1. „elektrilised ja elektroonilised kodu- ja kontoriseadmed” (edaspidi „seadmed”) – energiat tarbivad tooted, mis

a) on lõpptarbijale ettenähtud ühtse funktsionaalse üksusena tehtud kaubanduslikult kättesaadavaks;

b) kuuluvad I lisas esitatud energiat tarbivate toodete loetellu;

c) sõltuvad vooluvõrgust saadavast energiast, et talitleda, nagu ette nähtud, ja

d) on kavandatud kasutamiseks nimipingel kuni 250 V,

2. „ooteseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku, sõltub vooluvõrgust saadavast energiast, et talitleda, nagu ette nähtud, ning tagab ainult järgmised funktsioonid, mis võivad jääda kestma määramata ajaks:

— taasaktiveerimisfunktsioon üksinda või koos taasaktiveerimisfunktsiooni märguandega ja/või

— teabe või seisundi kuvamine;

3. „taasaktiveerimisfunktsioon” – funktsioon, mis hõlbustab teiste seisundite, sealhulgas aktiivse seisundi aktiveerimist, kasutades eemalasuvat lülitit, sealhulgas kaugjuhtimispulti, sisemist andurit, lisafunktsioonide, sealhulgas põhifunktsiooni kasutamist võimaldava seisundiga seotud taimerit;

4. „teabe või seisundi kuvamine” – pidev funktsioon, mis annab teavet või kuvab seadme seisundit, sealhulgas kell;

5. „aktiivseisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ning vähemalt üks seadme ettenähtud talitlust võimaldavatest põhifunktsioonidest on aktiveeritud;

6. „väljalülitatud seisund” – seisund, milles seade on ühendatud vooluvõrku ja ei võimalda ühtegi funktsiooni; väljalülitatud seisundiks loetakse ka:

a) seisundeid, mis võimaldavad ainult väljalülitatud seisundi märguannet;

b) seisundeid, mis võimaldavad ainult funktsioone, mis on mõeldud elektromagnetilise ühilduvuse tagamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/108/EÜ; ( 1 )

7. „infotehnoloogiaseadmed” – seadmed, mille esmane ülesanne on andmete ja sidevahendite kaudu edastatud teadete sisestamine, säilitamine, kuvamine, otsimine, edastamine, töötlemine või kontrollimine või nende funktsioonide kombineeritud täitmine ja millel võib olla üks või mitu lõpp-porti, mida tavaliselt kasutatakse teabe edastamiseks;

8. „kodukeskkond” – keskkond, kus raadio- ja televisioonivastuvõtjaid kasutatakse eeldatavasti mitte rohkem kui 10 m kaugusel asjaomastest seadmetest;

9. „madalpinge-välistoiteallikas” – välistoiteallikas, mille nimiväljundpinge on kuni 6 V ja nimiväljundvool on vähemalt 550 mA;

10. „võrk” – kindla ülesehitusega ja organisatsiooniliste põhimõtetega andmevahetustaristu, mis koosneb teatava paigutusega füüsilistest osadest ja füüsilistest ühendustest, mille kohta on sätestatud protseduurid ja eeskirjad (kommunikatsiooniprotokollid);

11. „võrguühendusega ooteseisund” – seisund, milles seade on valmis ülesannet täitma võrgu kaudu saabunud kaugjuhtimiskäskluse peale;

12. „kaugjuhtimiskäsklus” – signaal, mis tuleb võrgu kaudu seadmesse väljastpoolt;

13. „võrguport” – seadmel paiknev raadio teel või juhtmete kaudu toimiv füüsiline võrguühenduse liides, mille kaudu saab seadet kaugjuhtimiskäsklusega juhtida;

14. „loogiline võrguport” – võrgutehnoloogia, mis toimib füüsilises võrgupordis;

15. „füüsiline võrguport” – võrgupordi füüsiline seadis (riistvara); füüsilises võrgupordis võib toimida üks või mitu võrgutehnoloogiat;

16. „valmisolek” – seadme võime täita ülesannet, kui võrgupordis on kindlaks tehtud kaugjuhtimiskäsklus;

17. „võrguühendusega seade” – ühe või mitme võrgupordiga seade, mille saab ühendada võrku;

18. „kõrgvalmisolekuga võrguseade” ehk HiNa seade – seade, mille peamiseks ülesandeks on üks või mitu järgmistest funktsioonidest, kuid mitte muu põhifunktsioon: ruuter, kommutaator, raadiokohtvõrgu juurdepääsukoht (mis ei ole terminal), jaotur, modem, internetitelefon, videotelefon;

19. „kõrgvalmisolekufunktsiooniga võrguühendusega seade” (HiNa funktsiooniga seade) – võrguühendusega seade, mis võib täita ruuteri, kommutaatori või raadiokohtvõrgu juurdepääsukoha (mis ei ole terminal) ülesannet või mitut nimetatud ülesannet, kuid ei ole kõrgvalmisolekuga võrguseade;

20. „ruuter” – võrguseade, mille esmane ülesanne on määrata optimaalne tee andmepakettide edastamiseks võrgus. Ruuterid edastavad pakette ühest võrgust teise võrgukihi (L3) teabe alusel;

21. „kommutaator” – võrguseade, mille esmane ülesanne on filtreerida, edastada ja jaotada kaadreid vastavalt iga kaadri sihtaadressile. Kõik kommutaatorid opereerivad vähemalt lülikihi (L2) tasemel;

22. „raadiokohtvõrgu juurdepääsukoht” – seade, mille esmane ülesanne on tagada mitmele kliendile IEEE 802.11 tüüpi ühendus (nn wifi-ühendus);

23. „jaotur” – võrguseade, mis koosneb mitmest pordist ja mida kasutatakse kohtvõrgu segmentide ühendamiseks;

24. „modem” – seade, mille esmane ülesanne on juhtmeid või optilisi kaableid pidi saata ja vastu võtta digitaalselt moduleeritud analoogsignaale;

25. „trükiseade” – seade, mis väljastab elektroonilise sisendi paberil. Trükiseade võib täita lisaülesandeid ja seda võidakse turustada kui multifunktsionaalset seadet või kui multifunktsionaalset toodet;

26. „suure formaadi trükiseade” – trükiseade, mis trükib A2 või suuremas formaadis, sealhulgas seadmed, millega trükitakse vähemalt 406 mm laiusele lintkandjale;

27. „kaugosavõtusüsteem” kõrglahutusvideo formaadis videokonverentsi – ja koostöösüsteem, mis koosneb kasutajaliidesest, kõrglahutuskaamerast, kuva- ja heliseadmest ning pildi ja heli kodeerimise-dekodeerimise vahenditest;

28. „kodumajapidamises kasutatav kohvimasin” – mittekaubanduslik kohvi valmistamise seade;

29. „kodumajapidamises kasutatav filterkohvimasin” – kodumajapidamises kasutatav kohvimasin, milles kohvi valmistatakse läbi filtri nõrgumise teel;

30. „küttekeha” – kohvimasina osa, milles kasutatakse elektrit vee kuumutamiseks;

31. „tassi eelkuumutamine” – toiming kohvimasina kõrval või peal hoitavate tasside soojendamiseks;

32. „kohvivalmistamistsükkel” – kohvi valmistamiseks vajalike toimingute tsükkel;

33. „omapuhastus” – toiming, mida kohvimasin teeb oma sisemuse puhastamiseks. See võib olla lihtne loputus või puhastus, milles kasutatakse teatavaid lisaaineid;

34. „katlakivi eemaldamine” – toiming, millega kohvimasin eemaldab osaliselt või täielikult oma sisemusest katlakivi;

35. „lauaterminalarvuti” – riistvaraline õhuke klient, milleks on arvuti, mis oma põhiülesannete täitmiseks on ühendatud kaugarvutisüsteemiga (nt serverarvuti, kaugtööjaam); lauaterminalarvutil ei ole sisseehitatud salvestusseadet. Lauaterminalarvuti on ette nähtud kasutamiseks kindlas kohas (nt töölaual), see ei ole kaasaskantav. Lauaterminalarvutid võivad teavet edastada välisele kuvarile või lauaterminalarvutisse sisseehitatud kuvarile, kui see on olemas;

36. „tööjaam” – suure tõhususega ühekasutajaarvuti, mida lisaks muudele suure andmetöötlusmahuga ülesannetele kasutatakse peamiselt graafilise andmetöötluse, raalprojekteerimise, tarkvaraarenduse, finants- ja teadusrakenduste jaoks ja mahukate arvutuste tegemiseks ning mille iseloomulikud omadused on järgmised:

a) selle keskmine tõrgeteta tööaeg on vähemalt 15 000 tundi;

b) sellel on veaparanduskood ja/või puhverdatud mälu;

c) see vastab järgmisest viiest tingimusest kolmele:

1) sellel on lisatoitevõimalus kõrgetasemelisele graafikakaardile, st 6 kontaktiga välisseadmeühendus PCI-E, 12 V;

2) süsteemi emaplaadil on lisaks graafikakaardi pesa(de)le ja/või PCI-X’i ühilduvusele kõrgema taseme kui × 4 PCI-E siin;

3) see ei ühildu UMA graafikakaardiga;

4) sellel on vähemalt viis PCI, PCI-E või PCI-X’i pesa;

5) see sobib kasutamiseks vähemalt kahe keskprotsessoriga (peab ühilduma eraldiseisvate füüsiliste protsessorite või -pesadega, st seda ei asenda ühilduvus ühe mitmetuumalise protsessoriga);

37. „kaasaskantav tööjaam” – suure tõhususega kaasaskantav ühekasutajaarvuti, mida lisaks muudele suure andmetöötlusmahuga ülesannetele kasutatakse peamiselt graafilise andmetöötluse, raalprojekteerimise, tarkvaraarenduse ning finants- ja teadusrakenduste jaoks ning mis võib pikemaajalisel kasutamisel olla kas vahelduvvoolu allikaga ühendatud või mitte. Kaasaskantavatel tööjaamadel on sisseehitatud kuvar ja nad töötavad sisseehitatud aku või muu kaasaskantava toiteallika jõul. Enamikul kaasaskantavatel tööjaamadel on väline toiteallikas ning sisseehitatud klaviatuur ja osutusseade.

a) selle keskmine tõrgeteta tööaeg (MTBF) on vähemalt 13 000 tundi;

b) selles kasutatakse vähemalt ühte klassi G3 (esisiini (FB) andmelaius > 128 bitti), G4, G5, G6 või G7 kuuluvat eraldi graafikakaarti (dGfx);

c) see võimaldab vähemalt kolme täiendava sisemise salvestusseadme lisamist;

d) see võimaldab kasutada süsteemimälu mahus vähemalt 32 gigabaiti;

38. „väikeserver” – arvuti, mis tavaliselt sisaldab lauaarvuti komponente lauaarvuti kestas, kuid on eelkõige ette nähtud teiste arvutite andmete haldamiseks ja täitma selliseid ülesandeid nagu võrgutaristuteenuste osutamine ja andmete/andmekandjate haldamine, ning millel on järgmised tunnused:

a) see on jalapealses, torn- või muud tüüpi kestas, mis on sarnane lauaarvuti kestaga, nii et kogu andmetöötlus, andmete salvestus ja kõik andmetöötlus-, salvestus- ja võrguühenduskomponendid on ühes kastis;

b) see on töövõimeline 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas;

c) see on eelkõige ette nähtud tööks mitme samaaegse kasutajaga keskkonnas, teenindades võrku ühendatud klientseadmete kaudu mitut kasutajat;

d) koos operatsioonisüsteemiga turule lastava seadme operatsioonisüsteem on ette nähtud kasutamiseks koduserveris või väikese võimsusega serveris;

e) seda lastakse turule üksnes klassi G1 kuuluva eraldi graafikakaardiga (dGfx);

39. „serverarvuti” – raal, mis pakub teenuseid klientseadmetele, nagu lauaarvutid, sülearvutid, lauaterminalarvutid, internetitelefonid, või teistele arvutiserveritele ja haldab nende võrguressursse. Turule lastakse tavaliselt serverarvuteid, mis on ette nähud kasutamiseks andmekeskustes ja büroodes/äriühingutes. Serverarvutile pääseb eelkõige ligi võrguühenduse, mitte kasutaja vahetute sisendseadmete (nt klaviatuur või hiir) kaudu.

a) see on ette nähtud kasutamiseks serverarvuti operatsioonisüsteemiga (OS) ja/või hüperviisoritega ning on mõeldud kasutaja paigaldatud ärirakenduste käitamiseks;

b) see sobib veaparanduskoodi (error-correcting code, ECC) ja/või puhverdatud mälu (sh puhverdatud kaherealised mälumoodulid (DIMMid) ja emaplaadipuhvri (BOB) konfiguratsioonid) kasutamiseks;

c) seda lastakse turule ühe või mitme vahelduvvoolu-alalisvoolu-toiteallikaga;

d) kõik protsessorid saavad kasutada süsteemi ühist operatiivmälu ja on sõltumatult nähtavad üheleainsale operatsioonisüsteemile või hüperviisorile.

1. Koduseadmed

2. Infotehnoloogiaseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks eelkõige kodukeskkonnas, v.a lauaarvutid, integreeritud lauaarvutid ja sülearvutid, mis on määratletud komisjoni määruses (EL) nr 617/2013 ( 2 )

3. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed

4. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid

1. Üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumist

a) Tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis

b) Tarbitav võimsus ooteseisundis

c) Väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi olemasolu

2. Neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist

a) Tarbitav võimsus väljalülitatud seisundis

b) Tarbitav võimsus ooteseisundis

c) Väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi olemasolu

d) Kõikide võrku ühendamata seadmete toitehaldus

— ooteseisundisse või

— väljalülitatud seisundisse või

— muusse seisundisse, nii et elektrivõrku ühendatud seadme puhul on täidetud väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi võimsustarbe nõuded.

3. Alates 1. jaanuarist 2015

a) Võimalus välja lülitada raadiokohtvõrgu ühendus(ed)

b) Võrguühendusega seadmete toitehaldus

c) Võrguühendusega seade, millel on vähemalt üks ooteseisund, peab vastama kõnealus(t)e ooteseisundi(te) nõuetele, kui kõik võrgupordid on aktiveerimata.

d) Võrguühendusega seade, mis ei ole kõrgvalmisolekuga võrguseade, peab vastama punkti 2 alapunkti d sätetele, kui kõik võrgupordid on aktiveerimata.

e) Võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis

i) trükiseadmed toiteallika nimivõimsusega üle 750 W;

ii) suuremõõdulised trükiseadmed;

iii) kaugosavõtusüsteemid;

iv) lauaterminalarvutid;

v) tööjaamad;

vi) kaasaskantavad tööjaamad;

vii) väikeserverid;

viii) arvutiserverid.

4. Alates 1. jaanuarist 2017

a) Võrguühendusega seadmed, millel on vähemalt üks ooteseisund, peavad vastama kõnealus(t)e ooteseisundi(te) nõuetele, kui kõik juhtmetega sidevõrgu pordid on lahti ühendatud ja kõik raadiokohtvõrgu pordid on aktiveerimata.

b) Võrguühendusega seade, mis ei ole kõrgvalmisolekuga võrguseade, peab vastama punkti 2 alapunktile d, kui kõik juhtmetega sidevõrgu pordid on lahti ühendatud ja kõik raadiokohtvõrgu pordid on aktiveerimata.

c) Võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis:

Kõrgvalmisolekuga võrguseadmete või kõrgvalmisolekufunktsiooniga seadmete võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis, millesse seadmed lülituvad toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel, ei tohi olla üle 8,00 W.

Muude võrguühendusega seadmete võimsustarve ooteseisundis, millesse seadmed lülituvad toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel, ei tohi olla üle 3,00 W.

Punktis c sätestatud võimsuse piirnorme ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes:

5. Alates 1. jaanuarist 2019

6. Alates 1. jaanuarist 2015

— kodumajapidamises kasutatavate filterkohvimasinate korral, kus kohvi hoitakse isoleeritud nõus, mitte üle viie minuti pärast viimase kohvivalmistamistsükli lõppemist või mitte üle 30 minuti pärast katlakivi eemaldamise või omapuhastuse toimingu lõppemist;

— kodumajapidamises kasutatavate filterkohvimasinate korral, kus kohvi hoitakse isoleerimata nõus, mitte üle 40 minuti pärast viimase kohvivalmistamistsükli lõppemist või mitte üle 30 minuti pärast sadestise eemaldamise või puhastamistoimingu lõppemist;

— kodumajapidamises kasutatavate kohvimasinate korral, mis ei ole filterkohvimasinad, mitte üle 30 minuti pärast viimase kohvivalmistamistsükli lõppemist või mitte üle 30 minuti pärast küttekeha aktiveerimist või mitte üle 60 minuti pärast tasside eelsoojenduse aktiveerimist või mitte üle 30 minuti pärast sadestise eemalduse või puhastustoimingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui on tekkinud häire, mis nõuab kasutaja sekkumist kahju ja õnnetuse ärahoidmiseks.

7. Tooteteabe nõuded

a) kõikide ooteseisundite ja väljalülitatud seisundite ning võrguühendusega ooteseisundite kohta, millesse seade lülitub toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel:

— andmed võimsustarbe kohta vattides, ümardatud ühe kümnendkohani;

— aeg, mille möödudes lülitub seade toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel ooteseisundisse või väljalülitatud seisundisse või võrguühendusega ooteseisundisse;

b) toote võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis, kui kõik juhtmetega sidevõrgu pordid on ühendatud ja kõik raadiokohtvõrgu pordid on aktiveeritud;

c) juhised, kuidas raadiokohtvõrgu porte aktiveerida ja deaktiveerida.

8. Mõõtmised

9. Tootjate esitatav teave

a) iga ooteseisundi ja/või väljalülitatud seisundi kohta:

— andmed võimsustarbe kohta vattides, ümardatud ühe kümnendkohani;

— kasutatud mõõtmismeetod;

— kirjeldus, kuidas seadme seisund on valitud või kuidas see on programmeeritud;

— sellise seisundi saavutamiseks vajalike sammude rida, mille tulemusel seade muudab automaatselt oma seisundit;

— muud märkused seadme töö kohta, nt teave, kuidas kasutaja lülitab seadme võrguühendusega ooteseisundisse;

— kui see on asjakohane, siis selle aja vaikeväärtus, mille möödudes toitehalduse või muu sellesarnase funktsiooni toimel lülitub seade kohaldatavasse väikese võimsustarbega seisundisse;

b) võrguühendusega seadme kohta:

— võrguportide arv ja liik ning, välja arvatud raadiokohtvõrgu pordid, portide asukohad seadmel; kindlasti tuleb teatada, kui ühes võrgupordis paikneb kahte või rohkemat arvu tüüpi võrguporte;

— kas enne tarnimist on kõik võrgupordid deaktiveeritud;

— kas seade on kõrgvalmisolekuga seade või kõrgvalmisolekufunktsiooniga seade; kui teavet ei ole antud, ei loeta kummakski selliseks seadmeks;

— selle aja vaikeväärtus, mille möödudes toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon lülitab seadme võrguühendusega ooteseisundisse;

— mil viisil seade taasaktiveeritakse,

— näitajate (suurimad) väärtused;

— seadme (suurim) võimsustarve võrguühendusega ooteseisundis, millesse seadme lülitab toitehaldus või muu sellesarnane funktsioon, kui vaid seda porti kasutatakse kaugaktiveerimiseks.;

— seadme kasutatav kommunikatsiooniprotokoll.

c) kontrollnäitajad mõõtmiseks:

— ümbritseva õhu temperatuur;

— katsetamispinge voltides ja katsetamissagedus hertsides;

— elektrivarustussüsteemi harmoonilistest komponentidest tingitud summaarne moonutus;

— elektriliseks katsetamiseks kasutatud instrumentide, seadmete ja vooluringi andmed ja dokumentatsioon;

d) punkti 1 alapunkti c või vajaduse korral punkti 2 alapunktide c ja/või d ja/või punkti 3 alapunkti b nõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud seadme omadused, kaasa arvatud aeg, mis on vajalik lülitumiseks ooteseisundisse või väljalülitatud seisundisse või muusse seisundisse, mille puhul ei ületata väljalülitatud seisundi ja/või ooteseisundi võimsustarbe nõudeid.

1) Liikmesriigi ametiasutus kontrollib ühte seadet teatavast mudelist.

2) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks järgmisel juhul:

a) kui direktiivi 2009/125/EÜ IV lisa punkti 2 kohaselt tehnilistes dokumentides esitatud väärtused (esitatud väärtused) ja vajaduse korral nende väärtuste arvutamiseks kasutatud väärtused ei ole tootja või importija seisukohast paremad kõnealuse direktiivi punkti g kohaselt tehtud vastavate mõõtmiste tulemustest ning

b) kui esitatud väärtused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning kui tootja või tarnija avaldatud nõutavas tooteteabes ei ole esitatud väärtuseid, mis on tootja või importija seisukohast paremad kui esitatud väärtused, ning

c) kui liikmesriikide ametiasutused kontrollivad ühte seadet teatavast mudelist, vastavad määratud väärtused (asjakohaste näitajate katse käigus mõõdetud väärtused ja nende mõõtmistulemuste alusel arvutatud väärtused) allpool esitatud tabelis olevatele vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

3) Kui punkti 2 alapunktides a või b osutatud tulemusi ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

4) Kui punkti 2 alapunktis c osutatud tulemust ei saavutata, valib liikmesriigi ametiasutus katsetamiseks veel kolm sama mudeli seadet.

5) Mudel loetakse kohaldatavatele nõuetele vastavaks, kui nende kolme seadme puhul vastab määratud väärtuste aritmeetiline keskmine allpool esitatud tabelis olevatele vastavatele kontrollimisel lubatud hälvetele.

6) Kui punktis 5 osutatud tulemust ei saavutata, loetakse mudel käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks.

7) Liikmesriigi ametiasutused esitavad seejärel teiste liikmesriikide ametiasutustele ning komisjonile kogu asjakohase teabe viivitamata pärast seda, kui mudel tunnistati punktide 3 ja 6 kohaselt mittevastavaks.