EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02007L0043-20191214
Council Directive 2007/43/EC of 28 June 2007 laying down minimum rules for the protection of chickens kept for meat production (Text with EEA relevance)Text with EEA relevance
Consolidated text: Nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ, 28. juuni 2007, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
Nõukogu direktiiv 2007/43/EÜ, 28. juuni 2007, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (EMPs kohaldatav tekst)EMPs kohaldatav tekst
02007L0043 — ET — 14.12.2019 — 001.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/43/EÜ, 28. juuni 2007, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (ELT L 182 12.7.2007, lk 19) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2017/625, 15. märts 2017, |
L 95 |
1 |
7.4.2017 |
|
Parandatud:
NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/43/EÜ,
28. juuni 2007,
millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad
(EMPs kohaldatav tekst)
Artikkel 1
Sisu ja reguleerimisala
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse lihakanade suhtes.
Käesolevat direktiivi ei kohaldata siiski:
a) vähem kui 500 kanaga ettevõtete suhtes;
b) ettevõtete suhtes, kus peetakse ainult kanade sugukarja;
c) haudejaamade suhtes;
d) kanade ulatusliku sees- ja vabapidamise puhul, nagu on osutatud komisjoni 5. juuni 1991. aasta määruse (EMÜ) nr 1538/91 (millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad) ( 1 ) IV lisa punktides b, c, d ja e, ning
e) mahepõllumajanduslikult kasvatatud kanade suhtes vastavalt nõukogu 24. juuni 1991. aasta määrusele (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta. ( 2 )
2. Direktiivi kohaldatakse tootmiskarja suhtes ettevõtetes, kus peetakse nii sugu- kui ka tootmiskarja.
Liikmesriigid võivad võtta käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas rangemaid meetmeid.
Esmane vastutus loomade heaolu eest lasub loomade omanikul või pidajal.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) „omanik” – iga juriidiline või füüsiline isik, kes omab ettevõtet, kus peetakse kanu;
b) „pidaja” – iga füüsiline või juriidiline isik, kes hoolitseb või vastutab kanade eest püsivalt või ajutiselt lepingu või seaduse alusel;
c) „pädevad asutused” – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) ►C1 (EL) 2017/625 ◄ ( 3 ) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses;
d) „veterinaarjärelevalve ametnik” – veterinaarjärelevalve ametnik määruse (EL) ►C1 (EL) 2017/625 ◄ artikli 3 punktis 32 määratletud tähenduses;
e) „kana” – liiki Gallus gallus kuuluv loom, keda peetakse liha tootmise eesmärgil;
f) „ettevõte” – tootmiskoht, kus kanu peetakse;
g) „tootmisüksus” – ettevõtte hoone, kus kanakarja peetakse;
h) „kasutatav ala” – allapanuga kaetud ala, millele kanadel on igal ajal juurdepääs;
i) „loomkoormus” – tootmisüksuses samaaegselt viibivate kanade eluskaal kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta;
j) „kari” – kanad, kes on paigutatud ühte ettevõtte tootmisüksustest ning kes selles üksuses pidevalt viibivad;
k) „päevane suremus(tase)” – tootmisüksuses sama päeva jooksul surnud kanade arv, sealhulgas kanad, kes on haiguse tõttu või muudel põhjustel välja praagitud, jagatuna tootmisüksuses samal päeval viibinud kanade arvuga ning korrutatuna 100ga;
l) „kumulatiivne päevane suremus” – päevaste suremusnäitajate summa.
2. Tulenevalt Euroopa Toiduohutusameti teadushinnangutest mõju kohta, mida omab kanade heaolule allapanuga mitte kaetud ala, võib lõike 1 punktis h esitatud „kasutatava ala” mõistet seoses allapanuga katmata pinnaga täiendada vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.
Artikkel 3
Kanade pidamisele esitatavad nõuded
1. Liikmesriigid tagavad, et:
a) kõik tootmisüksused vastavad I lisas sätestatud nõuetele;
b) nõutud ning sealhulgas III lisas sätestatud kontrolli, seiret ja järelkontrolli viivad läbi pädevad asutused või riiklik veterinaararst.
2. Liikmesriigid tagavad, et maksimaalne loomkoormus ettevõttes või ettevõtte tootmisüksuses ei ületa kunagi 33 kg/m2.
3. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid ette näha, et kanasid peetakse suurema loomkoormuse tingimustes, eeldusel et kanakarja omanik või pidaja täidab lisaks I lisas sätestatud nõuetele ka II lisas sätestatud nõudeid.
4. Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui tehakse erand lõike 3 alusel, ei ületa maksimaalne loomkoormus ettevõttes või ettevõtte tootmisüksuses kunagi 39 kg/m2.
5. Kui on täidetud V lisas esitatud kriteeriumid, võivad liikmesriigid lubada lõikes 4 osutatud maksimaalse loomkoormuse suurendamist maksimaalselt 3 kg/m2.
Artikkel 4
Kanadega tegelevate isikute väljaõpe ja juhendamine
1. Liikmesriigid tagavad füüsilisest isikust pidajatele piisava väljaõppe ning asjakohaste koolituskursuste kättesaadavuse.
2. Lõikes 1 nimetatud koolituskursustel keskendutakse heaoluaspektidele ning hõlmatakse eeskätt IV lisas loetletud teemasid.
3. Liikmesriigid tagavad koolituskursuste kontrolli ja heakskiitmise süsteemi loomise. Kanade pidajal peab olema sertifikaat, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus tunnustab ning mis kinnitab nimetatud koolituskursuse läbimist või sellise koolitusega võrdse praktilise kogemuse omandamist.
4. Liikmesriigid võivad tunnistada enne 30. juunit 2010 omandatud kogemused võrdväärseks sellistel koolituskursustel osalemisega ning väljastavad samaväärsust tõendava sertifikaadi.
5. Liikmesriigid võivad näha ette, et lõigetes 1–4 sätestatud nõuded kehtivad ka omanike suhtes.
6. Omanik või pidaja annab nende poolt kanade eest hoolitsema või kanu püüdma ja laadima palgatud või kaasatud isikutele juhiseid ja suuniseid asjaomaste loomade heaolu käsitlevate nõuete kohta, sealhulgas ettevõtetes kasutatavatele väljapraakimismeetoditele esitatavate nõuete kohta.
Artikkel 5
Linnuliha märgistamine
Hiljemalt 31. detsembriks 2009 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb loomade heaolu standarditel põhineva ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu kanaliha, lihatoodete ja valmististe puhul.
Nimetatud aruanne käsitleb võimalikke sotsiaal-majanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ning sellise märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.
Aruandele on lisatud asjakohased õigusloome ettepanekud, kus on arvestatud nimetatud kaalutlusi ning liikmesriikide vabatahtlike märgistussüsteemide kohaldamisel saadud kogemusi.
Artikkel 6
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule
1. Euroopa Toiduohutusameti teadushinnangu põhjal esitab komisjon hiljemalt 31. detsembril 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse geneetiliste parameetrite mõju kindlaks tehtud puudustele, mis põhjustavad kanade ebapiisavat heaolu. Vajaduse korral lisatakse nimetatud aruandele asjakohased õigusloome ettepanekud.
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile vähemalt ühe aasta jooksul tapetud karjade valimi seire põhjal läbi viidud andmete kogumise tulemused. Selleks et ajakohast analüüsi oleks võimalik teostada, peaksid III lisas osutatud valimid ja andmenõuded olema teaduslikult põhjendatud, objektiivsed ja võrreldavad ning need tuleks sätestada vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.
Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohaseks andmete kogumiseks vajada ühenduse rahalist toetust.
3. Olemasolevate andmete põhjal ja võttes arvesse uusi teaduslikke tõendeid, esitab komisjon hiljemalt 30. juuniks 2012 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb käesoleva direktiivi kohaldamist ja selle mõju kanade heaolule, samuti heaolunäitajate arengut. Nimetatud aruandes võetakse arvesse erinevaid tootmistingimusi ja -meetodeid. Samuti võtab komisjon arvesse käesoleva direktiivi sotsiaal-majanduslikke ja haldusmõjusid, sealhulgas piirkondlikke aspekte.
Artikkel 7
Kontroll
▼M1 —————
2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.
Artikkel 8
Hea juhtimistava suunised
Liikmesriigid toetavad hea juhtimistava suuniste väljatöötamist, mis sisaldavad suuniseid käesoleva direktiivi täitmise kohta. Selliste suuniste levitamist ja kasutamist soodustatakse.
Artikkel 9
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest meetmetest hiljemalt 30. juuniks 2010, samuti teatavad nad viivitamata kõikidest edaspidistest karistusi mõjutavatest muudatustest.
Artikkel 10
Rakendusvolitused
Käesoleva direktiivi ühtse rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed võib vastu võtta vastavalt artiklis 11 osutatud menetlusele.
Artikkel 11
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) ( 4 ) loodud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee (komitee).
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
Artikkel 12
Ülevõtmine siseriiklikku õigusesse
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 30. juuniks 2010.
Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 14
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
ETTEVÕTETELE KOHALDATAVAD NÕUDED
Lisaks ühenduse teiste asjakohaste õigusaktide vastavatele sätetele kohaldatakse järgmisi nõudeid.
Jooturid
1. Jooturid paigaldatakse ja neid hooldatakse nii, et vee mahasattumise võimalus oleks minimaalne.
Söötmine
2. Sööt on kas pidevalt või söögikordadena kättesaadav ning seda ei tohi kanadelt ära võtta rohkem kui 12 tundi enne kavandatud tapmist.
Allapanu
3. Kõikidel kanadel on pidev ligipääs allapanule, mille pealispind on kuiv ja pude.
Ventilatsioon ja küte
4. Ventilatsioon peab olema piisav ülekuumenemise vältimiseks ning vajadusel kombineeritud küttesüsteemiga ülearuse niiskuse eemaldamiseks.
Müra
5. Mürataset vähendatakse miinimumini. Ventilaatorid, söötmis- või muud seadmed ehitatakse, paigaldatakse, hoitakse töös ja korras nii, et need tekitaksid võimalikult vähe müra.
Valgustus
6. Kõikides hoonetes on valgustustugevus päevavalgusperioodil vähemalt 20 luksi linnu silmakõrgusel mõõdetuna ning valgustatud on vähemalt 80 % kasutatavast alast. Seda valgustustugevust võib veterinaararsti soovitusel vajadusel ajutiselt vähendada.
7. Valgustuse 24tunnine tsükkel tuleb sisse seada seitsme päeva jooksul pärast kanade hoonesse paigutamist ning see võib lõppeda kolm päeva enne kavandatud tapmist, kusjuures pimedusperioodide kogupikkus peab olema vähemalt kuus tundi ning ühe katkematu pimedusperioodi pikkus vähemalt neli tundi, välja arvatud vähendatud valgustustasemega perioodid.
Kontrollimine
8. Kõiki ettevõttes peetavaid kanu kontrollitakse vähemalt kaks korda päevas. Erilist tähelepanu tuleks osutada sümptomitele, mis viitavad loomade heaolu taseme langemisele ja/või tervise halvenemisele.
9. Tõsiselt vigastatud või ilmsete terviseprobleemide tundemärkidega kanad, kellel on käimisraskused, raskekujuline astsiit või tõsine väärareng ning kes seetõttu tõenäoliselt kannatavad, saavad sobivat ravi või praagitakse viivitamata välja. Vajadusel võetakse ühendust veterinaararstiga.
Puhastamine
10. Kanadega kokkupuutuvad hoonete osad, seadmed ja riistad puhastatakse põhjalikult ja desinfitseeritakse iga kord pärast lõplikku tühjendamist ning enne uue karja tootmisüksusesse sissetoomist. Pärast tootmisüksuse lõplikku tühjendamist tuleb sealt kogu allapanu kõrvaldada ning panna puhas allapanu.
Arvepidamine
11. Omanik või pidaja peab arvestust ettevõtte iga tootmisüksuse järgmiste andmete kohta:
a) sissetoodud kanade arv;
b) kasutatav ala;
c) kanatõud või kanatõugude ristandid, kui need on teada;
d) igal kontrollimisel surnult leitud lindude arv koos surma põhjusega, kui see on teada, samuti põhjusega välja praagitud lindude arv;
e) karja jäänud kanade arv pärast kanade müümist või tapale saatmist.
Neid andmeid säilitatakse vähemalt kolm aastat ning need tehakse pädevale asutusele kättesaadavaks kontrollimise ajal või kui ta seda nõuab.
Kirurgilised sekkumised
12. Keelatud on kõik kirurgilised sekkumised, mis pole tehtud ravi või diagnoosimise eesmärgil ning mille tulemuseks on tundlike kehaosade vigastamine või kaotus või luustiku struktuuri muutmine.
Noka lühendamist võivad liikmesriigid siiski lubada siis, kui kõik muud meetmed sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks on ammendatud. Sellistel juhtudel toimub see üksnes pärast veterinaararstiga konsulteerimist ja tema soovitusel ning seda võib teha üksnes kvalifitseeritud personal alla kümne päeva vanustele tibudele. Lisaks võivad liikmesriigid lubada kanapoegade kastreerimist. Kastreerimist võivad läbi viia üksnes erikoolituse saanud töötajad veterinaararsti järelevalve all.
II LISA
KÕRGEMA LOOMKOORMUSE KASUTAMISEL KEHTIVAD NÕUDED
Teatamine ja dokumenteerimine
Kohaldatakse järgmisi nõudeid.
1. Kui omanik või pidaja kavatseb kasutada loomkoormust, mis on üle 33 kg/m2 eluskaalus, teatab ta sellest pädevale asutusele.
Ta teatab loomkoormuse täpse suuruse ja teavitab pädevat asutust kõigist muutustest loomkoormuses vähemalt 15 päeva enne karja tootmisüksusesse paigutamist.
Kui pädev asutus seda nõuab, lisatakse nimetatud teatele dokument punktis 2 nõutud dokumentatsiooni sisukokkuvõttega.
2. Omanik või pidaja säilitab ning hoiab tootmisüksuses kättesaadavana tootmissüsteeme üksikasjalikult kirjeldava tervikliku dokumentatsiooni. Eelkõige sisaldab see teavet tootmisüksuse ja selle seadmete tehniliste üksikasjade kohta, nagu:
a) tootmisüksuse plaan, millele on märgitud kanade poolt hõivatud pindala suurus;
b) ventilatsioon ning vajadusel jahutus- ja küttesüsteem, kaasa arvatud nende paigutus, ventilatsiooniplaan selliste täpsustatud õhu kvaliteedi sihtparameetritega nagu õhuvool, õhukiirus ja temperatuur;
c) söötmis- ja jootmissüsteemid ning nende paigutus;
d) häire- ja varusüsteemid, mida kasutatakse juhul, kui ei tööta mõni loomade tervise ja heaolu jaoks oluline automatiseeritud või mehhaaniline seade;
e) põranda tüüp ja tavaliselt kasutatav allapanu.
Dokumentatsioon tehakse pädevale asutusele tema taotluse korral kättesaadavaks ning seda ajakohastatakse pidevalt. Eelkõige registreeritakse ventilatsiooni- ja häiresüsteemi tehniline kontroll.
Omanik või pidaja teatab pädevale asutusele viivitamata igast kirjeldatud tootmisüksuses, seadmetes või menetluses tehtud muudatusest, mis võivad tõenäoliselt mõjutada lindude heaolu.
Nõuded ettevõttele – keskkonnanäitajate kontroll
3. Omanik või pidaja tagab, et ettevõtte kõikidesse tootmisüksustesse on paigaldatud ventilatsiooni- ning vajadusel kütte- ja jahutussüsteemid, mis on kavandatud, valmistatud ja mida kasutatakse selliselt, et:
a) kanade peade kõrgusel mõõdetuna ei ületa ammoniaagi (NH3) kontsentratsioon 20 ppm ja süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon ei ületa 3 000 ppm;
b) kui varjus mõõdetud välistemperatuur on üle 30 °C, ei ületa sisetemperatuur välistemperatuuri rohkem kui 3 °C võrra;
c) keskmine suhteline õhuniiskus ettevõtte tootmisüksuse siseruumis 48 tunni jooksul ei ületa 70 %, kui välistemperatuur on alla 10 °C.
III LISA
SEIRE JA JÄRELKONTROLL TAPAMAJAS
(vastavalt artikli 3 lõikes 1 viidatule)
1. Suremus
1.1. Kui loomkoormus on kõrgem kui 33 kg/m2, peavad karja saatedokumendid sisaldama andmeid päevase suremuse taseme ning omaniku või pidaja poolt arvutatud kumulatiivse päevase suremuse taseme kohta ning kanatõugude või kanatõugude ristandite kohta.
1.2. Riikliku veterinaararsti järelevalve all tuleb nimetatud andmed, samuti saabumisel surnud broilerite arv registreerida, märkides ettevõtte ja ettevõtte tootmisüksuse. Andmete usaldusväärtust ning kumulatiivse päevase suremuse taset kontrollitakse, võttes arvesse tapetud broilerite arvu ning tapamajja surnult saabunud broilerite arvu.
2. Tapajärgne kontroll
Määruse (EÜ) nr 854/2004 kohaselt läbi viidavate kontrollide raames hindab riiklik veterinaararst tapajärgse kontrolli tulemusi, et selgitada välja teised ebapiisavatele heaolutingimustele viitavad tunnused, näiteks kontaktse dermatiidi ebatavalised tasemed, parasitism ja süsteemsed haigused päritoluettevõttes või päritoluettevõtte tootmisüksuses.
3. Tulemustest teavitamine
Kui lõikes 1 osutatud suremustase või lõikes 2 osutatud tapajärgse kontrolli tulemused viitavad loomade ebapiisavatele heaolutingimustele, edastab riiklik veterinaararst need andmed loomade omanikule või pidajale ning pädevale asutusele. Loomade omanik või pidaja ja pädev asutus peavad võtma vajalikud meetmed.
IV LISA
KOOLITUS
Artikli 4 lõikes 2 nimetatud koolituskursused hõlmavad vähemalt kanade kaitset käsitlevaid ühenduse õigusakte ning eriti järgmist:
a) I ja II lisa;
b) füsioloogia, eriti jootmis- ja söötmisvajadused, loomade käitumine ja stressi mõiste;
c) kanade hoolika kohtlemise praktilised aspektid ning kanade püüdmine, laadimine ja transport;
d) kanade vältimatu abi, hädatapmine ja väljapraakimine;
e) ennetavad bio-ohutusmeetmed.
V LISA
SUUREMA LOOMKOORMUSE KASUTAMISE KRITEERIUMID
(vastavalt artikli 3 lõikes 5 viidatule)
1. Kriteeriumid
a) pädeva asutuse poolt kahe viimase aasta jooksul ettevõttes läbi viidud seire tulemusel ei avastatud puudujääke seoses käesoleva direktiivi nõuete täitmisega ning
b) ettevõtte omanik või pidaja teostab seiret artiklis 8 osutatud hea juhtimistava suuniseid kasutades ning
c) ettevõtte vähemalt seitsmes üksteisele vahetult järgnevas kontrollitud karjas oli kumulatiivne päevase suremuse tase alla 1 % + 0,06 % korrutatuna karja tapavanusega päevades.
Kui pädev asutus ei ole kahe viimase aasta jooksul ettevõttes seiret läbi viinud, tuleb läbi viia vähemalt üks seire, et kontrollida, kas punktis a osutatud nõue on täidetud.
2. Erakordsed asjaolud
Erandina lõike 1 punktist c võib pädev asutus otsustada suurendada loomkoormust, kui omanik või pidaja on esitanud piisava selgituse selle kohta, et kõrgema kumulatiivse päevase suremuse on põhjustanud erakordne olukord, või on näidanud, et puudused on tekkinud temast sõltumatutel põhjustel.
( 1 ) EÜT L 143, 7.6.1991, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2029/2006 (ELT L 414, 30.12.2006, lk 29).
( 2 ) EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 394/2007 (ELT L 98, 13.4.2007, lk 3).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) ►C1 (EL) 2017/625 ◄ , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) ( ►C1 ELT L 95, 7.4.2017, lk 1 ◄ ).
( 4 ) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).