EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01999L0037-20220324

Consolidated text: Nõukogu direktiiv 1999/37/EÜ, 29. aprill 1999, sõidukite registreerimisdokumentide kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1999/37/2022-03-24

01999L0037 — ET — 24.03.2022 — 006.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/37/EÜ,

29. aprill 1999,

sõidukite registreerimisdokumentide kohta

(ELT L 138 1.6.1999, lk 57)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

KOMISJONI DIREKTIIV 2003/127/EÜ, 23. detsember 2003,

  L 10

29

16.1.2004

►M2

NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/103/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

344

20.12.2006

►M3

NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/22/EL, 13. mai 2013,

  L 158

356

10.6.2013

►M4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/46/EL, 3. aprill 2014,

  L 127

129

29.4.2014

►M5

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2022/362, 24. veebruar 2022,

  L 69

1

4.3.2022


Muudetud:

►A1

Leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga Leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga

  L 236

33

23.9.2003




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 1999/37/EÜ,

29. aprill 1999,

sõidukite registreerimisdokumentide kohta



Artikkel 1

▼M4

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriikide poolt välja antud sõidukite registreerimisdokumentide suhtes.

▼B

See ei piira liikmesriikide õigust kasutada sõidukite ajutiseks registreerimiseks dokumente, mis ei täida igakülgselt käesoleva direktiivi nõudeid.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

sõiduk – mis tahes sõiduk nõukogu 6. veebruari 1970. aasta direktiivi 70/156/EMÜ mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ( 1 ) artiklis 2 ja nõukogu 30. juuni 1992. aasta direktiivi 92/61/EMÜ, mis käsitleb kahe- või kolmerattaliste mootorsõidukite tüübikinnitust, ( 2 ) artiklis 1 sisalduvate määratluste kohaselt;

b) 

registreerimine – sõidukile riikliku maanteeliikluse loa andmine, kaasa arvatud sõiduki identifitseerimine ja sellele seerianumbri omistamine, mida nimetatakse registreerimisnumbriks;

c) 

registreerimistunnistus – dokument, mis kinnitab, et sõiduk on liikmesriigis registreeritud;

d) 

registreerimistunnistuse omanik – isik, kelle nimele on sõiduk registreeritud;

▼M4

e) 

peatamine – piiratud ajavahemik, mille jooksul liikmesriik ei luba sõidukit liikluses kasutada ja mille järel, tingimusel et peatamise põhjused enam ei kehti, võib anda loa seda jälle kasutada, ilma et oleks vaja uut registreerimisprotsessi;

f) 

registrist kustutamine – liikmesriigi poolt antud sõiduki liikluses kasutamise loa kehtetuks tunnistamine.

▼B

Artikkel 3

1.  
Liikmesriigid annavad registreerimistunnistused välja nendele sõidukitele, mis kuuluvad registreerimisele nende siseriiklike õigusaktide alusel. Tunnistus on kas üheosaline vastavalt I lisale või kaheosaline vastavalt II lisale.

Liikmesriigid võivad lubada selleks määratud talitustel, eelkõige tootjail, täita registreerimistunnistuse tehnilised osad.

2.  
Kui enne käesoleva direktiivi rakendamist registreeritud sõidukile antakse välja uus registreerimistunnistus, kasutavad liikmesriigid käesolevas direktiivis määratletud tunnistuse näidist ja võivad selles täita ainult need lahtrid, mille kohta on nõutav teave olemas.
3.  
I ja II lisa kohased registreerimistunnistuse andmed esitatakse nendes lisades esitatud ühenduse ühtlustatud koode kasutades.

▼M4

4.  

Liikmesriigid registreerivad elektrooniliselt andmed kõigi oma territooriumil registreeritud sõidukite kohta. Kõnealused andmed hõlmavad järgmist:

a) 

kõik I lisa punkti II.5 kohased kohustuslikud elemendid ning kõnealuse lisa punkti II.6 koodide J, V.7 ja V.9 elemendid, mille kohta on teave olemas;

b) 

võimaluse korral muud I lisas loetletud mittekohustuslikud andmed või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/46/EÜ ( 3 ) sätestatud vastavustunnistuses sisalduvad andmed;

c) 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL ( 4 ) kohase kohustusliku korralise tehnoülevaatuse tulemused ja tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivusaeg.

Käesoleva direktiivi kontekstis toimub isikuandmete töötlemine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 95/46/EÜ ( 5 ) ja 2002/58/EÜ ( 6 ).

5.  
Sõidukite tehnilised andmed tehakse korrapäraste tehnoülevaatuste eesmärgil kättesaadavaks pädevatele asutustele või ülevaatuspunktidele. Liikmesriigid võivad piirata selliste andmete kasutamist ja levitamist ülevaatuspunktide poolt, et ära hoida andmete kuritarvitamist.

Artikkel 3a

1.  
Kui liikmesriigi pädev asutus saab teate korralise tehnoülevaatuse kohta, millest nähtub, et konkreetse sõiduki jaoks antud luba selle kasutamiseks liikluses on peatatud vastavalt direktiivi 2014/45/EL artiklile 9, registreeritakse peatamine elektrooniliselt ja tehakse täiendav tehnoülevaatus.

Peatamine on jõus seni, kuni sõiduk läbib uue tehnoülevaatuse. Tehnoülevaatuse eduka läbimise korral annab pädev asutus viivitamata uuesti loa sõiduki kasutamiseks liikluses. Uus registreerimisprotsess ei ole vajalik.

Liikmesriigid või nende pädevad asutused võivad võtta meetmeid, et lihtsustada uut ülevaatust sõidukite jaoks, mille liikluses kasutamise luba on peatatud. Kõnealused meetmed võivad hõlmata luba sõita avalikel teedel remondikohast ülevaatuspunkti tehnoülevaatust tegema.

2.  
Liikmesriik võib registreerimistunnistuse omanikul lubada esitada pädevale asutusele taotluse registreeringu ülekandmiseks sõiduki uuele omanikule.
3.  
Kui liikmesriigi pädev asutus saab teate, et sõidukit on käideldud romusõidukina vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/53/EÜ, ( 7 ) kustutatakse kõnealune sõiduk alaliselt registrist ja sellekohane teave lisatakse elektroonilisse registrisse.

▼B

Artikkel 4

Käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks tunnustavad liikmesriigid teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis.

Artikkel 5

1.  
Sõiduki identifitseerimiseks maanteeliikluses võivad liikmesriigid nõuda, et juhil oleks kaasas registreerimistunnistuse I osa.
2.  
Pädevad asutused nõuavad alati teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõiduki uuel registreerimisel eelmise registreerimistunnistuse I osa esitamist ja II osa esitamist siis, kui see on välja antud. Need asutused võtavad eelmise registreerimistunnistuse esitatud osa(d) enda kätte hoiule ja säilitavad seda (neid) vähemalt kuus kuud. Nad teatavad tunnistuse äravõtmisest kahe kuu jooksul selle liikmesriigi asutusele, kes tunnistuse välja andis. Nad tagastavad äravõetud tunnistuse kuue kuu jooksul pärast selle äravõtmist sellele asutusele, kui asutus seda nõuab.

Kui registreerimistunnistus on kaheosaline ja II osa puudub, võivad selle liikmesriigi pädevad asutused, kus soovitakse uuesti registreerida, erandjuhtudel otsustada sõiduk registreerida, kuid ainult pärast seda, kui nad on saanud sõiduki eelnevalt registreerinud liikmesriigi pädevatelt asutustelt kirjaliku või elektroonilise kinnituse, et taotluse esitajal on õigus sõidukit teises liikmesriigis uuesti registreerida.

▼M4

3.  
Ilma et see piiraks direktiivi 2014/45/EL artikli 5 lõike 4 ja artikli 8 lõike 3 kohaldamist, tunnustavad liikmesriigid põhimõtteliselt tehnoülevaatuse kontrollkaardi kehtivust, juhul kui vahetub selle sõiduki omanik, millel on korralise tehnoülevaatuse kehtiv tõend.

▼M4

Artikkel 6

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 7 vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta:

— 
nii I kui II lisa punkti II.4 teist taanet ja punkti III.1 alapunkti A alapunkti b liidu laienemise korral;
— 
I lisa punkti II.6 mittekohustuslikke elemente juhul, kui liidu tüübikinnitusalastes õigusaktides muudetakse mõisteid või vastavustunnistuste sisu.

Artikkel 7

1.  
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.  
Artiklis 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 19. maist 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituse delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3.  
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.  
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
5.  
Artikli 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

▼B

Artikkel 8

1.  
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. juuniks 2004. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse sätetesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Komisjon edastab liikmesriikidele kõik siseriiklike ametiasutuste kasutatavad registreerimistunnistuste näidised.

▼M4

Artikkel 9

Liikmesriigid abistavad üksteist käesoleva direktiivi rakendamisel. Nad võivad kahe- või mitmepoolselt vahetada teavet, eelkõige selleks, et vajaduse korral enne sõiduki registreerimist kontrollida selle õiguslikku seisundit sõiduki eelnevalt registreerinud liikmesriigis. Selline kontroll võib teabevahetuse hõlbustamiseks toimuda eelkõige elektroonilise võrgustiku abil, mis hõlmab andmeid riiklikest elektroonilistest andmebaasidest.

▼B

Artikkel 10

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M1




I LISA

REGISTREERIMISTUNNISTUSE I OSA ( 8 )

I.

See osa võib esineda kahel kujul: paberkandjal või kiipkaardina. Paberkandjal dokumendi tunnused on esitatud II peatükis ja kiipkaardi omad III peatükis.

II.

Paberkandjal registreerimistunnistuse I osa tunnused

II.1.

Registreerimistunnistuse maksimaalne suurus on A4 formaadis paber (120 × 297 mm) või A4 formaadis voldik.

II.2.

Registreerimistunnistuse I osa paber peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kahte järgnevat meetodit:

— 
graafika,
— 
vesimärk,
— 
fluorestseeruv kiud või
— 
fluorestseeruv trükijäljend.

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.

II.3.

Registreerimistunnistuse I osa võib koosneda mitmest leheküljest. Liikmesriigid määravad kindlaks lehekülgede arvu vastavalt dokumendis sisalduvale teabele ja selle paigutusele.

II.4.

Registreerimistunnistuse I osa esimesel leheküljel on:

— 
registreerimistunnistuse I osa väljaandnud liikmesriigi nimi,

▼A1

— 
registreerimistunnistuse I osa väljaandnud liikmesriigi eristusmärk, nimelt:

B

:

Belgia

▼M2

BG

:

Bulgaaria

▼A1

CZ

:

Tšehhi Vabariik

DK

:

Taani

D

:

Saksamaa

EST

:

Eesti

GR

:

Kreeka

E

:

Hispaania

F

:

Prantsusmaa

▼M3

HR

:

Horvaatia

▼A1

IRL

:

Iirimaa

I

:

Itaalia

CY

:

Küpros

LV

:

Läti

LT

:

Leedu

L

:

Luksemburg

H

:

Ungari

M

:

Malta

NL

:

Madalmaad

A

:

Austria

PL

:

Poola

P

:

Portugal

▼M2

RO

:

Rumeenia

▼A1

SLO

:

Sloveenia

SK

:

Slovakkia

FIN

:

Soome

S

:

Rootsi

UK

:

Ühendkuningriik

▼M1

— 
pädeva asutuse nimetus,
— 
suures kirjas registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi keeles või keeltes sõnad „registreerimistunnistuse I osa” või, kui registreerimistunnistus on ainult üheosaline, sõna „registreerimistunnistus”; pärast sobivat vahet ja väikeses kirjas on need ka Euroopa Ühenduse teistes keeltes,
— 
registreerimistunnistuse I osa väljaandnud liikmesriigi keeles või keeltes trükitud sõnad „Euroopa Ühendus”,
— 
dokumendi number.

II.5.

Registreerimistunnistuse I osas on ka järgmised andmed, mille ees on vastav ühenduse ühtlustatud kood:

A) 

registreerimisnumber;

B) 

sõiduki esmase registreerimise kuupäev;

C) 

isikuandmed;

C.1) 

registreerimistunnistuse omanik:

C1.1) 

perekonnanimi või ärinimi;

C1.2) 

eesnimi(eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral);

C1.3) 

aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval;

C.4) 

Kui registreerimistunnistus ei sisalda punkti II.6 koodis C.2 esitatud andmeid, viide selle kohta, et:

a) 

registreerimistunnistuse omanik on sõiduki omanik,

b) 

registreerimistunnistuse omanik ei ole sõiduki omanik,

c) 

registreerimistunnistus ei määra kindlaks, kas ta on sõiduki omanik;

D) 

sõiduk:

D.1) 

mark,

D.2) 

tüüp,

— 
variant (kui on teada),
— 
versioon (kui on teada);
D.3) 

ärinimi (ärinimed);

E) 

sõiduki identifitseerimisnumber;

F) 

mass:

F.1) 

suurim tehniliselt lubatud täismass, v.a mootorrattad;

G) 

kasutusse lastud sõiduki mass (koos kerega) või muu kui M1 kategooriasse kuuluva ja haakeseadmega varustatud ning kasutusse lastud veduki mass;

H) 

kehtivusaeg, kui see on piiratud;

I) 

registreerimisaeg, millele osutab käesolev tunnistus;

K) 

tüübikinnituse number (kui on teada);

P) 

mootor;

P.1) 

töömaht (cm3);

P.2) 

maksimaalne netovõimsus (kW) (kui on teada);

P.3) 

kütuse tüüp või jõuallikas;

Q) 

võimsuse/kaalu suhe (kW/kg) (ainult mootorrataste puhul);

S) 

istekohad,

S.1) 

istekohtade arv, k.a juhikoht,

S.2) 

seisukohtade arv (vajaduse korral).

II.6.

Registreerimistunnistuse I osas võivad lisaks olla ka järgmised andmed, mille ees on vastav ühenduse ühtlustatud kood:

C) 

isikuandmed,

C.2) 

sõiduki omanik (mida korratakse vastavalt omanike arvule),

C.2.1) 

perekonnanimi või ärinimi,

C.2.2) 

eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral),

C.2.3) 

aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval,

C.3) 

füüsilised või juriidilised isikud, kes võivad sõidukit kasutada muul õiguslikul alusel kui omandiõigus,

C.3.1) 

perekonnanimi või ärinimi,

C.3.2) 

eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral),

C.3.3) 

aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval,

C.5), C.6), C.7), C.8): 

kui II.5 punkti koodis C.1, II.6 punkti koodis C.2 ja/või II.6 punkti koodis C.3 esitatud isikuandmete muutumisest ei tulene uue registreerimistunnistuse väljaandmine, võib nendele punktidele vastavad uued isikuandmed kanda koodide C.5, C.6, C.7 või C.8 alla; sel juhul liigendatakse need vastavalt II.5 punkti koodis C.1, II.6 punkti koodis C.2 ja II.6 punkti koodis C.3 ning II.5 punkti koodis C.4 esitatule;

F) 

mass:

F.2) 

registreerivas liikmesriigis kasutuseloleva sõiduki maksimaalne lubatud täismass;

F.3) 

registreerivas liikmesriigis kasutuseloleva terviksõiduki maksimaalne lubatud täismass;

J) 

sõiduki kategooria;

L) 

telgede arv;

M) 

teljevahe (mm);

N) 

sõidukite puhul, mille kogumass ületab 3 500 kg, suurima tehniliselt lubatud täismassi jaotuvus telgede vahel:

N.1) 

1. telg (kg),

N.2) 

2. telg (kg), vajaduse korral,

N.3) 

3. telg (kg), vajaduse korral,

N.4) 

4. telg (kg), vajaduse korral,

N.5) 

5. telg (kg), vajaduse korral,

O) 

haagise suurim tehniliselt lubatud järelveetav mass:

O.1) 

piduritega (kg),

O.2) 

piduriteta (kg);

P) 

mootor:

P.4) 

nominaalkiirus (min-1),

P.5) 

mootori identifitseerimisnumber;

R) 

sõiduki värvus;

T) 

maksimaalne kiirus (km/h);

U) 

müratase:

U.1) 

seisumüra (dB(A)),

U.2) 

mootori pöörlemiskiirus (min-1),

U.3) 

sõidumüra (dB(A));

V) 

heitgaasid:

V.1) 

CO (g/km või g/kWh),

V.2) 

HC (g/km või g/kWh),

V.3) 

NOx (g/km või g/kWh),

V.4) 

HC + NOx (g/km),

V.5) 

kübemeheide (diiselmootori puhul) (g/km või g/kWh),

V.6) 

korrigeeritud neeldumistegur diislikütuse puhul (min-1),

▼M5

V.7) 

CO2 (g/km) või CO2 eriheide, kui see on näidatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 ( 9 ) VIII lisa liites määratletud raskesõidukite vastavussertifikaadi punktis 49.5 või nimetatud määruse III lisa 1. liites määratletud üksiksõiduki tüübikinnituse punktis 49.5,

▼M1

V.8) 

kombineeritud kütusekulu (l/100 km),

V.9) 

viide EÜ tüübikinnituse keskkonnakategooriale;

viide direktiivi 70/220EMÜ ( 10 ) või direktiivi 88/77/EMÜ ( 11 ) alusel kohaldatavale versioonile,

▼M5

V.10) 

raskesõidukite CO2 heite klass, mis on määratud kindlaks esmase registreerimise ajal vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ ( 12 ) artikli 7ga lõikele 2;

▼M1

W) 

kütusepaagi(kütusepaakide) maht (liitrites);

▼M4

X) 

tõend tehnoülevaatuse läbimise kohta, järgmise tehnoülevaatuse kuupäev või kontrollkaardi kehtivuse lõppkuupäev.

▼M1

II.7

Liikmesriigid võivad lisada teavet (registreerimistunnistuse I ossa), eelkõige võivad nad lisada sulgudesse identifitseerimiskoodide juurde, nagu see on sätestatud II.5 ja II.6 punktis, oma siseriiklikud koodid.

III.

Kiipkaardi kujul (II peatükis kirjeldatud paberkandjal dokumendi alternatiiv) registreerimistunnistuse I osa tunnused

III.1   Kaardi vorming ja silmaga nähtavad andmed

Kuna kiipkaart on mikroprotsessorkaart, tuleb selle kujundamisel järgida III.5 peatükis sätestatud standardeid. Kaardil talletatud andmeid peab olema võimalik lugeda tavalise kaardilugeja abil (nagu näiteks sõidumeerikukaartide lugemisseadmed).

Kaardi esi- ja tagaküljele peavad olema trükitud vähemalt II.4 ja II.5 peatükis kindlaksmääratud andmed; need andmed peavad olema palja silmaga loetavad (tähtede minimaalne kõrgus 6 punkti) ja trükitud järgmiselt. (Võimaliku paigutuse näidised on esitatud käesoleva jao lõpus joonisel 1).

A.   Põhitrükijäljend

Põhiandmed on järgmised:

Esikülg

a) 

Kiibist paremale:

registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi keeles (keeltes)
— 
sõnad „Euroopa Ühendus”;
— 
registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi nimi;
— 
suures kirjas sõnad „registreerimistunnistuse I osa” või, kui registreerimistunnistus on ainult üheosaline, sõna „registreerimistunnistus”;
— 
samaväärse dokumendi teine (näiteks varasem siseriiklik) nimetus (vabatahtlik);
— 
pädeva asutuse nimi (teise võimalusena punktis B kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul);
— 
liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber (teise võimalusena punktis B kirjeldatud isikustatud trükijäljendi kujul);
b) 

kiibist ülespoole:

registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi eristusmärk, valgega sinisel ristkülikul ümbritsetuna kaheteistkümnest kollasest tähest:

B

Belgia

▼M2

BG

Bulgaaria

▼M1

DK

Taani

D

Saksamaa

GR

Kreeka

E

Hispaania

F

Prantsusmaa

▼M3

HR

Horvaatia

▼M1

IRL

Iirimaa

I

Itaalia

L

Luksemburg

NL

Madalmaad

A

Austria

P

Portugal

▼M2

RO

Rumeenia

▼M1

FIN

Soome

S

Rootsi

UK

Ühendkuningriik

c) 

liikmesriigid võivad soovi korral lisada alumisse serva väikeses kirjas ja oma riigi keeles (keeltes) märkuse: „Käesolev dokument tuleb esitada seda nõudvale pädevale isikule.”;

d) 

kaardi põhivärv on roheline (Pantone 326); variandina võib kasutada rohelisest valgeks üleminevat tausta;

e) 

kaardi esikülje trükitava ala vasakusse nurka kantakse ratast kujutav sümbol (vt soovitatavat paigutust joonisel 1).

Muus osas kohaldatakse III.13 peatüki sätteid.

B.   Isikustatud trükijäljend

Isikustatud trükijäljend sisaldab järgmisi andmeid:

Esikülg

a) 

pädeva asutuse nimetus — vt ka punkti A alapunt a;

b) 

registreerimistunnistuse väljaandnud liikmesriigi nimi (vabatahtlik);

c) 

liikmesriigis kasutatav üheselt mõistetav järjenumber — vt ka punkti A alapunt a;

d) 

järgmised andmed II.5 peatükist; vastavalt II.17 peatükile võib ühenduse ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi:



Kood

Viide

A)

registreerimisnumber (ametlik litsentsi number)

B)

sõiduki esmase registreerimise kuupäev

I)

registreerimisaeg, millele osutab käesolev tunnistus

isikuandmed

C.1)

registreerimistunnistuse omanik

C.1.1)

perekonnanimi või ärinimi

C.1.2)

eesnimi (eesnimed) või initsiaal(id) (vajaduse korral)

C.1.3)

aadress registreerivas liikmesriigis dokumendi väljaandmise kuupäeval

C.4)

Kui A ja B punktis määratletud registreerimistunnistuse trükijäljend ei sisalda II.6 peatüki koodis C.2 esitatud andmeid, viide selle kohta, et:

a)  registreerimistunnistuse omanik on sõiduki omanik

b)  registreerimistunnistuse omanik ei ole sõiduki omanik

c)  registreerimistunnistus ei määra kindlaks, kas registreerimistunnistuse omanik on sõiduki omanik;

Tagakülg

Tagaküljel peavad olema vähemalt ülejäänud II.5 peatükis kindlaksmääratud andmed; vastavalt II.17 peatükile võib ühenduse ühtlustatud koodide järele lisada eraldi siseriikliku koodi.



Kood

Viide

Andmed sõiduki kohta (arvestades II.5 peatüki märkuseid)

 

D.1)

mark

 

D.2)

tüüp (variant/versioon, vastavalt vajadusele)

 

D.3)

ärinimi (ärinimed)

E)

valmistajatehase tähis

F.1)

suurim tehniliselt lubatud täismass, v.a mootorrattad (kg)

G)

kasutuseloleva sõiduki mass (koos kerega) või muu kui M1-kategooriasse kuuluva ja haakeseadmega varustatud ning kasutuseloleva veduki mass (kg)

H)

kehtivusaeg, kui see on piiratud

K)

tüübikinnitusnumber (kui on teada)

P.1)

mootori töömaht (cm3)

P.2)

mootori võimsus (kW)

P.3)

kütuse tüüp või jõuallikas

Q)

võimsuse/kaalu suhe (kW/kg) (ainult mootorrataste puhul)

S.1)

istekohtade arv, k.a juhikoht

S.2)

seisukohtade arv (vajaduse korral)

Kaardi tagaküljele võib soovi korral lisada täiendavaid andmeid II.6 peatükist (koos ühtlustatud koodidega) või II.7 peatükist.

C.   Kiipkaardi füüsilised turvaelemendid

Dokumentide füüsilist turvalisust ohustavad:

— 
võltskaartide valmistamine: luuakse asjakohase dokumendiga väga sarnane uus kaart kas täiesti iseseisva objektina või originaaldokumenti kopeerides;
— 
oluline muutmine: muudetakse originaaldokumendi olemust näiteks sellele trükitud teatavate andmete muutmise teel.

Registreerimistunnistuse I osa materjal peab olema muudetud võltsimiskindlaks, kasutades vähemalt kolme järgnevat meetodit:

— 
mikrokiri,
— 
giljoššmuster,*
— 
pärlmuttertrükivärv,
— 
lasergraveerimine,
— 
ultraviolettkiirte all fluorestseeruv trükivärv,
— 
trükivärvid, mille värv sõltub vaatenurgast,*
— 
trükivärvid, mille värv sõltub temperatuurist,*
— 
spetsiaalsed hologrammid,*
— 
muutuvad laserkujundid,
— 
optiliselt muutuvad kujundid.

Liikmesriigid võivad kasutusele võtta täiendavaid turvaelemente.

Esmajärjekorras tuleks kasutada tärniga märgitud tehnikaid, kuna need võimaldavad õiguskaitseametnikel kaardi ehtsust kontrollida erivahenditeta.