EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02002A0430(04)-20151231

Consolidated text: Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe

2002A4430 — ET — 31.12.2015 — 003.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPE

(ELT L 114 30.4.2002, lk 132)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

DECISION No 2/2003 OF THE JOINT VETERINARY COMMITTEE SET UP BY THE AGREEMENT BETWEEN THE EUROPEAN COMMUNITY AND THE SWISS CONFEDERATION ON TRADE IN AGRICULTURAL PRODUCTS of 25 November 2003 (*)

  L 23

27

28.1.2004

 M2

DECISION No 3/2004 OF THE JOINT COMMITTEE of 29 April 2004 (*)

  L 151

125

30.4.2004

 M3

DECISION No 1/2004 OF THE JOINT VETERINARY COMMITTEE SET UP UNDER THE AGREEMENT BETWEEN THE EUROPEAN COMMUNITY AND THE SWISS CONFEDERATION ON TRADE IN AGRICULTURAL PRODUCTS of 28 April 2004 (*)

  L 160

115

30.4.2004

 M4

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD VETERINAARIA ÜHISKOMITEE OTSUS NR 2/2004, 9. detsember 2004,

  L 17

1

20.1.2005

 M5

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL SÕLMITUD PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPEGA LOODUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2005, 1. märts 2005,

  L 78

50

24.3.2005

 M6

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUSE NR 1/2005, 25. veebruar 2005,

  L 131

43

25.5.2005

 M7

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPEGA ASUTATUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 3/2005, 19. detsember 2005,

  L 346

33

29.12.2005

 M8

PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 4/2005, 19. detsember 2005,

  L 346

44

29.12.2005

►M9

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISE VETERINAARKOMITEE OTSUS NR 1/2006, 1. detsember 2006,

  L 32

91

6.2.2007

►M10

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA LEPINGUGA LOODUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2007, 15. juuni 2007,

  L 173

31

3.7.2007

 M11

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL SÕLMITUD PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPEGA LOODUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2008 15. jaanuar 2008,

  L 27

21

31.1.2008

►M12

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2008, 24. juuni 2008,

  L 228

3

27.8.2008

►M13

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHISE VETERINAARKOMITEE OTSUS nr 1/2008, 23. detsember 2008,

  L 6

89

10.1.2009

►M14

EUROOPA ÜHENDUSE JA Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe muutmist ja ajutist kohaldamist käsitlev Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kokkulepe

  L 136

2

30.5.2009

 M15

PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2009, 9. detsember 2009,

  L 115

33

8.5.2010

►M16

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMIST KÄSITLEVA KOKKULEPPE ALUSEL LOODUD ÜHISE VETERINAARKOMITEE OTSUS nr 1/2010, 1. detsember 2010,

  L 338

50

22.12.2010

►M17

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHEL SÕLMITUD PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPEGA LOODUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2010, 13. detsember 2010,

  L 32

9

8.2.2011

►M18

LEPING Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta, millega muudetakse Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet

  L 297

3

16.11.2011

►M19

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPEGA ASUTATUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2012, 3. mai 2012,

  L 155

1

15.6.2012

►M20

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPEGA ASUTATUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/2012, 3. mai 2012,

  L 155

99

15.6.2012

►M21

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPE ALUSEL MOODUSTATUD ÜHISE VETERINAARKOMITEE OTSUS NR 1/2013, 22. veebruar 2013,

  L 264

1

5.10.2013

►M22

PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/2013, 28. november 2013,

  L 332

49

11.12.2013

►M23

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSKOMITEE OTSUS nr 1/2014, 9. aprill 2014,

  L 180

21

20.6.2014

►M24

ÜHISE PÕLLUMAJANDUSKOMITEE OTSUS nr 2/2015, 19. november 2015,

  L 323

29

9.12.2015



(*)

Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud.




▼B

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPE



EUROOPA ÜHENDUS,

edaspidi “ühendus”,

ja

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON,

edaspidi “Šveits”,

edaspidi koos “lepinguosalised”,

OLLES OTSUSTANUD kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu vabakaubanduspiirkondade sätetega kaotada järk-järgult takistused olulises osas teineteise kaubanduse suhtes,

22. juulil 1972 sõlmitud vabakaubanduslepingu artiklis 15 deklareerivad lepinguosalised valmisolekut arendada oma põllumajanduspoliitika raames harmoonilist kauplemist nende põllumajandustoodetega, mille suhtes käesolevat lepingut ei kohaldata,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:



Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on lepinguosaliste vaheliste vabakaubandussuhete tugevdamine, võimaldades vastastikku paremat juurdepääsu teineteise põllumajandustoodete turule.

2.  “Põllumajandustooted” tähistab rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni gruppides 1 kuni 24 nimetatud tooteid. Käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisel ei kuulu nende hulka harmoneeritud süsteemi grupi 3 ja rubriikide 16.04 ja 16.05 tooted ning tooted CN-koodiga 0511 91 10 , 0511 91 90 , 1902 20 10 ja 2301 20 00 .

3.  Käesolevat kokkulepet ei kohaldata vabakaubanduslepingu 2. protokolliga hõlmatud toodete suhtes, välja arvatud kokkuleppe 1. ja 2. lisas antavad soodustused.

Artikkel 2

Tariifsed soodustused

1.  Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on Šveitsi poolt ühendusele antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 1. lisas.

2.  Ilma et see piiraks 3. lisas sätestatud soodustuste kohaldamist, on ühenduse poolt Šveitsile antavad soodustused loetletud käesoleva kokkuleppe 2. lisas.

Artikkel 3

Soodustused juustudele

Erisätted, mida kohaldatakse juustuga kauplemisele, on esitatud käesoleva kokkuleppe 3. lisas.

Artikkel 4

Päritolureeglid

Päritolureeglid, mis sätestatakse vastastikku käesoleva kokkuleppe 1., 2. ja 3. lisas, on esitatud vabakaubanduslepingu 3. protkollis.

Artikkel 5

Tehniliste kaubandustõkete kõrvaldamine

1.   ►M18  Viis, kuidas vähendada tehnilisi takistusi põllumajandustoodetega kauplemise erinevates valdkondades, on sätestatud 4.–12. lisas järgmiselt: ◄

 4. lisa: taimetervis,

 5. lisa: loomatoit,

 6. lisa: seemned,

 7. lisa: veinisektori toodetega kauplemine,

 8. lisa: piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide nimetuste vastastikune tunnustamine ja kaitse,

 9. lisa: mahepõllundustooted ja –toiduained,

 10. lisa: puu- ja köögiviljade turustusstandarditele vastavuse hindamise tunnustamine,

 11. lisa: loomatervishoiu- ja zootehnilised meetmed, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel,

▼M18

 12. lisa: põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse.

▼B

2.  Käesoleva lepingu artikli 1 lõikeid 2 ja 3 ning artikleid 6, 7, 8 ja 10–13 ei kohaldata 11. lisa suhtes.

Artikkel 6

Ühine põllumajanduskomitee

1.  Lepinguosaliste esindajate poolt moodustatakse ühiskomitee (edaspidi “komitee”).

2.  Komitee vastutab käesoleva kokkuleppe haldamise eest ning kindlustab selle laitmatu toimimise.

3.  Komisjonil on õigus teha otsuseid vastavalt käesolevas kokkuleppes ning selle lisades sätestatule. Lepinguosalised viivad neid otsuseid ellu oma menetluste kohaselt.

4.  Komitee kehtestab ise oma töökorra.

5.  Komitee tegutseb omavahelise kokkuleppe alusel.

6.  Kindlustamaks kokkuleppe nõuetekohast rakendamist, konsulteerivad lepinguosalised ühe lepinguosalise taotluse korral ühiskomitees.

7.  Komitee moodustab töörühmad, mis on vajalikud käesoleva kokkuleppe lisade haldamiseks. Oma töökorras täpsustab komitee eelkõige töörühmade liikmelisuse ja nende tegutsemisviisi.

▼M18

8.  Komitee on volitatud kiitma heaks kokkuleppe autentse versiooni uutes keeltes.

▼B

Artikkel 7

Vaidluste lahendamine

Kumbki lepinguosaline võib pöörduda käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlusküsimusega komitee poole. Viimane püüab vaidlust lahendada. Komiteele esitatakse kõik andmed, mis võivad osutuda vajalikuks olukorra põhjalikul uurimisel, et leida vastuvõetav lahendus. Sel eesmärgil teeb Komitee kindlaks kõik käesoleva kokkuleppe laitmatu toimimise säilitamise võimalused.

Artikkel 8

Teabevahetus

1.  Lepinguosalised vahetavad kogu asjakohast informatsiooni, mis käsitleb käesoleva kokkuleppe rakendamist ja kohaldamist.

2.  Kumbki lepinguosaline teavitab teist kavatsetavatest muudatustest õigusnormides, mis puudutavad käesoleva kokkuleppega hõlmatud valdkondi ning teatab teisele lepinguosalisele uutest sätetest niipea kui võimalik.

Artikkel 9

Konfidentsiaalsus

Lepinguosaliste usaldusisikud, eksperdid ja muud esindajad ei tohi ka pärast oma ülesannete täitmise lõpetamist avalikustada teavet, mis on saadud käesoleva kokkuleppe raames ja mille kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

Artikkel 10

Kaitsemeetmed

1.  Juhul, kui ühelt lepinguosaliselt pärinevate toodete import põhjustab või võib põhjustada tõsiseid häireid teise lepinguosalise turgudel seoses käesoleva lepingu 1., 2. ja 3. lisa kohaldamisega ja arvestades lepinguosaliste põllumajandusturgude erilist tundlikkust, peavad osapooled viivitamatult konsulteerima, et leida sobivat lahendust. Kuni lahendust ei ole leitud, võib asjaomane lepinguosaline võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks.

2.  Kui on võetud lõikes 1 või teistes käesoleva kokkuleppe lisades sätestatud kaitsemeetmed:

a) kohaldatakse erisätete puudumisel alljärgnevaid menetlusi:

 kui üks lepinguosaline kavatseb rakendada kaitsemeetmeid osa või kogu teise territooriumi suhtes, teavitab ta viimast sellest ette, tuues ära oma põhjendused,

 kui üks lepinguosaline kavatseb rakendada kaitsemeetmeid osa või kogu oma või mõne kolmanda riigi territooriumi suhtes, teavitab ta teist sellest nii kiiresti kui võimalik,

 piiramata võimalust viia kavandatavad meetmed ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi,

 kui mõni ühenduse liikmesriik võtab kaitsemeetmeid Šveitsi, mõne teise liikmesriigi või kolmanda riigi suhtes, teavitab ühendus Šveitsi sellest nõuetekohaselt nii kiiresti kui võimalik;

b) eelistada tuleb meetmeid, mis häirivad kõige vähem käesoleva kokkuleppe toimimist.

▼M14

Artikkel 11

Muudatused

Komitee või otsustada muuta kokkuleppe lisasid ja lisade juurde kuuluvaid liiteid.

▼B

Artikkel 12

Kontrollimine

1.  Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva kokkuleppe uuesti läbivaatamist, esitab ta põhjendatud taotluse teisele.

2.  Lepinguosalised võivad teha komiteele ülesandeks taotlus läbi vaadata ning teha vajaduse korral ettepanekuid eelkõige läbirääkimiste pidamiseks.

3.  Lepinguosalised peavad lõikes 2 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt.

Artikkel 13

Arengut käsitlev klausel

1.  Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised jätkama tööd omavahelise põllumajandus-saadustega kauplemise järk-järguliseks liberaliseerimiseks.

2.  Sel eesmärgil vaatavad lepinguosalised komitees korrapäraselt läbi tingimused, mis hõlmavad nendevahelist põllumajandussaadustega kauplemist.

3.  Silmas pidades nende läbivaatamiste tulemusi ja nende vastavaid põllumajanduspoliitikaid ning arvestades põllumajandusturgude tundlikkust, võivad lepinguosalised alustada käesoleva kokkuleppe raames läbirääkimisi, et vähendada edaspidi takistusi vastastikusel ja vastastikku kasulikul põllumajandussaadustega kauplemisel.

4.  Lepinguosalised peavad lõikes 3 nimetatud läbirääkimiste tulemusena saavutatud kokkulepped ratifitseerima või heaks kiitma oma menetluste kohaselt.

Artikkel 14

Kokkuleppe rakendamine

1.  Lepinguosalised võtavad kõik üld- ja erimeetmed, mida on vaja nende käesolevast kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmiseks.

2.  Nad hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

Artikkel 15

Lisad

Käesoleva kokkuleppe lisad, k.a nende juurde kuuluvad liited, moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 16

Territoriaalne kohaldamisala

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumite suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 17

Jõustumine ja kehtivusaeg

1.  Lepinguosalised ratifitseerivad või kiidavad käesoleva kokkuleppe heaks oma menetluste kohaselt. See jõustub järgmise seitsme kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise või kinnitamise kohta viimase teate saatmisele järgneva ülejärgmise kuu esimesel päeval:

põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe,

isikute vaba liikumist käsitlev kokkulepe,

õhutranspordi alane kokkulepe,

kaupade ja reisijate raudtee- ja maanteeveo kokkulepe,

vastavushindamise vastastikuse tunnustamise kokkulepe,

riigihangete teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe,

teadus- ja tehnikaalase koostöö kokkulepe.

2.  Käesolev kokkulepe on sõlmitud esialgu seitsmeks aastaks. Seda pikendatakse piiramatult, kui ühendus või Šveits ei teata teisele lepinguosalisele pikendamata jätmisest enne esialgse tähtaja lõppu. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

3.  Euroopa Ühendus või Šveits võivad kokkuleppe lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Niisuguse teatamise puhul kohaldatakse artiklit 4.

4.  Lõikes 1 nimetatud seitsme kokkuleppe kohaldamine lõpetatakse kuus kuud pärast lõikes 2 nimetatud pikendamata jätmisest teatamist või lõikes 3 nimetatud kokkuleppe lõpetamist.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y nueve, en dos ejemplares en las lenguas alemana, danesa, española, finesa, francesa, griega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa y sueca, siendo cada uno de estos textos igualmente auténtico.

Udfærdiget i Luxembourg, den enogtyvende juni nitten hundrede og nioghalvfemsi to eksemplarer på dansk, engelsk, finsk, fransk, græsk, italiensk, nederlandsk, portugisisk, spansk, svensk og tysk, idet hver af disse tekster har samme gyldighed.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertneunundneunzig in zweifacher Ausfertigung in dänischer, deutscher, englischer, finnischer, französischer, griechischer, italienischer, niederländischer, portugiesischer, spanischer und schwedischer Sprache, wobei jeder dieser Wortlaute gleichermaßen verbindlich ist.

Έγινε στο Λουξεμβούργο, στις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα εννέα, σε δύο ατνίτυπα στην αγγλική, γαλλική, γερμανική, δανική, ελληνική, ισπανική, ιταλική, ολλανδική, πορτογαλική, σουηδική και φινλανδική γλώσσα, όλα δε τα κείμενα αυτά είναι εξίσου αυθεντικά.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-nine, in duplicate in the Spanish, Danish, German, Greek, English, French, Italian, Dutch, Portuguese, Finnish and Swedish languages, each text being equally authentic.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt dix-neuf, en double exemplaire, en langues allemande, anglaise, danoise, espagnole, finnoise, française, grecque, italienne, néerlandaise, portugaise et suédoise, chacun de ces textes faisant également foi.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantanove, in duplice esemplare, in lingua danese, finnica, francese, greca, inglese, italiana, olandese, portoghese, spagnola, svedese e tedesca. Ciascuna delle versioni linguistiche fa parimenti fede.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd negenennegentig, in twevoud, in de Deense, de Duitse, de Engelse, de Finse, de Franse, de Griekse, de Italiaanse, de Nederlandse, de Portugese, de Spaanse en de Zweedse taal, zijnde alle talen gelijkelijk authentiek.

Feito no Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e nove, em dois exemplares, nas línguas alemã, dinamarquesa, espanhola, finlandesa, francesa, grega, inglesa, italiana, neerlandesa, portuguesa e sueca, fazendo igualmente fé qualquer dos textos.

Tehty Luxemburgissa kahdentenakymmenentenäensimmäisenä päivänä kesäkuuta vuonna tuhatyhdeksänsataayhdeksänkymmentäyhdeksän kahtena kappaleena englannin, espanjan, hollannin, italian, kreikan, portugalin, ranskan, ruotsin, saksan, suomen ja tanskan kielellä, ja jokainen teksti on yhtä todistusvoimainen.

Utfärdat i Luxemburg den tjugoförsta juni nittonhundranittionio i två exemplar på det danska, engelska, finska, franska, grekiska, italienska, nederländska, portugisiska, spanska, svenska och tyska språket, vilka samtliga texter är giltiga.

Por la Comunidad Europea

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Voor de Europese Gemeenschap

Pela Comunidade Europeia

Euroopan yhteisön puolesta

På Europeiska gemenskapens vägnar

signatory

signatory

Por la Confederación Suiza

For Det Schweiziske Edsforbund

Für der Schweizerischen Eidgenossenschaft

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Per la Confederazione svizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

Pela Confederação Suíça

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska Edsförbundets vägnar

signatory

signatory

SISUKORD



 

 

 

 

1. LISA:

Šveitsi poolt antavad soodustused

2. LISA:

Ühenduse poolt antavad soodustused

3. LISA:

Soodustused juustudele

1. liide:

Ühenduse poolt antavad soodustused

2. liide:

Šveitsi poolt antavad soodustused

3. liide:

Nimekiri Italico-tüüpi juustudest, mida on lubatud importida Šveitsi

4. liide:

Juustude kirjeldused

4. LISA:

Taimetervis

1. liide:

Taimed, taimsed saadused ja muud tooted

2. liide:

Õigusaktid

3. liide:

Asutused, kes peavad nõudmise korral esitama nimekirja selliste ametiasutuste kohta, kes on vastutavad taimepasside ettevalmistamise eest

4. liide:

Artiklis 4 nimetatud alad ja nendega seotud erinõuded

5. liide:

Teabevahetus

5. LISA:

Loomatoit

1. Liide

 

2. Liide

Artiklis 9 nimetatud õigusaktide loetelu

6. LISA:

Seemned

1. liide:

Õigusaktid

2. liide:

Seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimist teostavad asutused

3. liide:

Šveitsi poolt lubatavad ühenduse erandid

4. liide:

Kolmandate riikide loetelu

7. LISA:

Veinitoodetega kauplemine

1 liide:

Artiklis 2 osutatud veinitooted

2. liide:

Artikli 3 punktides a ja b osutatud erisätted

3. liide:

Veinitooteid hõlmavate ja artiklis 4 osutatud õigusnormide ja tehniliste eeskirjade loetelu

4. liide:

Artiklis 5 osutatud kaitstud nimetused

5. liide:

Artikli 8 lõikes 9 ja artikli 25 lõike 1 punktis b osutatud tingimused ja kord

8. LISA:

Piiritusjookide ja aromatiseeritud veinijookide nimetuste vastastikune tunnustamine ja kaitse

1. liide:

Euroopa liidust pärit piiritusjookide geograafilised tähised

2. liide:

Šveitsist pärit piiritusjookide kaitstud nimetused

3. liide:

Ühendusest pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused

4. liide:

Šveitsist pärinevate aromatiseeritud veinijookide kaitstud nimetused

5. liide:

Loetelu artiklis 2 osutatud õigusaktidest, milles käsitletakse piiritusjooke, aromatiseeritud veine ja aromatiseeritud alkoholijooke

9. LISA:

Mahepõllundustooted ja -toiduained

1. liide:

Loetelu artiklis 3 osutatud õigusaktidest, milles käsitletakse mahetootmisel saadud põllumajandustooteid ja toitu

2. liide:

Kohaldamiseeskirjad

10. LISA:

Puu- ja köögiviljade turustusstandarditele vastavuse hindamise tunnustamine

1 Liide:

Šveitsi kontrolliasutused, kellel on õigus välja anda vastavussertifikaate vastavalt 10. lisa artiklile 3

2 Liide

 

11. LISA:

Loomatervishoiu- ja zootehnilised meetmed, mida kohaldatakse elusloomade ja loomsete saadustega kauplemisel

1. liide:

Tõrjemeetmed/haigustest teatamine

2. liide:

Loomade tervis: kauplemine ja turuleviimine

3. liide:

Elusloomade, nende sperma, munarakkude ja embrüote import kolmandatest riikidest

4. liide:

Zootehnilised sätted, sh importi kolmandatest riikidest reguleerivad sätted

5. liide:

Elusloomad, sperma, munarakud ja embrüod: piirikontroll ja inspekteerimislõivud

6. liide:

Loomsed saadused

7. liide:

Vastutavad ametiasutused

8. liide:

Piirkondlike tingimustega kohandamine

9. liide:

Kontrollide läbiviimise korra suunised

10. liide:

Loomsed saadused: piirikontroll ja inspekteerimislõivud

11. liide:

Kontaktpunktid

12. LISA:

Põllumajandustoodete ja toidu päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

1. liide:

Lepingupoolte vastastikuse kaitse alla kuuluvate gtde loetelu

2. liide:

Lepinguosaliste õigusaktid

▼M12

LISA 1

Šveitsi poolt antavad soodustused

Šveits annab järgmistele ühendusest pärit toodetele allpool sätestatud tariifsed soodustused; mõne toote puhul nende kindlaksmääratud aastase koguse piires.



Šveitsi tariifirubriik

Kauba kirjeldus

Kohaldatav tollimaksumäär

(Šveitsi franki 100 kg brutokaalu kohta)

Aastane kogus

(netokaal tonnides)

0101 90 95

Elushobused (välja arvatud tõupuhtad aretusloomad ja tapaloomad) (peade arvu järgi)

0

100 pead

0204 50 10

Kitseliha, värske, jahutatud või külmutatud

40

100

0207 14 81

Kodukana rinnatükid, külmutatud

15

2 100

0207 14 91

Kodukana jaotustükid ja söödav rups, sealhulgas maks (välja arvatud rinnatükid), külmutatud

15

1 200

0207 27 81

Kodukalkuni rinnatükid, külmutatud

15

800

0207 27 91

Kodukalkuni jaotustükid ja söödav rups, sealhulgas maks (välja arvatud rinnatükid), külmutatud

15

600

0207 33 11

Kodupardid, tükeldamata, külmutatud

15

700

0207 34 00

Kodupardi, hane või pärlkana rasvane maks, värske või jahutatud

9,5

20

0207 36 91

Kodupardi, hane või pärlkana jaotustükid ja söödav rups, külmutatud (välja arvatud rasvane maks)

15

100

0208 10 00

Küüliku- või jäneseliha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud

11

1 700

0208 90 10

Ulukiliha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud (välja arvatud jänese- ja metssealiha)

0

100

ex 0210 11 91

Sea (välja arvatud metssea) kondiga tagaosad ja nende jaotustükid, soolatud või soolvees, kuivatatud või suitsutatud

tollimaksuvaba

1 000  (1)

ex 0210 19 91

Konditustatud karbonaaditükk, soolvees ja suitsutatud

tollimaksuvaba

0210 20 10

Kuivatatud veiseliha

tollimaksuvaba

200  (2)

ex 0407 00 10

Söödavad linnumunad, koorega, värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud

47

150

ex 0409 00 00

Naturaalne akaatsiamesi

8

200

ex 0409 00 00

Naturaalne mesi (välja arvatud akaatsiamesi)

26

50

0602 10 00

Juurdumata pistikud ja pookoksad

tollimaksuvaba

piiramatu

 

Taimed seemneviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud):

tollimaksuvaba

 (3)

0602 20 11

—  poogitud, paljasjuursed

0602 20 19

—  poogitud, juurepalliga

0602 20 21

—  pookimata, paljasjuursed

0602 20 29

—  pookimata, juurepalliga

 

Taimed luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud):

tollimaksuvaba

 (3)

0602 20 31

—  poogitud, paljasjuursed

0602 20 39

—  poogitud, juurepalliga

0602 20 41

—  pookimata, paljasjuursed

0602 20 49

—  pookimata, juurepalliga

 

Taimed muul kujul kui seemne- või luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud), söödavate viljadega:

tollimaksuvaba

piiramatu

0602 20 51

—  paljasjuursed

0602 20 59

—  muud peale paljasjuursete

 

Puud ja põõsad, söödavate viljadega, paljasjuursed:

tollimaksuvaba

 (3)

0602 20 71

—  seemneviljalised

0602 20 72

—  luuviljalised

0602 20 79

—  muud peale seemne- või luuviljaliste

tollimaksuvaba

piiramatu

 

Puud ja põõsad, söödavate viljadega, juurepalliga:

tollimaksuvaba

 (3)

0602 20 81

—  seemneviljalised

0602 20 82

—  luuviljalised

0602 20 89

—  muud peale seemne- või luuviljaliste

tollimaksuvaba

piiramatu

0602 30 00

Rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata

tollimaksuvaba

piiramatu

 

Roositaimed, poogitud või pookimata:

tollimaksuvaba

piiramatu

0602 40 10

—  kibuvitsad ja kibuvitsavarred:

 

—  muud peale kibuvitsade ja kibuvitsavarte:

0602 40 91

—  paljasjuursed

0602 40 99

—  muud peale paljasjuursete, juurepalliga taimede

 

Kultuurtaimede istikud (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud); seeneniidistikud:

tollimaksuvaba

piiramatu

0602 90 11

—  seemikud ja siirdmuru

0602 90 12

—  seeneniidistik

0602 90 19

—  muud peale seemikute, siirdmuru ja seeneniidistike

 

Muud elustaimed (sealhulgas juurtega):

tollimaksuvaba

piiramatu

0602 90 91

—  paljasjuursed

0602 90 99

—  muud peale paljasjuursete, juurepalliga taimede

0603 11 10

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikeroosid, 1. maist 25. oktoobrini

tollimaksuvaba

1 000

0603 12 10

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikenelgid, 1. maist 25. oktoobrini

0603 13 10

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikekrüsanteemid, 1. maist 25. oktoobrini

0603 14 10

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikeorhideed, 1. maist 25. oktoobrini

 

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad (välja arvatud nelgid, roosid orhideed ja krüsanteemid), 1. maist 25. oktoobrini:

0603 19 11

—  puitunud varrega

0603 19 19

—  muud peale puitunud varrega lillede

0603 12 30

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikenelgid, 26. oktoobrist 30. aprillini

tollimaksuvaba

piiramatu

0603 13 30

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikeorhideed, 26. oktoobrist 30. aprillini

0603 14 30

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikekrüsanteemid, 26. oktoobrist 30. aprillini

0603 19 30

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõiketulbid, 26. oktoobrist 30. aprillini

 

Muud kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad, 26. oktoobrist 30. aprillini

tollimaksuvaba

piiramatu

0603 19 31

—  puitunud varrega

0603 19 39

—  muud peale puitunud varrega lillede

 

Tomatid, värsked või jahutatud

tollimaksuvaba

10 000

 

—  kirsstomatid:

0702 00 10

—  21. oktoobrist 30. aprillini

 

—  pikergused tomatid:

0702 00 20

—  21. oktoobrist 30. aprillini

 

—  muud 80 mm või suurema läbimõõduga tomatid (lihatomatid):

0702 00 30

—  21. oktoobrist 30. aprillini

 

—  muud:

0702 00 90

—  21. oktoobrist 30. aprillini

 

Jääsalat, ilma välimiste lehtedeta:

tollimaksuvaba

2 000

0705 11 11

—  1. jaanuarist veebruari lõpuni

 

Salatsigur, värske või jahutatud:

tollimaksuvaba

2 000

0705 21 10

—  21. maist 30. septembrini

0707 00 10

Salatikurgid, 21. oktoobrist 14. aprillini

5

200

0707 00 30

Säilituskurgid, pikemad kui 6 cm, kuid mitte üle 12 cm, värsked või jahutatud, 21. oktoobrist 14. aprillini

5

100

0707 00 31

Säilituskurgid, pikemad kui 6 cm, kuid mitte üle 12 cm, värsked või jahutatud, 15. aprillist 20. oktoobrini

5

2 100

0707 00 50

Kornišonid, värsked või jahutatud

3,5

800

 

Baklažaanid, värsked või jahutatud

tollimaksuvaba

1 000

0709 30 10

—  16. oktoobrist 31. maini

0709 51 00

0709 59 00

Seened, värsked või jahutatud, perekonnast Agaricus või muud, välja arvatud trühvlid

tollimaksuvaba

piiramatu

 

Paprika, värske või jahutatud:

2,5

piiramatu

0709 60 11

—  1. novembrist 31. märtsini

0709 60 12

Paprika, värske või jahutatud, 1. aprillist 31. oktoobrini

5

1 300

 

Kabatšokid (sealhulgas kabatšokiõied), värsked või jahutatud:

tollimaksuvaba

2 000

0709 90 50

—  31. oktoobrist 19. aprillini

ex 0710 80 90

Seened (kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud), külmutatud

tollimaksuvaba

piiramatu

0711 90 90

Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögiviljad ja köögiviljasegud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), koheseks tarbimiseks kõlbmatud

0

150

0712 20 00

Sibulad, kuivatatud, ka tükeldatud või viilutatud või peenestatud või pulbriks jahvatatud, kuid muul viisil toiduks töötlemata

0

100

0713 10 11

Herned (Pisum sativum), kuivatatud, ilma kaunteta, terveteralised, töötlemata, loosöödaks

hinnaalandus 0,9 rakendatavast maksumäärast

1 000

0713 10 19

Herned (Pisum sativum), kuivatatud, ilma kaunteta, terveteralised, töötlemata (välja arvatud loomasöödaks, tehniliseks kasutamiseks või õlle valmistamiseks ette nähtud herned)

0

1 000

 

Sarapuupähklid (Corylus spp.), värsked või kuivatatud:

tollimaksuvaba

piiramatu

0802 21 90

—  koorega, muud peale loomasöödaks või õli tootmiseks kasutatavate pähklite

0802 22 90

—  ilma kooreta, muud peale loomasöödaks või õli tootmiseks kasutatavate pähklite

0802 32 90

Pähklid

tollimaksuvaba

100

ex 0802 90 90

Piiniapähklid, värsked või kuivatatud

tollimaksuvaba

piiramatu

0805 10 00

Apelsinid, värsked või kuivatatud

tollimaksuvaba

piiramatu

0805 20 00

Mandariinid (sealhulgas tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud

tollimaksuvaba

piiramatu

0807 11 00

Arbuusid, värsked

tollimaksuvaba

piiramatu

0807 19 00

Melonid, värsked (välja arvatud arbuusid)

tollimaksuvaba

piiramatu

 

Aprikoosid, värsked, lahtises pakendis:

tollimaksuvaba

2 100

0809 10 11

—  1. septembrist 30. juunini

 

muul viisil pakitud:

0809 10 91

—  1. septembrist 30. juunini

0809 40 13

Ploomid, värsked, lahtises pakendis, 1. juulist 30. septembrini

0

600

0810 10 10

Maasikad, värsked, 1. septembrist 14. maini

tollimaksuvaba

10 000

0810 10 11

Maasikad, värsked, 15. maist 31. augustini

0

200

0810 20 11

Vaarikad, värsked, 1. juunist 14. septembrini

0

250

0810 50 00

Kiivid, värsked

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 0811 10 00

Maasikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, jaemüügiks pakendamata, tööstuslikuks kasutamiseks

10

1 000

ex 0811 20 90

Vaarikad, murakad või mooruspuumarjad, logani murakad ja mustad, valged, punased sõstrad ning karusmarjad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, ilma suhkru- või muu magusainelisandita, jaemüügiks pakendamata, tööstuslikuks kasutamiseks

10

1 200

0811 90 10

Mustikad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

0

200

0811 90 90

Söödavad puuviljad ja marjad, kuumtöötlemata või aurutatud või vees keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma (välja arvatud maasikad, vaarikad, murakad või mooruspuumarjad, logani murakad, sõstrad või karusmarjad, mustikad ja troopilised puuviljad ja marjad)

0

1 000

0904 20 90

Perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud või peenestatud või pulbriks jahvatatud, töödeldud

0

150

0910 20 00

Safran

tollimaksuvaba

piiramatu

1001 90 60

Jahu ja meslin (välja arvatud kõva nisu), loomasöödana kasutamiseks

hinnaalandus 0,6 rakendatavast maksumäärast

50 000

1005 90 30

Maisiterad, loomasöödana kasutamiseks

hinnaalandus 0,5 rakendatavast maksumäärast

13 000

 

Oliiviõli, külmpressitud, muu peale loomasöödana kasutatava:

 

 

1509 10 91

—  klaasmahutites mahuga kuni 2 liitrit

60,60  (4)

piiramatu

1509 10 99

—  klaasmahutites mahuga üle 2 liitri või muudes mahutites

86,70  (4)

piiramatu

 

Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, muu kui loomasöödana kasutatav:

 

 

1509 90 91

—  klaasmahutites mahuga kuni 2 liitrit

60,60  (4)

piiramatu

1509 90 99

—  klaasmahutites mahuga üle 2 liitri või muudes mahutites

86,70  (4)

piiramatu

ex 0210 19 91

Sink, soolvees, konditustatud, põies või tehissooles

tollimaksuvaba

3 715

ex 0210 19 91

Konditustatud karbonaaditükk, suitsutatud

1601 00 11

1601 00 21

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nendest tehtud toiduvalmistised rubriikidesse 0101 –0104 kuuluvatest loomadest, välja arvatud metssigadest

ex 0210 19 91

ex 1602 49 10

Seakael, õhu käes kuivatatud, maitsestatud või maitsestamata, tükid või õhukesed viilud

 

Tomatid, terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta:

 

 

2002 10 10

—  mahutites mahuga üle 5 kg

2,50

piiramatu

2002 10 20

—  mahutites mahuga kuni 5 kg

4,50

piiramatu

 

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, muul kujul kui terved või tükeldatud:

tollimaksuvaba

piiramatu

2002 90 10

—  mahutites mahuga üle 5 kg

2002 90 21

Tomatipulp, -püree ja -kontsentraat tomatitest ja veest ning võib-olla ka soolast ja muudest maitseainetest, kuivainesisaldusega 25 massiprotsenti või enam, hermeetiliselt suletavates mahutites mahuga kuni 5 kg

tollimaksuvaba

piiramatu

2002 90 29

Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, muul kujul kui terved või tükeldatud, ja muul kujul kui tomatipulp, -püree ja -kontsentraat:

— mahutites mahuga kuni 5 kg

tollimaksuvaba

piiramatu

2003 10 00

Seened perekonnast Agaricus, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta

0

1 700

 

Artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutatud, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:

 

 

ex 2004 90 18

—  mahutites mahuga üle 5 kg

17,5

piiramatu

ex 2004 90 49

—  mahutites mahuga kuni 5 kg

24,5

piiramatu

 

Spargel, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:

tollimaksuvaba

piiramatu

2005 60 10

—  mahutites mahuga üle 5 kg

2005 60 90

—  mahutites mahuga kuni 5 kg

 

Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:

tollimaksuvaba

piiramatu

2005 70 10

—  mahutites mahuga üle 5 kg

2005 70 90

—  mahutites mahuga kuni 5 kg

 

Kapparid ja artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:

 

 

ex 2005 99 11

—  mahutites mahuga üle 5 kg

17,5

piiramatu

ex 2005 99 41

—  mahutites mahuga kuni 5 kg

24,5

piiramatu

2008 30 90

Tsitrusviljad., muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata

tollimaksuvaba

piiramatu

2008 50 10

Aprikoosipulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud ilma suhkru- või muu magusaine- või piirituselisandita, mujal nimetamata

10

piiramatu

2008 50 90

Aprikoosid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata

15

piiramatu

2008 70 10

Virsikupulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud ilma suhkru- või muu magusaine- või piirituselisandita, mujal nimetamata

tollimaksuvaba

piiramatu

2008 70 90

Virsikud, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma, mujal nimetamata

tollimaksuvaba

piiramatu

 

Muude tsitrusviljade kui apelsini-, greipfruudi- või pomelimahl, kääritamata, ilma piirituselilisandita:

 

 

ex 2009 39 19

—  ilma suhkru või muu magusainelisandita, kontsentreeritud

6

piiramatu

ex 2009 39 20

—  suhkru või muu magusainelisandiga, kontsentreeritud

14

piiramatu

 

Liköörveinid, erivalmistised ja mistelid mahutites:

 

 

2204 21 50

—  mahuga kuni 2 liitrit (5)

8,5

piiramatu

2204 29 50

—  mahuga üle 2 liitri (5)

8,5

piiramatu

ex 2204 21 50

Portvein, mahutites mahuga kuni 2 liitrit, vastavalt kirjeldusele (6)

tollimaksuvaba

1 000 hl

ex 2204 21 21

Retsina (Kreeka valge vein), mahutites mahuga kuni 2 liitrit, vastavalt kirjeldusele (7)

tollimaksuvaba

500 hl

 

Retsina (Kreeka valge vein), mahutites mahuga üle 2 liitri, vastavalt kirjeldusele (7), tegeliku alkoholisisaldusega:

ex 2204 29 21

—  üle 13 mahuprotsendi

ex 2204 29 22

—  kuni 13 mahuprotsenti

(1)   Sealhulgas 480 t Parma ja San Daniele sinki vastavalt Šveitsi ja ühenduse vahelisele 25. jaanuari 1972. aasta kirjavahetuse vormis lepingule.

(2)   Sealhulgas 170 t Bresaolat vastavalt Šveitsi ja ühenduse vahelisele 25. jaanuari 1972. aasta kirjavahetuse vormis lepingule.

(3)   Aasta üldkvoot 60 000 taime.

(4)   Sisaldab tagatisfondi osamaksu kohustusliku ladustamise eest.

(5)   Hõlmatud on ainult kokkuleppe 7. lisas nimetatud tooted.

(6)   Kirjeldus: portveini all mõistetakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1493/1999 kvaliteetveini, mis on toodetud määratletud piirkonnas (Oporto Portugalis).

(7)   Kirjeldus: retsina all mõistetakse lauaveini vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 VII lisa punktis A.2 osutatud ühenduse sätetele.

LISA 2

Ühenduse poolt antavad soodustused

Ühendus annab järgmistele Šveitsist pärit toodetele allpool sätestatud tariifsed soodustused, mõne toote puhul nende kindlaksmääratud aastase koguse piires.



CN-kood

Kauba kirjeldus

Kohaldatav tollimaksumäär

(eurot 100 kg netokaalu kohta)

Aastane kogus

(netokaal tonnides)

0102 90 41

0102 90 49

0102 90 51

0102 90 59

0102 90 61

0102 90 69

0102 90 71

0102 90 79

Elusveised kehamassiga üle 160 kg

0

4 600 pead

ex 0210 20 90

Veiseliha, kontideta, kuivatatud

tollimaksuvaba

1 200

ex 0401 30

Koor, rasvainesisaldusega üle 6 massiprotsendi

tollimaksuvaba

2 000

0403 10

Jogurtid

0402 29 11

ex 0404 90 83

Spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 massiprotsendi (1)

43,8

piiramatu

0602

Muud elustaimed (sealhulgas nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik

tollimaksuvaba

piiramatu

0603 11 00

0603 12 00

0603 13 00

0603 14 00

0603 19

Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja lillepungad

tollimaksuvaba

piiramatu

0701 10 00

Seemnekartul, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

4 000

0702 00 00

Tomatid, värsked või jahutatud

tollimaksuvaba (2)

1 000

0703 10 19

0703 90 00

Sibul, välja arvatud tippsibul, laugud ja muude sibulköögiviljad, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

5 000

0704 10 00

0704 90

Peakapsas, lillkapsas, kähar kapsas, nuikapsas ja muud kapsad perekonnast Brassica, välja arvatud rooskapsas, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

5 500

0705

Aedsalat (Lactucasativa) ja sigur (Cichorium spp.), värske või jahutatud

tollimaksuvaba

3 000

0706 10 00

Porgand ja naeris, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

5 000

0706 90 10

0706 90 90

Söögipeet, aed-piimajuur, juurseller, redis ja muu söödav samalaadne juurvili, välja arvatud mädarõigas (Cochlearia armoracia), värsked või jahutatud

tollimaksuvaba

3 000

0707 00 05

Kurgid, värsked või jahutatud

tollimaksuvaba (2)

1 000

0708 20 00

Aedoad (Vigna, spp., Phaseolus spp.), värsked või jahutatud

tollimaksuvaba

1 000

0709 30 00

Baklažaanid, värsked või jahutatud

tollimaksuvaba

500

0709 40 00

Seller, välja arvatud juurseller, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

500

0709 51 00

0709 59

Seened ja trühvlid, värsked või jahutatud

tollimaksuvaba

piiramatu

0709 70 00

Spinat, spinat-ruutlehik ja aedmalts, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

1 000

0709 90 10

Salatid, välja arvatud aedsalat (Lactuca sativa) ja sigurid (Cichorium spp.), värsked või jahutatud

tollimaksuvaba

1 000

0709 90 20

Lehtpeet e mangold ja hispaania artišokk (kardi)

tollimaksuvaba

300

0709 90 50

Apteegitill, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

1 000

0709 90 70

Kabatšokid, värsked või jahutatud

tollimaksuvaba (2)

1 000

0709 90 90

Muu köögivili, värske või jahutatud

tollimaksuvaba

1 000

0710 80 61

0710 80 69

Seened (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud

tollimaksuvaba

piiramatu

0712 90

Kuivatatud köögiviljad, terved, tükeldatud, viilutatud, purustatud või pulbrina, eelnevalt keedetud köögiviljast saadud või mitte, muul viisil toiduks valmistamata, välja arvatud sibulad, seened ja trühvlid

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 0808 10 80

Õunad, välja arvatud siidriõunad, värsked

tollimaksuvaba (2)

3 000

0808 20

Pirnid ja küdooniad, värsked

tollimaksuvaba (2)

3 000

0809 10 00

Aprikoosid, värsked

tollimaksuvaba (2)

500

0809 20 95

Kirsid, välja arvatud hapukirsid (Prunus cerasus), värsked

tollimaksuvaba (2)

1 500  (2)

0809 40

Ploomid ja laukaploomid, värsked

tollimaksuvaba (2)

1 000

0810 10 00

Maasikad

tollimaksuvaba

200

0810 20 10

Vaarikad, värsked

tollimaksuvaba

100

0810 20 90

Murakad või moorpuumarjad ja logani murakad, värsked

tollimaksuvaba

100

1106 30 10

Banaani peen- ja jämejahu ning pulber

tollimaksuvaba

5

1106 30 90

8. peatüki teiste puuviljade peen- ja jämejahu ning pulber

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 0210 19 50

Sink, soolvees, konditustatud, põies või tehissooles

tollimaksuvaba

1 900

ex 0210 19 81

Konditustatud karbonaaditükk, suitsutatud

ex 1601 00

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nendest tehtud toiduvalmistised rubriikidesse 0101 –0104 kuuluvatest loomadest, välja arvatud metssigadest

ex 0210 19 81

ex 1602 49 19

Seakael, õhu käes kuivatatud, maitsestatud või maitsestamata, tükid või õhukesed viilud

ex 2002 90 91

ex 2002 90 99

Tomatipulber, suhkru- või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

2003 90 00

Muud seened perekonnast Agaricus, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta

tollimaksuvaba

piiramatu

0710 10 00

Kartul, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud

tollimaksuvaba

3 000

2004 10 10

2004 10 99

Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, välja arvatud rubriigis 2006 nimetatud tooted ning jahu või helbed

2005 20 80

Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigis 2006 nimetatud, jahu, helbed, õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks

ex 2005 91 00

ex 2005 99

Köögiviljast ja köögiviljasegudest valmistatud pulbrid, suhkru- või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2008 30

Tsitrusviljade helbed ja pulbrid, suhkru-, muu magusaine või tärkliselisandita või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2008 40

Pirnihelbed ja -pulbrid, suhkru-, muu magusaine või tärkliselisandita või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2008 50

Aprikoosihelbed ja -pulbrid, suhkru-, muu magusaine või tärkliselisandita või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

2008 60

Kirsid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru- või muu magusaine või alkoholilisandiga või ilma, mujal nimetamata

tollimaksuvaba

500

ex 0811 90 19

ex 0811 90 39

Kirsid, värsked, või keedetud või aurutatud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga

0811 90 80

Kirsid, välja arvatud hapukirsid (Prunus cerasus), kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

ex 2008 70

Virsikuhelbed ja -pulbrid, suhkru-, või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2008 80

Maasikahelbed ja -pulbrid, suhkru- või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2008 99

Muude puuviljade helbed ja pulbrid, suhkru- või muu magusainelisandiga- või tärklisega või ilma (4)

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2009 19

Apelsinimahlapulber, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2009 21 00

ex 2009 29

Greibimahlapulber, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2009 31

ex 2009 39

Muude tsitrusviljade mahlapulber, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2009 41

ex 2009 49

Ananassimahlapulber, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2009 71

ex 2009 79

Õunamahlapulber, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

tollimaksuvaba

piiramatu

ex 2009 80

Muu puu- või köögiviljamahla pulbrid, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma

tollimaksuvaba

piiramatu

(1)   Käesolevas alamrubriigis tähendab „spetsiaalne imikupiim” tooteid, mis on vabad nakkuse- ja mürgitusetekitajatest ning mille ühes grammis on alla 10 000 eluvõimelise aeroobse bakteri ja alla kahe kolibakteri.

(2)   Vajaduse korral tuleks tollimaksu alammäära asemel kohaldada koguselist tollimaksu.

(3)   Sealhulgas 1 000  t vastavalt 14. juuli 1986. aasta kirjavahetuse vormis lepingule.

(4)   Vt ühisdeklaratsiooni köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifikatsiooni kohta.

▼B

LISA 3

SOODUSTUSED JUUSTUDELE

1. Käesolevaga kohustuvad ühendus ja Šveits järk-järgult liberaliseerima omavahelist kauplemist harmoneeritud süsteemi rubriigi 0406 juustude osas viie aasta jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest,

2. Liberaliseerimisprotsess toimub alljärgnevalt:

a)  import ühendusse

Esimesel aastal pärast kokkuleppe jõustumist kõrvaldab ühendus imporditollimaksud Šveitsist pärinevatele juustudele või kaotab need järk-järgult, võimaluse korral vastavalt iga-aastastele kogustele. Erinevate juustuliikide tollimaksu baasmäärad ja iga-aastased põhikogused sätestatakse käesoleva lisa 1. liites.

i) ühendus vähendab 1. liite tabelis toodud tollimaksu baasmäärasid 20 % võrra aastas. Esimene vähendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkulepe jõustumisest.

ii) ühendus suurendab 1. liite tabelis toodud tariifikvooti 1 250  t võrra aastas. Esimene suurendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest. Kaubanduse täielik liberaliseerimine toimub kuuenda aasta alguseks.

iii) Šveits vabastatakse nõudmisest järgida vaba hinda piiril, mis on sätestatud ühise tollitariifistiku CN-koodiga 0406 hõlmatud toiduainete kirjelduses.

b)  eksport ühendusest

Ühendus ei kohalda Šveitsi eksporditavate, harmoneeritud süsteemi rubriiki 0406 kuuluvate juustude suhtes eksporditoetusi.

c)  import Šveitsi

Esimesel aastal pärast kokkuleppe jõustumist kõrvaldab Šveits imporditollimaksud ühendusest pärinevatele juustudele või kaotab need järk-järgult, võimaluse korral vastavalt iga-aastastele kogustele. Erinevate juustuliikide tollimaksu baasmäärad ja iga-aastased põhikogused sätestatakse käesoleva lisa 2. liite punktis a.

i) Šveits vähendab 2. liite punktis a toodud tollimaksu baasmäärasid 20 % võrra aastas. Esimene vähendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest.

ii) Šveits suurendab kõiki 2. liite punkti a tabelis toodud tariifikvoote 2 500  t võrra aastas. Esimene suurendamine toimub ühe aasta möödumisel kokkuleppe jõustumisest. Vähemalt neli kuud enne iga aasta algust määrab ühendus juustusordi või –sordid, mille suhtes suurendamist kohaldatakse. Kaubanduse täielik liberaliseerimine toimub kuuenda aasta alguseks.

d)  eksport Šveitsist

Esimese lepingu jõustumisele järgneva aasta jooksul kaotab Šveits järk-järgult ekspordisubsiidiumid ühendusse saadetavatele juustupartiidele alljärgnevalt:

i) summad, millel vähendamisprotsess põhineb, ( 1 ) esitatakse käesoleva lisa 2. liite punktis b.

ii) neid põhisummasid vähendatakse alljärgnevalt:

 üks aasta pärast kokkuleppe jõustumist 30 % võrra,

 kaks aastat pärast kokkuleppe jõustumist 55 % võrra,

 kolm aastat pärast kokkuleppe jõustumist 80 % võrra

 neli aastat pärast kokkuleppe jõustumist 90 % võrra,

 viis aastat pärast kokkuleppe jõustumist 100 % võrra.

3. Ühendus ja Šveits võtavad vajalikud meetmed, tagamaks, et impordilitsentse antakse välja viisil, mis kindlustab regulaarse impordi, võttes arvesse turunõudlust.

4. Ühendus ja Šveits tagavad, et muud importi ja eksporti käsitlevad meetmed ei kahjustaks soodustusi, mida nad teineteisele teevad.

5. Kui emma-kumma lepinguosalise turul tekkivad takistused seoses hindade ja/või impordi muutumisega, konsulteeritakse lepinguosalise nõudmisel sobiva lahenduse leidmiseks niipea kui võimalik käesoleva lepingu artikli 6 alusel moodustatud komitees. Sellega seoses lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad korrapäraselt informatsiooni hindade ja muu asjakohase teabe kohta kohapeal toodetavate ja imporditavate juustude turul.

1. liide

Ühenduse poolt antavad soodustused



Import ühendusse

CN-kood

Kirjeldus

Tollimaksu baasmäär

(EUR/100 kg netomassi kohta

Aastane põhikogus

(tonnides)

ex 0406 20

Riivitud juust või juustupulber veesisaldusega mitte üle 400 g kilogrammi juustu kohta

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 30

Sulatatud juust

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 90 02

0406 90 03

0406 90 04

0406 90 05

0406 90 06

0406 90 13

0406 90 15

0406 90 17

Emmental, Gruyère, Sbrinz, Bergkäse ja Appenzell

6,58

Piiramata

0406 90 18

Fromage Friburgeois, Vacherin Mont d'Or ja Tête de Moine

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 90 19

Glarusi ürdijuust (tuntud nimetuse Schabziger all)

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex 0406 90 87

Fromage des Grisons

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 90 25

Tilsit

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex  04 06

Eespool nimetamata juustud

Tollimaksuvaba

3000

(1)    Sünonüüm: Vacherin fribourgeois.

2. liide

Šveitsi poolt antavad soodustused

a)   import Šveitsi



Šveitsi tollitariifistiku number

Kirjeldus

Tollimaksu baasmäär

(CHF/ 100 kg brutomassi kohta

Aastane põhikogus

(tonnides)

0406 10 10

Mascarpone ja ricotta, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex 0406 20

Riivitud juust või juustupulber veesisaldusega mitte üle 400 g kilogrammi juustu kohta

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 40

–  Danish Blue, Gorgonzola ja rokfoor, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

–  päritolutõendiga rokfoor, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

– sinihallitusjuust (v.a Danish Blue, Gorgonzola ja rokfoor)

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 90 11

Brie, Camembert, Crescenza, Italico, Pont l'Eveque, Reblochon, Robbiola ja Stracchino, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex 0406 90 19

Feta, vastavalt kirjeldusele 4. liites

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex 0406 90 19

Soolvees säilitatav lambapiimast toorjuust, vastavalt kirjeldusele 4. liites

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 90 21

Ürdijuustud mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 %

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 90 31

0406 90 39

Caciocavallo, Canestrato (Pecorino Siciliano), Aostaler Fontina, Parmigiano Reggiano, Grana Padano, Pecorino (Pecorino Romano, Fiore Sardo, muu Pecorino) ja Provolone, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

Tollimaksuvaba

Piiramata

0406 90 51

0406 90 59

–  Asiago, Bitto, Bra, Fontal, Montasio, Saint-Paulin (Port Salut) ja Saint-Nectaire, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

Tollimaksuvaba

5000

ex 0406 90 91

– Raclette-tüüpi juustud, vastavalt kirjeldusele 4. liites

0406 90 60

Cantal, mis vastab Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex 0406 90 91

ex 0406 90 99

Manchego, Idiazabal ja Roncal, vastavalt kirjeldusele 4. liites

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex 0406 90 99

Parmigiano Reggiano ja Grana Padano, tükkidena, koorikuga või ilma, pakendil on vähemalt juustu nimi, rasvasisaldus, pakendaja nimi ja tootjamaa, kuivaine rasvasisaldusega vähemalt 32 %

Parmigiano Reggiano, veesisaldusega kuni 32 %

Grana Padano, veesisaldusega kuni 33,2 %

Tollimaksuvaba

Piiramata

ex 0406 10 90

Mozzarella-tüüpi juustud, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale

Tollimaksuvaba

500

ex 0406 90 91

ex 0406 90 99

Provolone-tüüpi juustud, mis ei vasta Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 %

Tollimaksuvaba

500

ex  04 06

Kõvad ja poolkõvad juustud (v.a ülalpool loetletud), mitterasvaine veesisaldusega kuni 65 %

Tollimaksuvaba

5000

ex  04 06

Muud kui ülalpool loetletud juustud

Tollimaksuvaba

1000

0406 10 20

Mozzarella, mis vastab Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, säilitusvedelikus, vastavalt kirjeldusele 4. liite. (2)

185

Piiramata

0406 30

Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata

180,55

Piiramata

0406 90 51

Asiago, Bitto, Fontal, Saint-Paulin (Port Salut) ja Saint-Nectaire, mis vastavad Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, 5 000 -tonnise aastakvoodi väliselt

289

Piiramata

0406 90 91

Muud poolkõvad juustud mitterasvaine veesisaldusega üle 54 %, kuid mitte üle 65 %

315

Piiramata

(1)   Šveitsi importida lubatavate Italico-tüüpi pehmete juustude nimetused on loetletud 3. liites.

(2)   Säilitusvedelikuta mozzarella puhul, mis vastab Marrakeši protokollile lisatud Šveitsi-Liechtensteini LIX nimekirjale, kohaldatakse LIX nimekirja tavalist tollimaksu.

b)   eksport Šveitsist

Käesoleva lisa punkti 2 lõikes d toodud põhisummad on määratud kindlaks alljärgnevalt.



Šveitsi tollitariifistiku number

Kirjeldus

Maksimaalne (1) ekspordiabi (2)

(CHF/100 kg netomassi kohta)

0406 30

Sulatatud juust, riivimata, pulbristamata

0

0406 20

Riivitud juust või juustupulber

0

ex 0406 90 19

Vacherin Mont d'Or

204

0406 90 21

Glarusi ürdijuust

139

ex 0406 90 99

Emmental

343

ex 0406 90 91

Fromage fribourgeois (Vacherin fribourgeois)

259

ex 0406 90 91

Fromage des Grisons

259

ex 0406 90 91

Tilsit

113

ex 0406 90 91

Tete de Moine

259

ex 0406 90 91

Appenzell

274

ex 0406 90 91

ex 0406 90 99

Bergkäse

343

ex 0406 90 99

Gruyère

343

ex 0406 90 99

Sbrinz

384

ex  04 06

Muud kui ülalpool loetletud juustud

 

– värsked juustud ja pehmed juustud

219

– poolkõvad juustud

274

– kõvad ja väga kõvad juustud

343

(1)   Kuni täieliku liberaliseerimiseni ei hõlma CN-koodi 0406 90 01 juustu, mis on mõeldud töötlemiseks ja mida imporditakse ühendusse minimaalse turulepääsu korra alusel.

(2)   K.a samaväärse toimega meetmetega hõlmatud summad.

3. liide

Nimekiri Italico-tüüpi juustudest, mida on lubatud importida Šveitsi

Bel Piano Lombardo

Stella Alpina

Cerriolo

Italcolombo

Tre Stelle

Cacio Giocondo

Il Lombardo

Stella d'Oro

Bel Mondo

Bick

Pastorella Cacio Reale

Valsesia

Casoni Lombardi

Formaggio Margherita

Formaggio Bel Paese

Monte Bianco

Metropoli

L'Insuperabile

Universal

Fior d'Alpe

Alpestre

Primavera

Italico Milcosa

Caciotto Milcosa

Italia

Reale

La Lombarda

Codogno

Il Novarese

Mondo Piccolo

Bel Paesino

Primula Gioconda

Alfiere

Costino

Montagnino

Lombardo

Lagoblu

Imperiale

Antica Torta Cascina S. Anna

Torta Campagnola

Martesana

Caciotta Casalpiano

4. liide

Juustude kirjeldused

Allpool loetletud juustude suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära üksnes sel juhul, kui nad vastavad alltoodud kirjeldusele, neil on ettenähtud tüüpilised omadused ning nad on imporditud vastava nimetuse all.



1.  Feta

Nimi

Feta

Tootmispiirkonnad

Traakia, Makedoonia, Tessaalia, Epeiros, Kreeka mandriosa, Peloponnesos ja Lesbos (Kreeka)

Kuju ja suurus

Erineva suurusega kuubikud või täisnurksed plaadid

Omadused

Koorikuta pehme juust; valge, pehme, kuid kompaktne ja kergelt mureneva konsistentsiga, kergelt teravhapuka ja teravsoolase maitsega; valmistatud eranditult lambapiimast või lisatud kuni 30 % kitsepiima, valminud vähemalt kaks kuud

Kuivaine rasvasisaldus

vähemalt 43 %

Kuivainesisaldus

vähemalt 44 %

2.  Soolvees säilitatav lambapiimast toorjuust

Kirjeldus

Toorjuust lambapiimast, päritolumaa, soolvees, valmistatud eranditult lambapiimast või

toorjuust lambapiimast, päritolumaa, soolvees, valmistatud lamba- ja kitsepiimast

Tootmispiirkond

Euroopa liidu liikmesriigid

Kuju ja suurus

Erineva suurusega kuubikud või täisnurksed plaadid

Omadused

Koorikuta pehme juust; valge, pehme, kuid kompaktne ja kergelt mureneva konsistentsiga, kergelt teravhapuka ja teravsoolase maitsega. Eranditult lambapiimast või kuni 10 % lisatud kitsepiimaga valmistatud juust, valminud vähemalt kaks kuud

Kuivaine rasvasisaldus

vähemalt 43 %

Kuivainesisaldus

vähemalt 44 %

Juustu suhtes kohaldatakse kokkuleppelist tollimaksumäära üksnes juhul, kui iga artikli pakendil on tootja täielik aadress ning kinnitus, et juust on toodetud eranditult lambapiimast või, kui asjakohane, et sellele on lisatud kitsepiima.

3.  Manchego

Nimi

Manchego

Tootmispiirkonnad

Castilla-La Mancha autonoomne kogukond (Albacete, Ciudad Reali, Cuenca ja Toledo provintsid)

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal

Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 7–12 cm. Läbimõõt: 9–22 cm. Ühe juustu kaal: 1–3,5 kg

Omadused

Tugev kahvatukollane või rohekas koorik; tugev, kompaktne konsistents, värvus valgest kollaka elevandiluuni, võib esineda väikseid, ebaühtlaselt jaotunud auke; iseloomulik lõhn ja maitse. Kõva või poolkõva juust, valmistatud eranditult Manchega-tõugu lammaste piimast, toorest või pastöriseeritust, mida on soojendatud 45–60 minutit temperatuuril 28–30°C ning kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga; valminud vähemalt 60 päeva

Kuivaine rasvasisaldus

vähemalt 50 %

Kuivainesisaldus

vähemalt 55 %

4.  Idiazabal

Nimi

Idiazabal

Tootmispiirkonnad

Guipuzcoa, Navarra, Alava ja Vizcaya provintsid

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal

Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 8–12 cm. Läbimõõt: 10–30 cm. Ühe juustu kaal: 1–3 kg.

Omadused

Tugev kahvatukollane või tumepruun (kui juust on suitsutatud) koorik; tugev, kompaktne konsistents, värvus valgest kollaka elevandiluuni, võib esineda väikseid, ebaühtlaselt jaotunud auke; iseloomulik lõhn ja maitse. Juust, mis on valmistatud eranditult Lacha ja Carranzana-tõugu lammaste piimast, mida on soojendatud 20–45 minutit temperatuuril 28–32oC ning kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga; valminud vähemalt 60 päeva

Kuivaine rasvasisaldus

vähemalt 45 %

Kuivainesisaldus

vähemalt 55 %

5.  Roncal

Nimi

Roncal

Tootmispiirkonnad

Roncali org (Navarra)

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal

Silindrikujulised juustud peaaegu lameda üla- ja alaosaga. Kõrgus: 8–12 cm. Erineva läbimõõdu ja kaaluga

Omadused

Kõva, teraline ja rasvane, õlgkollane koorik; tugev, kompaktne konsistents, poorne, kuid aukudeta, värvus valgest kollaka elevandiluuni; iseloomulik lõhn ja maitse. Kõva ja poolkõva juust, mis on valmistatud eranditult lambapiimast, mida on soojendatud temperatuuril 32–37°C ja kalgendatud laabi vm lubatud kalgendava ensüümiga

Kuivaine rasvasisaldus

vähemalt 50 %

Kuivainesisaldus

vähemalt 60 %

6.  Raclette-tüüpi juust

Kirjeldus

Päritolumaa järgi, nt Saksamaa raclette-tüüpi juustud või Prantsusmaa raclette-tüüpi juustud

Tootmispiirkond

Euroopa liidu liikmesriigid

Ühe juustu kuju, suurus ja kaal

Terved juustud või juustuplokid. Kõrgus: 5,5–8 cm; läbimõõt: 28–42 cm või laius: 28–36 cm. Ühe juustu kaal: 4,5–7,5 kg.

Omadused

Poolkõva juust kompaktse, kuldkollase kuni helepruuni koorikuga, millel võivad olla hallikad laigud; mahe juust, sobiv sulatamiseks, värvus elevandiluukarva või kollakas, kompaktne, võivad esineda mõned augud; iseloomulik lõhn ja maitse, mis võib ulatuda mahedast tugevani; valmistatud pastöriseeritud, kuumtöödeldud või toorest lehmapiimast, kalgendatud piimhappebakterite vm koagulantidega. Kalgend pressitakse; üldjuhul kalgend pestakse. Valminud vähemalt kaheksa nädalat.

Kuivaine rasvasisaldus

vähemalt 45 %

Kuivainesisaldus

vähemalt 55 %

7.  Mozarella säilitusvedelikus

Juustule rakendatakse kokkuleppelist tollimaksumäära ainult juhul, kui juustud või juustutükid on vees ja hermeetiliselt suletud pakendites. Vesi peab moodustama vähemalt 25 % kogukaalust, mis koosneb juustudest või juustutükkidest, vedelikust ja kontaktpakendist.

LISA 4

TAIMETERVIS

Artikkel 1

Eesmärk

►M14  1. ◄   Käesoleva lisa eesmärk on lihtsustada lepinguosaliste vahelist kauplemist taimede, taimsete saaduste ja muude taimetervisemeetmetega seotud toodetega, mis pärinevad nende territooriumilt või mis on imporditud kolmandatest riikidest ning loetletud 1. liites, mis on koostatud komitee poolt kooskõlas käesoleva kokkuleppe artikliga 11.

▼M14

2.  Erandina kokkuleppe artiklist 1 kohaldatakse kõnealust lisa kõikide liites 1 loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes, nagu on osutatud lõikes 1.

▼B

Artikkel 2

Põhimõtted

1.  Lepinguosalised märgivad, et neil on ühesugused taimede, taimsete saaduste või muude toodete abil levivate kahjulike organismide sissetoomise ja levimise vastaseid kaitsemeetmeid käsitlevad õigusaktid, millel on samaväärne toime vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites toodud taimede ja taimsete saaduste kaitsmiseks kahjulike organismide sissetoomise ja leviku eest. Sama kehtib ka kolmandatest riikidest sissetoodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete suhtes võetavate taimetervisemeetmete kohta.

2.  Lõikes 1 osutatud õigusaktid loetletakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatavas 2. liites.

▼M14

3.  Kokkuleppeosalised tunnustavad vastastikku vastavate asutuste poolt heakskiidetud organisatsioonide väljaantavaid taimepasse. Kõnealuste organisatsioonide korrapäraselt ajakohastatav nimekiri on kättesaadav 3. liites loetletud asutuste nimekirjast. Need passid peavad olema vastavuses lõikega 2 ettenähtud 2. liites loetletud õigusaktidega ning vastama nendes kehtestatud nõuetele taimede, taimsete saaduste ja muud artikliga 1 ettenähtud 1. liites loetletud toodete liikumise kohta vastavate kokkuleppeosaliste territooriumidel.

▼B

4.  Kauplemisel taimede, taimsete saaduste jt artikliga 1 sätestatud 1. liites loetletud toodetega, mille kohta ei kehti kahe lepinguosalise territooriumidel kauplemisel rakendatav taimepasside kord, pole vajalik taimepass, vaid ainult muud lepinguosaliste õigusaktidega ette nähtud dokumendid, eriti need, mis võimaldavad nende taimede, taimsete saaduste ja muude toodete päritolu kindlakstegemist.

Artikkel 3

1.  Taimede, taimseta saaduste ja muude toodetega, mida ei ole artikliga 1 sätestatud 1. liites selgelt nimetatud ning mis ei kuulu kummagi lepinguosalise taimetervisemeetmete alla, võib kaubelda ilma taimetervisemeetmetega seotud dokumentide, identsuse ja taimetervise kontrollita.

2.  Kui üks lepinguosaline kavatseb võtta taimetervisemeetmeid lõikes 1 osutatud taimede, taimsete saaduste või muude toodete osas, teatab ta sellest teisele lepinguosalisele.

3.  Lähtuvalt artikli 10 lõikest 2 hindab taimetervise töörühm vastavalt lõikele 2 tehtud muudatuste mõju käesolevale lisale, et vajaduse korral teha ettepanekuid asjakohaste liidete muutmiseks.

Artikkel 4

Piirkondlikud nõuded

1.  Kumbki lepinguosaline võib sarnaste kriteeriumide põhjal kehtestada erinõuded taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumisele, sõltumata päritolust, oma territooriumi aladel või aladele, kui seda tingib nende alade taimetervise olukord.

2.  Komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 4. liide määratleb lõikes 1 osutatud alad ning nendega seotud erinõuded.

Artikkel 5

Impordikontrollid

1.  Kumbki lepinguosaline teostab pistelisi taimetervise kontrolle määral, mis ei ületa teatavat protsenti vastavalt artiklile 1 sätestatud 1. liites loetletud taimede, taimsete saaduste ja muude toodete partiidest. See protsendimäär, mille kohta teeb ettepaneku taimetervise töögrupp ja mille kehtestab komitee, määratakse iga taime, taimse saaduse ja muu toote puhul vastavalt fütosanitaarohule. Käesoleva lisa jõustumise tähtajal on see protsendimäär 10 %.

2.  Vastavalt käesoleva lisa artikli 10 lõikele 2 võib komitee otsustada taimetervise töögrupi ettepanekul vähendada lõikes 1 sätestatud kontrollide määra.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ainult taimetervise kontrollide kohta kauplemisel taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega lepinguosaliste vahel.

4.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse kokkuleppe artikli 11 ja käesoleva lisa artiklite 6 ja 7 kohaselt.

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

Kaitsemeetmeid võetakse vastavalt kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale.

Artikkel 7

Erandid

1.  Kui üks lepinguosaline kavatseb kohaldada erandeid teise lepinguosalise territooriumi osa või kogu territooriumi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi.

2.  Kui üks lepinguosaline kohaldab erandeid oma territooriumi osa või mõne kolmanda riigi suhtes, teatab ta sellest teisele eelnevalt ning põhjendab oma otsust. Piiramata võimalust viia kavandatavad erandid ellu viivitamatult, konsulteerivad lepinguosalised nii kiiresti kui võimalik, et leida sobivaid lahendusi.

Artikkel 8

Ühiskontrollid

1.  Lepinguosalised nõustuvad ühiskontrollidega, mida teostatakse teise lepinguosalise nõudmisel, hindamaks taimetervise olukorda ning meetmeid, millel on samaväärne mõju artiklis 2 sätestatutega

2.  “Ühiskontroll” tähistab kontrolli, mida teostatakse piiril, et kontrollida emma-kumma lepinguosalise saadetise vastavust taimetervise nõuetele.

3.  Selliseid kontrolle viiakse läbi vastavalt taimetervise töögrupi ettepanekul komitee poolt vastu võetud korrale.

Artikkel 9

Teabevahetus

1.  Vastavalt kokkuleppe artiklile 8 vahetavad lepinguosalised kogu asjakohast informatsiooni oma õigus- ja haldusnormide rakendamise ja kohaldamise kohta, mis on hõlmatud käesoleva lisa ja 5. liites osutatud teatistega.

2.  Et kindlustada käesoleva lisaga hõlmatud õigusaktide üksikasjalike rakenduseeskirjade kohaldamise samaväärsust, nõustub kumbki lepinguosaline teise taotlusel viimase ekspertide külastustega oma territooriumil, mida korraldatakse koostöös kõnesoleva territooriumi eest vastutava taimekaitseasutusega.

Artikkel 10

Taimetervise töörühm

1.  Taimetervise töörühm (edaspidi “töörühm”), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohandamise ja kaasajastamise kohta.

▼M17

1. liide

TAIMED, TAIMSED SAADUSED JA MUUD TOOTED

A.    Emma-kumma lepinguosalise territooriumilt pärit taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mille suhtes lepinguosaliste samalaadsed õigusaktid annavad samaväärse kaitse ning lepinguosalised tunnustavad taimepassi

1.    Taimed ja taimsed saadused

1.1.    Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Beta vulgaris L.

Camellia sp.

Humulus lupulus L.

Prunus L., välja arvatud Prunus laurocerasus L. ja Prunus lusitanica L.

Rhododendron spp., välja arvatud Rhododendron simsii Planch.

Viburnum spp.

1.2.    Taimed, v.a viljad ja seemned, kuid k.a tolmeldamiseks ettenähtud õietolm

Amelanchier Med.

Chaenomeles Lindl.

Crataegus L.

Cydonia Mill.

Eriobotrya Lindl.

Malus Mill.

Mespilus L.

Pyracantha Roem.

Pyrus L.

Sorbus L.

1.3.    Võsundite ja mugulate abil paljunevate liikide taimed istutamiseks

Solanum L. ja selle hübriidid

1.4.    Taimed, v.a viljad

Vitis L.

1.5.    Koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumer pind, või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või -jäätmetena

a) kui see on tervenisti või osaliselt saadud liigist Platanus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind,

ja

b) kui see vastab ühele järgmistest nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) ( 2 ) I lisa teise osa kirjeldustest.



CN-kood

Kauba kirjeldus

4401 10 00

Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vms kujul

4401 22 00

Lehtpuit, puitlaastude või pilbastena

ex 4401 30 80

Puidujäätmed ja jäägid (v.a saepuru), pakkude, brikettide, graanulitena vms, aglomeerimata

4403 10 00

Töötlemata puit, värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega kaetud või immutatud, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata

ex 4403 99

Töötlemata lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, muu troopiline puit, tammepuit (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)), kooritud või koorimata, jämedalt kanditud, värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega katmata või immutamata

ex 4404 20 00

Lehtpuidust lõhestatud teibad: vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata

ex 4407 99

Lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)), pikikiudu saetud või lõhestatud, spoonihööveldatud või -kooritud, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

2.    Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mida on tootnud ettevõtted, kellel on luba toota müügiks taimekasvatusega ametialaselt tegelevatele isikutele, v.a taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis on valmis müügiks lõpptarbijale ning mille puhul on tagatud, et nende toodang on muudest toodetest selgesti eristatud

2.1.    Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Abies Mill.

Apium graveolens L.

Argyranthemum spp.

Aster spp.

Brassica spp.

Castanea Mill.

Cucumis spp.

Dendranthema (DC) Des Moul.

Dianthus L. ja selle hübriidid

Exacum spp.

Fragaria L.

Gerbera Cass.

Gypsophila L.

Impatiens L.: kõik Uus-Guinea hübriidsordid

Lactuca spp.

Larix Mill.

Leucanthemum L.

Lupinus L.

Pelargonium L’Hérit. ex Ait.

Picea A. Dietr.

Pinus L.

Platanus L.

Populus L.

Prunus laurocerasus L. ja Prunus lusitanica L.

Pseudotsuga Carr.

Quercus L.

Rubus L.

Spinacia L.

Tanacetum L.

Tsuga Carr.

Verbena L.

ja muud rohttaimed, välja arvatud taimed sugukonnast Gramineae ning välja arvatud sibulad, mugulsibulad, risoomid ja mugulad.

2.2.    Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Solanaceae, v.a punktis 1.3 osutatud.

2.3.    Juurtega taimed või taimed koos neile lisatud või nende külge kinnitunud kasvusubstraadiga

Araceae

Marantaceae

Musaceae

Persea spp.

Strelitziaceae

2.4.    Külvamiseks ettenähtud seemned ja mahapanemiseks ettenähtud sibulad

Allium ascalonicum L.

Allium cepa L.

Allium schoenoprasum L.

Helianthus annuus L.

Lycopersicon lycopersicum (L.) Karsten ex Farw.

Medicago sativa L.

Phaseolus L.

2.5.    Istutamiseks ettenähtud taimed

Allium porrum L.

Taimed sugukonnas Palmae, mille tüve alumise osa läbimõõt on üle 5 cm ning, mis kuuluvad järgmistesse perekondadesse või liikidesse:

Areca catechu L.

Arenga pinnata (Wurmb) Merr.

Borassus flabellifer L.

Brahea Mart.

Butia Becc.

Calamus merrillii Becc.

Caryota maxima Blume ex Mart.

Caryota cumingii Lodd. ex Mart.

Chamaerops L.

Cocos nucifera L.

Corypha elata Roxb.

Corypha gebang Mart.

Elaeis guineensis Jacq.

Jubaea Kunth.

Livistona R. Br.

Metroxylon sagu Rottb.

Oreodoxa regia Kunth.

Phoenix L.

Sabal Adans.

Syagrus Mart.

Trachycarpus H. Wendl.

Trithrinax Mart.

Washingtonia Raf.

2.6.    Mahapanemiseks ettenähtud sibulad ja mugulad

Camassia Lindl.

Chionodoxa Boiss.

Crocus flavus Weston cv. Golden Yellow

Galanthus L.

Galtonia candicans (Baker) Decne

Gladiolus Tourn. ex L.: selle kääbussordid ja hübriidid, nt G. callianthus Marais, G. colvillei Sweet, G. nanus hort., G. ramosus hort. ja G. tubergenii hort.

Hyacinthus L.

Iris L.

Ismene Herbert (= Hymenocallis Salisb.)

Muscari Mill.

Narcissus L.

Ornithogalum L.

Puschkinia Adams

Scilla L.

Tigridia Juss.

Tulipa L.

B.    Taimed, taimsed saadused ja muud väljastpoolt lepinguosaliste territooriumi pärit tooted, mille puhul annavad lepinguosaliste taimetervist käsitlevad sätted seoses importimisega samaväärse kaitse ja millega on nende vahel võimalik kaubelda taimepassi alusel juhul, kui nad on loetletud käesoleva liite A osas, või vabalt, kui neid ei ole nimetatud liites loetletud.

1.    Kõik istutamiseks ettenähtud taimed, välja arvatud seemned, ilma et see piiraks käesoleva liite C osas loetletud taimi

2.    Seemned

2.1.    Argentiinast, Austraaliast, Boliiviast, Tšiilist, Uus-Meremaalt ja Uruguayst pärit seemned

Cruciferae

Gramineae, välja arvatud Oryza spp.

Trifolium spp.

2.2.    Mujalt kui lepinguosaliste territooriumilt pärit seemned

Allium ascalonicum L.

Allium cepa L.

Allium porrum L.

Allium schoenoprasum L.

Capsicum spp.

Helianthus annuus L.

Lycopersicon lycopersicum (L.) Karst. ex Farw.

Medicago sativa L.

Phaseolus L.

Prunus L.

Rubus L.

Zea mays L.

2.3.    Afganistanist, Indiast, Iraanist, Iraagist, Mehhikost, Nepalist, Pakistanist, Lõuna-Aafrikast ja Ameerika Ühendriikidest pärit seemned

Triticum

Secale

X Triticosecale

3.    Taimeosad, v.a viljad ja seemned

USAst ja Kanadast pärit Acer saccharum Marsh.

Apium graveolens L. (lehtköögiviljad)

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Aster spp. (lõikelilled)

Camellia sp.

Okaspuud (Coniferales)

Dendranthema (DC) Des Moul.

Dianthus L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Eryngium L. (lõikelilled)

Gypsophila L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Hypericum L. (lõikelilled)

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Lisianthus L. (lõikelilled)

Ocimum L. (lehtköögiviljad)

Orchidaceae (lõikelilled)

Pelargonium L’Hérit. ex Ait.

Populus L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.

Rhododendron spp., välja arvatud Rhododendron simsii Planch.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Rosa L. (lõikelilled)

Quercus L.

Solidago L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Trachelium L. (lõikelilled)

Viburnum spp.

4.    Puuviljad ja marjad

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Annona L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Cydonia L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Diospyros L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Malus Mill.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Mangifera L.

Momordica L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Passiflora L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Prunus L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Psidium L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Pyrus L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Ribes L.

Solanum melongena L.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Syzygium Gaertn.

Mujalt kui Euroopa riikidest pärit Vaccinium L.

5.    Mugulad, välja arvatud istutamiseks

Solanum tuberosum L.

6.

Koorega või kooreta puit, millel on täielikult või osaliselt säilinud looduslikult kumer pind, või puit laastude, tükikeste, saepuru, puidujääkide või –jäätmetena:

a) kui see pärineb täielikult või osaliselt ühest alljärgnevast taimeseltsist, -perekonnast või -liigist, välja arvatud puidust pakkematerjal pakkekastide, karpide, salvede, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitalused, äärtega puitalused jm puidust kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, mida kasutatakse mitmesuguste objektide veol, v.a kuni 6 mm paksune toorpuit ja töödeldud puit, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone ning mis ei ole pärit lepinguosaliste territooriumilt:

 USAst pärit Quercus L., kaasa arvatud puit, mille looduslik kumer pind ei ole säilinud, v.a puit, mis vastab CN-koodi 4416 00 00 punktis b osutatud kirjeldusele, ja juhul kui on dokumentaalsed tõendid selle kohta, et puidu tootmisel või valmistamisel on kasutatud kuumtöötlust, et saavutada temperatuur 176 oC vähemalt 20 minutiks;

 USAst või Armeeniast pärit Platanus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind;

 Ameerika mandri riikidest pärit Populus L., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind;

 USAst ja Kanadast pärit Acer saccharum Marsh., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind;

 mujalt kui Euroopa riikidest või Kasahstanist, Venemaalt ja Türgist pärit okaspuud (Coniferales), kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind;

 Hiinast, Jaapanist, Kanadast, Korea Vabariigist, Mongooliast, Taiwanist USAst ja Venemaalt pärit Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc., kaasa arvatud puit, millel ei ole säilinud looduslik kumer pind,

ja

b) vastab ühele määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa II osas sätestatud järgmistest kirjeldustest:



CN-kood

Kauba kirjeldus

4401 10 00

Küttepuit palkidena, halgudena, okstena, haokubudena vms kujul

4401 21 00

Okaspuit, puitlaastude või pilbastena

4401 22 00

Lehtpuit, puitlaastude või pilbastena

4401 30 40

Saepuru

ex 4401 30 90

Puidujäätmed ja jäägid (v.a saepuru), pakkude, brikettide, graanulitena vms, aglomeerimata

ex 4403 10 00

Toorpuit, töödeldud värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega, koorimata, kantimata

4403 20

Okaspuit toorpuiduna, kooritud või koorimata, jämedalt kanditud või kantimata; värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega immutamata või katmata

4403 91

Tammepuit (Quercus spp.) toorpuiduna, värvi, peitsi, kreosoodi või teiste konservantidega töötlemata, kooritud või koorimata, kanditud või kantimata

ex 4403 99

Töötlemata lehtpuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1, või muu troopiline puit, tammepuit (Quercus spp.) või pöök (Fagus spp.)), kooritud või koorimata, jämedalt kanditud või kantimata, värvi, peitsi, kreosoodi või muude säilitusainetega katmata või immutamata

ex  44 04

Lõhestatud teibad; puidust vaiad, tulbad ja aiateibad, teritatud otstega, kuid pikikiudu saagimata

4406

Raudteede või trammiteede puitliiprid

4407 10

Okaspuupuit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

4407 91

Tammepuit (Quercus spp.); pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

ex 4407 93

Acer saccharum Marsh puit, pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

4407 95

Saarepuit (Fraxinus spp.), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või -kooritud, hööveldatud, lihvitud või pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

ex 4407 99

Lehtpuupuit (v.a troopiline puit, mida on kirjeldatud grupi 44 alamrubriigi märkuses 1 või muu troopiline puit, tamm (Quercus spp.), pöök (Fagus spp.), vaher (Acer spp.), kirss (Prunus spp.) või saar (Fraxinus spp.), pikikiudu saetud või lõhestatud ja spoonihööveldatud või ringkooritud, hööveldatud, lihvitud, pikijätkatud või mitte, paksusega üle 6 mm

4415

Puidust pakk-kastid, karbid, salved, trumlid jms puitpakendid; puidust kaablitrumlid; puitalused, äärtega puitalused jms kaubaalused; kaubaaluste puidust ääred

4416 00 00

Vaadid, pütid, tõrred, tünnid jm puidust püttsepatooted ja nende puitosad, sh tünnilauad

9406 00 20

Kokkupandavad puitehitised.

c)

 

 puidust pakkematerjal pakkekastide, karpide, salvede, vaatide ja muude samalaadsete pakenditena, puitalused, äärtega puitalused jm puidust kaubaalused, kaubaaluste puidust ääred, mida kasutatakse mitmesuguste objektide veol, v.a kuni 6 mm paksune toorpuit ja töödeldud puit, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust ja rõhku või nende kombinatsioone;

 muud kui puitlasti toestav või eraldav puit, kaasa arvatud puit, mille looduslik kumer pind ei ole säilinud, v.a kuni 6 mm paksune toorpuit ja töödeldud puit, mille tootmisel on kasutatud liimi, kuumust või rõhku või nende kombinatsioone.

7.

Muld ja kasvusubstraat

a) muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb mullast või tahkest orgaanilisest ainest, näiteks taimede osad, huumus, mis sisaldab kütteturvast või puukoort (v.a tervenisti kütteturbast koosnev);

b) taimedele lisatud või neile kinnitunud muld ja kasvusubstraat, mis tervenisti või osaliselt koosneb punktis a täpsustatud ainest või mis osaliselt koosneb mõnest tahkest anorgaanilisest ainest, mis on ette nähtud taimede elujõu säilitamiseks ning mis on pärit:

 Türgist;

 Valgevenest, Gruusiast, Moldovast, Venemaalt või Ukrainast;

 mujalt kui Euroopa riikidest, v.a Alžeeriast, Egiptusest, Iisraelist, Liibüast, Marokost või Tuneesiast.

8.

Järgmiste liikide eraldatud koor

 mujalt kui Euroopa riikidest pärit okaspuud (Coniferales);

  Acer saccharum Marsh., Populus L. ja Quercus L. (v.a Quercus suber L.);

 Hiinast, Jaapanist, Kanadast, Korea Vabariigist, Mongooliast, Taiwanist USAst ja Venemaalt pärit Fraxinus L., Juglans mandshurica Maxim., Ulmus davidiana Planch., Ulmus parvifolia Jacq. ja Pterocarya rhoifolia Siebold & Zucc.

9.

Afganistanist, Indiast, Iraanist, Iraagist, Mehhikost, Nepalist, Pakistanist, Lõuna-Aafrikast ja USA-st pärit järgmiste liikide teravili

Triticum,

Secale,

X Triticosecale.

C.    Taimed, taimsed saadused ja muud tooted, mis saabuvad lepinguosaliste territooriumilt ja mille suhtes ei ole lepinguosalised kehtestanud samalaadseid õigusakte ning mille puhul ei tunnustata taimepassi

1.    Šveitsist saabuvad taimed ja taimsed saadused, millel peab ühenduse liikmesriiki importimisel kaasas olema fütosanitaarsertifikaat

1.1.    Istutamiseks ettenähtud taimed, v.a seemned

Clausena Burm. f.

Murraya Koenig ex L.

1.2.    Taimeosad, v.a viljad ja seemned

1.3.    Seemned

Oryza spp.

1.4.    Puuviljad ja marjad

Citrus L. ja selle hübriidid

Fortunella Swingle ja selle hübriidid

Poncirus Raf. ja selle hübriidid

2.    Ühenduse liikmesriigist pärit taimed ja taimsed saadused, millel peab Šveitsi importimisel kaasas olema fütosanitaarsertifikaat

3.    Šveitsist pärit taimed ja taimsed saadused, mille importimine ühenduse liikmesriikidesse on keelatud

3.1.    Taimed, v.a viljad ja seemned

Citrus L. ja selle hübriidid

Fortunella Swingle ja selle hübriidid

Poncirus Raf. ja selle hübriidid

4.    Ühenduse liikmesriikidest pärit taimed ja taimsed saadused, mille Šveitsi importimine on keelatud

4.1.    Taimed

Cotoneaster Ehrh.

Photinia davidiana (Dcne.) Cardot

2. liide

ÕIGUSAKTID ( 3 )

Euroopa ühenduse sätted

 nõukogu 8. detsembri 1969. aasta direktiiv 69/464/EMÜ kartulivähi leviku tõkestamise kohta;

 nõukogu 9. detsembri 1974. aasta direktiiv 74/647/EMÜ nelgimähkuri tõrje kohta;

 komisjoni 2. mai 1991. aasta otsus 91/261/EMÜ, millega tunnistatakse Austraalia vabaks bakterist Erwinia amylovora (Burr.) Winsl. et al.;

 komisjoni 30. juuli 1992. aasta direktiiv 92/70/EMÜ, milles sätestatakse ühenduses kaitstud alade tunnustamiseks läbiviidavate vaatluste üksikasjalikud eeskirjad;

 komisjoni 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/90/EMÜ, millega kehtestatakse taimede, taimsete saaduste ja muude toodete tootjate ja importijate kohustused ning nende registreerimise üksikasjad;

 komisjoni 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/105/EMÜ, millega kehtestatakse teatavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete ühenduse piires liikumisel kasutatavate taimepasside ühtlustamise ulatus ning taimepasside väljastamise üksikasjalik kord ja nende ümbervahetamise tingimused ja üksikasjalik;

 komisjoni 28. mai 1993. aasta otsus 93/359/EMÜ, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest;

 komisjoni 28. mai 1993. aasta otsus 93/360/EMÜ, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärineva Thuja L. puidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest;

 komisjoni 2. juuni 1993. aasta otsus 93/365/EMÜ, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuumtöödeldud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuumtöödeldud puidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad;

 komisjoni 22. juuni 1993. aasta otsus 93/422/EMÜ, millega lubatakse liikmesriikidel Kanadast pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad;

 komisjoni 22. juuni 1993. aasta otsus 93/423/EMÜ, millega lubatakse liikmesriikidel Ameerika Ühendriikidest pärit kuivatis kuivatatud okaspuupuidu osas ette näha erandeid nõukogu direktiivi 77/93/EMÜ teatavatest sätetest, ja millega kehtestatakse kuivatis kuivatatud okaspuupuidu suhtes kohaldatava tähistussüsteemi üksikasjad;

 komisjoni 24. juuni 1993. aasta direktiiv 93/50/EMÜ, millega määratletakse teatavad direktiivi 77/93/EMÜ V lisa A osas loetlemata taimed, mille tootjad või tootmispiirkondades asuvad laod ja laomajandid peavad olema kantud ametlikku registrisse;

 komisjoni 24. juuni 1993. aasta direktiiv 93/51/EMÜ, millega kehtestatakse eeskirjad teatavate taimede, taimsete saaduste või muude toodete liikumise kohta läbi kaitstud ala ning selliselt kaitstud alalt pärit ning sellel alal toimuvate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete liikumise kohta;

 nõukogu 4. oktoobri 1993. aasta direktiiv 93/85/EMÜ kartuli ringmädaniku kontrolli kohta;

 komisjoni 21. jaanuari 1994. aasta direktiiv 94/3/EÜ, millega sätestatakse menetlus kolmandatest riikidest pärinevate taimetervist otseselt ohustavate saadetiste või kahjulike organismide kinnipidamisest teavitamise kohta;

 komisjoni 15. aprilli 1998. aasta direktiiv 98/22/EÜ, milles sätestatakse miinimumnõuded kolmandatest riikidest toodavate taimede, taimsete saaduste ja muude toodete fütosanitaarkontrolli tegemiseks ühenduses mujal kui sihtkohas asuvates kontrollpunktides;

 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/57/EÜ haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta;

 komisjoni 2. veebruari 1998. aasta otsus 98/109/EÜ, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt võtta erakorralisi meetmeid Tai suhtes seoses Thrips palmi Karny leviku takistamisega;

 nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta;

 komisjoni 19. septembri 2002. aasta otsus 2002/757/EÜ ajutiste erakorraliste fütosanitaarmeetmete kohta Phytophtora ramorum Werres, De Cock & Man in „t Veld sp nov. ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks;

 komisjoni 26. juuni 2002. aasta otsus 2002/499/EÜ, millega lubatakse teha erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest liikidesse Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. kuuluvate Korea Vabariigist pärit taimede looduslike või aretatud kääbusvormide puhul;

 komisjoni 8. novembri 2002. aasta otsus 2002/887/EÜ, millega lubatakse teha erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest liikidesse Chamaecyparis Spach, Juniperus L. ja Pinus L. kuuluvate Jaapanist pärit taimede looduslike või aretatud kääbusvormide puhul;

 komisjoni 24. oktoobri 2003. aasta otsus 2003/766/EÜ erakorraliste meetmete kohta Diabrotica virgifera Le Conte’i leviku takistamiseks ühenduses;

 komisjoni 22. detsembri 2003. aasta otsus 2004/4/EÜ, millega liikmesriikidel lubatakse võtta ajutiselt lisameetmeid Egiptuse suhtes haigusetekitaja Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith leviku takistamiseks;

 komisjoni 27. veebruari 2004. aasta otsus 2004/200/EÜ melon-maavitsa mosaiikviiruse ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimise kohta;

 komisjoni 15. oktoobri 2004. aasta direktiiv 2004/105/EÜ, millega määratakse kindlaks ametlike fütosanitaarsertifikaatide või reekspordi fütosanitaarsertifikaatide näidised, mis peavad kolmandatest riikidest ja nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ loetletud riikidest pärit taimede, taimsete saaduste ja muude toodetega kaasas olema;

 komisjoni 21. jaanuari 2005. aasta otsus 2005/51/EÜ, millega liikmesriikidel lubatakse ajutiselt kehtestada erandeid teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest pestitsiidide või püsivate orgaaniliste saasteainetega saastunud pinnase sisseveo suhtes saastest puhastamise eesmärgil;

 komisjoni 29. aprilli 2005. aasta otsus 2005/359/EÜ, millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest Ameerika Ühendriikidest pärit koorimata tammepalkide (Quercus L.) suhtes;

 komisjoni 13. veebruari 2006. aasta otsus 2006/133/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike võtma ajutiselt haigusetekitaja Bursaphelenchus xylophilus (Steiner et Buhrer) Nickle et al. (männi nematood) leviku takistamiseks lisameetmeid Portugali muude alade suhtes kui need, kus kõnealust haigustekitajat teadaolevalt ei esine;

 komisjoni 27. juuni 2006. aasta otsus 2006/464/EÜ ajutiste erakorraliste meetmete kohta Dryocosmus kuriphilus Yasumatsu ühendusse sissetoomise ja leviku takistamiseks;

 komisjoni 5. juuli 2006. aasta otsus 2006/473/EÜ, millega tunnistatakse teatavad kolmandad riigid ja teatavad kolmandate riikide alad vabaks bakteritest Xanthomonas campestris (kõik tsitruseliste patogeensed tüved), Cercospora angolensis Carv. et Mendes ja Guignardia citricarpa Kiely (kõik tsitruseliste patogeensed tüved);

 nõukogu 7. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/91/EÜ San José kilptäi tõrje kohta (kodifitseeritud tekst);

 komisjoni 25. mai 2007. aasta otsus 2007/365/EÜ Rhynchophorus ferrugineus’i (Olivier) ühendusse sissetoomise ja seal levimise takistamiseks võetavate erakorraliste meetmete kohta;

 komisjoni 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/410/EÜ kartuli värtnaviroidi ühendusse toomist ja seal levimist takistavate meetmete kohta;

 komisjoni 18. juuni 2007. aasta otsus 2007/433/EÜ ajutiste erakorraliste meetmete kohta kahjuliku organismi Gibberella circinata Nirenberg & O’Donnell ühendusse sissetoomise ja seal levimise vältimiseks;

 komisjoni 6. detsembri 2007. aasta otsus 2007/847/EÜ, millega nähakse ette erand teatavatest nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ sätetest perekonna Vitis L. Horvaatiast või endisest Jugoslaavia Makedoonia vabariigist pärit taimede, välja arvatud viljade puhul;

 komisjoni 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/61/EÜ, millega kehtestatakse tingimused, mille alusel võib teatavaid nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ I–V lisas loetletud kahjulikke organisme, taimi, taimseid saadusi ja muid tooteid tuua ühendusse või teatavatele ühenduse kaitstavatele aladele või nende piires vedada katsete tegemiseks, teaduslikel eesmärkidel ja sordivalikuks;

 komisjoni 7. novembri 2008. aasta otsus 2008/840/EÜ, Anoplophora chinensis’e (Forster) ühendusse sissetoomise ja seal leviku vastu võetavate erakorraliste meetmete kohta.

Šveitsi sätted

 28. veebruari 2001. aasta määrus taimekaitse kohta (RS 916.20)

 DFE 15. aprilli 2002. aasta määrus keelustatud taimede kohta (RS 916205.1)

 OFAGi 25. veebruari 2004. aasta määrus ajutiste taimetervisemeetmete kohta (RS 916202.1).

▼M14

3. liide

Asutused, kes peavad nõudmise korral esitama nimekirja selliste ametiasutuste kohta, kes on vastutavad taimepasside ettevalmistamise eest

A.   Euroopa ühendus:

iga liikmesriigi kohta üks vastutav asutus, nagu on osutatud nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ ( 4 ) artikli 1 lõikes 4.



Belgia:

Federal Public Service of Public HealthFood Chain Security and EnvironmentDG for Animals, Plants and FoodstuffsSanitary Policy regarding Animals and PlantsDivision Plant ProtectionEuro station II (7o floor)Place Victor Horta 40 box 10B-1060 BRUSSELS

Bulgaaria:

NSPP National Service for Plant Protection17, Hristo Botev, blvd., floor 5BG — SOFIA 1040

Tšehhi Vabariik:

State Phytosanitary AdministrationBubenská 1477/1CZ — 170 00 PRAHA 7

Taani:

Ministry of Food, Agriculture and FisheriesThe Danish Plant DirectorateSkovbrynet 20DK — 2800 Kgs. LYNGBY

Saksamaa:

Julius Kühn-Institut— Institut für nationale und internationale Angelegenheiten der Pflanzengesundheit —Messeweg 11/12D-38104 Braunschweig

Eesti:

Plant Production InspectorateTeaduse 2EE — 75501 SAKU HARJU MAAKOND

Iirimaa:

Department of Agriculture and FoodMaynooth Business CampusCo. KildareIRL

Kreeka:

Ministry of AgricultureGeneral Directorate of Plant ProduceDirectorate of Plant Produce ProtectionDivision of Phytosanitary Control150 Sygrou AvenueGR — 176 71 ATHENS

Hispaania:

Subdirectora General de Agricultura Integrada y Sanidad VegetalMinisterio de Agricultura, Pesca y AlimentaciónDirección General de AgriculturaSubdirección General de Agricultura Integrada y Sanidad Vegetalc/Alfonso XII, no 62 — 2a plantaE — 28071 MADRID

Prantsusmaa:

Ministère de l'Agriculture et la PêcheSous Direction de la Protection des Végétaux251, rue de VaugirardF — 75732 PARIS CEDEX 15

Itaalia:

Ministero delle Politiche Agricole e Forestali (MiPAF)Servizio FitosanitarioVia XX Settembre 20I — 00187 ROMA

Küpros:

Ministry of Agriculture, Natural Resources and EnvironmentDepartment of AgricultureLoukis Akritas Ave.CY — 1412 LEFKOSIA

Läti:

State Plant Protection ServiceRepublikas laukums 2LV — 1981 RIGA

Leedu:

State Plant Protection ServiceKalvariju str. 62LT — 2005 VILNIUS

Luksemburg:

Ministère de l'AgricultureAdm. des Services Techniques de l'AgricultureService de la Protection des Végétaux16, route d'Esch – BP 1904L —1019 LUXEMBOURG

Ungari:

Ministry of Agriculture and Rural DevelopmentDepartment for Plant Protection and Soil ConservationKossuth tér 11HU — 1860 BUDAPEST 55 Pf. 1

Malta:

Plant Health DepartmentPlant Biotechnology CenterAnnibale Preca StreetMT — LIJA, LJA 1915

Madalmaad:

Plantenziektenkundige DienstGeertjesweg 15/Postbus 9102NL — 6700 HC WAGENINGEN

Austria:

Bundesministerium für Land- und Forstwirtschaft, Umwelt und WasserwirtschaftReferat III 9 aStubenring 1A — 1012 WIEN

Poola:

The State Plant Health and Seed Inspection ServiceMain Inspectorate of Plant Health and Seed Inspection42, Mlynarska StreetPL — 01-171 WARSAW

Portugal:

Direcção-Geral de Agricultura e Desenvolvimento Rural (DGADR)Avenida Afonso Costa, 3PT — 1949-002 LISBOA

Rumeenia:

Phytosanitary DirectionMinistry of Agriculture, Forests and Rural Development24th Carol I Blvd.Sector 3RO — BUCHAREST

Sloveenia:

MAFF — Phytosanitary Administration of the Republic of SloveniaPlant Health DivisionEinspielerjeva 6SI — 1000 LJUBLJANA

Slovakkia:

Ministry of AgricultureDepartment of plant commoditiesDobrovicova 12SK — 812 66 BRATISLAVA

Soome:

Ministry of Agriculture and ForestryUnit for Plant Production and Animal NutritionDepartment of Food and healthMariankatu 23P.O. Box 30FI — 00023 GOVERNMENT FINLAND

Rootsi:

JordbruksverketSwedish Board of AgriculturePlant Protection ServiceS — 55182 JÖNKÖPING

Ühendkuningriik:

Department for Environment, Food and Rural AffairsPlant Health DivisionFoss HouseKing's PoolPeasholme GreenUK — YORK YO1 7PX

B.   Šveits:

Office fédéral de l'agriculture

CH-3003 BERNE

▼M17

4. LIIDE ( 5 )

ARTIKLIS 4 NIMETATUD ALAD JA NENDEGA SEOTUD ERINÕUDED

Artiklis 4 nimetatud alad ja nendega seotud erinõuded, mida peavad järgima mõlemad lepinguosalised, on kindlaks määratud kahe lepinguosalise vastavates õigusnormides, mis on esitatud allpool.

Euroopa Ühenduse sätted

 nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse kandumise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta;

 komisjoni 4. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 690/2008, millega tunnistatakse kaitstavaid alasid, mis ühenduses taimetervise ohtudega tõenäolisemalt kokku puutuvad.

Šveitsi sätted

 28. veebruari 2001. aasta määrus taimekaitse kohta, 4. lisa B osa (RS 916.20).

▼B

5. liide

Teabevahetus

Artikli 9 lõikes 1 osutatud teatised on järgmised:

 teatised kolmandatest riikidest või lepinguosaliste territooriumi osadest pärinevate saadetiste ja kahjulike organismide, mis põhjustavad otsest ohtu taimetervisele vastavalt direktiivis 94/3/EMÜ sätestatule, kinnipidamise kohta,

 teatised vastavalt direktiivi 77/93/EMÜ artiklis 15 sätestatule.

LISA 5

LOOMATOIT

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised ühtlustama oma loomatoitu käsitlevaid õigusakte, et lihtsustada omavahelist kauplemist nende toodete osas.

2.  Toodete ja tooterühmade nimekiri, mille puhul lepinguosaliste õigusaktide rakendamine lepinguosaliste hinnangul samaväärset mõju omab, ning vajadusel viimaste hinnangul samaväärset mõju omavate õigusnormide nimekiri, esitatakse komitee poolt vastavalt kokkuleppe artiklile 11 koostatud 1. liites.

▼M14

2a.  Erandina kokkuleppe artiklist 1 kohaldatakse kõnealust lisa kõikide 1. liites loetletud õigusaktidega hõlmatud toodete suhtes, nagu on osutatud lõikes 2.

▼B

3.  Lepinguosalised kaotavad piirikontrollid lõikes 2 nimetatud 1. liite toodete ja tootegruppide osas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  toode – loomatoit või selles kasutatav aine;

b)  ettevõte – üksus, mis valmistab toodet ja mille valduses on toode vaheetapil (k.a töötlemine ja pakendamine) enne selle suundumist vabasse ringlusse või mis turustab toodet;

c)  pädev asutus – loomatoidu ametliku kontrollimise eest vastutav lepinguosalise asutus.

Artikkel 3

Teabevahetus

Vastavalt kokkulepe artiklile 8 saadavad lepinguosalised teineteisele:

 üksikasjad pädeva asutuse või pädevate asutuste, nende tegevuspiirkonna ja pädevusala kohta,

 kontrollanalüüse läbiviivate laborite loetelu,

 vajadusel nimekirja punktide kohta, mille kaudu erinevad tooted nende territooriumile sisenevad,

 oma kontrolliprogrammid, mis kindlustavad toodete vastavuse nende loomatoitu käsitlevate õigusaktidega.

Neljandas taandes nimetatud programmid peavad arvestama iga lepinguosalise olukorraga ja eelkõige määrama regulaarsete kontrollide läbiviimise viisi ja sageduse.

Artikkel 4

Kontrollide üldsätted

Lepinguosalised astuvad vajalikke samme, et kindlustada teisele lepinguosalisele tarnitavatele toodetele sama hoolikas kontroll kui oma territooriumil turustatavatele toodetele; nad tagavad eelkõige, et:

 kontrolle teostatakse eeskirjade rikkumise kahtluse korral regulaarselt, kasutades vahendeid, mis on proportsioonis soovitud tulemustega ning eelkõige pidades silmas olemasolevat riski ja saadud kogemusi,

 kontrollimised hõlmavad tootmise kõiki etappe, turustamiseelseid vaheetappe, turustamist, sealhulgas importimist, ja toodete kasutamist,

 kontrolle teostatakse kõige sobivamal etapil, arvestades nende eesmärki,

 kontrolle teostatakse üldjuhul ette teatamata,

 kontrollimised hõlmavad ka loomatoidus keelatud aineid.

Artikkel 5

Kontrollid päritolukohas

1.  Lepinguosalised tagavad, et pädevad asutused viivad läbi kontrolle ettevõtetes, tagamaks, et need täidavad oma kohustusi ning turule viidavad tooted vastavad vastavalt artiklile 1 kehtestatud 1. liites loetletud õigusnormidele.

2.  Kui on põhjust kahtlustada, et nõudeid ei ole täidetud, viib pädev asutus läbi vajalikud kontrollimised ja kui kahtlus leiab kinnitust, võtab vastavad meetmed.

Artikkel 6

Kontrollimine sihtkohas

1.  Sihtriigiks oleva lepinguosalise pädevad asutused võivad sihtkohas kontrollida tooteid mittediskrimineerivate pisteliste kontrollidega, tagamaks nende vastavust käesoleva lisaga hõlmatud sätetele.

2.  Kui sihtkohaks oleva lepinguosalise pädeval asutusel on teavet, mis lubab kahtlustada rikkumist, võib kontrollimisi läbi viia ka toodete vedamise ajal tema territooriumil.

3.  Kui asjaomase lepinguosalise pädevad asutused täheldavad saadetise kontrollimisel sihtkohas või vedamise ajal, et tooted ei vasta käesoleva lisaga hõlmatud sätetele, võtavad nad vajalikke meetmeid ja nõuavad kaubasaatjalt, kaubasaajalt või mõnelt muult asjaomaselt osapoolelt, et:

 tooted viidaks vastavusse määratud tähtaja jooksul, või

 need puhastataks saastatusest, kui vajalik, või

 neid töödeldaks sobival viisil, või

 neid kasutataks muul eesmärgil, või

 tooted saadetaks tagasi lepinguosalisele lähteriigile, informeerides eelnevalt viimase pädevat asutust, või

 tooted hävitataks.

Artikkel 7

Väljastpoolt lepinguosaliste territooriumi pärit toodete kontroll

1.  Olenemata artikli 4 lõikest 1 võtavad lepingupooled kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende tolliterritooriumile mujalt kui kokkuleppe artiklis 16 määratletud territooriumidelt saabunud tooted läbivad pädevate asutuste dokumendikontrolli iga partii puhul ja pistelise identsuskontrolli, et kontrollida nende:

 liiki,

 päritolu,

 geograafilist sihtkohta,

neile kohaldatava tolliprotseduuri kindlaksmääramiseks.

2.  Lepinguosalised võtavad vajalikke meetmeid, et tagada pisteliste füüsiliste kontrollidega toodete eeskirjadele vastavus enne nende lubamist vabasse ringlusse.

Artikkel 8

Koostöö rikkumiste korral

1.  Lepinguosalised toetavad teineteist käesolevas lisas sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et loomatoidus kasutatavaid tooteid käsitlevaid õigusnorme kohaldataks nõuetekohaselt, eelkõige vastastikuses koostöös ja nimetatud sätete rikkumise tuvastamise ja uurimise teel.

2.  Käesolevas artiklis sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning lepinguosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid.

Artikkel 9

Eelluba vajavad tooted

1.  Lepinguosalised püüavad tagada, et nende 2. liites loetletud õigusnormidega hõlmatud toodete nimekirjad on identsed.

2.  Lepinguosalised teavitavad teineteist lõikes 1 nimetatud toodete loataotluste kohta.

Artikkel 10

Konsultatsioonid ja kaitsemeetmed

1.  Kui üks lepinguosaline leiab, et teine ei ole täitnud käesoleva lisa järgset kohustust, konsulteerivad lepinguosalised.

2.  Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mida on vaja kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3.  Kaitsemeetmeid vastavalt tooteid ja tootegruppe käsitlevatele õigusnormidele, mis on loetletud vastavalt artiklile 1 koostatud 1. liites, võetakse kooskõlas kokkuleppe artikli 10 lõikes 2 sätestatud korrale.

4.  Kui lepinguosalised ei jõua lõikes 1 ja kokkuleppe artikli 10 lõike 2 punktis a sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib lepinguosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid, et tagada käesoleva lisa kohaldamist.

Artikkel 11

Loomatoidu töörühm

1.  Loomatoidu töörühm (edaspidi “töörühm”), mis on moodustatud artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi. Ta vastutab ka käesoleva lisaga sätestatud ülesannete eest

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud siseriiklike õigusaktide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kaasajastamise kohta.

Artikkel 12

Konfidentsiaalsus

1.  Mistahes käesolevast lisast tulenev teave on konfidentsiaalne. Kõnealuse teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja kaitse, mis laieneb samalaadsetele andmetele neid saava lepinguosalise siseriiklike õigusaktide kohaselt.

2.  Lõikes 1 nimetatud konfidentsiaalsuse põhimõtet ei kohaldata artiklis 3 osutatud teabele.

3.  Lepinguosaline, kelle õigusaktid või haldustavad sätestavad käesolevas lisas sätestatutest rangemad piirangud tööstus- ja kaubandussaladustele, ei ole kohustatud esitama teavet, kui teine lepinguosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni.

4.  Saadud teavet võib lepinguosaline kasutada ainult käesoleva lisa raames; muudel eesmärkidel võib seda kasutada üksnes teabe esitanud haldusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul, järgides kõiki selle asutuse kehtestatud piiranguid.

Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumise kohta algatatud kohtu- või haldusmenetlustes, kui seda saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö teel.

5.  Lepinguosalised võivad käesoleva artikli kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja süüdistustes.

▼M10

1. Liide

Ühenduse eeskirjad

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, 12. jaanuar 2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1).

Šveitsi eeskirjad

 Põllumajandust käsitlev föderaalõigusakt, 29. aprill 1998, viimati muudetud 24. märtsil 2006 (RO 2006 3861).

 Loomasööta käsitlev määrus, 26. mai 1999, viimati muudetud 23. novembril 2005 (RO 2005 5555).

 Rahvamajanduse Föderaaltalituse määrus, 10. juuni 1999, milles käsitletakse valget raamatut loomasööda kohta, viimati muudetud 2. novembril 2006 (RO 2006 5213).

 Esmatootmist käsitlev määrus, 23. november 2005 (RO 2005 5545).

 Rahvamajanduse Föderaaltalituse määrus, 23. november 2005, milles käsitletakse piimatoodete hügieeni (RO 2005 6651).

 Rahvamajanduse Föderaaltalituse määrus, 23. november 2005, milles käsitletakse piimatoodete hügieeni (RO 2005 6667).

▼M10

2. Liide

ARTIKLIS 9 NIMETATUD ÕIGUSAKTIDE LOETELU

Ühenduse eeskirjad

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003, 22. september 2003, loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29), viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 378/2005 (ELT L 59, 5.3.2005, lk 15).

 Nõukogu direktiiv 82/471/EMÜ, 30. juuni 1982, teatavate loomasöötades kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8), viimati muudetud direktiiviga 2004/116/EÜ (ELT L 379, 24.12.2004, lk 81).

Šveitsi eeskirjad:

 Loomasööta käsitlev määrus, 26. mai 1999, viimati muudetud 23. novembril 2005 (RO 2005 5555).

 Rahvamajanduse Föderaaltalituse määrus, 10. juuni 1999, milles käsitletakse valget raamatut loomasööda kohta, viimati muudetud 23. novembril 2005 (RO 2005 6655).

▼B

LISA 6

SEEMNED

Artikkel 1

Eesmärk

1.  Käesolev lisa hõlmab põllumajandus-, köögivilja-, puuvilja- ja ilutaimede liike ning viinapuid.

2.  Käesolevas lisas tähistab “seemned” kogu paljundus- ning istutusmaterjali.

Artikkel 2

Õigusaktide vastavuse tunnustamine

1.  Lepinguosalised tunnustavad, et käesoleva lisa 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktides sätestatud nõudmised on samaväärse mõjuga.

2.  Lepinguosalised võivad omavahel kaubelda lõikes 1 osutatud õigusaktides määratletud liikide seemnetega ja neid mõlema lepinguosalise territooriumil vabalt turustada, ilma et see piiraks artiklite 5 ja 6 kohaldamist. Ainuke nõutav kahe lepinguosalise seaduste vastavust kinnitav dokument on etikett vm dokument, mis on vajalik kauplemiseks kooskõlas nimetatud seadustega.

3.  Vastavuskontrolli eest vastutavad asutused on loetletud 2. liites.

Artikkel 3

Sertifikaatide vastastikune tunnustamine

1.  Kumbki lepinguosaline tunnustab 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnete sertifikaate vastavalt lõikele 2, mis on koostatud kooskõlas teise lepinguosalise õigusaktidega 2. liites loetletud asutuste poolt.

2.  Lõikes 1 tähistab “sertifikaat” lepinguosaliste seadustega nõutavaid dokumente, mida kohaldatakse seemnete impordil vastavalt 1. liite 2. jaole.

Artikkel 4

Seaduste ühtlustamine

1.  Lepinguosalised püüavad ühtlustada 1. liite 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud ja 1. lisa 1. ja 2. jaos loetletud õigusaktidega hõlmamata liikide seemnetega kauplemist käsitlevaid seadusi.

2.  Kui üks lepinguosaline võtab vastu uued õigusnormid, kohustuvad lepinguosalised hindama võimalust käesoleva lisa rakendusala laiendamiseks, et kaasata uus sektor vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale.

3.  Kui üks lepinguosaline muudab mõne käesoleva lisaga hõlmatud sektoriga seotud õigusnorme, kohustuvad mõlemad lepinguosalised hindama niisuguse muudatuse tagajärgi vastavalt kokkuleppe artiklites 11 ja 12 kehtestatud korrale.

▼M14

Artikkel 5

Sordid

1.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võimaldab Šveits oma territooriumil ühenduses tunnustatud taimesortide seemnete turustamist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul.

2.  Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võimaldab ühendus oma territooriumil Šveitsis tunnustatud taimesortide seemnete turustamist 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide puhul.

3.  Kokkuleppeosalised koostavad ühiselt 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktides osutatud sortide kataloogi selliste liikide puhul, mis on sätestatud ühenduse ühiskataloogis. Kokkuleppeosalised võimaldavad oma territooriumil selliste taimesortide seemnete turustamist, mis on loetletud ühiselt koostatud kataloogis.

4.  Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata geneetiliselt muundatud sortide puhul.

5.  Kokkuleppeosalised teavitavad teineteist sordi heakskiitmise taotluste esitamisest ja tagasivõtmisest, uute sortide riiklikku kataloogi kandmisest ja kataloogi muutmisest. Nad esitavad vastava taotluse korral vastastikku oluliste näitajate lühikirjelduse iga uue sordi kasutamise kohta ja näitajad, mille poolest sorti saab eristada teistest tuntud sortidest. Kumbki kokkuleppeosaline hoiab teise jaoks kättesaadavana toimikut, mis sisaldab iga heakskiidetud sordi kirjeldust ja selget kokkuvõtet kõikidest heakskiitmise aluseks olnud põhjustest. Geneetiliselt muundatud sortide puhul teavitavad kokkuleppeosalised teineteist selliste sortide keskkonda viimise kohta tehtud riskianalüüside tulemustest.

6.  Kokkuleppeosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata kriteeriume, millel nende poolt teatava sordi heakskiitmine põhineb. Vajadusel teavitatakse nende konsultatsioonide tulemustest seemnete töörühma.

7.  Kokkuleppeosalised kasutavad olemasolevaid elektroonilisi teabevahetussüsteeme või lõikes 5 osutatud süsteeme, mis on arendatud teabevahetuse hõlbustamiseks.

Artikkel 6

Erandid

1.  1. liite 1. jaos loetletud õigusaktidega hõlmatud liikide seemnetega kauplemisel lubavad Šveits ja ühendus 3. liites loetletud, ühenduse ja Šveitsi poolt lubatud erandeid.

2.  Kokkuleppeosalised teavitavad teineteist kõigist eranditest seemnete turustamisel, mida nad kavatsevad oma territooriumil või selle osal rakendada. Lühiajaliste erandite puhul või erandite puhul, mis peavad jõustuma viivitamata, piisab tagantjärele teatamisest.

3.  Erandina artikli 5 lõigetest 1 ja 3 võib Šveits otsustada keelata oma territooriumil ühenduse ühises põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise.

4.  Erandina artikli 5 lõigetest 2 ja 3 võib ühendus otsustada keelata oma territooriumil Šveitsi riiklikus põllumajandustaimesortide kataloogis heakskiidetud sortide seemnete turustamise.

5.  Lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse 1. liite 1. jaos loetletud kokkuleppeosaliste õigusaktides ettenähtud juhtudel.

6.  Mõlemad kokkuleppeosalised võivad lõiget 3 ja 4 rakendada:

 enne käesoleva lisa jõustumist ühenduses või Šveitsis tunnustatud sortide puhul käesoleva lisa jõustumisele järgneva kolme aasta jooksul;

 pärast käesoleva lisa jõustumist ühenduses või Šveitsis tunnustatud sortide puhul kolme aasta jooksul pärast artikli 5 lõikes 5 osutatud teabe kättesaamist.

7.  Pärast käesoleva lisa jõustumist kohaldatakse vastavalt artiklile 4 1. liite 1. jao loetellu lisatud sätetega hõlmatud liikide sortide suhtes analoogia põhjal lõiget 6.

8.  Kokkuleppeosalised võivad pidada tehnilisi konsultatsioone, et hinnata lõigetes 1–4 osutatud erandite mõju käesolevale lisale.

9.  Lõiget 8 ei kohaldata juhul, kui 1. liite 1. jaos loetletud õigusaktide erandite kohta otsuse langetamise eest vastutavad ühenduse liikmesriigid. Lõiget 8 ei kohaldata ka Šveitsi poolt sarnastel juhtudel vastu võetud erandite puhul.

▼B

Artikkel 7

Kolmandad riigid

1.  Piiramata artikli 10 kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lisa ka mõlema lepinguosalise territooriumil turustatava seemne suhtes, mis ei pärine ühenduse liikmesriigist või Šveitsist ning mida mõlemad lepinguosalised tunnustavad.

2.  Lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide loetelu, vastavad liigid ja sellise tunnustuse ulatus sätestatakse 4. liites

Artikkel 8

Võrdluskatsed

1.  Võrdluskatseid tehakse mõlema lepinguosalise territooriumil turustatavatest partiidest võetud seemneproovide järelkontrolliks. Šveits osaleb ühenduse võrdluskatsetel.

2.  Seemnete töörühm hindab lepinguosaliste poolt läbiviidavate võrdluskatsete korraldust.

Artikkel 9

Seemnete töörühm

1.  Seemnete töörühm (edaspidi “töörühm”), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi lepinguosaliste käesoleva lisaga hõlmatud valdkondade õigusnormide seisukorra. Ta esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa liidete kohaldamise ja kaasajastamise kohta.

Artikkel 10

Kokkulepped teiste riikidega

Osapooled lepivad kokku, et nende poolt kolmandate riikidega sõlmitud vastastikuse tunnustamise kokkulepped ei tohi mingil tingimusel tekitada teisele osapoolele kohustust tunnustada nende kolmandate riikide vastavushindamisasutuste poolt välja antud ettekandeid, sertifikaate, lubasid või markeeringuid, kui osapooled pole selles vormikohaselt kokku leppinud.

1. liide

Õigusaktid

1. jagu (õigusaktide vastavuse tunnustamine)

A.   ÜHENDUSE SÄTTED

1.   Põhilised õigusaktid

 nõukogu direktiiv 66/402/EMÜ, 14. juuni 1966, teraviljaseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309/66), viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10);

 nõukogu direktiiv 66/403/EMÜ, 14. juuni 1966, seemnekartuli turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2320/66), viimati muudetud komisjoni otsusega 98/111/EÜ (EÜT L 28, 4.2.1998, lk 42);

 nõukogu direktiiv 70/457/EMÜ, 29. september 1970, põllumajanduskultuuride üldise sordikataloogi kohta (EÜT L 225, 12.10.1970, lk 1); viimati muudetud 1994.a. ühinemisaktiga. ( 6 )

2.   Rakendussätted (6) 

 komisjoni direktiiv 72/180/EMÜ, 14. aprill 1972, milles määratakse kindlaks tunnused ja miinimumtingimused põllumajandustaimesortide kontrollimiseks (EÜT L 108, 8.5.1972, lk 8);

 komisjoni direktiiv 74/268/EMÜ, 2. mai 1974, milles sätestatakse eritingimused, mis käsitlevad tuulekaera esinemist söödakultuuri- ja teraviljaseemnes (EÜT L 141, 24.5.1974, lk 19); viimati muudetud direktiiviga 78/511/EMÜ (EÜT L 157, 16.6.1978, lk 34);

 komisjoni otsus 80/755/EMÜ, 17. juuli 1980, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teraviljaseemne pakenditele (EÜT L 207, 9.8.1980, lk 37); viimati muudetud otsusega 81/109/EMÜ (EÜT L 64, 11.3.1981, lk 13);

 komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega nähakse ette, et teatavad sulgemissüsteemid on “ühekordselt kasutatavad süsteemid” nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses (EÜT L 246, 29.8.1981, lk 26); viimati muudetud otsusega 86/563/EMÜ (EÜT L 327, 22.11.1986, lk 50);

 komisjoni otsus 86/110/EMÜ, 27. veebruar 1986, erandite kohta tingimustest, mis keelavad EMÜ etikettide kasutamise kolmandates riikides toodetud seemnete pakendite taassulgemisel või –sildistamisel (EÜT L 93, 8.4.1986, lk 23);

 komisjoni direktiiv 93/17/EMÜ, 30. märts 1993, mis määrab ühenduse eliitseemnekartuli klassid koos neile klassidele kohaldatavate tingimuste ja määratlustega (EÜT L 106, 30.4.1993, lk 7);

 komisjoni otsus 94/650/EÜ, 9. september 1994, ajutise katse korraldamise kohta seemnete hulgiturustamiseks lõpptarbijale (EÜT L 252, 28.9.1994, lk 15), viimati muudetud otsusega 98/174/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 31);

 komisjoni otsus 98/320/EÜ, 27. aprill 1998, ajutise katse korraldamise kohta seemneproovide võtmiseks ja seemnekontrolliks vastavalt nõukogu direktiividele 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 69/208/EMÜ (EÜT L 140, 12.5.1998, lk 14).

B.   ŠVEITSI SÄTTED ( 7 )

 põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033);

 korraldus taimse paljundusmaterjali tootmise ja vabasse ringlusse lubamise kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 420);

 DFE korraldus põllukultuuride ja söödataimede seemnete ning seemikute kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 781);

 OFAG korraldus teravilja-, kartuli-, söödataime- ja kanepisortide kataloogi kohta (RO 1999 429). ( 8 )

2. jagu (sertifikaatide vastastikune tunnustamine)

A.   ÜHENDUSE SÄTTED

1.   Põhilised õigusaktid

 nõukogu direktiiv 66/400/EMÜ, 14. juuni 1966, peediseemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2290/66); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1976, lk 10);

 nõukogu direktiiv 66/401/EMÜ, 14. juuni 1966, söödakultuuride seemne turustamise kohta (EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298/66); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EC (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10);

 nõukogu direktiiv 69/208/EMÜ, 30. juuni 1969, õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 169, 10.7.1966, lk 3); viimati muudetud direktiiviga 96/72/EÜ (EÜT L 304, 27.11.1996, lk 10).

2.    Rakendussätted ( 9 )

 komisjoni direktiiv 75/502/EMÜ, 25. juuli 1975, millega piiratakse aasnurmika seemne (Poa pratensis L.) turustamist niisuguste seemnetega, mis on ametlikult sertifitseeritud kui eliitseeme või sertifitseeritud seeme (EÜT L 228, 29.8.1975, lk 26);

 komisjoni otsus 81/675/EMÜ, 28. juuli 1981, millega nähakse ette, et teatavad sulgemissüsteemid on “ühekordselt kasutatavad süsteemid” nõukogu direktiivide 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 69/208/EMÜ ja 70/458/EMÜ tähenduses (EÜT L 246, 29.8.1981, lk 26); viimati muudetud otsusega 86/583/EMÜ (EÜT L 327, 22.11.1986, lk 50);

 komisjoni direktiiv 86/109/EMÜ, 27. veebruar 1986, millega piiratakse söödakultuuride seeme ning õli- ja kiudtaimede seeme turustamist niisuguste seemnega, mis on ametlikult sertifitseeritud kui eliitseeme või sertifitseeritud seeme (EÜT L 93, 8.4.1986, lk 21); viimati muudetud direktiiviga 91/376/EMÜ (EÜT L 203, 26.7.1991, lk 108);

 komisjoni otsus 86/110/EMÜ, 27. veebruar 1986, erandite kohta tingimustest, mis keelavad EMÜ etikettide kasutamise kolmandates riikides toodetud seemnete pakendite taassulgemisel või –sildistamisel (EÜT L 93, 8.4.1996, lk 23);

 komisjoni otsus 87/309/EMÜ, 2. juuni 1987, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele (EÜT L 155, 16.6.1987, lk 26); viimati muudetud otsusega 97/125/EÜ (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 35);

 komisjoni otsus 92/195/EMÜ, 17. märts 1992, nõukogu direktiivi 66/401/EMÜ alusel ajutise katse korraldamise kohta söödataimede seemne turustamisel seoses seemnepartii maksimummassi suurendamisega (EÜT L 88, 3.4.1992, lk 59), viimati muudetud otsusega 96/203/EÜ (EÜT L 65, 15.3.1996, lk 41);

 komisjoni otsus 94/650/EMÜ, 9. september 1994, ajutise katse korraldamise kohta seemnete hulgiturustamiseks lõpptarbijale (EÜT L 252, 28.9.1994, lk 15), viimati muudetud otsusega 98/174/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 3);

 komisjoni otsus 95/232/EÜ, 27. juuni 1995, nõukogu direktiivi 69/208/EMÜ alusel ajutise katse korraldamise kohta rapsi ja rüpsi hübriidseemne ja seemnesegude vastavustingimuste kinnitamiseks (EÜT L 154, 5.7.1995, lk 22), viimati muudetud otsusega 98/173/EÜ (EÜT L 63, 4.3.1998, lk 30);

 komisjoni otsus 96/202/EÜ, 4. märts 1996, ajutise katse korraldamise kohta inertse materjali maksimumsisalduse määramiseks sojaoa seemnetes (EÜT L 65, 15.3.1996, lk 39);

 komisjoni otsus 97/125/EÜ, 24. jaanuar 1997, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult õli- ja kiudtaimede seemne pakenditele ja muudetakse otsust 87/309/EMÜ, millega lubatakse trükkida ettenähtud teave kustumatult teatavate söödakultuuri liikide pakenditele (EÜT L 48, 19.2.1997, lk 35);

 komisjoni otsus 98/320/EÜ, 27. aprill 1998, ajutise katse korraldamise kohta seemneproovide võtmiseks ja seemnekontrolliks vastavalt nõukogu direktiividele 66/400/EMÜ, 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ ja 69/208/EMÜ (EÜT L 140, 12.5.1998, lk 14)

B.   ŠVEITSI SÄTTED

 põllumajandust käsitlev föderaalseadus, 29. aprill 1998 (RO 1998 3033);

 korraldus taimse paljundusmaterjali tootmise ja vabasse ringlusse lubamise kohta, 7. detsember 1998 (RO 1999 420);

 DFE korraldus põllukultuuride ja söödataimede seemnete ning seemikute kohta, 7. detsember 1998 (RO 1998 781);

 DFEP seemnekataloog, 6. juuni 1974, viimati muudetud 7. detsembril 1998 (RO 1999 408).

C.   IMPORDIKS NÕUTAVAD SERTIFIKAADID

a) Euroopa Ühenduse poolt:

dokumendid vastavalt nõukogu otsusele 95/514/EÜ (EÜT L 296, 9.12.1995, lk 34), viimati muudetud otsusega 98/162/EÜ (EÜT L 53, 24.2.1998, lk 21).

b) Šveitsi poolt:

ametlikud EÜ või OECD etiketid, mis on välja antud käesoleva lisa 2. liites loetletud ametiasutuste poolt ning oranžid või rohelised ISTA sertifikaadid vms seemneanalüüsi sertifikaadid iga seemnepartii kohta.

2. liide

Seemnekontrolli ja seemnete sertifitseerimist teostavad asutused



A. Euroopa Ühendus

Belgia

Ministère des Classe Moyennes et de l'AgricultureService Matériel de ReproductionBrussels

 

Taani

Ministeriet for Fødevarer, Landborg og Fiskeri (Élelmiszerügyi, Mezőgazdasági és Halászati Minisztérium)Plantedirektoratet (Dán Növénytermesztési Igazgatóság)Lyngby

 

Saksamaa

Senatsverwaltung für Wirtschaft und BetriebeReferat Ernährung und Landwirtschaft— Abteilung IV E 3 —Berlin

B

Der Direktor der Landwirtschaftskammer Rheinland als LandesbeauftraterSaatenanerkennungsstelleBonn

BN

Regierungspräsidium Freiburg— Abt. III, Referat 34 —Freiburg i. Br.

FR

Bayerische Landesanstalt für Bodenkultur und Pflanzenbau — Amtliche Saatenanerkennungfür landwirtsch. Saatgut —Freising

FS

Landwirtschaftskammer HannoverReferat 32Hannover

H

Regierungspräsidium HalleAbteilung 5, Dezernat 51Samenprüf- und AnerkennungsstelleHalle

HAL

Der Senator für Frauen, Gesundheit, Jugend, Soziales und UmweltschutzReferat 33Bremen

HB

WirtschaftsbehördeAm Wirtschaft u. LandwirtschaftAbt. Land- und ErnährungswirtschaftHamburg

HH

Landesforschungsanstalt für Landwirtschaft und Fischerei Mecklenburg-VorpommernLandesanerkennungsstelle für Saat- und PflanzgutRostock

HRB

Thüringer Landesanstalt für LandwirtschaftSachgebiet 270Jena

J

Regierungspräsidium Karlsruhe— Referat 34 —Karlsruhe

KA

Landwirtschaftskammer Rheinland-Pfalz— Amtliche Saatanerkennung —Bad Kreuznach

KH

Landwirtschaftskammer Schleswig-HolsteinLUFA-ITLKiel

KI

Hessische Landesamt für Regionalentwicklung und LandwirtschaftDez. 23Kassel

KS

Sächsisches Landesamt für LandwirtschaftFachbereich 5, Sortenprüfung und FelversuchswesenSaatenanerkennungNossen

MEI

Der Direktor der Landwirtschaftskammer-Westfalen-Lippe als LandesbeauftragterGruppe 31 LandbauMünster

MS

Landwirtschaftskammer Weser-EmsInstitut für Pflanzenbau und PflanzenschutzReferet P4Oldenburg

OL

Landesamt für Ernährung, Landwirtschaft und FlurneuordnungStaatenanerkennungsstelle PotsdamPotsdam

P

Regierungspräsidium StuttgartReferat 34 aStuttgart

S

Landwirtschaftskammer für das SaarlandSaarbrücken

SB

Regierungspräsidium TübingenReferat 34Tübingen

Regierung von Unterfranken— Anerkennungs- und Nachkontrollstelle für Gemüsesaatgut in Bayern —Würzburg

Regierung von UnterfrankenAbteilung Landwirtschaft— Sachgebiet Weinbau —Würzburg

Kreeka

Ministry of AgricultureDirectorate of Inputs of Crop ProductionAthén

 

Hispaania

Ministerio de Agricultura Pesca y AlimentaciónDirección General de Producciones y Mercados AgrícolaSubdireccion General de Semillas y Plantas de VivienMadrid

Generalidad de CataluñaDepartamento de Agricultura, Ganadería y PescaBarcelona

Comunidad Autónoma de Pais VascoDepartamento de Industria, Agricultura y PescaVitoria

Junta de GaliciaConsejería de Agriculltura, Ganadería y MontesSantiago de Compostela

Diputación Regional de CantabriaConsejería de Ganadería, Agricultura y PescaSantander

Principado de AsturiasConsejería de AgriculturaOviedo

Junta de AndalucíaConsejería de Agricultura y PescaSevilla

Comunidad Autonoma de la Región de MurciaConsejería de Medio Ambiente, Agricultura y PescaMurcia

Diputacion General de AragónConsejería de Agricultura í Medio AmbienteZaragoza

Junta de Communidades de Castilla-La ManchaConsejería de Agricultura y Medio AmbienteToledo

Generalidad ValencianaConsejería de Agricultura y Medio AmbienteValencia

Comunidad Autónom de La RiojaConsejería de Agricultura, Ganaderiía y Desarrollo RuralLogroño

Junta de ExtremaduraConsejería de Agricultura y ComercioMérida

Comunidad Autónoma de CanariasConsejería de Agricultura, Pesca y AlimentaciónSanta Cruz de Tenerife

Junta de Castillay LeónConsejería de Agricultura y GanaderíaValladolid

Comunidad Autonóma de Jas Islas BalearesConsejería de Agricultura, Comercio e IndustriaPalma de Mallorca

Comunidad de MadridConsejería de Economía y EmpleoMadrid

Diputación Foral de NavarraDepartamento de Agricultura, Gandería y AlimentaciónPamplona

 

Prantsusmaa

Ministère de l'Agriculture, de la Pêche et de l'AlimentationService Officiel de Contrôle et de Certification (SOC)Paris

 

Iirimaa

The Department of Agriculture, Food and ForestryAgriculture HouseDublin

 

Itaalia

Ente Nazionale Sementi Elette (ENSE)Milano

 

Luksemburg

L'Administration des Services Techniques de l'agriculture (ASTA)Service de la Production VégétaleLuxemburg

 

Austria

Bundesamt und Forschungszentrum für LandwirtschaftWien

Bundesamt für AgrarbiologieLinz

 

Madalmaad

Nederlandse Algemene Keuringsdienst voor zaaizaad en pootged van landbouwgesassen (NAK)Ede

 

Portugal

Ministério da Agricultura, do Desenvolvimento Rural e das PescasDirecção Geral de Protecção das CulturaLisbon

 

Soome

Kasvintuotannon tarkastuskeskus (KTTK) Kontroll-centralen för växproduktionSiementarkastusosasto FrökontrollavdelingenLoimaa

 

Rootsi

a)  seemned, v.a seemnekartul:

— Statens utsädeskontroll (SUK)(Svéd vetőmagminőségvizsgáló és minősítő intézet)Svalöv

— Frökontrollen Mellansverige ABLinköping

— Frökontrollen Mellansverige ABÖrebro

b)  seemnekartul:

Statens usädeskontroll (SUK)(Svéd vetőmagvizsgáló és minősítő intézet)Svalöv

 

Ühendkuningriik

Inglismaa ja Wales:

a)  seemned, v.a seemnekartul:

Ministry of Agriculture, Fisheries and FoodSeeds BranchCambridge

b)  seemnekartul:

Ministry of Agriculture, Fisheries and FoodPlant Health DivisionYork

Šotimaa:

Scottish OfficeAgriculture Fisheries and Environment DepartmentEdinburgh

Põhja-Iiri:

Department of Agriculture for Northern IrelandSeeds BranchBelfast

 

B. Šveits:

Service des Semences et PlantsRAC ChanginsNyon

Dienst für Saat- unf PflanzgutFAI. ReckenholzZürich

 

3. liide

Šveitsi poolt lubatavad ühenduse erandid ( 10 )

a) mis vabastavad teatud liikmesriigid kohustusest kohaldada nõukogu direktiivi 66/402/EMÜ teatavat sorti teraviljaseemnete turustamise kohta:

 komisjoni otsus 69/270/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 8);

 komisjoni otsus 69/271/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 9);

 komisjoni otsust 69/272/EMÜ (EÜT L 220, 1.9.1969, lk 10);

 komisjoni otsus 70/47/EMÜ (EÜT L 13, 19.1.1970, lk 26), viimati muudetud otsusega 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30);

 komisjoni otsus 74/5/EMÜ (EÜT L 12, 15.1.1974, lk 13);

 komisjoni otsus 74/361/EMÜ (EÜT L 196, 19.7.1974, lk 19);

 komisjoni otsus 74/532/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 14);

 komisjoni otsus 80/301/EÜ (EÜT L 68, 14.3.1980, lk 30);

 komisjoni otsus 86/153/EMÜ (EÜT L 115, 3.5.1986, lk 26);

 komisjoni otsus 89/101/EMÜ (EÜT L 38, 10.2.1989, lk 37).

b) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel piirata teatavate teravilja- ja seemnekartulisortide turustamist (vt ühine põllumajandustaimesortide kataloog, 20. tervikväljaanne, veerg 4 (EÜT C 264 A, 30.8.1997, lk 1).

c) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel vastu võtta rangemad sätted tuulekaera esinemise suhtes teraviljaseemnetes:

 komisjoni otsus 74/269/EMÜ (EÜT L 141, 24.5.1974, lk 20), viimati muudetud otsusega 78/512/EÜ (EÜT L 157, 15.6.1978, lk 35); ( 11 )

 komisjoni otsus 74/531/EMÜ (EÜT L 299, 7.11.1974, lk 13);

 komisjoni otsus 95/75/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 30);

 komisjoni otsus 96/334/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 39).

d) mis lubavad teatavatel liikmesriikidel seemnekartuli turustamisel kogu oma territooriumil või osal sellest vastu võtta rangemad sätted kui nõukogu direktiivi 66/403/EMÜ 1. ja 2. lisas sätestatud:

 komisjoni otsus 93/231/EMÜ (EÜT L 106, 30.4.1993, lk 11), muudetud otsustega:

 

 95/21/EÜ (EÜT L 28, 7.2.1995, lk 13)

 95/76/EÜ (EÜT L 60, 18.3.1995, lk 31)

 96/332/EÜ (EÜT L 127, 25.5.1996, lk 31).

4. liide

Kolmandate riikide loetelu ( 12 )

Argentiina

Austraalia

Bulgaaria

Kanada

Tšiili

Horvaatia

Tšehhi Vabariik

Ungari

Iisrael

Maroko

Uus-Meremaa

Norra

Poola

Rumeenia

Slovakkia

Sloveenia

Lõuna-Aafrika Vabariik

Türgi

Ameerika Ühendriigid

Uruguay

▼M19

LISA 7

Veinitoodetega kauplemine

Artikkel 1

Eesmärgid

Mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttest lähtudes lepivad kokkuleppeosalised kokku hõlbustada ja edendada oma territooriumidelt pärit veinitoodetega kauplemist käesolevas kokkuleppes sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Reguleerimisala

Käesolevat lisa kohaldatakse 1. liites osutatud õigusaktidega kindlaks määratud veinitoodete suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Kui ei ole selgelt sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lisas järgmisi mõisteid:

a)

„[…] pärit veinitoode”, millele eelneb ühe kokkuleppeosalise nimi – tähistab artikli 2 tähenduses toodet, mis on toodetud asjaomase kokkuleppeosalise territooriumil üksnes tema territooriumil koristatud viinamarjadest või 2. liites osutatud territooriumil koristatud viinamarjadest vastavalt käesolevale lisale;

b)

„geograafiline tähis” – kõik tähised, sealhulgas päritolunimetus Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule lisatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 22 tähenduses, mida tunnustatakse ühe kokkuleppeosalise õigusaktides eesmärgiga kirjeldada ja esitada veinitoodet artikli 2 tähenduses ning mis pärineb tema territooriumilt või 2. liites osutatud territooriumilt;

c)

„traditsiooniline nimetus” – traditsiooniliselt kasutatav tähistus, mis viitab eelkõige artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote tootmise meetodile või kvaliteedile, värvile või liigile ning mida tunnustatakse kokkuleppeosalise õigusnormide kohaselt selle kokkuleppeosalise territooriumilt pärit toote kirjeldamiseks ja esitlemiseks;

d)

„kaitstud nimetus” – lõikes b või c osutatud geograafiline tähis või traditsiooniline nimetus, mis on käesoleva lisa kohaselt kaitstud;

e)

„kirjeldus” – nimetused, mida kasutatakse artikliga 2 kindlaks määratud veinitoodete märgistusel, veo- või äridokumentides, eelkõige kaubaarvetel ja saatelehtedel, ning reklaamis;

f)

„märgistus” – kõik kirjeldused ja muud nimetused, märgid, sümbolid, illustratsioonid või kaubamärgid, mis eristavad artikliga 2 kindlaks määratud veinitoodet teistest ning mis on esitatud mahutil, sealhulgas sulguril, mahutile kinnitatud ripatsil ja pudelikaelasiltidel;

g)

„esitusviis” – nimetused, mida kasutatakse mahutitel, sh sulguril, märgistuses ja pakenditel;

h)

„pakend” – kaitsev ümbris, näiteks paber, igat liiki õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või mitme mahuti transportimisel ja/või esitlemisel, et müüa tooted lõpptarbijale;

i)

„veinitoodete tootmise ja nendega kauplemise eeskirjad” – kõik käesoleva lisaga hõlmatud sätted;

j)

„pädev asutus” – ühe kokkuleppeosalise määratud iga asutus või talitus, mis vastutab veinitoodete tootmise ja nendega kauplemise eeskirjade kohaldamise eest;

k)

„kontaktasutus” – ühe kokkuleppeosalise määratud ametiasutus või pädev asutus, mis vastutab asjakohaste kontaktide eest teise kokkuleppeosalise kontaktasutusega;

l)

„taotluse esitanud asutus” – ühe kokkuleppeosalise määratud pädev asutus, mis esitab taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades;

m)

„taotluse saanud asutus” – ühe kokkuleppeosalise määratud ametiasutus või pädev asutus, mis võtab vastu taotluse abi saamiseks käesoleva jaotisega hõlmatud valdkondades;

n)

„rikkumine” – iga veinitoodete tootmise ja nendega kauplemise eeskirjade rikkumine või rikkumise katse.



I

JAOTIS

IMPORDILE JA MÜÜGILE KOHALDATAVAD SÄTTED

Artikkel 4

Märgistus, esitlusviis ja saatedokumendid

1.  Kokkuleppeosalistevaheline kauplemine nende territooriumilt pärit ja artikliga 2 kindlaks määratud veinitoodetega toimub kooskõlas käesolevas lisas esitatud tehniliste sätetega. „Tehnilised sätted” tähistab kõiki 3. liites loetletud veinitoodete määratlemist, veinivalmistustavasid, nimetatud toodete koostist, saatedokumente ning transpordi- ja turustuseeskirju käsitlevaid sätteid.

2.  Komitee võib võtta vastu otsuse lõikes 1 osutatud tehnilisi sätteid muuta.

3.  3. liites loetletud õigusaktide sätteid, milles käsitletakse õigusaktide jõustumist või rakendamist, käesoleva lisa suhtes ei kohaldata.

4.  Käesolev lisa ei piira siseriiklike ega Euroopa Liidu maksustamiseeskirjade või samaväärsete kontrollimeetmete kohaldamist.



II

JAOTIS

ARTIKLIGA 2 KINDLAKS MÄÄRATUD VEINITOODETE NIMETUSTE VASTASTIKUNE KAITSE

Artikkel 5

Kaitstud nimetused

Euroopa Liidust ja Šveitsist pärit veinitoodete puhul on kaitstud järgmised 4. liites osutatud nimetused:

a) nimi või viited, mis tähistavad riiki – Euroopa Liidu liikmesriiki või Šveitsi –, kust vein on pärit;

b) erimärked;

c) päritolunimetused ja geograafilised tähised;

d) traditsioonilised nimetused.

Artikkel 6

Nimed ja viited, mis tähistavad Euroopa Liidu liikmesriike ja Šveitsi

1.  Et tähistada veinide päritolu Šveitsis, tuleb arvestada, et kõnealuseid tooteid tähistav nimetus või viited Euroopa Liidu liikmesriigile

a) on reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile ja

b) on ette nähtud kasutamiseks üksnes Euroopa Liidu päritolu veinitoodetel ning Euroopa Liidu õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

2.  Et tähistada veinide päritolu Euroopa Liidus, tuleb arvestada, et kõnealuseid tooteid tähistav nimetus või viited Šveitsile

a) on reserveeritud Šveitsi päritolu veinile ja

b) on ette nähtud kasutamiseks üksnes Šveitsi päritolu veinitoodetel ning Šveitsi õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

Artikkel 7

Muud tingimused

1.  Nimetused „kaitstud päritolunimetus”, „kaitstud geograafiline tähis”, sealhulgas lühendid „KPN” ja „KGT”, samuti nimetused „Sekt” ja „Crémant”, millele on osutatud komisjoni määruses (EÜ) nr 607/2009, ( 13 ) on reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinidele ja neid tohib kasutada üksnes Euroopa Liidu õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

2.  Ilma et see piiraks artiklit 10, on tähistused „kontrollitud päritolunimetus”, sealhulgas lühend „KPN”, ja „vin du pays” (maakonnavein), millele on osutatud konföderatsiooni põllumajandusseaduse artiklis 63, reserveeritud asjaomase Šveitsi päritolu veinidele ning on ette nähtud kasutamiseks üksnes Šveitsi õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

Tähistus „vin du table” (lauavein), millele on osutatud konföderatsiooni põllumajandusseaduse artiklis 63, on reserveeritud asjaomase Šveitsi päritolu veinidele ning on ette nähtud kasutamiseks üksnes Šveitsi õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

Artikkel 8

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse

1.  Euroopa Liidu päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis on loetletud 4. liite A osas, on Šveitsis

I) kaitstud ja reserveeritud Euroopa Liidu päritolu veinile;

II) ette nähtud kasutamiseks üksnes Euroopa Liidu päritolu veinitoodetel ning Euroopa Liidu õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

Euroopa Liidu päritolunimetused ja geograafilised tähised, mis on loetletud 4. liite B osas, on Euroopa Liidus

I) kaitstud ja reserveeritud Šveitsi päritolu veinile;

II) ette nähtud kasutamiseks üksnes Šveitsi päritolu veinitoodetel ning Šveitsi õigusaktide ja eeskirjadega ette nähtud tingimustel.

2.  Kokkuleppeosalised võtavad vastavalt käesolevale lisale kõik vajalikud meetmed 4. liites loetletud kokkuleppeosaliste territooriumilt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel kasutatavate päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste vastastikuse kaitse tagamiseks. Iga kokkuleppeosaline kehtestab asjakohased õiguslikud vahendid, mis tagavad 4. liites loetletud traditsiooniliste nimetuste ja geograafiliste tähiste tõhusa kaitse ja välistavad nende kasutamise traditsiooniliste nimetuste ja geograafiliste tähistega hõlmamata veinide tähistamiseks.

3.  Lõikega 1 ette nähtud kaitset kohaldatakse isegi juhul, kui

a) veini tegelik päritolu on märgitud;

b) päritolunimetus või geograafiline tähis on tõlgitud, transkribeeritud või translitereeritud või

c) kasutatud tähistele on lisatud sellised märked nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” vms.

4.  Kui 4. liites loetletud päritolunimetused või geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse igale sellisele nimetusele kaitse tingimusel, et seda kasutatakse heauskselt ning et kokkuleppeosaliste poolt komitee raames kehtestatud praktilistel tingimustel on tagatud asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ja tarbijat ei eksitata.

5.  Kui 4. liites loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.

6.  Käesoleva lisa sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

7.  Mitte miski käesolevas lisas ei kohusta kokkuleppeosalist kaitsma teise kokkuleppeosalise 4. liites loetletud geograafilist tähist, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.

8.  Kokkuleppeosalised kinnitavad, et käesolevast lisast tulenevad õigused ja kohustused on seotud üksnes nende päritolunimetuste või geograafiliste tähistega, mis on loetletud 4. liites.

9.  Ilma et see piiraks TRIPS-lepingut, täiendatakse ja täpsustatakse käesoleva lisaga neid õigusi ja kohustusi, mida mõlemad kokkuleppeosalised geograafiliste tähiste kaitse puhul kohaldavad.

Erandina käesoleva lisa 5. liites osutatud juhtumist loobuvad kokkuleppeosalised TRIPS-lepingu artikli 24 lõigetele 4, 6 ja 7 tuginedes siiski õigusest keelduda teise kokkuleppeosalise tootenimetuse kaitsmisest.

10.  Käesoleva artikliga ette nähtud erakorralist kaitset kohaldatakse käesoleva lisa 4. liites esitatud Euroopa Liidu nimekirjas oleva nimetuse „Champagne” suhtes.

Artikkel 9

Suhted päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja kaubamärkide vahel

1.  Kokkuleppeosalised ei ole kohustatud kaitsma päritolunimetust või geograafilist tähist juhul, kui selle kaitsmine võib varasema kaubamärgi mainet ja tuntust arvesse võttes tarbijat veini tegeliku olemuse suhtes eksitada.

2.  Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest või sisaldab neid, ei kuulu mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt registreerimisele või selle registreerimisest keeldutakse osaliselt kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev toode ei ole pärit päritolunimetusega või geograafilise tähisega hõlmatud paigast.

3.  Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote registreeritud kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud päritolunimetusest või geograafilisest tähisest või sisaldab neid, tunnistatakse mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt kehtetuks või osaliselt kehtetuks kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev toode ei ole pärit päritolunimetusega või geograafilise tähisega hõlmatud paigast.

4.  Kaubamärki, mille kasutus vastab ühele eelmises lõikes osutatud olukordadest ning mida üks kokkuleppeosaline (sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid) on heauskselt kohaldanud, registreerinud või kasutanud, kui vastav võimalus on asjaomaste õigusaktidega ette nähtud, enne käesoleva lisa kohast teise kokkuleppeosalise kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitse alla võtmise kuupäeva, võib jätkuvalt kasutada olenemata päritolunimetusele või geograafilisele tähisele antud kaitsest, tingimusel et asjaomase kokkuleppeosalise õigusaktide kohaselt ei ole mingit põhjust kaubamärki tühistada.

Artikkel 10

Traditsiooniliste nimetuste kaitse

1.  Euroopa Liidu veinide traditsioonilisi nimetusi, mis on loetletud 4. liite A osas,

a) ei kasutata Šveitsis Šveitsi päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks ja

b) ei tohi Šveitsis kasutada Euroopa Liidu päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muul viisil kui liites loetletud päritolu ja kategooria veinide puhul ja seal nimetatud keeles ning Euroopa Liidu õigusnormidega sätestatud tingimustel.

Šveitsi veinide traditsioonilisi nimetusi, mis on loetletud 4. liite B osas,

a) ei kasutata Euroopa Liidus Euroopa Liidu päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks ja

b) ei tohi Euroopa Liidus kasutada Šveitsi päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muul viisil kui liites loetletud päritolu ja kategooria veinide puhul ja seal nimetatud keeles ning Šveitsi õigusnormidega sätestatud tingimustel.

2.  Kokkuleppeosalised võtavad käesolevat kokkulepet kohaldades kõik vajalikud meetmed, et kaitsta käesoleva artikli kohaselt 4. liites loetletud traditsioonilisi nimetusi, mida kasutatakse kokkuleppeosaliste territooriumilt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel. Selleks tagavad kokkuleppeosalised tõhusa õiguskaitse, et vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele nimetustele, isegi kui traditsioonilistele nimetustele on lisatud sellised väljendid nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” vms.

3.  Traditsioonilise nimetuse kaitse hõlmab üksnes

a) seda keelt või neid keeli, milles nimetus on 4. liites esitatud;

b) veinikategooriat, mille puhul kaitstud nimetust 4. liites osutatud kujul Euroopa Liidu huvides kaitstakse, või veiniklassi, mille puhul kaitstud nimetust 4. liites osutatud kujul Šveitsi huvides kaitstakse.

4.  Kui 4. liites loetletud traditsioonilised nimetused on homonüümsed, tagatakse igale sellisele nimetusele kaitse tingimusel, et seda kasutatakse heauskselt ning et kokkuleppeosaliste poolt komitee raames kehtestatud praktilistel tingimustel on tagatud asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ja tarbijat ei eksitata.

5.  Kui 4. liites osutatud traditsiooniline nimetus on homonüümne sellise veinitoote nimetusega, mis ei pärine kokkuleppeosaliste territooriumidelt, võib niisugust nimetust veinitoote kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutada tingimusel, et seda on kasutatud traditsiooniliselt ja järjepidevalt, selle vastavat kasutamist reguleerib päritolumaa ning tarbijates ei ole tekitatud veini täpse päritolu kohta vale arusaama.

6.  Käesolev lisa ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

7.  Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud traditsioonilisest nimetusest või sisaldab seda, ei kuulu mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt registreerimisele või selle registreerimisest keeldutakse osaliselt kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev kaubamärk ei hõlma veinitooteid, mis on pärit osutatud traditsioonilise nimetusega hõlmatud geograafilisest paigast.

Artikliga 2 kindlaks määratud veinitoote registreeritud kaubamärk, mis koosneb 4. liitega kaitstud traditsioonilisest nimetusest või sisaldab seda, tunnistatakse mõlema kokkuleppeosalise õiguse kohaselt kehtetuks või osaliselt kehtetuks kas omal algatusel või asjaomase poole taotlusel, kui kõnesolev kaubamärk ei hõlma veinitooteid, mis on pärit osutatud traditsioonilise nimetusega hõlmatud geograafilisest paigast.

Kaubamärki, mille kasutus vastab ühele eelmises lõikes osutatud olukordadest ning mida üks kokkuleppeosaline (sealhulgas Euroopa Liidu liikmesriigid) on heauskselt kohaldanud, registreerinud või kasutanud enne käesoleva lisa kohast teise kokkuleppeosalise poolset traditsioonilise nimetuse kaitse alla võtmise kuupäeva, võib jätkuvalt kasutada, kui kokkuleppeosalise õigusaktidega on selline võimalus ette nähtud.

8.  Mitte ükski käesoleva lisa säte ei kohusta kokkuleppeosalisi kaitsma traditsioonilist märget, millele on osutatud 4. liites, kuid mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest on loobutud.

Artikkel 11

Kaitse rakendamine

1.  Kokkuleppeosalised võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et juhul, kui kokkuleppeosalistelt pärit veinitooteid eksporditakse ja turustatakse väljaspool nende territooriumi, ei kasutata ühe kokkuleppeosalise nimetusi, mis on käesoleva lisa kohaselt kaitstud, teiselt kokkuleppeosaliselt pärit toodete kirjeldamiseks ja esitlemiseks.

2.  Kokkuleppeosaliste asjakohaste õigusaktidega lubatud määral laieneb käesoleva lisaga kehtestatud kaitsesoodustus füüsilistele ja juriidilistele isikutele ning tootjate, ettevõtjate ja tarbijate liitudele, ühingutele ja organisatsioonidele, mille peakontor asub teise kokkuleppeosalise territooriumil.

3.  Kui veinitoote kirjelduse või esitlusviisiga, eelkõige märgistuses, ametlikes või äridokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevast lisast tulenevaid õigusi, kohaldavad kokkuleppeosalised vajalikke haldusmeetmeid või algatavad kohtumenetluse, et võidelda kõlvatu konkurentsi vastu või hoida muul viisil ära kaitstud nimetuse väärkasutamist.

4.  Lõikes 3 sätestatud meetmeid rakendatakse eelkõige järgmistel juhtudel:

a) kui Euroopa Liidu või Šveitsi õigusaktidega ette nähtud kirjelduste tõlkimisel teise kokkuleppeosalise ühte keelde saadakse sõnakuju, mis võiks tekitada segadust sel viisil kirjeldatud või esitletud veinitoote päritolu osas;

b) kui tähised, kaubamärgid, nimetused, märkused või illustratsioonid, mis annavad otseselt või kaudselt ebaõiget või eksitavat teavet toote lähtekoha, päritolu, liigi ja oluliste omaduste kohta, on esitatud käesoleva lisaga kaitstud nimetusi kandvate toodete mahutil, pakendil, reklaamis või nendega seotud ametlikes või äridokumentides;

c) kui pakendina kasutatakse mahuteid või pakendeid, mis on veinitoote päritolu suhtes eksitavad.

5.  Käesolev lisa ei piira kokkuleppeosaliste õigust kehtestada käesoleva lisaga kaitstud kirjelduste suhtes oma siseriiklike õigusaktide või muude rahvusvaheliste kokkulepete alusel ulatuslikumat kaitset.



III

JAOTIS

AMETLIKE KONTROLLIASUTUSTE TEGEVUS JA NENDEVAHELINE VASTASTIKUNE ABI

Artikkel 12

Eesmärk ja piirangud

1.  Kokkuleppeosalised toetavad teineteist käesolevas jaotises sätestatud viisil ja tingimustel. Nad tagavad, et veinitoodetega kauplemise eeskirju kohaldatakse nõuetekohaselt, eelkõige teineteisele vastastikust abi osutades ning õigusaktide rikkumisi tuvastades ja uurides.

2.  Käesolevas jaotises sätestatud abi ei mõjuta kriminaalmenetlust ning kokkuleppeosaliste poolt kriminaalasjades antavat vastastikust õigusabi käsitlevaid sätteid.

3.  Käesolev jaotis ei mõjuta kohtuliku uurimise konfidentsiaalsust hõlmavaid siseriiklikke norme.



I

ALAJAOTIS

Kontrolli ja vastastikuse abiga seotud asutused ning isikud

Artikkel 13

Kontaktasutused

1.  Kui üks kokkuleppeosaline määrab mitu pädevat asutust, peab ta tagama nende kooskõlastatud tegevuse.

2.  Iga kokkuleppeosaline määrab ühe kontaktasutuse. Kõnealune asutus

 edastab teise kokkuleppeosalise kontaktasutusele koostöötaotluse käesoleva jaotise kohaldamiseks;

 võtab vastu sedalaadi taotlusi nimetatud asutuselt ja edastab neid asjaosalise kokkuleppeosalise pädevale asutusele või pädevatele asutustele;

 esindab seda kokkuleppeosalist käesolevas jaotises osutatud koostöö raames;

 teavitab teist kokkuleppeosalist artikli 11 kohaselt võetud meetmetest.

Artikkel 14

Asutused ja laborid

Kokkuleppeosalised

a) edastavad teineteisele korrapäraselt ajakohastatud järgmised vastavad nimekirjad:

 oma nimekirja asutustest, kes on pädevad koostama dokumenti VI 1 ja muid veinitoodete veo saatedokumente vastavalt käesoleva lisa artikli 4 lõikele 1 ja Euroopa Liidu asjakohastele sätetele, mis on esitatud 3. liite A osas

 oma nimekirja pädevatest asutustest ja kontaktasutustest, millele on osutatud artikli 3 punktides j ja k;

 oma nimekirja laboritest, kes tohivad teha analüüse kooskõlas artikli 17 lõikega 2;

 oma nimekirja Šveitsi pädevatest asutustest, kellele on osutatud Šveitsist pärit veinitoodete transpordi saatedokumendi 4. lahtris vastavalt 3. liite B osale

b) konsulteerivad ja teavitavad teineteist seoses käesoleva lisa kohaldamisega võetud meetmest. Eelkõige saadavad nad teineteisele oma kohaldatavad sätted ning haldus- ja kohtuotsuste kokkuvõtted, mis on eriti olulised selle nõuetekohasel kohaldamisel.

Artikkel 15

Kontrollitavad isikud

Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kelle ametialast tegevust võidakse käesoleva jaotise kohaselt kontrollida, ei tohi kontrollimist takistada ja peavad sellele kaasa aitama.



II

ALAJAOTIS

Kontrollimeetmed

Artikkel 16

Kontrollimeetmed

1.  Kokkuleppeosalised astuvad vajalikke samme, et tagada artiklis 12 sätestatud abi sobivate kontrollimeetmete teel.

2.  Kontrollitakse süstemaatiliselt või pisteliselt. Pisteliste kontrollide puhul tagavad kokkuleppeosalised, et need oleksid tüüpilised oma arvu, laadi ja sageduse poolest.

3.  Kokkuleppeosalised võtavad vajalikke meetmeid, et hõlbustada oma pädevate asutuste ametnike tööd, eelkõige tagades, et viimased

 omaksid juurdepääsu viinamarjaistandustele, veinitoodete tootmise, ettevalmistamise, ladustamise ja töötlemise kohtadele ning nende toodete transportimise vahenditele;

 omaksid juurdepääsu nende isikute äriruumidele (või ladudele) ja veokitele, kelle eesmärk on müüa, turustada või vedada veinitooteid või tooteid, mis võivad olla ette nähtud veinitoodete valmistamiseks;

 saaksid teha veinitoodete ja ainete või selliste toodete valmistamisel kasutatavate toodete inventuuri;

 saaksid võtta proove müügiks hoitavatest, müüdavatest või transporditavatest veinitoodetest;

 saaksid tutvuda raamatupidamisandmetega ja muude kontrollide puhul asjakohaste dokumentidega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid;

 saaksid võtta veinitoote või sellise toote valmistamiseks kasutatava toote valmistamise, ladustamise, vedamise, kirjeldamise, esitlemise ja turustamise suhtes asjakohaseid kaitsemeetmeid, kui on alust arvata, et tegemist on käesoleva lisa sätete tõsise rikkumisega, eelkõige pettuse või inimeste tervise ohustamisega.

Artikkel 17

Proovid

1.  Ühe kokkuleppeosalise pädev asutus võib esitada teise kokkuleppeosalise pädevale asutusele taotluse võtta proove vastavalt selle kokkuleppeosalise asjakohastele sätetele.

2.  Taotluse saanud asutus säilitab vastavalt lõikele 1 võetud proovid ja määrab labori, kuhu need kontrollimiseks saadetakse. Taotluse esitanud asutus võib määrata teise labori, et teha proovide paralleelne analüüs. Sel otstarbel peab taotluse saanud asutus saatma taotluse esitanud asutusele sobiva koguse proove.

3.  Kui taotluse esitanud ja taotluse saanud asutus ei jõua kokkuleppele lõikes 2 osutatud analüüside tulemuste osas, teeb ühiselt määratud labor otsustava analüüsi.



III

ALAJAOTIS

Menetlused

Artikkel 18

Rakendusjuht

Kui ühe kokkuleppeosalise pädeval asutusel on põhjendatud kahtlus või ta saab teada, et

 veinitoode ei vasta veinitoodetega kauplemise eeskirjadele või selle toote tootmine või turustamine on seotud pettusega ning et

 selline mittevastavus on eelkõige ühe kokkuleppeosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise või kohtumenetluse, teavitab ta viivitamatult kõnesoleva kokkuleppeosalise kontaktasutust oma kontaktasutuse kaudu.

Artikkel 19

Vastastikuse abi taotlused

1.  Käesolevas jaotises sätestatud taotlused tehakse kirjalikult. Neile lisatakse sellele vastamiseks vajalikud dokumendid. Kui see on olukorra pakilisuse tõttu vajalik, võib vastu võtta suulisi taotlusi, kuid need tuleb viivitamata kirjalikult kinnitada.

2.  Lõikes 1 nimetatud taotlustele lisatakse järgmine teave:

 taotluse esitanud asutuse nimi,

 taotletav meede,

 taotluse eesmärk või põhjus,

 asjakohased õigusnormid,

 võimalikult täpne ja täielik teave uuritava füüsilise või juriidilise isiku kohta,

 asjaolude kokkuvõte.

3.  Taotlused esitatakse ühes kokkuleppeosaliste ametlikest keeltest.

4.  Kui taotlus ei vasta eespool esitatud vorminõuetele, võib nõuda selle parandamist või täiendamist; samas on siiski juba võimalik nõuda kaitsemeetmeid.

Artikkel 20

Menetlus

1.  Taotluse esitanud asutuse palvel esitab taotluse saanud asutus kogu asjakohase teabe, mis aitab taotluse esitanud asutusel tagada veinitoodetega kauplemise eeskirjade õige kohaldamise, sealhulgas teabe täheldatud või kavandatud toimingute kohta, millega rikutakse või võidakse neid eeskirju rikkuda.

2.  Kui taotluse esitanud asutus esitab põhjendatud taotluse, viib taotluse saanud asutus püstitatud eesmärkide saavutamiseks läbi erijärelevalve või erikontrolli või võtab sellise järelevalve läbiviimise tagamiseks kõik vajalikud meetmed.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud taotluse saanud asutus tegutseb enda nimel või mõne oma riigi asutuse taotlusel.

4.  Taotluse saanud asutuse nõusolekul võib taotluse esitanud asutus määrata tema teenistuses või tema esindatava kokkuleppeosalise muu pädeva asutuse teenistuses oleva ametiisiku

 koguma veinitoodetega kauplemise eeskirjade nõuetekohast kohaldamist käsitlevat teavet selle liikmesriigi pädevate asutuste valdustes, kus taotluse saanud asutus asub, või kontrollima toiminguid ja tegema koopiaid transpordi- jt dokumentidest ja registrikannetest;

 võtma osa vastavalt lõikele 2 taotletud meetmetest.

Esimeses taandes osutatud koopiaid võib teha ainult kokkuleppel taotluse saanud asutusega.

5.  Taotluse esitanud asutus, kes soovib saata teise kokkuleppeosalise juurde vastavalt lõike 4 esimesele lõigule määratud ametiisiku osa võtma nimetatud lõigu teises taandes osutatud kontrollimenetlustest, peab taotluse saanud asutust sellest aegsasti enne nende menetluste algust teavitama. Taotluse saanud asutuse ametiisikud vastutavad kontrollimiste eest.

Taotluse esitanud asutuse ametiisikud

 esitavad kirjaliku volituse, kuhu on märgitud isikuandmed ja ametikoht,

 omavad vastavalt piirangutele, mille taotluse saanud asutusele kohaldatavad õigusaktid kehtestavad oma ametiisikutele kõnesolevate kontrollimenetluste läbiviimisel:

 

 õigusi juurdepääsuks vastavalt artikli 16 lõikele 3,

 õigust taotluse saanud asutuse ametiisikute poolt vastavalt artikli 16 lõikele 3 tehtud kontrolli tulemusi käsitlevale informatsioonile,

 järgivad kontrollimisel eeskirju ja käitumislaadi, mis on kohustuslik selle kokkuleppeosalise ametiisikutele, kelle territooriumil kontrollimenetlust läbi viiakse.

6.  Käesoleva artikliga sätestatud põhjendatud taotlused asjaomase kokkuleppeosalise taotluse saanud asutusele edastatakse selle kokkuleppeosalise kontaktasutuse kaudu. Sama korda kohaldatakse

 sellistele taotlustele antavate vastuste suhtes,

 lõigete 2, 4 ja 5 kohaldamist käsitleva teabe suhtes.

Erandina esimesest lõigust ning kiirema ja tõhusama koostöö huvides võivad kokkuleppeosalised teatavatel selleks vajalikel kordadel lubada pädeval asutusel

 saata põhjendatud taotlusi ja teavet otse teise kokkuleppeosalise pädevatele asutustele,

 vastata otse teise kokkuleppeosalise pädevate asutuste põhjendatud taotlustele ja teabele.

Sel juhul teavitavad pädevad asutused viivitamata asjaomase kokkuleppeosalise kontaktasutust.

7.  Mõlema kokkuleppeosalise analüütilise andmepanga teave, mis sisaldab vastavalt andmeid kummagi kokkuleppeosalise veinitoodete analüüside kohta, tehakse kokkuleppeosaliste poolt selleks määratud laboritele nende soovi korral kättesaadavaks. Teabe edastamine on seotud üksnes asjakohaste analüüsiandmetega, mida on vaja võrreldavate omaduste ja algupäraga prooviga tehtud analüüsi tulemuste tõlgendamiseks.

Artikkel 21

Vastastikuse abi otsus

1.  Kokkuleppeosaline, kelle alla taotluse saanud asutus kuulub, võib käesoleva jaotise tähenduses abi osutamisest keelduda, kui abi võib kahjustada asjaomase kokkuleppeosalise suveräänsust, avalikku korda, julgeolekut või muid olulisi huve.

2.  Kui taotluse esitanud asutus palub abi, mida ta ise ei suudaks anda, kui temalt seda palutaks, viitab ta sellele asjaolule oma taotluses. Sel juhul otsustab taotluse saanud asutus, kuidas sellisele taotlusele vastata.

3.  Kui abist keeldutakse, tuleb otsusest ja selle põhjustest viivitamata teatada taotluse esitanud asutusele.

Artikkel 22

Teave ja dokumentatsioon

1.  Taotluse saanud asutus edastab taotluse esitanud asutusele uurimistulemused dokumentide, nende tõestatud ärakirjade, aruannete jms kujul.

2.  Kõik lõikes 1 osutatud dokumendid võib asendada samal eesmärgil ja mis tahes vormis esitatud elektroonilise teabega.

3.  Artiklites 18 ja 20 osutatud teabele lisatakse asjakohased dokumendid või muu tõendusmaterjal ja haldusmeetmete või kohtumenetluste üksikasjad ning see peab eelkõige käsitlema

 kõnealuse veinitoote koostist ja organoleptilisi omadusi,

 selle kirjeldust ja esitusviisi,

 tootmis-, ettevalmistus- ja turustamiseeskirjadele vastavust.

4.  Asjaomased kontaktasutused, kelle initsiatiivil artiklites 18 ja 20 sätestatud vastastikuse abi menetlus algatati, teavitavad teineteist viivitamatult

 uurimise käigust, eelkõige ettekannete ja muude dokumentide või teabeallikate kaudu,

 pärast asjaomaseid toiminguid algatatud haldus- või kohtumenetlusest.

Artikkel 23

Kulud

Käesoleva jaotise kohaldamisega tekkinud lähetuskulud kannab kokkuleppeosaline, kes määras ametiisiku artikli 20 lõigetes 2 ja 4 sätestatud meetmete võtmiseks.

Artikkel 24

Konfidentsiaalsus

1.  Mis tahes käesolevast jaotisest tulenev teave on konfidentsiaalne. Selle teabe suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ja sellele laieneb kaitse, mis on olenevalt olukorrast samalaadsele teabele ette nähtud teabe saanud kokkuleppeosalise asjakohastes õigusnormides ja liidu ametiasutuste suhtes kohaldatavates vastavates sätetes.

2.  Kui ühe kokkuleppeosalise õigusaktides või haldustavades on kehtestatud tööstus- ja kaubandussaladustele käesolevas jaotises sätestatutest rangemad piirangud, ei ole ta kohustatud esitama teavet, kui taotluse esitanud kokkuleppeosaline ei pea nimetatud rangematest piirangutest kinni.

3.  Saadud teavet kasutatakse ainult käesoleva jaotise kohaldamisel; kui üks kokkuleppeosalistest soovib seda teavet oma territooriumil muul otstarbel kasutada, peab tal selleks olema teabe andnud asutuse eelnev kirjalik nõusolek ning sellele lisaks tuleb võtta arvesse kõnealuse asutuse ette nähtud piiranguid.

4.  Lõige 1 ei välista teabe kasutamist üldise karistusõiguse rikkumisest tulenevates kohtu- või haldusmenetlustes, kui see saadi rahvusvahelise õigusalase koostöö kaudu.

5.  Kokkuleppeosalised võivad käesoleva protokolli sätete kohaselt saadud teavet ja uuritud dokumente kasutada tõenditena oma tõendusmaterjalides, aruannetes ja ütlustes ning kohtumenetlustes ja kohtulikes süüdistustes vastavalt käesoleva jaotise sätetele.



IV

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 25

Erandid

1.  I ja II jaotist ei kohaldata artikliga 2 kindlaks määratud nende veinitoodete suhtes, mis

a) viiakse transiitveosena läbi ühe kokkuleppeosalise territooriumi või

b) on pärit ühe kokkuleppeosalise territooriumilt ja millega kaubeldakse väikestes kogustes 5. liites kehtestatud tingimustel ja korras.

2.  Käesoleva lisa kehtimise ajaks peatatakse ühenduse ja Šveitsi vahel 15. oktoobril 1984 Brüsselis sõlmitud veinide ametliku kontrolli alast koostööd käsitleva kirjavahetuse kohaldamine.

Artikkel 26

Konsulteerimine

1.  Kokkuleppeosalised alustavad konsultatsioone, kui üks neist leiab, et teine ei ole täitnud mõnda käesoleva lisaga ette nähtud kohustust.

2.  Kokkuleppeosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele kokkuleppeosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse juhtumi üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3.  Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuste vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast nimetatud meetmete võtmist.

4.  Kui kokkuleppeosalised ei jõua lõigetes 1 ja 3 sätestatud konsultatsioonide järel kokkuleppele, võib kokkuleppeosaline, kes taotles konsultatsioone või kes võttis lõikes 3 nimetatud meetmeid, võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis võimaldavad käesolevat kokkulepet nõuetekohaselt kohaldada.

Artikkel 27

Töörühm

1.  Veinitoodete töörühm (edaspidi „töörühm”), mis on moodustatud kokkuleppe artikli 6 lõike 7 alusel, võib arutada kõiki käesoleva lisa ja selle rakendamisega seotud küsimusi.

2.  Töörühm vaatab korrapäraselt läbi kokkuleppeosaliste käesoleva lisaga hõlmatud õigusnormide seisukorra. Ta koostab ja esitab komiteele eelkõige ettepanekuid käesoleva lisa ja selle liidete kohandamise kohta.

Artikkel 28

Üleminekusätted

1.  Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 10 kohaldamist, võib veinitooteid, mis on käesoleva lisa jõustumise ajaks toodetud, valmistatud, tähistatud ja esitatud kooskõlas kokkuleppeosaliste riiklike õigusnormidega, kuid mis keelatakse käesoleva lisaga, müüa kuni varude ammendumiseni.

2.  Kui komitee ei ole teisiti määranud, on käesoleva lisa kohaselt toodetud, valmistatud, tähistatud ja esitatud veinitooteid, mille tootmine, valmistamine, tähistamine ja esitamine ei ole pärast kõnealuse lisa muutmist enam nõuetega vastavuses, lubatud turustada kuni varude lõppemiseni.

1. liide

Artiklis 2 osutatud veinitooted

Euroopa Liit

Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1234/2010 (ELT L 346, 30.12.2010, lk 11). CN-koodidele 2009 61 , 2009 69  ja 2204 vastavad tooted (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

Šveits

Siseministeeriumi (Département fédéral de l’intérieur) 23. novembri 2005. aasta määruse (alkohoolsete jookide kohta) (viimati muudetud 15. detsembril 2010 (RO 2010 6391)) peatükk 2. Šveitsi tollitariifistiku numbrite 2009.60  ja 2204 alla kuuluvad tooted.

2. liide

Artikli 3 punktides a ja b osutatud erisätted

Kontrollitud päritolunimetus Genève (AOC Genève)

1.   Geograafiline piirkond

AOC Genève geograafiline ala hõlmab järgmist:

 Genfi kantoni kogu territoorium;

 järgmiste Prantsuse kommuunide territoorium tervikuna:

 

 Challex,

 Ferney-Voltaire;

 osa järgmiste Prantsuse kommuunide territooriumist:

 

 Ornex,

 Chens-sur-Léman,

 Veigy-Foncenex,

 Saint-Julien-en-Genevois,

 Viry,

mida on kirjeldatud AOC Genève’i eeskirjades.

2.   Viinamarjatootmispiirkond

Viinamarjatootmispiirkond hõlmab järgmist:

a. Genfi kantoni territooriumil: alad, mis on kantud viinamarjaistandusregistrisse põllumajanduse föderaalseaduse (RS 910.1) artikli 61 tähenduses ning mille viinamarju kasutatakse veini tootmiseks;

b. Prantsusmaa territooriumil: kommuune või nende osi, mis on loetletud punktis 1 ning kus kasvatatakse viinamarju või kuhu on lubatud viinamarjaistikuid istutada, pindalaga kuni 140 hektarit.

3.   Veinitootmispiirkond

Veinitootmispiirkond asub üksnes Šveitsi territooriumil.

4.   Ümberklassifitseerimine

AOC Genève kasutamine ei takista tähiste „vin de pays” ja „vin de table suisse” kasutamist, et tähistada veine, mis on toodetud punkti 2 alapunktis b osutatud tootmispiirkonnas ning mis liigitatakse ümber.

5.   AOC Genève’i eeskirjade kontroll

Šveitsis vastutavad kontrolli eest Šveitsi pädevad asutused, eelkõige Genfi kantoni asutused.

Šveitsi pädev asutus volitab Prantsusmaa territooriumil füüsilist kontrolli tegema Prantsusmaa kontrolliasutuse, kellele on vastava tegevusloa andnud Prantsusmaa pädev asutus.

6.   Üleminekusätted

Tootjad, kelle viinamarjaistandused ei ole loetletud punkti 2 alapunkti b viinamarjatootmispiirkondade hulgas, kuid kellel oli varem õigus AOC Genève’i kasutada, võivad jätkata nimetuse kasutamist kuni 2013. aastani ning kõnealuseid tooteid võib turustada kuni varude lõppemiseni.

3. liide

Veinitooteid hõlmavate ja artiklis 4 osutatud õigusnormide ja tehniliste eeskirjade loetelu

A.    Õigusnormid, mida kohaldatakse Euroopa Liidust pärit veinitoodete importimisel Šveitsi ja nende turustamisel seal

Asjaomaste õigusaktide ja erisätete tekstid

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiv 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon) (ELT L 299, 8.11.2008, lk 25).

3. Nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiiv 89/396/EMÜ toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta (EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21), viimati muudetud nõukogu 11. märtsi 1992. aasta direktiiviga 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32).

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1994. aasta direktiiv 94/36/EÜ toiduainetes kasutatavate värvainete kohta (EÜT L 237, 10.9.1994, lk 13), parandatud väljaannetes EÜT L 259, 7.10.1994, lk 33, EÜT L 252, 4.10.1996, lk 23, ning EÜT L 124, 25.5.2000, lk 66.

5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 1995. aasta direktiiv 95/2/EÜ toiduainetes kasutatavate lisaainete (välja arvatud värv- ja magusainete) kohta (EÜT L 61, 18.3.1995, lk 1), parandatud EÜTs L 248, 14.10.1995, lk 60, viimati muudetud komisjoni 22. oktoobri 2010. aasta direktiiviga 2010/69/EL (ELT L 279, 23.10.2010, lk 22).

6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv 2000/13/EÜ toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 596/2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – neljas osa (ELT L 188, 18.7.2009, lk 14).

7. Komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ (EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30).

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 596/2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – neljas osa (ELT L 188, 18.7.2009, lk 14).

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1), viimati muudetud komisjoni 11. augusti 2011. aasta määrusega (EL) nr 813/2011 (ELT L 208, 13.8.2011, lk 23).

10. Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1), viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 596/2009, millega kohandatakse teatavaid asutamislepingu artiklis 251 sätestatud menetluse kohaseid õigusakte nõukogu otsusega 1999/468/EÜ kontrolliga regulatiivmenetluse osas – Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega – neljas osa (ELT L 188, 18.7.2009, lk 14).

11. Nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1234/2010 (ELT L 346, 30.12.2010, lk 11).

12. Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 1. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 772/2010 (ELT L 232, 2.9.2010, lk 1).

13. Komisjoni 26. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 436/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega (ELT L 128, 27.5.2009, lk 15), viimati muudetud komisjoni 23. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 173/2011 (ELT L 49, 24.2.2011, lk 16).

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 436/2009 artikli 24 lõike 1 punkti b, tuleb Euroopa Liidust pärit veinitoodete importimisel Šveitsi esitada kõnealuse määruse artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud saatedokument.

14. Komisjoni 10. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 606/2009, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 teatavad rakenduseeskirjad seoses viinamarjasaaduste kategooriate, veinivalmistustavade ja asjaomaste piirangutega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 1), viimati muudetud komisjoni 21. jaanuari 2011. aasta määrusega (EL) nr 53/2011 (ELT L 19, 22.1.2011, lk 1).

15. Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60), viimati muudetud komisjoni 12. juuli 2011. aasta määrusega (EL) nr 670/2011 (ELT L 183, 13.7.2011, lk 6).

B.    Õigusaktid, mida kohaldatakse Šveitsist pärit veinitoodete importimisel Euroopa Liitu ja nende turustamisel seal

Õigusaktid

1. Põllumajandust käsitlev 29. aprilli 1998. aasta föderaalseadus, viimati muudetud 18. juunil 2010 (RO (Ametlik Kogumik) 2010 5851).

2. 14. novembri 2007. aasta korraldus viinamarjakasvatuse ja veini impordi kohta, viimati muudetud 4. novembril 2009 (RO 2010 733).

3. Föderaalse põllumajandusameti (OFAG, Office Fédéral de l’Agriculture) 17. jaanuari 2007. aasta korraldus, milles käsitletakse sertifitseerimiseks ja tüüptoodangu andmiseks heakskiidetud viinamarjasortide loetelu ning sordivalikut, viimati muudetud 6. mail 2011 (RO 2011 2169).

4. Toiduaineid ja tarbeesemeid käsitlev 9. oktoobri 1992. aasta föderaalseadus (toiduaineteseadus, LDA1), viimati muudetud 5. oktoobril 2008 (RO 2008 785).

5. 23. novembri 2005. aasta korraldus toiduainete ja tarbeesemete kohta (ODAlOUs), viimati muudetud 13. oktoobril 2010 (RO 2010 4611).

6. Siseministeeriumi (Département fédéral de l’intérieur) 23. novembri 2005. aasta korraldus alkohoolsete jookide kohta, viimati muudetud 15. detsembril 2010 (RO 2010 6391).

Erandina korralduse artiklist 10 kehtivad veinide kirjeldamisel ja esitlemisel sellised eeskirjad, mida kohaldatakse kolmandatest riikidest imporditavate toodete suhtes, nagu on osutatud järgmistes määrustes:

1) nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1234/2010 (ELT L 346, 30.12.2010, lk 11).

Käesoleva lisa kohaldamiseks loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

a) erandina artikli 118y lõike 1 punktist a asendatakse kategoorianimetused erinimetustega, nagu on ette nähtud alkoholijooke käsitleva siseministeeriumi (Département fédéral de l’intérieur) korralduse artikliga 9;

b) erandina artikli 118y lõike 1 punkti b alapunktist i asendatakse mõisted „kaitstud päritolunimetus” ja „kaitstud geograafiline tähis” vastavalt mõistetega „kontrollitud päritolunimetus” ja „maakonnavein”;

c) erandina artikli 118y lõike 1 punktist f võib importija nime asendada Šveitsi tootja, veinikeldri, veinikaupmehe või villija nimega.

2) Komisjoni 14. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 607/2009, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses teatavate veinitoodete kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste, traditsiooniliste nimetuste, märgistuse ja esitlusvälimusega (ELT L 193, 24.7.2009, lk 60), viimati muudetud komisjoni 12. juuli 2011. aasta määrusega (EL) nr 670/2011 (ELT L 183, 13.7.2011, lk 6).

Käesoleva lisa puhul loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

a) erandina määruse artikli 54 lõikest 1 võib alkoholisisaldust esitada mahuprotsendiühikutes kümnendikprotsentides;

b) erandina artikli 64 lõikest 1 ja XIV lisa B osast võib märked „demi-sec” (poolkuiv) ja „moelleux” (poolmagus) asendada vastavalt märgetega „légèrement doux” (kergelt magus) and „demi-doux” (poolmagus);

c) erandina määruse artiklist 62 võib kasutada ühe või mitme viinamarjasordi nime, kui nimetatud sort või sordid moodustavad vähemalt 85 % Šveitsi veini valmistamisel kasutatud viinamarjadest.

7. Siseministeeriumi (Département fédéral de l’intérieur) 23. novembri 2005. aasta korraldus toiduainete märgistuse ja reklaami kohta (OEDAl), viimati muudetud 13. oktoobril 2010 (RO 2010 4649).

8. Siseministeeriumi (Département fédéral de l’intérieur) 22. juuni 2007. aasta korraldus toiduainetes lubatud lisaainete kohta (lisaaineid käsitlev korraldus, Oadd), viimati muudetud 11. mail 2009 (RO 2009 2047).

9. Siseministeeriumi (Département fédéral de l’intérieur) 26. juuni 1995. aasta korraldus võõrkehade ja toiduainete koostisosade kohta (võõrkehi ja koostisosi käsitlev korraldus, OSEC), viimati muudetud 16. mail 2011 (RO 2011 1985).

10. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/45/EÜ, millega kehtestatakse eeskirjad kinnispakkides olevate toodete nimikoguste kohta, tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 75/106/EMÜ ja 80/232/EMÜ ning muudetakse nõukogu direktiivi 76/211/EMÜ (ELT L 247, 21.9.2007, lk 17).

11. Komisjoni 27. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 555/2008, milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 1. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 772/2010 (ELT L 232, 2.9.2010, lk 1).

Käesoleva lisa kohaldamiseks loetakse määrust järgmises redaktsioonis:

a) kõikide Šveitsist pärit veinitoodete importimisel Euroopa Liitu tuleb esitada vastavalt komisjoni 29. detsembri 2004. aasta otsusele 2005/9/EÜ (ELT L 4, 6.1.2005, lk 12) koostatud ja allpool osutatud saatedokument;

b) asjaomane saatedokument asendab komisjoni 27. juuni 2008. aasta määruses (EÜ) nr 555/2008 (milles sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 479/2008 üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinisektoris seoses toetusprogrammide, kolmandate riikidega kauplemise, tootmisvõimsuse ja kontrollidega (ELT L 170, 30.6.2008, lk 1), viimati muudetud komisjoni 1. septembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 772/2010 (ELT L 232, 2.9.2010, lk 1)) osutatud dokumenti VI 1;

c) määruse viiteid „liikmesriik/liikmesriigid” või „riiklikud või ühenduse sätted” laiendatakse ka Šveitsile ja Šveitsi õigusaktidele;

d) Šveitsist pärit veine, mis on võrreldavad geograafilise tähisega veinidega, mille üldhappesisaldus viinhappes väljendatuna on alla 3,5 grammi liitri kohta, kuid mitte alla 3 grammi liitri kohta, võib importida juhul, kui on tegemist geograafilise tähisega veiniga, mis on vähemalt 85 % ulatuses saadud ühest või mitmest järgmisest viinamarjasordist: „Chasselas”, „Mueller-Thurgau”, „Sylvaner”, ’Pinot noir’ või „Merlot”.

Šveitsist pärit ( 14 )veinitoodete veo saatedokument ( 15 )

image

4. liide

Artiklis 5 osutatud kaitstud nimetused

A   OSA

Euroopa Liidust pärit veinitoodete kaitstud nimetused



BELGIA

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Côtes de Sambre et Meuse

Crémant de Wallonie

Hagelandse wijn

Haspengouwse Wijn

Heuvellandse Wijn

Vin mousseux de qualité de Wallonie

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

Kaitstud geograafilise tähisega veinid

Vin de pays des Jardins de Wallonie

Vlaamse landwijn

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt a)

appellation d’origine contrôlée

KPN

prantsuse

gecontroleerde oorsprongsbenaming

KPN

hollandi

Vin de pays

KGT

prantsuse

Landwijn

KGT

hollandi



BULGAARIA

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Асеновград, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Asenovgrad

Болярово, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Bolyarovo

Брестник, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Brestnik

Варна, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Varna

Велики Преслав, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Veliki Preslav

Видин, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Vidin

Враца, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Vratsa

Върбица, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Varbitsa

Долината на Струма, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Struma valley

Драгоево, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Dragoevo

Евксиноград, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Evksinograd

Ивайловград, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Ivaylovgrad

Карлово, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Karlovo

Карнобат, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Karnobat

Ловеч, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Lovech

Лозицa, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Lozitsa

Лом, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Lom

Любимец, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Lyubimets

Лясковец, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Lyaskovets

Мелник, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Melnik

Монтана, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Montana

Нова Загора, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Nova Zagora

Нови Пазар, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Novi Pazar

Ново село, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Novo Selo

Оряховица, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Oryahovitsa

Павликени, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Pavlikeni

Пазарджик, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Pazardjik

Перущица, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Perushtitsa

Плевен, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Pleven

Пловдив, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Plovdiv

Поморие, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Pomorie

Русе, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Ruse

Сакар, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Sakar

Сандански, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Sandanski

Свищов, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Svishtov

Септември, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Septemvri

Славянци, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Slavyantsi

Сливен, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Sliven

Стамболово, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Stambolovo

Стара Загора, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Stara Zagora

Сунгурларе, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Sungurlare

Сухиндол, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Suhindol

Търговище, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Targovishte

Хан Крум, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Han Krum

Хасково, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Haskovo

Хисаря, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Hisarya

Хърсово, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Harsovo

Черноморски район, millele võib järgneda Южно Черноморие

Samaväärne nimetus: Southern Black Sea Coast

Черноморски район – Северен, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Northen Black Sea Region

Шивачево, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Shivachevo

Шумен, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Shumen

Ямбол, millele võib järgneda alampiirkond ja/või väiksem geograafiline üksus

Samaväärne nimetus: Yambol

Kaitstud geograafilise tähisega veinid

Дунавска равнина

Samaväärne nimetus: Danube Plain

Тракийска низина

Samaväärne nimetus: Thracian Lowlands

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt a)

Благородно сладко вино (БСВ)

KPN

bulgaaria

Гарантирано и контролирано наименование за произход (ГКНП)

KPN

bulgaaria

Гарантирано наименование за произход (ГНП)

KPN

bulgaaria

Pегионално вино

(Regional wine)

KGT

bulgaaria

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt b)

Колекционно

(collection)

KPN

bulgaaria

Ново

(young)

KPN/KGT

bulgaaria

Премиум

(premium)

KGT

bulgaaria

Премиум оук, или първо зареждане в бъчва

(premium oak)

KPN

bulgaaria

Премиум резерва

(premium reserve)

KGT

bulgaaria

Резерва

(reserve)

KPN/KGT

bulgaaria

Розенталер

(Rosenthaler)

KPN

bulgaaria

Специална селекция

(special selection)

KPN

bulgaaria

Специална резерва

(special reserve)

KPN

bulgaaria



TŠEHHI VABARIIK

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Čechy, millele võib järgneda Litoměřická

Čechy, millele võib järgneda Mělnická

Morava, millele võib järgneda Mikulovská

Morava, millele võib järgneda Slovácká

Morava, millele võib järgneda Velkopavlovická

Morava, millele võib järgneda Znojemská

Kaitstud geograafilise tähisega veinid

České

Moravské

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt a)

aromatické jakostní šumivé víno stanovené oblasti

KPN

tšehhi

aromatický sekt s.o

KPN

tšehhi

jakostní likérové víno

KPN

tšehhi

jakostní perlivé víno

KPN

tšehhi

jakostní šumivé víno stanovené oblasti

KPN

tšehhi

jakostní víno

KPN

tšehhi

jakostní víno odrůdové

KPN

tšehhi

jakostní víno s přívlastkem

KPN

tšehhi

jakostní víno známkové

KPN

tšehhi

V.O.C

KPN

tšehhi

víno originální certifikace

KPN

tšehhi

víno s přívlastkem kabinetní víno

KPN

tšehhi

víno s přívlastkem ledové víno

KPN

tšehhi

víno s přívlastkem pozdní sběr

KPN

tšehhi

víno s přívlastkem slámové víno

KPN

tšehhi

víno s přívlastkem výběr z bobulí

KPN

tšehhi

víno s přívlastkem výběr z cibéb

KPN

tšehhi

víno s přívlastkem výběr z hroznů

KPN

tšehhi

Víno origininální certifikace (VOC or V.O.C.)

KGT

tšehhi

zemské víno

KGT

tšehhi

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt b)

Archivní víno

KPN

tšehhi

Burčák

KPN

tšehhi

Klaret

KPN

tšehhi

Košer, Košer víno

KPN

tšehhi

Labín

KPN

tšehhi

Mladé víno

KPN

tšehhi

Mešní víno

KPN

tšehhi

Panenské víno, Panenská sklizeň

KPN

tšehhi

Pěstitelský sekt (*)

KPN

tšehhi

Pozdní sběr

KPN

tšehhi

Premium

KPN

tšehhi

Rezerva

KPN

tšehhi

Růžák, Ryšák

KPN

tšehhi

Zrálo na kvasnicích, Krášleno na kvasnicích, Školeno na kvasnicích

KPN

tšehhi



SAKSAMAA

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Ahr, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Baden, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Franken, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Hessische Bergstraße, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mittelrhein, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mosel, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Nahe, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Pfalz, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Rheingau, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Rheinhessen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Saale-Unstrut, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Sachsen, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Württemberg, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Kaitstud geograafilise tähisega veinid

Ahrtaler

Badischer

Bayerischer Bodensee

Brandenburger

Mosel

Ruwer

Saar

Main

Mecklenburger

Mitteldeutscher

Nahegauer

Neckar

Oberrhein

Pfälzer

Regensburger

Rhein

Rhein-Necker

Rheinburgen

Rheingauer

Rheinischer

Saarländischer

Sächsischer

Schleswig-Holsteinischer

Schwäbischer

Starkenburger

Taubertäler

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt a)

Prädikatswein (Qualitätswein mit Prädikat(*)), millele järgneb

— Kabinett

— Spätlese

— Auslese

— Beerenauslese

— Trockenbeerenauslese

— Eiswein

KPN

saksa

Qualitätswein, millele võib järgneda b.A.

(Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete)

KPN

saksa

Qualitätslikörwein, millele võib järgneda b.A. (Qualitätslikörwein bestimmter Anbaugebiete)

KPN

saksa

Qualitätsperlwein, millele võib järgneda b.A. (Qualitätsperlwein bestimmter Anbaugebiete)

KPN

saksa

Sekt b.A. (Sekt bestimmter Anbaugebiete)

KPN

saksa

Landwein

KGT

saksa

Winzersekt

KPN

saksa

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt b)

Affentaler

KPN

saksa

Badisch Rotgold

KPN

saksa

Ehrentrudis

KPN

saksa

Hock

KPN

saksa

Klassik/Classic

KPN

saksa

Liebfrau(en)milch

KPN

saksa

Riesling-Hochgewächs

KPN

saksa

Schillerwein

KPN

saksa

Weißherbst

KPN

saksa



KREEKA

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Αγχίαλος

Samaväärne nimetus: Anchialos

Αμύνταιο

Samaväärne nimetus: Amynteo

Αρχάνες

Samaväärne nimetus: Archanes

Γουμένισσα

Samaväärne nimetus: Goumenissa

Δαφνές

Samaväärne nimetus: Dafnes

Ζίτσα

Samaväärne nimetus: Zitsa

Λήμνος

Samaväärne nimetus: Lemnos

Μαντινεία

Samaväärne nimetus: Mantinia

Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας

Samaväärne nimetus: Mavrodafne of Cephalonia

Μαυροδάφνη Πατρών

Samaväärne nimetus: Mavrodaphne of Patras

Μεσενικόλα

Samaväärne nimetus: Messenikola

Μοσχάτος Κεφαλληνίας

Samaväärne nimetus: Cephalonia Muscatel

Μοσχάτος Λήμνου

Samaväärne nimetus: Lemnos Muscatel

Μοσχάτος Πατρών

Samaväärne nimetus: Patras Muscatel

Μοσχάτος Ρίου Πατρών

Samaväärne nimetus: Rio Patron Muscatel

Μοσχάτος Ρόδου

Samaväärne nimetus: Rhodes Muscatel

Νάουσα

Samaväärne nimetus: Naoussa

Νεμέα

Samaväärne nimetus: Nemea

Πάρος

Samaväärne nimetus: Paros

Πάτρα

Samaväärne nimetus: Patras

Πεζά

Samaväärne nimetus: Peza

Πλαγιές Μελίτωνα

Samaväärne nimetus: Cotes de Meliton

Ραψάνη

Samaväärne nimetus: Rapsani

Ρόδος

Samaväärne nimetus: Rhodes

Ρομπόλα Κεφαλληνίας

Samaväärne nimetus: Robola of Cephalonia

Σάμος

Samaväärne nimetus: Samos

Σαντορίνη

Samaväärne nimetus: Santorini

Σητεία

Samaväärne nimetus: Sitia

Kaitstud geograafilise tähisega veinid

Tοπικός Οίνος Κω

Samaväärne nimetus: Regional wine of Κοs

Tοπικός Οίνος Μαγνησίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Magnissia

Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Aegean Sea

Αττικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Attiki-Attikos

Αχαϊκός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Αchaia

Βερντέα Ονομασία κατά παράδοση Ζακύνθου

Samaväärne nimetus: Verdea Onomasia kata paradosi Zakinthou

Ηπειρωτικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Epirus-Epirotikos

Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Heraklion-Herakliotikos

Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Thessalia-Thessalikos

Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Thebes-Thivaikos

Θρακικός Τοπικός Οίνος „or” Τοπικός Οίνος Θράκης

Samaväärne nimetus: Regional wine of Thrace-Thrakikos „or” Regional wine of Thrakis

Ισμαρικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Ismaros-Ismarikos

Κορινθιακός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Korinthos-Korinthiakos

Κρητικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Crete-Kritikos

Λακωνικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Lakonia-Lakonikos

Μακεδονικός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Macedonia-Macedonikos

Μεσημβριώτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Nea Messimvria

Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Messinia-Messiniakos

Μετσοβίτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Metsovo-Metsovitikos

Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Monemvasia-Monemvasios

Παιανίτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Peanea

Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Pallini-Palliniotikos

Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Peloponnese-Peloponnesiakos

Ρετσίνα Αττικής, millele võib olla lisatud väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne nimetus: Retsina of Attiki

Ρετσίνα Βοιωτίας, millele võib olla lisatud väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne nimetus: Retsina of Viotia

Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib olla lisatud Evvia

Samaväärne nimetus: Retsina of Gialtra

Ρετσίνα Ευβοίας, millele võib olla lisatud väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne nimetus: Retsina of Evvia

Ρετσίνα Θηβών, millele võib olla lisatud Viotia

Samaväärne nimetus: Retsina of Thebes

Ρετσίνα Καρύστου, millele võib olla lisatud Evvia

Samaväärne nimetus: Retsina of Karystos

Ρετσίνα Κρωπίας ’or’ Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Kropia „or” Retsina of Koropi

Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Markopoulo

Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Megara

Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Mesogia

Ρετσίνα Παιανίας ’or’ Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Peania ’or’ Retsina of Liopesi

Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Pallini

Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Pikermi

Ρετσίνα Σπάτων, millele võib olla lisatud Attika

Samaväärne nimetus: Retsina of Spata

Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib olla lisatud Evvia

Samaväärne nimetus: Retsina of Halkida

Συριανός Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Syros-Syrianos

Τοπικός Οίνος Αβδήρων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Avdira

Τοπικός Οίνος Αγίου Όρους, Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Mount Athos - Regional wine of Holly Mountain

Τοπικός Οίνος Αγοράς

Samaväärne nimetus: Regional wine of Agora

Τοπικός Οίνος Αδριανής

Samaväärne nimetus: Regional wine of Adriani

Τοπικός Οίνος Αναβύσσου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Anavyssos

Τοπικός Οίνος Αργολίδας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Argolida

Τοπικός Οίνος Αρκαδίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Arkadia

Τοπικός Οίνος Βελβεντού

Samaväärne nimetus: Regional wine of Velventos

Τοπικός Οίνος Βίλιτσας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Vilitsa

Τοπικός Οίνος Γερανείων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Gerania

Τοπικός Οίνος Γρεβενών

Samaväärne nimetus: Regional wine of Grevena

Τοπικός Οίνος Δράμας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Drama

Τοπικός Οίνος Δωδεκανήσου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Dodekanese

Τοπικός Οίνος Επανομής

Samaväärne nimetus: Regional wine of Epanomi

Τοπικός Οίνος Εύβοιας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Evia

Τοπικός Οίνος Ηλιείας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Ilia

Τοπικός Οίνος Ημαθίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Imathia

Τοπικός Οίνος Θαψανών

Samaväärne nimetus: Regional wine of Thapsana

Τοπικός Οίνος Θεσσαλονίκης

Samaväärne nimetus: Regional wine of Thessaloniki

Τοπικός Οίνος Ικαρίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Ikaria

Τοπικός Οίνος Ιλίου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Ilion

Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Ioannina

Τοπικός Οίνος Καρδίτσας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Karditsa

Τοπικός Οίνος Καρύστου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Karystos

Τοπικός Οίνος Καστοριάς

Samaväärne nimetus: Regional wine of Kastoria

Τοπικός Οίνος Κέρκυρας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Corfu

Τοπικός Οίνος Κισάμου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Kissamos

Τοπικός Οίνος Κλημέντι

Samaväärne nimetus: Regional wine of Klimenti

Τοπικός Οίνος Κοζάνης

Samaväärne nimetus: Regional wine of Kozani

Τοπικός Οίνος Κοιλάδας Αταλάντης

Samaväärne nimetus: Regional wine of Valley of Atalanti

Τοπικός Οίνος Κορωπίου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Koropi

Τοπικός Οίνος Κρανιάς

Samaväärne nimetus: Regional wine of Krania

Τοπικός Οίνος Κραννώνος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Krannona

Τοπικός Οίνος Κυκλάδων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Cyclades

Τοπικός Οίνος Λασιθίου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Lasithi

Τοπικός Οίνος Λετρίνων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Letrines

Τοπικός Οίνος Λευκάδας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Lefkada

Τοπικός Οίνος Ληλάντιου Πεδίου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Lilantio Pedio

Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Mantzavinata

Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Markopoulo

Τοπικός Οίνος Μαρτίνου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Μartino

Τοπικός Οίνος Μεταξάτων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Metaxata

Τοπικός Οίνος Μετεώρων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Meteora

Τοπικός Οίνος Οπούντια Λοκρίδος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Opountia Lokridos

Τοπικός Οίνος Παγγαίου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Pangeon

Τοπικός Οίνος Παρνασσού

Samaväärne nimetus: Regional wine of Parnasos

Τοπικός Οίνος Πέλλας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Pella

Τοπικός Οίνος Πιερίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Pieria

Τοπικός Οίνος Πισάτιδος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Pisatis

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Egialia

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Ambelos

Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Vertiskos

Τοπικός Οίνος Πλαγίες Πάικου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Paiko

Τοπικός Οίνος Πλαγιές του Αίνου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Enos

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Kitherona

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κνημίδος

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Knimida

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Parnitha

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πεντελικού

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Pendeliko

Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού

Samaväärne nimetus: Regional wine of Slopes of Petroto

Τοπικός Οίνος Πυλίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Pylia

Τοπικός Οίνος Ριτσώνας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Ritsona

Τοπικός Οίνος Σερρών

Samaväärne nimetus: Regional wine of Serres

Τοπικός Οίνος Σιάτιστας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Siatista

Τοπικός Οίνος Σιθωνίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Sithonia

Τοπικός Οίνος Σπάτων

Samaväärne nimetus: Regional wine of Spata

Τοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Sterea Ellada

Τοπικός Οίνος Τεγέας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Tegea

Τοπικός Οίνος Τριφυλίας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Trifilia

Τοπικός Οίνος Τυρνάβου

Samaväärne nimetus: Regional wine of Tyrnavos

Τοπικός Οίνος Φλώρινας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Florina

Τοπικός Οίνος Χαλικούνας

Samaväärne nimetus: Regional wine of Halikouna

Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής

Samaväärne nimetus: Regional wine of Halkidiki

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt a)

Ονομασία Προέλευσης Ανωτέρας Ποιότητας (ΟΠΑΠ)

(appellation d’origine de qualité supérieure)

KPN

kreeka

Ονομασία Προέλευσης Ελεγχόμενη (ΟΠΕ)

(appellation d’origine contrôlée)

KPN

kreeka

Οίνος γλυκός φυσικός

(vin doux naturel)

KPN

kreeka

Οίνος φυσικώς γλυκύς

(vin naturellement doux)

KPN

kreeka

ονομασία κατά παράδοση (appellation traditionnelle)

KGT

kreeka

τοπικός οίνος

(vin de pays)

KGT

kreeka

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt b)

Αγρέπαυλη

(Agrepavlis)

KPN/KGT

kreeka

Αμπέλι

(Ampeli)

KPN/KGT

kreeka

Αμπελώνας(ες)

(Ampelonas (-ès))

KPN/KGT

kreeka

Αρχοντικό

(Archontiko)

KPN/KGT

kreeka

Κάβα

(Cava)

KGT

kreeka

Από διαλεκτούς αμπελώνες

(Grand Cru)

KPN

kreeka

Ειδικά Επιλεγμένος

(Grande réserve)

KPN

kreeka

Κάστρο

(Kastro)

KPN/KGT

kreeka

Κτήμα

(Ktima)

KPN/KGT

kreeka

Λιαστός

(Liastos)

KPN/KGT

kreeka

Μετόχι

(Metochi)

KPN/KGT

kreeka

Μοναστήρι

(Monastiri)

KPN/KGT

kreeka

Νάμα

(Nama)

KPN/KGT

kreeka

Νυχτέρι

(Nychteri)

KPN

kreeka

Ορεινό κτήμα

(Orino Ktima)

KPN/KGT

kreeka

Ορεινός αμπελώνας

(Orinos Ampelonas)

KPN/KGT

kreeka

Πύργος

(Pyrgos)

KPN/KGT

kreeka

Επιλογή ή Επιλεγμένος

(Réserve)

KPN

kreeka

Παλαιωθείς επιλεγμένος

(Vieille réserve)

KPN

kreeka

Βερντέα

(Verntea)

KGT

kreeka

Vinsanto

KPN

ladina



HISPAANIA

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Abona

Alella

Alicante, millele võib järgneda Marina Alta

Almansa

Arabako Txakolina

Samaväärne nimetus: Txakolí de Álava

Arlanza

Arribes

Bierzo

Binissalem

Bizkaiko Txakolina

Samaväärne nimetus: Chacolí de Bizkaia

Bullas

Calatayud

Campo de Borja

Campo de la Guardia

Cangas

Cariñena

Cataluña

Cava

Chacolí de Bizkaia

Samaväärne nimetus: Bizkaiko Txakolina

Chacolí de Getaria

Samaväärne nimetus: Getariako Txakolina

Cigales

Conca de Barberá

Condado de Huelva

Costers del Segre, millele võib järgneda Artesa

Costers del Segre, millele võib järgneda Les Garrigues

Costers del Segre, millele võib järgneda Raimat

Costers del Segre, millele võib järgneda Valls de Riu Corb

Dehesa del Carrizal

Dominio de Valdepusa

El Hierro

Empordà

Finca Élez

Getariako Txakolina

Samaväärne nimetus: Chacolí de Getaria

Gran Canaria

Granada

Guijoso

Jerez-Xérès-Sherry

Jumilla

La Gomera

La Mancha

La Palma, millele võib järgneda Fuencaliente

La Palma, millele võib järgneda Hoyo de Mazo

La Palma, millele võib järgneda Norte de la Palma

Lanzarote

Lebrija

Málaga

Manchuela

Manzanilla Sanlúcar de Barrameda

Samaväärne nimetus: Manzanilla

Méntrida

Mondéjar

Monterrei, millele võib järgneda Ladera de Monterrei

Monterrei, millele võib järgneda Val de Monterrei

Montilla-Moriles

Montsant

Navarra, millele võib järgneda Baja Montaña

Navarra, millele võib järgneda Ribera Alta

Navarra, millele võib järgneda Ribera Baja

Navarra, millele võib järgneda Tierra Estella

Navarra, millele võib järgneda Valdizarbe

Pago de Arínzano

Samaväärne nimetus: Vino de pago de Arinzano

Pago de Otazu

Pago Florentino

Penedés

Pla de Bages

Pla i Llevant

Prado de Irache

Priorat

Rías Baixas, millele võib järgneda Condado do Tea

Rías Baixas, millele võib järgneda O Rosal

Rías Baixas, millele võib järgneda Ribeira do Ulla

Rías Baixas, millele võib järgneda Soutomaior

Rías Baixas, millele võib järgneda Val do Salnés

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Amandi

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Chantada

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Quiroga-Bibei

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Miño

Ribeira Sacra, millele võib järgneda Ribeiras do Sil

Ribeiro

Ribera del Duero

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Cañamero

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Matanegra

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Montánchez

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Alta

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Ribera Baja

Ribera del Guadiana, millele võib järgneda Tierra de Barros

Ribera del Júcar

Rioja, millele võib järgneda Rioja Alavesa

Rioja, millele võib järgneda Rioja Alta

Rioja, millele võib järgneda Rioja Baja

Rueda

Sierras de Málaga, millele võib järgneda Serranía de Ronda

Somontano

Tacoronte-Acentejo

Tarragona

Terra Alta

Tierra de León

Tierra del Vino de Zamora

Toro

Txakolí de Álava

Samaväärne nimetus: Arabako Txakolina

Uclés

Utiel-Requena

Valdeorras

Valdepeñas

Valencia, millele võib järgneda Alto Turia

Valencia, millele võib järgneda Clariano

Valencia, millele võib järgneda Moscatel de Valencia

Valencia, millele võib järgneda Valentino

Valle de Güímar

Valle de la Orotava

Valles de Benavente

Valtiendas

Vinos de Madrid, millele võib järgneda Arganda

Vinos de Madrid, millele võib järgneda Navalcarnero

Vinos de Madrid, millele võib järgneda San Martín de Valdeiglesias

Ycoden-Daute-Isora

Yecla

Kaitstud geograafilise tähisega veinid

3 Riberas

Abanilla

Altiplano de Sierra Nevada

Bailén

Bajo Aragón

Barbanza e Iria

Betanzos

Cádiz

Campo de Cartagena

Castelló

Castilla

Castilla y León

Contraviesa-Alpujarra

Córdoba

Costa de Cantabria

Cumbres del Guadalfeo

Desierto de Almería

El Terrerazo

Extremadura

Formentera

Ibiza

Illes Balears

Isla de Menorca

Laujar-Alpujarra

Lederas del Genil

Liébana

Los Palacios

Mallorca

Murcia

Norte de Almería

Ribera del Andarax

Ribera del Gállego-Cinco Villas

Ribera del Jiloca

Ribera del Queiles

Serra de Tramuntana-Costa Nord

Sierra Norte de Sevilla

Sierra Sur de Jaén

Sierras de Las Estancias y Los Filabres

Torreperogil

Valdejalón

Valle del Cinca

Valle del Miño-Ourense

Valles de Sadacia

Villaviciosa de Córdoba

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt a)

D.O

KPN

hispaania

D.O.Ca

KPN

hispaania

Denominacion de origen

KPN

hispaania

Denominacion de origen calificada

KPN

hispaania

vino de calidad con indicación geográfica

KPN

hispaania

vino de pago

KPN

hispaania

vino de pago calificado

KPN

hispaania

Vino dulce natural

KPN

hispaania

Vino generoso

KPN

hispaania

Vino generoso de licor

KPN

hispaania

Vino de la Tierra

KGT

hispaania

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt b)

Amontillado

KPN

hispaania

Añejo

KPN/KGT

hispaania

Chacolí-Txakolina

KPN

hispaania

Clásico

KPN

hispaania

Cream

KPN

hispaania

Criadera

KPN

hispaania

Criaderas y Soleras

KPN

hispaania

Crianza

KPN

hispaania

Dorado

KPN

hispaania

Fino

KPN

hispaania

Fondillón

KPN

hispaania

Gran reserva

KPN

hispaania

Lágrima

KPN

hispaania

Noble

KPN/KGT

hispaania

Oloroso

KPN

hispaania

Pajarete

KPN

hispaania

Pálido

KPN

hispaania

Palo Cortado

KPN

hispaania

Primero de Cosecha

KPN

hispaania

Rancio

KPN

hispaania

Raya

KPN

hispaania

Reserva

KPN

hispaania

Sobremadre

KPN

hispaania

Solera

KPN

hispaania

Superior

KPN

hispaania

Trasañejo

KPN

hispaania

Vino Maestro

KPN

hispaania

Vendimia Inicial

KPN

hispaania

Viejo

KPN/KGT

hispaania

Vino de Tea

KPN

hispaania



PRANTSUSMAA

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Ajaccio

Aloxe-Corton

Alsace, millele võib järgneda viinamarjasordi ja/või väiksema geograafilise üksuse nimi

Samaväärne nimetus: Vin d’Alsace

Alsace Grand Cru, millele eelneb Rosacker

Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergbieten

Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Bergheim

Alsace Grand Cru, millele järgneb Altenberg de Wolxheim

Alsace Grand Cru, millele järgneb Brand

Alsace Grand Cru, millele järgneb Bruderthal

Alsace Grand Cru, millele järgneb Eichberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Engelberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Florimont

Alsace Grand Cru, millele järgneb Frankstein

Alsace Grand Cru, millele järgneb Froehn

Alsace Grand Cru, millele järgneb Furstentum

Alsace Grand Cru, millele järgneb Geisberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Gloeckelberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Goldert

Alsace Grand Cru, millele järgneb Hatschbourg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Hengst

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kanzlerberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kastelberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kessler

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Barr

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kirchberg de Ribeauvillé

Alsace Grand Cru, millele järgneb Kitterlé

Alsace Grand Cru, millele järgneb Mambourg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Mandelberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Marckrain

Alsace Grand Cru, millele järgneb Moenchberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Muenchberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Ollwiller

Alsace Grand Cru, millele järgneb Osterberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfersigberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Pfingstberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Praelatenberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Rangen

Alsace Grand Cru, millele järgneb Saering

Alsace Grand Cru, millele järgneb Schlossberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Schoenenbourg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Sommerberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Sonnenglanz

Alsace Grand Cru, millele järgneb Spiegel

Alsace Grand Cru, millele järgneb Sporen

Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinen

Alsace Grand Cru, millele järgneb Steingrubler

Alsace Grand Cru, millele järgneb Steinklotz

Alsace Grand Cru, millele järgneb Vorbourg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Wiebelsberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Wineck-Schlossberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Winzenberg

Alsace Grand Cru, millele järgneb Zinnkoepflé

Alsace Grand Cru, millele järgneb Zotzenberg

Anjou, millele võib järgneda Val de Loire

Anjou Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire

Anjou-Villages Brissac, millele võib järgneda Val de Loire

Arbois, millele võib järgneda Pupillin, millele võib järgneda „mousseux”

Auxey-Duresses, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Bandol

Samaväärne nimetus: Vin de Bandol

Banyuls, millele võib järgneda „Grand Cru” ja/või „Rancio”

Barsac

Bâtard-Montrachet

Béarn, millele võib järgneda Bellocq

Beaujolais, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda „Villages”, millele võib järgneda „Supérieur”

Beaune

Bellet

Samaväärne nimetus: Vin de Bellet

Bergerac, millele võib järgneda „sec”

Bienvenues-Bâtard-Montrachet

Blagny, millele võib järgneda„Côte de Beaune/Côte de Beaune-Villages”

Blanquette de Limoux

Blanquette méthode ancestrale

Blaye

Bonnes-mares

Bonnezeaux, millele võib järgneda„Val de Loire”

Bordeaux, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé”, „Mousseux” või „supérieur”

Bordeaux Côtes de Francs

Bordeaux Haut-Benauge

Bourg

Samaväärne nimetus: Côtes de Bourg/Bourgeais

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Chitry

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Chalonnaise

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côte Saint-Jacques

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes d’Auxerre

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Côtes du Couchois

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Coulanges-la-Vineuse

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Épineuil

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Beaune

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Hautes Côtes de Nuits

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi La Chapelle Notre-Dame

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Le Chapitre

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Montrecul/Montre-cul/En Montre-Cul

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi Vézelay

Bourgogne, millele võib järgneda „Clairet”, „Rosé”, „ordinaire” või „grand ordinaire”

Bourgogne aligoté

Bourgogne passe-tout-grains

Bourgueil

Bouzeron

Brouilly

Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib eelneda „Vins du”, „Mousseux du”, „Pétillant” või „Roussette du”, või millele võib järgneda „Mousseux” või „Pétillant”, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Buzet

Cabardès

Cabernet d’Anjou, millele võib järgneda Val de Loire

Cabernet de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire

Cadillac

Cahors

Cassis

Cérons

Chablis, millele võib järgneda Beauroy, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Berdiot, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Beugnons

Chablis, millele võib järgneda Butteaux, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Chapelot, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Chatains, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Chaume de Talvat, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Côte de Bréchain, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Côte de Cuissy

Chablis, millele võib järgneda Côte de Fontenay, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Côte de Jouan, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Côte de Léchet, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Côte de Savant, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Côte de Vaubarousse, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Côte des Prés Girots, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Forêts, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Fourchaume, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda L’Homme mort, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Les Beauregards, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Les Épinottes, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Les Fourneaux, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Les Lys, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Mélinots, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Mont de Milieu, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Montée de Tonnerre

Chablis, millele võib järgneda Montmains, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Morein, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Pied d’Aloup, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Roncières, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Sécher, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Troesmes, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vaillons, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vau de Vey, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vau Ligneau, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vaucoupin, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vaugiraut, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vaulorent, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vaupulent, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vaux-Ragons, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis, millele võib järgneda Vosgros, millele võib järgneda „premier cru”

Chablis

Chablis grand cru, millele võib järgneda Blanchot

Chablis grand cru, millele võib järgneda Bougros

Chablis grand cru, millele võib järgneda Grenouilles

Chablis grand cru, millele võib järgneda Les Clos

Chablis grand cru, millele võib järgneda Preuses

Chablis grand cru, millele võib järgneda Valmur

Chablis grand cru, millele võib järgneda Vaudésir

Chambertin

Chambertin-Clos-de-Bèze

Chambolle-Musigny

Champagne

Chapelle-Chambertin

Charlemagne

Charmes-Chambertin

Chassagne-Montrachet, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côtes de Beaune-Villages

Château Grillet

Château-Chalon

Châteaumeillant

Châteauneuf-du-Pape

Châtillon-en-Diois

Chaume - Premier Cru des coteaux du Layon

Chenas

Chevalier-Montrachet

Cheverny

Chinon

Chiroubles

Chorey-les-Beaune, millele võib järgneda Côte de Beaune/Côte de Beaune-Villages

Clairette de Bellegarde

Clairette de Die

Clairette de Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Clos de la Roche

Clos de Tart

Clos de Vougeot

Clos des Lambrays

Clos Saint-Denis

Collioure

Condrieu

Corbières

Cornas

Corse, millele võib eelneda „Vin de”

Corse, millele võib järgneda Calvi, millele võib eelneda „Vin de”

Corse, millele võib järgneda Coteaux du Cap Corse, millele võib eelneda „Vin de”

Corse, millele võib järgneda Figari, millele võib eelneda „Vin de”

Corse, millele võib järgneda Porto-Vecchio, millele võib eelneda „Vin de”

Corse, millele võib järgneda Sartène, millele võib eelneda „Vin de”

Corton

Corton-Charlemagne

Costières de Nîmes

Côte de Beaune, millele eelneb väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune-Villages

Côte de Brouilly

Côte de Nuits-villages

Côte roannaise

Côte Rôtie

Coteaux champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux d’Aix-en-Provence

Coteaux d’Ancenis, millele järgneb viinamarjasordi nimi

Coteaux de Die

Coteaux de l’Aubance, millele võib järgneda Val de Loire

Coteaux de Pierrevert

Coteaux de Saumur, millele võib järgneda Val de Loire

Coteaux du Giennois

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Cabrières

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de la Méjanelle/La Méjanelle

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Saint-Christol/Saint-Christol

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Coteaux de Vérargues/Vérargues

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Montpeyroux

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Quatourze

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Drézéry

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Georges-d’Orques

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Saint-Saturnin

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda Pic-Saint-Loup

Coteaux du Layon, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Layon Chaume, millele võib järgneda Val de Loire

Coteaux du Loir, millele võib järgneda Val de Loire

Coteaux du Lyonnais

Coteaux du Quercy

Coteaux du Tricastin

Coteaux du Vendômois, millele võib järgneda Val de Loire

Coteaux Varois en Provence

Côtes Canon Fronsac

Samaväärne nimetus: Canon Fronsac

Côtes d’Auvergne, millele võib järgneda Boudes

Côtes d’Auvergne, millele võib järgneda Chanturgue

Côtes d’Auvergne, millele võib järgneda Châteaugay

Côtes d’Auvergne, millele võib järgneda Corent

Côtes d’Auvergne, millele võib järgneda Madargue

Côtes de Bergerac

Côtes de Blaye

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

Côtes de Castillon

Côtes de Duras

Côtes de Millau

Côtes de Montravel

Côtes de Provence

Côtes de Toul

Côtes du Brulhois

Côtes du Forez

Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton

Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Villaudric

Côtes du Jura, millele võib järgneda „mousseux”

Côtes du Lubéron

Côtes du Marmandais

Côtes du Rhône

Côtes du Roussillon, millele võib järgneda Les Aspres

Côtes du Roussillon Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes du Ventoux

Côtes du Vivarais

Cour-Cheverny, millele võib järgneda Val de Loire

Crémant d’Alsace

Crémant de Bordeaux

Crémant de Bourgogne

Crémant de Die

Crémant de Limoux

Crémant de Loire

Crémant du Jura

Crépy

Criots-Bâtard-Montrachet

Crozes-Hermitage

Samaväärne nimetus: Crozes-Ermitage

Échezeaux

Entre-Deux-Mers

Entre-Deux-Mers-Haut-Benauge

Faugères

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Brem

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Mareuil

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Pissotte

Fiefs Vendéens, millele võib järgneda Vix

Fitou

Fixin

Fleurie

Floc de Gascogne

Fronsac

Frontignan, millele võib eelneda„Muscat de”

Fronton

Gaillac, millele võib järgneda „mousseux”

Gaillac premières côtes

Gevrey-Chambertin

Gigondas

Givry

Grand Roussillon, millele võib järgneda „Rancio”

Grand-Échezeaux

Graves, millele võib järgneda „supérieures”

Graves de Vayres

Griotte-Chambertin

Gros plant du Pays nantais

Haut-Médoc

Haut-Montravel

Haut-Poitou

Hermitage

Samaväärne nimetus: l’Hermitage/Ermitage/l’Ermitage

Irancy

Irouléguy

Jasnières, millele võib järgneda Val de Loire

Juliénas

Jurançon, millele võib järgneda „sec”

L’Étoile, millele võib järgneda „mousseux”

La Grande Rue

Ladoix, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Lalande de Pomerol

Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Languedoc Grès de Montpellier

Languedoc La Clape

Languedoc Picpoul-de-Pinet

Languedoc Terrasses du Larzac

Languedoc-Pézénas

Latricières-Chambertin

Lavilledieu

Les Baux de Provence

Limoux

Lirac

Listrac-Médoc

Loupiac

Lussac-Saint-Émilion

Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda „Supérieur” või „Villages”

Samaväärne nimetus: Pinot-Chardonnay-Mâcon

Macvin du Jura

Madiran

Malepère

Maranges, millele võib järgneda Clos de la Boutière

Maranges, millele võib järgneda La Croix Moines

Maranges, millele võib järgneda La Fussière

Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Loyères

Maranges, millele võib järgneda Le Clos des Rois

Maranges, millele võib järgneda Les Clos Roussots

Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Marcillac

Margaux

Marsannay, millele võib järgneda „rosé”

Maury, millele võib järgneda „Rancio”

Mazis-Chambertin

Mazoyères-Chambertin

Médoc

Menetou-Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda Val de Loire

Mercurey

Meursault, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Minervois

Minervois-La-Livinière

Monbazillac

Montagne Saint-Émilion

Montagny

Monthélie, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Montlouis-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Montrachet

Montravel

Morey-Saint-Denis

Morgon

Moselle

Moulin-à-Vent

Moulis

Samaväärne nimetus: Moulis-en-Médoc

Muscadet, millele võib järgneda Val de Loire

Muscadet-Coteaux de la Loire, millele võib järgneda Val de Loire

Muscadet-Côtes de Grandlieu, millele võib järgneda Val de Loire

Muscadet-Sèvre et Maine, millele võib järgneda Val de Loire

Muscat de Beaumes-de-Venise

Muscat de Lunel

Muscat de Mireval

Muscat de Saint-Jean-de-Minvervois

Muscat du Cap Corse

Musigny

Néac

Nuits

Samaväärne nimetus: Nuits-Saint-Georges

Orléans, millele võib järgneda Cléry

Pacherenc du Vic-Bilh, millele võib järgneda „sec”

Palette

Patrimonio

Pauillac

Pécharmant

Pernand-Vergelesses, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Pessac-Léognan

Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Pineau des Charentes

Samaväärne nimetus: Pineau Charentais

Pomerol

Pommard

Pouilly-Fuissé

Pouilly-Loché

Pouilly-sur-Loire, millele võib järgneda Val de Loire

Samaväärne nimetus: Blanc Fumé de Pouilly/Pouilly-Fumé

Pouilly-Vinzelles

Premières Côtes de Blaye

Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Puisseguin-Saint-Emilion

Puligny-Montrachet, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Quarts de Chaume, millele võib järgneda Val de Loire

Quincy, millele võib järgneda Val de Loire

Rasteau, millele võib järgneda „Rancio”

Régnié

Reuilly, millele võib järgneda Val de Loire

Richebourg

Rivesaltes, millele võib järgneda „Rancio”, millele võib eelneda „Muscat”

Romanée (La)

Romanée Contie

Romanée Saint-Vivant

Rosé d’Anjou

Rosé de Loire, millele võib järgneda Val de Loire

Rosé des Riceys

Rosette

Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Ruchottes-Chambertin

Rully

Saint Sardos

Saint-Amour

Saint-Aubin, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Saint-Bris

Saint-Chinian

Saint-Émilion

Saint-Émilion Grand Cru

Saint-Estèphe

Saint-Georges-Saint-Émilion

Saint-Joseph

Saint-Julien

Saint-Mont

Saint-Nicolas-de-Bourgueil, millele võib järgneda Val de Loire

Saint-Péray, millele võib järgneda „mousseux”

Saint-Pourçain

Saint-Romain, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Saint-Véran

Sainte-Croix du Mont

Sainte-Foy Bordeaux

Sancerre

Santenay, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Saumur, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Saumur-Champigny, millele võib järgneda Val de Loire

Saussignac

Sauternes

Savennières, millele võib järgneda Val de Loire

Savennières-Coulée de Serrant, millele võib järgneda Val de Loire

Savennières-Roche-aux-Moines, millele võib järgneda Val de Loire

Savigny-les-Beaune, millele võib järgneda„Côte de Beaune”või„Côte de Beaune-Villages”

Samaväärne nimetus: Savigny

Seyssel, millele võib järgneda „mousseux”

Tâche (La)

Tavel

Touraine, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Touraine Amboise, millele võib järgneda Val de Loire

Touraine Azay-le-Rideau, millele võib järgneda Val de Loire

Touraine Mestand, millele võib järgneda Val de Loire

Touraine Noble Joué, millele võib järgneda Val de Loire

Tursan

Vacqueyras

Valençay

Vin d’Entraygues et du Fel

Vin d’Estaing

Vin de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Vins du Thouarsais

Vins Fins de la Côte de Nuits

Viré-Clessé

Volnay

Volnay Santenots

Vosnes Romanée

Vougeot

Vouvray, millele võib järgneda Val de Loire, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Kaitstud geograafilise tähisega veinid

Agenais

Aigues

Ain

Allier

Allobrogie

Alpes de Haute Provence

Alpes Maritimes

Alpilles

Ardèche

Argens

Ariège

Aude

Aveyron

Balmes Dauphinoises

Bénovie

Bérange

Bessan

Bigorre

Bouches du Rhône

Bourbonnais

Calvados

Cassan

Cathare

Caux

Cessenon

Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet

Charentais, millele võib järgneda Ile d’Oléron

Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré

Charentais, millele võib järgneda Saint Sornin

Charente

Charentes Maritimes

Cher

Cité de Carcassonne

Collines de la Moure

Collines Rhodaniennes

Comté de Grignan

Comté Tolosan

Comtés Rhodaniens

Corrèze

Côte Vermeille

Coteaux Charitois

Coteaux de Bessilles

Coteaux de Cèze

Coteaux de Coiffy

Coteaux de Fontcaude

Coteaux de Glanes

Coteaux de l’Ardèche

Coteaux de la Cabrerisse

Coteaux de Laurens

Coteaux de l’Auxois

Coteaux de Miramont

Coteaux de Montélimar

Coteaux de Murviel

Coteaux de Narbonne

Coteaux de Peyriac

Coteaux de Tannay

Coteaux des Baronnies

Coteaux du Cher et de l’Arnon

Coteaux du Grésivaudan

Coteaux du Libron

Coteaux du Littoral Audois

Coteaux du Pont du Gard

Coteaux du Salagou

Coteaux du Verdon

Coteaux d’Enserune

Coteaux et Terrasses de Montauban

Coteaux Flaviens

Côtes Catalanes

Côtes de Ceressou

Côtes de Gascogne

Côtes de Lastours

Côtes de Meuse

Côtes de Montestruc

Côtes de Pérignan

Côtes de Prouilhe

Côtes de Thau

Côtes de Thongue

Côtes du Brian

Côtes du Condomois

Côtes du Tarn

Côtes du Vidourle

Creuse

Cucugnan

Deux-Sèvres

Dordogne

Doubs

Drôme

Duché d’Uzès

Franche-Comté, millele võib järgneda Coteaux de Champlitte

Gard

Gers

Haute Vallée de l’Orb

Haute Vallée de l’Aude

Haute-Garonne

Haute-Marne

Haute-Saône

Haute-Vienne

Hauterive, millele võib järgneda Coteaux du Termenès

Hauterive, millele võib järgneda Côtes de Lézignan

Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu

Hautes-Alpes

Hautes-Pyrénées

Hauts de Badens

Hérault

Île de Beauté

Indre

Indre et Loire

Isère

Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne

Jardin de la France, millele võib järgneda Pays de Retz

Landes

Loir et Cher

Loire-Atlantique

Loiret

Lot

Lot et Garonne

Maine et Loire

Maures

Méditerranée

Meuse

Mont Baudile

Mont-Caume

Monts de la Grage

Nièvre

Oc

Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme

Petite Crau

Principauté d’Orange

Puy de Dôme

Pyrénées Orientales

Pyrénées-Atlantiques

Sables du Golfe du Lion

Saint-Guilhem-le-Désert

Saint-Sardos

Sainte Baume

Sainte Marie la Blanche

Saône et Loire

Sarthe

Seine et Marne

Tarn

Tarn et Garonne

Terroirs Landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse

Terroirs Landais, millele võib järgneda Côtes de L’Adour

Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables de l’Océan

Terroirs Landais, millele võib järgneda Sables Fauves

Thézac-Perricard

Torgan

Urfé

Val de Cesse

Val de Dagne

Val de Loire

Val de Montferrand

Vallée du Paradis

Var

Vaucluse

Vaunage

Vendée

Vicomté d’Aumelas

Vienne

Vistrenque

Yonne

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt a)

Appellation contrôlée

KPN

prantsuse

Appellation d’origine contrôlée

KPN

prantsuse

Appellation d’origine Vin Délimité de qualité supérieure

KPN

prantsuse

Vin doux naturel

KPN

prantsuse

Vin de pays

KGT

prantsuse

Traditsioonilised nimetused (määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 118u lõike 1 punkt b)

Ambré

KPN

prantsuse

Clairet

KPN

prantsuse

Claret

KPN

prantsuse

Tuilé

KPN

prantsuse

Vin jaune

KPN

prantsuse

Château

KPN

prantsuse

Clos

KPN

prantsuse

Cru artisan

KPN

prantsuse

Cru bourgeois

KPN

prantsuse

Cru classé, millele võib järgneda Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième

KPN

prantsuse

Edelzwicker

KPN

prantsuse

Grand cru

KPN

prantsuse

Hors d’âge

KPN

prantsuse

Passe-tout-grains

KPN

prantsuse

Premier Cru

KPN

prantsuse

Primeur

KPN/KGT

prantsuse

Rancio

KPN

prantsuse

Sélection de grains nobles

KPN

prantsuse

Sur lie

KPN/KGT

prantsuse

Vendanges tardives

KPN

prantsuse

Villages

KPN

prantsuse

Vin de paille

KPN

 



ITAALIA

Kaitstud päritolunimetusega veinid

Aglianico del Taburno

Samaväärne nimetus: Taburno

Aglianico del Vulture

Albana di Romagna

Albugnano

Alcamo

Aleatico di Gradoli

Aleatico di Puglia

Alezio

Alghero

Alta Langa

Alto Adige, millele järgneb Colli di Bolzano

Samaväärne nimetus: Südtiroler Bozner Leiten

Alto Adige, millele järgneb Meranese di collina

Samaväärne nimetus: Alto Adige Meranese/Südtirol Meraner Hügel/Südtirol Meraner

Alto Adige, millele järgneb Santa Maddalena

Samaväärne nimetus: Südtiroler St.Magdalener

Alto Adige, millele järgneb Terlano

Samaväärne nimetus: Südtirol Terlaner

Alto Adige, millele järgneb Valle Isarco

Samaväärne nimetus: Südtiroler Eisacktal/Eisacktaler

Alto Adige, millele järgneb Valle Venosta

Samaväärne nimetus: Südtirol Vinschgau

Alto Adige

Samaväärne nimetus: dell’Alto Adige/Südtirol/Südtiroler

Alto Adige ehk dell’Alto Adige, millele võib järgneda Bressanone

Samaväärne nimetus: dell’Alto Adige Südtirol/Südtiroler Brixner

Alto Adige/dell’Alto Adige, millele võib järgneda Burgraviato

Samaväärne nimetus: dell’Alto Adige Südtirol/Südtiroler Buggrafler

Ansonica Costa dell’Argentario

Aprilia

Arborea

Arcole

Assisi

Asti, millele võib järgneda „spumante” või millele võib eelneda „Moscato di”

Atina

Aversa

Bagnoli di Sopra

Samaväärne nimetus: Bagnoli

Barbaresco

Barbera d’Alba

Barbera d’Asti, millele võib järgneda Colli Astiani o Astiano

Barbera d’Asti, millele võib järgneda Nizza

Barbera d’Asti, millele võib järgneda Tinella

Barbera del Monferrato

Barbera del Monferrato Superiore

Barco Reale di Carmignano

Samaväärne nimetus: Rosato di Carmignano/Vin santo di Carmignano/Vin Santo di Carmignano occhio di pernice

Bardolino

Bardolino Superiore

Barolo

Bianchello del Metauro

Bianco Capena

Bianco dell’Empolese

Bianco della Valdinievole

Bianco di Custoza

Samaväärne nimetus: Custoza

Bianco di Pitigliano

Bianco Pisano di San Torpè

Biferno

Bivongi

Boca

Bolgheri, millele võib järgneda Sassicaia

Bosco Eliceo

Botticino

Brachetto d’Acqui

Samaväärne nimetus: Acqui

Bramaterra

Breganze

Brindisi

Brunello di Montalcino

Cacc’e’ mmitte di Lucera

Cagnina di Romagna

Campi Flegrei

Campidano di Terralba

Samaväärne nimetus: Terralba

Canavese

Candia dei Colli Apuani

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Jerzu

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Oliena/Nepente di Oliena

Capalbio

Capri

Capriano del Colle

Carema

Carignano del Sulcis

Carmignano

Carso

Castel del Monte

Castel San Lorenzo

Casteller

Castelli Romani

Cellatica

Cerasuolo di Vittoria

Cerveteri

Cesanese del Piglio

Samaväärne nimetus: Piglio

Cesanese di Affile

Samaväärne nimetus: Affile

Cesanese di Olevano Romano

Samaväärne nimetus: Olevano Romano

Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini

Chianti, millele võib järgneda Colli Fiorentini

Chianti, millele võib järgneda Colli Senesi

Chianti, millele võib järgneda Colline Pisane

Chianti, millele võib järgneda Montalbano

Chianti, millele võib järgneda Montespertoli

Chianti, millele võib järgneda Rufina

Chianti Classico

Cilento

Cinque Terre, millele võib järgneda Costa da Posa

Samaväärne nimetus: Cinque Terre Sciacchetrà

Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Campu

Samaväärne nimetus: Cinque Terre Sciacchetrà

Cinque Terre, millele võib järgneda Costa de Sera

Samaväärne nimetus: Cinque Terre Sciacchetrà

Circeo

Cirò

Cisterna d’Asti

Colli Albani

Colli Altotiberini

Colli Amerini

Colli Asolani – Prosecco

Samaväärne nimetus: Asolo - Prosecco

Colli Berici

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Oliveto

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riosto

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline Marconiane

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Monte San Pietro

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Serravalle

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Terre di Montebudello

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Zola Predosa

Colli Bolognesi, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Colli Bolognesi Classico – Pignoletto

Colli d’Imola

Colli del Trasimeno

Samaväärne nimetus: Trasimeno

Colli dell’Etruria Centrale

Colli della Sabina

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Fregona

Colli di Conegliano, millele võib järgneda Refrontolo

Colli di Faenza

Colli di Luni

Colli di Parma

Colli di Rimini

Colli di Scandiano e di Canossa

Colli Etruschi Viterbesi

Colli Euganei

Colli Lanuvini

Colli Maceratesi

Colli Martani

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Rosazzo

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Schiopettino di Prepotto

Colli Orientali del Friuli Picolit, millele võib järgneda Cialla

Colli Perugini

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Focara

Colli Pesaresi, millele võib järgneda Roncaglia

Colli Piacentini, millele võib järgneda Gutturnio

Colli Piacentini, millele võib järgneda Monterosso Val d’Arda

Colli Piacentini, millele võib järgneda Val Trebbia

Colli Piacentini, millele võib järgneda Valnure

Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno

Colli Romagna centrale

Colli Tortonesi

Collina Torinese

Colline di Levanto

Colline Joniche Taratine

Colline Lucchesi

Colline Novaresi

Colline Saluzzesi

Collio Goriziano

Samaväärne nimetus: Collio

Conegliano - Valdobbiadene - Prosecco

Cònero

Contea di Sclafani

Contessa Entellina

Controguerra

Copertino

Cori

Cortese dell’Alto Monferrato

Corti Benedettine del Padovano

Cortona

Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore

Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Ravello

Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Tramonti

Coste della Sesia

Curtefranca

Delia Nivolelli

Dolcetto d’Acqui

Dolcetto d’Alba

Dolcetto d’Asti

Dolcetto delle Langhe Monregalesi

Dolcetto di Diano d’Alba

Samaväärne nimetus: Diano d’Alba

Dolcetto di Dogliani

Dolcetto di Dogliani Superiore

Samaväärne nimetus: Dogliani

Dolcetto di Ovada

Samaväärne nimetus: Dolcetto d’Ovada

Dolcetto di Ovada Superiore o Ovada

Donnici

Elba

Eloro, millele võib järgneda Pachino

Erbaluce di Caluso

Samaväärne nimetus: Caluso

Erice

Esino

Est!Est!!Est!!! di Montefiascone

Etna

Falerio dei Colli Ascolani

Samaväärne nimetus: Falerio

Falerno del Massico

Fara

Faro

Fiano di Avellino

Franciacorta

Frascati

Freisa d’Asti

Freisa di Chieri

Friuli Annia

Friuli Aquileia

Friuli Grave

Friuli Isonzo

Samaväärne nimetus: Isonzo del Friuli

Friuli Latisana

Gabiano

Galatina

Galluccio

Gambellara

Garda

Garda Colli Mantovani

Gattinara

Gavi

Samaväärne nimetus: Cortese di Gavi

Genazzano

Ghemme

Gioia del Colle

Girò di Cagliari

Golfo del Tigullio

Gravina

Kreekao di Bianco

Kreekao di Tufo

Grignolino d’Asti

Grignolino del Monferrato Casalese

Guardia Sanframondi

Samaväärne nimetus: Guardiolo

I Terreni di San Severino

Irpinia, millele võib järgneda Campi Taurasini

Ischia

Lacrima di Morro

Samaväärne nimetus: Lacrima di Morro d’Alba

Lago di Caldaro

Samaväärne nimetus: Caldaro/Kalterer/Kalterersee

Lago di Corbara

Lambrusco di Sorbara

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Oltre Po Mantovano

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Viadanese-Sabbionetano

Lambrusco Salamino di Santa Croce

Lamezia

Langhe

Lessona

Leverano

Lison-Pramaggiore

Lizzano

Loazzolo

Locorotondo

Lugana

Malvasia delle Lipari

Malvasia di Bosa

Malvasia di Cagliari

Malvasia di Casorzo d’Asti

Samaväärne nimetus: Cosorzo/Malvasia di Cosorzo

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

Mamertino di Milazzo

Samaväärne nimetus: Mamertino

Mandrolisai

Marino

Marsala

Martina

Samaväärne nimetus: Martina Franca

Matino

Melissa

Menfi, millele võib järgneda Bonera

Menfi, millele võib järgneda Feudo dei Fiori

Merlara

Molise

Samaväärne nimetus: del Molise

Monferrato, millele võib järgneda Casalese

Monica di Cagliari

Monica di Sardegna

Monreale

Montecarlo

Montecompatri-Colonna

Samaväärne nimetus: Montecompatri/Colonna

Montecucco

Montefalco

Montefalco Sagrantino

Montello e Colli Asolani

Montepulciano d’Abruzzo, millele võib järgneda Casauria/Terre di Casauria

Montepulciano d’Abruzzo, millele võib järgneda Terre dei Vestini

Montepulciano d’Abruzzo, millele võib järgneda Colline Teramane

Monteregio di Massa Marittima

Montescudaio

Monti Lessini

Samaväärne nimetus: Lessini

Morellino di Scansano

Moscadello di Montalcino

Moscato di Cagliari

Moscato di Pantelleria

Samaväärne nimetus: Passito di Pantelleria/Pantelleria

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Gallura

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempio Pausania

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Tempo

Moscato di Siracusa

Moscato di Sorso-Sennori

Samaväärne nimetus: Moscato di Sorso/Moscato di Sennori

Moscato di Trani