EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02009L0105-20130101
Directive 2009/105/EC of the European Parliament and of the Council of 16 September 2009 relating to simple pressure vessels (codified version) (Text with EEA relevance)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ, 16. september 2009 , lihtsate surveanumate kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/105/EÜ, 16. september 2009 , lihtsate surveanumate kohta (kodifitseeritud versioon) (EMPs kohaldatav tekst)
No longer in force
2009L0105 — ET — 01.01.2013 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/105/EÜ, 16. september 2009, lihtsate surveanumate kohta (kodifitseeritud versioon) (EÜT L 264, 8.10.2009, p.12) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, |
L 316 |
12 |
14.11.2012 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/105/EÜ,
16. september 2009,
lihtsate surveanumate kohta
(kodifitseeritud versioon)
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 1 ),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ( 2 )
ning arvestades järgmist:|
(1) |
Nõukogu 25. juuni 1987. aasta direktiivi 87/404/EMÜ (lihtsaid surveanumaid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) ( 3 ) on korduvalt oluliselt muudetud ( 4 ). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida. |
|
(2) |
Liikmesriigid peavad tagama oma territooriumil inimeste, koduloomade ja vara turvalisuse lihtsate surveanumate lekkimisest või lõhkemisest tulenevate ohtude puhul. |
|
(3) |
Igas liikmesriigis on kohustuslikes sätetes määratud eelkõige lihtsate surveanumate puhul nõutav ohutustase konstruktsiooni ja töö põhinäitajate, paigaldamis- ja kasutustingimuste ning enne turulelaskmist ja pärast seda kontrollimise korra kindlaksmääramise teel. Kuigi need kohustuslikud sätted ei tähenda tingimata, et ohutustase liikmesriikides erineb, takistavad nad oma lahknevuste tõttu ühendusesisest kaubandust. |
|
(4) |
Käesolevas direktiivis peaks kindlaks määrama ainult olulised ja kohustuslikud nõuded. Selleks et hõlbustada olulistele nõuetele vastavuse tõendamist, on tarvilikud ühenduse tasemel ühtlustatud standardid, eelkõige lihtsate surveanumate projekteerimise, käitamise ja paigaldamise kohta, et nendekohaste toodete puhul võiks eeldada nende vastavust ohutusnõuetele. Ühenduse tasemel ühtlustatud standardeid koostavad eraõiguslikud asutused ning seega ei saaks need olla kohustuslikud. Ühtlustatud standardite vastuvõtmiseks pädevate asutustena tunnustatakse Euroopa Standardikomiteed (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteed (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituuti (ETSI) vastavalt 28. märtsil 2003. aastal alla kirjutatud üldistele juhistele ( 5 ) komisjoni, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja nende kolme asutuse vahelise koostöö kohta. |
|
(5) |
Nõukogu on vastu võtnud rea direktiive tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamiseks kooskõlas põhimõtetega, mis on kehtestatud nõukogu 7. mai 1985. aasta resolutsioonis uue lähenemisviisi kohta tehnilisele ühtlustamisele ja standarditele; ( 6 ) kõigis neis direktiivides nähakse ette CE-märgise kinnitamine. 15. juuni 1989. aasta teatises üldise lähenemisviisi kohta sertifitseerimisele ja katsetele ( 7 ) tegi komisjon ettepaneku koostada ühtsed reeglid ühtse kujundusega CE-märgise kohta. 21. detsembri 1989. aasta resolutsioonis üldise lähenemisviisi kohta vastavushindamisele ( 8 ) kiitis nõukogu juhtpõhimõttena heaks järjekindla lähenemisviisi CE-märgise kasutamise puhul. Uue lähenemisviisi puhul tuleks kahe põhimõistena rakendada olulisi nõudeid ja vastavushindamise menetlust. |
|
(6) |
Kasutajate ja kolmandate isikute tõhusaks kaitseks on vaja kontrollida vastavust asjakohaste tehniliste nõuetega. Praegused järelevalvemenetlused erinevad liikmesriigiti. Surveanumate vaba liikumist ühenduse turul tegelikult takistava mitmekordse kontrollimise vältimiseks peaks tegema korraldusi järelevalvemenetluste vastastikuseks tunnustamiseks liikmesriikides. Järelevalvemenetluste vastastikuse tunnustamise lihtsustamiseks tuleks kehtestada ühenduse menetlused ning katsete, järelevalve ja vastavustõendamise eest vastutavate organite nimetamise nõuded. |
|
(7) |
CE-märgis lihtsal surveanumal peaks näitama, et anum vastab käesoleva direktiivi sätetele ja seega puuduks vajadus juba sooritatud järelevalvemenetlusi anuma importimisel ja kasutusse võtmisel korrata. Lihtsad surveanumad võivad sellegipoolest kujutada endast ohtu turvalisusele. Seepärast tuleks kehtestada selle ohu vähendamise kord. |
|
(8) |
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I
PEATÜKK
REGULEERIMISALA, MÄÄRATLUSED, TURULELASKMINE JA VABA LIIKUMINE
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse seeriaviisiliselt toodetud lihtsatele surveanumatele.
2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu järgmised anumad:
a) spetsiaalselt tuumakasutuseks konstrueeritud anumad, mille purunemine võib põhjustada radioaktiivse lekke;
b) spetsiaalselt laevadele ja õhusõidukitele paigaldamiseks või nende tõukejõuga varustamiseks mõeldud anumad;
c) tulekustutid.
3. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „lihtne surveanum” või „anum” – igasugune keevisliitega anum, milles on ette nähtud suurema kui 0,5-baarise siserõhu tekkimine ning mis sisaldab õhku või lämmastikku ega ole ette nähtud leegiga kuumutamiseks.
Anuma survestatud osad ja muud osad valmistatakse kas legeerimata kvaliteetterasest, legeerimata alumiiniumist või mittevanandatud alumiiniumisulamitest.
Anum koosneb
i) kas ümmarguse ristläbilõikega silindrilisest osast, mis suletakse silindrilise osaga ühise telje ümber pöörlevate kumerate või lamedate põhjadega;
ii) või kahest ümber sama telje pöörlevast kumerast põhjast.
Anuma maksimaalne töörõhk ei ületa 30 baari ning selle rõhu (baarides) ja anuma mahutavuse (liitrites, l) korrutis (PS × V) ei ületa 10 000 baar.l.
Minimaalne töötemperatuur ei tohi langeda alla –50 °C ja maksimaalne töötemperatuur tõusta üle 300 °C terasest ja 100 °C alumiiniumist või alumiiniumisulamitest anumate puhul;
b) „ühtlustatud standard” – tehnospetsifikaat (Euroopa standard või ühtlustamisdokument), mille komisjoni algatusel on vastu võtnud Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (Cenelec), Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut (ETSI) või mitu nimetatud asutust kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) ( 9 ) ja komisjoni, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja kolme mainitud asutuse vahelist koostööd käsitlevate 28. märtsil 2003 allkirjastatud üldsuunistega.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid võtavad kõik meetmed tagamaks, et anumaid võib turule lasta ja kasutusele võtta ainult siis, kui need nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel kasutamise korral ei ohusta inimeste, koduloomade ega vara turvalisust.
2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust asutamislepingut järgides kehtestada nõudeid, mida nad peavad vajalikuks, et tagada töötajate kaitstus anumate kasutamisel, tingimusel et see ei eelda anumate muutmist käesolevas direktiivis määratlemata viisil.
Artikkel 3
1. Anum, mille töörõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, peab vastama I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.
2. Anum, mille rõhu PS ja mahu V korrutis on 50 baar.l või väiksem, valmistatakse kooskõlas ühe liikmesriigi hea inseneritavaga ning märgistatakse vastavalt II lisa punkti 1 sätetele, välja arvatud artiklis 16 osutatud CE-märgis.
Artikkel 4
Liikmesriigid ei takista käesoleva direktiivi nõuetele vastavate anumate turulelaskmist ja kasutuselevõttu oma territooriumil.
Artikkel 5
1. Liikmesriik eeldab, et CE-märgisega surveanum vastab kõigile käesoleva direktiivi sätetele.
Eeldatakse, et surveanum, mis vastab siseriiklikele normidele, millega on kehtestatud ühtlustatud standardid, mille viitenumber on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, vastab I lisas sätestatud olulistele ohutusnõuetele.
Liikmesriigid avaldavad selliste siseriiklike standardite viitenumbrid.
2. Liikmesriik eeldab I lisas kehtestatud olulistele ohutusnõuetele vastavust anuma korral, mille puhul lõike 1 teises lõigus nimetatud standardid puuduvad või tootja ei ole nimetatud standardeid kohaldanud või on ainult osaliselt kohaldanud, kuid mille kinnitatud mudelile vastavuse tunnistuseks on neile pärast EÜ tüübitunnistuse saamist kinnitatud CE-märgis.
3. Kui surveanum kuulub teisi aspekte käsitlevate direktiivide rakendusalasse, mis näevad samuti ette CE-märgise kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse surveanuma vastavust ka nende direktiivide sätetele.
Kui tootja võib ühe või mitme sellise direktiivi kohaselt üleminekuaja jooksul valida, milliseid nõudeid kohaldada, näitab CE-märgis vastavust siiski ainult nendele direktiividele, mida ta on kohaldanud. Sellisel juhul esitatakse kohaldatavate direktiivide viiteandmed Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul asjakohasele surveanumale lisatavates kõnesolevates direktiivides ette nähtud dokumentides, märkustes ja juhendites.
▼M1 —————
Artikkel 7
1. Kui liikmesriik leiab, et CE-märgist kandvad anumad, mida kasutatakse kavandatud otstarbel, võivad ohustada inimesi, koduloomi või vara, võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sellised tooted turult kõrvaldada või keelustada või piirata nende turulelaskmist.
Kõnealune liikmesriik teatab komisjonile viivitamata kõikidest sellistest meetmetest, põhjendades oma otsust ja täpsustades, kas nõuetele mittevastavuse põhjuseks on
a) I lisas nimetatud oluliste ohutusnõuete mittetäitmine, kui anum ei vasta artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standarditele;
b) artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardite ebaõige kohaldamine;
c) artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardite endi puudused.
2. Komisjon peab asjaosalistega nõu niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast sellist nõupidamist, et kõik lõikes 1 osutatud meetmed on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata meetme võtnud liikmesriigile ja teistele liikmesriikidele.
Kui lõikes 1 osutatud otsus tuleneb puudustest normides, suunab komisjon pärast nõupidamist asjaosalistega küsimuse komiteele kahe kuu jooksul, kui meetmeid võtnud liikmesriik kavatseb meetmete kohaldamist jätkata ja kohaldab seejärel artiklis 6 osutatud menetlust.
3. Kui mittevastaval anumal on CE-märgis, astub pädev liikmesriik vajalikke samme CE-märgise kinnitaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.
4. Komisjon tagab, et liikmesriikidele teatatakse lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud menetluse käigust ja lõpptulemusest.
II
PEATÜKK
SERTIFITSEERIMINE
I
JAGU
Sertifitseerimiskord
Artikkel 8
1. Enne surveanumate tootmist, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, mida valmistatakse artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardite alusel, peab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja omal valikul
a) kas teavitama artiklis 9 osutatud volitatud kontrolliasutust, kes pärast II lisa punktis 3 osutatud projekti ja valmistuskavandiga tutvumist koostab kavandi piisavust tõendava nõuetekohasustunnistuse, või
b) esitama prototüüp-anuma EÜ-tüübihindamiseks, millele osutatakse artiklis 10.
2. Enne surveanumate tootmist, mille rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 50 baar.l, mida toodetakse mittevastavuses või ainult osalises vastavuses artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standarditega, esitab tootja või tema ühenduses registrisse kantud volitatud esindaja prototüüp-anuma EÜ-tüübihindamiseks, millele osutatakse artiklis 10.
3. Anumatele, mis on toodetud kooskõlas artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standarditega või millel on kinnitatud prototüüp, tuleb enne nende turulelaskmist kohaldada
a) EÜ taatlust, millele osutatakse artiklis 11, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 3 000 baar.l;
b) tootja valikul, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, kuid ületab 50 baar.l,
i) kas EÜ vastavusdeklaratsiooni, millele osutatakse artiklis 12, või
ii) EÜ taatlust, millele osutatakse artiklis 11.
4. Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud sertifitseerimiskorraga seotud dokumentatsioon ja korrespondents koostatakse selle liikmesriigi keeles, kus volitatud kontrolliasutus on moodustatud, või selle asutuse poolt aktsepteeritavas keeles.
Artikkel 9
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele volitatud kontrolliasutuste nimed, kelle nad esitavad artikli 8 lõigetes 1, 2 ja 3 märgitud menetluste rakendamiseks, nende volitustejärgsed eriülesanded ja komisjoni poolt neile varem omistatud tunnuskoodid.
Komisjon avaldab volitatud asutuste nimekirja, tunnuskoodid ja volitustejärgsed ülesanded Euroopa Liidu Teatajas. Komisjon tagab selle nimekirja ajakohastamise.
2. Liikmesriigid järgivad lõikes 1 nimetatud asutuste kinnitamisel III lisas sätestatud miinimumnõudeid.
3. Asutuse volitanud liikmesriik tühistab volituse, kui ta leiab, et kontrolliasutus ei vasta enam III lisas nimetatud miinimumnõuetele.
Kõnealune liikmesriik teavitab sellest viivitamatult komisjoni ja teisi liikmesriike.
II
JAGU
EÜ Tüübihindamine
Artikkel 10
1. EÜ tüübihindamine on menetlus, kus volitatud kontrolliasutus teeb kindlaks ja tõendab, et prototüüp-anum vastab selle suhtes kohaldatavatele käesoleva direktiivi sätetele.
2. Tootja või tema volitatud esindaja peab esitama prototüüp-anuma või anumaterühma esindava prototüübi EÜ tüübihindamistaotluse ühele volitatud kontrolliasutusele. See volitatud esindaja peab olema ühenduses registrisse kantud.
Avalduses esitatakse järgmised andmed:
a) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress ning anumate tootmise koht;
b) II lisa punktis 3 sätestatud projekt ja valmistuskavand.
Taotlusele lisatakse anum, mis on kavandatava toodangu tüüpiline näidis.
3. Volitatud kontrolliasutus teeb EÜ tüübihindamise teises ja kolmandas lõigus näidatud viisil.
Vastavuse kontrollimiseks tutvub volitatud asutus nii projekti ja valmistuskavandiga kui ka esitatud anumaga.
Anumaga tutvudes volitatud kontrolliasutus
a) kontrollib, kas anum on valmistatud projekti ja valmistuskavandi kohaselt ning kas seda võidakse kavandatud töötingimustes ohutult kasutada;
b) teeb vajalikud kontrollid ja katsed, et kontrollida, kas anum vastab selle suhtes kohaldatavatele olulistele nõuetele.
4. Kui prototüüp vastab selle suhtes kohaldatavatele sätetele, koostab volitatud kontrolliasutus EÜ tüübitunnistuse, mis edastatakse avalduse esitajale. Kõnealuses tõendis kinnitatakse kontrolli põhjal tehtud järeldusi ja kõiki selle väljaandmisel esitatud tingimusi ning tunnistusega peavad kaasas olema kinnitatud prototüübi identifitseerimiseks vajalikud kirjeldused ja joonised.
Komisjon, teised volitatud kontrolliasutused ja teised liikmesriigid võivad saada tõendi koopia ning põhjendatud nõude korral projekti ja valmistuskavandi koopia ning tehtud kontrollimiste ja katsete aruannete koopiad.
5. Volitatud kontrolliasutus, kes keeldub väljastamast EÜ tüübitunnistust, teatab sellest teistele volitatud kontrolliasutustele.
Volitatud kontrolliasutus, kes tunnistab EÜ tüübitunnistuse kehtetuks, teatab sellest teda volitanud liikmesriigile. Viimane teatab sellest ja keeldumise põhjustest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.
III
JAGU
EÜ vastavustõendamine
Artikkel 11
1. EÜ vastavustõendamine on menetlus, mille puhul tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja tagab ja deklareerib, et surveanum, mida on lõike 3 kohaselt kontrollitud, vastab EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile või nõuetekohasustunnistuse saanud II lisa punktis 3 sätestatud projektile ja valmistuskavandile.
2. Tootja võtab valmistamisprotsessis kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et surveanumad vastaksid EÜ tüübihindamistõendis märgitud tüübile või II lisa punktis 3 sätestatud projektile ja valmistuskavandile. Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab igale surveanumale CE-märgise ja koostab vastavusdeklaratsiooni.
3. Selleks et kontrollida surveanumate vastavust käesoleva direktiivi nõuetele, teeb volitatud kontrolliasutus kõik vajalikud kontrollimised ja katsed teise kuni kümnenda lõigu kohaselt.
Tootja esitab oma surveanumad ühtlike partiidena ja võtab kõik vajalikud meetmed selleks, et valmistamisprotsessis tagataks iga partii ühtlikkus.
Nendele partiidele tuleb lisada artiklis 10 märgitud EÜ tüübihindamistõend või juhul, kui surveanumaid ei valmistata tunnustatud tüübinäidise järgi, II lisa punktis 3 sätestatud projekt ja valmistuskavand. Viimasel juhul hindab volitatud kontrolliasutus enne EÜ vastavustõendamist valmistuskavandit selle vastavuse tõendamiseks.
Partii kontrollimise puhul tagab volitatud kontrolliasutus, et surveanumad on valmistatud ja kontrollitud projekti ja valmistuskavandi kohaselt, ning teeb iga partiisse kuuluva surveanuma korrasoleku kontrollimiseks hüdraulilise või samaväärse pneumaatilise survekatse rõhu juures, mis ületab 1,5 korda sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse töörõhu. Pneumaatiliste survekatsete ohutust käsitlevaid menetlusi peab tunnustama see liikmesriik, kus katseid tehakse.
Lisaks sellele teeb volitatud kontrolliasutus keevisliidete kontrollimiseks katseid katsekehadega, mis tootja valikul võetakse kas toodangunäidise katsekehast või surveanumast. Katsetatakse pikikeeviseid. Kui piki- ja ringkeeviste tegemisel on kasutatud erinevaid keevitusmeetodeid, tuleb katseid korrata ka ringkeevistega.
I lisa punktis 2.1.2 märgitud surveanumate puhul asendatakse need katsekehadega tehtavad katsed hüdrauliliste katsetega, mida tehakse viie igast partiist juhuslikult valitud surveanumaga, et kontrollida nende vastavust I lisa punktis 2.1.2 sätestatud olulistele ohutusnõuetele.
Volitatud kontrolliasutus kinnitab või laseb igale vastuvõetud partii surveanumale kinnitada oma tunnuskoodi ja annab välja tehtud katsete kohase kirjaliku vastavustunnistuse. Kõiki selliste partiide surveanumaid võib turule lasta, välja arvatud need, mis ei ole edukalt läbinud hüdraulilisi või pneumaatilisi katseid.
Kui partii lükatakse tagasi, võtab volitatud kontrolliasutus vajalikke meetmeid selle partii turulelaskmise tõkestamiseks. Kui partiid lükatakse tagasi korduvalt, võib volitatud kontrolliasutus statistilise vastavustõendamise peatada.
Tootja võib volitatud kontrolliasutuse vastutusel kinnitada tema tunnuskoodi surveanumale valmistamise ajal.
Tootja või tema volitatud esindaja peab saama nõudmise korral esitada seitsmendas lõigus märgitud volitatud kontrolliasutuse vastavustunnistuse.
IV
JAGU
EÜ vastavusdeklaratsioon
Artikkel 12
1. Tootja, kes täidab artiklist 13 tulenevaid kohustusi, kinnitab artiklis 16 ette nähtud CE-märgise nendele surveanumatele, mille puhul ta deklareerib, et need vastavad
a) II lisa punktis 3 sätestatud projektile ja valmistuskavandile, mille kohta on koostatud nõuetekohasustunnistus, või
b) tunnustatud tüübinäidisele.
2. EÜ vastavusdeklaratsiooni korra puhul rakendub tootjale EÜ järelevalve, kui rõhu PS ja mahu V korrutis ületab 200 baar.l.
EÜ järelevalve eesmärgiks vastavalt artikli 14 teisele lõigule on tagada, et tootja täidab artikli 13 lõikest 2 tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Järelevalvet teeb artikli 10 lõike 4 esimeses lõigus osutatud EÜ tüübitunnistuse väljastanud volitatud kontrolliasutus, kui anumad on valmistatud kinnitatud prototüübi järgi, või kui see nii ei ole, siis volitatud asutus, kellele artikli 8 lõike 1 punkti a kohaselt saadeti projekt ja valmistuskavand.
Artikkel 13
1. Kui tootja kasutab artiklis 12 osutatud korda, saadab ta enne tootmise alustamist EÜ tüübitunnistuse või nõuetekohasustunnistuse väljastanud volitatud kontrolliasutusele dokumendi, milles kirjeldab tootmisprotsesse ja kõiki kindlaksmääratud süstemaatilisi meetmeid surveanumate vastavuse tagamiseks artikli 5 lõikes 1 osutatud standarditele või kinnitatud prototüübile.
2. Dokumendis märgitakse
a) anumate valmistamiseks sobilike tootmis- ja kontrollivahendite kirjeldus;
b) kontrollidokument, milles kirjeldatakse tootmise ajal tehtavaid vajalikke kontrollimisi ja katseid koos nende tegemise korra ja sagedusega;
c) kohustus teha punktis b nimetatud kontrollidokumendile vastavad kontrollid ja katsed ning hüdrauliline survekatse või liikmesriigi nõusolekul pneumaatiline survekatse, rakendades igale toodetud anumale katselist rõhku, mis võrdub 1,5-kordse sellele surveanumale ette nähtud maksimaalse rõhuga.
Need kontrollid ja katsed tehakse tootmispersonalist piisavalt sõltumatu kvalifitseeritud personali vastutusel ning dokumenteeritakse;
d) tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid ning tootmise alustamise kuupäev.
3. Lisaks sellele, kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 200 baar.l, võimaldavad tootjad EÜ järelevalve eest vastutavale asutusele kontrollimiseks juurdepääsu nimetatud tootmis- ja ladustamiskohtadele ning lubavad kõnealusel asutusel valida näidisanumaid ning varustavad asutuse kogu vajaliku teabega, eriti
a) projekti ja valmistuskavandiga;
b) kontrolliaruandega;
c) vajaduse korral EÜ tüübitunnistuse või nõuetekohasustunnistusega;
d) tehtud kontrollimiste ja katsetuste aruandega.
Artikkel 14
EÜ tüübihindamistõendi või nõuetekohasustunnistuse väljastanud volitatud kontrolliasutus tutvub enne tootmise alustamise kuupäeva nii artikli 13 lõikes 1 osutatud dokumendi kui ka II lisa punktis 3 sätestatud projekti ja valmistuskavandiga nende vastavuse tõendamiseks, kui anumaid ei valmistata kinnitatud prototüübi järgi.
Lisaks sellele, kui rõhu PS ja mahu V korrutis on suurem kui 200 baar.l, siis tootmise käigus asutus
a) tagab, et tootja tegelikult kontrollib seeriatoodetud anumate vastavust artikli 13 lõike 2 punktile c;
b) võtab anumatest kontrolli eesmärgil näidiseid tootmis- või ladustamiskohtades juhusliku valiku alusel.
Volitatud kontrolliasutus edastab koopia kontrolliaruandest teda volitanud liikmesriigile ning nõudmisel teistele volitatud kontrolliasutustele, teistele liikmesriikidele ja komisjonile.
III
PEATÜKK
CE-MÄRGIS JA SELLE PEALDISED
Artikkel 15
Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist:
a) kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-märgis on kinnitatud põhjendamatult, on tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kohustatud muutma toote CE-märgisega seotud sätetega vastavaks ja lõpetama seaduserikkumise selle liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;
b) kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva toote turulelaskmist, turulelaskmine keelata või tagada toote turult äravõtmine artiklis 7 sätestatud korras.
Artikkel 16
1. CE-märgis ja II lisa punktis 1 märgitud pealdised kantakse nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult anumale või andmesildile, mis on anuma külge kinnitatud selliselt, et seda ei ole võimalik eemaldada.
CE-märgis koosneb II lisa punktis 1.1 esitatud näidise kohastest tähtedest CE. CE- märgisele järgneb CE vastavustõendamise või CE järelevalve eest vastutava volitatud inspekteerimisorgani artikli 9 lõikes 1 märgitud tunnuskood.
2. Tuleb keelata selliste märgiste kinnitamine surveanumatele, mida nende tähenduse ja kuju tõttu kolmandad isikud võivad segamini ajada CE-märgisega. Muid märgiseid võib surveanumale või andmeplaadile kanda tingimusel, et sellega ei halvendata CE-märgise nähtavust ja loetavust.
IV
PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Kõik vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud otsused, mis piiravad anuma turulelaskmist või kasutuselevõtmist, peavad olema üksikasjalikult põhjendatud. Sellisest otsusest teatatakse viivitamata asjaomasele isikule, kellele teatatakse samal ajal juriidilistest abinõudest, mis on talle kättesaadavad kõnealuses liikmesriigi seaduste kohaselt.
Artikkel 18
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud peamiste õigusnormide tekstid.
Artikkel 19
Direktiiv 87/404/EMÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud IV lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.
Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas V lisas esitatud vastavustabeliga.
Artikkel 20
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 21
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
ANUMATE OLULISED OHUTUSNÕUDED
(osutatud artikli 3 lõikes 1)
1. MATERJALID
Materjalid tuleb valida vastavalt anumate kavandatud kasutusele ning kooskõlas punktidega 1.1–1.4.
1.1. Survestatud osad
Survestatud osade tootmiseks kasutatavad artiklis 1 osutatud materjalid peavad olema
a) keevitatavad;
b) plastsed ja sitked, et purunemine madalaimal töötemperatuuril ei toimuks killunemise ega hapra murdumisena;
c) vananemisele mitte kalduvad.
Terasanumate tootmiseks kasutatavad materjalid peavad vastama punktis 1.1.1, alumiiniumist ja alumiiniumisulamitest anumate tootmiseks punktis 1.1.2 esitatud erinõuetele.
Materjalidele tuleb lisada materjali tootja poolt II lisas esitatud nõuete kohaselt koostatud kontrollidokument.
1.1.1. Terasanumad
Legeerimata kvaliteetteras peab vastama järgmistele nõuetele:
a) teras peab olema rahulik ja seda tarnitakse normaliseeritult või sellega võrdväärses olekus;
b) toote süsinikusisaldus peab olema alla 0,25 % ning väävli- ja fosforisisaldus alla 0,05 %;
c) tootel peavad olema järgmised mehaanilised omadused:
— maksimaalne tõmbetugevus Rm, max peab olema alla 580 N/mm2;
— katkevenivus peab olema järgmine:
—— kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga paralleelselt:
—
|
paksus ≥ 3 mm: |
A |
≥ 22 %, |
|
paksus < 3 mm: |
A80 mm |
≥ 17 %; |
— kui katsekehad on võetud valtsimissuunaga risti:
—
|
paksus ≥ 3 mm: |
A |
≥ 20 %, |
|
paksus < 3 mm: |
A80 mm |
≥ 15 %; |
— löögisitkus KCV kolme pikisihilise katsekehaga peab minimaalsel töötemperatuuril olema vähemalt 35 J/cm2. Ainult üks neist kolmest arvust võib olla väiksem kui 35 J/cm2, kuid mitte alla 25 J/cm2.
— Kui terast kasutatakse anuma valmistamiseks, mille minimaalne töötemperatuur on alla – 10 °C ja mille seinapaksus on üle 5 mm, tuleb seda omadust kontrollida.
1.1.2. Alumiiniumanumad
Legeerimata alumiiniumi alumiiniumisisaldus peab olema vähemalt 99,5 % ja artikli 1 lõike 3 punktis a kirjeldatud sulamid peavad olema piisavalt vastupidavad kristallidevahelisele korrosioonile maksimaalsel töötemperatuuril.
Lisaks peavad need materjalid vastama järgmistele nõuetele:
a) nad tuleb tarnida lõõmutatud olekus ja
b) neil peavad olema järgmised mehaanilised näitajad:
— maksimaalne tõmbetugevus Rm, max ei tohi olla suurem kui 350 N/mm2;
— katkevenivus peab olema järgmine:
—— A ≥ 16 % valtsimissihiga paralleelselt võetud katsekehadel;
— A ≥ 14 % valtsimissihiga risti võetud katsekehadel.
1.2. Keevitusmaterjalid
Keevitusmaterjalid, mida kasutatakse surveanuma või selle keevisliidete tegemiseks, peavad olema asjakohased ja sobima keevitatavatele materjalidele.
1.3. Lisaseadised, millest sõltub anuma tugevus
Need lisaseadised (nt poldid ja mutrid) tuleb toota punktis 1.1 märgitud materjalidest või muud liiki terasest, alumiiniumist või alumiiniumisulamist, mis sobivad kokku survestatud osade tootmiseks kasutatavate materjalidega.
Nimetatud materjalidel peab minimaalsel töötemperatuuril olema nõutav katkevenivus ja sitkus.
1.4. Survestamata osad
Keevitatud anumate kõik survestamata osad tuleb toota materjalidest, mis sobivad kokku nende osade materjaliga, mille külge nad keevitatakse.
2. ANUMA PROJEKT
Tootja peab anuma projekteerimisel määrama selle tulevase rakenduse ja valima
a) minimaalse töötemperatuuri Tmin;
b) maksimaalse töötemperatuuri Tmax;
c) maksimaalse töörõhu PS.
Kui valitud minimaalne töötemperatuur on kõrgem kui – 10 °C, peavad materjalidele esitatavad nõuded – 10 °C juures olema siiski täidetud.
Tootja peab arvesse võtma ka järgmisi sätteid:
— anumaid peab saama kontrollida seestpoolt;
— anumaid peab saama tühjendada;
— mehaanilised omadused peavad säilima kogu selle aja vältel, mil anumat kavandatud otstarbel kasutatakse;
— anumad peavad ettenähtud kasutamistel olema piisavalt kaitstud korrosiooni eest
ning et kavandatud kasutamistingimustel
— ei tohi koormata anumaid pingetega, mis võivad kahjustada nende kasutamisohutust;
— siserõhk ei tohi püsivalt ületada maksimaalset töörõhku PS. Hetkeliselt võib seda ületada kuni 10 %.
Ring- ja pikiõmblused tuleb teha täieliku läbikeevitusega või sellega samaväärse tugevusega keevitusmeetodiga. Kumerpõhjadel, välja arvatud sfäärilistel, peab olema silindriline äär.
2.1. Seinapaksus
Kui anuma rõhu PS ja mahu V korrutis ei ületa 3 000 baar.l, tuleb tootjal valida üks punktides 2.1.1 ja 2.1.2 esitatud meetoditest anuma seinapaksuse määramiseks. Kui PS ja V korrutis on suurem kui 3 000 baar.l või maksimaalne töötemperatuur üle 100 °C, tuleb anuma seinapaksus määrata punktis 2.1.1 kirjeldatud meetodi järgi.
Silindersektsioonide ja põhjade tegelik paksus peab terasest anumatel siiski olema vähemalt 2 mm ja alumiiniumist või alumiiniumisulamist anumatel vähemalt 3 mm.
2.1.1. Arvutuslik meetod
Anuma survestatud osade minimaalse paksuse arvutamisel tuleb arvesse võtta rõhkude suurust ja järgmisi sätteid:
a) kasutatav arvutuslik rõhk peab olema vähemalt sama suur kui valitud maksimaalne töörõhk PS;
b) lubatav üldine membraanpinge ei tohi ületada kas 0,6 RET või 0,3 Rm väärtustest väiksemat. Anuma tootja peab lubatava pinge määramisel kasutama materjali tootja garanteeritud RET ja Rm min väärtusi.
Kui anuma silindrilises osas on üks või enam mitteautomaatsel meetodil keevitatud pikiõmblust, tuleb esimese lõigu alusel arvutatud paksus korrutada teguriga 1,15.
2.1.2. Katseline meetod
Anuma seinapaksus tuleb määrata selliselt, et anum taluks ümbritseva õhu temperatuuril vähemalt viiekordset maksimaalset töörõhku, kusjuures perifeerne jäävdeformatsioon ei tohi ületada 1 %.
3. TOOTMISPROTSESSID
Anumad valmistatakse ja neid kontrollitakse tootmise käigus II lisa punktis 3 sätestatud anuma projekti ja tootmiskavandi kohaselt.
3.1. Koostisosade ettevalmistus
Anuma koostisosade ettevalmistus (nt vormimine, servade töötlemine) ei tohi kaasa tuua pinnavigastusi, pragusid ega selliseid mehaaniliste omaduste muutusi, mis võiksid kahjustada anuma ohutust.
3.2. Survestatud osade keevitamine
Keevisliidete ja külgnevate alade omadused peavad sarnanema keevismaterjalide omadustega ja neis ei tohi olla anuma ohutust kahjustavaid pinna- ega sisedefekte.
Keevisliiteid teevad kvalifitseeritud keevitajad või asjakohase pädevusega oskustöölised, kasutades kinnitatud keevitusmeetodeid. Sellise kinnitus- ja kvalifikatsioonitesti peavad tegema volitatud kontrolliasutused.
Tootja peab samuti tootmise käigus tagama keevisliidete ühetaolise kvaliteedi, tehes selleks vastavate menetluste alusel asjakohaseid katsetusi. Katsete tulemuste kohta koostatakse aruanne.
4. ANUMA KASUTUSELEVÕTT
Anumale tuleb lisada II lisa punktis 2 sätestatud tootja koostatud juhend.
II LISA
CE-MÄRGIS, PEALDISED, JUHEND, PROJEKT JA TOOTMISKAVAND, MÕISTED JA TÄHISED
1. CE-MÄRGIS JA PEALDISED
1.1. CE-märgis
CE-märgis koosneb tähtedest CE järgmisel kujul:
CE-märgise vähendamisel või suurendamisel tuleb kinni pidada käesolevas punktis esitatud joonise proportsioonidest.
CE-märgise eri osad peavad olema ühekõrgused, vähemalt 5 mm.
1.2. Pealdised
Surveanumale või andmeplaadile tuleb kanda vähemalt järgmised andmed:
a) maksimaalne töörõhk PS (baarides);
b) maksimaalne töötemperatuur Tmax (°C);
c) minimaalne töötemperatuur Tmin (°C);
d) surveanuma mahutavus V (l);
e) tootja nimi või tähis;
f) surveanuma liik ja seeria või partii tähis;
g) CE-märgise kinnitamise aasta kaks viimast numbrit.
Andmeplaadi kasutamise korral peab see olema kujundatud nii, et seda ei saaks korduvalt kasutada ja et sellel oleks vaba ruumi ka muu teabe jaoks.
2. JUHEND
Juhendis peab olema järgmine teave:
a) punktis 1 toodud andmed, välja arvatud anuma seerianumber;
b) anuma kavandatav kasutus;
c) hooldus- ja paigaldusnõuded anuma ohutuse tagamiseks.
Need peavad olema sihtriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes.
3. PROJEKT JA TOOTMISKAVAND
Seadme projektis ja tootmiskavandis peab kirjeldama meetodeid ja operatsioone, mida kasutatakse I lisas sätestatud oluliste turvalisuse nõuete või artikli 5 lõikes 1 osutatud ühtlustatud standardite nõuete täitmiseks ja eelkõige järgmist:
a) anumatüübi üksikasjalik tööjoonis;
b) juhend;
c) dokument, mis kirjeldab
— valitud materjale;
— valitud keevitusmeetodeid;
— valitud kontrolle;
— anuma konstruktsiooni puutuvaid üksikasju.
Kui rakendatakse artiklites 11–14 sätestatud menetlusi, peab kavand sisaldama ka järgmist:
a) tunnistused sobivate keevitusmeetodite ja keevitajate või oskustööliste pädevuse kohta;
b) kontrollidokument materjalide kohta, mida kasutatakse osade või koostude tootmiseks ja millest sõltub anuma tugevus;
c) tehtud kontrollimiste ja katsete aruanded või kavandatavate kontrollide kirjeldus.
4. MÕISTED JA TÄHISED
4.1. Mõisted
a) Arvutuslik rõhk P on tootja valitud rõhk, millest lähtuvalt määratakse survestatud anuma osade paksused.
b) Maksimaalne rõhk PS on maksimaalne rõhk, mida võib rakendada anuma normaalsetel töötingimustel.
c) Minimaalne töötemperatuur Tmin on anuma seina madalaim püsitemperatuur normaalsetel töötingimustel.
d) Maksimaalne töötemperatuur Tmax on kõrgeim püsitemperatuur, mis võib anuma seinas esineda normaalsetel töötingimustel.
e) Voolavuspiir RET on maksimaalsel töötemperatuuril Tmax:
— ülemine voolavuspiir ReH, kui materjalil on olemas ülemine ja alumine voolavuspiir, või
— tinglik voolavuspiir Rp 0,2 või
— tinglik voolavuspiir Rp 1,0 legeerimata alumiiniumi korral.
f) Anumate rühmad
Anumad kuuluvad samasse rühma, kui nad erinevad prototüübist ainult läbimõõdult, tingimusel et I lisa punktides 2.1.1 ja 2.1.2 toodud nõuded on täidetud, või kui silindrilise osa pikkuse suhtes kehtib järgmine piirang:
— kui prototüübil on lisaks põhjadele olemas ka üks või mitu rõngaslüli, peab samasse rühma kuuluval anumal olema vähemalt ühest rõngaslülist kere;
— kui prototüüp koosneb ainult kahest kumerpõhjast, ei tohi samasse rühma kuuluval anumal rõngaslülisid olla.
Anumate erinevad pikkusvariandid, mis nõuavad kere avade või läbiviikude muutmist, tuleb iga variandi puhul esitada joonisel.
g) Anumate partii koosneb kuni 3 000 sama tüüpi anumast.
h) Seeriatootmiseks loetakse käesoleva direktiivi tähenduses pidevas tootmisprotsessis teatava ajavahemiku vältel üle ühe sama tüüpi ja sama konstruktsiooniga anuma tootmist sama tootmistehnoloogiat kasutades.
i) Kontrollidokument: dokument, milles tootja kinnitab, et tarnitavad tooted vastavad tellimuse nõuetele, ning milles ta esitab tavaliste tehasekatsete tulemused, eelkõige toote keemilise koostise ja mehaanilised omadused, mis on saadud sama tootmisprotsessi tulemusena valmistatud toodete, kuid mitte tingimata tarnitavate toodete katsetamisel.
4.2. Tähised
|
A |
katkevenivus
|
% |
|
A 80 mm |
katkevenivus (Lo = 80 mm) |
% |
|
KCV |
löögisitkus |
J/cm2 |
|
P |
arvutuslik rõhk |
baar |
|
PS |
maksimaalne töörõhk |
baar |
|
Ph |
hüdraulilise või pneumaatilise survekatse rõhk |
baar |
|
Rp0,2 |
tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil 0,2 % |
N/mm2 |
|
RET |
voolavuspiir maksimaalsel töötemperatuuril |
N/mm2 |
|
ReH |
ülemine voolavuspiir |
N/mm2 |
|
Rm |
tõmbetugevus |
N/mm2 |
|
Rm, max |
maksimaalne tõmbetugevus |
N/mm2 |
|
Rp1,0 |
tinglik voolavuspiir jäävdeformatsioonil 1,0 % |
N/mm2 |
|
Tmax |
maksimaalne töötemperatuur |
°C |
|
Tmin |
minimaalne töötemperatuur |
°C |
|
V |
anuma maht |
l |
III LISA
MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD JÄRGIMA KONTROLLASUTUSTE VOLITAMISEL
(osutatud artikli 9 lõikes 2)
1. Teavitatud volitatud kontrolliasutus, selle juht ja vastavustõendamiskatsete eest vastutav personal ei tohi olla kontrollitavate anumate projekteerija, tootja, tarnija ega paigaldaja, samuti ühegi nimetatud isiku volitatud esindaja. Nad ei tohi olla otseselt seotud anumate kavandamise, konstrueerimise, turustamise ega hooldusega ega esindada nende toimingutega tegelevaid osapooli. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja volitatud kontrolliasutuse vahel.
2. Volitatud kontrolliasutus ja selle töötajad peavad tegema vastavustõendamiskatseid suurima erialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud igasugustest surveavaldustest ja ahvatlustest, eelkõige rahalistest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi, eriti isikute või isikute rühmade poolt, kelle huvid on seotud vastavustõendamise tulemusega.
3. Volitatud kontrolliasutuse käsutuses peavad olema töötajad ja vahendid selleks, et täita nõuetekohaselt vastavustõendamisega seotud haldus- ja tehnilisi ülesandeid; asutusel peab olema ka võimalik kasutada kontrollimiseks vajalikke seadmeid.
4. Kontrollimise eest vastutavatel töötajatel peavad olema
a) hea tehniline ja erialane ettevalmistus;
b) piisavad teadmised nende tehtavaid katseid käsitlevate nõuete kohta ja piisavad kogemused selliste katsete tegemisel;
c) suutlikkus koostada katsete tulemuste kinnitamiseks tunnistusi, protokolle ja aruandeid.
5. Kontrollijate erapooletus peab olema tagatud. Nende palk ei tohi sõltuda tehtud kontrollide hulgast ega nende tulemustest.
6. Volitatud kontrolliasutus peab võtma endale vastutuskindlustuse juhul, kui vastutus ei kuulu siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise ei ole kontrollide eest otseselt vastutav.
7. Määratud volitatud kontrolliasutuse personal peab hoidma ametisaladust, mis on seotud käesoleva direktiivi või selle jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus omandatud teabega (välja arvatud teave selle riigi pädevatele haldusasutustele, kus määratud asutus tegutseb).
IV LISA
A OSA
Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega
(osutatud artiklis 19)
|
Nõukogu direktiiv 87/404/EMÜ (EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48) |
|
|
Nõukogu direktiiv 90/488/EMÜ (EÜT L 270, 2.10.1990, lk 25) |
|
|
Nõukogu direktiiv 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1) |
Ainult artikli 1 punkt 1 ja artikkel 2 |
B OSA
Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad
(osutatud artiklis 19)
|
Direktiiv |
Ülevõtmise tähtpäev |
Kohaldamise tähtpäev |
|
87/404/EMÜ |
31. detsember 1989 |
1. juuli 1990 (1) |
|
90/488/EMÜ |
1. juuli 1991 |
— |
|
93/68/EMÜ |
30. juuni 1994 |
1. jaanuar 1995 (2) |
|
(1) Kooskõlas artikli 18 lõike 2 kolmanda lõiguga lubavad liikmesriigid oma territooriumil enne 1. juulit 1990 kehtivatele eeskirjadele vastavate anumate turulelaskmist ja/või kasutusele võtmist kuni 1. juulini 1992. (2) Kooskõlas artikli 14 lõikega 2 lubavad liikmesriigid kuni 1. jaanuarini 1997 turule lasta ja kasutusele võtta 1. jaanuarini 1995 jõus olevale märgistamiskorrale vastavaid tooteid. |
||
V LISA
VASTAVUSTABEL
|
Direktiiv 87/404/EMÜ |
Käesolev direktiiv |
|
Põhjenduse 5 viies lause |
Artikli 1 lõike 3 punkt b |
|
Artikli 1 lõige 1 |
Artikli 1 lõige 1 |
|
Artikli 1 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 1 lõike 3 punkti a esimene lõik |
|
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu esimene taane |
Artikli 1 lõike 3 punkti a teine lõik |
|
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu teise taande esimene ja teine alataane |
Artikli 1 lõike 3 punkti a kolmanda lõigu alapunktid i ja ii |
|
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu kolmas taane |
Artikli 1 lõike 3 punkti a neljas lõik |
|
Artikli 1 lõike 2 teise lõigu neljas taane |
Artikli 1 lõike 3 punkti a viies lõik |
|
Artikli 1 lõike 3 esimene, teine ja kolmas taane |
Artikli 1 lõike 2 punktid a, b ja c |
|
Artiklid 2, 3 ja 4 |
Artiklid 2, 3 ja 4 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
Artikli 5 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõige 2 |
Artikli 5 lõige 2 |
|
Artikli 5 lõike 3 punktid a ja b |
Artikli 5 lõike 3 esimene ja teine lõik |
|
Artikkel 6 |
Artikkel 6 |
|
Artikli 7 lõige 1 |
Artikli 7 lõige 1 |
|
Artikli 7 lõike 2 esimene ja teine lause |
Artikli 7 lõike 2 esimene lõik |
|
Artikli 7 lõike 2 kolmas lause |
Artikli 7 lõike 2 teine lõik |
|
Artikli 7 lõige 3 |
Artikli 7 lõige 3 |
|
Artikli 7 lõige 4 |
Artikli 7 lõige 4 |
|
Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause ja punkti a sissejuhatav lause |
Artikli 8 lõike 1 sissejuhatav lause |
|
Artikli 8 lõike 1 punkti a esimene ja teine taane |
Artikli 8 lõike 1 punktid a ja b |
|
Artikli 8 lõike 1 punkt b |
Artikli 8 lõige 2 |
|
Artikli 8 lõike 2 punkt a |
Artikli 8 lõike 3 punkt a |
|
Artikli 8 lõike 2 punkti b esimene ja teine taane |
Artikli 8 lõike 3 punkti b alapunktid i ja ii |
|
Artikli 8 lõige 3 |
Artikli 8 lõige 4 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 9 |
|
Artikli 10 lõige 1 |
Artikli 10 lõige 1 |
|
Artikli 10 lõike 2 esimene lõik |
Artikli 10 lõike 2 esimene lõik |
|
Artikli 10 lõike 2 teise lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 10 lõike 2 teise lõigu punktid a ja b |
|
Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik |
Artikli 10 lõike 2 kolmas lõik |
|
Artikli 10 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 10 lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 10 lõike 3 teine lõik |
Artikli 10 lõike 3 teine lõik |
|
Artikli 10 lõike 3 kolmanda lõigu punktid a ja b |
Artikli 10 lõike 3 kolmanda lõigu punktid a ja b |
|
Artikli 10 lõige 4 |
Artikli 10 lõige 4 |
|
Artikli 10 lõike 5 esimene lause |
Artikli 10 lõike 5 esimene lõik |
|
Artikli 10 lõike 5 teine ja kolmas lause |
Artikli 10 lõike 5 teine lõik |
|
Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |
Artikli 11 lõiked 1 ja 2 |
|
Artikli 11 lõike 3 sissejuhatav lause |
Artikli 11 lõike 3 esimene lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkt 3.1 |
Artikli 11 lõike 3 teine lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkt 3.2 |
Artikli 11 lõike 3 kolmas lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkti 3.3 esimene lõik |
Artikli 11 lõike 3 neljas lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkti 3.3 teine lõik |
Artikli 11 lõike 3 viies lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkti 3.3 kolmas lõik |
Artikli 11 lõike 3 kuues lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkti 3.4 esimene lõik |
Artikli 11 lõike 3 seitsmes lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkti 3.4 teine lõik |
Artikli 11 lõike 3 kaheksas lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkti 3.4 kolmas lõik |
Artikli 11 lõike 3 üheksas lõik |
|
Artikli 11 lõike 3 punkt 3.5 |
Artikli 11 lõike 3 kümnes lõik |
|
Artikli 12 lõike 1 esimese lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 12 lõike 1 punktid a ja b |
|
Artikli 12 lõike 1 teine lõik |
Artikli 12 lõike 2 esimene lõik |
|
Artikli 12 lõige 2 |
Artikli 12 lõike 2 teine lõik |
|
Artikli 13 lõike 1 esimene lõik |
Artikli 13 lõige 1 |
|
Artikli 13 lõike 1 teine lõik |
Artikli 13 lõige 2 |
|
Artikli 13 lõike 2 esimene kuni neljas taane |
Artikli 13 lõike 3 punktid a–d |
|
Artikli 14 lõige 1 |
Artikli 14 esimene lõik |
|
Artikli 14 lõike 2 esimese lõigu esimene ja teine taane |
Artikli 14 teise lõigu punktid a ja b |
|
Artikli 14 lõike 2 teine lõik |
Artikli 14 kolmas lõik |
|
Artiklid 15, 16 ja 17 |
Artiklid 15, 16 ja 17 |
|
Artikli 18 lõige 1 |
— |
|
Artikli 18 lõige 2 |
Artikkel 18 |
|
— |
Artikkel 19 |
|
— |
Artikkel 20 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 21 |
|
I lisa punkt 1 |
I lisa, punkt 1 |
|
I lisa punkti 1.1 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
I lisa punkti 1.1 esimese lõigu punktid a, b ja c |
|
I lisa punkti 1.1 teine ja kolmas lõik |
I lisa punkti 1.1 teine ja kolmas lõik |
|
I lisa punktid 1.1.1 ja 1.1.2 |
I lisa punktid 1.1.1 ja 1.1.2 |
|
I lisa punktid 1.2, 1.3 ja 1.4 |
I lisa punktid 1.2, 1.3 ja 1.4 |
|
I lisa punkti 2 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
I lisa punkti 2 esimese lõigu punktid a, b ja c |
|
I lisa punkti 2 teine, kolmas ja neljas lõik |
I lisa punkti 2 teine, kolmas ja neljas lõik |
|
I lisa punktid 2.1, 3 ja 4 |
I lisa punktid 2.1, 3 ja 4 |
|
II lisa punkt 1 |
II lisa punkt 1 |
|
II lisa punkti 1.a esimene, teine ja kolmas taane |
II lisa punkti 1.1 esimene, teine ja kolmas lõik |
|
II lisa punkti 1.b esimese lõigu esimene kuni seitsmes taane |
II lisa punkti 1.2 esimese lõigu punktid a–g |
|
II lisa punkti 1.b teine lõik |
II lisa punkti 1.2 teine lõik |
|
II lisa punkti 2 esimese lõigu esimene, teine ja kolmas taane |
II lisa punkti 2 esimese lõigu punktid a, b ja c |
|
II lisa punkti 2 teine lõik |
II lisa punkti 2 teine lõik |
|
II lisa punkti 3 esimene lõik |
II lisa punkti 3 esimene lõik |
|
II lisa punkti 3 teise lõigu punktid i, ii ja iii |
II lisa punkti 3 teise lõigu punktid a, b ja c |
|
II lisa punkt 4 |
II lisa punkt 4 |
|
III lisa punktid 1, 2 ja 3 |
III lisa punktid 1, 2 ja 3 |
|
III lisa punkti 4 esimene, teine ja kolmas taane |
III lisa punkti 4 alapunktid a, b ja c |
|
III lisa punktid 5, 6 ja 7 |
III lisa punktid 5, 6 ja 7 |
|
— |
IV lisa |
|
— |
V lisa |
( 1 ) ELT C 27, 3.2.2009, lk 41.
( 2 ) Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta otsus.
( 3 ) EÜT L 220, 8.8.1987, lk 48.
( 4 ) Vt IV lisa A osa.
( 5 ) ELT C 91, 16.4.2003, lk 7.
( 6 ) EÜT C 136, 4.6.1985, lk 1.
( 7 ) EÜT C 267, 19.10.1989, lk 3.
( 8 ) EÜT C 10, 16.1.1990, lk 1.
( 9 ) EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37.