2008R1249 — ET — 19.02.2014 — 001.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1249/2008, 10. detsember 2008, milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 337, 16.12.2008, p.3)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 994/2013, 16. oktoober 2013,	L 276	1	17.10.2013
►M2	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 148/2014, 17. veebruar 2014,	L 46	1	18.2.2014

---

▼B

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1249/2008,

10. detsember 2008,

milles sätestatakse ühenduse looma-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad

I

PEATÜKK

REGULEERIMISALA

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse ühenduse veise-, sea- ja lambarümpade klassifitseerimisskaalade ning kõnealuste klassifitseerimisskaalade kohastest hindadest teatamise üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 punktis m sätestatule.

II

PEATÜKK

VEISELIHASEKTOR

Artikkel 2

Reguleerimisala ja üldsätted

1.  Veise- ja vasikalihasektoris kohaldatakse ühenduse rümpade klassifitseerimisskaalat täiskasvanud veiste rümpade suhtes.

2.  Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 III lisa IV osa lõikest 2 võivad liikmesriigid otsustada, et lõikes 1 osutatud ühenduse klassifitseerimisskaalat kohaldatakse selliste veiste rümpade suhtes, kelle vanus tapmisel on 12 kuud või rohkem.

3.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunkti II kohaldamisel eristatakse kuni kaheaastaste noorte kastreerimata isasloomade rümbad (kategooria A) ja muude kastreerimata isasloomade rümbad (kategooria B) looma vanuse järgi.

4.  Lõikes 2 ja 3 osutatud veiste vanust kontrollitakse määruse (EÜ) nr 1760/2000 I jaotise kohaselt igas liikmesriigis loodud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi andmete põhjal.

Artikkel 3

Lihakusklasse ja rasvaladestust käsitlevad lisasätted

Täiendavad üksikasjalikud sätted määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis III osutatud lihakusklassi ja rasvaladestuse mõistete kohta sätestatakse käesoleva määruse I lisas.

Artikkel 4

Lihakusklass S

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis III osutatud lihakusklassi S võivad liikmesriigid kasutada, et võtta arvesse nende veisekarja konkreetseid omadusi.

Artikkel 5

Erand rümpade kohustuslikust klassifitseerimisest

Liikmesriigid võivad otsustada, et määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis V sätestatud täiskasvanud veiste rümpade klassifitseerimise nõuete kohaldamine ei ole kohustuslik sellistele tapamajadele, kus tapetakse aastas keskmiselt kuni 75 täiskasvanud veist nädalas.

Artikkel 6

Klassifitseerimine ja identifitseerimine

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktis V osutatud klassifitseerimist ja identifitseerimist teostavad tapamajad ise.

2.  Rümba klassifitseerimine, identifitseerimine ja kaalumine peab toimuma hiljemalt ühe tunni jooksul pärast looma kaela avamist.

Kui artiklis 9 osutatud automatiseeritud liigitustehnikate abil ei ole rümba klassifitseerimine võimalik, siis toimub rümpade klassifitseerimine ja identifitseerimine tapapäeval.

3.  Rümpade identifitseerimine toimub vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktides II ja III osutatud märgiga, mis näitab kategooriat ning lihakus- ja rasvasusklassi.

Märgistatakse templijäljendiga rümba välispinnale, kasutades kustutamatut ja mittetoksilist templivärvi vastavalt meetodile, mille on heaks kiitnud pädev asutus; tähed ja numbrid peavad olema vähemalt 2 cm kõrgused.

Märgid kantakse seljaosa tagaveerandile selgroo neljanda lüli kohale ja esiveerandil rinnakule 10 ja 30 cm vahelisele kaugusele rinnakuluu otsast. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka muid kohti igal rümbaveerandil, tingimusel et nad komisjoni sellest eelnevalt teavitavad.

4.  Vaatamata komisjoni määruse (EÜ) nr 1669/2006 ( 14 ) artikli 4 lõike 3 punktile c ja komisjoni määruse (EÜ) nr 826/2008 ( 15 ) I lisa punkti I alapunktile a võivad liikmesriigid lubada märgistamise asendamist etikettide kasutamisega järgmistel tingimustel:

Etikettide kasutamine on kohustuslik, kui klassifitseerimine on toimunud artiklis 11 osutatud automatiseeritud liigitustehnikate abil.

5.  Lõigetes 3 ja 4 osutatud märke ja etikette ei tohi eemaldada enne rümbaveerandite konditustamist.

6.  Kategooria tähistatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktile II ja kõnealuse määruse artikli 2 lõigetele 3 ja 4.

Alaliigid või vajaduse korral vanuse põhjal jaotamise kategooriad märgitakse muude tähiste abil kui need, mida kasutatakse klassifitseerimisel.

7.  Lõigetes 3–6 sätestatud kohustused, mis on seotud täiskasvanud veiste rümpade identifitseerimisega, ei kehti nende heakskiidetud tapamajade suhtes, kes konditustavad ise kõik saadud rümbad.

Artikkel 7

Teatis klassifitseerimise tulemuste kohta

1.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktile V teostatud klassifitseerimise tulemused teatatakse kirjalikult või elektroonilisel teel füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on lasknud veised tappa.

2.  Klassifitseerimise tulemuste edastamisel märgitakse kaubaarvele või sellele lisatud dokumendile, mis on adresseeritud looma tarnijale või selle puudumisel tapmise eest vastutavale füüsilisele või juriidilisele isikule, rümba kohta järgmised andmed:

3.  Liikmesriigid võivad taotleda, et lõike 2 punktis a osutatud teatisega on hõlmatud ka lihakuse ja rasvaladestuse alaliigid, kui selline teave on kättesaadav.

Lõike 2 punktis c osutatud rümba esitusviisi märge ei ole kohustuslik, kui liikmesriigi tasemel vastuvõetud õigusaktide kohaselt on lubatud vaid üks rümba esitusviis.

Artikkel 8

Kvalifitseeritud klassifitseerijate teostatav klassifitseerimine

Liikmesriigid tagavad, et klassifitseerimist teostavad pädevad, vastava litsentsiga klassifitseerijad. Litsentsi võib asendada liikmesriigi antud tõend, kui selline tõend vastab kvalifikatsioonitunnistusele.

Artikkel 9

Automatiseeritud liigitustehnikate kasutamise lubamine

1.  Liikmesriigid võivad anda välja litsentsi automatiseeritud liigitustehnikate kasutamise lubamise kohta nende territooriumil või selle osas.

Loa andmise eeltingimuseks on II lisa A osas sätestatud sertifitseerimiskatse tingimuste ja miinimumnõuete täitmine.

Vähemalt kaks kuud enne sertifitseerimiskatse algust edastavad liikmesriigid komisjonile II lisa B osas osutatud teabe. Liikmesriigid nimetavad sõltumatu asutuse, kes analüüsib sertifitseerimiskatse tulemusi. Kahe kuu jooksul pärast sertifitseerimiskatse lõpetamist esitavad liikmesriigid komisjonile II lisa C osas nimetatud teabe.

2.  Kui automatiseeritud liigitustehnika kasutamise litsents antakse välja sertifitseerimiskatse põhjal, mille jooksul on kasutatud rohkem kui üht rümba esitusviisi, ei tohi nende rümpade esitusviiside erinevus põhjustada erinevusi klassifitseerimistulemustes.

3.  Pärast komisjonile teatamist võivad liikmesriigid anda automatiseeritud liigitustehnikate kasutamist lubava litsentsi nende territooriumil või selle osas ilma sertifitseerimiskatset korraldamata juhul, kui sama automatiseeritud liigitustehnika kasutamisele on juba antud litsents kõnealuse liikmesriigi teises osas või teises liikmesriigis sertifitseerimiskatse alusel, mis on läbi viidud rümpadega, mida nad käsitavad kõnealuses liikmesriigis või selle osas tapetud täiskasvanud veiste kategooria, kehaehitus- ja rasvkatteklassi puhul samaväärselt tüüpilisena.

4.  Litsentsi saanud automatiseeritud liigitustehnikate tehniliste näitajate muutmine on lubatud ainult pärast kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste nõusoleku saamist ja tingimusel, et tõendatakse, et selliste muudatuste tulemuseks on sertifitseerimiskatse ajal saaduga vähemalt sama täpsuse tase.

Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist muudatustest, millele nad on nõusoleku andnud.

Artikkel 10

Klassifitseerimine automatiseeritud liigitustehnikaid kasutades

1.  Ettevõtted, mis klassifitseerivad rümpasid automatiseeritud liigitustehnikaid kasutades, peavad:

2.  Klassifitseerimine automaatseid liigitustehnikaid kasutades on kehtiv ainult juhul, kui

Artikkel 11

Kohapealne kontroll

1.  Artiklis 8 osutatud klassifitseerijate tulemust ning rümpade klassifitseerimist ja identifitseerimist määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunktiga V hõlmatud ettevõtetes kontrollib koha peal ilma ette teatamata klassifitseerimisasutustest ja ettevõtetest sõltumatu asutus.

Klassifitseerimisasutustest sõltumatuse nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui kontrollijaks on pädev asutus.

2.  Kontroll tuleb läbi viia vähemalt kaks korda iga kolme kuu jooksul kõikides heakskiidetud ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt rohkem kui 75 täiskasvanud veist nädalas. Iga kontroll peab hõlmama vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa.

Heakskiidetud ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt 75 või vähem täiskasvanud veist nädalas, määrab liikmesriik oma riskianalüüsi põhjal kindlaks teostatavate kontrollide sageduse ja kontrollitavate rümpade miinimumkoguse, võttes eelkõige arvesse täiskasvanud veiste tapaarvu asjaomastes tapamajades ning eelmiste kontrollide käigus tehtud tähelepanekuid kõnealustes tapamajades.

Liikmesriigid teatavad komisjonile meetmetest, mida nad on võtnud seoses teise alapunkti sätete kohaldamisega hiljemalt 1. juuliks 2009 ja edasistest muudatustest teavitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul.

3.  Kõigis heakskiidetud ettevõtetes, kus klassifitseerimiseks kasutatakse automatiseeritud liigitamistehnikat, tuleb esimese 12 kuu jooksul pärast artikli 9 lõikes 1 osutatud litsentsi andmist iga kolme kuu kohta teha vähemalt kuus kontrollimist. Seejärel tuleb kõigis heakskiidetud ettevõtetes, kus klassifitseerimiseks kasutatakse automatiseeritud liigitamistehnikat, kontrolle läbi viia vähemalt kaks korda iga kolme kuu jooksul. Iga kontroll peab hõlmama vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa. Kontrollitakse eelkõige:

4.  Kui kontrollide eest vastutav asutus ei kuulu riigiasutuse haldusalasse, tuleb lõigetes 2 ja 3 sätestatud kontrollimised teostada riigiasutuse järelevalve all samadel tingimustel vähemalt kord aastas. Riigiasutusele teatatakse kontrollimiste eest vastutava organi töö tulemustest korrapäraselt.

Artikkel 12

Ülevaatusaruanded ja järelmeetmed

1.  Riiklikud kontrolliasutused koostavad artiklis 11 osutatud kontrolle käsitlevad inspekteerimisaruanded ja säilitavad neid. Kõnealustes aruannetes märgitakse kontrollitud rümpade arv ning ebaõigelt klassifitseeritud või identifitseeritud rümpade arv. Aruandes märgitakse ka üksikasjad rümpade esitusviiside kohta, mida on kasutatud ja vajaduse korral nende vastavus ühenduse eeskirjadele.

2.  Kui artiklis 11 osutatud kontrollide käigus tuvastatakse olulisel hulgal ebaõiget klassifitseerimist ja eeskirjadele mittevastavaid identifitseerimisi

Artikkel 13

Registreeritav turuhind

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud ühenduse klassifitseerimisskaala alusel kindlaksmääratav turuhind on looma tarnijale makstav tapamaja netohind ilma käibemaksuta. Kõnealune hind väljendatakse käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud ning tapamaja konksul kaalutud ja liigitatud rümba 100 kilogrammi kohta.

2.  Arvestatakse rümba tapasooja kaalu, mis on kindlaks tehtud hiljemalt ühe tunni jooksul pärast looma kaela avamist.

Rümba jahutatud kaal vastab esimeses lõigus osutatud tapasooja rümba kaalule, millest lahutatakse 2 %.

3.  Turuhindade kindlaksmääramiseks esitatakse rümp välisrasva eemaldamata, kusjuures kael on lõigatud veterinaarnõuete kohaselt:

4.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti A alapunkti V teise lõigu kohaldamisel ja erandina käesoleva artikli lõikest 3 välisrasva eemaldamine hõlmab üksnes välisrasva osalist eemaldamist

5.  Kui rümpade esitusviis pärast konksul kaalumist ja liigitamist erineb lõikes 3 sätestatud esitusviisist, kohandatakse rümba kaalu, kohaldades kõnealuselt esitusviisilt võrdlusesitusviisile üleminekuks vajalikke III lisas täpsustatud korrigeerimistegureid. Sel juhul kohandatakse vastavalt rümba iga 100 kilogrammi hinda.

Kui esimeses lõigus osutatud kohandused on liikmesriigi territooriumil ühesugused, arvutatakse need riiklikul alusel. Kui sellised kohandused on tapamajades erinevad, arvutatakse need iga konkreetse juhu jaoks eraldi.

Artikkel 14

Kategooriad ja klassid turuhinna registreerimiseks

▼M2

1.  Turuhindu registreeritakse riigis ja liidus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 ( 16 ) artiklis 10 osutatud liidu rümpade klassifitseerimisskaala alusel igal nädalal ning registreerimine on seotud kõnealuse määruse IV lisa punkti A alapunktis II täpsustatud kategooriate järgmiste lihakus- ja rasvasusklassidega:

▼B

2.  Liikmesriigid otsustavad ise, kas nende territooriumi tuleb lugeda üheks piirkonnaks või see tuleb jagada mitmeks piirkonnaks. Selle otsuse tegemisel arvestatakse:

Ühendkuningriik peab koosnema vähemalt kahest piirkonnast, nimelt Suurbritanniast ja Põhja-Iirimaast, mida omakorda võib osadeks jagada esimeses lõigus osutatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 15

Tüüpilised hinnad

1.  Hindu peab registreerima:

Liikmesriik peab tagama, et hindade registreerimine hõlmab vähemalt:

2.  Lõike 1 kohaselt registreeritud hinnad on sellised tapakaaluhinnad, mis on arvutatud asjaomasel registreerimisperioodil tapetud täiskasvanud veiste kohta artikli 13 lõikes 2 osutatud jahutatud rümba kaalu alusel.

Kui tapamajas tapetakse tapamaja käitaja kasvatatud või tema nimel kasvatatud täiskasvanud veiseid, registreeritakse hinnana sama nädala jooksul selles tapamajas tapetud samaväärsesse kategooriasse ja klassi kuuluvate rümpade eest makstud keskmine hind.

Iga artikli 14 lõikes 1 osutatud klassi kohta registreeritava hinna juurde märgitakse sellega seotud rümpade keskmine kaal ning kas hinda on või ei ole parandatud selleks, et võtta arvesse artiklis 13 osutatud elemente.

Artikkel 16

Nädala hindade arvutamine

1.  Artikli 15 kohaselt ajavahemikul esmaspäevast pühapäevani registreeritud hinnad:

Kui aga liikmesriik on moodustanud mingi piirkonna hindade kindlaksmääramise komitee ja selle komitee liikmeskonda kuulub võrdsel arvul täiskasvanud veiste ja nende rümpade ostjaid ja müüjaid ning selle esimees on pädeva asutuse töötaja, võib liikmesriik anda korralduse, et hinnad ja andmed tuleb saata otse asjaomase piirkonna komitee esimehele. Kui liikmesriik ei anna niisugust korraldust, saadab pädev asutus need selle komitee esimehele. Esimees tagab, et üksikhindade teatamisel komitee liikmetele ei ole nende päritolu äratuntav.

2.  Teatatavad hinnad on klassi keskmised hinnad.

3.  Kui artikli 15 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud tapamaja või füüsiline või juriidiline isik teeb täiskasvanud veiste või nende rümpade tarnijatele lisamakseid ega arvesta neid makseid teatatud hindades, teatab ta oma liikmesriigi pädevale asutusele viimasest tema tehtud lisamaksest ja ajavahemikust, millega see makse on seotud. Edaspidi teatab ta liikmesriigile kõigi lisamaksete summad iga niisuguse makse teostamisel.

4.  Liikmesriigi pädev asutus määrab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt talle teatatud hindade alusel kindlaks iga artikli 14 lõikes 1 nimetatud klassi kohta piirkonna keskmise hinna.

Käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komiteed määravad kindlaks käesoleva artikli lõike 1 kohaselt neile teatatud hindade alusel iga artikli 14 lõikes 1 nimetatud klassi kohta piirkonna keskmise hinna ning teatavad need hinnad liikmesriigi pädevale asutusele.

5.  Ühtse hinnaga ostude korral, mille puhul saadetises olevad rümbad ei kuulu ühes ja samas kategoorias rohkem kui kolme järjestikusesse lihakusklassi ja kolme järjestikusesse rasvasusklassi, võetakse lõikes 4 nimetatud hindade kindlaksmääramisel arvesse selle lihakusklassi hinda, millesse kuulub kõige rohkem rümpi, või kui rümbad jagunevad klasside vahel võrdselt, nende klasside keskmist hinda, kui niisugune klass on olemas. Kõigil muudel juhtudel seda hinda arvesse ei võeta.

Kui aga ühtse hinnaga ostud moodustavad vähem kui 35 % liikmesriigi täiskasvanud veiste kogutapaarvust, võib liikmesriik otsustada jätta niisuguste ostude hinnad lõike 4 alusel tehtavates arvutustes arvestamata.

6.  Seejärel arvutab pädev asutus iga klassi siseriikliku lähtehinna piirkondlike hindade kaalumise teel, et võtta arvesse nendega seotud piirkondade tapaarvude tähtsust asjaomases kategoorias võrreldes selle kategooria üldise tapaarvuga liikmesriigis.

7.  Pädev asutus kohandab lõikes 6 osutatud iga klassi siseriiklikku lähtehinda:

Punktis c kohast parandust tehes jagab pädev asutus asjaomases liikmesriigis eelnenud rahandusaasta jooksul seoses veiselihasektoriga tehtud lisamaksete kogusumma aasta jooksul tapetud selliste täiskasvanud veiste kogukaaluga tonnides, kelle kohta on hinnad teatatud.

8.  Kui liikmesriigi pädeva asutuse arvates on talle teatatud hinnad:

Artikkel 17

Nädala hindadest teatamine komisjonile

1.  Artikli 36 kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile hinnad, mis on arvutatud vastavalt artikli 16 lõigetele 4–7. Enne komisjonile teatamist ei teata nad neid hindu ühelegi teisele asutusele.

2.  Kui liikmesriigis või piirkonnas ei saa erandlike asjaolude tõttu või pakkumise hooajalisusest tulenevatel põhjustel hindu olulise arvu ühte või mitmesse artikli 14 lõikes 1 osutatud klassi kuuluvate rümpade kohta registreerida, võib komisjon kasutada viimaseid enne seda juhtumit kõnealuse klassi või kõnealuste klasside kohta registreeritud hindu; kui nimetatud olukord püsib kauem kui kahe järjestikuse nädala jooksul, võib komisjon otsustada kõnealuse klassi või klassid hindade aruandlusest ajutiselt välja jätta ning sellele klassile või nendele klassidele eraldatud kaalu(d) ajutiselt ümber jaotada.

Artikkel 18

Ühenduse keskmised hinnad

1.  Igas kategoorias

2.  Kõigi kategooriate ühenduse keskmine hind kokku on lõike 1 punktis c nimetatud keskmiste hindade kaalutud keskmine. Kaalumisel lähtutakse iga kategooria osakaalust ühenduse täiskasvanud veiste kogutapaarvus.

Artikkel 19

Liikmesriikide iga-aastane komisjoni teavitamine

Hiljemalt iga aasta 15. aprilliks edastavad liikmesriigid komisjonile:

▼M1

▼B

III

PEATÜKK

SEALIHASEKTOR

Artikkel 20

Rümpade kohustuslik klassifitseerimine ja erandid sellest

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõikes 1 osutatud searümpade klassifitseerimisskaalat kasutavad kõik tapamajad kõikide rümpade klassifitseerimiseks, et võimaldada tootjatel saada tapamajja toodud sigade kaalul ja koostisel põhinevat õiglast tasu.

2.  Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte teha käesoleva skaala kohaldamist kohustuslikuks tapamajades:

Sellisel juhul teavitavad asjaomased liikmesriigid komisjoni esimeses lõigus osutatud otsusest, näidates maksimaalse tapaarvu igas tapamajas, mis on ühenduse skaala kohaldamisest vabastatud.

Artikkel 21

Kaalumine, liigitamine ja märgistamine

1.  Searümbad liigitatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunktis II määratletud klassifikatsiooni kohaselt kaalumise ajal.

Liikmesriikidel võib nende territooriumil tapetud sigade puhul lubada määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 osutatud korras võimaldada searümpade liigitamist enne kaalumist.

2.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 43 punkti m alapunktile iv, määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti II sätetele ja käesoleva artikli lõikele 1 ei välistata liikmesriigi territooriumil tapetud sigade suhtes lisaks kaalule ja tailihasisaldusele täiendavate hindamiskriteeriumide kasutamist.

3.  Vahetult pärast liigitamist märgitakse searümpadele suurtäht, mis tähistab rümba klassi või hinnangulist tailihaprotsenti vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti II sätetele.

Tähed või numbrid peavad olema vähemalt kahe sentimeetri kõrgused. Märgistamisel võib kasutada mürgitut, kustutamatut ja kuumakindlat tinti või muud püsiva märgistuse viisi, mille on eelnevalt kinnitanud riigi pädevad asutused.

Ilma et see mõjutaks esimese lõigu kohaldamist, võib rümbale märkida rümba kaalu või muud vajalikuks peetavad üksikasjad.

Poolrümpadel kantakse märgistus tagakoodi või singi nahale.

Märgistusena on lubatud ka etikett, mis on kinnitatud nii, et seda ei saa rikkumata eemaldada.

4.  Erandina lõikest 3 võivad liikmesriigid sätestada, et rümpasid ei ole vaja märgistada, kui iga rümba kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet:

Protokolli tuleb säilitada kuus kuud ning selle peab koostamise päeval originaaldokumendina tõendama selleks volitatud isik.

Kui aga rümpasid müüakse tervetena teise liikmesriiki, tuleb need märgistada kooskõlas määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunktis II sätestatud asjakohase klassimääratluse või tailihasisaldust näitava protsendiga.

5.  Ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti III teise lõigu kohaldamist, ei tohi rümbast enne kaalumist, liigitamist ja märgistamist eemaldada rasv-, lihas- ega muud kude.

Artikkel 22

Rümba kaal

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 punkti b kohaldamisel tähendab rümba kaal jahutatud rümba massi nagu on kirjeldatud kõnealuse määruse V lisa punkti B alapunktis III.

2.  Rümp kaalutakse esimesel võimalusel pärast tapmist ning mitte hiljem kui 45 minutit pärast sea kaela avamist.

Jahutatud rümba mass vastab esimeses lõigus osutatud tapasooja rümba registreeritud kaalule, millest lahutatakse 2 %.

Kui mõni tapamaja ei suuda sea kaela avamise ja kaalumise 45minutilist ajavahemikku enamasti järgida, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada seda ajavahemikku pikendada tingimusel, et teises lõigus nimetatud 2 % suurust mahaarvestust vähendatakse 0,1 protsendipunkti võrra iga kõnealuse ajavahemiku lõpust möödunud täiendava veerandtunni kohta.

3.  Erandina lõigetest 1 ja 2 võib jahutatud rümba massi arvutada varem kindlaksmääratud absoluutkaaluvähenduste skaala järgi, mille liikmesriigid on kehtestanud kooskõlas oma seakarjade omadustega ning teatanud komisjonile. Selliste skaalade kasutamine kinnitatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras, juhul kui üksikkaaluklasside vähendused vastavad võimalikult suures osas lõigetest 1 ja 2 tulenevatele vähendustele.

Artikkel 23

Searümpade tailihasisaldus

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunkti IV kohaldamisel tähendab searümpade tailihasisaldus:

Punaste vöötlihaste kogumass saadakse kas rümba täieliku või osalise dissekteerimise teel või täieliku või osalise dissekteerimise kombinatsiooni teel riiklikult kehtestatud rümpade hindamise kiirmeetodil, mis põhineb määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras vastu võetud tõestatud statistilistel meetoditel.

Teises lõigus osutatud dissekteerimise võib ka asendada tailihaprotsendi hindamisega kompuutertomograafiga teostatava täieliku dissekteerimise teel tingimusel, et esitatakse piisavalt võrreldavaid dissekteerimistulemusi.

2.  Searümpade tailihasisalduse hindamise statistiline standardmeetod, mis on kinnitatud liigitusmeetodina määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti B alapunktis IV määratletud tähenduses, on kas tavaline või vähendatud valimiga vähimruutude meetod, kuid võib kasutada ka muid statistiliselt tõestatud meetodeid.

Meetod põhineb asjaomase riigi või piirkonna sealihatoodangu representatiivsel valimil, mis koosneb vähemalt 120 rümbast, mille tailihasisaldus on kindlaks tehtud vastavalt käesoleva määruse IV lisas sätestatud dissekteerimismeetodile. Kui kasutatakse mitut proovivõtu meetodit, mõõdetakse vähemalt 50 rümba keskmine tailihasisaldus vähemalt täpsusega, mis saavutati standardset statistilist meetodit kasutades 120 rümba puhul, kasutades IV lisas sätestatud meetodit.

3.  Liigitusmeetodid kinnitatakse ainult sellisel juhul, kui prognoositava vea ruutkeskmine, mis on arvutatud vähemalt 60 rümbast koosneva representatiivse valimi täieliku ristkontrolli või kõnealuse valimi katsekogumi kontrolli teel, on väiksem kui 2,5. Lisaks võetakse vea ruutkeskmise arvutamisel arvesse ka kõiki võõrväärtusi.

4.  Liikmesriigid teavitavad protokolli abil komisjoni liigitusmeetoditest, mida nad soovivad lubada oma territooriumil kohaldada, kirjeldades proovidissekteerimist ja märkides põhimõtted, millel need meetodid põhinevad, ning tailihasisalduse mõõtmiseks kasutatavad võrrandid. Protokoll peaks olema kaheosaline ja hõlmama V lisas sätestatud andmeid. Protokolli esimene osa esitatakse komisjonile enne proovidissekteerimise alustamist.

Luba liigitusmeetodite kohaldamiseks liikmesriigi territooriumil antakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 195 lõikes 2 sätestatud korras protokolli alusel.

5.  Liigitusmeetodeid tuleb kõikides üksikasjades kohaldada vastavalt kirjeldusele, mida sisaldab ühenduse otsus, millega need kinnitatakse.

Artikkel 24

Kohapealne kontroll

1.  Searümpade kaalumist, liigitamist ja märgistamist artiklis 20 osutatud ettevõtetes kontrollib koha peal ilma ette teatamata klassifitseerimisasutustest ja ettevõtetest sõltumatu asutus.

Klassifitseerimisasutusest sõltumatuse nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui kontrollijaks on pädev asutus.

2.  Kontroll tuleb läbi viia vähemalt kaks korda iga kolme kuu jooksul kõikides heakskiidetud ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt 200 ja rohkem siga nädalas.

Heakskiidetud ettevõtetele, kus tapetakse aastas keskmiselt vähem kui 200 siga nädalas, määravad kontrollide sageduse liikmesriigid.

3.  Lõigete 1 ja 2 sätete kohaldamiseks liikmesriigid:

4.  Kui kontrollide eest vastutav asutus ei kuulu riigiasutuse vastutusalasse, tuleb lõigetes 1 ja 2 sätestatud kontrollimised teostada riigiasutuse järelevalve all samadel tingimustel vähemalt kord aastas. Riigiasutusele teatatakse korrapäraselt kontrollimiste eest vastutava asutuse töö tulemustest.

Artikkel 25

Searümpade turuhinnad liikmesriikides

1.  Searümpade turuhind liikmesriigis võrdub selle liikmesriigi tüüpilistel turgudel või noteerimiskeskustes registreeritud noteeringute keskmisega.

▼M2

2.  Lõikes 1 viidatud hind määratakse kindlaks järgmiste kategooriate noteeringu põhjal:

▼B

3.  Liikmesriigid teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud tüüpilistest turgudest või noteerimiskeskustest hiljemalt 1. juuliks 2009 ja edasistest muudatustest teavitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul.

Komisjon edastab esimeses lõigus osutatud teatised liikmesriikidele.

Artikkel 26

Ühenduse keskmine hind

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 17 ja 37 osutatud searümpade keskmine turuhind ühenduses määratakse kindlaks käibemaksuta hindade põhjal, mida elussigade tarnijatele sigade tapamajadesse toomisel makstakse.

2.  Lõike 1 alusel kindlaksmääratud hinnad sisaldavad töötlemata rupsi ja loomsete jääkide väärtust ning need väljendatakse 100 kg jahutatud searümpade kohta, mis:

3.  Lõikes 1 sätestatud turuhind ühenduses määratakse kindlaks igas liikmesriigis registreeritud hindade kaalumisel iga liikmesriigi seakarja suhtelist suurust kajastava koefitsiendiga.

Esimeses lõigus osutatud koefitsiendid määratakse kindlaks iga aasta detsembri alguse sigade arvu alusel vastavalt nõukogu direktiivile 93/23/EMÜ. ( 17 )

Artikkel 27

Komisjonile nädala noteeringutest teatamine

1.  Vastavalt artiklile 36 edastavad liikmesriigid komisjonile:

2.  Kui komisjon ei saa üht või mitut noteeringut, võtab ta arvesse viimase kättesaadava noteeringu. Kui noteering või noteeringud puuduvad kolmel järjestikusel nädalal, ei arvesta komisjon enam seda noteeringut või neid noteeringuid.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjoni taotluse põhjal määruse (EÜ) nr 1234/2007 I lisa XVII osaga hõlmatud toodete kohta järgmise teabe, kui see on kättesaadav:

IV

PEATÜKK

Lambalihasektor

Artikkel 28

Kergete tallede rümpade määratlemise kriteeriumid

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunkti III lõikes 2 osutatud kriteeriumide kohaldamise eesmärgil kohaldatakse käesoleva määruse VI lisas sätestatud eeskirju.

2.  VI lisas osutatud liha värvus määratakse kubemeosal kõhusirglihase juures standarditud värvikaardi alusel.

Artikkel 29

Lihakusklasside, rasvasuse, rümba kaalu ja liha värvusega seotud lisasätted

Täiendavad üksikasjalikud sätted määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunktis III osutatud lihakusklassi ja rasvasuse mõistete kohta sätestatakse käesoleva määruse VII lisas.

Artikkel 30

Klassifitseerimine ja identifitseerimine

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunktides III ja V osutatud klassifitseerimist ja identifitseerimist teostavad tapamajad ise.

2.  Rümba klassifitseerimine, identifitseerimine ja kaalumine peab toimuma hiljemalt ühe tunni jooksul pärast looma kaela avamist.

3.  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 teises lõigus osutatud skaalale klassifitseeritud rümpade ja poolrümpade identifitseerimine osalevates ettevõtetes toimub märgiga, mis näitab rümba kategooriat ning lihakus- ja rasvasusklassi.

Kõnealune tähistamine toimub tembeldamise teel, kasutades kustutamatut ja mittetoksilist tinti vastavalt meetodile, mille on heaks kiitnud pädevad riigiasutused.

Kategooriad tähistatakse järgmiselt:

4.  Liikmesriigid võivad lubada märgistamise asendamist muutmatu ja kindlalt kinnitatud etiketi kasutamisega.

Artikkel 31

Kvalifitseeritud klassifitseerijate teostatav klassifitseerimine

Liikmesriigid tagavad, et klassifitseerimisega tegelevad piisavalt kvalifitseeritud klassifitseerijad. Liikmesriigid määravad sellised isikud kokkuleppemenetluse teel või nimetavad sel eesmärgil vastutava asutuse.

Artikkel 32

Kohapealne kontroll

1.  Artiklis 31 osutatud klassifitseerijate toimingut ning osalevates ettevõtetes rümpade klassifitseerimist ja identifitseerimist kontrollib koha peal ilma ette teatamata liikmesriigi poolt määratud ning klassifitseerimisasutustest ja osalevatest ettevõtetest sõltumatu asutus.

Klassifitseerimisasutusest sõltumatuse nõuet ei kohaldata siiski juhul, kui kontrollijaks on pädev asutus.

Kui kontrollide eest vastutav asutus ei kuulu riigiasutuse haldusalasse, tuleb esimeses lõigus sätestatud kontroll teostada riigiasutuse järelevalve all samadel tingimustel vähemalt kord aastas. Riigiasutusele teatatakse korrapäraselt kontrollimiste eest vastutava organi töö tulemustest.

2.  Kontroll tuleb läbi viia vähemalt üks kord iga kolme kuu jooksul kõikides osalevates klassifitseerimist teostavates ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt 80 ja rohkem lammast nädalas. Iga kontroll peab hõlmama vähemalt 40 juhuslikult valitud rümpa.

Osalevates ettevõtetes, kus tapetakse aastas keskmiselt vähem kui 80 lammast nädalas, määrab liikmesriik oma riskianalüüsi põhjal kindlaks teostatavate kontrollide sageduse ja kontrollitavate rümpade miinimumkoguse, võttes eelkõige arvesse lammaste tapaarvu asjaomastes tapamajades ning eelmiste kontrollide käigus tehtud tähelepanekuid kõnealustes ettevõtetes.

Artikkel 33

Registreeritav turuhind

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõike 1 teises lõigus osutatud ühenduse lambarümpade klassifitseerimisskaala alusel kindlaksmääratav turuhind on ühendusest pärit lamba tarnijale makstav tapamaja netohind ilma käibemaksuta. Hind väljendatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunktis IV sätestatud võrdlusesitusviisi kohaselt esitatud ning tapamaja konksul kaalutud ja klassifitseeritud rümba kaalu 100 kilogrammi kohta.

2.  Arvesse võetav kaal on tapasooja rümba kaal, millest lahutatakse paranduskoefitsiendi kaudu jahutuskadu. Liikmesriigid teatavad komisjonile kasutatavad paranduskoefitsiendid.

3.  Kui rümpade esitusviis pärast konksul kaalumist ja klassifitseerimist erineb võrdlusesitusviisist, kohandavad liikmesriigid rümba kaalu määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunkti IV teises lõigus sätestatud paranduskoefitsientide kohaldamise teel. Liikmesriigid teatavad komisjonile kasutatavad paranduskoefitsiendid.

Artikkel 34

Hindade teatamine komisjonile

1.  Liikmesriigid, kelle lambalihatoodang ületab 200 tonni aastas, edastavad komisjonile konfidentsiaalse nimekirja tapamajadest ja/või muudest ettevõtetest, mis osalevad hindade kehtestamises vastavalt ühenduse skaalale (edaspidi „osalevad ettevõtted”) märkega osalevate ettevõtete iga-aastase ligikaudse tapamahu kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud liikmesriigid teatavad artikli 36 kohaselt komisjonile vastavalt ühenduse skaalale iga lambaliha kvaliteediklassi keskmise hinna kõigis osalevates ettevõtetes märkega kvaliteediklassi suuruse kohta. Kui kvaliteediklass moodustab vähem kui 1 % koguhulgast, ei ole hindu vaja teatada. Liikmesriigid teatavad komisjonile samuti kogu klassifitseeritud lambaliha keskmise hinna kaalu alusel igas hinnaaruandluse eesmärgil kasutatavas skaalas.

Liikmesriigid võivad siiski jaotada iga määruse (EÜ) nr 1234/2007 V lisa punkti C alapunkti III lõikega 1 ette nähtud lihakus- ja rasvasusklassi kohta teatatud hinna kaalu alusel. „Kvaliteet” tähendab lihakus- ja rasvasusklassi kombinatsiooni.

Artikkel 35

Ühenduse keskmised hinnad

Lambarümpade keskmiste hindade arvutamisel ühenduses kaalutakse artikli 34 lõikes 2 osutatud hindu koefitsiendiga, mis kajastab iga liikmesriigi lambaliha toodangu suhtelist suurust ühenduse lambaliha kogutoodangu suhtes.

V

PEATÜKK

ÜHISED JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 36

Nädala hindadest teatamine komisjonile

1.  Liikmesriigid esitavad komisjonile igal nädalal, hiljemalt kolmapäeval kell 12.00 (Brüsseli aja järgi) käesoleva määruse artikli 17 lõikes1, artikli 27 lõikes 1 ja artikli 34 lõikes 2 osutatud turuhinnad ja noteeringud.

Hinnad ja noteeringud on seotud ajavahemikuga esmaspäevast pühapäevani teabe andmisele eelnenud nädalal.

Teatatud hinnad ja noteeringud väljendatakse eurodes, vajaduse korral riigi omavääringus.

2.  Lõikes 1 osutatud teave edastatakse elektroonilisel teel vormidel, mille komisjon annab liikmesriikide käsutusse.

Artikkel 37

Kaalumiskoefitsientide perioodiline läbivaatamine

1.  Käesoleva määruse artiklis 18, artikli 26 lõikes 3 ja artiklis 35 osutatud kaalumiskoefitsiendid vaadatakse läbi perioodiliselt, et võtta arvesse riigi ja ühenduse tasandil registreeritud suundumusi.

2.  Iga lõikes 1 osutatud läbivaatamise kohta teatab komisjon liikmesriikidele läbivaadatud kaalumiskoefitsiendid.

Artikkel 38

Ühenduse inspekteerimiskomitee

1.  Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 42 lõikes 2 osutatud ühenduse inspekteerimiskomitee (edaspidi „komitee”) vastutab kohapealsete kontrollide eest, mis hõlmavad:

2.  Komisjoni koosseisus on kõige rohkem:

Liikmesriigid nimetavad eksperte nende sõltumatuse ja võimekuse alusel, eelkõige rümpade klassifitseerimise ja turuhindade registreerimise küsimustes ning seoses asjaomase töö konkreetse laadiga.

Eksperdid ei tohi mingil juhul kasutada saadud teavet isiklikel eesmärkidel või teha seda teatavaks seoses komisjoni tööga.

3.  Kontrolle tehakse tapamajades, lihaturgudel, sekkumiskeskustes, noteerimiskeskustes ning piirkondlikes ja kesktalitustes, mis on seotud lõikes 1 osutatud sätete rakendamisega.

4.  Kohapealsed kontrollid tehakse liikmesriikides korrapäraste ajavahemike järel, mille pikkus võib erineda eelkõige sõltuvalt veise- ja lambaliha toodangu suhtelisest tähtsusest kontrollitavas liikmesriigis või klassifitseerimisskaala kohaldamisega seotud probleemidest.

Kontrollkäikude kava koostab komisjon pärast konsulteerimist liikmesriikidega. Külastatava liikmesriigi esindajad võivad kontrollides osaleda.

Iga liikmesriik korraldab tema territooriumil toimuvad kontrollkäigud vastavalt Euroopa Komisjoni määratletud nõuetele. Selleks edastab liikmesriik 30 päeva enne kontrollkäiku kavandatavate kontrollkäikude üksikasjaliku kava Euroopa Komisjonile, kes võib taotleda kava muutmist.

Komisjon teatab liikmesriikidele võimalikult varakult enne iga kontrollkäiku selle kava ja toimumise.

5.  Iga kontrollkäigu lõpul kohtuvad komisjoni liikmed ja kontrollitud liikmesriigi esindajad, et arutada kontrollkäigu tulemusi. Seejärel teevad komisjoni liikmed kontrollkäigu kohta järeldused lõikes 1 osutatud punktide osas.

Inspekteerimiskomitee eesistuja koostab aruande, mis sisaldab kontrollkäigu üksikasju ja esimeses lõigus osutatud järeldusi. Aruanne saadetakse esimesel võimalusel kontrollitud liikmesriigile ja seejärel teistele liikmesriikidele.

Kui teises lõigus osutatud aruandesse on märgitud puudujääke kontrollitud tegevusvaldkondades või esitatud soovitusi tegevuse parandamiseks, teatavad liikmesriigid Euroopa Komisjonile kõikidest kavandatavatest või tehtud muudatustest hiljemalt kolm kuud pärast kuupäeva, millal aruanne edastati.

6.  Komisjoni liikmete sõidu- ja elamiskulud kannab Euroopa Komisjon vastavalt eeskirjadele, mida kohaldatakse selliste isikute sõidu- ja elamiskulude hüvitamisel, kes ei ole seotud Euroopa Komisjoniga ja kelle viimane on kutsunud eksperdiks.

Artikkel 39

Liikmesriikide võetavad meetmed

1.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et

2.  Liikmesriigid teatavad komisjonile võimalikult kiiresti lõikes 1 osutatud meetmetest.

▼M1

Artikkel 39a

Teabevahetus ja teatamine

Käesolevas määruses osutatud teabevahetus ja teadete esitamine, v.a artiklis 36 osutatud teave, toimub kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 792/2009 ( 18 ).

▼B

Artikkel 40

Määrused (EMÜ) nr 563/82, (EMÜ) nr 2967/85, (EMÜ) nr 344/91, (EÜ) nr 295/96, (EÜ) nr 103/2006, (EÜ) nr 1128/2006, (EÜ) nr 908/2006, (EÜ) nr 1319/2006, (EÜ) nr 710/2008, (EÜ) nr 22/2008 ja otsus 83/471/EMÜ tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele ja otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse VIII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 41

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

Artiklis 3 osutatud täiskasvanud veiste rümpade lihakus- ja rasvasusklasse käsitlevad lisasätted

---

II LISA

AUTOMATISEERITUD LIIGITUSTEHNIKATE KASUTAMISE LUBAMINE

A   OSA

Lubamise tingimused ja miinimumnõuded

1.

Kõnealune liikmesriik korraldab sertifitseerimiskatse žüriiga, mis koosneb vähemalt viiest täiskasvanud veiste rümpade liigitamise alal litsentseeritud eksperdist. Kaks žüriiliiget peavad olema pärit katset korraldavast liikmesriigist. Teised žüriiliikmed on igaüks pärit mõnest teisest liikmesriigist. Žüriisse kuulub paaritu arv eksperte. Komisjoni teenistused ja teiste liikmesriikide eksperdid võivad sertifitseerimiskatsest osa võtta vaatlejatena. Žüriiliikmed töötavad sõltumatult ja anonüümselt. Kõnealune liikmesriik määrab katse koordinaatori, kes — ei ole žürii liige; — omab piisavaid tehnilisi teadmisi ja on täiesti sõltumatu; — jälgib žüriiliikmete sõltumatut ja anonüümset tööd; — kogub žüriiliikmetelt ja automatiseeritud liigitustehnikate abil saadud klassifitseerimistulemused; — tagab, et kogu sertifitseerimiskatse vältel ei ole automatiseeritud liigitustehnikate abil saadud klassifitseerimistulemused kättesaadavad ühelegi žüriiliikmele ja vastupidi ega ühelegi huvitatud isikule; — kinnitab iga rümba liigituse ja võib objektiivsetel täpsustamist nõudvatel põhjustel otsustada rümpade väljajätmise analüüsiks kasutatavast valimist.

2.	Sertifitseerimiskatse jaoks: — jagatakse iga lihakus- ja rasvasusklass kolmeks alamklassiks; — nõutav valim on vähemalt 600 kinnitatud rümpa; — tõrgete protsent ei tohi olla suurem kui 5 % rümpadest, mis sobivad klassifitseerimiseks automatiseeritud liigitustehnikate abil.

3.

Iga kinnitatud rümba puhul loetakse selle rümba õigeks liigiks žüriiliikmete tulemuste keskmine. Automatiseeritud liigitustehnikate töö hindamiseks võrreldakse automatiseeritud liigitusmasina tulemusi iga kinnitatud rümba puhul žürii tulemuste keskmisega. Sellest tulenev automaatsete liigitustehnikate liigituse täpsus määratakse punktide süsteemiga, mida antakse järgmiselt:   Lihakus Rasvasus Eksimust ei ole 10 10 Eksimus ühe ühiku võrra (st ühe alamklassi võrra üles- või allapoole) 6 9 Eksimus kahe ühiku võrra (st kahe alamklassi võrra üles- või allapoole) - 9 0 Eksimus kolme ühiku võrra (st kolme alamklassi võrra üles- või allapoole) - 27 - 13 Eksimus rohkem kui kolme ühiku võrra (st rohkem kui kolme alamklassi võrra üles- või allapoole) - 48 - 30 Loa saamiseks peaksid automatiseeritud liigitussüsteemid saavutama vähemalt 60 % maksimaalsest punktide arvust nii lihakuse kui ka rasvasuse puhul. Lisaks peab klassifitseerimine automatiseeritud liigitustehnikate abil jääma järgmistesse piiridesse:   Lihakus Rasvasus Nihe ± 0,30 ± 0,60 Regressioonisirge tõus 1 ± 0,15 1 ± 0,30

B   OSA

Teave, mida liikmesriigid peavad andma sertifitseerimiskatse korralduse kohta

C   OSA

Teave, mida liikmesriigid peavad andma sertifitseerimiskatse tulemuste kohta

---

III LISA

---

IV LISA

Artikli 23 lõikes 2 osutatud tailihasisaldus

1.	Tailiha sisalduse hinnang põhineb dissekteerimisel, mida teostatakse vastavalt standardmeetodile.

2.

Osalise dissekteerimise puhul põhineb tailiha sisalduse hinnang nelja peamise jaotustüki (abaosa, seljatükk, singiosa ja küljetükk) dissekteerimisel. Tailiha standardsisaldus arvutatakse järgmiselt: Kõnealuses neljas jaotustükis (abaosa, seljatükk, singiosa ja küljetükk) oleva tailiha massi arvutamiseks lahutatakse nende nelja jaotustüki muu liha kui tailiha kogumass jaotustükkide kogumassist enne dissekteerimist.

3.	Täieliku dissekteerimise puhul arvutatakse tailiha standardsisaldus järgmiselt: Tailiha massi arvutamiseks lahutatakse muu liha kui tailiha kogumass rümba kogumassist enne dissekteerimist. Pead (v.a põseliha) ei dissekteerita.

---

V LISA

Artikli 23 lõikes 4 osutatud searümba liigitusmeetodeid käsitlev protokoll

---

VI LISA

---

VII LISA

Artiklis 29 osutatud lambarümpade lihakus- ja rasvasusklasse käsitlevad lisasätted

1.   LIHAKUS

Rümba profiili areng, eelkõige selle olulised osad (tagaveerand, seljaosa, abaosa).

2.   RASVASUSKLASS

Rasva hulk rümba välispinnal ja rinnaõõnes.

---

VIII LISA

Artiklis 40 osutatud vastavustabel

---

( 1 ) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

( 2 ) EÜT L 67, 11.3.1982, lk 23.

( 3 ) EÜT L 285, 25.10.1985, lk 39.

( 4 ) EÜT L 41, 14.2.1991, lk 15.

( 5 ) EÜT L 39, 17.2.1996, lk 1.

( 6 ) ELT L 17, 21.1.2006, lk 6.

( 7 ) ELT L 168, 21.6.2006, lk 11.

( 8 ) ELT L 201, 25.7.2006, lk 6.

( 9 ) ELT L 243, 6.9.2006, lk 3.

( 10 ) ELT L 197, 25.7.2008, lk 28.

( 11 ) ELT L 9, 12.1.2008, lk 6.

( 12 ) EÜT L 259, 20.9.1983, lk 30.

( 13 ) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1.

( 14 ) ELT L 312, 11.11.2006, lk 6.

( 15 ) ELT L 223, 21.8.2008, lk 3.

( 16 ) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

( 17 ) EÜT L 149, 21.6.1993, lk 1.

( 18 ) ELT L 228, 1.9.2009, lk 3.