Accept Refuse

EUR-Lex Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02001D0470-20110101

Nõukogu otsus , 28. mai 2001, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (2001/470/EÜ)

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2001/470/2011-01-01

2001D0470 — ET — 01.01.2011 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU OTSUS,

28. mai 2001,

millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk

(2001/470/EÜ)

(EÜT L 174, 27.6.2001, p.25)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 568/2009/EÜ, 18. juuni 2009,

  L 168

35

30.6.2009




▼B

NÕUKOGU OTSUS,

28. mai 2001,

millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk

(2001/470/EÜ)



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkte c ja d, artiklit 66 ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada Euroopa Liitu vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alana, kus on tagatud isikute vaba liikumine.

(2)

Kõnealuse ala järkjärgulise loomise ja siseturu nõuetekohase toimimisega kaasneb vajadus parandada, lihtsustada ja kiirendada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd.

(3)

Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb parimat tava, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, ( 4 ) mille nõukogu 3. detsembril 1998 vastu võttis ja Euroopa Ülemkogu 11. ja 12. detsembril 1998 heaks kiitis, tõdetakse, et tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö tugevdamine on Euroopa õigusruumi loomisel oluline etapp, mis toob konkreetset kasu kõikidele Euroopa Liidu kodanikele.

(4)

Üks tegevuskava punktis 40 sätestatud meetmetest on kontrollida võimalust laiendada kriminaalasjade suhtes kohaldatava Euroopa kohtute võrgu põhimõtet ka tsiviilkohtumenetlustele.

(5)

Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere eriistungi otsustes soovitati luua kergesti ligipääsetav infosüsteem, mida haldaks ja kaasajastaks pädevate siseriiklike ametiasutuste võrk.

(6)

Liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö parandamiseks, lihtsustamiseks ja kiirendamiseks tuleb ühenduse tasandil luua koostöövõrgu struktuur — tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk.

(7)

Kõnealune valdkond kuulub asutamislepingu artiklite 65 ja 66 reguleerimisalasse ja asjakohased meetmed tuleb vastu võtta kooskõlas artikliga 67.

(8)

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu eesmärkide saavutamise tagamiseks tuleks selle loomist reguleerivad eeskirjad näha ette ühenduse kohustusliku dokumendiga.

(9)

Liikmesriigid ei suuda täielikult saavutada kavandatavate meetmete eesmärke, milleks on tõhustada õigusalast koostööd liikmesriikide vahel ja piiriüleste kohtuprotsessidega seotud isikute õiguskaitset, mistõttu on kavandatava meetme ulatuse või mõju tõttu võimalik neid paremini saavutada ühenduse tasandil ja ühendus võib võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Käesoleva otsusega loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrguga püütakse hõlbustada liikmesriikide õigusalast koostööd tsiviil- ja kaubandusasjades nii neis valdkondades, mille suhtes kohaldatakse olemasolevaid dokumente, kui ka väljapoole dokumentide reguleerimisala jäävates valdkondades.

(11)

Teatavates konkreetsetes valdkondades on koostöömehhanismid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega juba ette nähtud. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu eesmärk ei ole neid mehhanisme asendada ja kõnealune võrk peab toimima nendega täielikus kooskõlas. Sellest tulenevalt ei piira käesoleva otsuse kohaldamine tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentide kohaldamist.

(12)

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk tuleks luua etapiviisiliselt ja selle aluseks peaks olema tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel. Võrku arendades tuleks kasutada tänapäevast side- ja infotehnoloogiat.

(13)

Eesmärkide saavutamiseks tuleks tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa kohtute võrku toetada liikmesriikide määratud kontaktpunktidega ja tagada nende liikmesriikide asutuste osalus, kellel on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga seoses erikohustused. Asutuste vahelised kontaktid ja regulaarsed koosolekud on võrgustiku toimimiseks vältimatud.

(14)

On väga oluline, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks tehtavad jõupingutused oleksid konkreetselt abiks piiriüleste kohtuprotsessidega seotud isikutele. Samuti on vajalik, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk soodustaks õiguskaitse kättesaadavust. Selleks peaks võrk kontaktpunktide antud ja kaasajastatud teavet kasutades looma järk-järgult infosüsteemi, millele on juurdepääs nii üldsusel kui ka spetsialistidel.

(15)

Käesolev otsus ei takista andmast tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raames ja üldsusele muud teavet kui see, mis on ette nähtud käesolevas otsuses. Sellest tulenevalt ei saa III jaotise loetelu täielikuks pidada.

(16)

Teabe ja andmete töötlemine peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) ( 5 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiiviga 97/66/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset telekommunikatsioonisektoris ( 6 ).

(17)

Selle tagamiseks, et tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk oleks jätkuvalt tõhus vahend, järgiks õigusalase koostöö ja töökorralduse häid tavasid ning vastaks üldsuse ootustele, tuleks ette näha menetlused regulaarseks hindamiseks ja vajalike muudatusettepanekute tegemiseks.

(18)

Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning kohaldamisel.

(19)

Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva otsuse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:



I JAOTIS

TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJU KÄSITLEVA EUROOPA KOHTUTE VÕRGU PÕHIMÕTTED

Artikkel 1

Asutamine

1.  Asutatakse liikmesriikidevaheline tsiviil- ja kohtuasju käsitlev Euroopa kohtute võrk (edaspidi „võrk”).

2.  Käesolevas otsuses hõlmab termin „liikmesriigid” kõiki liikmesriike, välja arvatud Taani.

Artikkel 2

Struktuur

1.  Võrgu moodustavad:

a) liikmesriikide määratud kontaktpunktid kooskõlas lõikega 2;

b) keskorganid ja -asutused, kes on määratud ühenduse dokumentidega, rahvusvahelise õiguse dokumentidega, mille osalised liikmesriigid on, või tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate siseriiklike õigusaktidega;

▼M1

c) sidekohtunikud, kelle suhtes kohaldatakse 22. aprilli 1996. aasta ühismeedet 96/277/JSK, mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks ( 7 ), kui neil on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga seotud kohustusi;

▼B

d) mõni muu asjakohane õigus- või haldusasutus, kellel on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga seotud kohustusi ja kelle liikmesust võrgus asjaomane liikmesriik kasulikuks peab;

▼M1

e) kutseorganisatsioonid, kes esindavad liikmesriikides riigi tasandil õigusala töötajaid, kes kohaldavad vahetult ühenduse ja rahvusvahelisi õigusakte, mis käsitlevad tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd.

▼B

2.  Iga liikmesriik määrab kontaktpunkti. Siiski võib iga liikmesriik määrata ka piiratud arvu muid kontaktpunkte, kui nad peavad seda vajalikuks erinevate õigussüsteemide, pädevuse riigisisese jaotuse või kontaktpunktidele antud ülesannete tõttu, või selleks, et siduda sageli piiriüleste kohtuprotsessidega tegelevad õigusasutused otseselt kontaktpunktide tegevusega.

Kui liikmesriik määrab mitu kontaktpunkti, tagab ta, et nende vahel kohaldatakse asjakohaseid koordineerimismehhanisme.

▼M1

Kui käesoleva lõike kohaselt määratud kontaktpunktis ei tööta kohtunik, tagab asjaomane liikmesriik tõhusa ühenduse loomise riikliku kohtusüsteemiga. Selleks võib liikmesriik määrata abistavas funktsioonis kohtuniku. Nimetatud kohtunik on võrgustiku liige.

2a.  Liikmesriigid tagavad kontaktpunktidele piisavad ja asjakohased vahendid personali, ressursside ja kaasaegsete sidevahenditena, et nad saaksid nõuetekohaselt täita oma ülesandeid kontaktpunktidena.

▼B

3.  Liikmesriigid teevad kindlaks lõike 1 punktides b ja c nimetatud asutused.

4.  Liikmesriigid määravad lõike 1 punktis d nimetatud asutused.

▼M1

4a.  Liikmesriigid määravad kindlaks lõike 1 punktis e nimetatud kutseorganisatsioonid. Selleks on neil vaja asjaomaste kutseorganisatsioonide nõusolekut võrgustikus osalemiseks.

Kui liikmesriigis on mitu ühte juriidilist kutseala esindavat kutseorganisatsiooni, tagab liikmesriik, et asjaomane kutseala oleks võrgustikus asjakohaselt esindatud.

▼M1

5.  Liikmesriigid teatavad komisjonile kooskõlas artikliga 20 käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste nimed ja täielikud aadressid, täpsustades:

▼B

a) nende käsutuses olevad sidevahendid;

b) nende keeleoskuse ja

▼M1

c) vajadusel nende konkreetsed ülesanded, mida nad võrgustikus täidavad, sealhulgas nende konkreetsed kohustused, kui kontaktpunkte on rohkem kui üks.

▼B

Artikkel 3

Võrgu ülesanded ja tegevus

1.  Võrgu ülesanded on:

a) hõlbustada liikmesriikide vahel tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd, mille hulka kuulub võrgu liikmetele ette nähtud infosüsteemi kavandamine, järkjärguline väljatöötamine ja ajakohastamine;

▼M1

b) hõlbustada õiguskaitse tegelikku kättesaadavust, andes selleks teavet tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide toimimise kohta.

▼B

2.  Ilma et see piiraks muid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentide kohaldamist, arendab võrk oma tegevust eelkõige järgmistel eesmärkidel:

a) piiriülese mõjuga menetluste tõrgeteta toimimine ja liikmesriikide vahelise õigusalase koostöö taotlemise hõlbustamine, eelkõige juhtudel, mida ei reguleeri ühenduse või rahvusvahelised dokumendid;

▼M1

b) ühenduse õigusaktide või kahe või enama liikmesriigi vahel kehtivate konventsioonide tulemuslik ja praktiline kohaldamine.

Eelkõige siis, kui tuleb kohaldada mõne muu liikmesriigi õigust, võivad kohtu- või õiguskaitseasutused, kelle poole on pöördutud, kasutada võrgustiku abi, et saada teavet kohaldatava õiguse sisu kohta;

c) sellise üldsusele suunatud infosüsteemi väljatöötamine, haldamine ja edendamine, mis kajastab tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd Euroopa Liidus, asjakohaseid ühenduse ja rahvusvahelisi õigusakte ning liikmesriikide siseriiklikku õigust, keskendudes eelkõige õiguskaitse kättesaadavusele.

Peamiseks teabeallikaks on võrgustiku veebileht, mis sisaldab ajakohastatud teavet kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

▼B

Artikkel 4

Võrgu töömeetodid

Võrk täidab oma ülesandeid eelkõige järgmiselt:

1. hõlbustab asjakohaseid kontakte artikli 2 lõikes 1 nimetatud liikmesriikide asutuste vahel artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks;

2. organiseerib kontaktpunktide ja võrgustiku liikmete vahel regulaarselt koosolekuid kooskõlas II jaotises sätestatud eeskirjadega;

3. kogub ja ajakohastab tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd ja III jaotises nimetatud liikmesriikide õigussüsteeme käsitlevat teavet kooskõlas kõnealuses jaotises sätestatud eeskirjadega.

Artikkel 5

Kontaktpunktid

1.  Kontaktpunktid on artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatud asutuste käsutuses artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmiseks.

Samal eesmärgil on kontaktpunktid ka oma liikmesriigi õigusasutuste käsutuses kooskõlas eeskirjadega, mis iga liikmesriik kehtestab.

▼M1

2.  Eelkõige teevad kontaktpunktid järgmist:

a) tagavad, et kohalikud õiguskaitseasutused saaksid üldist teavet tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö alaste ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide kohta. Eelkõige tõstab see kohalike õiguskaitseasutuste teadlikkust võrgustikust, sealhulgas selle veebilehest;

b) edastavad kooskõlas artikliga 3 teistele kontaktpunktidele, artikli 2 lõike 1 punktides b–d nimetatud asutustele ja nende oma liikmesriigi õigusasutustele kogu teabe, mis on vajalik liikmesriikidevaheliseks heaks õigusalaseks koostööks, et aidata neil ette valmistada tulemuslikke õigusalase koostöö taotlusi ja luua asjakohaseimad otsekontaktid;

c) edastavad kogu teabe, et lihtsustada ühenduse või rahvusvahelise õigusakti alusel kohaldatava muu liikmesriigi õiguse kohaldamist. Selle ülesande täitmiseks võivad asjaomase taotluse saanud kontaktpunktid toetuda oma liikmesriigi muudele isikutele või asutustele, kes on nimetatud artiklis 2. Vastuses sisalduv teave ei ole siduv kontaktpunktile, nimetatud isikutele, asutustele ega taotluse esitanud asutusele;

d) otsivad lahendusi probleemidele, mis võivad tekkida seoses õigusalase koostöö taotlusega, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 4 ja artikli 6 kohaldamist;

e) hõlbustavad õigusalase kootöö taotluste töötlemist asjaomases liikmesriigis, eelkõige juhtudel, kui selle liikmesriigi õigusasutused esitavad mitmeid taotlusi, mis tuleb rahuldada mõnes teises liikmesriigis;

f) aitavad võrgustiku veebilehe kaudu üldiselt teavitada üldsust Euroopa Liidus tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavast õigusalasest koostööst, asjakohastest ühenduse ja rahvusvahelistest õigusaktidest ning liikmesriikide õigusest, eelkõige seoses õiguskaitse kättesaadavusega;

g) teevad koostööd artiklis 9 nimetatud koosolekute organiseerimisel ja osalevad nendel;

h) aitavad III jaotises sätestatud eeskirjade kohaselt ette valmistada ja ajakohastada kõnealuses jaotises nimetatud teavet, eelkõige üldsusele ettenähtud infosüsteemi;

i) tagavad võrgustiku liikmete vahel kooskõlastatud tegevuse liikmesriigi tasandil;

j) koostavad kaks korda aastas tegevusaruande, mis sisaldab vajadusel võrgustiku parimaid tavasid, ning esitavad selle võrgustiku liikmete koosolekul, ja pööravad erilist tähelepanu võrgustiku toimimise parandamise võimalikele moodustele.

▼B

3.  Kui kontaktpunkt saab mõnelt teiselt võrgu liikmelt teabetaotluse, millele tal ei ole võimalik vastata, edastab ta kõnealuse taotluse sellisele kontaktpunktile või võrgu liikmele, kes sellele kõige paremini vastata suudab. Kontaktpunkti kaudu peab olema võimalik ka edaspidiste kontaktide puhul abi saada.

4.  Valdkondades, kus ühenduse või rahvusvaheliste õigusalast koostööd reguleerivate dokumentidega on juba ette nähtud õigusalase koostöö hõlbustamise eest vastutavate asutuste määramine, suunavad kontaktpunktid taotlejad selliste asutuste juurde.

▼M1

Artikkel 5a

Kutseorganisatsioonid

1.  Selleks et aidata kaasa artiklis 3 sätestatud ülesannete täitmisele, peavad kontaktpunktid vastavalt iga liikmesriigi kehtestatud tingimustele asjakohast sidet artikli 2 lõike 1 punktis e nimetatud kutseorganisatsioonidega.

2.  Lõikes 1 osutatud sidepidamine võib eelkõige hõlmata järgmist tegevust:

a) kogemuste ja teabe vahetamine seoses Euroopa Ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide tõhusa ja praktilise kohaldamisega;

b) koostöö seoses artiklis 15 viidatud teabelehtede koostamise ja ajakohastamisega;

c) kutseorganisatsioonide osalemine asjakohastel kohtumistel.

3.  Kutseorganisatsioonid ei taotle kontaktpunktidelt teavet üksikjuhtumite kohta.

▼B

Artikkel 6

Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutused

1.  Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutuste osalemine võrgus ei piira volitusi, mis nendele asutustele on antud seadustes või lepingutes, millega need asutused määratakse.

Kontaktid võrguga ei piira kõnealuste asutuste vahelisi regulaarseid või juhutisi kontakte.

2.  Tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutused ja võrgu kontaktpunktid osalevad igas liikmesriigis regulaarsetes aruteludes ja peavad ühendust, et tagada oma kogemuste võimalikult laialdane levik.

▼M1

Selleks tagab iga liikmesriik vastavalt enda kehtestatud tingimustele, et võrgustiku kontaktpunktil või -punktidel ja pädevatel asutustel on piisavalt vahendeid korrapärasteks kohtumisteks.

▼B

3.  Võrgu kontaktpunktid on tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud asutuste käsutuses ja annavad neile igakülgset vajalikku abi.

Artikkel 7

Kontaktpunktide keelteoskus

▼M1

Võrgustiku toimimise hõlbustamiseks tagab iga liikmesriik, et kontaktpunktid oskavad peale oma keele piisaval tasemel veel üht Euroopa Liidu institutsioonide ametlikku keelt, pidades silmas vajadust suhelda teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.

▼B

Liikmesriigid hõlbustavad ja soodustavad kontaktpunktide töötajate keeleõpet ning edendavad liikmesriikide kontaktpunktide töötajate ametialaseid vahetusi.

▼M1

Artikkel 8

Õigusalase koostöö taotluste menetlemine

1.  Kontaktpunktid vastavad kõikidele neile esitatud taotlustele viivitamata, ent hiljemalt 15 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui kontaktpunktil ei ole võimalik taotlusele vastata nimetatud tähtaja jooksul pärast taotluse kättesaamist, teavitab ta sellest lühidalt taotlejat, täpsustades vastuse andmiseks vajaliku aja, mis üldjuhul ei tohi olla pikem kui 30 päeva.

2.  Selleks et vastata lõikes 1 osutatud taotlustele võimalikult tõhusalt ja kiiresti, kasutavad kontaktpunktid kõige asjakohasemat tehnoloogiat, mille liikmesriigid on nende käsutusse andnud.

3.  Komisjon peab õigusalast koostööd käsitlevate taotluste ja artikli 5 lõike 2 punktides b, c, d ja e osutatud vastuste kohta piiratud juurdepääsuga turvalist elektroonilist registrit. Kontaktpunktid tagavad, et komisjonile antakse regulaarselt registri loomiseks ja toimimiseks vajalikku teavet.

4.  Komisjon edastab kontaktpunktidele statistika õigusalase koostöö taotluste ja lõikes 3 osutatud vastuste kohta vähemalt üks kord kuue kuu jooksul.

▼B



II JAOTIS

VÕRGU KOOSOLEKUD

▼M1

Artikkel 9

Kontaktpunktide koosolekud

1.  Võrgustiku kontaktpunktide koosolekud toimuvad vastavalt artiklile 12 vähemalt üks kord kuue kuu jooksul.

2.  Igat liikmesriiki esindab nendel koosolekutel üks või mitu kontaktpunkti, kellele lisaks võib osaleda ka teisi võrgustiku liikmeid, kuid kokku maksimaalselt kuus esindajat liikmesriigi kohta.

▼B

Artikkel 10

Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärk

1.  Kontaktpunktide regulaarsete koosolekute eesmärgid on:

a) võimaldada kontaktpunktidel üksteisega tutvuda ja vahetada kogemusi eelkõige võrgu töö kohta;

b) tegutseda selliste praktiliste ja õigusalaste küsimuste arutamise kohana, mis liikmesriikidel on tekkinud õigusalase koostöö raames, pidades silmas eelkõige Euroopa Ühenduse võetud meetmete rakendamist;

c) teha kindlaks tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava koostöö parimad tavad ja tagada asjakohase teabe levimine võrgu kaudu;

d) vahetada andmeid ja seisukohti, eelkõige seoses III jaotises nimetatud kättesaadava teabe struktuuri, korralduse, sisu ja sellele juurdepääsuga;

e) koostada suunised artiklis 15 sätestatud praktiliste teabelehtede järkjärguliseks väljatöötamiseks, eelkõige seoses käsitlevate teemade ja infolehtede vormiga;

f) teha kindlaks III jaotises mainimata erialgatused, millel on sarnased eesmärgid.

2.  Liikmesriigid tagavad, et kontaktpunktide koosolekutel vahetatakse ühenduse või rahvusvaheliste dokumentidega ettenähtud spetsiifiliste koostöömehhanismide toimimisega seoses saadud kogemusi.

Artikkel 11

Võrgu liikmete koosolekud

1.  Tuleb pidada võrgu avatud koosolekuid, et võrgu liikmed saaksid üksteist paremini tundma õppida ja omavahel kogemusi vahetada, et liikmetel oleks foorum, kus arutada õigusalase koostöö raames tekkinud praktilisi ja õigusalaseid küsimusi ning käsitleda eriküsimusi.

Võib pidada ka konkreetsele teemale pühendatud koosolekuid.

2.  Koosolekud kutsutakse kokku vajaduse korral, kooskõlas artikliga 12.

3.  Komisjon määrab tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liikmesriikidega iga koosoleku jaoks maksimaalse osalejate arvu.

▼M1

Artikkel 11a

Vaatlejate osalemine võrgustiku koosolekutel

1.  Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, võib Taani saata oma esindaja artiklites 9 ja 11 nimetatud koosolekutele.

2.  Ühinevaid riike ja kandidaatriike võib kutsuda nimetatud koosolekutele vaatlejatena. Kolmandaid riike, kes on osalised tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonna rahvusvahelistes lepingutes, mille Euroopa Ühendus on sõlminud, võib samuti kutsuda vaatlejatena teatavatele võrgustiku koosolekutele.

3.  Iga vaatlejariiki võib nendel koosolekutel esindada üks või mitu isikut, kuid kokku ei või nende arv olla suurem kui kolm esindajat riigi kohta.

▼B

Artikkel 12

Võrgu koosolekute korraldamine ja nende kulg

1.  Komisjon kutsub tihedas koostöös nõukogu eesistuja ja liikmesriikidega kokku artiklitega 9 ja 11 ettenähtud koosolekud. Komisjon on koosolekutel eesistujaks ja tagab sekretariaaditeenused.

2.  Enne iga koosolekut valmistab komisjon ette päevakorra eelnõu, leppides kokku nõukogu eesistujaga ja konsulteerides liikmesriikidega nende kontaktpunktide vahendusel.

3.  Päevakord teatatakse kontaktpunktidele enne koosolekut. Kontaktpunktid võivad nõuda muudatuste tegemist või päevakorrapunktide lisamist.

4.  Pärast iga koosolekut koostab komisjon protokolli, mis edastatakse kontaktpunktidele.

5.  Kontaktpunktide ja võrgu liikmete koosolekud võivad toimuda igas liikmesriigis.

▼M1

Artikkel 12a

Suhted muude võrgustike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

1.  Võrgustik suhtleb muude samu eesmärke taotlevate Euroopa võrgustikega, näiteks kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö Euroopa võrgustikuga, ning vahetab nendega kogemusi ja parimaid tavasid. Võrgustik suhtleb ka Euroopa õigusalase koolituse võrgustikuga, pidades silmas selliste koolituskursuste edendamist (vajadusel ja piiramata siseriiklikke tavasid), millel käsitletakse tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd ning milles osalevad päritoluliikmesriigi kohalikud õiguskaitseasutused.

2.  Võrgustik suhtleb Euroopa Tarbijakaitsekeskuste võrgustikuga (ECC-Net). Võrgustiku kontaktpunktid on ECC-Net võrgustiku liikmete käsutuses eelkõige selleks, et anda ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide toimimise kohta üldist teavet, mis hõlbustaks õiguskaitse kättesaadavust tarbijatele.

3.  Selleks et täita artiklis 3 osutatud ülesandeid, mis on seotud tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate rahvusvaheliste õigusaktidega, hoiab võrgustik suhteid ja vahetab kogemusi muude kolmandate riikide vahel loodud õigusalast koostöö edendavate võrgustikega ja rahvusvahelist õigusalast koostööd edendavate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

4.  Komisjoni ülesanne on rakendada käesolevat artiklit tihedas koostöös nõukogu eesistujariigi ja liikmesriikidega.



▼M1

III

JAOTIS

VÕRGUSTIKUS KÄTTESAADAV TEAVE JA ÜLDSUSELE EDASTATAV TEAVE

▼B

Artikkel 13

Võrgus levitatav teave

1.  Võrgus levitatava teabe hulka kuulub:

a) artikli 2 lõikes 5 nimetatud teave;

b) muu teave, mida kontaktpunktid võrgu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikuks peavad;

▼M1

c) artiklis 8 osutatud teave.

▼B

2.  Lõike 1 kohaldamiseks töötab komisjon kontaktpunktidega konsulteerides järk-järgult välja turvalise ja piiratud juurdepääsuga elektroonilise teabevahetussüsteemi.

▼M1

Artikkel 13a

Üldsuse üldine teavitamine

Võrgustik aitab kaasa üldsuse üldisele teavitamisele, kasutades selleks kõige asjakohasemaid tehnoloogilisi vahendeid, et anda üldsusele teavet tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevate ühenduse ja rahvusvaheliste õigusaktide sisu ja toimimise kohta.

Kontaktpunktid tagavad sel eesmärgil ja ilma et see piiraks artikli 18 sätete kohaldamist, et üldsust teavitatakse artiklis 14 nimetatud infosüsteemist.

▼B

Artikkel 14

Üldsusele ettenähtud infosüsteem

1.  Üldsusele ettenähtud internetipõhine infosüsteem, sealhulgas võrgu kodulehekülg, töötatakse järk-järgult välja kooskõlas artiklitega 17 ja 18.

2.  Infosüsteem koosneb järgmistest elementidest:

a) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad kehtivad või ettevalmistamisel olevad ühenduse dokumendid;

b) riigisisesed meetmed punktis a nimetatud kehtivate dokumentide rakendamiseks asjaomases liikmesriigis;

c) tsiviil- ja kaubandusasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad kehtivad rahvusvahelised dokumendid, mille osalised liikmesriigid on, ning kõnealuste dokumentidega seotud deklaratsioonid ja reservatsioonid;

d) ühenduse kohtupraktika tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas;

e) artikliga 15 ettenähtud teabelehed.

3.  Lõike 2 punktides a–d nimetatud teabe andmiseks peab võrgu koduleheküljel vajaduse korral kasutama linke teistele lehekülgedele, kust on võimalik saada algupärast teavet.

4.  Samuti hõlbustab võrgu kodulehekülg juurdepääsu muudele samas valdkonnas avalikkuse teavitamiseks mõeldud algatustele ja liikmesriikide õigussüsteeme käsitlevat teavet sisaldavatele lehekülgedele.

Artikkel 15

Teabelehed

1.  Teabelehed käsitlevad eelisjärjekorras küsimusi, mis on seotud õiguskaitse kättesaadavusega liikmesriikides, ja sisaldavad teavet kohtumenetluse algatamise ja õigusabi saamise menetluste kohta, ilma et see piiraks muid ühenduse algatusi, mida võrk peab täielikult arvesse võtma.

2.  Teabelehed peavad olema praktilised ja sisutihedad. Need tuleb kirjutada kergesti mõistetavas keeles ja need peavad sisaldama üldsusele ettenähtud praktilist teavet. Teabelehed tuleb etapiviisiliselt koostada vähemalt järgmistel teemadel:

a) liikmesriikide õigussüsteemi põhimõtted ja õigusasutuste organisatsioon;

b) kohtumenetluse algatamise kord, eelkõige väiksema tähtsusega hagide puhul, ja edasine kohtumenetlus, sealhulgas edasikaebamise võimalused ja menetlus;

c) õigusabi saamise tingimused ja kord, sealhulgas selles valdkonnas aktiivselt tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ülesannete kirjeldused, võttes arvesse programmi „Dialoog kodanikega” raames tehtud tööd;

d) dokumentide kätteandmist reguleerivad siseriiklikud eeskirjad;

e) eeskirjad ja menetlused mõnes teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmiseks;

f) võimalused ja menetlused ajutiste kergendavate meetmete rakendamiseks, eelkõige seoses varade arestimisega kohtuotsuse täitmise eesmärgil;

g) alternatiivsed vaidluste lahendamise võimalused ning teave tarbijavaidluste kohtuväliseks lahendamiseks ettenähtud ja kogu ühendust hõlmava võrgu siseriiklike teabe- ja nõustamiskeskuste kohta;

h) juristi elukutse korraldus ja toimimine.

3.  Vajaduse korral sisaldavad teabelehed liikmesriikide asjakohast kohtupraktikat.

4.  Teabelehed võivad sisaldada üksikasjalikumat teavet spetsialistidele.

Artikkel 16

Teabe ajakohastamine

Võrgus ja üldsusele artiklite 13–15 kohaselt levitatavat teavet ajakohastatakse regulaarselt.

Artikkel 17

Komisjoni roll avalikus infosüsteemis

Komisjon:

1. vastutab üldsusele ettenähtud infosüsteemi haldamise eest;

2. loob kontaktpunktidega konsulteerides oma veebisaidi raames võrgu kodulehekülje;

3. annab teavet ühenduse õiguse ja menetluste asjakohaste aspektide, sealhulgas ühenduse pretsedendiõiguse kohta kooskõlas artikliga 14;

4. 

a) tagab, et teabelehtede vorming on järjepidev ja et need sisaldavad kogu teavet, mida võrk vajalikuks peab;

▼M1

b) tagab, et ühenduse õiguse ja menetluste olulisi aspekte käsitlev teave, kaasa arvatud ühenduse kohtupraktika, ning teabesüsteemi üldleheküljed ja artiklis 15 osutatud teabelehed tõlgitakse Euroopa Liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse, ning teeb tõlked kättesaadavaks võrgustiku veebisaidil.

▼B

Artikkel 18

Kontaktpunktide roll avalikus infosüsteemis

Kontaktpunktid tagavad, et:

1. komisjonile antakse asjakohast teavet, mis on vajalik infosüsteemi loomiseks ja selle toimimiseks;

2. süsteemi lisatud teave on täpne;

3. komisjoni teavitatakse viivitamatult kõikidest ajakohastustest kohe, kui mingit teavet on vaja muuta;

4. vastavate liikmesriikidega seotud teabelehed koostatakse ►M1  ————— ◄ , kooskõlas artikli 10 lõike 1 punktis e nimetatud suunistega;

5. nende liikmesriigis korraldatakse võrgu koduleheküljele riputatud teabelehtede võimalikult lai levik.



IV JAOTIS

LÕPPSÄTTED

▼M1

Artikkel 19

Aruandlus

Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuaril 2014 ning seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele võrgustiku tegevust käsitleva aruande. Aruandele lisatakse vajaduse korral käesoleva otsuse kohandamisettepanekud ning aruanne sisaldab teavet võrgustiku sellise tegevuse kohta, mille eesmärk on edendada Euroopa e-kohtu keskkonna väljatöötamist, arendamist ja rakendamist, pidades eelkõige silmas vajadust soodustada õiguskaitse kättesaadavust.

Artikkel 20

Teabe edastamine

Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 1. juulil 2010 artikli 2 lõikes 5 osutatud teabe.

▼B

Artikkel 21

Kohaldamiskuupäev

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. detsembrist 2002, välja arvatud artikleid 2 ja 20, mida kohaldatakse alates otsuse teatavakstegemisest nendele liikmesriikidele, kellele see on adresseeritud.

Otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.



( 1 ) EÜT C 29 E, 30.1.2001, lk 281.

( 2 ) Arvamus on esitatud 5. aprillil 2001 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) EÜT C 139, 11.5.2001, lk 6.

( 4 ) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

( 5 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

( 6 ) EÜT L 24, 30.1.1998, lk 1.

( 7 ) EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1.

Top