EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02006L0025-20190726
Directive 2006/25/EC of the European Parliament and of the Council of 5 April 2006 on the minimum health and safety requirements regarding the exposure of workers to risks arising from physical agents (artificial optical radiation) (19th individual Directive within the meaning of Article 16(1) of Directive 89/391/EEC)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
02006L0025 — ET — 26.07.2019 — 004.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/25/EÜ, 5. aprill 2006, (ELT L 114 27.4.2006, lk 38) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2007, |
L 165 |
21 |
27.6.2007 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008, |
L 311 |
1 |
21.11.2008 |
|
|
L 353 |
8 |
28.12.2013 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1243, 20. juuni 2019, |
L 198 |
241 |
25.7.2019 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/25/EÜ,
5. aprill 2006,
töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (tehislik optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
I JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesolev direktiiv, mis on üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestab miinimumnõuded töötajate kaitseks tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate või tuleneda võivate riskide eest nende tervisele ja ohutusele töö ajal.
2. Käesolev direktiiv osutab töötajate tervise- ja ohutusriskile, mis tuleneb tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute kahjulikest mõjudest silmadele ja nahale.
3. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse tervikuna kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või täpsemate sätete kohaldamist.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) optiline kiirgus – elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100 nm kuni 1 mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultraviolettkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks.
i) ultraviolettkiirgus – optiline kiirgus, mille lainepikkuse väärtus on vahemikus 100 nm kuni 400 nm. Ultraviolettpiirkond jaguneb: UV-A (315-400 nm), UV-B (280–315 nm) ja UV-C (100-280 nm);
ii) nähtav valgus – optiline kiirgus, mille lainepikkuse väärtus on vahemikus 380 kuni 780 nm;
iii) infrapunakiirgus – optiline kiirgus, mille lainepikkuse väärtus on vahemikus 780 nm kuni 1 mm. Infrapunapiirkond jaguneb: IR-A (780-1 400 nm), IR-B (1 400 –3 000 nm) ja IR-C (3 000 nm-1 mm);
b) laser (valguse võimendamine stimuleeritud kiirguse kaudu) – seade, mida saab, peamiselt juhitava stimuleeritud emissiooni tõttu, kasutada optilise kiirguse lainepikkuse vahemikus oleva elektromagnetkiirguse tekitamiseks või võimendamiseks;
c) laserkiirgus – laserist lähtuv optiline kiirgus;
d) mittekoherentne kiirgus – optiline kiirgus mis ei ole laserkiirgus;
e) kokkupuute piirväärtused – optilise kiirgusega kokkupuute piirväärtused, mis põhinevad otseselt kindlaksmääratud tervisemõjule ja bioloogilistele kaalutlustele. Vastavus nimetatud piirväärtustele tagab, et optilise kiirguse tehisallikatega kokkupuutuvad töötajad on kaitstud kõikide teadaolevate kahjulike tervisemõjude eest;
f) kiirgusintensiivsus (E) või võimsustihedus – kiirguse võimsus pindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta (W m-2);
g) kokkupuude kiirgusega (H) – kiirgusintensiivsuse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2);
h) kiirgustihedus (L) – kiirgusvoog või väljundvõimsus ruuminurgaühiku ja pindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetri ja steradiaani kohta (W m–2 sr-1);
i) tase – kiirgusintensiivsuse, kiirguse ja kiirgustiheduse koostoime/koosmõju, millega töötaja kokku puutub.
Artikkel 3
Kokkupuute piirväärtused
1. Muudest, kui looduslikest optilise kiirguse allikatest pärineva mittekoherentse kiirgusega kokkupuute piirväärtused on sätestatud I lisas.
2. Laserkiirgusega kokkupuute piirväärtused on sätestatud II lisas.
II JAGU
TÖÖANDJATE KOHUSTUSED
Artikkel 4
Kokkupuute kindlaksmääramine ja riskianalüüs
1. Kui töötajad puutuvad kokku tehislike optilise kiirguse allikatega, peab tööandja direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindama ja vajaduse korral mõõtma ja/või arvutama optilise kiirgusega kokkupuute tasemeid, millega töötajad tõenäoliselt kokku puutuvad, et oleks võimalik kindlaks määrata ja jõustada vajalikud meetmed kokkupuute piiramiseks kohaldatavate piirväärtusteni. Hindamise, mõõtmise ja/või arvutamise metoodika järgib laserkiirguse osas Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni (IEC) standardeid ja mittekoherentse kiirguse osas Rahvusvahelise Valgustuskomisjoni (CIE) ja Euroopa Standardikomitee (CEN) soovitusi. Kokkupuutesituatsioonides, mis ei ole hõlmatud nimetatud standardite ja soovitustega ja kuni asjakohased EL standardid või soovitused muutuvad kättesaadavaks, kasutatakse hindamisel, mõõtmisel ja/või arvutamisel kasutusel olevaid siseriiklikke või rahvusvahelisi teaduspõhiseid juhiseid. Mõlemas kokkupuutesituatsioonis võib hindamisel arvesse võtta seadme valmistaja poolt esitatud teavet, kui seade on hõlmatud asjakohaste ühenduse direktiividega.
2. Lõikes 1 osutatud hindamist, mõõtmist ja/või arvutusi kavandavad ja teostavad pädevad teenistused või isikud kohase tihedusega, arvestades eelkõige direktiivi 89/391/EMÜ artiklite 7 ja 11 sätteid pädevate teenistuste või isikute ning töötajatega konsulteerimise ja nende osalemise kohta. Lõikes 1 nimetatud kokkupuute taseme hindamisel saadud andmed, sealhulgas mõõtmisel ja/või arvutusel saadud andmeid, säilitatakse sobival kujul nii, et neid oleks hiljem võimalik kasutada.
3. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikele 3 pöörab tööandja riskianalüüsil erilist tähelepanu järgmisele:
a) tehislike optilise kiirguse allikatega kokkupuute tase, lainepikkuste vahemik ja kestus;
b) käesoleva direktiivi artiklis 3 sätestatud kokkupuute piirväärtused;
c) eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju;
d) optilise kiirguse ja valgustundlike kemikaalide omavahelise koostoime poolt töökohal töötajate tervisele ja ohutusele avalduv mõju;
e) kaudsed mõjud nagu ajutine pimestamine, plahvatus või tulekahju;
f) tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute taseme vähendamiseks kavandatud asendusseadmete olemasolu;
g) tervisekontrolli käigus saadavad asjakohased andmed, sealhulgas avaldatud andmed, kuivõrd see on võimalik;
h) kokkupuude mitme tehisliku optilise kiirguse allikaga;
i) asjakohase IEC standardi kohane laserile kohaldatav klassifikatsioon ja kõik vastavad klassifikatsioonid kõikide tehislike allikate kohta, mis võivad tekitada sarnast kahju kui 3b või 4 klassi laser;
j) optilise kiirguse allikate ja nendega seotud töövahendite tootjate poolt antud andmed, mis vastavad asjaomastele ühenduse direktiividele.
4. Tööandja valduses peab olema riskianalüüs, mis vastab direktiivi 89/391/EMÜ artikli 9 lõike 1 punktile a, ning ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid tuleb võtta kooskõlas käesoleva direktiivi artiklitega 5 ja 6. Riskianalüüs kantakse vastavalt siseriiklikule õigusele ja tavale sobivale andmekandjale; selles võib sisalduda tööandja põhjendus selle kohta, et optilise kiirgusega seotud riskide laad ja ulatus teeb edasise üksikasjaliku riskianalüüsi tarbetuks. Riskianalüüsi ajakohastatakse korrapäraselt, eriti siis kui on toimunud olulisi muudatusi, mis põhjustavad selle vananemist, või kui tervisekontrolli tulemused näitavad, et see on vajalik.
Artikkel 5
Riskide vältimisele või vähendamisele suunatud sätted
1. Arvestades tehnika arengut ja meetmete kättesaadavust riski kontrollimiseks selle tekkimisel, kõrvaldatakse tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevad riskid või vähendatakse neid võimalikult madalale tasemele.
Tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevate riskide vähendamine toimub direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud üldiste ennetuspõhimõtete alusel.
2. Kui artikli 4 lõikes 1 osutatud riskianalüüs näitab tehislike optilise kiirguse allikatega kokku puutuvate töötajate osas võimalust, et kokkupuute piirväärtused võivad olla ületatud, loob ja rakendab tööandja piirväärtusi ületava kokkupuute vältimiseks mõeldud tehniliste ja/või korralduslike meetmete tegevuskava, võttes eelkõige arvesse järgmist:
a) muud töömeetodid, mis vähendavad optilisest kiirgusest põhjustatud riske;
b) vähem optilist kiirgust tekitavate seadmete valik, võttes arvesse tehtavat tööd;
c) tehnilised meetmed optilise kiirguse vähendamiseks, sealhulgas vajaduse korral blokeerimisseadmete, varjestusseadmete või nendega sarnaste tervisekaitse seadmete kasutamine;
d) töövahendite, tööruumide ja töökohasüsteemide sobivad hooldusprogrammid;
e) tööruumide ja töökohtade kujundus ja paigutus;
f) kokkupuute kestuse ja taseme piiramine;
g) asjakohaste isikukaitsevahendite kättesaadavus;
h) seadme tootja juhendid, kui seade on hõlmatud asjakohaste ühenduse direktiividega.
3. Artikli 4 kohaselt tehtud riskianalüüsi alusel tähistatakse tööruumid, kus töötajad võivad kokku puutuda tehislikest allikatest eralduvate optilise kiirguse tasemetega, mis ületavad kokkupuute piirväärtusi, asjakohaste märkidega vastavalt nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiivile 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärkide miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses). ( 1 ) Asjaomased piirkonnad tähistatakse ning neile ligipääsu piiratakse kui see on tehniliselt teostatav ja kui on olemas kokkupuute piirväärtuste ületamise risk.
4. Töötajate kokkupuude ei tohi ületada kokkupuute piirväärtusi. Kui hoolimata tööandja poolt käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks tehislike optilise kiirguse allikate osas võetavatele meetmetele kokkupuute piirväärtusi ületatakse, võtab tööandja igal juhul kohe meetmeid, et vähendada kokkupuudet allapoole piirväärtusi. Tööandja teeb kindlaks kokkupuute piirväärtuste ületamise põhjused ja kohandab vastavalt kaitse- ja ennetusmeetmeid, et vältida piirväärtuste taasületamist.
5. Vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 15 kohandab tööandja käesolevas artiklis nimetatud meetmeid vastavalt eriti tundlikesse riskirühmadesse kuuluvate töötajate vajadustele.
Artikkel 6
Töötajate teavitamine ja koolitus
Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikleid 10 ja 12, tagab tööandja, et tööl tehisliku optilise kiirgusega kokkupuutuvad töötajad ja/või nende esindajad saavad vajalikku teavet ja koolitust, mis on seotud käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud riskianalüüsi tulemustega, mis käsitleb eelkõige:
a) käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud meetmeid;
b) kokkupuute piirväärtusi ja nendega seotud võimalikke riske;
c) käesoleva direktiivi artikli 4 kohaselt tehtud tehisliku optilise kiirgusega kokkupuute tasemete hindamise, mõõtmise ja/või arvutuste tulemusi koos nende tähenduse ja võimalike riskide selgitusega;
d) seda, kuidas avastada kokkupuute kahjulikke mõjusid tervisele ja kuidas neist teatada;
e) asjaolusid, mille korral on töötajatel õigus tervisekontrollile;
f) ohutut töökorraldust kokkupuudest tingitud riskide vähendamiseks;
g) asjakohaste isikukaitsevahendite nõuetekohast kasutamist.
Artikkel 7
Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga reguleeritud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
III JAGU
MUUD SÄTTED
Artikkel 8
Tervisekontroll
1. Liikmesriigid võtavad direktiivi 89/391/EMÜ artikli 14 kohaselt vastu sätted töötajate asjakohase tervisekontrolli tagamiseks, eesmärgiga vältida ja õigeaegselt avastada optilise kiirgusega kokkupuutest tulenevaid kahjulikke tervisemõjusid, samuti vältida pikaajalisi tervise riske ja krooniliste haiguste riske.
2. Liikmesriigid tagavad, et tervisekontrolli teeb arst, töötervishoiuspetsialist või tervisekontrolli eest vastutav meditsiiniasutus, kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga.
3. Liikmesriigid loovad korra tagamaks, et iga töötaja kohta, kes läbib lõike 1 nõuete kohaselt tervisekontrolli, koostatakse individuaalne sanitaarraamat, mida hoitakse ajakohastatuna. Sanitaarraamat sisaldab läbitud tervisekontrollide kokkuvõtet. Neid peetakse sellisel kujul, et neid oleks võimalik kasutada ka hiljem, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Pädevale asutusele antakse taotluse korral asjassepuutuvate sanitaarraamatute koopiad, võttes arvesse konfidentsiaalsusnõuet. Tööandja võtab asjakohaseid meetmeid, et arstil, töötervishoiuspetsialistil või tervisekontrolli eest vastutaval meditsiiniasutusel, nagu liikmesriik on määranud, kui see on asjakohane, oleks juurdepääs artiklis 4 nimetatud riskianalüüsi tulemustele, kui need on tervisekontrolli tegemiseks vajalikud. Töötajal on taotluse korral õigus tutvuda oma sanitaarraamatuga.
4. Juhul kui avastatakse piirväärtusi ületav kokkupuude, võimaldatakse asjaomas(te)le töötaja(te)le arstlik läbivaatlus kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga. Tervisekontrolli tehakse ka siis, kui tervisekontrolli tulemusena leitakse töötajal kindlaksmääratav haigus või kahjulik tervisemõju, mis arsti või töötervishoiuspetsialisti arvates on tööl optilise kiirgusega kokkupuutumise tagajärg. Mõlemal juhul, kui piirväärtusi on ületatud või kui tehakse kindlaks kahjulik tervisemõju (sealhulgas haigus):
a) teatab arst või mõni muu piisavalt kvalifitseeritud isik töötajale isiklikult temaga seotud tulemusest. Eelkõige peab ta saama teabe ja soovitused tervisekontrolli kohta, mis tal tuleks pärast kokkupuute lõppemist läbida;
b) tööandjat teavitatakse kõikidest tervisekontrolli olulistest tulemustest, kooskõlas arstisaladuse põhimõttega;
c) tööandja:
— vaatab läbi artikli 4 kohaselt tehtud riskianalüüsi,
— vaatab läbi meetmed, mis on artikli 5 kohaselt ette nähtud riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks,
— võtab arvesse töötervishoiuspetsialisti või muu vastava kvalifikatsiooniga isiku või pädeva asutuse soovitusi, rakendades riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks nõutavaid meetmeid kooskõlas artikliga 5, ja
— korraldab tervisekontrolli jätkamist ja tagab teiste sarnases kokkupuutes viibinud töötajate tervisliku seisundi kindlakstegemise. Sellistel juhtudel võib pädev arst või töötervishoiuspetsialist või pädev asutus teha ettepaneku, et kokkupuutunud isik läbiks arstliku kontrolli.
Artikkel 9
Karistused
Liikmesriigid näevad ette piisavad karistused, mida tuleb kohaldada vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud siseriiklike õigusaktide rikkumise korral. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 10
Lisade muutmine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse töövahendite või töökohtade projekteerimist, ehitamist, tootmist või valmistamist käsitlevat tehnilist ühtlustamist ja standardimist, tehnika arengut, muudatusi ühtlustatud Euroopa standardites või rahvusvahelistes spetsifikaatides ning uusi teaduslikke avastusi optilise kiirgusega kokkupuute kohta töökeskkonnas. Need muudatused ei tohi kaasa tuua lisades sätestatud kokkupuute piirväärtuste muutmist.
Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 10b sätestatud menetlust.
Artikkel 10a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 2 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 10b
Kiirmenetlus
1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 10a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.
▼M4 —————
IV JAGU
LÕPPSÄTTED
▼M1 —————
Artikkel 13
Praktiline juhend
Käesoleva direktiivi rakendamise lihtsustamiseks koostab komisjon artiklite 4 ja 5 ning I ja II lisa kohta praktilise juhendi.
Artikkel 14
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 27 April 2010. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetavate või juba vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 14a
1. Ilma et see piiraks töötajate tervise ja ohutuse valdkonnas kehtivaid kaitse ja ennetamise üldpõhimõtteid, võib Prantsusmaa seoses Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonnaga (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses) (edaspidi: „Mayotte”) kuni 31. detsembrini 2017 kõrvale kalduda käesoleva direktiivi järgimiseks vajalike sätete kohaldamisest tingimusel, et nimetatud kohaldamise jaoks on vaja tehnilisi erisüsteeme, mis Mayotte’is puuduvad.
Esimest lõiku ei kohaldata käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 1 sätestatud kohustuste suhtes või käesolevas direktiivis sätestatud selliste kohustuste suhtes, mis kajastavad direktiiviga 89/391/EMÜ kehtestatud üldpõhimõtteid.
2. Enne kõiki käesolevast direktiivist tehtavaid erandeid, mis tulenevad 1. jaanuaril 2014 kehtivate meetmete kohaldamisest või uute meetmete vastuvõtmisest, tuleb korraldada konsulteerimine sotsiaalpartneritega kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga. Kõnealuseid erandeid kohaldades tuleb järgida tingimusi, mis tagavad selle, et töötajatele Mayotte’il valitsevast eriomasest olukorrast tulenevad riskid viiakse miinimumini ja et asjaomaste töötajate tervist kontrollitakse põhjalikumalt.
3. Riiklikud erandid vaadatakse läbi igal aastal pärast sotsiaalpartneritega konsulteerimist ja tühistatakse kohe, kui ei esine enam asjaolusid, mis õigustavad nende kohaldamist.
Artikkel 15
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 16
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
Mittekoherentne optiline kiirgus
Biofüüsikaliselt asjakohased optilise kiirgusega kokkupuute väärtused on võimalik määrata allpool toodud valemitega. Kasutatav valem sõltub kiirgusallikast eralduva kiirguse lainepiirkonnast ja tulemusi tuleks võrrelda tabelis 1.1. esitatud vastavate kokkupuute piirväärtustega. Ühe optilise kiirguse allika kohta võib olla rohkem for üks kokkupuute väärtus ja sellele vastav kokkupuute piirväärtus.
Numeratsioon a–o viitab vastavale reale tabelis 1.1.
|
a) |
|
(Heff on asjassepuutuv ainult vahemikus 180 kuni 400 nm) |
|
b) |
|
(HUVA on asjassepuutuv ainult vahemikus 315 kuni 400 nm) |
|
c), d) |
|
(LB on asjassepuutuv ainult vahemikus 300 kuni 700 nm) |
|
e), f) |
|
(EB on asjassepuutuv ainult vahemikus 300 kuni 700 nm) |
|
g–l) |
|
(Vaata tabelist 1.1 asjakohased λ1 ja λ2 väärtused) |
|
m), n) |
|
(EIR on asjassepuutuv ainult vahemikus 780 kuni 3 000 nm) |
|
o) |
|
(Hskin on asjassepuutuv ainult vahemikus 380 kuni 3 000 nm) |
Käesoleva direktiivi eesmärkidel võib ülalpool esitatud valemid asendada järgmiste avaldistega ja kasutades järgmistes tabelites esitatud diskreetseid väärtusi:
|
a) |
|
ja
|
|
b) |
|
ja
|
|
c), d) |
|
|
|
e), f) |
|
|
|
g–l) |
|
(Vaata tabelist 1.1 asjakohased λ1 ja λ 2 väärtused) |
|
m), n) |
|
|
|
o) |
|
ja
|
Märkused:
|
Eλ (λ,t), Eλ |
spektraalne kiirgusintensiivus ehk võimsuse spektraaltihedus – teatud pinnale langeva kiirguse võimsus pindalaühiku kohta, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja nanomeetri kohta [W m-2 nm-1]; Eλ (λ,t) ja Eλ väärtused saadakse mõõtmise teel või võib need anda seadme valmistaja; |
|
Eeff |
efektiivne kiirgusintensiivsus (UV piirkond) – S (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus UV lainepikkuste vahemikus 180 kuni 400 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
H |
kokkupuude kiirgusega – kiirgustiheduse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m-2]; |
|
Heff |
efektiivne kokkupuude kiirgusega – S (λ) järgi spektraalselt kaalutud kokkupuude kiirgusega, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m-2]; |
|
EUVA |
kogukiirgusintensiivsus (UVA) – arvutuslik kiirgustihedus UV-A lainepikkuse vahemikus 315 kuni 400 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
HUVA |
kokkupuude kiirgusega – kiirgustiheduse integraal aja ja lainepikkuse järgi või kiirgustiheduse summa UV-A lainepikkuse vahemikus 315 kuni 400 nm, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m-2]; |
|
S (λ) |
spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse silmadele ja nahale suunatud tervisemõju sõltuvuse UV kiirguse lainepikkusest, (tabel 1.2) [ühikuta suurus]; |
|
t, Δt |
aeg, kokkupuute kestus, mida väljendatakse sekundites [s]; |
|
λ |
lainepikkus, mida väljendatakse nanomeetrites [nm]; |
|
Δ λ |
ribalaius, mida väljendatakse nanomeetrites [nm], arvutus- või mõõteintervallid; |
|
Lλ (λ), Lλ |
allika spektraalne kiirgustihedus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta, steradiaani kohta ja nanomeetri kohta [W m-2 sr -1 nm-1]; |
|
R (λ) |
spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse nähtava valguse ja IR-A kiirguse poolt silmadele põhjustatud termilise kahjustuse sõltuvuse lainepikkusest (tabel 1.3) [ühikuta suurus]; |
|
LR |
efektiivne kiirgustihedus (termiline kahjustus) – R (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [W m-2 sr -1]; |
|
B (λ) |
spektraalne kaalutegur, mis võtab arvesse sinise valguse poolt silmadele põhjustatud fotokeemilise kahjustuse sõltuvuse lainepikkusest (tabel 1.3) [ühikuta suurus]; |
|
LB |
efektiivne kiirgustihedus (sinine valgus) – B (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgustihedus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [W m-2 sr–1]; |
|
EB |
efektiivne kiirgusintensiivus (sinine valgus) – B (λ) järgi spektraalselt kaalutud arvutuslik kiirgusintensiivsus, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
EIR |
kogukiirgusintensiivsus (termiline kahjustus) – arvutuslik kiirgustihedus infrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 780 kuni 3 000 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
Eskin |
kogukiirgusintensiivsus (nähtav valgus, IR-A ja IR-B) – arvutuslik kiirgustihedus nähtava valguse ja infrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 380 kuni 3 000 nm, mida väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]; |
|
Hskin |
kokkupuude kiirgusega – kiirgustiheduse integraal aja ja lainepikkuse järgi või kiirgustiheduse summa nähtava valguse ja infrapunakiirguse lainepikkuse vahemikus 380 kuni 3 000 nm, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta (J m-2); |
|
α |
nägemisnurk – nurk, mille all paistab nähtav allikas vaatepunktist ümbritsevas ruumis, mida väljendatakse milliradiaanides (mrad). Nähtav allikas on tõeline või virtuaalne objekt, mis moodustab võrkkestale väikseima võimaliku kujutise. |
Tabel 1.1
Kokkupuute piirväärtused mittekoherentsele optilisele kiirgusele
|
Indeks |
Lainepikkus nm |
Kokkupuute piirväärtus |
Ühikud |
Märkused |
Kehaosa |
Oht |
||
|
a. |
180-400 (UV-A, UV-B ja UV-C) |
Heff = 30 Päeva kestus 8 tundi |
[J m-2] |
|
silma sarvkest
nahk |
valgusest põhjustatud sarvkestapõletik fotokeratiit sidekestapõletik/konjunktiviit kae moodustumine/kataraktogenees erüteemia elastoos nahavähk |
||
|
b. |
315-400 (UV-A) |
HUVA = 104 Päeva kestus 8 tundi |
[J m-2] |
|
silmalääts |
kaemoodustumie/kataraktogenees |
||
|
c. |
300-700 (sinine valgus) vt märkus 1 |
kui t ≤ 10 000 s |
LB:[W m-2 sr-1] t: [sekundit] |
kui α ≥ 11 mrad |
silma võrkkest |
valgusest põhjustatud võrkkesta põletik/fotoretiniit |
||
|
d. |
300-700 (sinine valgus) vt märkus 1 |
LB = 100 kui t > 10 000 s |
[W m-2 sr-1] |
|||||
|
e. |
300-700 (sinine valgus) vt märkus 1 |
kui t ≤ 10 000 s |
EB: [W m-2] t: [sekundit] |
kui α < 11 mrad vt märkus 2 |
||||
|
f. |
300-700 (sinine valgus) (vt märkus 1) |
EB = 0,01 t >10 000 s |
[W m-2] |
|||||
|
g. |
380-1 400 (nähtav valgus ja IR-A) |
kui t >10 s |
[W m-2 sr-1] |
Cα = 1,7 kui α ≤ 1,7 mrad Cα = α kui 1,7 ≤ α ≤ 100 mrad Cα = 100 kui α > 100 mrad λ1= 380; λ2= 1 400 |
silma võrkkest |
võrkkesta põletus |
||
|
h. |
380-1 400 (nähtav valgus ja IR-A) |
kui 10 μs ≤ t ≤ 10 s |
LR:[W m-2 sr-1] t: [sekundit] |
|||||
|
i. |
380-1 400 (nähtav valgus ja IR-A) |
kui t <10 μs |
[W m-2 sr-1] |
|||||
|
j. |
780-1 400 (IR-A) |
kui t > 10 s |
[W m-2 sr-1] |
Cα = 11 kui α ≤ 11 mrad Cα = α kui 11≤ α ≤ 100 mrad Cα = 100 kui á > 100 mrad (mõõtevaateväli 11 mrad) λ1= 780; λ2= 1 400 |
silma võrkkest |
võrkkesta põletus |
||
|
k. |
780-1 400 (IR-A) |
kui 10 μs ≤ t ≤ 10 s |
LR: [W m-2 sr-1] t: [sekundit] |
|||||
|
l. |
780-1 400 (IR-A) |
kui t < 10 μs |
[W m-2 sr-1] |
|||||
|
m. |
780-3 000 (IR-A ja IR-B) |
EIR = 18 000 t-0,75 kui t ≤ 1 000 s |
E: [Wm-2] t: [sekundit] |
|
|
sarvkesta põletus kae moodustumine |
||
|
n. |
780-3 000 (IR-A ja IR-B) |
EIR = 100 kui t > 1 000 s |
[W m-2] |
|||||
|
o. |
380-3 000 (nähtav valgus, IR-A) ja IR-B) |
Hskin = 20 000 t0,25 kui t < 10 s |
H: [J m-2] t: [sekundit] |
|
nahk |
põletus |
||
|
Märkus 1: Vahemik 300 kuni 700 nm hõlmab osa UV-B kiirgusest, kogu UV-A kiirguse ja enamuse nähtavast valgusest; siiski viidatakse üldjuhul nendega seotud ohtude korral “sinise valguse” ohule. Rangelt võttes hõlmab sinine valgus ainult umbes vahemikku 400 kuni 490 nm. Märkus 2: Eriti väikeste allikate fikseerimise korral (nägemisnurk α < 11 mrad), võib LB ümber arvestada EB-ks. Tavaliselt kohaldatakse seda vaid oftalmoloogiliste instrumentide puhul või liikumatu silma korral anesteesia ajal. Maksimaalne “vaatamise aeg” leitakse: tmax = 100 / EB kus EB väljendatakse ühikuga W m-2. Tavaliste nägemisülesannete ajal ei ületa see silma liikumise tõttu 100 s. |
||||||||
Tabel 1.2
S (λ) [ühikuta suurus], 180 nm kuni 400 nm
|
λ (nm) |
S (λ) |
λ (nm) |
S (λ) |
λ (nm) |
S (λ) |
λ (nm) |
S (λ) |
λ (nm) |
S (λ) |
|
180 |
0,0120 |
228 |
0,1737 |
276 |
0,9434 |
324 |
0,000520 |
372 |
0,000086 |
|
181 |
0,0126 |
229 |
0,1819 |
277 |
0,9272 |
325 |
0,000500 |
373 |
0,000083 |
|
182 |
0,0132 |
230 |
0,1900 |
278 |
0,9112 |
326 |
0,000479 |
374 |
0,000080 |
|
183 |
0,0138 |
231 |
0,1995 |
279 |
0,8954 |
327 |
0,000459 |
375 |
0,000077 |
|
184 |
0,0144 |
232 |
0,2089 |
280 |
0,8800 |
328 |
0,000440 |
376 |
0,000074 |
|
185 |
0,0151 |
233 |
0,2188 |
281 |
0,8568 |
329 |
0,000425 |
377 |
0,000072 |
|
186 |
0,0158 |
234 |
0,2292 |
282 |
0,8342 |
330 |
0,000410 |
378 |
0,000069 |
|
187 |
0,0166 |
235 |
0,2400 |
283 |
0,8122 |
331 |
0,000396 |
379 |
0,000066 |
|
188 |
0,0173 |
236 |
0,2510 |
284 |
0,7908 |
332 |
0,000383 |
380 |
0,000064 |
|
189 |
0,0181 |
237 |
0,2624 |
285 |
0,7700 |
333 |
0,000370 |
381 |
0,000062 |
|
190 |
0,0190 |
238 |
0,2744 |
286 |
0,7420 |
334 |
0,000355 |
382 |
0,000059 |
|
191 |
0,0199 |
239 |
0,2869 |
287 |
0,7151 |
335 |
0,000340 |
383 |
0,000057 |
|
192 |
0,0208 |
240 |
0,3000 |
288 |
0,6891 |
336 |
0,000327 |
384 |
0,000055 |
|
193 |
0,0218 |
241 |
0,3111 |
289 |
0,6641 |
337 |
0,000315 |
385 |
0,000053 |
|
194 |
0,0228 |
242 |
0,3227 |
290 |
0,6400 |
338 |
0,000303 |
386 |
0,000051 |
|
195 |
0,0239 |
243 |
0,3347 |
291 |
0,6186 |
339 |
0,000291 |
387 |
0,000049 |
|
196 |
0,0250 |
244 |
0,3471 |
292 |
0,5980 |
340 |
0,000280 |
388 |
0,000047 |
|
197 |
0,0262 |
245 |
0,3600 |
293 |
0,5780 |
341 |
0,000271 |
389 |
0,000046 |
|
198 |
0,0274 |
246 |
0,3730 |
294 |
0,5587 |
342 |
0,000263 |
390 |
0,000044 |
|
199 |
0,0287 |
247 |
0,3865 |
295 |
0,5400 |
343 |
0,000255 |
391 |
0,000042 |
|
200 |
0,0300 |
248 |
0,4005 |
296 |
0,4984 |
344 |
0,000248 |
392 |
0,000041 |
|
201 |
0,0334 |
249 |
0,4150 |
297 |
0,4600 |
345 |
0,000240 |
393 |
0,000039 |
|
202 |
0,0371 |
250 |
0,4300 |
298 |
0,3989 |
346 |
0,000231 |
394 |
0,000037 |
|
203 |
0,0412 |
251 |
0,4465 |
299 |
0,3459 |
347 |
0,000223 |
395 |
0,000036 |
|
204 |
0,0459 |
252 |
0,4637 |
300 |
0,3000 |
348 |
0,000215 |
396 |
0,000035 |
|
205 |
0,0510 |
253 |
0,4815 |
301 |
0,2210 |
349 |
0,000207 |
397 |
0,000033 |
|
206 |
0,0551 |
254 |
0,5000 |
302 |
0,1629 |
350 |
0,000200 |
398 |
0,000032 |
|
207 |
0,0595 |
255 |
0,5200 |
303 |
0,1200 |
351 |
0,000191 |
399 |
0,000031 |
|
208 |
0,0643 |
256 |
0,5437 |
304 |
0,0849 |
352 |
0,000183 |
400 |
0,000030 |
|
209 |
0,0694 |
257 |
0,5685 |
305 |
0,0600 |
353 |
0,000175 |
|
|
|
210 |
0,0750 |
258 |
0,5945 |
306 |
0,0454 |
354 |
0,000167 |
|
|
|
211 |
0,0786 |
259 |
0,6216 |
307 |
0,0344 |
355 |
0,000160 |
|
|
|
212 |
0,0824 |
260 |
0,6500 |
308 |
0,0260 |
356 |
0,000153 |
|
|
|
213 |
0,0864 |
261 |
0,6792 |
309 |
0,0197 |
357 |
0,000147 |
|
|
|
214 |
0,0906 |
262 |
0,7098 |
310 |
0,0150 |
358 |
0,000141 |
|
|
|
215 |
0,0950 |
263 |
0,7417 |
311 |
0,0111 |
359 |
0,000136 |
|
|
|
216 |
0,0995 |
264 |
0,7751 |
312 |
0,0081 |
360 |
0,000130 |
|
|
|
217 |
0,1043 |
265 |
0,8100 |
313 |
0,0060 |
361 |
0,000126 |
|
|
|
218 |
0,1093 |
266 |
0,8449 |
314 |
0,0042 |
362 |
0,000122 |
|
|
|
219 |
0,1145 |
267 |
0,8812 |
315 |
0,0030 |
363 |
0,000118 |
|
|
|
220 |
0,1200 |
268 |
0,9192 |
316 |
0,0024 |
364 |
0,000114 |
|
|
|
221 |
0,1257 |
269 |
0,9587 |
317 |
0,0020 |
365 |
0,000110 |
|
|
|
222 |
0,1316 |
270 |
1,0000 |
318 |
0,0016 |
366 |
0,000106 |
|
|
|
223 |
0,1378 |
271 |
0,9919 |
319 |
0,0012 |
367 |
0,000103 |
|
|
|
224 |
0,1444 |
272 |
0,9838 |
320 |
0,0010 |
368 |
0,000099 |
|
|
|
225 |
0,1500 |
273 |
0,9758 |
321 |
0,000819 |
369 |
0,000096 |
|
|
|
226 |
0,1583 |
274 |
0,9679 |
322 |
0,000670 |
370 |
0,000093 |
|
|
|
227 |
0,1658 |
275 |
0,9600 |
323 |
0,000540 |
371 |
0,000090 |
|
|
Tabel 1.3
B (λ), R (λ) [ühikuta suurused], 380 nm kuni 1 400 nm
|
λ (nm) |
B (λ) |
R (λ) |
|
300 ≤ λ < 380 |
0,01 |
— |
|
380 |
0,01 |
0,1 |
|
385 |
0,013 |
0,13 |
|
390 |
0,025 |
0,25 |
|
395 |
0,05 |
0,5 |
|
400 |
0,1 |
1 |
|
405 |
0,2 |
2 |
|
410 |
0,4 |
4 |
|
415 |
0,8 |
8 |
|
420 |
0,9 |
9 |
|
425 |
0,95 |
9,5 |
|
430 |
0.98 |
9,8 |
|
435 |
1 |
10 |
|
440 |
1 |
10 |
|
445 |
0,97 |
9,7 |
|
450 |
0,94 |
9,4 |
|
455 |
0,9 |
9 |
|
460 |
0,8 |
8 |
|
465 |
0,7 |
7 |
|
470 |
0,62 |
6,2 |
|
475 |
0,55 |
5,5 |
|
480 |
0,45 |
4,5 |
|
485 |
0,32 |
3,2 |
|
490 |
0,22 |
2,2 |
|
495 |
0,16 |
1,6 |
|
500 |
0,1 |
1 |
|
500 < λ ≤ 600 |
100,02 ·(450 - λ) |
1 |
|
600 < λ ≤ 700 |
0,001 |
1 |
|
700 < λ ≤ 1 050 |
— |
100,002 ·(700 - λ) |
|
1 050 < λ ≤ 1 150 |
— |
0,2 |
|
1 150 < λ ≤ 1 200 |
— |
0,2 · 100,02 ·(1 150 - λ) |
|
1 200 < λ ≤ 1 400 |
— |
0,02 |
II LISA
Optiline laserkiirgus
Optilise kiirgusega kokkupuute biofüüsikaliselt asjakohased väärtused võib määrata allpool esitatud valemite abil. Kasutatav valem sõltub allikast eralduva kiirguse lainepikkusest ja kestusest ja tulemusi tuleks võrrelda tabelites 2.2–2.4 esitatud vastavate kokkupuute piirväärtustega. Ühe optilise laserkiirguse allika kohta võib olla rohkem kui üks kokkupuute väärtus ja sellele vastav kokkupuute piirväärtus.
Koefitsiendid tabelites 2.2–2.4 osutatud summade arvutamiseks on loetletud tabelis 2.5 ja korduva kokkupuute parandustegurid on loetletud tabelis 2.6.
Märkused:
|
dP |
võimsus, mida väljendatakse vattides [W]; |
|
dA |
pindala,mida väljendatakse ruutmeetrites [m2]; |
|
E (t), E |
kiirgusintensiivsus või võimsustihedus – teatud pinnale langeva kiirguse võimsus pindalaühiku kohta, mida tavaliselt väljendatakse vattides ruutmeetri kohta [W m-2]. E(t), E väärtused saadakse mõõtmise teel või võib need anda seadme valmistaja; |
|
H |
kokkupuude kiirgusega, kiirgustiheduse ajaintegraal, mida väljendatakse džaulides ruutmeetri kohta [J m-2]; |
|
t |
aeg, kokkupuute kestus, mida väljendatakse sekundites [s]; |
|
λ |
lainepikkus, mida väljendatakse nanomeetrites [nm]; |
|
γ |
mõõdetavat vaatevälja piirav koonusnurk, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad]; |
|
γm |
mõõdetav vaateväli, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad]; |
|
α |
allika avanemisnurk, mida väljendatakse milliradiaanides [mrad]; |
|
piirav ava – ringikujuline ala, mille ulatuses arvutatakse kiirgusintensiivsuse ja kiirgusega kokkupuute keskmised; |
|
G |
integraalne kiirgustihedus – kiirgustiheduse integraal antud kokkupuute aja jooksul, mida väljendatakse kiirgusenergiana kiirgava pinna pindalaühiku kohta ja emissiooni ruuminurga ühiku kohta, džaulides ruutmeetri kohta ja steradiaani kohta [J m-2 sr-1]. |
Tabel 2.1
Kiirguse ohud
|
Lainepikkus [nm] λ |
Kiirguse vahemik |
Mõjutatud elund |
Oht |
Kokkupuute piirväärtuse tabel |
|
180 – 400 |
UV |
silm |
fotokeemiline kahjustus ja termiline kahjustus |
2.2, 2.3 |
|
180 – 400 |
UV |
nahk |
erüteemia |
2.4 |
|
400 – 700 |
nähtav |
silm |
võrkkesta kahjustus |
2.2 |
|
400 – 600 |
nähtav |
silm |
fotokeemiline kahjustus |
2.3 |
|
400 – 700 |
nähtav |
nahk |
termiline kahjustus |
2.4 |
|
700 – 1 400 |
IR-A |
silm |
termiline kahjustus |
2.2; 2.3 |
|
700 – 1 400 |
IR-A |
nahk |
termiline kahjustus |
2.4 |
|
1 400 – 2 600 |
IR-B |
silm |
termiline kahjustus |
2.2 |
|
2 600 – 106 |
IR-C |
silm |
termiline kahjustus |
2.2 |
|
1 400 – 106 |
IR-B, IR-C |
silm |
termiline kahjustus |
2.3 |
|
1 400 – 106 |
IR-B, IR-C |
nahk |
termiline kahjustus |
2.4 |
Tabel 2.2
Silmade laseriga kokkupuute piirväärtused – Lühike kokkupuuteaeg < 10 s
Tabel 2.3
Silmade laseriga kokkupuute piirväärtused – Pikk kokkupuuteaeg ≥ 10 s
Tabel 2.4
Naha suhtes kohaldatavad laseriga kokkupuute piirväärtused
Tabel 2.5
Kohaldatavad parandustegurid ja teised arvutusparameetrid
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv spektrivahemik(nm) |
Väärtus |
|
CA |
λ < 700 |
CA = 1,0 |
|
700 – 1 050 |
CA = 10 0,002 (λ - 700) |
|
|
1 050 – 1 400 |
CA = 5,0 |
|
|
CB |
400 – 450 |
CB = 1,0 |
|
450 – 700 |
CB = 10 0,02 (λ - 450) |
|
|
CC |
700 – 1 150 |
CC = 1,0 |
|
1 150 – 1 200 |
CC = 10 0,018 (λ - 1 150 ) |
|
|
1 200 – 1 400 |
CC = 8,0 |
|
|
T1 |
λ < 450 |
T1 = 10 s |
|
450 – 500 |
T1 = 10 · [10 0,02 (λ - 450)] s |
|
|
λ > 500 |
T1 = 100 s |
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv bioloogilise toime korral |
Väärtus |
|
αmin |
kõik termilised mõjud |
αmin = 1,5 mrad |
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv nurgavahemik (mrad) |
Väärtus |
|
CE |
α < αmin |
CE = 1,0 |
|
αmin < α < 100 |
CE = α/αmin |
|
|
α > 100 |
CE = α2/(αmin · αmax) mrad with αmax = 100 mrad |
|
|
T2 |
α < 1,5 |
T2 = 10 s |
|
1,5 < α < 100 |
T2 = 10 · [10 (α - 1,5 ) / 98,5 ] s |
|
|
α > 100 |
T2 = 100 s |
|
ICNIRP-i loetelu kohane parameeter |
Kehtiv kokkupuuteaeg (s) |
Väärtus |
|
γ |
t ≤ 100 |
γ = 11 [mrad] |
|
100 < t < 104 |
γ = 1,1 t 0,5 [mrad] |
|
|
t > 104 |
γ = 110 [mrad] |
Tabel 2.6
Korduva kokkupuutumise parandustegurid
Kõiki kolme järgnevat üldreeglit tuleb kohaldada kõikide korduvate kokkupuudete korral, mis tekivad korduvas režiimis töötavate impulsslaserite või skaneerivate lasersüsteemide puhul.
1. Impulsside rea igast üksikust impulsist põhjustatud kokkupuude ei tohi ületada sellise impulsikestusega üksikimpulsi kokkupuute piirväärtust.
2. Igasuguse impulsside rea (või impulsside rea alarühma) tekitatud kokkupuude aja t jooksul ei tohi ületada kokkupuute piirväärtust aja t jaoks.
3. Impulsside rea igast üksikust impulsist põhjustatud kokkupuude ei tohi ületada üksikimpulsi kokkupuute piirväärtust, mis on korrutatud kumulatiivse termilise toime parandusteguriga Cp=N-0,25 , kus N on impulsside arv. See reegel kohaldub vaid kokkupuute termilise kahjustuse piirväärtuste suhtes, kusjuures kõik vähem kui Tmin jooksul antud impulsse käsitletakse ühe impulsina.
|
Parameeter |
Kehtiv spektrivahemik (nm) |
Väärtus |
|
Tmin |
315 < λ ≤ 400 |
Tmin = 10 -9 s (= 1 ns) |
|
400 < λ ≤ 1 050 |
Tmin = 18 · 10 -6 s (= 18 μs) |
|
|
1 050 < λ ≤ 1 400 |
Tmin = 50 · 10 -6 s (= 50 μs) |
|
|
1 400 < λ ≤ 1 500 |
Tmin = 10 -3 s (= 1 ms) |
|
|
1 500 < λ ≤ 1 800 |
Tmin = 10 s |
|
|
1 800 < λ ≤ 2 600 |
Tmin = 10 -3 s (= 1 ms) |
|
|
2 600 < λ ≤ 10 6 |
Tmin = 10 -7 s (= 100 ns) |
( 1 ) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.
( 2 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.