EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02009R1217-20240101

Consolidated text: Nõukogu aasta määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009, millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk (kodifitseeritud versioon)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1217/2024-01-01

02009R1217 — ET — 01.01.2024 — 006.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

►M7   NÕUKOGU AASTA MÄÄRUS (EÜ) nr 1217/2009,

30. november 2009,

millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk ◄

(kodifitseeritud versioon)

(ELT L 328 15.12.2009, lk 27)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 737/2011,  26. juuli 2011,

  L 195

42

27.7.2011

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013,  13. mai 2013,

  L 158

1

10.6.2013

►M3

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1318/2013,  22. oktoober 2013,

  L 340

1

17.12.2013

►M4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/2278,  4. september 2017,

  L 328

1

12.12.2017

►M5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/2497,  12. oktoober 2022,

  L 325

13

20.12.2022

►M6

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/2514,  7. september 2023,

  L 

1

15.11.2023

►M7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2674,  22. november 2023,

  L 

1

29.11.2023




▼B

▼M7

NÕUKOGU AASTA MÄÄRUS (EÜ) nr 1217/2009,

30. november 2009,

millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk

▼B

(kodifitseeritud versioon)



I

PEATÜKK

▼M7

PÕLLUMAJANDUSLIKU KESTLIKKUSE ANDMEVÕRGU LOOMINE

Artikkel 1

1.  
Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas hindamaks selle mõju põllumajandussektorile, luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk (edaspidi „põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk“), et koguda ja analüüsida majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet hõlmavaid põllumajandusettevõtte tasandi kestlikkusandmeid (edaspidi „põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed“). Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid võib kasutada selleks, et aidata hinnata liidu põllumajanduse kestlikkusega seotud lisaaspekte ja lahendada liidu põllumajanduse ees seisvad probleemid.
2.  

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed hõlmavad –I lisas sätestatud teemasid. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse –I lisa, et muuta teemasid või lisada uusi. Kasutades õigust võtta vastu kõnealuseid delegeeritud õigusakte, teeb komisjon järgmist:

a) 

tagab, et delegeeritud õigusaktid on igakülgselt põhjendatud ega tekita liikmesriikidele ega aruandvatele majapidamistele märkimisväärset lisakoormust;

b) 

analüüsib sellise muudatuse asjakohasust, teostatavust ja proportsionaalsust, sealhulgas asjakohaste andmeallikate, eelkõige asjakohaste haldusallikate kättesaadavust ja kvaliteeti, ning võtab nende analüüside tulemusi igati arvesse;

c) 

tagab, et lisatavad uued teemad on seotud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega;

d) 

ei lisa uusi teemasid kuni 20. detsembrini 2028;

e) 

võtab need delegeeritud õigusaktid uute teemade lisamisel vastu vähemalt üks aasta enne artikli 8 lõikes 4 osutatud asjaomase rakendusakti kohaldamise kuupäeva.

3.  
Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid ja artiklis 4a sätestatud muude andmekogumite andmeid kasutatakse liidu põllumajanduse kestlikkuse olukorra analüüsimiseks, sealhulgas võrdlusuuringut võimaldavas vormingus. Komisjon teeb kõnealuste analüüside tulemused põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu koondatud ja anonüümitud andmetena üldsusele kättesaadavaks. Neid andmeid võib kasutada võrdlusteabe esitamiseks või põllumajandustootjate nõustamiseks, et hõlbustada põllumajanduslike majapidamiste juhtimist ja parandada nende kestlikkust. Tulemuste avaldamine ja andmete kasutamine võrdlusanalüüsi või nõustamise eesmärgil peab olema kooskõlas artikliga 16.
4.  
Liikmesriigid võivad otsustada kasutada põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid andmeallikana, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 ( 1 ) artikli 8 lõike 1 punktis c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1091 ( 2 ) artikli 4 lõike 1 punktis c, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 ( 3 ) I lisas või muudes ELi toimimise lepingu artikli 338 lõike 1 alusel vastu võetud õigusaktides.

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) 

„põllumajandustootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle põllumajanduslik majapidamine asub liidus;

2) 

„põllumajandusettevõte“ või „põllumajanduslik majapidamine“ – nii tehniliselt kui ka majanduslikult üks üksus, millel on ühtne juhtimine ja mis tegeleb põllumajandusliku majandustegevusega, nagu neid mõisteid üldiselt kasutatakse liidu põllumajandusuuringute ja -loenduste raames;

3) 

„põllumajandusliku majapidamise kategooria“ – põllumajanduslikud majapidamised, mis kuuluvad samadesse kategooriatesse tootmistüübi ja majandusliku suuruse alusel, nagu on osutatud artiklis 5b määratletud liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituses;

4) 

„aruandev majapidamine“ – põllumajanduslik majapidamine, mille kohta koostatakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu jaoks põllumajandusaruanne;

5) 

„põllumajandusaruanne“ – vorm, mis koostatakse või on juba koostatud aruandvat majapidamist käsitlevate andmetega, välja arvatud artikli 4a lõikes 1 osutatud seosed ja andmed;

6) 

„põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkond“ – liikmesriigi territoorium või selle osa, mis on piiritletud aruandvate majapidamiste valimiseks; kõnealuste piirkondade loetelu on esitatud I lisas;

7) 

„andmekoguja“ – kontaktasutus või üksus, kellele kontaktasutus on teinud ülesandeks koguda põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid;

8) 

„standardtoodang“ – kogutoodangu standardväärtus;

9) 

„isikuandmed“ – isikuandmed, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ( 4 ) artikli 4 esimese lõigu punktis 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 ( 5 ) artikli 3 esimese lõigu punktis 1;

10) 

„üksikandmed“ – aruandva majapidamisega seotud andmed, mis võimaldavad põllumajanduslikku majapidamist või põllumajandustootjat otseselt või kaudselt tuvastada ning mis võivad olla isikuandmed või juriidilise isikuga seotud andmed;

11) 

„anonüümitud andmed“ – andmed kujul, mis ei võimalda füüsilist ega juriidilist isikut otseselt ega kaudselt tuvastada;

12) 

„pseudonüümitud andmed“ – üksikandmed, mida ei saa lisateavet kasutamata enam seostada konkreetse füüsilise või juriidilise isikuga, tingimusel et sellist lisateavet hoitakse eraldi ja et võetakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega tagatakse, et üksikandmeid ei seostata tuvastatud või tuvastatava füüsilise või juriidilise isikuga;

13) 

„koondandmed“ – andmed, mis saadakse mitme aruandva majapidamise andmetel põhinevate kombinatsioonide või arvutuste tulemusel.

Artikkel 3

Selleks et tagada, et põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkondade loetelu saaks liikmesriigi taotlusel ajakohastada, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisa seoses põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkondade liikmesriigiti esitatud loeteluga.

▼B

II

PEATÜKK

▼M7

ANDMED PÕLLUMAJANDUSARUANNETE KOOSTAMISEKS JA ANDMETE SEOSTAMINE

Artikkel 4

1.  
Põllumajandusaruanded koostatakse uuringute abil, mille jaoks võivad liikmesriigid asjakohasel juhul kasutada lõikes 2 osutatud andmeallikatest ja muudest asjakohastest andmeallikatest saadud andmeid, samuti andmekogumismeetodeid või uuenduslikke andmete jagamise ja koostamise lähenemisviise.
2.  

Kontaktasutustel on õigus järgmistele andmeallikatele tasuta juurde pääseda ja neid kasutada:

a) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116 ( 6 ) loodud ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (edaspidi „ühtne haldus- ja kontrollisüsteem“);

b) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 ( 7 ) loodud peetavate maismaaloomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteem;

c) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 8 ) artikli 145 kohaselt peetav istandusregister;

d) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 ( 9 ) kohaselt loodud mahepõllumajanduse registrid;

e) 

liikmesriikide andmed ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade seire ja hindamise läbiviimiseks (edaspidi „seire- ja hindamisandmed“), mis on saadud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 ( 10 ) artikli 133 alusel vastu võetud rakendusaktiga;

f) 

asjakohasel juhul põllumajandusettevõtte tasandi andmed, mis on kogutud liikmesriikide poolt nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ ( 11 ) artikli 5 kohaselt koostatavate tegevusprogrammide väljatöötamiseks;

g) 

muu asjakohane andmeallikas, mis on liikmesriikide ametiasutustele juurdepääsetav.

3.  
Liikmesriigid tagavad, et kontaktasutustel on õigus pääseda juurde lõikes 2 osutatud andmeallikatele ja neid kasutada. Liikmesriigid võivad sel eesmärgil luua vajalikud koostöömehhanismid, mis hõlbustavad tõhusat juurdepääsu kõnealustele andmeallikatele ja nende kasutamist. Juurdepääsu- ja kasutusõigus antakse ka juhul, kui kontaktasutus delegeerib ülesanded juriidilistele või füüsilistele isikutele, kes ülesandeid selle nimel täidavad.
4.  
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõiget 2, et lisada uusi liidu õigusega loodud asjakohaseid andmeallikaid.

▼M7

Artikkel 4a

1.  

Lisaks põllumajandusaruandele teevad liikmesriigid kindlaks aruandva majapidamise ja asjaomase põllumajandusliku majapidamise tunnuste vahelised seosed järgmistes andmekogumites:

a) 

seire- ja hindamisandmed;

b) 

ühtne haldus- ja kontrollisüsteem.

Liikmesriigid saadavad komisjonile kas need seosed või otse aruandva majapidamisega seotud, esimeses lõigus osutatud andmekogumites olevad muud andmed kui tunnused. Liikmesriigid, mis saadavad andmed otse, esitavad aruandva majapidamise põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu numbri.

2.  

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmekogumite loetelu ning lisatakse uusi asjakohaseid ja asjaomaseid andmekogumeid. Kui komisjon kasutab oma õigust võtta vastu kõnealuseid delegeeritud õigusakte, teeb ta järgmist:

a) 

tagab, et delegeeritud õigusaktid on igakülgselt põhjendatud ega tekita liikmesriikidele ega aruandvatele majapidamistele märkimisväärset lisakoormust;

b) 

analüüsib kõnealuste andmekogumite asjakohasust, teostatavust, proportsionaalsust ja kvaliteeti ning võtab kõnealuste analüüside tulemusi igati arvesse.

3.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles loetletakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmekogumitest välja võetavad andmed ja kehtestatakse üksikasjalikud normid liikmesriikide ja komisjoni vahel nende andmete edastamise tehnilise kirjelduse ja tähtaegade kohta. Kõnealused andmed on seotud artiklis 1 sätestatud käesoleva määruse eesmärgiga ja ühe või mitme –I lisas sätestatud teemaga. Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse nende andmete asjakohasust ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete väljavõtmise teostatavust. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
4.  
Komisjon koostab tehnilised suunised asjakohaste andmete väljavõtmise metoodika kohta ja teeb need liikmesriikidele kättesaadavaks.

▼M7

Artikkel 5

1.  
Vaatlusalasse kuuluvad need põllumajanduslikud majapidamised, mille majanduslik suurus on artiklis 5b osutatud liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituse majandusliku suuruse klasside alampiiride künnisega võrdne või sellest suurem.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud künnise kindlaksmääramist käsitlevate õigusnormidega. Õigusnormidega tagatakse, et väiksema majandusliku suurusega põllumajandusettevõtted on piisavalt esindatud aruandvate majapidamiste valimiplaanides, mille liikmesriigid on koostanud kooskõlas artikliga 5a.

Komisjon võtab liikmesriikidelt saadud andmete ja sisendi põhjal vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud künnis. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

2.  

Põllumajanduslikku majapidamist tunnustatakse aruandva majapidamisena, kui:

a) 

see on hõlmatud lõikes 1 osutatud vaatlusalaga;

b) 

see on koos teiste põllumajanduslike majapidamistega ja iga põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna tasandil vaatlusala esindav.

3.  
Liikmesriigid võivad vastu võtta riigisiseseid õigusnorme, et soodustada uuringutes osalemist.

Erandjuhtudel võivad liikmesriigid vastu võtta ka õigusnormid, et käsitleda võimalikke juhtumeid, mil aruandvate majapidamiste valimiplaanis kindlaks määratud aruandvate majapidamiste arvu tõenäoliselt ei saavutata. Selliste õigusnormidega ei nähta siiski põllumajandustootjatele ette karistusi.

▼M3

Artikkel 5a

1.  
►M7  Iga liikmesriik koostab aruandvate majapidamiste valimiplaani, millega tagatakse vaatlusala esindav valim. ◄

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusaktid, millega kehtestatakse eeskirjad, millest lähtuvalt tuleb liikmesriikidel nimetatud plaanid koostada. Nimetatud eeskirjadega tagatakse, et aruandvate majapidamiste valimiplaanid:

— 
koostatakse kõige uuemate statistiliste andmete põhjal;

▼M7

— 
esitatakse kooskõlas liidu põllumajanduslike majapidamiste liigitusega ning et

▼M3

— 
nendes plaanides määratakse kindlaks eelkõige aruandvate majapidamiste jaotus majapidamiste kategooriate kaupa ja kõnealuste majapidamiste valiku üksikasjalikud eeskirjad.

▼M7

2.  
Kooskõlas lõike 1 kohaselt vastu võetud reeglitega ja liikmesriikidelt saadud andmete põhjal võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks aruandvate majapidamiste arv liikmesriigi kohta ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.
3.  
Igast põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonnast valitavate aruandvate majapidamiste arv võib olla maksimaalselt 20 % väiksem või suurem kui lõike 2 kohaselt vastu võetavates rakendusaktides kehtestatud arv, tingimusel et peetakse kinni asjaomase liikmesriigi aruandvate majapidamiste koguarvust.

▼M3

4.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse liikmesriikide poolt komisjonile teatavaks tehtavate andmete vormi ja sisuga seotud mudelid ja meetodid ning ajakohastatakse neid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 5b

▼M7

1.  
Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse ühte moodi liidu põllumajanduslike majapidamiste liigituse kohaselt.

Põllumajanduslike majapidamiste liigitust kasutatakse eelkõige liidu põllumajandusettevõtete struktuuriuuringute ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu kaudu kogutud raamatupidamisandmete esitamiseks tootmistüüpide uuringute ja majandusliku suuruse klasside kaupa.

▼M3

2.  
Põllumajandusliku majapidamise tootmistüüp määratakse kindlaks selle põhjal, milline on kõnealuse majapidamise eri tegevusalade standardtoodangu suhteline panus põllumajandusliku majapidamise kogustandardtoodangusse.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks vaatlusperiood standardtoodangu kohta.

3.  
Põllumajanduslikud majapidamised liigitatakse piiratud arvu tootmistüüpide kaupa. Määratakse kindlaks tootmistüübid üldisel tasemel. Sõltuvalt nõutavate üksikasjade hulgast jagatakse tootmistüübid üldisel tasemel tootmistüüpideks peamisel tasemel.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte tootmistüüpide kindlaksmääramise kohta üldisel ja peamisel tasemel.

Määratakse kindlaks vastavus üldisel ja peamisel tasemel tootmistüüpidele ning peamisel tasemel tootmistüüpidele vastavatele konkreetsetele tootmistüüpidele spetsialiseerumise vahel.

4.  
Põllumajandusliku majapidamise majanduslik suurus määratakse kindlaks majapidamise kogustandardtoodangu põhjal.
5.  
Sellise põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud tulu saamise eesmärgil toimuva tegevuse osakaal, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise põllumajanduslik tegevus, määratakse kindlaks selle põhjal, milline on nimetatud tulu saamise eesmärgil toimuva tegevuse panus põllumajandusliku majapidamise toodangusse.
6.  
Andmed standardtoodangu ja selle kindlaksmääramise kohta edastatakse komisjonile (Eurostat) kontaktasutuse poolt, mille iga liikmesriik on määranud kooskõlas artikliga 7, või asutuse poolt, kellele see ülesanne on delegeeritud.
7.  

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse:

— 
meetodid lõikes 3 osutatud konkreetsetele tootmistüüpidele spetsialiseerumise arvutamiseks ja põllumajandusliku majapidamise peamisel tasemel tootmistüübi määramiseks;
— 
põllumajandusliku majapidamise majandusliku suuruse arvutamise meetod;
— 
lõikes 1 osutatud põllumajanduslike majapidamiste majandusliku suuruse klassid;
— 
meetodid põllumajandusliku majapidamise toodangu arvutamiseks ja muu tulu saamise eesmärgil toimuva tegevuse kaudu nimetatud toodangusse antava panuse hindamiseks lõike 5 kohaldamisel;
— 
arvutamismeetod lõikes 2 osutatud iga tegevusala standardtoodangu kindlaksmääramiseks, menetlused vastavate andmete kogumiseks ning vahendid ja tähtajad standardtoodangut käsitlevate andmete edastamiseks komisjonile kooskõlas lõikega 6.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼B

Artikkel 6

▼M7

1.  
Iga liikmesriik loob põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu jaoks riikliku komitee (edaspidi „riiklik komitee“).

▼M3

2.  
Riiklik komitee vastutab aruandvate majapidamiste valiku eest. Sel eesmärgil on selle kohustuste hulgas eelkõige aruandvate majapidamiste valimiplaani kinnitamine.

▼B

3.  
Liikmesriik nimetab riikliku komitee esimehe komitee liikmete hulgast.

Riiklik komitee teeb oma otsused ühehäälselt. Kui ühehäälsele otsusele ei jõuta, võtab otsuse vastu liikmesriigi määratud asutus.

▼M7

4.  
Liikmesriigid, millel on mitu põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonda, loovad iga nende jurisdiktsiooni kuuluva põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna jaoks andmevõrgu piirkondliku komitee (edaspidi piirkondlik komitee).

▼B

Piirkondliku komitee ülesandeks on eelkõige koostöö artiklis 7 osutatud kontaktasutusega aruandvate ettevõtete valimisel.

▼M3

5.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 7

▼M7

1.  

Iga liikmesriik määrab kontaktasutuse, mille ülesanded on:

a) 

teavitada riiklikku komiteed, piirkondlikke komiteesid ja andmekogujaid kohaldatavast reguleerivast raamistikust ja tagada selle nõuetekohane rakendamine;

b) 

koostada aruandvate majapidamiste valimiplaan, esitada see riiklikule komiteele kinnitamiseks ning edastada seejärel komisjonile;

c) 

koostada:

i) 

aruandvate majapidamiste loetelu;

ii) 

vajaduse korral selliste andmekogujate loetelu, kes on võimelised täitma põllumajandusaruandeid;

d) 

koostada põllumajandusaruandeid;

e) 

kontrollida, kas põllumajandusaruanded on nõuetekohaselt täidetud, ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud vead ja ebatäpsused;

f) 

edastada komisjonile nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruanded nõutavas vormingus ja ettenähtud tähtaja jooksul;

g) 

saata artikli 4a lõikes 1 osutatud seosed või andmed;

h) 

edastada riiklikule komiteele, piirkondlikele komiteedele ja andmekogujatele artiklis 17 sätestatud taotlused teabe saamiseks ning saata asjakohased vastused komisjonile;

i) 

anda aruandvale majapidamisele võimalus saada oma tulemused kas kontaktasutuselt või tema määratud organisatsioonilt võimalikult kiiresti, kuid igal juhul mitte hiljem kui neli kuud pärast seda, kui komisjon on kinnitanud, et põllumajandusaruanne on nõuetekohaselt täidetud; tulemused sisaldavad võimaluse korral teavet kõnealuste tulemuste võrdluse kohta piirkonna, riigi, liidu või valdkonna keskmiste näitajatega;

j) 

koostada kava põllumajandustootjate põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemise ergutamiseks ja esitada see koos aruandvate majapidamiste valimiplaaniga komisjonile;

k) 

teha saadud tulemused kas ise või tema määratud organisatsiooni poolt kättesaadavaks koondatud ja anonüümitud andmetena, näiteks piirkondlikul, riiklikul, liidu või valdkondlikul tasandil.

▼M3

2.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli kohaldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M7

Artikkel 8

1.  
Iga aruandva majapidamise jaoks on eraldi põllumajandusaruanne ja ta tuvastatakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu kordumatu riikliku numbriga.
2.  

Igas nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruandes esitatakse sellised andmed, et oleks võimalik:

a) 

kirjeldada aruandvat majapidamist selle tootmistegurite põhielementide alusel;

b) 

kirjeldada põllumajandusliku majapidamise tulu eri aspektidest;

c) 

kirjeldada põllumajandusliku majapidamise majanduslikku, keskkonnaalast ja sotsiaalset olukorda;

d) 

teha asjakohasel viisil kindlaks esitatud andmete õigsus, näiteks kohapealsete ja kaugkontrollidega.

3.  
Põllumajandusaruande andmed esitatakse ühe põllumajandusliku majapidamise ja ühe kaheteistkümnest järjestikusest kuust koosneva aruandeaasta kohta. Nimetatud andmed osutavad põllumajandusliku majapidamise enda põllumajanduslikule tegevusele ja muule põllumajandusliku majapidamisega otseselt seotud tulu saamise eesmärgil toimuvale tegevusele. Põllumajandusaruannete koostamisel ei võeta arvesse andmeid, mis on seotud pärandi, erakontode, põllumajanduslikku majapidamisse mittekuuluva vara, isiklike maksude või erakindlustusega.
4.  

Selleks et tagada, et põllumajandusaruandega kogutud raamatupidamisandmed on võrreldavad, olenemata uuringuga hõlmatud aruandvatest majapidamistest, võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse õigusnormid järgmise kohta:

a) 

ühe või mitme –I lisas esitatud teemaga seotud muutujad ja muutujate määratlused;

b) 

aruandeaasta algus ja lõpp;

c) 

põllumajandusaruande vorm ja paigutus;

d) 

komisjonile andmete edastamise viis ja tähtajad, sealhulgas tähtaegade võimalik pikendamine ja konkreetsete muutujatega seotud erandid, mida võib liikmesriigile põhjendatud taotluse korral teha;

e) 

andmete edastamise sagedus, mis on kas kord aastas või harvemini, sõltuvalt muutujate laadist.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel kasutab komisjon muutujate lisamisel, muutmisel või asendamisel võimalikult suures ulatuses olemasolevatest andmeallikatest kättesaadavaid muutujaid ning võtab arvesse vajadust mitte tekitada liikmesriikidele või aruandvatele majapidamistele märkimisväärset lisakoormust. Enne rakendusaktide vastuvõtmist analüüsib komisjon muu hulgas liikmesriikidelt saadud teabele tuginedes kavandatud muutujate teostatavust, sealhulgas uute ja olemasolevate andmeallikate kättesaadavust ja kvaliteeti, uute viiside võimalikku rakendamist ning liikmesriikide ja aruandvate majapidamiste finantskoormust. Analüüsi tulemusi arutatakse artikli 19b lõikes 1 osutatud komitees.

Käesolevas lõikes osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M7

Artikkel 8a

1.  
Kontaktasutus esitab komisjonile põllumajandusaruanded ning artiklis 4a osutatud seosed või andmed komisjoni loodud arvutipõhise andmesüsteemi kaudu. Andmed esitatakse elektrooniliselt selle süsteemi kaudu kontaktasutusele kättesaadavaks tehtud vormide alusel.
2.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud normid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete komisjonis säilitamise, töötlemise, taaskasutamise ja jagamise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M3 —————

▼B

IV

PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

▼M7

Artikkel 16

1.  
Käesoleva määruse rakendamise ajal saadud üksikandmeid kasutatakse üksnes käesoleva määruse artikli 1 kohaste ülesannete täitmiseks. Liikmesriigid ega komisjon ei kasuta kõnealuseid üksikandmeid ühelgi muul eesmärgil, eelkõige määruse (EL) 2021/2116 kohaste kontrollide tegemiseks, ega maksustamise otstarbel.
2.  
Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmeid ja muid artiklis 4a sätestatud andmekogumitest käesoleva määruse eesmärkidel saadud andmeid võib avalikustada tingimusel, et need on koondatud ja anonüümitud.
3.  
Komisjon võib anda juurdepääsu pseudonüümitud andmetele teadusuuringute tegemiseks. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 19a vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust kõnealust liidu tasandi juurdepääsu käsitlevate normide ja tingimustega. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse vajadust kaitsta üksikandmeid ja eelkõige norme, mis käsitlevad andmete edastamist väljaspool liitu asuvatele vastuvõtjatele, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/679 V peatükis ja määruse (EL) 2018/1725 V peatükis. Enne delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist küsib komisjon Euroopa Andmekaitseinspektori arvamust.

▼M7

Artikkel 16a

1.  
Liikmesriigid ja komisjon võtavad ja rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, sealhulgas seoses artiklis 8a osutatud arvutipõhise andmesüsteemiga, et tagada ja suuta tõendada, et nendepoolne üksikandmete kogumine, töötlemine, koostamine ja edastamine piirdub käesoleva määruse eesmärkidega.
2.  
Üksikandmeid säilitatakse nii kaua, kui neid on vaja aegridade analüüside tegemiseks.
3.  
Üksikandmeid ei tehta kättesaadavaks muudele isikutele kui need, kellel on vaja neile andmetele juurdepääsu käesoleva määruse eesmärgil oma ülesannete täitmiseks.
4.  
Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalevatel või osalenud isikutel on keelatud avaldada üksik- või muid andmeid, millest nad on teada saanud oma ülesannete täitmisel või seoses oma ülesannete täitmisega. Liikmesriigid ja komisjon võtavad kõik asjakohased meetmed, et käsitleda kõnealuse keelu rikkumisi.

Artikkel 16b

1.  
Käesoleva määruse alusel kogutud isikuandmete töötlemine, haldamine ja kasutamine toimub kooskõlas määrustega (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.
2.  
Komisjon on põllumajandusaruannetes sisalduvate isikuandmete töötlemisel vastutav töötleja alates hetkest, mil komisjon need andmed saab. Liikmesriigid määravad vastutava töötleja ja asjakohasel juhul volitatud töötleja nende territooriumil asuvaid põllumajanduslikke majapidamisi käsitlevates põllumajandusaruannetes sisalduvate isikuandmete töötlemisel.

▼B

Artikkel 17

▼M7

1.  
Riiklik komitee, piirkondlikud komiteed, kontaktasutus ja andmekogujad on oma vastutusalas kohustatud edastama komisjonile kõik asjakohased andmed, mida komisjon neilt taotleb seoses käesolevast määrusest tulenevate kohustustega.

Riiklikule komiteele, piirkondlikele komiteedele või andmekogujatele esitatud taotlused teabe saamiseks ja asjakohased vastused edastatakse kirjalikult kontaktasutuse kaudu.

▼B

2.  
Kui esitatud andmed on ebapiisavad või kui need ei saabu õigel ajal, võib komisjon koostöös kontaktasutusega saata kohapeale eksperdid.

▼M3 —————

▼M7

Artikkel 19

1.  

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) rahastatakse kulusid, mis hõlmavad järgmist:

a) 

liikmesriikidele makstav summa ettenähtud tähtaja jooksul esitatud nõuetekohaselt täidetud põllumajandusaruannete eest kuni aruandvate majapidamiste maksimumarvuni, mis on kindlaks määratud kooskõlas artikli 5a lõikega 2; kui nõuetekohaselt täidetud ja esitatud põllumajandusaruannete koguarv põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi kohta on väiksem kui 80 % asjaomase põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi kohta vastavalt artikli 5a lõigetele 2 ja 3 kehtestatud aruandvate majapidamiste arvust, vähendatakse selle põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi põllumajandusaruande suhtes kohaldatavat summat 20 %; kui põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkonna või liikmesriigi suhtes on vähendamist kohaldatud juba kahel eelneval järjestikusel aastal, vähendatakse summat 25 %;

b) 

kõik kulud, mis on seotud komisjoni käitatavate arvutipõhiste andmesüsteemidega põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu töös hoidmiseks ja arendamiseks ning liikmesriikide esitatud andmete vastuvõtmiseks, kontrollimiseks, töötlemiseks, omavaheliseks toimivuseks ja analüüsimiseks; need kulud hõlmavad asjakohasel juhul kõnealuste toimingute tulemuste levitamise kulusid ning põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu teiste aspektide uurimise ja arendamisega seotud kulusid.

2.  
Samuti annab EAGF liikmesriikidele rahalist toetust, et aidata liikmesriikidel katta rakenduskulud, kui käesoleva määruse kohase keskkonna- ja sotsiaalsete muutujate kogumise süsteemi loomine, sealhulgas koolituse ja andmekogumissüsteemide koostalitlusvõime jaoks, nõuab märkimisväärseid kohandusi liikmesriigi põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu andmekogumissüsteemis. Kõnealune toetus antakse liikmesriikidele 31. detsembriks 2027.
3.  
Lõike 1 punktis a osutatud summa võib osaliselt või täielikult maksta põllumajandustootjatele põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu uuringutes osalemise eest vastavalt liikmesriikide kehtestatud jaotuskriteeriumidele.
4.  
Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud menetlused seoses lõike 1 punktis a osutatud summaga ning lõikes 2 osutatud toetustega. Komisjon täpsustab toetusi käsitlevates rakendusaktides, milliste kriteeriumide alusel need toetused eraldatakse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 19b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

▼M3

Artikkel 19a

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

▼M7

2.  
Artikli 1 lõikes 2, artiklis 3, artikli 4 lõikes 4, artikli 4a lõikes 2, artikli 5 lõikes 1, artikli 5a lõikes 1, artikli 5b lõigetes 2 ja 3 ning artikli 16 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 19. detsembrist 2023. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 2, artiklis 3, artikli 4 lõikes 4, artikli 4a lõikes 2, artikli 5 lõikes 1, artikli 5a lõikes 1, artikli 5b lõigetes 2 ja 3 ning artikli 16 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

▼M3

4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

▼M7

5.  
Artikli 1 lõike 2, artikli 3, artikli 4 lõike 4, artikli 4a lõike 2, artikli 5 lõike 1, artikli 5a lõike 1, artikli 5b lõigete 2 ja 3 ning artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 19b

1.  
Komisjoni abistab põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 ( 12 ) tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Käesoleva määruse artikli 4a lõikes 3 ja artikli 8 lõike 4 punktis a osutatud rakendusaktide puhul, kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

▼M7

Artikkel 19c

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 20. detsembriks 2028 hindamisaruande artikli 4a ja artikli 7 lõike 1 punkti g rakendamise kohta ja lisab sellele asjakohasel juhul ettepaneku võtta vastu seadusandlik akt, millega muudetakse artikli 19 lõike 1 punkti a.

▼B

Artikkel 20

Määrus nr 79/65/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 21

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

▼M7




I LISA

Teemade loetelu

Majandus

Üldandmed põllumajandusliku majapidamise kohta

Valduse liik

Varad ja investeeringud

Kvoodid ja muud õigused

Võlad ja laenud

Käibemaks

Sisendid

Maakasutus ja põllumajanduskultuurid

Loomakasvatus

Loomsed saadused ja loomadega seotud teenused

Turgude lõimimine

Kvaliteetsed tooted – geograafilised tähised

Tootjaorganisatsioonide liikmesus

Riskijuhtimine

Innovatsioon ja digiüleminek

Muu põllumajandusliku majapidamisega seotud tulutoov tegevus

Toetused

Väljaspool põllumajandusettevõtet saadava tulu kavandatud osakaal

Keskkond

Põllumajandustavad

Mulla majandamine

Toitainete kasutus ja majandamine

Süsinikku siduv põllumajandus

Kasvuhoonegaaside heide ja sidumine

Õhusaaste

Veekasutus ja -majandus

Taimekaitse kasutamine

Antimikroobikumide kasutamine

Loomade heaolu

Elurikkus

Mahepõllumajandus

Sertifitseerimiskavad

Energiatarbimine ja -tootmine

Toidukadu esmatootmise tasandil

Jäätmekäitlus

Sotsiaalvaldkond

Tööjõud

Haridus

Sooline tasakaal

Töötingimused

Sotsiaalne kaasamine

Sotsiaalkindlustus

Taristu ja esmased teenused

Põlvkondade vahetus

▼B




I LISA

▼M7

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu piirkondade loetelu

▼B

Belgia

1. Vlaanderen

2. Bruxelles - Brussel

3. Wallonie

Bulgaaria

1. Северозападен (Severozapaden)

2. Северен централен (Severen tsentralen)

3. Североизточен (Severoiztochen)

4. Югозападен (Yugozapaden)

5. Южен централен (Yuzhen tsentralen)

6. Югоизточен (Yugoiztochen)

Bulgaaria võib kuni 31. detsembrini 2009 moodustada siiski ühe piirkonna

Tšehhi Vabariik

Moodustab ühe piirkonna

Taani

Moodustab ühe piirkonna

▼M4

Saksamaa

1. 

Schleswig-Holstein/Hamburg

2. 

Niedersachsen

3. 

Bremen

4. 

Nordrhein-Westfalen

5. 

Hessen

6. 

Rheinland-Pfalz

7. 

Baden-Württemberg

8. 

Bayern

9. 

Saarland

10. 

Berlin

11. 

Brandenburg

12. 

Mecklenburg-Vorpommern

13. 

Sachsen

14. 

Sachsen-Anhalt

15. 

Thüringen

▼B

Eesti

Moodustab ühe piirkonna

Iirimaa

Moodustab ühe piirkonna

Kreeka

1. Μακεδονία – Θράκη

2. Ήπειρος – Πελοπόννησος – Νήσοι Ιονίου

3. Θεσσαλία

4. Στερεά Ελλάς – Νήσοι Αιγαίου – Κρήτη

Hispaania

1. Galicia

2. Asturias

3. Cantabria

4. País Vasco

5. Navarra

6. La Rioja

7. Aragón

8. Cataluña

9. Baleares

10. Castilla-León

11. Madrid

12. Castilla-La Mancha

13. Comunidad Valenciana

14. Murcia

15. Extremadura

16. Andalucía

17. Canarias

▼M5

Prantsusmaa

1. 

Île de France

2. 

Champagne-Ardenne

3. 

Picardie

4. 

Haute-Normandie

5. 

Centre

6. 

Basse-Normandie

7. 

Bourgogne

8. 

Nord-Pas de Calais

9. 

Lorraine

10. 

Alsace

11. 

Franche-Comté

12. 

Pays de la Loire

13. 

Bretagne

14. 

Poitou-Charentes

15. 

Aquitaine

16. 

Midi-Pyrénées

17. 

Limousin

18. 

Rhône-Alpes

19. 

Auvergne

20. 

Languedoc-Roussillon

21. 

Provence-Alpes-Côte d’Azur

22. 

Corse

23. 

Antilles françaises

24. 

Réunion

▼M2

Horvaatia

1. 

Kontinentalna Hrvatska

2. 

Jadranska Hrvatska

Horvaatia võib kolmeks ühinemisjärgseks aastaks moodustada siiski ühe piirkonna.

▼B

Itaalia

1. Piemonte

2. Valle d'Aosta

3. Lombardia

4. Alto Adige

5. Trentino

6. Veneto

7. Friuli — Venezia Giulia

8. Liguria

9. Emilia — Romagna

10. Toscana

11. Umbria

12. Marche

13. Lazio

14. Abruzzi

15. Molise

16. Campania

17. Puglia

18. Basilicata

19. Calabria

20. Sicilia

21. Sardegna

Küpros

Moodustab ühe piirkonna

Läti

Moodustab ühe piirkonna

Leedu

Moodustab ühe piirkonna

Luksemburg

Moodustab ühe piirkonna

▼M1

Ungari

1. Észak-Magyarország

2. Dunántúl

3. Alföld

▼B

Malta

Moodustab ühe piirkonna

Madalmaad

Moodustab ühe piirkonna

Austria

Moodustab ühe piirkonna

Poola

1. Pomorze ja Mazury

2. Wielkopolska ja Śląsk

3. Mazowsze ja Podlasie

4. Małopolska ja Pogórze

Portugal

1. Norte e Centro

2. Ribatejo-Oeste

3. Alentejo e Algarve

4. Açores e Madeira

Rumeenia

1. Nord-Est

2. Sud-Est

3. Sud-Muntenia

4. Sud-Vest-Oltenia

5. Vest

6. Nord-Vest

7. Centru

8. București-Ilfov

Sloveenia

Moodustab ühe piirkonna

Slovakkia

Moodustab ühe piirkonna

▼M6

Soome

1. Etelä-Suomi

2. Pohjanmaa, Sisä- ja Pohjois-Suomi

▼B

Rootsi

1. Lõuna- ja Kesk-Rootsi tasandikud

2. Lõuna- ja Kesk-Rootsi metsaalad ning metsa- ja põllumajandusalad

3. Põhja-Rootsi piirkonnad

▼M5 —————

▼B




II LISA



Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Nõukogu määrus nr 79/65/EMÜ

(EÜT 109, 23.6.1965, lk 1859/65)

 

1972. aasta ühinemisakti I lisa punkt II.A.4 ja II lisa punkt II.D.1

(EÜT L 73, 27.3.1972, lk 59 ja lk 125)

 

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2835/72

(EÜT L 298, 31.12.1972, lk 47)

 

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2910/73

(EÜT L 299, 27.10.1973, lk 1)

 

1979. aasta ühinemisakti I lisa punktid II.A ja II.G.

(EÜT L 291, 19.11.1979, lk 64 ja lk 87)

 

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2143/81

(EÜT L 210, 30.7.1981, lk 1)

 

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3644/85

(EÜT L 348, 24.12.1985, lk 4)

 

1985. aasta ühinemisakti I lisa punkt XIV.(i)

(EÜT L 302, 15.11.1985, lk 235)

 

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3768/85

(EÜT L 362, 31.12.1985, lk 8)

ainult lisa punkt 2

Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3577/90

(EÜT L 353, 17.12.1990, lk 23)

ainult XVI lisa

1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt V.A.I

(EÜT C 241, 29.8.1994, lk 117)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2801/95

(EÜT L 291, 6.12.1995, lk 3)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1256/97

(EÜT L 174, 2.7.1997, lk 7)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003

(ELT L 122, 16.5.2003, lk 1)

ainult II lisa punkt 1

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 6.A.1

(ELT L 236, 23.9.2003, lk 346)

 

Nõukogu määrus (EÜ) nr 2059/2003

(ELT L 308, 25.11.2003, lk 1)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 660/2004

(ELT L 104, 8.4.2004, lk 97)

 

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1791/2006

(ELT L 363, 20.12.2006, lk. 1)

ainult lisa peatüki 5 A osa punkt 1

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1469/2007

(ELT L 329, 14.12.2007, lk 5)

 




III LISA



VASTAVUSTABEL

Määrus nr 79/65/EMÜ

Käesolev määrus

Artiklid 1 ja 2

Artiklid 1 ja 2

Artikkel 2a

Artikkel 3

Artikkel 3

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikkel 6

Artikkel 6, lõige 1, punkt a

Artikkel 7, lõige 1, punkt a

Artikkel 6, lõige 1, punkt b, esimene taane

Artikkel 7, lõige 1, punkt b, alapunkt i

Artikkel 6, lõige 1, punkt b, teine taane

Artikkel 7, lõige 1, punkt b, alapunkt ii

Artikkel 6, lõige 1, punkt c, esimene taane

Artikkel 7, lõige 1, punkt c, alapunkt i

Artikkel 6, lõige 1, punkt c, teine taane

Artikkel 7, lõige 1, punkt c, alapunkt ii

Artikkel 6, lõige 1, punktid e, f ja g

Artikkel 7, lõige 1, punktid e, f ja g

Artikkel 6, lõige 2

Artikkel 7, lõige 2

Artikkel 7

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikkel 9

Artikkel 9

Artikkel 10

Artikkel 10

Artikkel 11

Artikkel 11

Artikkel 12

Artikkel 12

Artikkel 13

Artikkel 13

Artikkel 14

Artikkel 14

Artikkel 15

Artikkel 15

Artikkel 16

Artikkel 16

Artikkel 17

Artikkel 17

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 18, lõiked 1, 2 ja 3

Artikkel 20, lõiked 1 ja 2

Artikkel 18, lõiked 4 ja 5

Artikkel 21, esimene ja teine lõige

Artikkel 18, lõige 6

Artikkel 21, kolmas lõige

Artikkel 22

Artikkel 19

Artikkel 23

Artikkel 20

Artikkel 21

Lisa

I lisa

II lisa

III lisa



( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2379, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 617/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ (ELT L 315, 7.12.2022, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1091, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (ELT L 200, 7.8.2018, lk 1).

( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 5.2.2004, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 187).

( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

( 10 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

( 11 ) Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1).

( 12 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

Top