„elektrilised ja elektroonilised kodu- ja kontoriseadmed” (edaspidi „seadmed”) – energiat tarbivad tooted, mis

ka juhul, kui neid turustatakse kasutamiseks mujal kui kodus või kontoris;

„ooteseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku, sõltub vooluvõrgust saadavast energiast, et talitleda, nagu ette nähtud, ning tagab ainult järgmised funktsioonid, mis võivad jääda kestma määramata ajaks:

„taasaktiveerimisfunktsioon” – funktsioon, mis hõlbustab teiste seisundite, sealhulgas aktiivse seisundi aktiveerimist, kasutades eemalasuvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist andurit, lisafunktsioonide, sealhulgas põhifunktsiooni kasutamist võimaldava seisundiga seotud taimerit;

„teabe või seisundi kuvamine” – pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kell;

„aktiivseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ning vähemalt üks seadme ettenähtud talitlust võimaldavatest põhifunktsioonidest on aktiveeritud;

„väljalülitatud seisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ja ei võimalda ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka:

„infotehnoloogiaseadmed” – seadmed, mille esmane ülesanne on andmete ja sidevahendite kaudu edastatud teadete sisestamine, säilitamine, kuvamine, otsimine, edastamine, töötlemine või kontrollimine või nende funktsioonide kombineeritud täitmine ja millel võib olla üks või mitu lõpp-porti, mida tavaliselt kasutatakse teabe edastamiseks;

„kodukeskkond” – keskkond, kus raadio- ja televisioonivastuvõtjaid kasutatakse eeldatavasti mitte rohkem kui 10 m kaugusel asjaomastest seadmetest;

„madalpinge-välistoiteallikas” – välistoiteallikas, mille nimiväljundpinge on kuni 6 V ja nimiväljundvool on vähemalt 550 mA;

„võrk” – kindla ülesehitusega ja organisatsiooniliste põhimõtetega andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille kohta on sätestatud protseduurid ja eeskirjad (kommunikatsiooniprotokollid);

„võrguühendusega ooteseisund” – seisund, milles seade on valmis ülesannet täitma võrgu kaudu saabunud kaugjuhtimiskäskluse peale;

„kaugjuhtimiskäsklus” – signaal, mis tuleb võrgu kaudu seadmesse väljastpoolt;

„võrguport” – seadmel paiknev raadio teel või juhtmete kaudu toimiv füüsiline võrguühenduse liides, mille kaudu saab seadet kaugjuhtimiskäsklusega juhtida;

„loogiline võrguport” – võrgutehnoloogia, mis toimib füüsilises võrgupordis;

„füüsiline võrguport” – võrgupordi füüsiline seadis (riistvara); füüsilises võrgupordis võib toimida üks või mitu võrgutehnoloogiat;

„valmisolek” – seadme võime täita ülesannet, kui võrgupordis on kindlaks tehtud kaugjuhtimiskäsklus;

„võrguühendusega seade” – ühe või mitme võrgupordiga seade, mille saab ühendada võrku;

„kõrgvalmisolekuga võrguseade” ehk HiNa seade – seade, mille peamiseks ülesandeks on üks või mitu järgmistest funktsioonidest, kuid mitte muu põhifunktsioon: ruuter, kommutaator, raadiokohtvõrgu juurdepääsukoht (mis ei ole terminal), jaotur, modem, internetitelefon, videotelefon;

„kõrgvalmisolekufunktsiooniga võrguühendusega seade” (HiNa funktsiooniga seade) – võrguühendusega seade, mis võib täita ruuteri, kommutaatori või raadiokohtvõrgu juurdepääsukoha (mis ei ole terminal) ülesannet või mitut nimetatud ülesannet, kuid ei ole kõrgvalmisolekuga võrguseade;

„ruuter” – võrguseade, mille esmane ülesanne on määrata optimaalne tee andmepakettide edastamiseks võrgus. Ruuterid edastavad pakette ühest võrgust teise võrgukihi (L3) teabe alusel;

„kommutaator” – võrguseade, mille esmane ülesanne on filtreerida, edastada ja jaotada kaadreid vastavalt iga kaadri sihtaadressile. Kõik kommutaatorid opereerivad vähemalt lülikihi (L2) tasemel;

„raadiokohtvõrgu juurdepääsukoht” – seade, mille esmane ülesanne on tagada mitmele kliendile IEEE 802.11 tüüpi ühendus (nn wifi-ühendus);

„jaotur” – võrguseade, mis koosneb mitmest pordist ja mida kasutatakse kohtvõrgu segmentide ühendamiseks;

„modem” – seade, mille esmane ülesanne on juhtmeid või optilisi kaableid pidi saata ja vastu võtta digitaalselt moduleeritud analoogsignaale;

„trükiseade” – seade, mis väljastab elektroonilise sisendi paberil. Trükiseade võib täita lisaülesandeid ja seda võidakse turustada kui multifunktsionaalset seadet või kui multifunktsionaalset toodet;

„suure formaadi trükiseade” – trükiseade, mis trükib A2 või suuremas formaadis, sealhulgas seadmed, millega trükitakse vähemalt 406 mm laiusele lintkandjale;

„kaugosavõtusüsteem” kõrglahutusvideo formaadis videokonverentsi – ja koostöösüsteem, mis koosneb kasutajaliidesest, kõrglahutuskaamerast, kuva- ja heliseadmest ning pildi ja heli kodeerimise-dekodeerimise vahenditest;

„kodumajapidamises kasutatav kohvimasin” – mittekaubanduslik kohvi valmistamise seade;

„kodumajapidamises kasutatav filterkohvimasin” – kodumajapidamises kasutatav kohvimasin, milles kohvi valmistatakse läbi filtri nõrgumise teel;

„küttekeha” – kohvimasina osa, milles kasutatakse elektrit vee kuumutamiseks;

„tassi eelkuumutamine” – toiming kohvimasina kõrval või peal hoitavate tasside soojendamiseks;

„kohvivalmistamistsükkel” – kohvi valmistamiseks vajalike toimingute tsükkel;

„omapuhastus” – toiming, mida kohvimasin teeb oma sisemuse puhastamiseks. See võib olla lihtne loputus või puhastus, milles kasutatakse teatavaid lisaaineid;

„katlakivi eemaldamine” – toiming, millega kohvimasin eemaldab osaliselt või täielikult oma sisemusest katlakivi;

„lauaterminalarvuti” – riistvaraline õhuke klient, milleks on arvuti, mis oma põhiülesannete täitmiseks on ühendatud kaugarvutisüsteemiga (nt serverarvuti, kaugtööjaam); lauaterminalarvutil ei ole sisseehitatud salvestusseadet. Lauaterminalarvuti on ette nähtud kasutamiseks kindlas kohas (nt töölaual), see ei ole kaasaskantav. Lauaterminalarvutid võivad teavet edastada välisele kuvarile või lauaterminalarvutisse sisseehitatud kuvarile, kui see on olemas;

„tööjaam” – suure tõhususega ühekasutajaarvuti, mida lisaks muudele suure andmetöötlusmahuga ülesannetele kasutatakse peamiselt graafilise andmetöötluse, raalprojekteerimise, tarkvaraarenduse, finants- ja teadusrakenduste jaoks ja mahukate arvutuste tegemiseks ning mille iseloomulikud omadused on järgmised:

„kaasaskantav tööjaam” – suure tõhususega kaasaskantav ühekasutajaarvuti, mida lisaks muudele suure andmetöötlusmahuga ülesannetele kasutatakse peamiselt graafilise andmetöötluse, raalprojekteerimise, tarkvaraarenduse ning finants- ja teadusrakenduste jaoks ning mis võib pikemaajalisel kasutamisel olla kas vahelduvvoolu allikaga ühendatud või mitte. Kaasaskantavatel tööjaamadel on sisseehitatud kuvar ja nad töötavad sisseehitatud aku või muu kaasaskantava toiteallika jõul. Enamikul kaasaskantavatel tööjaamadel on väline toiteallikas ning sisseehitatud klaviatuur ja osutusseade.

Kaasaskantaval tööjaamal on järgmised tunnused:

„väikeserver” – arvuti, mis tavaliselt sisaldab lauaarvuti komponente lauaarvuti kestas, kuid on eelkõige ette nähtud teiste arvutite andmete haldamiseks ja täitma selliseid ülesandeid nagu võrgutaristuteenuste osutamine ja andmete/andmekandjate haldamine, ning millel on järgmised tunnused:

„serverarvuti” – raal, mis pakub teenuseid klientseadmetele, nagu lauaarvutid, sülearvutid, lauaterminalarvutid, internetitelefonid, või teistele arvutiserveritele ja haldab nende võrguressursse. Turule lastakse tavaliselt serverarvuteid, mis on ette nähud kasutamiseks andmekeskustes ja büroodes/äriühingutes. Serverarvutile pääseb eelkõige ligi võrguühenduse, mitte kasutaja vahetute sisendseadmete (nt klaviatuur või hiir) kaudu.

Serverarvutil on järgmised tunnused:

Koduseadmed

▼M8 —————

▼C1

Riidekuivatid

▼M7 —————

▼C1

Toiduvalmistamisseadmed

Elektriahjud

Elektrikeeduplaadid

Mikrolaineahjud

Leivaröstrid

Fritterid

Jahvatid, kohvimasinad ja seadmed mahutite või pakendite avamiseks või sulgemiseks

Elektrinoad

▼M8

Muud seadmed, mida kasutatakse toidu valmistamiseks ja toiduainete muuks töötlemiseks ning riiete puhastamiseks ja hooldamiseks, v.a kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad ja kodumajapidamises kasutatavad pesumasinad-kuivatid

▼C1

Juukselõikusmasinad, föönid, hambaharjad, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid ja muud kehahooldusseadmed

Kaalud

Infotehnoloogiaseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige kodukeskkonnas, v.a komisjoni määruses (EL) nr 617/2013 määratletud lauaarvutid, integreeritud lauaarvutid ja sülearvutid ning määruse (EL) 2019/2021 ( 2 ) kohaldamisalasse kuuluvad kuvarid.

Tavatarbijatele ettenähtud seadmed

▼C1

Raadiovastuvõtjad

Videokaamerad

Videomagnetofonid

Kõrgekvaliteedilise heliga magnetofonid

Helivõimendid

Kodukinosüsteemid

Muusikariistad

▼M6

Muud seadmed heli või kujutiste salvestamiseks või taasesitamiseks, sh heli ja kujutiste levitamiseks ettenähtud muud signaalid või tehnilised vahendid kui telekommunikatsioonivahendid, v.a määruse (EL) 2019/2021 kohaldamisalasse kuuluvad kuvarid.

▼B

Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid

Elektrirongide või võidusõiduautode komplektid

Käeshoitavad videomängupuldid

Elektriliste või elektrooniliste komponentidega spordivahendid

Muud mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid

Tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis

Seadme tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 1,00 W.

Tarbitav võimsus ooteseisundis

Seadme tarbitav võimsus mis tahes seisundis, mis võimaldab taasaktiveerimisfunktsiooni üksinda või koos taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega, ei tohi ületada 1,00 W.

Seadme tarbitav võimsus mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimisfunktsiooni koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 2,00 W.

Väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi olemasolu

Seadmel peab olema väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mille tarbitav võimsus ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme tarbitava võimsuse suhtes kohaldatavaid nõudeid, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega.

Tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis

Seadme tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis ei tohi ületada 0,50 W.

Tarbitav võimsus ooteseisundis

Seadme tarbitav võimsus mis tahes seisundis, mis võimaldab taasaktiveerimisfunktsiooni üksinda või koos taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega, ei tohi ületada 0,50 W.

Seadme tarbitav võimsus mis tahes seisundis, mis võimaldab ainult teabe või seisundi kuvamist või taasaktiveerimisfunktsiooni koos teabe või seisundi kuvamisega, ei tohi ületada 1,00 W.

Väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi olemasolu

Seadmel peab olema väljalülitatud seisund ja/või ooteseisund ja/või muu seisund, mille tarbitav võimsus ei ületa vooluvõrku ühendatud ning väljalülitatud seisundis ja/või ooteseisundis seadme tarbitava võimsuse suhtes kohaldatavaid nõudeid, kui see ei ole vastuolus kavandatud kasutusega.

Kõikide võrku ühendamata seadmete toitehaldus

Seadmetel peab olema toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon, kui see ei ole vastuolus ettenähtud kasutusotstarbega. Kui seade ei täida oma põhiülesannet ja seadme tööst ei sõltu teised energiat tarbivad tooted, peab toitehaldus lülitama seadme ettenähtud kasutusotstarbe seisukohast lühima võimaliku aja jooksul:

Toitehaldus peab olema aktiveeritud.

Võimalus välja lülitada raadiokohtvõrgu ühendus(ed)

Võrguühendusega seadmel, mida saab raadiokohtvõrku ühendada, peab olema võimalus, et kasutaja saab seadme raadiokohtvõrguühenduse(d) lahti ühendada. See nõue ei kehti toodete kohta, mille kavandatud kasutus sõltub ühest raadiokohtvõrgust ja millel ei ole ühendust juhtmetega sidevõrguga.

Võrguühendusega seadmete toitehaldus

Seadmel peab olema, kui see ei ole vastuolus seadme ettenähtud kasutusega, toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon. Kui seade ei täida oma põhiülesannet ja seadme tööst ei sõltu teised energiat tarbivad tooted, peab toitehaldus lülitama seadme ettenähtud kasutusotstarbe seisukohast lühima võimaliku aja jooksul võrguühendusega ooteseisundisse.

Võrguühendusega ooteseisundi korral võib toitehaldus lülitada seadme ooteseisundisse, väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, nii et ei rikutaks kohaldatavaid ooteseisundi ja ja/või väljalülitatud seisundi nõudeid.

Toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon peab olema kättesaadav võrguühendusega seadmete kõikides võrguportides.

Toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon peab olema aktiveeritud, välja arvatud juhul, kui mitte ükski võrguport ei ole aktiveeritud. Sellisel juhul peab toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon aktiveeruma juhul, kui kas või üks võrguport aktiveerub.

Vaikeaeg, mille möödudes toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon lülitab seadme võrguühendusega ooteseisundisse, ei tohi ületada 20 minutit.

Võrguühendusega seade, millel on vähemalt üks ooteseisund, peab vastama kõnealus(t)e ooteseisundi(te) nõuetele, kui kõik võrgupordid on aktiveerimata.

Võrguühendusega seade, mis ei ole kõrgvalmisolekuga võrguseade, peab vastama punkti 2 alapunkti d sätetele, kui kõik võrgupordid on aktiveerimata.

Võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis

Kõrgvalmisolekuga võrguseadmete või kõrgvalmisolekufunktsiooniga seadmete võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis, millesse seadmed lülituvad toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel, ei tohi olla üle 12,00 W.

Muude võrguühendusega seadmete võimsustarve ooteseisundis, millesse seadmed lülituvad toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel, ei tohi olla üle 6,00 W.

Punktis e sätestatud võimsuse piirnorme ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

Võrguühendusega seadmed, millel on vähemalt üks ooteseisund, peavad vastama kõnealus(t)e ooteseisundi(te) nõuetele, kui kõik juhtmetega sidevõrgu pordid on lahti ühendatud ja kõik raadiokohtvõrgu pordid on aktiveerimata.

Võrguühendusega seade, mis ei ole kõrgvalmisolekuga võrguseade, peab vastama punkti 2 alapunktile d, kui kõik juhtmetega sidevõrgu pordid on lahti ühendatud ja kõik raadiokohtvõrgu pordid on aktiveerimata.

Võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis:

kõikide ooteseisundite ja väljalülitatud seisundite ning võrguühendusega ooteseisundite kohta, millesse seade lülitub toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel:

toote võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis, kui kõik juhtmetega sidevõrgu pordid on ühendatud ja kõik raadiokohtvõrgu pordid on aktiveeritud;

juhised, kuidas raadiokohtvõrgu porte aktiveerida ja deaktiveerida.

iga ooteseisundi ja/või väljalülitatud seisundi kohta:

võrguühendusega seadme kohta:

ning igat tüüpi võrgupordi kohta:

Kui teavet ei ole antud, ei loeta seadet võrguühendusega seadmeks, välja arvatud juhul, kui seade saab täita ruuteri, kommutaatori, raadiokohtvõrgu juurdepääsukoha (mis ei ole terminal), jaoturi, modemi, internetitelefoni ja videotelefoni ülesandeid;

kontrollnäitajad mõõtmiseks:

punkti 1 alapunkti c või vajaduse korral punkti 2 alapunktide c ja/või d ja/või punkti 3 alapunkti b nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud seadme omadused, kaasa arvatud aeg, mis on vajalik lülitumiseks ooteseisundisse või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi võimsustarbe nõudeid.

Kui punkti 1 alapunkti c või punkti 2 alapunktide c ja/või d ja/või punkti 3 alapunkti b nõuded ei ole seadme kavandatud kasutuse jaoks sobivad, tuleks esitada selle kohta tehniline põhjendus. Kui tootja ei ole seadet liigitanud võrguühendusega seadmeks, ei loeta seda, et seadmel peab olema üks või mitu võrguühendust või et seade peab ootama kaugjuhtimiskäsklust, tehniliseks põhjenduseks, miks seade ei peaks vastama punkti 2 alapunktis d sätestatud nõuetele.

Liikmesriigi ametiasutus kontrollib ühte seadet teatavast mudelist.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

Kui punkti 2 alapunktides a või b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valib liikmesriigi ametiasutus katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet.

Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine allpool esitatud tabelis olevatele vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

Liikmesriigi ametiasutused esitavad seejärel teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punktide 3 ja 6 kohaselt mittevastavaks.