02009L0158-20120201

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 02009L0158-20120201 - EN

Document 02009L0158-20120201

Help

Consolidated text: Nõukogu direktiiv 2009/158/EÜ 30. november 2009 kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)

Access initial legal act

(

Legal status of the document No longer in force

)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/158/2012-02-01

HTML

PDF

2009L0158 — ET — 01.02.2012 — 002.001

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/158/EÜ 30. november 2009 kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 343 22.12.2009, lk 74)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	KOMISJONI OTSUS, 1. aprill 2011,	L 90	27	6.4.2011
►M2	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 21. detsember 2011,	L 343	105	23.12.2011

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/158/EÜ

30. november 2009

kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 1 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 15. oktoobri 1990. aasta direktiivi 90/539/EMÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta ( 2 ) on korduvalt oluliselt muudetud ( 3 ). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Kodulinnud elusloomadena ning haudemunad loomsete toodetena kuuluvad asutamislepingu I lisas olevasse toodete loetelusse.

(3)	Kodulinnutoodangu ratsionaalse arendamise tagamiseks ning sel viisil kõnealuse sektori tootlikkuse suurendamiseks tuleks ühenduse tasandil sätestada ühendusesisese kodulinnu- ja haudemunakaubanduse loomatervishoiunõuded.

(4)	Sugulinnukasvatus ja kodulinnukasvatus kuulub põllumajandussektorisse ning kujutab endast ühte sissetulekuallikat ühele osale põllumajandusega tegelevast rahvastikust.

(5)	Et kaasa aidata ühendusesisesele kodulinnu- ja haudemunakaubandusele, tuleks kaotada loomatervishoiunõuete erinevused liikmesriigiti.

(6)	Selleks, et kaasa aidata ühendusesisese kaubanduse harmoonilisele arengule, tuleks luua ühenduse süsteem kolmandatest riikidest pärineva impordi reguleerimiseks.

(7)	Käesoleva direktiivi sätteid ei tohiks põhimõtteliselt kohaldada spetsiifiliste kaubandusürituste suhtes nagu messid, näitused ja konkursid.

(8)	Nüüdisaegset linnukasvatuse laadi silmas pidades on parim viis ühendusesisese linnu- ja haudemunakaubanduse harmooniliseks arendamiseks kontrollida tootmisettevõtteid.

(9)	Liikmesriikide pädevate asutuste hooleks peaks jääma kiita heaks ettevõte, mis täidab käesolevas direktiivis seatud tingimusi, ning kindlustada nende tingimuste kohaldamine.

(10)

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) ( 4 ) sätestab turustamisstandardid muna- ja linnulihasektori osas. Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 617/2008 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta) ( 5 ) sätestab üksikasjalikud eeskirjad selle määruse rakendamiseks haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta ning eriti igale tootmisettevõttele eraldusnumbri andmise ja haudemunade märgistamise kohta. Praktilisel põhjusel peaks ka käesoleva direktiivi kohaldamiseks olema kehtestatud samad kriteeriumid tootmisettevõtete määratlemiseks ja haudemunade märgistamiseks.

(11)	Liikmesriigid peaksid määrama riigi referentlaborid ning esitama kõik vajalikud üksikasjad ja ajakohastatud andmed. Liikmesriigid peaksid tegema nimetatud informatsiooni kättesaadavaks teistele liikmesriikidele ja üldsusele.

(12)	Ühendusesisese kaubanduse jaoks peaksid kodulinnud ja haudemunad nakkushaiguste leviku vältimiseks vastama teatud loomatervishoiunõuetele.

(13)	Samal põhjusel tuleks kehtestada transporditingimused.

(14)

Komisjonile tuleks anda võimalus heaks kiita teatud lisanõuded, pidades silmas liikmesriigi edusamme mingi kodulinnuhaiguse kontrolli alla saamisel, kui need nõuded ei ületa asjaomases liikmesriigis kohaldatavaid nõudeid. Selles kontekstis võib osutuda soovitavaks määrata liikmesriikide või piirkondade staatus haiguste suhtes, mis tõenäoliselt mõjuvad kodulindudele.

(15)	Kuigi ühendusesisesed väga väikses mahus sooritatavad kaubandustehingud ei saa praktilistel põhjustel vastata kõikidele ühenduse nõuetele, tuleb siiski järgida teatud põhireegleid.

(16)	Selleks, et tagada vastavus kehtestatud nõuetele, tuleks ette näha riikliku veterinaararsti väljaantav veterinaarsertifikaat, mis on kodulindude ja haudemunadega kaasas kuni nende sihtkohani.

(17)

Sihtkohaliikmesriigi läbi viidud kontrolli ja selle tulemusest kokkuvõtete tegemise ning rakendatavate ettevaatusabinõude asjus tuleb viidata nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivis 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) ( 6 ) sätestatud üldreeglitele.

(18)	Tuleb sätestada komisjoni võimalus läbi viia kontrolle koostöös liikmesriikide pädevate asutustega.

(19)	Kolmandatest riikidest toimuva impordi suhtes kohaldatavate ühenduse korralduste määratlemiseks on vaja koostada nimekiri nendest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide nendest osadest, kust kodulinde ja haudemune võidakse importida.

(20)	Nende riikide valik peaks põhinema üldistel kriteeriumidel, nagu näiteks kodulindude ja muu eluskarja tervislik seisund, veterinaarteenistuse korraldus ja pädevus ning kehtivad veterinaareeskirjad.

(21)	Lisaks ei tohiks lubada kodulindude ja haudemunade importi maadest, kus esineb kodulindude nakkushaigusi, mis kujutavad endast riski ühenduse eluskarjale, või mis on olnud sellistest haigustest vabad liiga lühikest aega.

(22)	Kolmandatest riikidest toimuva impordi suhtes kohaldatavaid üldtingimusi tuleks täiendada neist riikidest igaühes valitsevast loomatervise olukorrast lähtuvalt koostatud eritingimustega.

(23)

Standardse tõendivormi esitamine kodulindude ja haudemunade impordi puhul on mõjus viis ühenduse eeskirjade kohaldamise kontrollimiseks. Sellised eeskirjad võivad sisaldada spetsiaalseid sätteid, mis võivad varieeruda sõltuvalt asjaomasest kolmandast riigist. Seda tuleks standardse tõendivormi koostamisel arvesse võtta.

(24)	Komisjoni veterinaareksperdid peaksid vastutama kontrollimise eest, et eeskirjadest kolmandates riikides kinni peetakse.

(25)	Impordikontroll peaks hõlmama ka kodulindude ja haudemunade tervislikku seisundit ja päritolu.

(26)	Kodulindude ja haudemunade saabumisel ühenduse territooriumile ning nende läbisõidul sihtkohta tuleks liikmesriikidel lubada võtta kõik elanikkonna ja loomade tervise kaitseks vajalikud meetmed, sealhulgas tapmine ja hävitamine.

(27)	Kodulinnukasvatusmeetodite pidev areng tähendab, et linnuhaiguste leviku piiramise meetodeid tuleb ajakohastada.

(28)	Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 7 ).

(29)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesolevas direktiivis sätestatakse loomatervishoiunõuded kodulindude ja haudemunade ühendusesisese kaubanduse ning nende kolmandatest riikidest importimisepuhul.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata messidel, näitustel või konkurssidel kasutatavate kodulindude suhtes.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi kohaldamisel kasutatakse mõisteid „riiklik veterinaararst” ja „kolmandad riigid” nõukogu 26. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/68/EÜ (millega kehtestatakse loomatervishoiu eeskirjad teatavate elusate kabiloomade impordile ühendusse ja transiidile ühenduse kaudu, muudetakse direktiive 90/426/EMÜ ja 92/65/EMÜ) ( 8 ) määratletud tähenduses.

Kohaldatakse ka järgmisi mõisteid:

1. „kodulinnud” - kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd ning silerinnalised linnud, keda kasvatatakse või hoitakse sugulinnukasvatuseks, tarbimiseks mõeldud liha või munade tootmise või uluklindude varude taastootmise eesmärgil;

2. „haudemunad” - kodulindude munad, mis on ette nähtud hautamiseks;

3. „ööpäevased tibud” - vähem kui 72 tunni vanused seni söötmata kodulinnud; muskuspardid (Cairina moschata) või nende ristandid võivad siiski olla söödetud;

4. „sugulinnud” - 72 tunni vanused või vanemad haudemunade tootmiseks mõeldud kodulinnud;

5. „tootmislinnud” - 72 tunni vanused või vanemad tarbimiseks mõeldud liha ja/või munade tootmiseks või uluklindude varude taastootmiseks kasvatatavad kodulinnud;

6. „tapalinnud” - kodulinnud, kes saadetakse pärast saabumist võimalikult kiiresti (igal juhul 72 tunni jooksul) otse tapamajja;

7. „linnukari” - kõik ühe ja sama tervishoiustaatusega kodulinnud, keda peetakse samas lindlas või samas jooksuaias ja kes moodustavad ühe epidemioloogilise üksuse. Kinniselt peetavate kodulindude puhul hõlmab see kõiki linde, kes jagavad sama õhuruumi;

8. „majapidamine” - rajatis (võib sisaldada ka mingit ettevõtet), mida kasutatakse sugu- või tootmislindude kasvatamiseks või pidamiseks;

9. „ettevõte” - ühel maa-alal paiknev rajatis või rajatise osa, mis tegeleb järgmisega:

a) aretusettevõte: ettevõte, mis toodab haudemune sugulindude saamise eesmärgil;

b) sugulikkukasvatusettevõte: ettevõte, mis toodab haudemune tootmislindude saamise eesmärgil;

c) kasvatusettevõte:

i) kas sugulinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse sugulinde enne nende suguküpseks saamist,

või

ii) tootmislinnukasvatusettevõte, kus kasvatatakse tootmislinde enne nende munemisikka jõudmist;

d) haudejaam: ettevõte, kus hautatakse ja koorutatakse mune ning mis tarnib ööpäevaseid tibusid;

10. „volitatud veterinaararst” - veterinaararst, kellele tema tegevuse eest vastutav pädev veterinaarasutus on andnud ülesande teostada konkreetses ettevõttes käesoleva direktiiviga ette nähtud kontrolli;

11. „heakskiidetud laboratoorium” - mingi liikmesriigi territooriumil asuv pädeva veterinaarasutuse poolt heaks kiidetud ning sellele asutusele alluv laboratoorium, kus tehakse käesoleva direktiiviga ette nähtud diagnostilisi teste;

12. „veterinaarkontroll” - ametliku või volitatud veterinaararsti külastus ettevõtte kõigi kodulindude tervisliku seisundi kindlakstegemiseks;

13. „haigused, millest teatamine on kohustuslik” - V lisas loetletud haigused;

14. „haiguspuhang” - nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiivis 82/894/EMÜ (ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta) ( 9 ) määratletud haiguskolle;

15. „karantiini koht” - rajatis, kus hoitakse kodulinde täielikus isolatsioonis ning välditakse nende otsest või kaudset kokkupuudet teiste kodulindudega võimaldamaks pikaajalist vaatlust ja testide tegemist V lisas loetletud haiguste suhtes;

16. „sanitaartapmine” - kõikide nakatunud või nakatumiskahtlusega kodulindude ja toodete hävitamine, rakendades kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, sealhulgas desinfektsiooni.

II PEATÜKK

ÜHENDUSESISESE KAUBANDUSE EESKIRJAD

Artikkel 3

1. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuliks 1991 plaani, kus on kirjeldatud riiklikke meetmeid, mida nad kavatsevad rakendada, et tagada II lisas toodud ettevõtete heakskiitmise eeskirjade järgimist ühendusesisesel kodulindude ja haudemunadega kauplemisel.

Komisjon vaatab plaanid läbi. Vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele võib plaanid heaks kiita või neid enne heakskiitmist muuta või täiendada.

2. Vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele võib käesoleva artikli lõike 1 teise lõigu kohaselt heakskiidetud plaani muudatusi ja lisasid:

a) asjaomase liikmesriigi palvel heaks kiita, selleks et võtta arvesse nimetatud liikmesriigi olukorra muutust, või

b) taotleda selleks, et võtta arvesse haiguse profülaktika ja leviku piiramise meetodite arengut.

Artikkel 4

Iga liikmesriik määrab riikliku referentlabori, kes vastutab käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite kooskõlastamise ja nende kasutamise eest oma territooriumil asuvates heakskiidetud laboratooriumides.

Iga liikmesriik teeb oma riikliku referentlabori üksikasjalikud andmed ja kõik nende andmete hilisemad muudatused teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 5

Ühendusesisese kaubanduse jaoks:

a) vastavad haudemunad, ööpäevased tibud, sugulinnud ja tootmislinnud artiklites 6, 15, 18 ja 20 sätestatud tingimustele. Samuti vastavad nad artiklite 16 ja 17 kohaselt sätestatud tingimustele.

Lisaks sellele:

i) vastavad haudemunad artiklis 8 sätestatud tingimustele,

ii) vastavad ööpäevased tibud artiklis 9 sätestatud tingimustele,

iii) vastavad sugu- ja tootmislinnud artiklis 10 sätestatud tingimustele;

b) vastavad tapalinnud artiklites 11, 15, 18 ja 20 sätestatud ning artiklite 16 ja 17 kohaselt sätestatud tingimustele;

c) vastavad uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud linnud (sealhulgas ööpäevased tibud) artiklites 12, 15, 18 ja 20 sätestatud ning artiklite 16 ja 17 kohaselt sätestatud tingimustele;

d) Rootsi ja Soome jaoks ettenähtud kodulinnud vastavad salmonella suhtes artikli 13 kohaselt sätestatud tingimustele.

Artikkel 6

Haudemunad, ööpäevased tibud ning sugu- ja tootmislinnud on pärit:

a) järgmistele nõuetele vastavatest ettevõtetest:

i) ettevõte peab vastavalt II lisa I peatükile olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ja eraldusnumbriga varustatud;

ii) lähetamise ajal ei tohi ettevõtte suhtes olla rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid;

iii) ettevõte ei tohi asuda piirkonnas, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud kaalutlustel vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud piiravad meetmed, mis on tingitud haiguspuhangust, mille suhtes kodulinnud on vastuvõtlikud;

b) linnukarjast, mis on lähetamise ajal vaba nakkushaiguse kliinilistest tunnustest ja kahtlusest.

Artikkel 7

Iga liikmesriik koostab nimekirja artikli 6 punkti a alapunkti i kohaselt heaks kiidetud asutustest ja nende eraldusnumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva artikli ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 8

1. Lähetamise on haudemunad:

a) pärit linnukarjast:

i) mida on hoitud kauem kui kuus nädalat artikli 6 punkti a alapunktis i osutatud ühes või mitmes ühenduse ettevõttes;

ii) mida, kui seda on vaktsineeritud, on vaktsineeritud vastavalt III lisa vaktsineerimistingimustele;

iii) mis:

— on kas 72 tunni jooksul enne lähetamist läbinud riikliku veterinaararsti või volitatud veterinaararsti tehtud läbivaatuse ning olnud selle läbivaatuse ajal vaba nakkushaiguse kliinilistest tunnustest ja kahtlusest, või

— mille terviseseisundit on igakuiselt kontrollinud riiklik veterinaararst või volitatud veterinaararst ning viimane kontroll on tehtud 31 päeva jooksul enne lähetamist. Selle võimaluse valimise korral vaatab riiklik veterinaararst või volitatud veterinaararst läbi ka kõnealuse linnukarja terviseseisundiga seotud varasemad dokumendid ning hinnanud selle karja terviseseisundit kõnealusel hetkel, võttes aluseks ajakohase teabe, mida on esitanud karja eest vastutav isik 72 tunni jooksul enne lähetamist. Kui varasemad dokumendid või muu teave annavad alust haiguskahtluseks, vaatab kõnealused linnukarjad läbi riiklik veterinaararst või volitatud veterinaararst, kes on välistanud kodulindude nakkushaiguse esinemise;

b) märgistatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 617/2008;

c) desinfitseeritud vastavalt riikliku veterinaararsti juhistele.

2. Kui haudemunade päritolukarjas arenevad nende munade hautamise ajal kodulindude nakkushaigused, mis võivad levida munade kaudu, teatatakse sellest asjaomasele haudejaamale ning haudejaama ja päritolukarja eest vastutavale asutusele või vastutavatele asutustele.

Artikkel 9

Ööpäevased tibud:

a) on välja hautatud artiklite 6 ja 8 nõuetele vastavatest haudemunadest;

b) kui nad on vaktsineeritud, vastavad III lisa vaktsineerimistingimustele;

c) lähetamise ajal on vabad haiguskahtlusest II lisa II peatüki B jao punkti 2 alapunktide g ja h alusel.

Artikkel 10

Lähetamise ajal sugu- ja tootmislinnud:

a) on koorumisest saadik või üle kuue nädala hoitud artikli 6 punkti a alapunktis i osutatud ühes või mitmes ühenduse ettevõttes;

b) kui nad on vaktsineeritud, vastavad II lisa vaktsineerimistingimustele;

c) on esitatud veterinaarläbivaatuseks riiklikule veterinaararstile või volitatud veterinaararstile 48 tunni jooksul enne lähetamist, ning läbivaatuse ajal on olnud vaba kodulindude nakkushaiguse kliinilistest tunnustest ja kahtlusest.

Artikkel 11

Lähetamise ajal on tapalinnud olema pärit majapidamisest:

a) kus neid on hoitud alates koorumisest või üle 21 päeva;

b) mille suhtes ei ole rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid;

c) kus riikliku veterinaararsti või volitatud veterinaararsti poolt linnukarjale, kust tapmisele minev saadetis võetakse, viie päeva jooksul enne lähetamist tehtud veterinaarläbivaatuse käigus ei ole ilmnenud kodulindude nakkushaiguse kliinilisi tunnuseid ega kahtlust;

d) mis ei asu piirkonnas, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud kaalutlustel vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud piiravad meetmed, mis on tingitud haiguspuhangust, mille suhtes kodulinnud on vastuvõtlikud.

Artikkel 12

1. Lähetamise ajal on uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud üle 72 tunni vanused kodulinnud pärit majapidamisest:

a) kus neid on hoitud alates koorumisest või kauem kui 21 päeva ning kus neid ei ole kahe nädala jooksul enne lähetamist paigutatud kokku äsja saabunud kodulindudega;

b) mille suhtes ei kehti mingeid kodulindude suhtes kohaldatavaid loomatervishoiualaseid piiranguid;

c) kus riikliku veterinaararsti või volitatud veterinaararsti poolt linnukarjale, kust tapmisele minev saadetis võetakse, 48 tunni jooksul enne lähetamist tehtud veterinaarläbivaatuse käigus ei ole ilmnenud kodulindude nakkushaiguse kliinilisi tunnuseid ega kahtlust;

2. Artiklit 6 ei kohaldata lõikes 1 osutatud kodulindude suhtes.

Artikkel 13

1. Seoses salmonellaga ning II lisa III peatüki A jaos mainimata serotüüpide suhtes peavad Rootsi ja Soome lähetatavad tapakodulindude saadetised läbima mikrobioloogilise testi päritoluettevõttest proovide võtmise teel vastavalt nõukogu 22. juuni 1995. aasta otsusele 95/410/EÜ (milles sätestatakse Soome ja Rootsi saadetavate tapalindude päritoluettevõttes võetavate proovide alusel tehtava mikrobioloogilise uurimise eeskirjad) ( 10 ).

2. Lõikes 1 osutatud testi ulatus ja vastu võetavad meetodid tuleb kindlaks määrata arvestades Euroopa Toiduohutusameti arvamust ja tegevusprogrammi, mille Rootsi ja Soome peavad komisjonile esitama.

3. Lõikes 1 osutatud testi ei tehta tapakodulindudele sellisest majapidamisest, mille suhtes kehtib programm, mis on vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele tunnistatud samaväärseks lõikes 2 osutatuga.

Artikkel 14

1. Artiklite 5–11 ja 18 nõudeid ei kohaldata ühendusesisesel kodulindudega ja haudemunadega kauplemisel kaubasaadetiste suhtes, mis koosnevad vähem kui 20 ühikust, eeldusel et käesoleva artikli lõike 2 tingimused on täidetud.

2. Lõikes 1 osutatud kodulinnud ja haudemunad on müügile saatmise ajal pärit linnukarjadest:

a) mida on hoitud ühenduses koorumisest saadik või vähemalt kolm kuud;

b) mis on müügile saatmise ajal vabad kodulindude nakkushaiguste kliinilistest tunnustest;

c) mis, kui nad on vaktsineeritud, vastavad III lisa vaktsineerimistingimustele;

d) mille suhtes ei ole rakendatud kodulindudele kohaldatavaid veterinaarpiiranguid;

e) mis ei asu piirkonnas, mille suhtes on loomatervishoiuga seotud kaalutlustel vastavalt ühenduse õigusaktidele kehtestatud piiravad meetmed, mis on tingitud haiguspuhangust, mille suhtes kodulinnud on vastuvõtlikud.

Kõik saadetises olevad linnud on läbinud lähetamiseelsel kuul vastavalt II lisa III peatükile seroloogilise uuringu Salmonella pullorum’i ja Salmonella gallinarum’i antikehade suhtes negatiivsete tulemustega. Haudemunade või ööpäevaste tibude korral uuritakse päritolukarja kolme kuu jooksul enne lähetamist seroloogiliselt Salmonella pullorum’i ja Salmonella gallinarum’i suhtes tasemel, mis annab 95 % kindluse nakkuse avastamiseks 5 % levimuse korral.

3. Lõigete 1 ja 2 sätteid ei kohaldata siledarinnalisi linde või siledarinnaliste lindude haudemune sisaldavate kaubasaadetiste suhtes.

Artikkel 15

1. Kodulindude ja haudemunade lähetamisel liikmesriikidest või liikmesriikide piirkondadest, kus vaktsineeritakse kodulinde Newcastle’i haiguse vastu, liikmesriiki või liikmesriigi piirkonda, mille staatus on määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, kohaldatakse järgmisi nõudeid:

a) haudemunad on pärit linnukarjast, mis on:

i) vaktsineerimata või

ii) vaktsineeritud inaktiveeritud vaktsiiniga või

iii) vaktsineeritud elusvaktsiiniga, tingimusel et vaktsineerimine on toimunud vähemalt 30 päeva enne haudemunade kogumist;

b) ööpäevased tibud (sealhulgas uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud tibud) ei tohi olla vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ja on:

i) koorunud punkti a tingimustele vastavatest haudemunadest;

ii) pärit haudejaamast, mille töömeetoditega on tagatud, et selliseid mune hautatakse täiesti eri aegadel ja eri kohtades kui neid mune, mis punkti a tingimustele ei vasta;

c) sugu- ja tootmislinnud:

i) ei tohi olla vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ja

ii) on 14 lähetamiseelse päeva jooksul olnud isoleeritud kas majapidamises või karantiini kohas riikliku veterinaararsti järelevalve all. Seoses sellega ei tohi ühtegi kodulindu vastavalt kas kõnealuses majapidamises või karantiini kohas olla 21 lähetuseelse päeva jooksul vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu ning selle aja jooksul ei tohi kõnealusesse majapidamisse või karantiini kohta olla sisenenud ükski lind, kes ei kuulu lähetatavasse kaubasaadetisse; lisaks sellele ei tohi karantiini kohas teostada vaktsineerimist, ja

iii) on 14 lähetamiseelse päeva jooksul negatiivsete tulemustega läbinud esindava seroloogilise uuringu Newcastle’i haiguse antikehade tuvastamiseks vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis on vastu võetud vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele;

d) tapalinnud on pärit linnukarjadest, mis:

i) kui neid ei ole vaktsineeritud Newcastle’i haiguse vastu, vastavad punkti c alapunkti iii nõuetele;

ii) kui neid on vaktsineeritud, on 14 lähetamiseelse päeva jooksul läbinud esindaval proovil põhineva uuringu Newcastle’i haiguse viiruse isoleerimiseks vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mis on vastu võetud artikli 33 lõikes 2 viidatud korras.

2. Kui liikmesriik või liikmesriigi piirkond või piirkonnad soovivad saada Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava ala staatust, võivad nad esitada artikli 16 lõikes 1 osutatud programmi.

Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud programmid läbi. Neid programme võidakse artikli 16 lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaselt heaks kiita vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele. Üldised või spetsiaalsed lisatagatised, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses, võidakse kindlaks määrata samas korras.

Kui liikmesriik või liikmesriigi piirkond on seisukohal, et ta on saavutanud Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse, võidakse esitada komisjonile taotlus Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse kehtestamiseks vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Liikmesriigile või piirkonnale Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse andmisel võetakse arvesse artikli 17 lõikes 1 osutatud andmeid ja eriti järgmisi kriteeriume:

a) kodulindude vaktsineerimist Newcastle’i haiguse vastu ei ole lubatud vähemalt eelnenud 12 kuu jooksul, välja arvatud kirjatuvide kohustuslik vaktsineerimine, millele on osutatud nõukogu 14. juuli 1992. aasta direktiivi 92/66/EMÜ (millega kehtestatakse ühenduse meetmed Newcastle’i haiguse tõrjeks) ( 11 ) artikli 17 lõikes 3;

b) sugukarju on vähemalt üks kord aastas kontrollitud Newcastle’i haiguse suhtes vastavalt üksikasjalikule eeskirjale, mis on vastu võetud vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele;

c) majapidamistes ei ole kodulinde eelnenud 12 kuu jooksul Newcastle’i haiguse vastu vaktsineeritud, välja arvatud direktiivi 92/66/EMÜ artikli 17 lõike 3 kohaselt vaktsineeritud kirjatuvid.

3. Komisjon võib peatada Newcastle’i haiguse vastu vaktsineerimist mittevajava staatuse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele:

a) kas tõsise Newcastle’i haiguse episootia korral, mida ei suudeta pidurdada, või

b) kui kõrvaldatakse õiguslikud piirangud, millega on keelatud süstemaatiline tavavaktsineerimine Newcastle’i haiguse vastu.

Artikkel 16

1. Kui liikmesriik koostab või on koostanud vabatahtliku või kohustusliku kontrollprogrammi haiguse jaoks, millele kodulinnud on vastuvõtlikud, võib ta esitada selle programmi komisjonile, andes ülevaate:

a) haiguse levikust oma territooriumil;

b) programmi põhjendustest, võttes arvesse haiguse tõsidust ja programmi eeldatavat kasu võrreldes kuludega;

c) geograafilisest piirkonnast, kus programmi rakendama hakatakse;

d) staatusekategooriatest, mis ettevõttele kohaldatakse, standarditest, milleni igas kategoorias jõuda tuleb, ja kasutusele tulevatest testimismenetlustest;

e) programmi jälgimise menetlusest;

f) meetmetest, mis tuleb võtta, kui ettevõte mingil põhjusel oma staatuse kaotab;

g) meetmetest, mis tuleb võtta, kui programmi sätetega kooskõlas tehtud testide tulemused on positiivsed.

2. Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud programmid läbi. Programmid võib heaks kiita vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele kooskõlas lõikes 1 osutatud kriteeriumidega. Samas menetluses võib määratleda üldisi või konkreetseid lisagarantiisid, mida võib ühendusesiseses kaubanduses nõuda. Need garantiid ei tohi ületada neid, mida liikmesriik nõuab oma territooriumil.

3. Liikmesriikide esitatud programmides võib teha muudatusi või lisandusi vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele. Muudatusi ja lisandusi juba heaks kiidetud programmidesse või garantiidesse, mis on määratud vastavalt käesoleva artikli lõikele 2, võib heaks kiita vastavalt samale menetlusele.

Artikkel 17

1. Kui liikmesriik peab oma territooriumi või osa oma territooriumist vabaks mingist haigusest, millele kodulinnud on vastuvõtlikud, esitab ta komisjonile vastavad dokumendid, kus on eraldi märgitud:

a) haiguse laad ja kulg selles liikmesriigis;

b) vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel või patoloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb seaduse järgi teatada pädevatele asutustele;

c) ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti;

d) kohaldatavuse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine selle haiguse vastu on olnud keelatud, ja keelamise geograafiline piirkond;

e) asjaomases piirkonnas haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2. Komisjon vaatab liikmesriikide esitatud dokumendid läbi. Nii üldised kui ka konkreetsed lisagarantiid, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses, võidakse kindlaks määrata vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele. Need garantiid ei tohi ületada neid, mida liikmesriik nõuab oma territooriumil.

3. Kõnesolev liikmesriik teatab komisjonile igast muudatusest lõikes 1 nimetatud andmetes. Vastavalt lõikele 2 määratud garantiisid võib säärase teate saamise korral muuta või tühistada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 18

1. Ööpäevaseid tibusid ja haudemune veetakse kas:

a) selleks otstarbeks valmistatud eelnevalt kasutamata ühekordselt kasutatavates konteinerites, mida kasutatakse ainult üks kord ja mis seejärel hävitatakse, või

b) korduskasutatavates konteinerites tingimusel, et need on eelnevalt puhastatud ja desinfitseeritud.

2. Igal juhul peavad lõikes 1 osutatud konteinerid:

a) sisaldama ainult ühest ja samast linnuliigist, -kategooriast ja -tüübist ning ühest ja samast ettevõttest pärit ööpäevaseid tibusid või haudemune;

b) kandma märgistust järgmiste andmetega:

i) päritoluliikmesriigi ja -piirkonna nimi;

ii) päritoluettevõtte heakskiidunumber, mis on ette nähtud II lisa I peatüki punktiga 2;

iii) tibude või munade arv igas kastis;

iv) linnuliik, millesse munad või tibud kuuluvad.

3. Ööpäevaseid tibusid ja haudemune sisaldavad kastid võivad transportimiseks olla jaotatud sobivatesse konteineritesse. Jaotatud kastide arv ja lõike 2 punktis b nimetatud andmed on konteinerite peal kirjas.

4. Sugu- ja tootmislinde veetakse kastides või puurides,

a) mis sisaldavad ainult ühest ja samast linnuliigist, -kategooriast ja -tüübist ning ühest ja samast ettevõttest pärit kodulinde,

b) mis kannavad päritoluettevõtte heakskiidu numbrit, nagu on sätestatud II lisa I peatüki punktis 2.

5. Sugu- ja tootmislinnud ning ööpäevased tibud viiakse viivitamata sihtkohaettevõttesse üle nii, et nad ei oleks kontaktis teiste eluslindudega, välja arvatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate sugu- ja tootmislindudega või ööpäevaste tibudega.

Tapalinnud viiakse viivitamata sihtkohaettevõttesse üle nii, et nad ei oleks kontaktis teiste kodulindudega, välja arvatud käesoleva direktiivi nõuetele vastavate tapalindudega.

Uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud linnud viiakse viivitamata sihtkohta üle nii, et nad ei puutuks kokku teiste kodulindudega, välja arvatud uluklinnuvarude taastootmiseks ette nähtud lindudega, mis vastavad käesoleva direktiivi nõuetele.

6. Kastid, puurid ja sõidukid on konstrueeritud nii, et need:

a) välistaksid veo ajal ekskrementide kao ja viiksid miinimumini sulgede kao;

b) võimaldaksid kodulindude visuaalset jälgimist;

c) võimaldaksid puhastamist ja desinfitseerimist.

7. Sõidukid ja korduvkasutusega konteinerid, kastid ja puurid enne peale- ja mahalaadimist puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse juhistele.

Artikkel 19

Artikli 18 lõikes 5 osutatud kodulinde tohib transportida läbi piirkondade, kus esineb lindude grippi või Newcastle’i haigust, ainult mööda magistraalteed või raudteed.

Artikkel 20

Liikmesriikidevahelises kaubanduses on kodulindude ja haudemunadega nende sihtkohta transportimise ajal kaasas veterinaartõend, mis:

a) vastab IV lisas sätestatud näidisele, mis on täidetud vastavalt komisjoni 30. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 599/2004 (loomade ja loomsete saaduste ühendusesisese kaubandusega seotud ühtlustatud näidissertifikaadi ja kontrollakti vastuvõtmise kohta) ( 12 );

b) kannab riikliku veterinaararsti allkirja;

c) on tehtud pealelaadimiskuupäeval kaubasaatja-liikmesriigi ametlikus keeles või keeltes ja sihtkohaliikmesriigi ametlikus keeles või keeltes;

d) kehtib viis päeva;

e) koosneb ühest lehest;

f) on koostatud üheainsa kaubasaaja jaoks;

g) kannab pitserit ja allkirja, mille värv erineb tõendi värvist.

Artikkel 21

Sihtkohaliikmesriigid võivad kooskõlas asutamislepingu üldsätetega anda ühele või mitmele kaubasaatja-liikmesriigile üldloa või konkreetse juhtumiga piirduva loa, mis lubab kodulinde ja haudemune sihtkohaliikmesriigi territooriumile sisse tuua ilma artiklis 20 ettenähtud tõendita.

III PEATÜKK

EESKIRJAD IMPORDI SUHTES KOLMANDATEST RIIKIDEST

Artikkel 22

Ühendusse imporditud kodulinnud ja haudemunad vastavad artiklites 35–26 esitatud tingimustele.

Artikkel 23

1. Kodulinnud ja haudemunad on pärit sellisest kolmandast riigist või kolmanda riigi osast, mis sisaldub komisjoni poolt vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele koostatud nimekirjas. Nimekirja võib täiendada või muuta vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud menetlusele.

2. Otsustamisel, kas mingi kolmas riik või selle osa võib lisada lõikes 1 osutatud nimekirja, võetakse arvesse:

a) kolmanda riigi kodulindude, koduloomade ja ulukite tervist, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse eksootilistele loomahaigustele ja ümbritseva ala tervislikule seisundile, kui mõlemad võivad ohustada inimeste ja loomade tervist liikmesriigis;

b) informatsiooni laekumise kiirust ja korrapärasust kolmandast riigist loomanakkuste, eriti Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) nimekirjas nimetatud haiguste esinemise kohta tema territooriumil;

c) loomahaiguste tõkestamise ja kontrollieeskirju riigis;

d) veterinaarteenistuse struktuuri ja volitusi riigis;

e) loomanakkushaiguste tõkestamise ja kontrollimeetmete korraldamist ja rakendamist;

f) garantiisid, mida kolmas riik saab anda käesoleva direktiivi nõuete järgimise suhtes;

g) vastavust ühenduse normidele hormoonide ja jääkide suhtes.

3. Lõikes 1 osutatud nimekiri ja kõik selle muudatused avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 24

1. Kodulinnud ja haudemunad on pärit kolmandatest riikidest:

a) kus lindude gripp ja Newcastle’i haigus, mis on määratletud vastavalt nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiivis 2005/94/EÜ (linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta) ( 13 ) ja direktiivis 92/66/EMÜ, on ametlikult teatamiskohustuslikud haigused;

b) mis on vabad lindude gripist ja Newcastle’i haigusest

või

mis, olemata vabad nendest haigustest, kohaldavad nende haiguste tõrjeks meetmeid, mis on vähemalt samaväärsed direktiivis 2005/94/EÜ ja direktiivis 92/66/EMÜ sätestatutega.

2. Komisjon võib otsustada vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele, millistel tingimustel kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 1 üksnes kolmanda riigi territooriumi ühe osa suhtes.

Artikkel 25

1. Kodulinde ja haudemune võib importida vastavalt artikli 23 lõikele 1 koostatud nimekirjas oleva kolmanda riigi territooriumilt või territooriumi osalt, kui nad on pärit linnukarjadest, mis:

a) on enne lähetamist hoitud asjaomase riigi territooriumil või territooriumi osal pidevalt aja jooksul, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele;

b) vastavad loomatervishoiunõuetele kodulindude ja haudemunade impordi puhul, mis on vastu võetud vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele. Tingimused võivad kodulindude liigist või kategooriast sõltuvalt erineda.

2. Loomatervishoiunõuded määratakse II peatükis ja selle vastavates lisades esitatud eeskirjade alusel. Vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele võib erandeid lubada üksikjuhtudel, kui asjaomane kolmas riik pakub samalaadseid vähemalt võrdväärseid loomade tervise garantiisid.

Artikkel 26

1. Kodulindude ja haudemunadega peab kaasas olema eksportiva kolmanda riigi riikliku veterinaararsti koostatud ja allkirjastatud tõend.

Tõend:

a) antakse välja pealelaadimise päeval sihtkohaliikmesriiki lähetamise jaoks;

b) koostatakse sihtkohaliikmesriigi ametlikus keeles või keeltes;

c) lisatakse saadetisele originaalkujul;

d) tõendab asjaolu, et kodulinnud ja haudemunad vastavad käesoleva direktiivi nõuetele ning vastavalt käesolevale direktiivile kehtestatud nõuetele impordi jaoks kolmandatest riikidest;

e) kehtib viis päeva;

f) koosneb ühest lehest;

g) on koostatud üheainsa kaubasaaja jaoks;

h) kannab pitserit ja allkirja, mille värv erineb tõendi värvist.

2. Lõikes 1 osutatud tõend vastab näidisele, mis on koostatud vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 27

Kohapealseid kontrollimisi teevad komisjoni ja liikmesriikide veterinaareksperdid, et kindlustada kõigi käesoleva direktiivi sätete tulemuslik kohaldamine.

Nende kontrollimiste eest vastutavad liikmesriikide eksperdid määratakse komisjoni poolt liikmesriikide ettepanekul.

Kontrollimisi tehakse ühenduse nimel, kes kannab ka nende kulud.

Kontrollimiste sagedus ja menetlus määratakse kindlaks vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 28

1. Komisjon võib vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud menetlusele otsustada, et import kolmandast riigist või kolmanda riigi osast peab piirduma üksikute liikidega, haudemunadega, sugu-, tootmis- või tapalindudega või eriotstarbeks mõeldud kodulindudega.

2. Komisjon võib vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustada, et imporditud kodulinde, haudemune või imporditud haudemunadest koorunud kodulinde tuleb hoida karantiinis või isoleeritult perioodi jooksul, mille kestus ei tohi ületada kahte kuud.

Artikkel 29

Komisjon võib vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele otsustada iga juhtumit eraldi käsitledes lubada kodulindude ja haudemunade importi kolmandatest riikidest, kui selline import ei vasta artiklitele 22, 24, 25 ja 26, ilma et see piiraks artiklite 22, 24, 25 ja 26 kohaldamist. Üksikasjalikud eeskirjad sellise impordi kohta koostatakse vastavalt samale menetlusele. Selliste eeskirjadega võimaldatavad loomatervishoiutagatised peavad olema vähemalt samaväärsed nendega, mida võimaldab II peatükk, ja hõlmama kohustuslikku karantiini ning uuringuid lindude gripi, Newcastle’i haiguse ja muude asjassepuutuvate haiguste suhtes.

Artikkel 30

Sihtkohaliikmesriiki saabumisel viiakse tapalinnud nii kiiresti kui võimalik otse tapamajja.

Sihtkohaliikmesriigi pädev asutus võib määrata tapamaja, kuhu kodulinnud viia tuleb, ilma et see piiraks mis tahes eritingimuste kohaldamist, mida võidakse kehtestada vastavalt artikli 33 lõikes 3 osutatud menetlusele.

IV PEATÜKK

ÜHISSÄTTED

Artikkel 31

Ühendusesisese kaubanduse puhul kohaldatakse kodulindude ja haudemunade suhtes nõukogu 11. detsembri 1989. aasta direktiivis 89/662/EMÜ (veterinaarkontrollide kohta ühendusesiseses kaubanduses seoses siseturu väljakujundamisega) ( 14 ) sätestatud ettevaatusabinõusid.

Artikkel 32

Ühendusesise kodulindude ja haudemunade kaubanduse suhtes kohaldatakse direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud veterinaarkontrollieeskirju.

Artikkel 33

1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) ( 15 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse 1999/468/EÜ otsuse artikleid 5 ja 7.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ tähenduses kehtestatakse 15 päeva.

Artikkel 34

Lisade I kuni V muutmise üle, eriti nende kohandamise üle muutustega diagnostikameetodites ja teatud haiguste majanduslikus tähtsuses, otsustatakse vastavalt artikli 33 lõikes 2 osutatud menetlusele.

Artikkel 35

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 36

Direktiiv 90/539/EMÜ, mida on muudetud VI lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VI lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 37

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Direktiivi kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2010.

Artikkel 38

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

I LISA

Vastavalt artiklile 4 määratud riiklikud lindude haiguste referentlaborid vastutavad igas liikmesriigis käesolevas direktiivis sätestatud diagnostikameetodite kooskõlastamise eest. Sel eesmärgil:

a) võivad nad varustada heakskiidetud laboratooriume diagnostiliste testide jaoks vajalike reaktiividega;

b) jälgivad nad käesoleva direktiiviga ette nähtud diagnostiliste testide tegemiseks heaks kiidetud laboratooriumides kasutatavate reaktiivide kvaliteeti;

c) organiseerivad nad korrapäraselt võrdlusteste.

II LISA

ETTEVÕTETE HEAKSKIITMINE

I PEATÜKK

ÜLDISED EESKIRJAD

Et saavutada pädeva asutuse heakskiitu ühendusesiseseks kaubanduseks, peavad ettevõtted:

a) vastama II peatükis esitatud rajatisi ja tegevust käsitlevatele nõuetele;

b) kohaldama ja järgima pädeva veterinaaria keskasutuse haiguseseireprogrammi, võttes arvesse III peatüki nõudeid;

c) tagama punktis d loetletud toimingute läbiviimise kõigis rajatistes;

d) olema pädeva veterinaarasutuse järelevalve all loomade tervise organiseeritud seire raames. Seire hõlmab eriti:

— vähemalt ühte riikliku veterinaararsti veterinaarkontrolli aastas ning täiendavat kontrollimist, kas rakendatakse hügieenimeetmeid ja kas ettevõtte tegevus on vastavuses II peatüki tingimustega,

— ettevõtte omaniku poolt kogu informatsiooni talletamist, mida vajab pädev veterinaarasutus ettevõtte tervishoiuseisundi pideva seire jaoks;

e) pidama ainult kodulinde.

2.	Pädev asutus annab igale punktis 1 esitatud tingimustele vastavale ettevõttele individuaalse numbri, mis võib olla sama, kui vastavalt määrusele (EÜ) nr 1234/2007 antud number.

II PEATÜKK

RAJATISED JA TALITLUS

Aretuslinnukasvatus-, sugulinnukasvatus- ja kasvatusettevõtted

Rajatised

a) Rajatiste asukoha valik ja kavandamine peab vastama taotletavale toodanguliigile, kindlustades, et haiguse sisenemist saab vältida või kui haiguspuhang esineb, on seda võimalik kontrolli all hoida. Kui ettevõttes peetakse mitut kodulinnuliiki, peavad need olema omavahel selgelt eraldatud.

b) Rajatised peavad võimaldama head hügieenitingimused ja lubama korraldada tervise seiret.

c) Sisseseade peab vastama toodanguliigile ja võimaldama rajatise puhastamist ja desinfitseerimist, samuti kodulindude ja munade transportimiseks mõeldud sõidukite puhastamist ja desinfitseerimist kõige sobivamas paigas.

Linnukasvatus

a) Linnukasvatustehnikad peavad nii palju kui võimalik toetuma „kinnise kasvatuse” ja „kõik-sisse/kõik-välja” põhimõttele. Puhastamine, desinfitseerimine ja tühjendamine tuleb korraldada linnupartiide vahepealsel ajal.

b) Aretuslinnukasvatus-, sugulinnukasvatus- ja kasvatusettevõtted peavad pidama ainult:

— ettevõttest endast pärit kodulinde ja/või

— teistest vastavalt artikli 6 punkti a alapunktile i heaks kiidetud ühenduse aretuslinnukasvatus-, sugulinnukasvatus- ja kasvatusettevõttest pärit kodulinde ja/või

— kolmandatest riikidest vastavalt käesolevale direktiivile imporditud kodulinde.

c) Ettevõtte juhtkond peab välja töötama hügieeninormid; personal peab kandma sobivaid töörõivaid ja külastajad kaitseriideid.

d) Hooned, aedikud ja seadmed tuleb pidada heas korras.

▼M1

e) Munad peavad olema:

i) kogutud korrapäraste ajavahemike järel vähemalt üks kord päevas võimalikult kiiresti pärast munemist;

ii) puhastatud ja desinfitseeritud võimalikult kiiresti, välja arvatud siis, kui need desinfitseeritakse sama liikmesriigi haudejaamades;

iii) pakitud kas uude või puhtasse ja desinfitseeritud pakkematerjali.

▼B

f) Ettevõtte omanik peab teatama volitatud veterinaararstile igast tootmisnäitajate muutusest või mõnest teisest kodulindude nakkushaigusele viitavast märgist. Haiguskahtluse korral peab volitatud veterinaararst saatma diagnoosi panemiseks või kinnitamiseks proovid heakskiidetud laboratooriumi.

g) Iga linnukarja kohta tuleb pidada vähemalt kaks aastat pärast linnukarja lahkumist karja päevikut, registrit või andmebaasi, millest oleks näha:

— saabumised ja lahkumised,

— tootmisnäitajad,

— haigestumus ja suremus koos põhjustega,

— mis tahes laboritestid ja nende tulemused,

— kodulindude päritolukoht,

— munade sihtkoht.

h) Kui esineb kodulindude nakkushaigus, tuleb laboritestide tulemused viivitamata edastada volitatud veterinaararstile.

Haudejaamad

Rajatised

a) Haudejaam peab olema füüsiliselt ja tegevuslikult kasvatusrajatistest eraldi. Planeering peab olema selline, et see võimaldaks allpool loetletud erinevaid funktsionaalseid üksusi eraldi hoida:

— munade ladustamine ja sorteerimine,

— desinfitseerimine,

— eelhautamine,

— koorutamine,

— kauba ettevalmistamine ja pakkimine edasitoimetamiseks.

b) Hooned peavad olema kaitstud väljastpoolt tulevate lindude ja näriliste eest; põrandad ja seinad peavad olema vastupidavast, veekindlast ja pestavast materjalist; loomulik või kunstlik valgustus ja õhutus- ning küttesüsteemid peavad olema sobivat tüüpi; tuleb luua tingimused jäätmete (munade ja tibude) hügieeniliseks eemaldamiseks.

c) Seadmed peavad olema siledate ja veekindlate pindadega.

Talitlus

a) Talitlus peab põhinema munade, liikuvate seadmete ja personali ühesuunalisel liikumisel.

b) Haudemunad peavad olema:

— pärit vastavalt artikli 6 punkti a alapunktile i heaks kiidetud ühenduse aretuslinnukasvatus- või sugulinnukasvatusettevõttest,

— imporditud kolmandatest riikidest vastavalt käesolevale direktiivile.

c) Ettevõtte juhtkond peab välja töötama hügieeninormid; personal peab kandma sobivaid töörõivaid ja külastajad kaitseriideid.

d) Hooned, aedikud ja seadmed tuleb pidada heas korras.

e) Desinfitseerida tuleb:

▼M1

— munad haudejaama saabumise ja inkubatsiooni vahel või nende lähetamisel liidusisesesse kaubandusse või eksportimiseks kolmandasse riiki, välja arvatud siis, kui need on päritolukasvanduses eelnevalt desinfitseeritud,

▼B

— haudemasinad (regulaarselt),

— koorumismasinad ja -seadmed pärast iga partii koorumist.

f) Haudejaama hügieeni olukorra hindamiseks peab kasutama mikrobioloogilise kvaliteedi kontrolli programmi.

g) Linnukasvataja peab teatama volitatud veterinaararstile mis tahes muutuse esinemisest tootmisnäitajates või mõnest teisest kodulindude nakkushaigusele viitavast märgist. Haiguskahtluse korral peab volitatud veterinaararst saatma diagnoosi panemiseks või kinnitamiseks proovid heaks kiidetud laboratooriumi ja informeerima pädevat veterinaarasutust, kes otsustab, milliseid sobivaid meetmeid võtta.

h) Vähemalt kaks aastat tuleb alles hoida haudejaama iga linnukarja päevikut, registrit või andmebaasi, mis näitaksid:

— munade päritolu ja nende saabumiskuupäeva,

— koorumissaaki,

— mis tahes kõrvalekaldeid,

— kõiki laboriteste ja nende tulemusi,

— mis tahes vaktsineerimisprogrammi üksikasju,

— hautatud koorumata munade arvu ja sihtkohta,

— ööpäevaste tibude sihtkohta.

i) Kui ilmneb kodulindude nakkushaigus, tuleb laboritestide tulemused viivitamata edastada volitatud veterinaararstile.

▼M1

III PEATÜKK

HAIGUSESEIREPROGRAMM

Piiramata tervishoiu meetmete ning artiklite 16 ja 17 kohaldamist, peavad haiguseseireprogrammid hõlmama vähemalt A–D osas loetletud nakkuste ja linnuliikide seiret.

A. Salmonella Pullorum’i ( 16 ), Salmonella Gallinarum’i ( 17 ) ja Salmonella arizonae ( 18 ) põhjustatud nakkused

1. Asjaomased liigid:

a) Salmonella Pullorum ja Salmonella Gallinarum: kanad, kalkunid, pärlkanad, vutid, faasanid, põldpüüd ja pardid;

b) Salmonella arizonae: kalkunid.

2. Haiguseseireprogramm

a) Nakkuse esinemise kindlaksmääramiseks tuleb kasutada seroloogilisi ja/või bakterioloogilisi teste ( 19 ).

b) Testide tegemiseks tuleb vajaduse korral võtta proove verest, embrüotest, mille väljahaudumine ei õnnestunud (koorumata embrüod), teisesordilistelt tibudelt, mekooniumist ning surnud lindude kudedest, eelkõige maksast, põrnast, munasarjast/munajuhast ning niude- ja umbsoole ühinemiskohast ( 20 ).

c) Väljaheitest/mekooniumist ning soolestikust võetud proovide puhul kasutatakse otsest rikastamist seleniti-süsteiinipuljongis. Proovide puhul, milles muu floora on eeldatavalt vähene (koorumata jäänud embrüod), võib kasutada mitteselektiivset eelrikastamist, millele järgneb selektiivne rikastamine sojapõhises Rappaport-Vassiliadise puljongis või Müller-Kauffmanni tetrationaat-novobiotsiinipuljongis, ( 21 ), ( 22 ).

d) Kui karjalt võetakse Salmonella Pullorum’i, Salmonella Gallinarum’i või Salmonella arizonae seroloogiliseks testimiseks vereproove, tuleb võetavate proovide hulga üle otsustamisel arvesse võtta nakkuse levikut asjaomases liikmesriigis ja selle varasemat esinemissagedust ettevõttes. Nakkuse avastamiseks peab seroloogiliste ja/või bakterioloogiliste testide tegemiseks võtma alati statistiliselt piisava arvu proove.

e) Karju tuleb kontrollida igal munemisperioodil sellisel ajal, mis on kõige sobivam kõnealuse haiguse avastamiseks.

f) Bakterioloogiliste testide tegemiseks ei võeta proove kodulindudelt või munadelt, mida on kaks kuni kolm nädalat enne proovide võtmist töödeldud mikroobivastaste ravimitega.

g) Määramismeetoditega peab olema võimalik eristada Salmonella Pullorum’i ja Salmonella Gallinarum’i põhjustatud nakkuse seroloogilist reaktsiooni Salmonella Enteritidis’e vaktsiini kasutamisega seotud seroloogilisest reaktsioonist, kui kõnealust vaktsiini on kasutatud ( 23 ). Kui järelevalve teostamisel kasutatakse seroloogilist testimist, ei tohiks kõnealust vaktsiini kasutada. Vaktsineerimise puhul tuleks kasutada bakterioloogilist testimist, kuid kasutatav kontrollmeetod peab võimaldama eristada avastatud tüvede hulgas elusaid vaktsiinitüvesid.

B. Mycoplasma gallisepticum’i ja Mycoplasma meleagridis’e põhjustatud nakkused

1. Asjaomased liigid:

a) Mycoplasma gallisepticum: kanad ja kalkunid;

b) Mycoplasma meleagridis: kalkunid.

2. Haiguseseireprogramm

a) Nakkuse esinemise kindlaksmääramiseks tuleb kasutada seroloogilist, bakterioloogilist ja/või molekulaaranalüüsi. Ööpäevaste tibude ja noorte kalkunite õhukottide põletik viitab Mycoplasma põhjustatud nakkuse olemasolule ning seda tuleb kontrollida.

b) Mycoplasma põhjustatud nakkuse esinemise kontrollimiseks võetakse proovid lähtuvalt vajadusest, kas verest, ööpäevastelt tibudelt ja noortelt kalkunitelt, spermast või tagasõõrmete, trahhea, kloaagi või õhukottide limast ning Mycoplasma meleagridis’e avastamiseks võetakse proovid kalkunite munajuhast ja peenisest.

c) Testid Mycoplasma gallisepticum’i või Mycoplasma meleagridis’e avastamiseks tehakse valikproovi abil, et võimaldada pidevat nakkuseseiret kasvamise ja munemise ajal, st vahetult enne munemisaja algust, ja pärast seda iga kolme kuu tagant.

C. Tulemused ja võetavad meetmed

Reaktsiooni puudumisel on testi tulemus negatiivne. Muul juhul on kari nakkuskahtlusega ja selle suhtes tuleb rakendada IV peatükis sätestatud meetmeid.

Ettevõtte puhul, mis koosneb kahest või enamast eraldiolevast tootmisüksusest, võib pädev veterinaarasutus nakatunud ettevõtte haigusvaba tootmisüksuse puhul kalduda kõrvale IV peatüki punkti 3 alapunktis b sätestatud meetmetest, mis käsitlevad heakskiidu taastamist, kui volitatud veterinaararst on kinnitanud, et nende tootmisüksuste struktuur ja suurus ning talitlus on sellised, et seal on täiesti eraldi asuvad rajatised kodulindude majutamiseks, pidamiseks ja toitmiseks, nii et kõnesolev haigus ei saaks levida ühelt tootmisüksuselt teisele.

IV PEATÜKK

KRITEERIUMID ETTEVÕTTE HEAKSKIIDU PEATAMISEKS VÕI ÄRAVÕTMISEKS

1. Ettevõttele antud heakskiit tuleb peatada:

a) kui ei täideta enam II peatüki tingimusi;

b) kuni haiguse puhul kohane uurimine on lõpule viidud,

kui

— ettevõttes kahtlustatakse klassikalist lindude grippi või Newcastle’i haigust,

— ettevõttesse on toodud kodulinde või haudemune lindude gripi või Newcastle’i haiguse nakkusega või kahtlusega ettevõttest,

— ettevõtte ja lindude gripi või Newcastle’i haiguse puhkemiskoha vahel on olnud kontakt, mille kaudu nakkus võib edasi kanduda;

c) kuni tehakse uued testid, kui II ja III peatükis (milles käsitletakse Salmonella Pullorum’i, Salmonella Gallinarum’i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum’i või Mycoplasma meleagridis’e põhjustatud nakkusi) kehtestatud tingimustel tehtud kontrolli tulemused annavad põhjust kahtlustada nakkust;

d) kuni ametliku veterinaararsti nõutavate asjakohaste meetmete lõpliku rakendamiseni, kui leitakse, et ettevõte ei vasta I peatüki punkti 1 alapunktide a, b ja c nõuetele.

2. Heakskiit tuleb ära võtta, kui:

a) klassikalise lindude katku või Newcastle’i haiguse esinemine ettevõttes on kinnitust leidnud;

b) teine asjakohane test kinnitab Salmonella Pullorum’i, Salmonella Gallinarum’i, Salmonella arizonae, Mycoplasma gallisepticum’i või Mycoplasma meleagridis’e põhjustatud nakkuse olemasolu;

c) pärast ametliku veterinaararsti teist teadet ei ole ettevõtte vastutav isik võtnud tarvitusele abinõusid, et viia ettevõte vastavusse I peatüki punkti 1 alapunktide a, b ja c nõuetega.

3. Heakskiidu taastamise tingimused:

a) kui heakskiit on ära võetud lindude gripi või Newcastle’i haiguse esinemise tõttu, võib selle taastada 21 päeva jooksul pärast sanitaartapmisjärgset puhastust ja desinfitseerimist;

b) kui heakskiit on ära võetud haiguspuhangu tõttu, mille on põhjustanud:

— Salmonella Pullorum, Salmonella Gallinarum või Salmonella arizonae, võib heakskiidu taastada pärast seda, kui ettevõttes tehtud kahe vähemalt 21 päevase vahega testi tulemused on olnud negatiivsed ja kui pärast nakatunud karja sanitaartapmist tehtud desinfitseerimise tõhusust on kontrollitud kuivanud pindadelt võetud asjakohaste proovidega;

— Mycoplasma gallisepticum või Mycoplasma meleagridis, võib heakskiidu taastada pärast seda, kui kogu karja hõlmava kahe vähemalt 60 päevase vahega tehtud testi tulemused on olnud negatiivsed või kui pärast kogu nakatunud karja sanitaartapmist ja ettevõtte desinfitseerimist on ettevõttes tehtud kahe vähemalt 21 päevase vahega testi tulemused olnud negatiivsed.

▼B

III LISA

KODULINDUDE VAKTSINEERIMISE TINGIMUSED

▼M1

1.	Haudemune tootvate kodulindude või linnukarjade vaktsineerimiseks kasutatud vaktsiinidel peab olema müügiluba, mille on välja andnud mis tahes liikmesriigi pädev asutus.

▼B

2.	Newcastle’i haiguse vastaste vaktsiinide kasutamise kriteeriumid tavavaktsineerimise programmide raames võib kindlaks määrata komisjon.

▼M1

Salmonella mis tahes serotüübi vastu vaktsineerimisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:

a) Salmonella vastane vaktsineerimisprogramm ei tohi häirida seroloogilist tuvastamist kohapealsete kontrollide käigus ega põhjustada testide valepositiivseid tulemusi;

b) riiklike kontrolliprogrammide raames ei tohi kasutada elus salmonelloosivaktsiine:

i) aretuslindudel suguküpsuse perioodil ning produktiivlindudel munemisperioodil, v.a juhul, kui nende kasutamise ohutust on tõendatud ning nende kasutamine sellisel eesmärgil on lubatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/82/EÜ ( 24 );

ii) kui tootja ei näe ette asjakohast meetodit salmonelloosi bakterioloogiliselt looduslike tüvede eristamiseks salmonelloosivaktsiini tüvedest.

▼M1

IV LISA

VETERINAARTÕENDID LIIDUSISESE KAUBANDUSE JAOKS

(Näidised 1–6)

▼M2

NÄIDIS 1

NÄIDIS 2

NÄIDIS 3

▼M1

NÄIDIS 4

NÄIDIS 5

NÄIDIS 6

▼B

V LISA

HAIGUSED, MILLEST TEATAMINE ON KOHUSTUSLIK

— Lindude gripp

— Newcastle’i haigus

VI LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatuste loeteluga (osutatud artiklis 36)

Nõukogu direktiiv 90/539/EMÜ (EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6).
Nõukogu direktiiv 91/494/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 35).	Ainult artikli 19 lõige 2
Nõukogu direktiiv 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56).	Ainult viide artikli 26 lõikes 2, mis puudutab viidet direktiivile 90/539/EMÜ
Nõukogu direktiiv 92/65/EMÜ (EÜT L 268, 14.9.1992, lk 54).	Artikli 7 punkti B teine lõik
Komisjoni otsus 92/369/EMÜ (EÜT L 195, 14.7.1992, lk 25).
Nõukogu direktiiv 93/120/EÜ (EÜT L 340, 31.12.1993, lk 35).
1994. aasta ühinemisakti I lisa punkt V.E.I.2.A.4 (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 132).
Nõukogu direktiiv 1999/90/EÜ (EÜT L 300, 23.11.1999, lk 19).
Komisjoni otsus 2000/505/EÜ (EÜT L 201, 9.8.2000, lk 8).	ainult artikkel 1 ja lisa
Komisjoni otsus 2001/867/EÜ (EÜT L 323, 7.12.2001, lk 29).
Nõukogu määrus (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).	ainult III lisa punkt 13
2003. aasta ühinemisakti II lisa punkt 6.B.I.17 (ELT L 236, 23.9.2003, lk 381).
Nõukogu direktiiv 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352).	ainult lisa punkt I.3
Komisjoni otsus 2006/911/EÜ (ELT L 346, 9.12.2006, lk 41).	ainult lisa punkt 4
Komisjoni otsus 2007/594/EÜ (ELT L 227, 31.8.2007, lk 33).
Komisjoni otsus 2007/729/EÜ (ELT L 294, 13.11.2007, lk 26).	ainult lisa punkt 2
Nõukogu direktiiv 2008/73/EÜ (ELT L 219, 14.8.2008, lk 40).	ainult artikkel 11

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevade loetelu (osutatud artiklis 36)

Direktiiv	ülevõtmise tähtpäev
90/539/EMÜ	1. mai 1992
91/494/EMÜ	1. mai 1992
91/496/EMÜ	1. juuli 1992
92/65/EMÜ	31. detsember 1993
93/120/EÜ	1. jaanuar 1995
1999/90/EÜ	30. juuni 2000
2006/104/EÜ	1. jaanuar 2007
2008/73/EÜ	1. jaanuar 2010

VII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 90/539/EMÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 lõige 1	Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõike 2 punktid 1 kuni 14	Artikli 2 lõike 2 punktid 1 kuni 14
Artikli 2 lõike 2 punkt 16	Artikli 2 lõike 2 punkt 15
Artikli 2 lõike 2 punkt 17	Artikli 2 lõike 2 punkt 16
Artikli 3 lõige 1	Artikli 3 lõike 1 esimene lõik
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõike 1 teine lõik
Artikli 3 lõike 3 esimene ja teine taane	Artikli 3 lõike 2 punkt a ja b
Artikkel 4	Artikkel 4
Artikli 5 punkt a esimene alapunkt	Artikli 5 punkt a esimene alapunkt
Artikli 5 punkti a teise alapunkti esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 5 punkti a teise alapunkti alapunktid i, ii ja iii
Artikli 5 punktid b, c ja d	Artikli 5 punktid b, c ja d
Artikli 6 lõike 1 punktid a, b ja c	Artikli 6 punkti a alapunktid i, ii ja iii
Artikli 6 lõige 2	Artikli 6 punkt b
Artikkel 6a	Artikkel 7
Artikli 7 esimese lõigu punkti 1 esimene taane	Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunkt i
Artikli 7 esimese lõigu punkti 1 teine taane	Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunkt ii
Artikli 7 esimese lõigu punkti 1 teise taande esimene alataane	Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunkti iii esimene taane
Artikli 7 esimese lõigu punkti 1 teise taande teine alataane	Artikli 8 lõike 1 punkti a alapunkti iii teine taane
Artikli 7 esimese lõigu punkt 2	Artikli 8 lõike 1 punkt b
Artikli 7 esimese lõigu punkt 3	Artikli 8 lõike 1 punkt c
Artikli 7 lõige 2	Artikli 8 lõige 2
Artikkel 8	Artikkel 9
Artikkel 9	Artikkel 10
Artikkel 9a	—
Artikkel 9b	—
Artikkel 10	Artikkel 11
Artikkel 10a	Artikkel 12
Artikkel 10b	Artikkel 13
Artikli 11 lõige 1	Artikli 14 lõige 1
Artikli 11 lõike 2 esimene kuni viies taane	Artikli 14 lõike 2 esimese lõigu punktid a kuni e
Artikli 11 lõike 2 kuues taane	Artikli 14 lõike 2 teine alapunkt
Artikli 11 lõike 3	Artikli 14 lõike 3
Artikli 12 lõike 1 punkt a esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 15 lõike 1 punkt a alapunkt i, ii ja iii
Artikli 12 lõike 1 punkt b esimene ja teine taane	Artikli 15 lõike 1 punkt b alapunktid i ja ii
Artikli 12 lõike 1 punkt c esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 15 lõike 1 punkt c alapunktid i, ii ja iii
Artikli 12 lõike 1 punkt d, esimene ja teine taane	Artikli 15 lõike 1 punkt d alapunkt i ja ii
Artikli 12 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik	Artikli 15 lõike 2 esimene, teine ja kolmas lõik
Artikli 12 lõike 2 neljas lõik, esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 15 lõike 2 neljas lõik punktid a, b ja c
Artikli 12 lõike 2 viies lõik	—
Artikli 12 lõike 3 punkt i ja ii	Artikli 15 lõike 3 punkt a ja b
Artikli 13 lõike 1 esimene kuni seitsmes taane	Artikli 16 lõike 1 punktid a kuni g
Artikli 13 lõike 2 esimene lõik	Artikli 16 lõike 2
Artikli 13 lõike 2 teine lõik	—
Artikli 13 lõike 3	Artikli 16 lõike 3
Artikli 13 lõike 4	—
Artikli 14 lõike 1 esimene kuni viies taane	Artikli 17 lõike 1 punktid a kuni e
Artikli 14 lõike 2	Artikli 17 lõike 2
Artikli 14 lõike 3	Artikli 17 lõike 3
Artikli 14 lõike 4	—
Artikli 15 lõike 1 esimene lõik, esimene ja teine taane	Artikli 18 lõike 1 punktid a ja b
Artikli 15 lõike 1 teine punkt, punkt a	Artikli 18 lõike 2 punkt a
Artikli 15 lõike 1 teine punkt, punkt b esimene kuni neljas taane	Artikli 18 lõike 2 punkt b alapunkt i kuni iv
Artikli 15 lõike 2	Artikli 18 lõike 3
Artikli 15 lõike 3 esimene ja teine taane	Artikli 18 lõike 4 punktid a ja b
Artikli 15 lõike 4 punkt a	Artikli 18 lõike 5 esimene lõik
Artikli 15 lõike 4 punkt b	Artikli 18 lõike 5 teine lõik
Artikli 15 lõike 4 punkt c	Artikli 18 lõike 5 kolmas lõik
Artikli 15 lõike 5 esimene, teine ja kolmas taane	Artikli 18 lõike 6 punkt a, b ja c
Artikli 15 lõige 6	Artikli 18 lõige 7
Artikkel 16	Artikkel 19
Artikli 17 esimene kuni seitsmes taane	Artikli 20 punktid a kuni g
Artikkel 18	Artikkel 21
Artikkel 20	Artikkel 22
Artikkel 21	Artikkel 23
Artikli 22 lõige 1	Artikli 24 lõige 1
Artikli 22 lõige 2	—
Artikli 22 lõige 3	Artikli 24 lõige 2
Artikkel 23	Artikkel 25
Artikkel 24	Artikkel 26
Artikkel 25	Artikkel 27
Artikkel 26	Artikkel 28
Artikkel 27a	Artikkel 29
Artikkel 28	Artikkel 30
Artikli 29 lõige 1	Artikkel 31
Artikli 30 lõige 1	Artikkel 32
Artikli 30 lõige 2	— (1)
Artikkel 31	—
Artikli 32 lõige 1	Artikli 33 lõige 1
Artikli 32 lõige 2	Artikli 33 lõige 2
Artikli 32 lõige 3	—
Artikli 33 lõige 1	—
Artikli 33 lõige 2	Artikli 33 lõige 3
Artikkel 34	Artikkel 34
Artikkel 36	—
—	Artikkel 35
—	Artikkel 36
—	Artikkel 37
Artikkel 37	Artikkel 38
I lisa punkt 2	I lisa
II lisa I, II ja III peatükk	II lisa I, II ja III peatükk
II lisa IV peatüki punktid 1 ja 2	II lisa IV peatüki punktid 1 ja 2
II lisa IV peatüki punkti 3 punkt a	II lisa IV peatüki punkti 3 punkt a
II lisa IV peatüki punkti 3 punkti b alapunktid i ja ii	II lisa IV peatüki punkti 3 punkti b esimene ja teine taane
III, IV ja V lisa	III, IV ja V lisa
—	VI lisa
—	VII lisa
(1) Muudeti direktiivi 90/425/EMÜ.

( 1 ) 20. oktoobri 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

( 2 ) EÜT L 303, 31.10.1990, lk 6.

( 3 ) Vt VI lisa A osa.

( 4 ) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

( 5 ) ELT L 168, 28.6.2008, lk 5.

( 6 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29.

( 7 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

( 8 ) ELT L 139, 30.4.2004, lk 321.

( 9 ) EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58.

( 10 ) EÜT L 243, 11.10.1995, lk 25.

( 11 ) EÜT L 260, 5.9.1992, lk 1.

( 12 ) ELT L 94, 31.3.2004, lk 44.

( 13 ) ELT L 10, 14.1.2006, lk 16.

( 14 ) EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13.

( 15 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

( 16 ) Salmonella Pullorum on Salmonella enterica subsp. enterica serotüübi Gallinarum biokeemiline variant Pullorum.

( 17 ) Salmonella Gallinarum on Salmonella enterica subsp. enterica serotüübi Gallinarum biokeemiline variant Gallinarum.

( 18 ) Salmonella arizonae on Salmonella enterica subsp. arizonae serogrupp K (O18) arizonae.

( 19 ) Tuleb märkida, et muude linnuliikide kui kanade puhul võivad seroloogilised testid anda mõnikord vastuvõetamatult palju valepositiivseid tulemusi.

( 20 ) ►M2 Tuleb märkida, et keskkonnast võetud proovid ei ole üldjuhul sobivad Salmonella Pullorum’i ja Salmonella Gallinarum’i usaldusväärseks avastamiseks, kuid sobivad Salmonella arizonae puhul. ◄

( 21 ) Tuleb märkida, et diagnoosimisel võib olla kasulik ka aseptiliselt kogutud kudede otsene väljakülv vähese selektiivsusega agarile (nt MacConkey agar).

( 22 ) ►M2 Salmonella pullorum and Salmonella Pullorum ja Salmonella Gallinarum ei kasva eriti hästi modifitseeritud pooltahkes Rappaport-Vassiladise söötmes (MSRV), mida liidus kasutatakse zoonootilise Salmonella spp. seireks, kuid MSRV on sobiv Salmonella arizonae puhul. ◄

( 23 ) Tuleb märkida, et praegu ei võimalda testide tulemused eristada kas tegemist on Salmonella Pullorum’i ja Salmonella Gallinarum’i põhjustatud nakkusega või nende serotüüpide vaktsiinide kasutamisega.

( 24 ) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1.

Top