EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01999L0092-20070627
Directive 1999/92/EC of the European Parliament and of the Council of 16 December 1999 on minimum requirements for improving the safety and health protection of workers potentially at risk from explosive atmospheres (15th individual Directive within the meaning of Article 16(1) of Directive 89/391/EEC)
Consolidated text: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999 , plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999 , plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
1999L0092 — ET — 27.06.2007 — 001.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/92/EÜ, 16. detsember 1999, (EÜT L 023, 28.1.2000, p.57) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2007, |
L 165 |
21 |
27.6.2007 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/92/EÜ,
16. detsember 1999,
plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete kohta (viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 137,
võttes arvesse komisjoni ( 1 ) ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega ning kaevandamise ja muu ammutava tööstuse ohutus- ja tervishoiukomisjoniga,
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
olles nõu pidanud regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 nimetatud korras vastavalt lepituskomisjonis 21. oktoobril 1999. aastal heakskiidetud ühistekstile ( 3 )
ning arvestades, et:|
(1) |
asutamislepingu artiklis 137 on sätestatud, et nõukogu võib direktiividega vastu võtta miinimumnõuded, et soodustada eelkõige töökeskkonna parandamist töötajate ohutuse ja tervise paremaks kaitsmiseks; |
|
(2) |
vastavalt nimetatud artikli tingimustele tuleb nendes direktiivides hoiduda haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamist ja arengut; |
|
(3) |
töötajate tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu parandamine on eesmärk, mida ei tohiks allutada üksnes majanduslikele kaalutlustele; |
|
(4) |
plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse parandamise miinimumnõuete täitmine on töötajate ohutuse ja tervisekaitse tagamise seisukohast olulise tähtsusega; |
|
(5) |
käesolev direktiiv on üksikdirektiiv töötajate tööohutuse ja -tervishoiu parandamist soodustavate meetmete kehtestamist käsitleva nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ ( 4 ) artikli 16 lõike 1 tähenduses; seetõttu on nimetatud direktiivi sätted, eelkõige need, mis käsitlevad töötajate teavitamist, ärakuulamist ja osalemist ning töötajate koolitust, täiel määral kohaldatavad ka juhtudel, kui töötajad on potentsiaalselt ohustatud plahvatusohtlikust keskkonnast, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate erisätete kohaldamist; |
|
(6) |
käesolev direktiiv on konkreetne samm siseturu sotsiaalse ulatuse väljaarendamisel; |
|
(7) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. märtsi 1994. aasta direktiiv 94/9/EÜ plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavaid seadmeid ja kaitsesüsteeme käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 5 ) tõdeb, et kavas on ette valmistada asutamislepingu artiklil 137 põhinev täiendav direktiiv, mis käsitleb eelkõige seadmete kasutamisest ja/või paigaldusliikidest ja -viisidest tulenevaid plahvatusohte; |
|
(8) |
plahvatuskaitse on ohutuse seisukohast eriti tähtis; plahvatuse tagajärjel tekkinud leekide ja rõhu kontrollimatu toime, mürgised reaktsioonisaadused ja hapniku äratarvitamine töötajatele hingamiseks vajalikust välisõhust ohustavad töötajate elu ja tervist; |
|
(9) |
plahvatuste ärahoidmiseks ühtse strateegia loomine nõuab, et organisatsioonilised meetmed täiendaksid töökohal võetud tehnilisi meetmeid; direktiiv 89/391/EMÜ nõuab, et tööandja pädevusse kuuluks töötajate töötervishoiu ja -ohutuse hindamine; seda nõuet täpsustatakse käesolevas direktiivis, millega nähakse ette, et tööandja koostab plahvatuskaitsealase dokumendi või dokumentide kogu, mis vastab käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõuetele, ja ajakohastab seda; plahvatuskaitsealane dokument hõlmab ohtude kindlakstegemist, ohtude hindamist ja plahvatusohtlikust keskkonnast ohustatud töötajate ohutuse ja tervise kaitsmiseks võetavate erimeetmete määratlust vastavalt direktiivi 89/391/EMÜ artiklile 9; plahvatuskaitsealane dokument võib olla osa direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 9 nõutud hinnangust tööohutuse ja -tervishoiu ohtude kohta; |
|
(10) |
plahvatusohtude hindamist võib nõuda ka muude ühenduse õigusaktide alusel; vältimaks tarbetut kattuvat tööd, peaks tööandjal olema võimalik vastavalt riiklikule tavale ühendada ühenduse õigusaktide alusel koostatud dokumendid, dokumentide osad või muud samaväärsed aruanded ühtseks “ohutusaruandeks”; |
|
(11) |
plahvatusohtlike keskkondade tekke ärahoidmine hõlmab ka asenduspõhimõtte kohaldamist; |
|
(12) |
kui ühel ja samal töökohal on töötajaid mitmest ettevõttest, tuleks meetmed kooskõlastada; |
|
(13) |
ennetusabinõudele tuleb vajaduse korral lisada täiendavad meetmed, mis jõustuvad siis, kui süttimine on aset leidnud; maksimaalse ohutuse võib saavutada, kui ühendada ennetusabinõud muude täiendavate meetmetega, mis vähendavad plahvatuste kahjulikku mõju töötajatele; |
|
(14) |
nõukogu 24. juuni 1992. aasta direktiiv 92/58/EMÜ töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisemärkidega seotud miinimumnõuete kohta (üheksas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ( 6 ) on täielikult kohaldatav eelkõige kohtades, mis puutuvad vahetult kokku ohtlike aladega, kus suitsetamine, järkamine, keevitamine ja muud leeke või sädemeid tekitavad toimingud võivad ohtlikule alale mõju avaldada; |
|
(15) |
direktiiv 94/9/EÜ jagab seadmed ja kaitsesüsteemid, mida ta hõlmab, seadmerühmadesse ja -kategooriatesse; käesolev direktiiv näeb ette, et tööandja peab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, liigitama tsoonideks ja otsustama, milliseid seadmete ja kaitsesüsteemide rühmi ja kategooriaid igas tsoonis kasutada, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
I JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Eesmärk ja reguleerimisala
1. Käesoleva direktiiviga, mis on viieteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, kehtestatakse artiklis 2 määratletud plahvatusohtlikust keskkonnast potentsiaalselt ohustatud töötajate ohutuse ja tervisekaitse miinimumnõuded.
2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:
a) haigete ravimise ajal alade suhtes, kus haigeid vahetult hoitakse;
b) direktiivile 90/396/EMÜ ( 7 ) vastavate küttegaasiseadmete kasutamise suhtes;
c) lõhkeainete või keemiliselt ebastabiilsete ainete valmistamise, käitlemise, kasutamise, hoidmise ja vedamise suhtes;
d) direktiivis 92/91/EMÜ ( 8 ) või direktiivis 92/104/EMÜ ( 9 ) käsitletud maavarasid kaevandavate tööstuste suhtes;
e) selliste maismaa-, vee- ja õhutranspordivahendite kasutamisele, mille suhtes kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute (näiteks ADNR, ADR, ICAO, IMO, RID) ja neid lepinguid jõustavate ühenduse direktiivide asjassepuutuvaid sätteid. Plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad transpordivahendid kuuluvad käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.
3. Direktiivi 89/391/EMÜ ja asjakohaste üksikdirektiivide sätteid kohaldatakse täielikult lõikes 1 nimetatud küsimuste suhtes, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või täpsemate sätete kohaldamist.
Artikkel 2
Mõiste
Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab “plahvatusohtlik keskkond” ühelt poolt atmosfäärirõhu all oleva õhu ja teiselt poolt gaasi, auru, udu või tolmu kujul esinevate tuleohtlike ainete segu, milles pärast süttimist levib põlemine kogu ülejäänud segule.
II JAGU
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
Artikkel 3
Plahvatuste ärahoidmine ja plahvatuskaitse
Plahvatuste ärahoidmiseks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 2 tähenduses ja plahvatuskaitse tagamiseks võtab tööandja töö laadile vastavaid tehnilisi ja/või organisatsioonilisi meetmeid allpool esitatud tähtsusjärjekorras ja vastavalt järgmistele põhimõtetele:
— plahvatusohtliku keskkonna tekke ärahoidmine või kui tegevuse laad seda ei võimalda,
— plahvatusohtliku keskkonna süttimise ärahoidmine, ja
— plahvatuse kahjulike mõjude vähendamine nii, et oleks tagatud töötajate ohutus ja nende tervise kaitse.
Neid meetmeid võib vajaduse korral ühitada ja/või täiendada plahvatuste levimist takistavate meetmetega ning need vaadatakse korrapäraselt läbi iga kord, kui ilmneb olulisi muutusi.
Artikkel 4
Plahvatusohu hindamine
1. Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõikes 3 ja artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmisel hindab tööandja plahvatusohtliku keskkonnaga seotud konkreetseid ohte, võttes arvesse vähemalt järgmist:
— plahvatusohtliku keskkonna tekke tõenäosus ja selle kestus,
— tõenäosus, et esineb süüteallikaid, sealhulgas elektrostaatilisi lahendusi, mis aktiveeruvad ja hakkavad toimima,
— seadmed, kasutatavad ained, protsessid ja nende võimalikud vastastikused toimed,
— eeldatavate mõjude ulatus.
Plahvatusohtu hinnatakse kõikehõlmavalt.
2. Plahvatusohu hindamisel võetakse arvesse kohti, mis on avade kaudu ühendatud või ühendatavad kohtadega, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond.
Artikkel 5
Üldkohustused
Töötajate ohutuse ja tervise kaitse tagamiseks ning kooskõlas artiklis 3 sätestatud ohtude hindamise põhimõtetega võtab tööandja vajalikke meetmeid, et:
— kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond sellisel määral, et see ohustab töötajate või teiste isikute ohutust ja tervist, võimaldaks töökeskkond ohutult töötada,
— töökeskkondades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond sellisel määral, et see ohustab töötajate või teiste isikute ohutust ja tervist, tagatakse töötajate kohalviibimise ajal ohtude hindamisele vastav asjakohane järelevalve selleks ettenähtud tehniliste vahendite abil.
Artikkel 6
Kooskõlastamiskohustus
Kui ühel ja samal töökohal on töötajaid mitmest ettevõttest, vastutab iga tööandja kõikide tema kontrollile alluvate küsimuste eest.
Ilma et see piiraks direktiivis 89/391/EMÜ sätestatud iga tööandja isiklikku vastutust, kooskõlastab siseriikliku õiguse ja/või tava kohaselt töökoha eest vastutav tööandja kõikide töötajate tervist ja ohutust käsitlevate meetmete rakendamise ning märgib artiklis 8 nimetatud plahvatuskaitse dokumenti sellise kooskõlastamise eesmärgi ning selle rakendamisega seotud meetmed ja korra.
Artikkel 7
Kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond
1. Tööandja liigitab kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, tsoonidesse vastavalt I lisale.
2. Tööandja tagab, et lõikes 1 nimetatud kohtades kohaldatakse II lisas sätestatud miinimumnõudeid.
3. Sissepääsud niisugustesse kohtadesse, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond sellisel määral, et see ohustab töötajate ohutust ja tervist, märgistatakse vajaduse korral märkidega vastavalt III lisale.
Artikkel 8
Plahvatuskaitse dokument
Artiklis 4 sätestatud kohustuste täitmisel tagab tööandja, et koostatakse dokument, edaspidi “plahvatuskaitse dokument”, ja ajakohastatakse seda.
Plahvatuskaitse dokumendis osutatakse eelkõige:
— et plahvatusoht on kindlaks tehtud ja hinnatud,
— et käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on võetud piisavad meetmed,
— kohad, mis on liigitatud tsoonidesse vastavalt I lisale,
— kohad, kus kohaldatakse II lisas sätestatud miinimumnõudeid,
— et töökoha ja töövahendite, sealhulgas hoiatusseadiste kujundamisel, kasutamisel ja hoidmisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ohutusnõudeid,
— et nõukogu direktiivi 89/655/EMÜ ( 10 ) kohaselt on võetud meetmeid töövahendite ohutuks kasutamiseks.
Plahvatuskaitse dokument koostatakse enne töö algust ja vaadatakse üle, kui töökohta, töövahendeid või töökorraldust oluliselt muudetakse, laiendatakse või ümber korraldatakse.
Tööandja võib ühendada ohtude hindamised, dokumendid või muud ühenduse õigusaktide alusel tehtud samalaadsed aruanded.
Artikkel 9
Töövahendeid ja töökohti käsitlevad erinõuded
1. Töövahendid, mida kasutatakse kohtades, kus võib tekkida pahvatusohtlik keskkond, ja mis on juba kasutuses või mis võetakse ettevõttes või asutuses esmakordselt kasutusele enne 30. juunit 2003, peavad alates sellest kuupäevast vastama II lisa A osas sätestatud miinimumnõuetele, kui ei kohaldata või kohaldatakse üksnes osaliselt muud ühenduse direktiivi.
2. Töövahendid, mida kasutatakse kohtades, kus võib tekkida pahvatusohtlik keskkond, ja mis võetakse ettevõttes või asutuses esmakordselt kasutusele pärast 30. juunit 2003, peavad vastama II lisa A ja B osas sätestatud miinimumnõuetele.
3. Töökohad, kus esineb kohti, kus võib tekkida pahvatusohtlik keskkond, ja mida kasutatakse esmakordselt pärast 30. juunit 2003, peavad vastama käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõuetele.
4. Kui töökohti, kus võib esineda pahvatusohtliku keskkonnaga paiku, kasutatakse juba enne 30. juunit 2003, peavad need vastama käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõuetele hiljemalt kolme aasta möödumisel nimetatud kuupäevast.
5. Kui töökohal, kus võib esineda plahvatusohtliku keskkonnaga paiku, toimub pärast 30. juunit 2003 muudatusi, laiendusi või ümberkorraldusi, võtab tööandja vajalikke meetmeid, et tagada nende vastavus käesolevas direktiivis sätestatud miinimumnõuetele.
III JAGU
MUUD SÄTTED
Artikkel 10
Lisade kohandused
Puhttehnilised lisade kohandused, mis on vajalikud seoses:
— tehnilist ühtlustamist ja standardimist käsitlevate direktiivide vastuvõtmisega plahvatuskaitse valdkonnas ja/või
— tehnika arengu, rahvusvaheliste eeskirjade või spetsifikatsioonide muudatuste ning plahvatuste ärahoidmise ja plahvatuskaitse uute lahendustega,
võetakse vastu direktiivi 89/391/EMÜ artiklis 17 sätestatud korra kohaselt.
Artikkel 11
Heade tavade juhend
Komisjon koostab praktilisi juhtnööre sisaldava heade tavade juhendi, mis ei ole siduvat laadi. Kõnealune juhend käsitleb artiklites 3, 4, 5, 6, 7 ja 8 ning I ja II lisa A osas nimetatud küsimusi.
Vastavalt nõukogu otsusele 74/325/EMÜ ( 11 ) konsulteerib komisjon kõigepealt tööohutuse, -hügieeni ja -tervishoiu nõuandekomiteega.
Töötajate ohutust ja tervise kaitset käsitleva riikliku poliitika väljatöötamisel võtavad liikmesriigid seoses käesoleva direktiivi kohaldamisega nimetatud juhendit arvesse niipalju kui võimalik.
Artikkel 12
Ettevõtete teavitamine
Liikmesriigid püüavad taotluse korral teha asjaomase teabe tööandjaile kättesaadavaks vastavalt artiklile 11, viidates eelkõige heade tavade juhendile.
Artikkel 13
Lõppsätted
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juunit 2003. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need meetmed võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi kehtestavad liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud või vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.
▼M1 —————
Artikkel 14
Direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.
Artikkel 15
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
SELLISTE KOHTADE LIIGITUS, KUS VÕIB TEKKIDA PLAHVATUSOHTLIK KESKKOND
Sissejuhatav märkus
Kohad, kus rakendatakse artiklites 3, 4, 7 ja 8 nimetatud ettevaatusabinõusid, tuleb liigitada järgmise süsteemi kohaselt:
1. Kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond
Koht, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond sellisel määral, et see nõuab eriliste ettevaatusabinõude rakendamist asjaomaste töötajate ohutuse ja tervise kaitseks, loetakse käesoleva direktiivi tähenduses ohtlikuks.
Koht, kus eeldatavasti ei teki plahvatusohtlikku keskkonda sellisel määral, et see nõuaks eriliste ettevaatusabinõude rakendamist, loetakse käesoleva direktiivi tähenduses ohutuks.
Kergestisüttivad ja/või tuleohtlikud ained loetakse materjalideks, mis võivad tekitada plahvatusohtliku keskkonna, välja arvatud juhul, kui nende omaduste uurimine on näidanud, et õhuga segunedes ei ole nad iseseisvalt võimelised plahvatust levitama.
2. Ohtlike kohtade liigitus
Ohtlikud kohad liigitatakse tsoonidesse vastavalt plahvatusohtliku keskkonna esinemissagedusele ja -kestusele.
II lisa A osa kohaselt võetavate meetmete ulatuse määrab kõnealune liigitus.
Tsoon 0
Koht, kus gaasi, auru või udu kujul olevate kergestisüttivate ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik keskkond esineb pidevalt, pikka aega või tihti.
Tsoon 1
Koht, kus gaasi, auru või udu kujul olevate kergestisüttivate ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik keskkond võib tavapärasel toimimisel tõenäoliselt juhuslikult tekkida.
Tsoon 2
Koht, kus gaasi, auru või udu kujul olevate kergestisüttivate ainete ja õhu segust koosnev plahvatusohtlik keskkond tavapärasel toimimisel tõenäoliselt juhuslikult ei teki ja kui tekib, siis kestab üksnes lühikest aega.
Tsoon 20
Koht, kus plahvatusohtlik keskkond õhus oleva süttiva tolmupilve kujul esineb pidevalt, pikka aega või tihti.
Tsoon 21
Koht, kus plahvatusohtlik keskkond õhus oleva süttiva tolmupilve kujul võib tõenäoliselt tavapärasel toimimisel juhuslikult tekkida.
Tsoon 22
Koht, kus plahvatusohtlik keskkond õhus oleva põlevtolmupilve kujul võib tõenäoliselt tavapärasel toimimisel juhuslikult ei teki ja kui tekib, siis kestab üksnes lühikest aega.
MÄRKUSED
1. Süttiva tolmu kihte, lademeid ja kuhje tuleb käsitleda nagu mis tahes muid allikaid, mis võivad tekitada plahvatusohtliku keskkonna.
2. “Tavapärane toimimine” tähendab olukorda, kus seadmeid kasutatakse vastavalt nende konstruktsiooniparameetritele.
II LISA
A. PLAHVATUSOHTLIKUST KESKKONNAST OHUSTATUD TÖÖTAJATE OHUTUSE JA TERVISEKAITSE PARANDAMISE MIINIMUMNÕUDED
Sissejuhatav märkus
Käesolevas lisas sätestatud kohustusi kohaldatakse:
— I lisas ohtlikeks liigitatud kohtade suhtes, kui see on vajalik töökoha, töötamiskoha, töövahendite või kasutatavate ainete omaduste tõttu või tingituna plahvatusohtliku keskkonna ohtudega seotud tegevusest,
— ohututes kohtades paiknevate seadmete suhtes, mida läheb vaja ohtlikes kohtades asuvate seadmete ohutuks toimimiseks või mis aitavad tagada viimaste ohutut toimimist.
1. Korralduslikud meetmed
1.1. Töötajate väljaõpe
Tööandja peab andma isikutele, kes töötavad kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, piisava ja asjakohase plahvatuskaitsealase väljaõppe.
1.2. Kirjalikud juhised ja tööload
Kui plahvatuskaitse dokument nõuab:
— tuleb ohtlikes kohtades teha töid vastavalt tööandja väljastatud kirjalikele juhistele,
— tuleb nii ohtlike tööde kui ohtlike töödega kokkupuutuvate tööde puhul kohaldada töölubade süsteemi.
Tööload peab väljastama isik, kes on selleks volitatud enne töö algust.
2. Plahvatuskaitsemeetmed
|
2.1. |
Vabanenud või tahtlikult vabastatud tuleohtlik gaas, aur, udu või süttiv tolm, mis võib tekitada plahvatusohu, tuleb nõuetekohaselt eemaldada või juhtida ohutusse kohta, või kui see pole võimalik, ohutult mahutisse sulgeda või muul asjakohasel viisil kahjutuks teha. |
|
2.2. |
Kui plahvatusohtlik keskkond sisaldab mitut liiki tuleohtlike ja/või süttivaid gaase, aure, udusid või tolmu, peavad kaitsemeetmed vastama suurimale tõenäolisele ohule. |
|
2.3. |
Süttimisohu ärahoidmisel vastavalt artiklile 3 tuleb arvesse võtta ka elektrostaatilisi lahendusi, kus töötaja või töökeskkond toimib laengu kandja või tekitajana. Töötajatele tuleb anda asjakohane tööriietus, mis on valmistatud materjalidest, mis ei põhjusta plahvatusohtlikke keskkondi tekitavaid elektrostaatilisi lahendusi. |
|
2.4. |
Aparaate, seadmeid, kaitsesüsteeme ja nendega seotud mis tahes ühendusseadmeid võib tööle panna üksnes juhul, kui plahvatuskaitse dokument osutab, et neid võib plahvatusohtlikus keskkonnas ohutult kasutada. See kehtib ka selliste töövahendite ja nendega seotud ühendusseadmete kohta, mida ei loeta seadmeteks või kaitsesüsteemideks direktiivi 94/9/EÜ tähenduses, kui nende lülitamine seadeldisse võib iseenesest tekitada süttimisohu. Tuleb võtta vajalikke meetmeid, et vältida ühendusseadmete segimineku ohtu. |
|
2.5. |
Tuleb võtta kõik vajalikud meetmed, et töötajate käsutuses olevad töökohad, töövahendid ja mis tahes nendega seotud ühendusseadmed oleks kavandatud, ehitatud, monteeritud ja paigaldatud ning hoitud ja kasutatud nii, et plahvatusoht oleks minimaalne, või kui plahvatus tekib, kontrollitaks või minimeeritaks selle levimist töökohal ja/või töövahenditel. Sellistel töökohtadel tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et plahvatuse füüsiline mõju töötajatele oleks võimalikult väike. |
|
2.6. |
Vajaduse korral tuleb töötajaid optiliste ja/või akustiliste vahendite abil hoiatada ja nad enne plahvatusohtlike tingimuste teket sellelt alalt välja viia. |
|
2.7. |
Kui plahvatuskaitse dokument nõuab, tuleb hankida ja hoida evakuatsioonivahendeid, mis tagavad, et ohu korral saavad töötajad ohtlikest kohtadest kiiresti ja ohutult lahkuda. |
|
2.8. |
Enne sellise töökoha, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, esmakordset kasutuselevõttu tuleb kontrollida selle üldist plahvatusohutust. Tuleb täita kõiki tingimusi, mis on vajalikud plahvatuskaitse tagamiseks. Sellist kontrolli peavad korraldama plahvatuskaitse alal pädevad isikud, kellel on asjakohased kogemused ja/või erialane väljaõpe. |
|
2.9. |
Kui ohtude hinnangu alusel on vaja: — peab elektrikatkestuse korral olema võimalik, kui elektrikatkestus põhjustaks täiendavate ohtude levimist, tagada seadmete ja kaitsesüsteemide ohutu toimimine muudest seadmetest eraldi, — peab olema võimalik käsitsi välja lülitada automatiseeritud protsessidesse lülitatud seadmeid ja kaitsesüsteeme, mis kalduvad kõrvale ettenähtud ekspluatatsioonitingimustest, tingimusel et see ei kahjusta ohutust. Selliseid toiminguid võivad teha ainult vastava pädevusega töötajad, — kui käivitatakse hädaseiskamise süsteem, tuleb akumuleerunud energia nii kiiresti ja ohutult kui võimalik hajutada või isoleerida, et see ei kujutaks endast enam ohtu. |
B. SEADMETE JA KAITSESÜSTEEMIDE VALIKUKRITEERIUMID
Kui ohtude hinnangul põhinevas plahvatuskaitse dokumendis ei nähta ette teisiti, tuleb seadmed ja kaitsesüsteemid, mida kasutatakse kohtades, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond, valida direktiivis 94/9/EÜ sätestatud kategooriate alusel.
Nimetatud tsoonides tuleb eelkõige kasutada järgmisi seadmekategooriaid, kui need on kohased gaasi, auru, udu ja/või tolmu puhul:
— tsoonis 0 või tsoonis 20 kategooriasse 1 kuuluvad seadmed,
— tsoonis 1 või tsoonis 21 kategooriasse 1 või 2 kuuluvad seadmed,
— tsoonis 2 või tsoonis 22 kategooriasse 1, 2 või 3 kuuluvad seadmed.
III LISA
Hoiatusmärk selliste kohtade tähistamiseks, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond vastavalt artikli 7 lõikele 3:
Kohad, kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond
Iseloomulikud tunnused:
— kolmnurkne kuju,
— mustad tähed kollasel taustal ja must raam (kollane osa peab hõlmama vähemalt 50 % märgi pinnast).
Liikmesriigid võivad soovi korral lisada muid selgitavaid andmeid.
( 1 ) EÜT C 332, 9.12.1995, lk 10 ja EÜT C 184, 17.6.1997, lk 1.
( 2 ) EÜT C 153, 28.5.1996, lk 35.
( 3 ) Euroopa Parlamendi 20. juuni 1996. aasta arvamus (EÜT C 198, 8.7.1996, lk 160), kinnitatud 4. mail 1999 (EÜT C 279, 1.10.1999, lk 55), nõukogu 22. detsembri 1998. aasta ühine seisukoht (EÜT C 55, 25.2.1999, lk 45) ja Euroopa Parlamendi 6. mai 1999. aasta otsus (EÜT C 279, 1.10.1999, lk 386), Euroopa Parlamendi 2. detsembri 1999. aasta otsus ja nõukogu 6. detsembri 1999. aasta otsus.
( 4 ) EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.
( 5 ) EÜT L 100, 19.4.1994, lk 1.
( 6 ) EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23.
( 7 ) EÜT L 196, 26.7.1990, lk 15. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).
( 8 ) EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9.
( 9 ) EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10.
( 10 ) EÜT L 393, 30.12.1989, lk 13. Direktiivi on muudetud direktiiviga 95/63/EÜ (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 28).
( 11 ) EÜT L 185, 9.7.1974, lk 15. Otsust on viimati muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.