This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 02003L0059-20180522
Directive 2003/59/EC of the European Parliament and of the Council of 15 July 2003 on the initial qualification and periodic training of drivers of certain road vehicles for the carriage of goods or passengers, amending Council Regulation (EEC) No 3820/85 and Council Directive 91/439/EEC and repealing Council Directive 76/914/EEC
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
02003L0059 — ET — 22.05.2018 — 005.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/59/EÜ, 15. juuli 2003, (ELT L 226 10.9.2003, lk 4) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
L 168 |
35 |
1.5.2004 |
||
|
L 363 |
344 |
20.12.2006 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1137/2008, 22. oktoober 2008, |
L 311 |
1 |
21.11.2008 |
|
|
L 158 |
356 |
10.6.2013 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/645, EMPs kohaldatav tekst 18. aprill 2018, |
L 112 |
29 |
2.5.2018 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/59/EÜ,
15. juuli 2003,
reisijate- või kaubaveol kasutatavate teatavate maanteesõidukite juhtide alus- ja jätkuõppe kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 3820/85 ja nõukogu direktiivi 91/439/EMÜ muutmise ja nõukogu direktiivi 76/914/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
Artikkel 1
Kohaldamisala
Käesolevat direktiivi kohaldatakse sõidukijuhtimise suhtes, millega tegelevad:
a) liikmesriigi kodanikud, ning
b) kolmandate riikide kodanikud, kelle on tööle võtnud või keda kasutab liikmesriigis asuv ettevõtja,
edaspidi „juhid”, kes tegelevad autoveoga liidus üldkasutataval maanteel, kasutades:
— sõidukeid, mille juhtimiseks nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/126/EÜ ( 1 ) määratletud C1-, C1- + E-, C- või C- + E-kategooria juhilube või samaväärseid juhilube,
— sõidukeid, mille juhtimiseks nõutakse direktiivis 2006/126/EÜ määratletud D1-, D1- + E-, D- või D- + E-kategooria juhilube või samaväärseid juhilube.
Käesoleva direktiivi kohaldamisel loetakse viiteid plussmärki (+) sisaldavatele juhiloakategooriatele vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.
Artikkel 2
Erandid
1. Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhtide suhtes, kes juhivad sõidukeid,
a) mille suurim lubatud kiirus ei ületa 45 km/h;
b) mida kasutavad relvajõud, kodanikukaitse- ja tuletõrjeteenistused, korrakaitseorganid ning kiirabiteenistused või mille kasutamine on nende kontrolli all, kui vedu toimub nimetatud teenistuste ametiülesannete täitmiseks;
c) mis läbivad tehnilise arendamise, remondi või hoolduse eesmärgil teekatsetusi, ega selliste uute või ümberehitatud sõidukite juhtide suhtes, mis pole veel kasutusse võetud;
d) mille juhtimiseks nõutakse D- või D1-kategooria juhiluba ja mille hooldustöötajad viivad ilma reisijateta veoettevõtja kasutatava lähima hooldusbaasi läheduses asuvasse hoolduskeskusse või sealt ära, tingimusel et nimetatud sõiduki juhtimine ei ole juhi põhitegevusala;
e) mida kasutatakse erakorralises seisukorras või mis on ette nähtud päästeoperatsioonideks, sealhulgas sõidukeid, mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabiveol;
f) mida vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõikele 1 kasutatakse isikute sõidukoolitusel ja juhiloa või kutseoskuse tunnistuse (edaspidi „kutsetunnistus”) saamiseks vajaliku sõidueksami sooritamiseks, tingimusel et selliseid sõidukeid ei kasutata äriliseks kauba- ega reisijateveoks.
g) mida kasutatakse mitteäriliseks reisijate- ja kaubaveoks;
h) mis veavad materjali, seadmeid või masinaid, mida juhid kasutavad oma töös, tingimusel et nende sõidukite juhtimine ei ole juhi põhitegevusala.
Mis puudutab käesoleva lõike punkti f, siis käesolevat direktiivi ei kohaldata isiku suhtes, kes soovib saada juhiluba või kutsetunnistust vastavalt artiklile 6 ja artikli 8 lõikele 1, kui asjaomane isik on tööpõhise õppe ajal täiendaval õppesõidul, tingimusel et isikuga on kaasas nimetatud punktis sätestatud vastava õppesõiduki kategooria kutsetunnistust omav isik või sõiduõpetaja.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:
a) juht sõidab maapiirkonnas selleks, et varustada omaenda ettevõtet,
b) juht ei paku veoteenuseid ja
c) liikmesriigid leiavad, et vedu on juhuslikku laadi ega mõjuta liiklusohutust.
3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata juhi suhtes, kes juhib sõidukit, mida põllumajandus-, aiandus-, metsandus-, loomakasvatus- või kalandusettevõtjad kasutavad või võtavad ilma juhita rendile kaubaveoks oma äritegevuse raames, välja arvatud juhul, kui sõidukijuhtimine on osa juhi põhitegevusalast või kui läbitav vahemaa ületab liikmesriigi õiguses sätestatud vahemaa sõidukit omava, rentiva või liisiva ettevõtja asukohast.
Artikkel 3
Pädevus ja väljaõpe
1. Artiklis 1 määratletud sõidukijuhtimise tingimusena tuleb läbida kohustuslik alusõpe ja kohustuslik jätkuõpe. Selleks näevad liikmesriigid ette:
a) alusõppe süsteemi
Liikmesriigid valivad järgmise kahe võimaluse vahel:
i) kursustel osalemine ja eksam
Vastavalt I lisa 2. jao punktile 2.1 hõlmab see alusõppe tüüp kohustuslikku osalemist kursustel teatud aja jooksul. Kursus lõpeb eksamiga. Eksami eduka sooritamise korral tõendatakse pädevust artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud kutsetunnistusega;
ii) ainult eksami sooritamine
Vastavalt I lisa 2. jao punktile 2.2 ei hõlma see alusõppe tüüp kohustuslikku osalemist kursustel, vaid ainult teoreetilist ja praktilist eksamit. Eksamite eduka sooritamise korral tõendatakse pädevust artikli 6 lõike 1 punktis b osutatud kutsetunnistusega.
Liikmesriigid võivad siiski kuni kolme aasta jooksul lubada juhil oma territooriumil sõita enne kutsetunnistuse saamist, kui juht osaleb vähemalt kuus kuud kestval riiklikul kutseõppekursusel. Selle kutseõppekursuse raames võib alapunktides i ja ii osutatud eksamid teha etapiviisiliselt;
b) jätkuõppe süsteemi
Vastavalt I lisa 4. jaole hõlmab jätkuõpe kohustuslikku kursustel osalemist. Seda tõendatakse artikli 8 lõikes 1 osutatud kutsetunnistusega.
2. Liikmesriigid võivad ka ette näha kiirendatud alusõppe süsteemi, et juht võiks sõita artikli 5 lõike 2 punkti a alapunktis ii ja punktis b ning artikli 5 lõike 3 punkti a alapunktis i ja punktis b osutatud juhtudel.
Vastavalt I lisa 3. jaole hõlmab kiirendatud alusõpe kohustuslikku kursustel osalemist. Kursus lõpeb eksamiga. Eksami eduka sooritamise korral tõendatakse pädevust artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistusega.
3. Liikmesriigid võivad vabastada juhid, kes on saanud direktiivis 96/26/EÜ ( 2 ) osutatud kutsetunnistuse, lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii ning lõikes 2 osutatud eksamite sooritamisest neis valdkondades, mida nimetatud direktiivis sätestatud eksam hõlmab, ning vajaduse korral osavõtmisest asjaomaseid valdkondi käsitlevatest kursuse osadest.
Artikkel 4
Omandatud õigused
Järgmised juhid vabastatakse alusõppe nõudest:
a) juhid, kellel on D1, D1 + E, D või D + E kategooria juhiluba või samaväärne juhiluba, mis on välja antud kuni kahe aasta jooksul käesoleva direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud tähtpäevast;
b) juhid, kellel on C1, C1 + E, C või C + E kategooria juhiluba või samaväärne juhiluba, mis on välja antud kuni kolme aasta jooksul käesoleva direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud tähtpäevast.
Artikkel 5
Alusõpe
1. Alusõppele pääsemine ei nõua eelnevalt vastava juhiloa omandamist.
2. Kaubaveoks ettenähtud sõiduki juht võib juhtida:
a) 18-aastasena:
i) C ja C + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus;
ii) C1 ja C1 + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus;
b) 21-aastasena C ja C + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus.
3. Reisijateveoks ettenähtud sõiduki juht võib juhtida:
а) 21-aastasena:
i) D ja D + E kategooria sõidukit, et teha liinivedusid alla 50 km pikkustel liinidel, ning D1 ja D1 + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus.
Iga liikmesriik võib lubada ülalnimetatud kategooriate sõidukite juhtidel juhtida selliseid sõidukeid oma territooriumil 18-aastasena, tingimusel et neil on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus;
ii) D ja D + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus.
Iga liikmesriik võib lubada ülalnimetatud kategooriate sõidukite juhtidel juhtida selliseid sõidukeid oma territooriumil 20-aastasena, tingimusel et neil on artikli 6 lõikes 1 osutatud kutsetunnistus. Seda iga võib vähendada 18. eluaastani juhul, kui juht juhib sõidukit ilma reisijateta;
b) 23-aastasena D ja D + E kategooria sõidukit, tingimusel et tal on artikli 6 lõikes 2 osutatud kutsetunnistus.
4. Ilma et see piiraks lõikes 2 määratletud vanusepiiride kohaldamist, vabastatakse juhid, kes tegelevad kaubaveoga ja kellel on artiklis 6 osutatud kutsetunnistus ühe käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kategooria jaoks, nõudest omandada kutsetunnistus nimetatud lõikes osutatud muude kategooriate jaoks.
Neid sätteid kohaldatakse samadel tingimustel ka reisijateveoga tegelevate juhtide suhtes lõikes 3 osutatud sõidukikategooriate puhul.
5. Kaubaveoga tegelevatelt juhtidelt, kes laiendavad või kohandavad oma tegevust silmas pidades reisijatevedu, või vastupidi, ja kellel on artiklis 6 osutatud kutsetunnistus, ei nõuta alusõppe üldiste osade kordamist, vaid üksnes uue kutsega seotud spetsiifiliste osade sooritamist.
Artikkel 6
Alusõpet tõendav kutsetunnistus
1. Alusõpet tõendav kutsetunnistus
a) Kursustel osalemise ja eksami sooritamise alusel antav kutsetunnistus
Vastavalt artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile i nõuavad liikmesriigid juhipraktikandilt osalemist kursustel, mille korraldab I lisa 5. jao kohaselt pädevate asutuste poolt heaks kiidetud koolituskeskus, edaspidi „heakskiidetud koolituskeskus”. Kursused hõlmavad kõiki I lisa 1. jaos osutatud aineid (teemasid). Kursus lõpeb I lisa 2. jao punktis 2.1 ettenähtud eksami sooritamisega. Eksami korraldavad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused ning neil kontrollitakse, kas juhipraktikandil on ülalnimetatud ainetes I lisa 1. jaos nõutud teadmised. Nimetatud asutused või üksused jälgivad eksami tegemist ja annavad eduka sooritamise puhul juhile välja alusõpet tõendava kutsetunnistuse.
b) Eksami sooritamise alusel antav kutsetunnistus
Vastavalt artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktile ii nõuavad liikmesriigid juhipraktikandilt I lisa 2. jao punktis 2.2 ettenähtud teoreetilise ja praktilise eksami sooritamist. Eksamid korraldavad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused ning neil kontrollitakse, kas juhipraktikandil on ülalnimetatud ainetes I lisa 1. jaos nõutud teadmised. Nimetatud asutused või üksused jälgivad eksamite tegemist ja annavad eduka sooritamise puhul juhile välja alusõpet tõendava kutsetunnistuse.
2. Kiirendatud alusõpet tõendav kutsetunnistus
Vastavalt artikli 3 lõikele 2 nõuavad liikmesriigid juhipraktikandilt osalemist heakskiidetud koolituskeskuse korraldatud kursustel. Kursused hõlmavad kõiki I lisa 1. jaos osutatud aineid.
Kursus lõpeb I lisa 3. jaos ettenähtud eksamiga. Eksami korraldavad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused ning neil kontrollitakse, kas juhipraktikandil on ülalnimetatud ainetes I lisa 1. jaos nõutud teadmised. Nimetatud asutused või üksused jälgivad eksami tegemist ja annavad eduka sooritamise puhul juhile välja kiirendatud alusõpet tõendava kutsetunnistuse.
Artikkel 7
Jätkuõpe
Jätkuõpe hõlmab koolitust, mis võimaldab kutsetunnistuse omanikel ajakohastada oma tööks vajalikke teadmisi ja millel keskendutakse eelkõige liiklusohutusele, töötervishoiule ja tööohutusele ning autosõidu keskkonnamõju vähendamisele.
Kõnealuse koolituse korraldavad heakskiidetud koolituskeskused I lisa 5. jao kohaselt. Koolitus hõlmab klassiruumiõpet, praktilist koolitust ning võimaluse korral koolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite abil või tipptasemel simulaatoritel. Kui juht asub mõne teise ettevõtja teenistusse, tuleb arvesse võtta juba läbitud jätkuõpet.
Jätkuõppe eesmärk on teadmisi teatavates I lisa 1. jaos osutatud ainetes süvendada või üle korrata. Jätkuõppes õpetatakse mitut ainet, mille hulka kuulub alati vähemalt üks liiklusohutusalane aine. Õppeainete puhul võetakse arvesse sellekohaste õigusaktide ja tehnika arengut ning võimaluse piires juhi spetsiifilisi koolitusvajadusi.
Artikkel 8
Jätkuõpet tõendav kutsetunnistus
1. Kui juht on läbinud artiklis 7 osutatud jätkuõppe, annavad liikmesriigi pädevad asutused või heakskiidetud koolituskeskus talle välja jätkuõpet tõendava kutsetunnistuse.
2. Järgmised juhid peavad läbima esimese jätkuõppe kursuse:
a) artiklis 6 osutatud kutsetunnistuse omanikud viie aasta jooksul asjaomase kutsetunnistuse väljaandmisest;
b) artiklis 4 osutatud juhid viie aasta jooksul alates artikli 14 lõikes 2 osutatud vastavatest kuupäevadest, kooskõlas liikmesriikides määratletud ajagraafikuga.
Liikmesriigid võivad punktides a ja b osutatud tähtaegu lühendada või pikendada, muu hulgas nii, et need langeksid kokku juhiloa kehtivusaja lõppemisega või selleks, et tagada jätkuõppe järkjärguline rakendamine. Tähtaeg ei või siiski olla lühem kui kolm aastat ega pikem kui seitse aastat.
3. Juht, kes on lõpetanud lõikes 2 osutatud esimese jätkuõppekursuse, läbib jätkuõppe igal viiendal aastal enne seda, kui lõpeb jätkuõpet tõendava kutsetunnistuse kehtivusaeg.
4. Artiklis 6 osutatud kutsetunnistuse või käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kutsetunnistuse omanikud ning artiklis 4 osutatud juhid, kes on lõpetanud tegevusalal tegutsemise ega täida lõigetes 1, 2 ja 3 esitatud nõudeid, läbivad jätkuõppekursuse enne, kui nad tegevusalal uuesti tegutsema hakkavad.
5. Juhid, kes tegelevad reisijate või kauba autoveoga ja kes on lõpetanud jätkuõppekursuse ühe artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud kategooria jaoks, vabastatakse kohustusest läbida jätkuõpe muude nimetatud lõigetes osutatud kategooriate jaoks.
Artikkel 9
Koolituse koht
Käesoleva direktiivi artikli 1 punktis a osutatud juhid läbivad käesoleva direktiivi artiklis 5 osutatud alusõppe liikmesriigis, kus on nende alaline elukoht, nagu on määratletud direktiivi 2006/126/EÜ artiklis 12.
Artikli 1 punktis b osutatud juhid läbivad selle õppe liikmesriigis, kus on ettevõtja asukoht, või liikmesriigis, kus anti välja nende tööluba.
Artikli 1 punktis a ja punktis b osutatud juhid läbivad artiklis 7 osutatud jätkuõppe liikmesriigis, kus on nende peamine elukoht, või liikmesriigis, kus nad töötavad.
Artikkel 10
Liidu kood
1. Artiklis 6 osutatud alusõpet tõendava kutsetunnistuse alusel ja artikli 8 lõikes 1 osutatud jätkuõpet tõendava kutsetunnistuse alusel märgivad liikmesriikide pädevad asutused käesoleva direktiivi artikli 5 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 8 arvesse võttes direktiivi 2006/126/EÜ I lisas osutatud liidu ühtlustatud koodi „95” vastavate loakategooriate kõrvale
— juhiloale või
— käesoleva direktiivi II lisas esitatud vormi kohaselt koostatud kutsetunnistusele.
Kui selle liikmesriigi pädev asutus, kus kutsetunnistus omandati, ei saa märkida liidu koodi juhiloale, annab ta juhile välja kutsetunnistuse.
Liikmesriigi väljaantud kutsetunnistusi tunnustatakse vastastikku. Kui kutsetunnistus välja antakse, kontrollivad pädevad asutused juhiloa kehtivust asjaomase sõidukikategooria suhtes.
2. Artikli 1 punktis b osutatud juhil, kes juhib kaupade autoveoks kasutatavat sõidukit, on samuti lubatud tõendada käesolevale direktiivile vastavat kvalifikatsiooni ning väljaõpet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1072/2009 ( 3 ) sätestatud juhitunnistusega, tingimusel et sellel on liidu kood „95”. Käesoleva direktiivi kohaldamisel märgib loa väljastanud liikmesriik liidu koodi 95 juhitunnistuse märkuste rubriiki, kui asjaomane juht vastab käesolevas direktiivis sätestatud kvalifikatsiooni- ja koolitusnõuetele.
3. Juhitunnistusi, millel ei ole liidu koodi „95” ja mis on välja antud enne 23. maid 2020 määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 5, eelkõige selle lõike 7 kohaselt ning mille eesmärk on tõendada vastavust käesolevas direktiivis sätestatud koolitusnõuetele, arvestatakse kvalifikatsioonitõendina kuni nende kehtivusaja lõpuni.
Artikkel 10a
Nõuete täitmise tagamise võrgustik
1. Nõuete täitmise tagamise eesmärgil vahetavad liikmesriigid teavet väljastatud või ära võetud kutsetunnistuste kohta. Selleks arendavad liikmesriigid koostöös komisjoniga välja elektroonilise võrgustiku või laiendavad olemasolevat võrgustikku, võttes arvesse komisjoni hinnangut selle kohta, milline oleks kõige kulutõhusam valik.
2. Võrgustik võib sisaldada kutsetunnistustes sisalduvat teavet, aga ka kutsetunnistustega seotud haldusmenetlustega seonduvat teavet.
3. Liikmesriigid tagavad, et isikuandmeid töödeldakse üksnes käesolevale direktiivile, eelkõige käesolevas direktiivis sätestatud koolitusnõuetele vastavuse kontrollimiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 ( 4 ).
4. Juurdepääs võrgustikule peab olema turvaline. Liikmesriigid võivad anda juurdepääsu ainult pädevatele asutustele, kes vastutavad käesoleva direktiivi rakendamise ja järgimise kontrolli eest.
Artikkel 11
Kohandamine teaduse ja tehnika arenguga
I ja II lisa kohandamised teaduse ja tehnika arenguga, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 12 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Artikkel 12
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
Artikkel 13
Aruanne
Enne 10. septembrit 2011 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele aruande käesoleva direktiivi rakendamise esialgse hinnanguga, eelkõige seoses artiklis 3 ettenähtud eri alusõppesüsteemide vastavusega ning nende tõhususega saavutada eesmärgile vastav pädevustase. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased ettepanekud.
Artikkel 14
Ülevõtmine ja rakendamine
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid enne 10. septembrit 2006. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid kohaldavad neid meetmeid:
— alates 10. septembrist 2008 alusõppe suhtes, mida nõutakse D1, D1 + E, D ja D + E kategooria sõidukite juhtimiseks,
— alates 10. septembrist 2009 alusõppe suhtes, mida nõutakse C1, C1 + E, C ja C + E kategooria sõidukite juhtimiseks.
Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile ning abistavad üksteist nende meetmete kohaldamisel.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
1. Määruse (EMÜ) nr 3820/85 artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 1 tunnistatakse kehtetuks alates 10. septembrist 2009;
b) lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks alates 10. septembrist 2008.
2. Direktiiv 76/914/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 10. septembrist 2009.
3. Direktiivi 76/914/EMÜ järgimiseks võetud õigusnormide kohaldamine lõpetatakse:
— alates 10. septembrist 2008 reisijate autoveoks ettenähtud sõidukite juhtide suhtes,
— alates 10. septembrist 2009 kauba autoveoks ettenähtud sõidukite juhtide suhtes.
Artikkel 16
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 17
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
PÄDEVUSE JA VÄLJAÕPPE MIINIMUMNÕUDED
1. jagu: Ainete loetelu
Juhi alus- ja jätkuõppe hindamisel peavad liikmesriigid arvesse võtma teadmisi vähemalt käesolevasse loetelusse kuuluvates ainetes. Juhipraktikantidel peavad olema teadmised ja praktiline kogemus, millega juhtida turvaliselt asjaomase kategooria sõidukeid.
Kutseoskuste miinimumtase on võrreldav vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovituse ( 5 ) II lisas sätestatud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemega.
1. Ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu täiendõpe
Kõik load
|
1.1. |
Eesmärk: tunda ülekandesüsteemi omadusi, et seda optimaalselt kasutada: pöördemomendi, võimsuse ja kütuse erikulu kõverad, pöördeloenduri optimaalne kasutuspiirkond, käigukasti ülekandearvu diagrammid. |
|
1.2. |
Eesmärk: tunda juhtimisseadmete tehnilisi omadusi ja tööpõhimõtteid, et sõidukit juhtida, kulumist minimeerida ja rikkeid ära hoida: piduri ja aeglusti kasutamise piirangud, piduri ja aeglusti kombineeritud kasutamine, kiirusele sobiva käigu valimine, sõiduki inertsi kasutamine, kiiruse mahavõtmise ja pidurdamise viisid allamäge sõidul, tegevus õnnetusjuhtumi korral, elektrooniliste ja mehaaniliste seadmete (näiteks elektroonilise stabiilsusprogrammi (ESP), kõrgetasemelise hädapidurdussüsteemi (AEBS), mitteblokeeruva pidurisüsteemi (ABS), veojõukontrolli süsteemi (TCS) ja sõidukite jälgimissüsteemi (IVMS) ning muude heakskiidetud juhiabi- ja automaatseadmete) kasutamine. |
|
1.3. |
Eesmärk: oskus optimeerida kütusekulu: säästlik kütusetarbimine punktides 1.1 ja 1.2 osutatud teadmisi kasutades, liiklusvoo ennustamise tähtsus, sobiv pikivahe teiste sõidukitega ja sõiduki hoo kasutamine, ühtlane kiirus, sujuv sõidustiil ja õige rehvirõhk ning intelligentsete transpordisüsteemide tundmine, mis võimaldavad sõidukit tõhusamalt juhtida ja aitavad marsruuti planeerida. |
|
1.3a. |
Eesmärk: võime liiklusriske vältida, hinnata ja nendega kohaneda: tunda erinevaid tee-, liiklus- ja ilmastikuolusid ning nendega kohaneda, olla valmis eelseisvateks sündmusteks; mõista, kuidas ebaharilike ilmastikuolude korral reisi ette valmistada ja kavandada; osata kasutada asjakohast turvavarustust ja mõista, millal tuleb reis äärmuslike ilmastikuolude tõttu edasi lükata või ära jätta; kohaneda liiklusohtudega, sealhulgas ohtlik käitumine liikluses või juhtimine kui tähelepanu on hajutatud (näiteks elektroonikaseadmete kasutamise, söömise, joomise jne tõttu); tunda ära ohtlikke olukordi, nendega kohaneda ja toime tulla neist tuleneva stressiga, eelkõige seoses sõidukite suuruse ja kaaluga ning vähekaitstud liiklejatega, näiteks jalakäijate, ratturite ja kaherattaliste mootorsõidukite juhtidega; tunda ära võimalikke ohtlikke olukordi ja tõlgendada õigesti, kuidas need potentsiaalselt ohtlikud olukorrad võivad muutuda olukordadeks, milles kokkupõrget ei ole enam võimalik vältida, ning valida selline teguviis ja viia see ellu viisil, mis suurendab turvavaru, nii et kokkupõrget on ohtude ilmnemisel siiski võimalik vältida. |
C, C + E, C1, C1 + E kategooria load
|
1.4. |
Eesmärk: oskus sõidukile koormat peale laadida ohutusnõudeid ja sõiduki nõuetekohast kasutust silmas pidades: liikuvat sõidukit mõjutavad jõud, sõiduki koormale ja teeoludele vastava õige käigu valik, automaatkäigukasti kasutamine, sõiduki või autorongi nimikoormuse arvutamine, kogumassi arvutamine, veose paigutus, telje ülekoormamise tagajärjed, sõiduki stabiilsus ja raskuskese, pakendite ja kaubaaluste liigid; peamised kaubakategooriad, mis vajavad kindlustamist, kinnitamist ja toestamist, koormakinnitusrihmade kasutamine, koorma kinnitusvahendite kontrollimine, teisaldusseadmete kasutamine, kattepresendi paigaldamine ja eemaldamine. |
D, D + E, D1, D1 + E kategooria load
|
1.5. |
Eesmärk: oskus tagada reisijate mugavus ja ohutus: piki- ja põikisuunalise liikumise juhtimine, tee jagamine, sõiduki paiknemine teel, sujuv pidurdamine, sõiduki juhtimine ülendinurka arvestades, teatavate eriinfrastruktuuride kasutamine (üldkasutatavad teed, erisõidurajad), ohutu sõidu ja juhi muude rollide sobitamine, suhtlemine reisijatega, teatavate reisijarühmade eripära (puuetega inimesed, lapsed). |
|
1.6. |
Eesmärk: oskus sõidukile koormat peale laadida ohutusnõudeid ja sõiduki nõuetekohast kasutust silmas pidades: liikuvat sõidukit mõjutavad jõud, sõiduki koormale ja teeoludele vastava käigu valik, automaatkäigukasti kasutamine, sõiduki või autorongi nimikoormuse arvutamine, veose paigutus, telje ülekoormamise tagajärjed, sõiduki stabiilsus ja raskuskese. |
2. Määruste kohaldamine
Kõik load
|
2.1. |
Eesmärk: tunda autoveo sotsiaalset keskkonda ja seda reguleerivaid õigusnorme: maksimaalsed tööajad autoveo puhul; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EÜ) nr 561/2006 ( 6 ) ja (EL) nr 165/2014 ( 7 ) põhimõtted, kohaldamine ja tagajärjed; karistused sõidumeeriku kasutamata jätmise, nõuetele mittevastava kasutuse või võltsimise eest; teadmised autoveo sotsiaalse keskkonna kohta: juhtide õigused ja kohustused seoses alus- ja jätkuõppega. |
C, C + E, C1, C1 + E kategooria load
|
2.2. |
Eesmärk: teada kaubavedu reguleerivaid õigusnorme: transpordialased tegevusload, sõidukis hoitavad dokumendid, teatavate teede kasutamise keeld, teekasutustasu, kaubaveo tüüplepingutega seotud kohustused, veolepingusse kuuluvate dokumentide koostamine, rahvusvahelised veoload, rahvusvahelisest kaupade autoveolepingu konventsioonist tulenevad kohustused, rahvusvahelise veokirja koostamine, piiriületus, ekspediitorid, teatavad kaubadokumendid. |
D, D + E, D1, D1 + E kategooria load
|
2.3. |
Eesmärk: teada reisijatevedu reguleerivaid eeskirju: teatud reisijarühmade vedu, busside turvavarustus, turvavööd, veos. |
3. Tervishoid, liiklus- ja keskkonnaohutus, teenindus, logistika
Kõik load
|
3.1. |
Eesmärk: teadvustada liiklusega ja tööõnnetustega seotud ohte: transpordisektori tööõnnetuste liigid, liiklusõnnetuste statistika, veokite/busside osalus õnnetustes, inimestega seotud, varalised ja rahalised tagajärjed. |
|
3.2. |
Eesmärk: hoida ära kuritegevust ja ebaseaduslike sisserändajate vedu: üldine teave, tagajärjed juhi seisukohast, ennetusmeetmed, kontrollimine, veoettevõtja vastutust käsitlevad õigusaktid. |
|
3.3. |
Eesmärk: oskus ära hoida füüsilisi ohte: ergonoomika põhimõtted; ohtlikud liigutused ja asendid, füüsiline sobivus, käitlemisharjutused, isikukaitse. |
|
3.4. |
Eesmärk: mõista füüsiliste ja vaimsete võimete olulisust: tervisliku ja tasakaalustatud toitumise põhimõtted, alkoholi, narkootikumide ja muude tõenäoliselt käitumist mõjutavate ainete mõju, väsimuse ja stressi sümptomid, põhjused ja mõjud, töö- ja puhkeaja põhirütmi oluline roll. |
|
3.5. |
Eesmärk: oskus hinnata hädaolukordi: käitumine hädaolukorras: olukorra hindamine, olukorra halvenemise ärahoidmine, abi kutsumine, kannatanute abistamine ja esmaabi andmine, reageerimine tulekahju puhul, veoautos olevate sõitjate või bussis olevate reisijate evakueerimine, kõigi reisijate ohutuse tagamine, reageerimine rünnaku korral; õnnetusjuhtumi seletuskirja koostamise põhimõtted. |
|
3.6. |
Eesmärk: oskus käituda ettevõtte mainet tõstval moel: juhi käitumine ja ettevõtte maine: juhi pakutava teenuse kvaliteedi olulisus ettevõtte jaoks, juhi rollid, inimesed, kellega juht kokku puutub, sõiduki hooldus, töökorraldus, vaidluste ärilised ja rahalised tagajärjed. |
C, C + E, C1, C1 + E kategooria load
|
3.7. |
Eesmärk: tunda autokaubaveo majanduslikku keskkonda ja turukorraldust: autoveo suhted teiste veoliikidega (konkurents, kaubasaatjad), erinevad autoveo valdkonnad (vedu rendi või tasu eest, omal kulul, transpordi abitegevus), vedajate tegevuse põhiliikide organisatsioonitüübid, eri veoviisid (paakauto, kontrollitud veoseruumi temperatuuriga sõiduk, ohtlikud kaubad, loomade vedu jne), veondusala areng (pakutavate teenuste mitmekesistumine, raudtee-autovedu, allhanked jne). |
D, D + E, D1, D1 + E kategooria load
|
3.8. |
Eesmärk: tunda reisijate autoveo majanduslikku keskkonda ja turukorraldust: reisijate autoveo seosed muude reisijateveo liikidega (raudtee, sõiduauto), reisijate autoveoga seotud eri tegevusalad, teadlikkuse suurendamine puuetega inimeste suhtes, piiriületus (rahvusvahelised veod), reisijate autoveoga tegelevate ettevõtjate põhitüüpide korraldus. |
2. jagu: Artikli 3 lõike 1 punktis a ettenähtud kohustuslik alusõpe
2.1. Kursustel osalemine ja eksam
Alusõpe peab sisaldama kõigi 1. jaos loetletud ainete õpetamist. Alusõppe kestus peab olema 280 tundi.
Iga juhipraktikant saab vähemalt 20 tundi individuaalset sõiduõpet asjaomase kategooria sõidukiga, mis vastab vähemalt direktiivis 2006/126/EÜ eksamisõidukitele sätestatud nõuetele.
Individuaalses sõidutunnis peab juhipraktikandiga kaasas olema heakskiidetud koolituskeskuses töötav sõiduõpetaja. Iga juhipraktikant võib maksimaalselt 8 tundi 20-tunnisest individuaalsest sõiduõppest teha spetsiaalsel treeningalal või tipptasemel simulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja vahelduvates ilmastikuoludes valgel ja pimedal ajal ning kütusekulu optimeerimise oskusega.
Liikmesriigid võivad lubada osa koolituse läbimist heakskiidetud koolituskeskuses IKT-vahendite abil, näiteks e-õppe teel, tagades, et säilib hea koolituskvaliteet ja -tõhusus ning valides õppeained, kus IKT-vahendeid on võimalik kõige tõhusamalt kasutada. Eelkõige nõuavad liikmesriigid kasutaja usaldusväärset tuvastamist ja asjakohaseid kontrollivahendeid. Liikmesriigid võivad lugeda muude liidu õigusaktide alusel nõutava erikoolituse koolituse hulka. See hõlmab koolitusi, mis on nõutud ohtlike kaupade veoks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ ( 8 ) alusel, puuetega inimeste suhtes teadlikkuse suurendamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 181/2011 ( 9 ) alusel ning loomade veoks nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 ( 10 ) alusel, kuid ei ole piiratud üksnes nende koolitustega.
Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab alusõppe kestus olema 70 tundi, sealhulgas viis tundi individuaalset sõiduõpet.
Nimetatud koolituse lõppedes teevad liikmesriikide pädevad asutused või nende poolt määratud üksused juhile kirjaliku või suulise eksami. Eksam peab sisaldama vähemalt üht küsimust iga eesmärgi kohta, mis sisaldub 1. jaos esitatud ainete loetelus.
2.2. Eksami sooritamine
Liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused korraldavad ülalnimetatud teoreetilised ja praktilised eksamid, et kontrollida, kas juhipraktikandil on 1. jaos nõutud teadmised seal loetletud ainete ja eesmärkide osas.
a) Teoreetiline eksam koosneb vähemalt kahest osast:
i) küsimused, mis sisaldavad valikvastustega küsimusi, otseseid vastuseid nõudvaid küsimusi või nimetatud kahe süsteemi kombinatsiooni;
ii) juhtumite lahendamine.
Teoreetilise eksami minimaalne kestus peab olema neli tundi.
b) Praktiline eksam koosneb kahest osast:
i) sõidueksam ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskuse hindamiseks. Eksam tuleb võimaluse korral teha asulavälistel teedel, maanteedel või kiirteedel (või samalaadsetel teedel) ning kõikvõimalikel asulasisestel teedel, millel tuleb ette eri liiki raskusi, millega juht oma töös kokku puutub. Samuti on soovitav, et eksam toimuks mitmesuguse liiklustiheduse tingimustes. Juhtimisaega tuleb kasutada optimaalselt, et hinnata kandidaati kõigis liiklusolukordades, millega juht oma töös kokku puutub. Selle eksami minimaalne kestus peab olema 90 minutit.
ii) praktiline eksam, mis hõlmab vähemalt punkte 1.4, 1.5, 1.6, 3.2, 3.3 ja 3.5.
Selle eksami minimaalne kestus peab olema 30 minutit.
Praktilisel eksamil kasutatav sõiduk peab vastama vähemalt direktiivis 2006/126/EÜ eksamisõidukitele sätestatud nõuetele.
Praktilisele eksamile võib lisada kolmanda eksami, mis sooritatakse spetsiaalsel treeningalal või stimulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja vahelduvates ilmastikutingimustes valgel ja pimedal ajal.
Selle vabatahtliku eksami kestus ei ole määratud. Kui juht selle eksami teeb, võib selle kestuse lahutada alapunktis i nimetatud 90-minutisest sõidueksamist, kuid mahalahutatav aeg ei või ületada 30 minutit.
Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab teoreetiline eksam piirduma nende 1. jaos loetletud ainetega, mis vastavad sõidukikategooriatele, mida uus alusõpe käsitleb. Need juhid peavad siiski tegema kogu praktilise eksami.
3. jagu: Artikli 3 lõikes 2 ettenähtud kiirendatud alusõpe
Kiirendatud alusõpe peab sisaldama kõigi 1. jaos loetletud ainete õpetamist. See peab kestma 140 tundi.
Iga juhipraktikant saab vähemalt 10 tundi individuaalset sõiduõpet asjaomase kategooria sõidukiga, mis vastab vähemalt direktiivis 2006/126/EÜ eksamisõidukitele sätestatud nõuetele.
Individuaalses sõidutunnis peab juhipraktikandiga kaasas olema heakskiidetud koolituskeskuses töötav sõiduõpetaja. Iga juhipraktikant võib maksimaalselt 4 tundi 10-tunnisest individuaalsest sõiduõppest teha spetsiaalsel treeningalal või tipptasemel stimulaatoril, et hinnata ohutusnõuetel põhineva säästliku sõidu oskust, eelkõige seoses sõiduki valitsemisega erinevates teeoludes ja neis teeoludes vahelduvates ilmastikuoludes valgel ja pimedal ajal ning kütusekulu optimeerimise oskusega.
Punkti 2.1 neljanda lõigu sätteid kohaldatakse ka kiirendatud alusõppe suhtes.
Artikli 5 lõikes 5 osutatud juhtide puhul peab kiirendatud alusõppe kestus olema 35 tundi, sealhulgas kaks ja pool tundi individuaalset sõiduõpet.
Nimetatud koolituse lõppedes teevad liikmesriigi pädevad asutused või nende poolt määratud üksused juhile kirjaliku või suulise eksami. Eksam peab sisaldama vähemalt üht küsimust iga eesmärgi kohta, mis sisaldub 1. jaos esitatud ainete loetelus.
4. jagu: Artikli 3 lõike 1 punktis b ettenähtud kohustuslik jätkuõpe
Kohustusliku jätkuõppe kursused peab korraldama heakskiidetud koolituskeskus. Nende kestus peab olema 35 tundi iga viie aasta järel, kusjuures need tuleb korraldada vähemalt seitsmetunnistes osades, mis võivad olla jaotatud kahele järjestikusele päevale. Alati, kui kasutatakse e-õpet, tagab heakskiidetud koolituskeskus koolituse nõuetekohase kvaliteedi säilimise, valides muu hulgas valdkonnad, kus IKT-vahendeid saab kõige tõhusamalt kasutada. Eelkõige nõuavad liikmesriigid kasutaja usaldusväärset tuvastamist ja asjakohaseid kontrollivahendeid. E-õppe kaudu toimuva koolituse kestus ei tohi ületada 12 tundi. Vähemalt ühes koolitustsüklis tuleb käsitleda liiklusohutusalast ainet. Koolituse sisu puhul võetakse arvesse juhi tehtavate vedudega seotud koolitusvajadusi ning sellekohaste õigusaktide ja tehnika arengut, samuti tuleks võimaluste piires arvesse võtta juhi spetsiifilisi koolitusvajadusi. 35 tunni jooksul tuleks käsitleda eri aineid, sealhulgas kordusõpet, kui ilmneb, et juht vajab spetsiifilist tugiõpet.
Liikmesriigid võivad kaaluda muude liidu õigusaktide alusel nõutava läbitud erikoolituse lugemist kuni üheks ette nähtud seitsmetunniseks tsükliks. See hõlmab koolitusi, mis on nõutud ohtlike kaupade veoks direktiivi 2008/68/EÜ alusel, loomade veoks määruse (EÜ) nr 1/2005 alusel ning teadlikkuse suurendamiseks puuetega inimeste kohta reisijateveol määruse (EL) nr 181/2011 alusel, kuid ei ole piiratud nimetatud koolitustega. Liikmesriigid võivad aga otsustada, et direktiivi 2008/68/EÜ alusel nõutava läbitud erikoolituse ohtlike kaupade veoks võib lugeda kaheks seitsmetunniseks tsükliks, tingimusel et see on ainus koolitus, mida jätkuõppes arvesse võetakse.
5. jagu Alus- ja jätkuõppe heakskiitmine
|
5.1. |
Alus- ja jätkuõpet korraldavad koolituskeskused tuleb liikmesriigi pädevatel asutustel heaks kiita. Heakskiidu võib anda ainult kirjaliku taotluse peale. Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 5.1.1. sobiv alus- ja jätkuõppe programm, milles määratletakse õpetatavad ained, esitatakse rakenduskava ja õpetusmeetodid; 5.1.2. info õpetajate pädevuse ja tegevusalade kohta; 5.1.3. info kursuste toimumiskohtade, õppematerjalide, praktiliseks tööks antavate ressursside ja kasutatava sõidukipargi kohta; 5.1.4. info kursustel osalemise tingimuste kohta (osalejate arv). |
|
5.2. |
Pädev asutus peab andma kirjaliku heakskiidu järgmistel tingimustel: 5.2.1. koolitus peab toimuma vastavalt taotlusega koos esitatud dokumentidele; 5.2.2. pädeval asutusel peab olema õigus saata volitatud isikuid heakskiidetud koolituskeskuse kursuseid jälgima ning õigus keskuste tööd kontrollida, pidades silmas kasutatavaid ressursse ning kursuste ja eksamite nõuetekohast korraldamist; 5.2.3. heakskiidu võib peatada või tühistada, kui heakskiidu tingimusi ei täideta. Heaskiidetud keskus peab tagama, et õpetajatel on nõuetekohased teadmised kõige viimastest eeskirjadest ja koolitusega seotud nõuetest. Konkreetse valikumenetluse osana, peavad õpetajad tõendama oma teadmisi nii ainete kui ka õpetusmeetodite osas. Koolituse praktilise osaga seoses peavad õpetajad tõendama oma kogemust elukutseliste juhtidena või samalaadset juhikogemust, nagu näiteks kogemus raskeveokite sõiduõpetajatena. Koolituskava peab vastama heakskiidutingimustele ja hõlmama 1. jaos loetletud aineid. |
II LISA
JUHI KUTSETUNNISTUSE EUROOPA LIIDU VORMI KÄSITLEV KORD
|
1. |
Kutsetunnistuse tehnilised näitajad peavad vastama ISO 7810 ja 7816-1 standarditele. Meetodid, millega kontrollitakse kutsetunnistuse tehniliste näitajate vastavust rahvusvahelistele standarditele, peavad vastama standardile ISO 10373. |
|
2. |
Kutsetunnistusel on kaks külge: Esiküljel on: a) suures kirjas pealkiri „Kutsetunnistus” tunnistuse välja andnud liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes; b) kutsetunnistuse välja andnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik); c) kutsetunnistuse väljaandnud liikmesriigi tunnusmärk negatiivina sinises ristkülikus, mida ümbritseb kaksteist kollast tähte; riigi tunnusmärgid on järgmised:
d) teave väljaantud kutsetunnistuse kohta järgmises numeratsioonis: 1. kutsetunnistuse omaniku perekonnanimi; 2. kutsetunnistuse omaniku eesnimi; 3. kutsetunnistuse omaniku sünnikoht ja -kuupäev; 4. a) väljaandmiskuupäev; b) kehtivusaeg; c) kutsetunnistuse välja andnud asutuse nimi (võib olla trükitud tagaküljele); d) haldusotstarbeline number, mis ei ole juhiloa number (vabatahtlik); 5. a) juhiloa number; b) seerianumber; 6. kutsetunnistuse omaniku foto; 7. kutsetunnistuse omaniku allkiri; 8. kutsetunnistuse omaniku peamine elukoht või postiaadress (vabatahtlik); 9. sõidukite kategooriad, mille puhul juht täidab alus- ja jätkuõppele seatud nõudeid; e) ►M5 pealkiri „Euroopa Liidu vorm” kutsetunnistust välja andva liikmesriigi keeles või keeltes ja kiri „Kutsetunnistus” liidu teistes ametlikes keeltes, trükitud sinise värviga, nii et see moodustab tunnistuse tausta: ◄ tarjeta de cualificación del conductor карта за квалификация на водача Osvědčení profesní způsobilosti řidiče chaufføruddannelsesbevis Fahrerqualifizierungsnachweis juhi ametipädevuse kaart δελτίο επιμόρφωσης οδηγού driver qualification card carte de qualification de conducteur cárta cáilíochta tiomána kvalifikacijska kartica vozača carta di qualificazione del conducente vadītāja kvalifikācijas apliecība vairuotojo kvalifikacinė kortelė gépjárművezetői képesítési igazolvány karta ta' kwalifikazzjoni tas-sewwieq kwalificatiekaart bestuurder karta kwalifikacji kierowcy carta de qualificação do motorista Cartela de pregătire profesională a conducătorului auto preukaz o kvalifikácii vodiča kartica o usposobljenosti voznika kuljettajan ammattipätevyyskortti yrkeskompetensbevis för förare f) etalonvärvid: — sinine: Pantone Reflex blue, — kollane: Pantone yellow; tagaküljel on: a) ►M5
9. sõidukite kategooriad, mille puhul juht täidab alus- ja jätkuõppele seatud nõuded; 10. direktiivi 2006/126/EÜ I lisas ettenähtud liidu ühtlustatud kood „95”; 11. ruum kutsetunnistusele haldusotstarbeliste või liiklusohutusega seotud üksikasjade jaoks, mida kutsetunnistuse välja andnud liikmesriik võib sinna kanda (vabatahtlik). Kui need üksikasjad on seotud käesolevas lisas määratletud kannetega, tuleb nende ette kirjutada vastava kande number; b) selgitus kutsetunnistuse esi- ja tagaküljel olevate nummerdatud kannete kohta (vähemalt kannete 1, 2, 3, kande 4 punktide a, b, c ning kande 5 punktide a ja b ning kande 10 kohta). Kui liikmesriik soovib teha neid kandeid riigikeeles, mis ei ole bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi või ungari keel, siis koostab ta kutsetunnistuse kahes keeles, kasutades üht eespool nimetatud keeltest, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. |
|
3. |
Turvalisus, sealhulgas andmekaitse Kutsetunnistuse eri komponendid peavad välistama petmise ja võltsimise ning tuvastama iga sellise tegevuse katse. Liikmesriigid peavad tagama, et kutsetunnistuse turvalisuse tase on vähemalt sama, mis juhiloal. |
|
4. |
Erieeskirjad Liikmesriigid võivad pärast komisjoniga konsulteerimist lisada värve või märgistusi, nagu näiteks vöötkoode, riiklikke sümboleid ja turvaelemente, ilma et see piiraks muude käesoleva lisa sätete kohaldamist. Seoses kutsetunnistuste vastastikuse tunnustamisega ei või vöötkood sisalda muid andmeid peale nende, mis on juba kutsetunnistusel loetavalt esitatud või mis on olulised kutsetunnistuse väljaandmisprotseduuri seisukohast. |
|
5. |
Üleminekusätted Enne 23. maid 2020 välja antud juhi kutsetunnistused kehtivad kuni oma kehtivusaja lõpuni. |
JUHI KUTSETUNNISTUSE EUROOPA LIIDU VORM
III LISA
TEATAVATE JUHILOAKATEGOORIATE VIIDETE VASTAVUSTABEL
|
Viide käesolevas direktiivis |
Viide direktiivis 2006/126/EÜ |
|
C + E |
CE |
|
C1 + E |
C1E |
|
D + E |
DE |
|
D1 + E |
D1E |
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/126/EÜ juhilubade kohta (ELT L 403, 30.12.2006, lk 18).
( 2 ) Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiiv 96/26/EÜ riigisiseste ja rahvusvaheliste vedude autoveo-ettevõtja ja reisijate autoveo-ettevõtja tegevusalale lubamise, nende diplomite, tunnistuste ja muude ametlike kvalifikatsioonitõendite vastastikuse tunnustamise ning kõnealuste ettevõtjate asutamisvabaduse õiguse soodustamise kohta (EÜT L 124, 23.5.1996, lk 1); direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 98/76/EÜ (EÜT L 277, 14.10.1998, lk 17).
( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 95/46/EÜ (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).
( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta soovitus Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111, 6.5.2008, lk 1).
( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1).
( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1).
( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).
( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1).
( 10 ) Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ja määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).