Nõukogu võib mitmeaastase kava vastuvõtmisel otsustada mitmeaastase kavaga hõlmatud liikide eluskaalu suhtes kohaldatava lubatud piirkoguse üle, mille ületanud kalalaev on kohustatud lossima oma püügi määratud sadamas või rannikuäärses kohas.

2.  Kui lossitakse lõikes 1 osutatud kala lubatud piirkogusest rohkem, tagab ►M5  liidu ◄ kalalaeva kapten, et selline lossimine tehakse vaid ►M5  liidus ◄ asuvas määratud sadamas või rannikuäärses kohas.

3.  Kui mitmeaastast kava kohaldatakse piirkondliku kalandusorganisatsiooni raames, võib lossida või ümber laadida kõnealuse organisatsiooni lepinguosalise või koostööd tegeva mitteosalise sadamas vastavalt piirkondliku kalandusorganisatsiooni sätestatud eeskirjadele.

4.  Iga liikmesriik määrab sadamad või rannikuäärsed kohad, kus toimub lõikes 2 osutatud lossimine.

5.  Selleks et sadam või rannikuäärne koht oleks määratletud määratud sadamana, peavad olema täidetud järgmised tingimused:

6.  Kui sadam või rannikuäärne koht on nimetatud teatavate mitmeaastase kavaga hõlmatud liikide lossimise määratud sadamaks, võib seda kasutada mis tahes muude liikide lossimiseks.

7.  Liikmesriigid vabastatakse lõike 5 punkti c täitmisest, kui vastavalt artiklile 46 vastu võetud riiklik kontrollimeetmete programm sisaldab kava, kuidas määratud sadamates viia läbi kontrolli, et tagada ametiasutuste kontrolliga samaväärset kontrolli. See kava tunnistatakse rahuldavaks, kui komisjon selle artiklis 119 osutatud korras heaks kiidab.

Artikkel 44

Mitmeaastase kavaga hõlmatud põhjalähedaste liikide saagi eraldi ladustamine

1.   ►M5  Liidu ◄ selliste kalalaevade pardal, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem, hoitav mitmeaastase kavaga hõlmatud põhjalähedaste liikide kogu saak pannakse iga kalaliigi kaupa eraldi kastidesse, lahtritesse või konteineritesse, mis on eristatavad muudest kastidest, lahtritest või konteineritest.

2.   ►M5  Liidu ◄ kalalaevade kaptenid hoiavad mitmeaastase kavaga hõlmatud põhjalähedaste liikide saaki vastavalt lastiplaanile, milles on kirjeldatud eri liikide asukoht trümmides.

3.   ►M5  Liidu ◄ kalalaeva pardal ei tohi üheski kastis, lahtris või konteineris hoida mis tahes koguses mitmeaastase kavaga hõlmatud põhjalähedaste liikide saaki segamini mis tahes muude kalandustoodetega.

Artikkel 45

Kvootide reaalajas kasutamine

1.  Kui mitmeaastase kavaga hõlmatud kalaliikide kogusaak on jõudnud riikliku kvoodi teatava künniseni, tuleb kalaliikide andmeid komisjonile sagedamini saata.

2.  Nõukogu otsustab kohaldatava künnise ja lõikes 1 osutatud andmete edastamise sageduse üle.

Artikkel 46

Riiklikud kontrollimeetmete programmid

1.  Liikmesriigid määratlevad iga mitmeaastase kava suhtes kohaldatava riikliku kontrollimeetmete programmi. Kõikidest riiklikest kontrollimeetmete programmidest teavitatakse komisjoni või need tehakse kättesaadavaks liikmesriikide veebisaidi turvalises osas vastavalt artikli 115 punktile a.

2.  Liikmesriigid sätestavad inspekteerimise erikriteeriumid vastavalt I lisale. Need kriteeriumid määratletakse riskijuhtimise põhjal ja vaadatakse korrapäraselt läbi pärast saadud tulemuste analüüsi. Inspekteerimiskriteeriumid kujunevad järk-järgult, kuni I lisas määratud kriteeriumid on saavutatud.

IV PEATÜKK

Tehniliste meetmete kontroll

1. jagu

Püügivahendite kasutamine

Artikkel 47

Püügivahendid

Kalapüügil, mille käigus on lubatud kasutada vaid ühte liiki püügivahendeid, peavad kõik muud püügivahendid olema soritud ja stoovitud vastavalt järgmistele tingimustele selliselt, et neid ei saa hõlpsasti kasutada:

Artikkel 48

Kaotatud püügivahendite tagasi toomine

1.   ►M5  Liidu ◄ kalalaeva pardal peab olema varustus kaotatud püügivahendite leidmiseks ja väljatoomiseks.

2.  Püügivahendid või osa nendest kaotanud ►M5  liidu ◄ kalalaeva kapten peab püüdma need võimalikult kiiresti tagasi tuua.

3.  Kui kaotatud püügivahendit ei õnnestu tagasi tuua, teatab laeva kapten oma lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kes seejärel teatab rannikuliikmesriigi pädevale asutusele 24 tunni jooksul järgmised andmed:

4.  Kui liikmesriigi asutuste leitud püügivahendi kaotamisest ei ole teatatud, võivad kõnealused asutused kulud sisse nõuda püügivahendi kaotanud kalalaeva kaptenilt.

5.  Liikmesriik võib vabastada tema lipu all sõitvad alla 12meetrise kogupikkusega ►M5  liidu ◄ kalalaevad lõikes 1 ette nähtud nõudest, kui nad

Artikkel 49

Saagi koostis

1.  Kui ►M5  liidu ◄ kalalaeva pardal asuv saak on püütud ühe ja sama reisi ajal võrkudega, mis erinevad väikseima võrgusilma suuruse poolest, tuleb saagi liigiline koostis välja arvestada iga eri tingimustes püütud saagi osa kohta eraldi. Selleks tuleb kõik varem kasutatud võrgusilmasuuruse muutmised ning selliste muutmiste hetkel laeval asuva saagi liigiline koostis kanda püügipäevikusse.

2.  Artikli 44 kohaldamist piiramata võetakse artiklis 119 osutatud korras vastu üksikasjalikud eeskirjad töödeldud kalandustoodete lastiplaani kohta, mis on koostatud vastavalt kalaliikidele ja näitab toodete hoidmise kohta lastiruumis.

▼M5

Artikkel 49a

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikematest kaladest koosneva saagi eraldi ladustamine

1.  Liidu kalalaeva pardal hoitav kogu saak, mis koosneb kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikematest kaladest, pannakse kastidesse, lahtritesse või konteineritesse, mis on eristatavad muudest kastidest, lahtritest või konteineritest. Kõnealust saaki ei tohi segada muude kalandustoodetega.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata:

3.  Lõikes 2 osutatud juhtudel kontrollivad liikmesriigid saagi koostist proovivõtumeetodil.

Artikkel 49b

Vähese tähtsusega erandid

Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punktis c sätestatud vähese tähtsusega erandite alla kuuluv saak ei ületa asjaomase liidu meetmega kehtestatud määra.

Artikkel 49c

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikematest kaladest koosneva saagi lossimine

Kui lossitakse kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikematest kaladest koosnevat saaki, tuleb kõnealune saak ladustada eraldi ja seda tuleb käidelda nii, et see oleks eristatav vahetult inimtoiduks ette nähtud kalandustoodetest. Liikmesriigid kontrollivad selle kohustuse järgimist kooskõlas artikliga 5.

▼B

2. jagu

Püügikeelualade kontroll

Artikkel 50

Püügikeelualade kontroll

1.   ►M5  Liidu ◄ kalalaevade ja kolmanda riigi kalalaevade püügitegevust nõukogu poolt püügikeelualaks kehtestatud kalastusvööndites kontrollib rannikuliikmesriigi kalapüügi seire keskus, millel on laeva püügikeelualasse sisenemise, läbisõitmise ja väljumise tuvastamise ning registreerimise süsteem.

2.  Lisaks lõikele 1 kehtestab nõukogu kuupäeva, millest alates peab kalalaevade pardal olema töötav süsteem, mis hoiatab kaptenit püügikeelualasse sisenemisest ja sealt väljumisest.

3.  Andmete edastamise sageduseks on vähemalt kord iga 30 minuti järel, kui kalalaev siseneb püügikeelualasse.

4.  Läbisõit püügikeelualalt on lubatud kõikidele kalalaevadele, millel ei ole lubatud sellistes alades kala püüda, järgmistel tingimustel:

5.  Käesolevat artiklit kohaldatakse ►M5  liidu ◄ ja kolmandate riikide kalalaevade suhtes, mille kogupikkus on 12 meetrit või rohkem.

▼M7 —————

▼M7

4. jagu

Pardal töötlemine ja pelaagiline püük

Artikkel 54a

Pardal töötlemine

1.  Kala mis tahes füüsiline või keemiline töötlemine kalajahuks, kalaõliks või samalaadseteks toodeteks või kala samal otstarbel ümberlaadimine on keelatud.

2.  Lõiget 1 ei kohaldata:

Artikkel 54b

Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele

1.  Määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 3 punktis 2 määratletud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdva pelaagilise püügi laeval asuva vee-eraldi varbade vahe peab olema kuni 10 mm.

Varvad on kohale keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 mm. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 mm.

2.  Kõigil NEACF konventsiooni alal tegutsevatel pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini asuvatest vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest (RSW-mahutid).

3.  Laeva kapten saadab lipuliikmesriigi pädevale kalandusasutusele lipuliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud joonised, mis on seotud NEAFC konventsiooni alal harilikku makrelli, heeringat ja stauriidi püüdvate pelaagilise püügi laevade saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsusega, ning kõik selle muudatused. Laeva lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib esitatud jooniste täpsust perioodiliselt. Jooniste koopiad peavad olema kogu aeg laeva pardal.

Artikkel 54c

Automaatsete sortimisseadmete kasutamise piirangud

1.  Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete kasutamine, millega on võimalik heeringat, harilikku makrelli ja stauriidi automaatselt sortida vastavalt nende suurusele ja soole.

2.  Selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine on siiski lubatud tingimusel, et

3.  Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 võivad laevad, millel on lubatud kalastada Läänemerel, Suur- ja Väike-Beltis ning Sundis, hoida pardal automaatseid sortimisseadmeid Kattegatis tingimusel, et neile on väljastatud kalapüügiluba vastavalt artiklile 7. Kalapüügiloas peab kindlaks määrama liigid, piirkonnad, ajavahemikud ja muud nõutavad tingimused, mida kohaldatakse sortimisseadmete pardal hoidmise ja kasutamise suhtes.

4.  Käesolevat artiklit ei kohaldata Läänemeres.

▼B

V PEATÜKK

Harrastuskalapüügi kontroll

Artikkel 55

Harrastuskalapüük

1.  Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil ja ►M5  liidu ◄ vetes teostatav harrastuskalapüük oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega.

2.  Harrastuskalapüügi käigus püütud saagi turustamine on keelatud.

3.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 199/2008 kohaldamist, teevad liikmesriigid proovivõtukava alusel taastamiskavadega hõlmatud selliste kalavarude püügi seiret, mis püütakse nende lipu all sõitvate ja kolmandate riikide laevade harrastuskalapüügi käigus kõnealuste liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. See ei hõlma püüki kaldalt.

4.  Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindab lõikes 3 osutatud harrastuskalapüügi bioloogilist mõju. Kui leitakse, et harrastuskalapüük avaldab märkimisväärset mõju, võib nõukogu teha asutamislepingu artiklis 37 osutatud korras otsuse kohaldada lõikes 3 osutatud harrastuskalapüügi suhtes majandamise erimeetmeid, näiteks kalapüügilubade ja püügiaruannete nõuet.

5.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

V JAOTIS

TURUSTAMISE KONTROLL

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 56

Turustamise kontrolli põhimõtted

▼M5

1.  Iga liikmesriik vastutab oma territooriumil ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamise kontrolli eest kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise igal etapil esmamüügist jaemüügini, sealhulgas transport. Liikmesriigid tagavad eelkõige, et neid kalandustooteid, mis on toodetud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikematest kaladest, mille suhtes kehtib määruse (EL) 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustus, kasutatakse muuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks.

▼B

2.  Kui ►M5  liidu ◄ õigusaktides on konkreetsele liigile kinnitatud alammõõt, peavad ostmise, müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad käitajad suutma tõestada toodete asjakohase geograafilise piirkonna päritolu.

3.  Liikmesriigid tagavad, et kõigist püügist või saagikogumisest saadud kalandus- ja vesiviljelustoodetest koostatakse enne esmamüüki partiid.

4.  Tootjaorganisatsioon, mille liige on kalalaeva käitaja, või registreeritud ostja võib enne esmamüüki koostada mitme kalalaeva poolt samast majandamispiirkonnast püütud ühe kalaliigi alla 30 kg kogustest partiid. Tootjaorganisatsioon ja registreeritud ostja säilitavad vähemalt kolm aastat arvestust selliste partiide päritolu kohta, mille koostamisel on kasutatud mitme kalalaeva saaki.

▼M5

5.  Enne esmamüüki võib koostada partiid sama kalalaeva või kalalaevade rühma poolt samast asjaomasest geograafilisest piirkonnast püütud ja kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väikemaid isendeid sisaldavate mitmest kalaliigist kalatoodete kogustest.

▼B

Artikkel 57

Ühised turustusnormid

1.  Liikmesriigid tagavad, et tooteid, mille suhtes kehtivad ühised turustusnormid, pannakse esmamüügiks välja, pakutakse esmamüügiks, müüakse või turustatakse muul viisil vaid juhul, kui need vastavad kõnealustele normidele. ►M1  Liikmesriigid kontrollivad normidele vastavust. Kontrolle võib teostada kõikidel turustusetappidel ja vedamise ajal. ◄

2.  Vastavalt määrusele (EÜ) nr 104/2000 peavad turult kõrvaldatud tooted vastama ühistele turustusnormidele, eelkõige värskuse kategooriatele.

3.  Kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide ostmise, müümise, ladustamise või transportimise eest vastutavad käitajad peavad suutma tõendada, et need tooted vastavad igal etapil kõnealustele minimaalsetele turustusnormidele.

Artikkel 58

Jälgitavus

1.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 178/2002 kohaldamist, peavad kõik kalandus- ja vesiviljelustoodete partiid olema jälgitavad kõikidel tootmis-, töötlemis- ja levitamisetappidel alates püügist või saagikoristusest kuni jaemüügini.

2.  Kalandus- ja vesiviljelustooted, mis viiakse või tõenäoliselt viiakse ►M5  liidu ◄ turule, peavad olema nõuetekohaselt märgistatud iga partii jälgitavuse tagamiseks.

3.  Kalandus- ja vesiviljelustoodete partiisid võib pärast esmamüüki ühendada või mitmeks jagada ainult juhul, kui neid on võimalik tagantjärele jälgida kuni püügi või saagikoristuseni.

4.  Liikmesriigid tagavad, et käitajad kasutavad süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad kindlaks määrata kõik käitajad, kellelt nad on saanud kalandus- ja vesiviljelustoodete partiisid ja kellele nad on nimetatud tooteid tarninud. Kõnealune teave tuleb pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks teha.

5.  Kõikide kalandus- ja vesiviljelustoodete partiide puhul tuleb esitada vähemalt järgmine märgistus ja teave:

▼M5

▼B

▼M1

▼M1 —————

▼B

►C1  6.  Liikmesriigid tagavad, et lõike 5 punktis g nimetatud teave on ◄ tarbijatele kättesaadav jaemüügi etapil.

7.  Lõike 5 punktides a–f esitatud teabenõue ei kehti kalandus- ja vesiviljelustoodete suhtes, mis on imporditud ►M5  liitu ◄ koos vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1005/2008 esitatud püügisertifikaatidega.

8.  Liikmesriik võib vabastada käesolevas artiklis sätestatud nõuetest vahetult kalalaevadelt tarbijatele müüdavad väikesed tootekogused, tingimusel et nende ostuväärtus ei ületa 50 eurot päevas. Selle künnise mis tahes muudatused võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

9.  Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

II PEATÜKK

Lossimisjärgne tegevus

Artikkel 59

Kalandustoodete esmamüük

1.  Liikmesriigid tagavad, et kõikide kalandustoodete esmaturustus toimub või need registreeritakse enampakkumiskeskuses registreeritud ostjatele või tootjaorganisatsioonidele.

2.  Ostja, kes ostab kalandustooteid kalalaeval toimuvalt esmamüügilt, peab olema registreeritud selle liikmesriigi ametiasutustes, kus esmamüük toimub. Registreerimiseks identifitseeritakse iga ostja riiklikes andmebaasides oleva käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, maksuviitenumbri või muu kordumatu tunnuse järgi.

3.  Kui kalatoodete kogus on kuni 30 kg ja neid ei viida pärast ostmist turule, vaid kasutatakse üksnes oma tarbeks, tehakse ostjale erand käesoleva artikli nõuetest. Selle künnise mis tahes muudatused võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 60

Kalandustoodete kaalumine

1.  Liikmesriik tagab, et kõik kalandustooted kaalutakse pädevate asutuste poolt tunnustatud kaalumissüsteemidega, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on võtnud vastu proovivõtukava, mille komisjon on heaks kiitnud ning mis põhineb komisjoni poolt artiklis 119 osutatud korras vastu võetud riskipõhisel metoodikal.

2.  Ilma et see piiraks erisätete kohaldamist, kaalutakse kalandustooted lossimisel enne nende hoidlas hoidmist, transportimist või müüki.

3.  Erandina lõikest 2 võib liikmesriik lubada kaaluda kalandustooteid sellise kalalaeva pardal, mille suhtes kehtib lõikes 1 nimetatud proovivõtukava.

4.  Registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud vastutavad kaalumise täpsuse eest, välja arvatud juhul, kui vastavalt lõikele 3 toimub kaalumine kalalaeva pardal, millisel juhul vastutab selle eest laeva kapten.

5.  Kaalumisel saadud näit märgitakse lossimisdeklaratsiooni, veodokumenti, müügiteatisesse ja vastuvõtudeklaratsiooni.

6.  Liikmesriigi pädevad asutused võivad nõuda, et kõik kalandustoodete kogused, mida esmakordselt lossitakse selles liikmesriigis, kaalutakse enne lossimiskohast edasi transportimist ametnike juuresolekul.

7.  Kaalumise riskipõhise meetodi ja korra üksikasjalikud eeskirjad kehtestatakse artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 61

Kalandustoodete kaalumine pärast lossimiskohast transportimist

1.  Erandina artikli 60 lõikest 2 võivad liikmesriigid lubada kalandustoodete kaalumist pärast lossimiskohast transportimist juhul, kui need transporditakse sihtkohta asjaomase liikmesriigi territooriumil ning kui kõnealune liikmesriik on komisjoni poolt artiklis 119 osutatud korras vastu võetud riskipõhise metoodika põhjal võtnud vastu kontrollikava, mille komisjon on heaks kiitnud.

2.  Erandina lõikest 1 võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kalandustooted lossitakse, lubada enne kaalumist selliste toodete transportimist registreeritud ostjatele, registreeritud enampakkumiste korraldajatele või muudele kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavatele asutustele või isikutele teises liikmesriigis. Sellise loa suhtes, kus kohaldatakse asjaomaste liikmesriikide vahelist artiklis 94 osutatud kontrolliprogrammi, mille komisjon on heaks kiitnud ning mis põhineb komisjoni poolt artiklis 119 osutatud korras vastu võetud riskipõhisel metoodikal.

Artikkel 62

Müügiteatiste täitmine ja esitamine

1.  Liikmesriikide volitatud registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud, kelle kalandustoodete esmamüügi aastakäive on alla 200 000  euro, esitavad võimalusel elektrooniliselt 48 tunni jooksul pärast esmamüüki müügiteatise pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmamüük toimub. Müügiteatise täpsuse eest vastutavad kõnealused ostjad, enampakkumiste korraldajad, asutused või isikud.

2.  Liikmesriik võib kohustada või volitada registreeritud ostjaid, registreeritud enampakkumiste korraldajaid või teisi liikmesriigi volitatud asutusi või isikuid, kelle kalandustoodete esmamüügi aastakäive on alla 200 000  euro, elektrooniliselt registreerima ja edastama artikli 64 lõikes 1osutatud teavet.

3.  Kui liikmesriik, kelle territooriumil esmamüük toimub, ei ole kala lossinud kalalaeva lipuliikmesriik, peab ta tagama, et müügiteatise koopia edastatakse, võimaluse korral elektrooniliselt, asjaomase teabe saamisel lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

4.  Kui kalandustoodete esmaturustus ei toimu selles liikmesriigis, kus tooted lossiti, peab esmaturustuse kontrolli eest vastutav liikmesriik tagama, et pärast müügiteatise saamist edastatakse selle koopia, võimaluse korral elektrooniliselt, asjaomaste toodete lossimise kontrolli eest vastutavatele pädevatele ametiasutustele ning kalalaeva lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele.

5.  Kui lossitakse väljaspool ►M5  liitu ◄ ja esmamüük toimub kolmandas riigis, peab kalalaeva kapten või tema esindaja edastama võimaluse korral elektrooniliselt müügiteatise koopia või samal tasemel teavet sisaldava mis tahes võrdväärse dokumendi lipuliikmesriigi pädevale asutusele 48 tunni jooksul pärast esmamüüki.

6.  Kui müügiteatis ei vasta arvele või seda asendavale dokumendile, nagu osutatud nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) ( 5 ) artiklites 218 ja 219, peavad asjaomased liikmesriigid võtma vastu vajalikud sätted tagamaks, et teave hinna kohta, millest on välja jäetud tasu kauba ostjale kättetoimetamise eest, on arvel näidatud hinnaga samane. Liikmesriigid võtavad vastu vajalikud sätted tagamaks, et teave hinna kohta, millest on välja jäetud tasu kauba ostjale kättetoimetamise eest, on arvel näidatud hinnaga samane.

Artikkel 63

Müügiteatiste elektrooniline täitmine ja edastamine

1.  Liikmesriikide volitatud registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud asutused või isikud, kelle kalandustoodete esmamüügi aastakäive on 200 000  eurot või rohkem, registreerivad elektrooniliselt artikli 64 lõikes 1 osutatud teabe ning saadavad selle elektrooniliselt 24 tunni jooksul pärast esmamüüki pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kelle territooriumil esmamüük toimub.

2.  Liikmesriigid esitavad samamoodi elektrooniliselt artikli 62 lõigetes 3 ja 4 osutatud müügiteatist käsitleva teabe.

Artikkel 64

Müügiteatise sisu

1.  Artiklites 62 ja 63 osutatud müügiteatised peavad sisaldama järgmisi andmeid:

▼M5

▼B

2.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 65

Erandid müügiteatise nõuetest

1.  Komisjon võib artiklis 119 osutatud korras teha erandi liikmesriigi pädevatele asutustele või muudele liikmesriigi volitatud asutustele müügiteatise esitamise kohustusest seoses kalandustoodetega, mis on lossitud ►M5  liidu ◄ teatavat liiki kalalaevadelt kogupikkusega alla 10 meetri, või seoses lossitud kalandustoodete kogustega, mille eluskaal ei ületa kalaliikide lõikes 50 kg. Selliseid erandeid võib teha ainult juhtudel, kui kõnealuses liikmesriigis on sisse seatud nõuetekohane proovivõtusüsteem vastavalt artiklitele 16 ja 25.

2.  Kui ostetud toodete kogus on kuni 30 kg ja neid ei viida pärast ostmist turule, vaid kasutatakse üksnes oma tarbeks, tehakse ostjale erand artiklite 62, 63 ja 64 sätetest. Selle künnise mis tahes muudatused võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 66

Ülevõtmisdeklaratsioon

1.  Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, esitavad registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud, kelle kalandustoodete esmamüügi aastakäive on alla 200 000  euro, 48 tunni jooksul pärast lossimist ülevõtmisdeklaratsiooni pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kus ülevõtmine toimub, kui tooted on ette nähtud müügiks hilisemas etapis. Sellised ostjad, enampakkumiste korraldajad või muud asutused või isikud vastutavad ülevõtmisdeklaratsiooni edastamise ja selle täpsuse eest.

2.  Kui liikmesriik, kus ülevõtmine toimub, ei ole kala lossinud kalalaeva lipuliikmesriik, peab ta tagama, et ülevõtmisdeklaratsiooni koopia edastatakse asjaomase teabe saamisel lipuliikmesriigi pädevatele asutustele, võimaluse korral elektrooniliselt.

3.  Lõikes 1 osutatud ülevõtmisdeklaratsioon peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

▼M5

▼B

Artikkel 67

Ülevõtmisdeklaratsiooni elektrooniline täitmine ja edastamine

1.  Ilma et see piiraks mitmeaastastes kavades sisalduvate erisätete kohaldamist, registreerivad registreeritud ostjad, registreeritud enampakkumiste korraldajad või muud liikmesriigis lossitud kalandustoodete esmaturustuse eest vastutavad asutused või isikud, kelle kalandustoodete esmamüügi aastakäive on 200 000  eurot või rohkem, elektrooniliselt artiklis 66 osutatud teabe ning saadavad selle elektrooniliselt 24 tunni jooksul pädevatele asutustele selles liikmesriigis, kus ülevõtmine toimub, kui tooted on ette nähtud müügiks hilisemas etapis.

2.  Liikmesriigid esitavad elektrooniliselt artikli 66 lõikes 2 osutatud ülevõtmisdeklaratsiooni käsitleva teabe.

Artikkel 68

Veodokumendi täitmine ja esitamine

1.   ►M5  Liidus ◄ lossitud kas töötlemata või laeva pardal töödeldud ning lossimis- või importimiskohast mujale veetavate kalandustoodetega, mille kohta ei ole esitatud artiklite 62, 63, 66 ja 67 kohast müügiteatist ega ülevõtmisdeklaratsiooni, peab kuni esmamüügini kaasas olema vedaja koostatud dokument. Vedaja edastab veodokumendi 48 tunni jooksul pärast pealelaadimist selle liikmesriigi pädevatele asutustele või selle liikmesriigi volitatud teistele asutustele, mille territooriumil lossimine toimus.

2.  Vedaja vabastatakse kalandustoodetega kaasas oleva veodokumendi omamise kohustusest, kui veodokument on enne veo algust edastatud elektrooniliselt lipuliikmesriigi pädevatele asutustele, kes juhul, kui tooted transporditakse teise liikmesriiki kui lossimisliikmesriik, edastab veodokumendi kohe pärast saamist selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle territooriumil toimub deklaratsiooni kohaselt esmaturustamine.

3.  Kui tooted transporditakse teise liikmesriiki kui lossimisliikmesriik, edastab vedaja 48 tunni jooksul pärast kalandustoodete pealelaadimist veodokumendi koopia ka selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kelle territooriumil toimub deklaratsiooni kohaselt esmaturustamine. Esmaturustuse liikmesriik võib sellega seoses nõuda lossimisliikmesriigilt lisateavet.

4.  Kõnealuse veodokumendi täpsuse eest vastutab vedaja.

5.  Veodokumendil märgitakse järgmised andmed:

▼M5

▼B

6.  Liikmesriikide pädevad asutused võivad teha erandeid lõikega 1 ette nähtud kohustusest, kui kalandustooteid transporditakse sadamaalal või kuni 20 km kaugusele lossimiskohast.

7.  Kui müügiteatises müüduna deklareeritud kalandustooted transporditakse mujale kui lossimiskohta, peab vedaja suutma müügitehingu toimumist dokumendiga tõendada.

8.  Vedaja vabastatakse käesolevas artiklis sätestatud nõudest, kui veodokument asendatakse artikliga 23 ette nähtud lossimisdeklaratsiooni koopiaga, mis käsitleb transporditavaid koguseid või samal tasemel teavet sisaldava mis tahes võrdväärse dokumendiga.

III PEATÜKK

Tootjaorganisatsioonid ning hinnakorraldus ja sekkumiskord

Artikkel 69

Tootjaorganisatsioonide seire

1.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 6 lõikele 1 kontrollivad liikmesriigid korrapäraselt, kas

2.  Määruse (EÜ) nr 104/2000 artiklis 5 ning artikli 6 lõike 1 punktis b kehtestatud tootjaorganisatsioone käsitlevate eeskirjade järgimise tagamiseks komisjon kontrollib ja võib sellise kontrollimise tulemusena nõuda liikmesriikidelt vajaduse korral tunnustuse tühistamist.

3.  Iga liikmesriik teeb asjakohase kontrolli tagamaks, et iga tootjaorganisatsioon täidaks asjaomase kalandusaasta jaoks rakenduskavas sätestatud kohustusi, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 2508/2000, ja kohaldab nende kohustuste täitmatajätmise korral määruse (EÜ) nr 104/2000 artikli 9 lõikes 3 sätestatud karistusi.

Artikkel 70

Hinnakorralduse ja sekkumiskorra seire

Liikmesriigid teevad igasuguseid kontrolle seoses hinnakorralduse ja sekkumiskorraga, eelkõige seoses

VI JAOTIS

JÄRELEVALVE

Artikkel 71

Liikmesriikide poolt laevade märkamine merel ja tuvastamine

1.  Liikmesriigid teevad järelevalvet nende jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates ►M5  liidu ◄ vetes, tuginedes

2.  Kui märkamine või tuvastus ei vasta liikmesriigile kättesaadavale muule teabele, teeb ta mis tahes uurimised, mis võivad olla vajalikud asjakohaste järelmeetmete kindlaksmääramiseks.

3.  Kui märkamine või tuvastus viitab mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi kalalaevale ning teave ei vasta rannikuliikmesriigile kättesaadavale mis tahes muule teabele ning kui kõnealusel rannikuliikmesriigil ei ole õigust võtta täiendavaid meetmeid, registreerib ta oma uurimistulemused järelevalvearuandes ning edastab kõnealuse aruande võimaluse korral elektrooniliselt viivitamatult lipuliikmesriigile või asjaomastele kolmandatele riikidele. Kolmanda riigi laeva puhul saadetakse järelevalvearuanne ka komisjonile või selle määratud asutusele.

4.  Kui liikmesriigi ametnik märkab või tuvastab kalalaeva, mis on seotud tegevusega, mida võib pidada ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramiseks, väljastab ta viivitamatult järelevalvearuande ning saadab selle oma pädevatele asutustele.

5.  Järelevalvearuande sisu määratakse kindlaks artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 72

Märkamise ja tuvastamisega seotud teabe korral võetavad meetmed

1.  Liikmesriigid võtavad teiselt liikmesriigilt järelevalvearuande kättesaamise järel viivitamatuid meetmeid ning teevad täiendava uurimise, mis võimaldab neil määrata kindlaks asjakohased järelmeetmed.

2.  Teised liikmesriigid peale asjaomase lipuliikmesriigi kontrollivad, kas aruannetes käsitletavad märgatud laevad on tegutsenud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või kas nende territooriumile on lossitud või imporditud nimetatud laevadelt pärit kalandustooteid, ning uurivad, kas need laevad on senini järginud asjaomaseid kaitse- ja majandamismeetmeid.

3.  Komisjon või selle määratud asutus või, kui see on asjakohane, lipuliikmesriik ja teised liikmesriigid, uurivad ka märgatud laevadega seonduvat nõuetekohaselt dokumenteeritud teavet, mida esitavad üksikisikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas keskkonnaorganisatsioonid, ning kalandusvaldkonna või kalakaubanduse sidusrühmade esindajad.

Artikkel 73

Kontrolliülesandega vaatlejad

1.  Kui nõukogu kehtestab ►M5  liidu ◄ kontrolli- ja vaatluskava, kontrollivad laevade pardal asuvad kontrolliülesandega vaatlejad kõnealuse kalalaeva poolt ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmist. Nad rakendavad kõiki vaatluskavaga ette nähtud tööülesandeid ning eelkõige kontrollivad laeva püügitegevust ja asjaomaseid dokumente ning registreerivad need.

2.  Kontrolliülesandega vaatlejad on oma tööülesanneteks kvalifitseeritud. Nad on kalalaeva omanikust ja kaptenist ning igast laevapere liikmest sõltumatud. Neil ei ole käitajaga mingeid majanduslikke sidemeid.

3.  Kontrolliülesandega vaatlejad tagavad nii palju kui võimalik, et nende kohalolek kalalaevade pardal ei takista laeva püügitegevust ja tavapäraseid toiminguid, ega sekku nendesse.

4.  Kui kontrolliülesandega vaatleja märkab tõsist rikkumist, teatab ta sellest viivitamatult lipuliikmesriigi pädevatele asutustele.

5.  Kontrolliülesandega vaatlejad koostavad vaatlusaruande, võimaluse korral elektrooniliselt, ning edastavad selle vajaduse korral pardal olevate elektrooniliste edastusvahendite abil oma pädevatele ametiasutustele ja lipuliikmesriigi pädevatele ametiasutustele. Liikmesriigid sisestavad aruande artiklis 78 osutatud andmebaasi.

6.  Kui vaatlusaruandes on näidatud, et vaatlusalune laev on tegelenud kalapüügiga, mis on vastuolus ühenduse kalanduspoliitika eeskirjaga, võtavad lõikes 4 osutatud ametiasutused kõik asjakohased meetmed asja uurimiseks.

7.   ►M5  Liidu ◄ kalalaevade kaptenid tagavad määratud kontrolliülesandega vaatlejatele sobivad majutustingimused, hõlbustavad nende tööd ning väldivad nende tööülesannete täitmisse sekkumist. ►M5  Liidu ◄ kalalaevade kaptenid tagavad kontrolliülesandega vaatlejatele ka juurdepääsu asjakohastele laeva osadele, sealhulgas püügile ning laeva dokumentidele, sealhulgas elektroonilistele failidele.

8.  Kõik kontrolliülesandega vaatlejate käesolevas artiklis sätestatud tegevusest tulenevad kulud kannavad lipuliikmesriigid. Liikmesriigid võivad kõnealused kulud täielikult või osaliselt sisse nõuda nende lipu all sõitvate asjaomase kalapüügiga seotud kalalaevade käitajatelt.

9.  Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks võib vastu võtta artiklis 119 osutatud korras.

▼M5

Artikkel 73a

Kontrolliülesandega vaatlejad lossimiskohustuse kontrollimiseks

Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 73 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid kasutada kontrolliülesandega vaatlejaid kalapüügi kontrollimiseks oma lipu all sõitvatel kalalaevadel, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud lossimiskohustust. Nende kontrolliülesandega vaatlejate suhtes kohaldatakse käesoleva määruse artikli 73 lõikeid 2–9.

▼B

VII JAOTIS

INSPEKTSIOON JA MENETLUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 74

Inspektsioonide tegemine

1.  Liikmesriigid koostavad ning hoiavad ajakohasena nimekirja ametnikest, kes vastutavad inspektsioonide tegemise eest.

2.  Ametnikud täidavad oma tööülesandeid vastavuses ►M5  liidu ◄ õigusega. Nad korraldavad inspektsioone mittediskrimineerival viisil merel, sadamates, transportimisel, töötlemisrajatistes ning kalandustoodete turustamise ajal.

3.  Eelkõige kontrollivad ametnikud

4.  Ametnikud võivad kontrollida kõiki asjakohaseid alasid, tekke ja ruume. Samuti võivad nad kontrollida töödeldud või töötlemata saaki, võrke või muid püügivahendeid, varustust, kalu või kalandustooteid sisaldavaid konteinereid ja pakendeid ning kõiki asjaomaseid dokumente või elektrooniliselt edastatud teavet, mida nad peavad vajalikuks ühise kalanduspoliitika eeskirjadega vastavuses kontrollida. Nad võivad lisaks küsitleda isikuid, kellel arvatakse olevat teavet inspektsiooniga seotud küsimuste kohta.

5.  Ametnikud teevad inspektsioonid selliselt, et laeva või transpordivahendi tegevust ning saagi ladustamist, töötlemist ja turustamist häiritakse või segatakse võimalikult vähe. Nad peavad nii palju kui võimalik vältima saagi mis tahes halvenemist inspektsiooni ajal.

6.  Käesoleva artikli kohaldamise ning eriti inspektsiooni metoodika ja korraldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 75

Käitaja ülesanded

1.  Käitaja hõlbustab turvalist juurdepääsu laevale, transpordivahendile või ruumile, kus kalandustooteid ladustatakse, töödeldakse või turustatakse. Ta tagab ametnike turvalisuse ning ei takista, hirmuta ega sega ametnikke nende tööülesannete täitmisel.

2.  Üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks võib vastu võtta artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 76

Inspekteerimisaruanne

1.  Ametnikud koostavad pärast igat inspektsiooni inspekteerimisaruande ning edastavad selle oma pädevatele ametiasutustele. Võimaluse korral selline aruanne salvestatakse ja edastatakse elektrooniliselt. Kui inspekteeritakse mõne muu liikmesriigi lipu all sõitvat kalalaeva ja kui inspekteerimisel avastatakse rikkumine, saadetakse inspekteerimisaruande koopia viivitamatult kõnealusele lipuliikmesriigile. Kui inspekteeritakse kolmanda riigi lipu all sõitvat kalalaeva ja kui inspekteerimisel avastatakse rikkumine, saadetakse inspekteerimisaruande koopia viivitamatult kõnealuse kolmanda riigi pädevatele asutustele. Kui inspektsiooni tehakse mõne teise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes, saadetakse inspekteerimisaruande koopia viivitamatult kõnealusele liikmesriigile.

2.  Ametnikud edastavad inspektsiooni tulemused käitajale, kellel on võimalik esitada oma märkused inspektsiooni ja selle tulemuste kohta. Käitaja märkused tuleb inspekteerimisaruandes esitada. Ametnikud märgivad püügipäevikusse, et inspektsioon on tehtud.

3.  Inspekteerimisaruande koopia saadetakse käitajale võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 15 tööpäeva jooksul pärast inspektsiooni lõpetamist.

4.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 77

Inspekteerimis- ja järelevalvearuannete kaalukus

►M5  Liidu ◄ inspektorite või teise liikmesriigi ametnike või komisjoni ametnike koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded on kaalukaks tõendiks iga liikmesriigi haldus- ja kohtumenetlustes. Asjaolude tuvastamisel käsitatakse neid võrdsena liikmesriigi inspekteerimis- ja järelevalvearuannetega.

Artikkel 78

Elektrooniline andmebaas

1.  Liikmesriigid loovad ja hoiavad ajakohasena elektroonilise andmebaasi, kuhu nad laevad üles kõik oma ametnike koostatud inspekteerimis- ja järelevalvearuanded.

2.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 79

►M5  Liidu ◄ inspektorid

1.  Komisjon kehtestab nimekirja ►M5  liidu ◄ inspektoritest vastavalt artiklis 119 osutatud korrale.

2.  Ilma et see piiraks rannikuliikmesriikide esmavastutust, võivad ►M5  liidu ◄ inspektorid ►M5  liidu ◄ vetes ning ►M5  liidu ◄ vetest väljaspool asuvatel ►M5  liidu ◄ kalalaevadel teha inspektsioone käesoleva määruse kohaselt.

3.   ►M5  Liidu ◄ inspektorid võivad olla määratud seoses

4.  Oma ülesannete täitmiseks ja lõiget 5 kohaldades peab ►M5  liidu ◄ inspektoritel olema viivitamatult juurdepääs

samas ulatuses ja samadel tingimustel nagu selle liikmesriikide ametnikel, kus inspektsioon toimub.

5.   ►M5  Liidu ◄ inspektoritel ei ole politsei- ega täidesaatvaid volitusi nende päritoluliikmesriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvast territooriumist või kuuluvatest ►M5  liidu ◄ vetest väljaspool.

6.  Komisjoni või selle määratud asutuse ametnikel, kes on määratud ►M5  liidu ◄ inspektoriks, ei ole politsei- eg a täidesaatvaid volitusi.

7.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

II PEATÜKK

Inspektsioon inspekteeriva liikmesriigi vetest väljaspool

Artikkel 80

Inspekteeriva liikmesriigi vetest väljaspool asuvate kalalaevade inspektsioon

1.  Ilma et see piiraks rannikuliikmesriigi esmavastutust, võib liikmesriik inspekteerida oma lipu all sõitvaid kalalaevu kõigis ►M5  liidu ◄ vetes, mis jäävad mõne teise liikmesriigi suveräänsete õiguste alla kuuluvatest vetest väljapoole.

2.  Liikmesriik võib teha inspektsioone mõne teise liikmesriigi kalalaevadel vastavalt käesolevale määrusele seoses püügitegevusega kõigis ►M5  liidu ◄ vetes, mis on tema jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvatest vetest väljaspool,

3.  Liikmesriigil on lubatud inspekteerida teise liikmesriigi lipu all sõitvaid ►M5  liidu ◄ kalalaevu rahvusvahelistes vetes.

4.  Liikmesriik võib inspekteerida enda või mõne teise liikmesriigi lipu all sõitvaid ►M5  liidu ◄ kalalaevu kolmandate riikide vetes vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.

5.  Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes tegutseb käesoleva artikli rakendamisel kontaktasutusena. Liikmesriikide kontaktasutus on kättesaadav 24 tundi ööpäevas.

Artikkel 81

Loataotlused

1.  Liikmesriigi loataotlused inspektsioonide tegemiseks kalalaevadel ►M5  liidu ◄ vetes, mis on tema jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvatest vetest väljaspool, nagu on osutatud artikli 80 lõike 2 punktis a, otsustab asjaomane rannikuliikmesriik 12 tunni jooksul alates taotluse esitamise ajast või asjakohase ajavahemiku jooksul, kui taotluse põhjus on inspekteeriva liikmesriigi vetes alustatud jälitustegevus.

2.  Taotlevat liikmesriiki teavitatakse otsusest viivitamatult. Otsused edastatakse ka komisjonile või selle määratud asutusele.

3.  Loataotlustest keeldutakse täielikult või osaliselt vaid sel määral, mis on vajalik kaalukatel põhjustel. Keeldumised ning nende aluseks olevad põhjused saadetakse viivitamatult taotlevale liikmesriigile ja komisjonile või selle määratud asutusele.

III PEATÜKK

Inspektsioonide käigus tuvastatud rikkumised

Artikkel 82

Menetlus rikkumise korral

Kui inspektsiooni käigus kogutud teave või mis tahes muu asjakohane teave viib ametniku veendumuseni, et on rikutud ühise kalanduspoliitika eeskirju, peab ametnik

Artikkel 83

Inspekteeriva liikmesriigi vetest väljaspool tuvastatud rikkumised

1.  Kui artikli 80 kohaselt tehtud inspektsiooni tulemusena tuvastatakse rikkumine, edastab inspekteeriv liikmesriik kokkuvõtliku inspekteerimisaruande viivitamatult rannikuliikmesriigile või, ►M5  liidu ◄ vetest väljaspool toimunud inspekteerimise korral, asjaomase kalalaeva lipuliikmesriigile. Täielik inspekteerimisaruanne edastatakse ranniku- ja lipuliikmesriigile 15 päeva jooksul pärast inspektsiooni.

2.  Rannikuliikmesriik või, ►M5  liidu ◄ vetest väljaspool toimunud inspekteerimise korral, asjaomase kalalaeva lipuliikmesriik võtab kõik asjakohased meetmed seoses lõikes 1 nimetatud rikkumisega.

Artikkel 84

Tõhustatud järelmeetmed teatavate tõsiste rikkumiste puhul

1.  Lipuliikmesriik või rannikuäärne liikmesriik, kelle vetes asuvat laeva kahtlustatakse selles, et ta on

võib nõuda, et kalalaev siirduks viivitamatult sadamasse põhjalikuks uurimiseks lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 IX peatükis osutatud meetmetele.

2.  Rannikuliikmesriik teavitab viivitamatult ja kooskõlas riikliku õiguse menetlusega lipuliikmesriiki lõikes 1 osutatud uurimisest.

3.  Ametnikud võivad jääda kalalaeva pardale lõikes 1 osutatud põhjaliku uurimise tegemiseni.

4.  Lõikes 1 osutatud kalalaeva kapten lõpetab igasuguse püügitegevuse ning suundub sadamasse, kui talt on seda nõutud.

IV PEATÜKK

Inspektsioonide käigus tuvastatud rikkumiste menetlemine

Artikkel 85

Menetlemine

Ilma et see piiraks artikli 83 lõike 2 ja artikli 86 kohaldamist, võtavad inspekteeriva liikmesriigi pädevad asutused vastavalt VIII jaole asjakohased meetmed kõnealuse laeva kapteni või teiste rikkumise eest vastutavate juriidiliste või füüsiliste isikute suhtes, kui pädevad asutused avastavad inspektsiooni käigus või pärast inspektsiooni ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise.

Artikkel 86

Menetlemise üleandmine

1.  Liikmesriik, kelle territooriumil või vetes rikkumine avastati, võib selle rikkumise menetlemise lipuliikmesriigi või selle liikmesriigi, kelle kodanik rikkuja on, pädevatele asutustele üle anda asjaomase liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artikli 89 lõikes 2 osutatud tulemuse.

2.  Lipuliikmesriik võib rikkumise menetlemise inspekteeriva liikmesriigi pädevatele asutustele üle anda asjaomase liikmesriigi nõusolekul ning tingimusel, et üleandmine saavutab tõenäolisemalt artikli 89 lõikes 2 osutatud tulemuse.

Artikkel 87

►M5  Liidu ◄ inspektorite tuvastatud rikkumine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed seoses iga rikkumisega, mille ►M5  liidu ◄ inspektor on avastanud nende jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates vetes või nende lipu all sõitval kalalaeval.

Artikkel 88

Parandusmeetmed menetlemise puudumisel liikmesriigis, kus lossimine või ümberlaadimine toimub

1.  Kui liikmesriik, kus lossimine või ümberlaadimine toimub, ei ole lipuliikmesriik ning selle riigi pädevad asutused ei võta vastutavate füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes asjakohaseid meetmeid või ei anna menetlemist üle vastavalt artiklile 86, võib ebaseaduslikult lossitud või ümber laaditud kogused maha arvata kvoodist, mis on eraldatud liikmesriigile, kus lossimine või ümberlaadimine toimub.

2.  Selle liikmesriigi kvoodist, kus lossimine või ümberlaadimine toimub, maha arvatavad kalakogused määratakse kindlaks artiklis 119 osutatud korras pärast seda, kui komisjon on mõlemad asjaomased liikmesriigid ära kuulanud.

3.  Kui liikmesriigil, kus lossimine või ümberlaadimine toimub, ei ole enam oma käsutuses vastavat kvooti, kohaldatakse artiklit 37. Sel eesmärgil loetakse ebaseaduslikult lossitud või ümber laaditud kalakogused võrdseks selle kahju suurusega, mida lipuliikmesriik kandis, nagu on osutatud kõnealuses artiklis.

VIII JAOTIS

JÕUSTAMINE

Artikkel 89

Meetmed eeskirjade täitmise tagamiseks

1.  Liikmesriigid tagavad, et süstemaatiliselt võetakse asjakohaseid meetmeid, sealhulgas riiklike õigusaktidega ette nähtud haldus- ja kriminaalmenetluste algatamine, nende füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, keda kahtlustatakse ühise kalanduspoliitika mis tahes eeskirja rikkumises.

2.  Karistuste ja lisakaristuste üldise taseme arvutamisel vastavalt siseriikliku õiguse vastavatele sätetele veendutakse, et nende abil on võimalik vastutavatelt isikutelt nende rikkumisest tulenev kasum tõhusalt ära võtta, ilma et see piiraks nende seaduslikku õigust kutsealal töötada. Sellised karistused peavad kaasa tooma tagajärjed, mis on proportsionaalsed rikkumise raskusastmega ning mis aitavad seeläbi edaspidi tõhusalt ära hoida samalaadseid rikkumisi.

3.  Liikmesriigid võivad kohaldada süsteemi, mille järgi on trahv proportsionaalne juriidilise isiku käibega või rikkumise toimepanemisel saadud või eeldatud majandusliku kasuga.

4.  Selle liikmesriigi pädevad asutused, kellel on rikkumise korral jurisdiktsioon, teavitavad viivitamata ja kooskõlas oma riiklike õigusaktidega lipuliikmesriiki, liikmesriiki, kelle kodanik rikkuja on, või mõnd muud liikmesriiki, kes on rikkumise järelmeetmete tulemustest huvitatud, haldus- või kriminaalmenetlustest või muudest võetud meetmetest ning kõigist sellise rikkumisega seotud lõplikest otsustest, sealhulgas vastavalt artiklile 92 määratud punktide arvust.

Artikkel 90

Tõsiste rikkumistega kaasnevad karistused

1.  Lisaks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklile 42 loetakse tõsisteks rikkumisteks käesoleva määruse tähenduses ka alljärgnevaid rikkumisi, olenevalt vastava rikkumise raskusastmest, mille peab kindlaks määrama liikmesriigi pädev asutus, võttes arvesse selliseid kriteeriume nagu kahju iseloom, maksumus, rikkuja majanduslik olukord ning rikkumise ulatus või selle kordumine:

▼M5

▼B

2.  Liikmesriigid tagavad, et tõsise rikkumise sooritanud füüsilist isikut või tõsise rikkumise eest vastutavaks peetavat juriidilist isikut karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristustega vastavalt määruse (EÜ) nr 1005/2008 IX peatükis sätestatud karistuste ja meetmete ulatusele.

3.  Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 44 lõike 2 kohaldamist, määravad liikmesriigid karistuse, mis on hoiatava mõjuga ja mille suuruse arvutamisel on vastavalt asjaoludele lähtutud tõsise rikkumise toimepanemisel saadud kalandustoodete väärtusest.

4.  Karistuse kogusumma kindlaksmääramisel peab liikmesriik arvesse võtma ka kahju suurust asjaomastele kalavarudele ning asjaomasele merekeskkonnale.

5.  Liikmesriigid võivad ka lisaks või alternatiivselt kasutada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaalkaristusi.

6.  Käesolevas peatükis sätestatud karistustega võivad kaasneda ka muud karistused või meetmed, eelkõige need, mida on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 45.

Artikkel 91

Viivitamatud täitemeetmed

Liikmesriigid võtavad kohe meetmed, et takistada määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 määratletud tõsiselt rikkumiselt tabatud kalalaevade kaptenitel või teistel füüsilistel ja juriidilistel isikutel oma tegevust jätkata.

Artikkel 92

Tõsiste rikkumiste punktisüsteem

▼M5

1.  Liikmesriigid kohaldavad määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 42 lõike 1 punktis a ja käesoleva määruse artikli 90 lõike 1 punktis c osutatud lossimiskohustuse tõsiste rikkumiste korral punktisüsteemi, mille alusel saab kalalaevatunnistuse omanik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise tulemusena asjakohaseid punkte.

▼B

2.  Kui füüsiline isik on sooritanud ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise või juriidilist isikut peetakse vastutavaks selle eest, määratakse kalalaevatunnistuse omanikule rikkumise tulemusel vastav arv punkte. Juhul kui kõnealune laev pärast rikkumise kuupäeva müüakse, üle antakse või muul moel omanikku vahetab, kantakse määratud punktid üle mis tahes tulevasele antud kalalaeva kalalaevatunnistuse omanikule. Kalalaevatunnistuse omanikul on edasikaebamise õigus vastavalt asjaomase riigi õigusele.

3.  Kui punktide koguarv on võrdne teatava punktide arvuga või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus automaatselt vähemalt kaheks kuuks. Kõnealune periood on neli kuud, kui kalalaevatunnistus peatatakse teist korda, kaheksa kuud, kui kalalaevatunnistus peatatakse kolmandat korda, ning üks aasta, kui kalalaevatunnistus peatatakse neljandat korda seetõttu, et tunnistuse omanikule on määratud teatav arv punkte. Kui omanikule määratakse teatav arv punkte viiendat korda, võetakse kalalaevatunnistus jäädavalt ära.

4.  Kui kalalaevatunnistuse omanik ei soorita kolme aasta jooksul eelmise tõsise rikkumise kuupäevast veel ühte tõsist rikkumist, kustutatakse kalalaevatunnistusel kõik punktid.

5.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

6.  Liikmesriigid kehtestavad ka punktisüsteemi, mille kohaselt määratakse laeva kaptenile ühise kalanduspoliitika eeskirjade tõsise rikkumise korral asjakohane arv punkte.

Artikkel 93

Riiklik rikkumiste register

1.  Liikmesriigid kannavad riiklikku registrisse kõik ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumised, mille sooritavad nende lipu all sõitvad laevad või nende kodanikud, sealhulgas kantud karistused ning määratud punktiarv. Samuti sisestavad liikmesriigid oma rikkumiste riiklikku registrisse nende lipu all sõitvate kalalaevade ning nende kodanike rikkumised, mida menetletakse mõnes muus liikmesriigis, pärast seda, kui jurisdiktsiooni omava liikmesriigi lõplik otsus on vastavalt artiklile 90 teatavaks tehtud.

2.  Ühise kalanduspoliitika eeskirjade rikkumise suhtes meetmete võtmisel võib liikmesriik taotleda teistelt liikmesriikidelt nende riiklikes registrites sisalduva teabe edastamist kalalaevade ja isikute kohta, keda kahtlustatakse kõnealuse rikkumise sooritamises või kes tabati kõnealuse rikkumise sooritamiselt.

3.  Kui liikmesriik taotleb mõnelt teiselt liikmesriigilt teavet seoses mõne rikkumise suhtes võetud meetmega, võib kõnealune teine liikmesriik esitada asjaomase teabe kõnealuste kalalaevade ja isikute kohta.

4.  Riiklikus rikkumiste registris sisalduvaid andmeid säilitatakse vaid seni, kuni see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, kuid alati vähemalt kolm kalendriaastat alates teabe registreerimise aastale järgnevast aastast.

IX JAOTIS

KONTROLLIPROGRAMMID

Artikkel 94

Ühised kontrolliprogrammid

Liikmesriigid võivad omal algatusel omavahel ellu viia kontrolli-, inspekteerimis- ja järelevalveprogramme seoses püügitegevusega.

Artikkel 95

Kontrolli- ja inspekteerimisalased eriprogrammid

1.  Komisjon võib vastavalt artiklis 119 osutatud korrale ning kooskõlastatult asjaomase liikmesriigiga määrata kindlaks, milliste püügipiirkondade suhtes kohaldatakse kontrolli- ja inspekteerimisalaseid eriprogramme.

2.  Lõikes 1 osutatud kontrolli- ja inspekteerimisalastes eriprogrammides sätestatakse inspektsioonitegevuse eesmärgid, prioriteedid ja kord ning kriteeriumid. Sellised kriteeriumid kehtestatakse riskijuhtimise põhjal ja need vaadatakse perioodiliselt läbi pärast saavutatud tulemuste analüüsi.

3.  Pärast mitmeaastase kava jõustumist ning enne kontrolli- ja inspektsioonialaste eriprogrammide kohaldamist kehtestab iga liikmesriik inspektsioonitegevuse jaoks riskijuhtimisel põhinevad sihtkriteeriumid.

4.  Asjaomased liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada kontrolli- ja inspektsioonialaste eriprogrammide rakendamine, eelkõige seoses nõutavate inimressursside ja materiaalsete vahenditega ning perioodide ja vöönditega, kus need kasutusele võetakse.

X JAOTIS

KOMISJONIPOOLNE HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 96

Üldpõhimõtted

1.  Komisjon kontrollib ja hindab seda, kuidas liikmesriigid kohaldavad ühise kalanduspoliitika eeskirju, uurides teavet ja dokumente ning tehes kontrolle, sõltumatuid inspektsioone ja auditeerimisi, ning hõlbustab kooskõlastamist ja koostööd liikmesriikide vahel. Sel eesmärgil võib komisjon omal algatusel ja oma vahenditega korraldada küsitlusi, kontrolle, inspektsioone ja auditeerimisi. Komisjon võib eelkõige kontrollida järgmist:

2.  Liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et hõlbustada komisjonile pandud ülesannete täitmist. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas jaotise kohaselt tehtavaid kontrolle, sõltumatuid inspektsioone ja auditeid ei avalikustataks nii, et see kahjustab kohapealset kontrolli. Kui komisjoni ametnikel on oma ametikohustuste täitmisel raskusi, annavad asjaomased liikmesriigid komisjoni käsutusse vahendid, mis võimaldavad viimasel oma ülesande täita ning komisjoni ametnikel kõnealuseid kontrolli- ja inspektsioonitoiminguid hinnata.

Liikmesriigid osutavad komisjonile kõnealuste selle täitmiseks vajalikku abi.

Artikkel 97

Komisjoni ametnike pädevus

1.  Komisjoni ametnikud võivad teha kontrolli ja inspektsioone kalalaevadel, samuti selliste ettevõtete ja muude asutuste tööruumides, kelle tegevus on seotud ühise kalanduspoliitikaga, ning neil on juurdepääs kogu teabele ja kõigile dokumentidele, mida neil on vaja oma kohustuste täitmiseks, samas ulatuses ja samadel tingimustel kui selle liikmesriigi ametnikel, kus kontrolli ja inspektsioone tehakse.

2.  Komisjoni ametnikel on õigus teha asjaomastest dokumentidest koopiaid ja võtta vajaduse korral proove, kui neil on põhjust uskuda, et ühise kalanduspoliitika eeskirju ei järgita. Nad võivad taotleda kõigi kontrollitavates ruumides viibijate isiku kindlakstegemist.

3.  Komisjoni ametnike volitused ei ületa riiklike inspektorite volitusi ning neile ei ole politsei- ega karistuste kohaldamise volitusi.

4.  Komisjoni ametnikud esitavad kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametikohta.

5.  Komisjon annab oma ametnikele kirjalikud juhendid, kus on märgitud nende volitused ning ülesanded.

Artikkel 98

Kontroll

1.  Komisjoni ametnikud võivad viibida riiklike kontrolliasutuste korraldatavate kontrollitegevuste juures kõikjal, kus komisjon seda vajalikuks peab. Kõnealuste kontrolliülesannete raames seab komisjon liikmesriikidega sisse asjakohased kontaktid, et luua võimaluse korral mõlemale poolele vastuvõetav kontrolliprogramm.

2.  Asjaomane liikmesriik tagab, et asjaomased asutused või isikud nõustuvad lõikes 1 osutatud kontrolliga.

3.  Kui esialgse kontrolliprogrammi raames ette nähtud kontrolli- ja inspektsioonitoiminguid ei ole võimalik faktilistel põhjustel teha, muudavad komisjoni ametnikud koostöös ja kokkuleppel asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega esialgset kontrolliprogrammi.

4.  Mere või õhuruumi kontrolli ja inspektsiooni korral vastutab laeva või õhusõiduki kapten ainuisikuliselt kontrolli- ja inspektsioonitoimingute eest. Oma ülesandeid täites peab ta nõuetekohaselt arvesse võtma lõikes 1 osutatud kontrolliprogrammi.

5.  Komisjon võib ette näha, et liikmesriiki külastavaid ametnikke saadavad vaatlejatena üks või mitu ametnikku mõnest teisest liikmesriigist. Komisjoni taotlusel nimetab saatev liikmesriik, kuigi lühikese etteteatamisega, vaatlejateks valitud riiklikud ametnikud. Liikmesriigid võivad koostada ka nimekirja riiklikest ametnikest, kelle komisjon võib sellistele kontrollidele ja inspektsioonidele kohale kutsuda. Komisjon võib kõnealusesse nimekirja kaasatud või talle nimetatud riiklikke ametnikke kutsuda omal valikul. Komisjon annab vajaduse korral kõnealuse nimekirja kõigi liikmesriikide käsutusse.

6.  Komisjoni ametnikud võivad otsustada, kas nad peavad vajalikuks teha käesolevas artiklis osutatud kontrollimist ette teatamata.

Artikkel 99

Sõltumatu inspektsioon

1.  Kui on põhjust arvata, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamisel esineb ebakorrapärasusi, võib komisjon teha sõltumatuid inspektsioone. Selliseid inspektsioone teeb ta omal algatusel ja asjaomase liikmesriigi ametnike juuresolekuta.

2.  Kõigi ettevõtjate suhtes võib teha sõltumatuid inspektsioone, kui neid peetakse vajalikuks.

3.  Sõltumatute inspektsioonide raames mõne liikmesriigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluval territooriumil või vetes kohaldatakse kõnealuse liikmesriigi menetlusnorme.

4.  Kui komisjoni ametnikud avastavad liikmesriigi jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluval territooriumil või vetes käesoleva määruse tõsise rikkumise, teavitab komisjoni ametnik viivitamata asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi, kes võtavad kõik asjakohased meetmed seoses sellise rikkumisega.

Artikkel 100

Auditid

Komisjon võib teha liikmesriikide kontrollisüsteemide auditeid. Auditid võivad sisaldada eelkõige järgmise hindamist:

Artikkel 101

Kontrolli-, sõltumatu inspektsiooni ja auditeerimisaruanded

1.  Komisjon teavitab asjaomaseid liikmesriike kontrolli ja sõltumatu inspektsiooni esialgsetest tulemustest ühe päeva jooksul pärast nende toimumist.

2.  Komisjoni ametnikud koostavad pärast igat kontrolli, sõltumatut inspektsiooni või auditit kontrolli-, sõltumatu inspektsiooni või auditeerimisaruande. Aruanne tehakse asjaomasele liikmesriigile kättesaadavaks ühe kuu jooksul pärast kontrolli, sõltumatu inspektsiooni või auditi lõpetamist. Liikmesriigid võivad ühe kuu jooksul aruande tulemuste kohta märkusi esitada.

3.  Liikmesriigid peavad lõikes 2 osutatud aruande põhjal vastavalt tegutsema.

4.  Komisjon avaldab lõplikud kontrolli-, sõltumatu inspektsiooni ja auditeerimisaruanded koos asjaomaste liikmesriikide märkustega oma ametliku veebisaidi turvalises osas.

Artikkel 102

Kontrolli-, sõltumatu inspektsiooni ja auditeerimisaruannete järelmeetmed

1.  Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid komisjonile igasuguse käesoleva määruse rakendamisega seotud asjakohase teabe. Teabenõuet esitades määrab komisjon kindlaks teabe esitamise põhjendatud tähtaja.

2.  Kui komisjoni arvates on ühise kalanduspoliitika eeskirjade rakendamisel ette tulnud ebakorrapärasusi või ei ole konkreetses liikmesriigis olevad kontrollisätted ja -meetodid tõhusad, teavitab ta asjaomaseid liikmesriike, kes korraldavad seejärel haldusjuurdluse, milles võivad osaleda komisjoni ametnikud.

3.  Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni kõnealuse juurdluse tulemustest ning edastavad komisjonile aruande, mis on koostatud mitte rohkem kui kolm kuud pärast komisjoni taotlust. Komisjon võib ajavahemikku liikmesriigi nõuetekohaselt põhjendatud palve korral pikendada mõistliku aja võrra.

4.  Kui lõikes 2 osutatud haldusjuurdlus ei vii ebakorrapärasuste kõrvaldamiseni või kui komisjon tuvastab artiklites 98 ja 99 osutatud kontrolli või sõltumatute inspektsioonide käigus liikmesriigi kontrollisüsteemis või artiklis 100 osutatud auditeerimisel puudusi, koostab komisjon kõnealuse liikmesriigiga tegevuskava. Liikmesriik peab võtma kõik vajalikud meetmed kõnealuse tegevuskava rakendamiseks.

XI JAOTIS

MEETMED, MILLEGA TAGATAKSE, ET LIIKMESRIIGID TÄIDAVAD ÜHISE KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRKE

I PEATÜKK

Finantsmeetmed

▼M4 —————

▼B

II PEATÜKK

Püügikeeld

Artikkel 104

Püügikeeld ühise kalanduspoliitika eesmärkide täitmata jätmise tõttu

1.  Kui liikmesriik ei täida oma kohustusi mitmeaastase kava rakendamiseks ning kui komisjonil on tõendid, et kõnealuste kohustuste täitmata jätmine on tõsine oht asjaomase kalavaru kaitsele, võib komisjon asjaomase liikmesriigi jaoks ajutiselt sulgeda kõnealustest puudustest mõjutatud kalapüügi.

2.  Komisjon teavitab kirjalikult asjaomast liikmesriiki oma järeldustest ja asjakohastest dokumentidest ning määrab liikmesriigile kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja tõendamaks, et kõnealuseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.

3.  Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriik ei vasta kõnealusele komisjoni nõudele lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul või kui vastust peetakse mitterahuldavaks või see osutab selgelt asjaolule, et vajalikke meetmeid ei ole rakendatud.

4.  Komisjon tühistab püügikeelu pärast seda, kui liikmesriik on näidanud kirjalikult komisjoni rahuldaval viisil, et kõnealuseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.

III PEATÜKK

Kvootide ja püügikoormuse vähendamine ja ülekandmine

Artikkel 105

Kvootide vähendamine

1.  Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud kvoote, teeb komisjon mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest kvootidest.

2.  Liikmesriigi antud aasta kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa ületamise korral teeb komisjon järgmisel aastal või järgnevatel aastatel mahaarvamised rohkem püüdnud liikmesriigi aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades korrutustegurit vastavalt järgmisele tabelile.

▼M5

▼B

Kvoodi ületamise * 1,00-suurust vähendamist kohaldatakse kõikidel kvoodi ületamiste juhtudel, kus lubatud lossitav kogus on 100 tonni või alla selle.

▼M5

3.  Lisaks lõikes 2 osutatud korrutustegurile ja tingimusel, et ülepüük lubatud lossimise suhtes on üle 10 %, kohaldatakse korrutustegurit 1,5 järgmistel juhtudel:

▼M5 —————

▼B

4.  Liikmesriigile varasematel aastatel eraldatud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa ülepüüdmise korral võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist artiklis 119 osutatud korras teha ülepüüdmise taset arvesse võttes mahaarvamisi liikmesriigi tulevastest kvootidest.

5.  Kui lõigete 1 ja 2 kohast mahaarvamist ei saa ülepüütud kalavaru või varude rühmaga seotud kvoodi või selle määratud osa või püügiosa suhtes kohaldada, sest kalavaru või varude rühmaga seotud kvooti, püüginormi või püügiosa ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon pärast asjaomase liikmesriigiga konsulteerimist teha järgmisel aastal või järgnevatel aastatel mahaarvamised muudest kõnealuse liikmesriigi kasutatavatest samas geograafilises piirkonnas või sama kaubandusliku väärtusega kalavarude või varude rühmaga seotud kvootidest vastavalt lõikele 1.

6.  Käesoleva artikli kohaldamise ning eriti asjakohaste koguste määramise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 106

Püügikoormuse vähendamine

1.  Kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud temale eraldatud püügikoormust, teeb komisjon mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevasest püügikoormusest.

2.  Kui ületatakse liikmesriigile geograafilise piirkonnaga seotud või kalapüügiks eraldatud püügikoormust, teeb komisjon järgmisel aastal või järgmistel aastatel mahaarvamised kõnealusele liikmesriigile asjaomaseks kalapüügiks eraldatud geograafilisest piirkonnast või püügikoormusest, kohaldades korrutustegurit vastavalt järgmisele tabelile.

▼M5

▼B

3.  Kui lõike 2 kohast mahaarvamist ei saa ületatud maksimaalse lubatud püügikoormuse suhtes kohaldada, sest maksimaalset lubatud püügikoormust ei ole asjaomase liikmesriigi puhul piisavalt, võib komisjon teha järgmisel aastal või järgmistel aastatel mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi kasutatavast püügikoormusest samas geograafilises piirkonnas vastavalt lõikele 2.

4.  Käesoleva artikli kohaldamise ning eriti asjaomase püügikoormuse määramise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 107

Kvootidest mahaarvamine ühise kalanduspoliitika eeskirjade täitmata jätmise tõttu

1.  Kui on tõendeid, et liikmesriik ei täida mitmeaastaste kavadega hõlmatud kalavarudega seotud eeskirju ning et see võib olla tõsine oht selliste kalavarude kaitse jaoks, võib komisjon teha mahaarvamisi liikmesriigile järgmisel aastal või järgmistel aastatel määratud kalavaru või varude rühmaga seotud aastasest kvoodist, püüginormist või püügiosast, kohaldades proportsionaalsuse põhimõtet ja võttes arvesse kalavarudele põhjustatud kahju.

2.  Komisjon teavitab kirjalikult asjaomast liikmesriiki oma järeldustest ning määrab liikmesriigile mitte pikema kui 15tööpäevase tähtaja tõendamaks, et kõnealuseid kalavarusid saab säästvalt kasutada.

3.  Lõikes 1 osutatud meetmeid kohaldatakse vaid juhul, kui liikmesriik ei vasta kõnealusele komisjoni nõudele lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul või kui vastust peetakse mitterahuldavaks või see osutab selgelt asjaolule, et vajalikke meetmeid ei ole rakendatud.

4.  Käesoleva artikli kohaldamise ning eelkõige asjakohaste koguste määramise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

IV PEATÜKK

Erakorralised meetmed

Artikkel 108

Erakorralised meetmed

1.  Kui on tõendeid, sealhulgas komisjoni tehtud proovivõtmise tulemustel põhinevaid tõendeid, et liikmesriigi või liikmesriikide püügitegevus ja/või võetud meetmed kahjustavad mitmeaastaste kavade raames vastu võetud kaitse- ja majandamismeetmeid või ohustavad mere ökosüsteemi ning see nõuab koheseid samme, võib komisjon mõne liikmesriigi põhjendatud taotlusel või omal algatusel teha otsuse erakorraliste meetmete suhtes, mis ei tohi kesta kauem kui kuus kuud. Komisjon võib uue otsusega erakorralisi meetmeid pikendada kuni kuue kuu võrra.

2.  Lõikes 1 sätestatud erakorralised meetmed on proportsionaalsed ohuga ning võivad muu hulgas sisaldada järgmist:

3.  Liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud taotluse samal ajal komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad esitada oma kirjalikud märkused komisjonile viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Komisjon teeb otsuse 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

4.  Erakorralised meetmed jõustuvad kohe. Nendest teatatakse asjaomastele liikmesriikidele ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

5.  Asjaomased liikmesriigid võivad suunata komisjoni otsuse nõukogule läbivaatamiseks 15 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.

6.  Nõukogu võib ühe kuu jooksul alates küsimuse talle suunamise kuupäevast teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.

XII JAOTIS

ANDMED JA TEAVE

I PEATÜKK

Andmete analüüs ja audit

Artikkel 109

Andmete analüüsi üldpõhimõtted

1.  Liikmesriigid loovad hiljemalt 31. detsembriks 2013 käesoleva määruse kohaselt registreeritud andmete kontrollimiseks arvutipõhise andmebaasi ning kontrollisüsteemi.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kõik käesolevale määrusele vastavalt registreeritud andmed on täpsed ja täielikud ning esitatud ühises kalanduspoliitikas sätestatud tähtaegade jooksul. Täpsemalt:

3.  Kontrollisüsteem võimaldab andmetes esinevate vasturääkivuste ja vigade ning puuduva teabe kohest tuvastamist.

4.  Liikmesriigid tagavad, et andmebaas näitab selgelt kõik andmete kontrolli süsteemi tuvastatud vasturääkivused. Andmebaas märgistab kõik parandatud andmed ning sellise parandamise põhjuse.

5.  Kui on tuvastatud andmete vasturääkivus, teeb asjaomane liikmesriik vajaliku uurimise ning astub vajalikud sammud, kui on põhjust arvata, et on sooritatud rikkumine.

6.  Liikmesriigid tagavad, et andmete kättesaamise, andmete sisestamise ja andmete kontrollimise ning tuvastatud vasturääkivuste korral võetud järelmeetmete kuupäevad on andmebaasis selgesti nähtavad.

7.  Kui lõikes 2 osutatud andmeid ei edastata elektrooniliselt, tagavad liikmesriigid, et need sisestatakse viivitamatult käsitsi kõnealusesse andmebaasi.

8.  Liikmesriigid kehtestavad riikliku kava lõike 2 punktides a ja b nimetatud andmete kontrolli süsteemi rakendamiseks ning vasturääkivuste korral võetavad järelmeetmed. Kavaga võimaldatakse liikmesriikidel seada kontrolli ja ristkontrolli prioriteete ning võtta seejärel vasturääkivuste korral riskijuhtimisel põhinevaid järelmeetmeid. Kava esitatakse komisjonile heakskiitmiseks 31. detsembriks 2011. Komisjon kiidab kava heaks enne 1. juulit 2012, võimaldades eelnevalt liikmesriikidel teha vajalikud parandused. Kava muudatused esitatakse igal aastal komisjonile heakskiitmiseks.

9.  Kui komisjon on oma uurimise tulemusena tuvastanud vasturääkivusi liikmesriigi andmebaasi sisestatud andmetes, võib ta pärast dokumentide esitamist ja liikmesriigiga konsulteerimist liikmesriigilt nõuda vasturääkivuste põhjuste uurimist ning vajaduse korral andmete parandamist.

10.  Käesolevas määruses osutatud liikmesriikide loodud andmebaasid ja kogutud andmed loetakse autentseteks riigi õigusaktides ette nähtud tingimustel.

Artikkel 110

Juurdepääs andmetele

1.  Liikmesriigid tagavad komisjonile või tema määratud asutusele igal ajal ette teatamata kaugjuurdepääsu kõigile artiklis 115 osutatud andmetele. Komisjonile antakse lisaks võimalus kõnealuseid andmeid käsitsi või automaatselt alla laadida mis tahes ajavahemiku kohta ning mis tahes arvu kalalaevade kohta.

2.  Liikmesriigid võimaldavad komisjoni ametnikele juurdepääsu elektrooniliste sertifikaatide põhjal, mille komisjon või tema määratud asutus koostab.

Nimetatud juurdepääs tehakse kättesaadavaks artiklis 115 osutatud liikmesriikide veebisaidi turvalises osas.

3.  Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, võivad liikmesriigid koos komisjoni ja selle määratud asutusega viia kuni 30. juunini 2012 ellu katseprojekte, et võimaldada reaalajas kaugjuurdepääsu vastavalt käesolevale määrusele registreeritud ja kontrollitud liikmesriikide andmetele kalapüügivõimaluste kohta. Kui komisjon ja asjaomane liikmesriik on katseprojekti tulemustega rahul ja kuni kaugjuurdepääs toimib vastavalt kokkulepitule, ei ole asjaomane liikmesriik enam kohustatud andma aru kalapüügivõimaluste kohta vastavalt artikli 33 lõigetele 2 ja 8. Andmetele juurdepääsu vormi ja menetlust tuleb käsitleda ja testida. Liikmesriigid teatavad komisjonile kavatsusest viia ellu katseprojekte enne 1. jaanuari 2012. Pärast 1. jaanuari 2013 võib nõukogu teha otsuse liikmesriikidelt komisjonile andmete edastamise erinevate võimaluste ja erineva sageduse kohta.

Artikkel 111

Andmete vahetamine

1.  Iga lipuliikmesriik tagab asjakohase teabe vahetu ja elektroonilise vahetuse teiste liikmesriikide ja vajaduse korral komisjoni või tema määratud asutusega, eelkõige järgmise teabe:

2.  Iga rannikuliikmesriik tagab asjakohase teabe vahetu ja elektroonilise vahetuse teiste liikmesriikide ja vajaduse korral komisjoni või tema määratud asutusega, eelkõige saates

3.  Käesoleva peatüki kohaldamise ning eriti andmete kvaliteedi kontrollimise, andmete esitamise tähtaegadest kinnipidamise, andmete ristkontrolli, analüüsi ja vastavustõendamise ning andmete allalaadimise standardvormi kehtestamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 119 osutatud korras.

II PEATÜKK

Andmete konfidentsiaalsus

Artikkel 112

Isikuandmete kaitse

1.  Käesolev määrus jätab puutumata ega mõjuta kuidagi üksikisikute kaitset isikuandmete töötlemisel, mis on tagatud ►M5  liidu ◄ ja siseriikliku õiguse sätetega, ning eelkõige ei muuda see liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega, mis on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ, ega ►M5  liidu ◄ institutsioonidele ja asutustele määrusega (EÜ) nr 45/2001 pandud kohustusi seoses isikuandmete nendepoolse töötlemisega oma ülesannete täitmisel.

2.  Isikute õigusi seoses siseriiklikes süsteemides töödeldavate registriandmetega kasutatakse kooskõlas selle liikmesriigi õigusega, kus nende isikuandmeid säilitatakse, eelkõige kooskõlas direktiivi 95/46/EÜ rakendamise sätetega ning ►M5  liidu ◄ süsteemides töödeldavate registriandmete suhtes kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 113

Ameti- ja ärisaladuse konfidentsiaalsus

1.  Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse raames kogutud ja saadud andmete käsitlemine vastavalt kohaldatavatele ameti- ja ärisaladuste eeskirjadele.

2.  Andmeid edastava liikmesriigi otsese nõusolekuta ei tohi liikmesriikide ja komisjoni vahel vahetatavaid andmeid edasi anda isikutele, kelle tegevus liikmesriikide või ►M5  liidu ◄ asutustes sellist juurdepääsu ei nõua.

3.  Lõikes 1 märgitud andmeid tohib kasutada muul kui käesolevas määruses ette nähtud eesmärgil juhul, kui kõnealuseid andmeid edastavad ametiasutused annavad oma otsese nõusoleku kõnealuste andmete kasutamiseks muul eesmärgil, ning tingimusel, et andmeid vastu võtva ametiasutuse liikmesriigis kehtivad sätted ei keela sellist andmete kasutamist.

4.  Pädevate asutuste heaks töötavatele isikutele, kohtutele, muudele ametiasutustele ja komisjonile või selle määratud asutusele käesoleva määruse raames edastatud andmete suhtes, mille avaldamine kahjustaks:

kohaldatakse konfidentsiaalsuse eeskirju. Teavet võib alati edastada, kui see on vajalik, et lõpetada või keelata ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramine.

5.  Lõikes 1 osutatud andmeid peab kaitsma samamoodi nagu vastuvõtva liikmesriigi riiklikud õigusaktid ning ►M5  liidu ◄ institutsioonide suhtes kohaldatavad vastavad sätted võimaldavad samalaadsete andmete korral.

6.  Käesolevat artiklit ei tule tõlgendada käesoleva määruse raames saadud andmete kasutamist takistavatena hilisemates kohtumenetlustes, mis on algatatud ühise kalanduspoliitika eeskirjade eiramise pärast. Andmeid edastanud liikmesriigi pädevatele asutustele teatatakse kõikidest juhtudest, kui kõnealuseid andmeid kasutatakse sellisel eesmärgil.

7.  Käesolev artikkel ei piira kriminaalasjades vastastikuse abi osutamise rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi.

III PEATÜKK

Ametlikud veebisaidid

Artikkel 114

Ametlikud veebisaidid

1.  Käesoleva määruse rakendamiseks koostab iga liikmesriik hiljemalt 1. jaanuariks 2012 interneti kaudu ligipääsetava ametliku veebisaidi, mis sisaldab artiklites 115 ja 116 esitatud teavet. Liikmesriigid edastavad komisjonile oma ametliku veebisaidi internetiaadressi. Komisjon võib otsustada arendada ühiseid standardeid ja protseduure, et tagada läbipaistev suhtlemine liikmesriikide vahel ning samuti liikmesriikide, Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuuri ja komisjoni vahel, sealhulgas korrapäraste ülevaadete edastamine püügitegevuse protokollidest seoses kalapüügivõimalustega.

2.  Iga liikmesriigi ametlik veebisait koosneb avalikult kättesaadavast osast ning turvalisest osast. Kõnealusel veebisaidil seab iga liikmesriik sisse käesoleva määruse kohastel kontrollieesmärkidel vajalikud andmed ning haldab ja hoiab neid ajakohasena.

Artikkel 115

Veebisaidi avalikkusele kättesaadav osa

1. Oma veebisaidi avalikkusele kättesaadaval osal avaldavad liikmesriigid viivitamatult järgmised andmed või esitavad neile otselingi:

Artikkel 116

Veebisaidi turvaline osa

1.  Veebisaidi turvalisse ossa seab iga liikmesriik sisse juurdepääsu järgmistele nimekirjadele ja andmebaasidele ning haldab ja hoiab neid ajakohasena:

2.  Iga liikmesriik tagab

3.  Liikmesriik võimaldab komisjoni ametnikele juurdepääsu elektrooniliste sertifikaatide põhjal, mille komisjon või tema määratud asutus koostab.

4.  Veebisaidi turvalistes osades sisalduvad andmed tehakse kättesaadavaks vaid teatavatele kasutajatele, kelle on selleks volitanud asjaomane liikmesriik, komisjon või selle määratud asutus. Kõnealustele isikutele kättesaadavad andmed on piiratud neile vajalike andmetega, et täita oma tööülesandeid ja tegutseda seoses ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamisega, ning seega kehtivad nende suhtes selliste andmete kasutamise konfidentsiaalsusnõuded.

5.  Veebisaidi turvalistes osades sisalduvaid andmeid säilitatakse vaid seni, kuni see on vajalik käesolevas määruses sätestatud eesmärkidel, kuid alati vähemalt kolm kalendriaastat alates teabe registreerimise aastale järgnevast aastast. Isikuandmeid, mida käesoleva määruse kohaselt vahetatakse ajaloo-, statistika- või teadusuuringutes kasutamiseks, tuleb vahetada kas anonüümses vormis või, kui see ei ole võimalik, selliselt, et andmesubjektide identiteet oleks krüpteeritud.

6.  Käesoleva peatüki üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

XIII JAOTIS

RAKENDAMINE

Artikkel 117

Halduskoostöö

1.  Käesoleva määruse rakendamise eest vastutavad asutused liikmesriikides teevad omavahel, kolmandate riikide pädevate ametiasutustega, komisjoniga ja viimase määratud asutusega koostööd, et tagada käesoleva määruse täitmine.

2.  Lõikes 1 osutatud eesmärgil luuakse vastastikuse abi süsteem, mis sisaldab eeskirju teabevahetuse kohta eelneva taotluse korral või omal algatusel.

3.  Liikmesriik, kus toimus püügitegevus, edastab komisjonile viimase nõudmisel elektrooniliselt kogu asjakohase teabe samal ajal, kui ta teatab sellest kalalaeva lipuliikmesriigile.

4.  Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artiklis 119 sätestatud korras.

Artikkel 118

Aruandluskohustus

1.  Liikmesriigid edastavad komisjonile iga viie aasta järel aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

2.  Liikmesriikide aruannete ning oma vaatluste põhjal koostab komisjon iga viie aasta järel aruande, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.  Komisjon hindab käesoleva määruse mõju ühisele kalanduspoliitikale viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

4.  Liikmesriigid edastavad komisjonile aruande, milles loetletakse eeskirjad, mida on põhiandmetest aruannete koostamiseks kasutatud.

5.  Käesoleva artikli kohaldamisel võetakse üksikasjalikud eeskirjad liikmesriikide aruannete sisu ja vormi kohta vastu artiklis 119 osutatud korras.

Artikkel 119

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 30 alusel loodud komitee.

2.  Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse üks kuu.

XIV JAOTIS

MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE

▼M6 —————

▼B

Artikkel 121

Muude määruste muutmine

1.  Määruse (EÜ) nr 847/96 artikkel 5 jäetakse välja.

2.  Määrust (EÜ) nr 2371/2002 muudetakse järgmiselt.

„Artikkel 21

Ühenduse kontrolli- ja rakendussüsteem

Kontrollitakse juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning artikliga 1 sätestatud tegevust ning kindlustatakse kehtiva ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimine. Sel eesmärgil luuakse ühenduse süsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade kontrolliks ja inspektsiooniks ning rakendamiseks.”

3.  Nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrusest (EÜ) nr 811/2004 (millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks) ( 6 ) jäetakse välja artiklid 7, 8, 10, 11, 12 ja 13.

4.  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrusest (EÜ) nr 2115/2005 (millega kehtestatakse süvalesta varude taastamise kava Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni raames) ( 7 ) jäetakse välja artikkel 7.

5.  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrusest (EÜ) nr 2166/2005 (millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks) ( 8 ) jäetakse välja IV peatükk.

6.  Nõukogu 23. veebruari 2006. aasta määrusest (EÜ) nr 388/2006 (millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava) ( 9 ) jäetakse välja IV peatükk.

7.  Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrusest (EÜ) nr 509/2007 (millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava) ( 10 ) jäetakse välja IV peatükk.

8.  Nõukogu 11. juuni 2007. aasta määrusest (EÜ) nr 676/2007 (millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava) ( 11 ) jäetakse välja IV peatükk.

9.  Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrusest (EÜ) nr 1098/2007 (millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava) ( 12 ) jäetakse välja artikli 10 lõiked 3 ja 4, artikli 11 lõiked 2 ja 3, artiklid 12, 13 ja 15, artikli 18 lõiked 2 ja 3, artiklid 19 ja 20, artikli 22 teine lõik ning artiklid 23, 24 ja 25.

10.  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusest (EÜ) nr 1300/2008 (millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava) ( 13 ) jäetakse välja artiklid 5 ja 6.

11.  Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrusest (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) ( 14 ) jäetakse välja artiklid 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 26, 27, 28 ja 29.

Artikkel 122

Kehtetuks tunnistamine

1.  Määrus (EMÜ) nr 2847/93 tunnistatakse kehtetuks, välja arvatud artiklid 6, 8 ja 11, mis tunnistatakse kehtetuks käesoleva määruse artiklite 14, 21 ja 23 rakenduseeskirjade jõustumise kuupäeval, ning artikkel 5, artikli 9 lõige 5 ning artiklid 13, 21 ja 34, mis tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

2.  Määrus (EÜ) nr 1627/94 tunnistatakse kehtetuks käesoleva määruse artikli 7 rakenduseeskirjade jõustumise kuupäeval.

3.  Määrus (EÜ) nr 1966/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2011.

Artikkel 123

Viited

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja artikli 121 kohaselt välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid tuleb lugeda II lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

XIV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 124

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Eelnevast olenemata kohaldatakse

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

INSPEKTEERIMISE ERIKRITEERIUMID MITMEAASTASTES KAVADES

Eesmärk

1.	Iga liikmesriik sätestab inspekteerimise erikriteeriumid vastavalt käesolevale lisale.

Strateegia

2.

Kalapüügi inspekteerimise ja järelevalve tegevus keskendub kalalaevadele, mis tõenäoliselt püüavad kalaliike, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava. Selliste kalaliikide transpordi ja turustamise pistelist kontrolli, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kasutatakse ristkontrolli lisamehhanismina, et kontrollida inspekteerimis- ja järelevalvetegevuse tõhusust.

Prioriteedid

3.	Erinevate püügivahendite suhtes kohaldatakse erinevaid prioriteetsustasemeid sõltuvalt sellest, mis ulatuses kalapüügivõimaluste piirangud laevastikke mõjutavad. Sellest tulenevalt sätestab iga liikmesriik konkreetsed prioriteedid.

Sihtkriteeriumid

4.

Hiljemalt kuu jooksul pärast mitmeaastase kava kehtestamist käsitleva määruse jõustumist, peavad liikmesriigid rakendama oma kontrollikavad, võttes arvesse allpool sätestatud eesmärke. Liikmesriigid määravad ja kirjeldavad, millist proovivõtustrateegiat kohaldatakse. Komisjon võib taotluse korral saada juurdepääsu liikmesriigi kasutatavale proovivõtukavale. a) Inspekteerimise tase sadamates Üldjuhul on eesmärk saavutada täpsus, mis on vähemalt võrdne täpsusega, mis saavutataks tavalise pistelise proovivõtu meetodiga, mille puhul kontrollitakse kaalu alusel 20 % kõigist liikmesriigis lossitud liikidest, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava. b) Turustamise inspekteerimise tase Oksjonil müügiks pakutavate selliste kalaliikide 5 % koguse inspekteerimine, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava. c) Inspekteerimise tase merel Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast iga piirkonna püügitegevuse üksikasjalikku analüüsi. Merel kontrollimise kriteeriumid on seotud varude majandamise piirkonnas merel viibitud patrullipäevade arvuga, kusjuures eripiirkondade patrullipäevade jaoks võib kasutada eraldi kriteeriumi. d) Õhuseire tase Paindlik kriteerium: sätestatakse pärast igas piirkonnas tehtud kalapüügi üksikasjalikku analüüsi, võttes arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid ressursse.

---

II LISA

VASTAVUSTABEL

---

( 1 ) ELT L 128, 21.5.2005, lk 1.

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

( 3 ) Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsember 2013 määrus (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

( 5 ) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.

( 6 ) ELT L 150, 30.4.2004, lk 1.

( 7 ) ELT L 340, 23.12.2005, lk 3.

( 8 ) ELT L 345, 28.12.2005, lk 5.

( 9 ) ELT L 65, 7.3.2006, lk 1.

( 10 ) ELT L 122, 11.5.2007, lk 7.

( 11 ) ELT L 157, 19.6.2007, lk 1.

( 12 ) ELT L 248, 22.9.2007, lk 1.

( 13 ) ELT L 344, 20.12.2008, lk 6.

( 14 ) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.