EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01998R0975-20120719
Council Regulation (EC) No 975/98 of 3 May 1998 on denominations and technical specifications of euro coins intended for circulation
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/98, 3. mai 1998 , ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta
Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/98, 3. mai 1998 , ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta
No longer in force
1998R0975 — ET — 19.07.2012 — 001.003
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 975/98, 3. mai 1998, ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (EÜT L 139, 11.5.1998, p.6) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 52 |
2 |
27.2.1999 |
||
|
L 169 |
8 |
29.6.2012 |
||
Parandatud:
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 975/98,
3. mai 1998,
ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 105a lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust, ( 2 )
tegutsedes asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras ( 3 )
ning arvestades, et:|
(1) |
Euroopa Ülemkogu kohtumisel Madridis 15. ja 16. detsembril 1995 võeti vastu ühisrahale ülemineku kava, milles on ette nähtud euromüntide kasutuselevõtmine hiljemalt 1. jaanuaril 2002; euro müntide käibelelaskmise täpne kuupäev otsustatakse pärast seda, kui nõukogu on vastu võtnud määruse euro kasutuselevõtu kohta kohe pärast seda, kui võimalikult 1998. aasta alguses tehakse otsus liikmesriikide kohta, kes võtavad euro kasutusele ühisrahana; |
|
(2) |
vastavalt asutamislepingu artikli 105a lõikele 2 võivad liikmesriigid mündid käibele lasta pärast seda, kui Euroopa Keskpank on käibele lastava koguse kinnitanud, ning nõukogu võib artiklis 189c sätestatud korras ja pärast EKPga konsulteerimist võtta vajalikke meetmeid kõigi ringlusse lastavate euro müntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate ühtlustamiseks, et soodustada nende tõrgeteta ringlust ühenduses; |
|
(3) |
Euroopa Rahainstituut on teatanud, et europangatähed antakse välja nimiväärtuses 5-500 eurot; pangatähtede ja müntide nimiväärtused peavad olema sellised, et eurodes ja sentides väljendatud summasid oleks sularahas kerge maksta; |
|
(4) |
nõukogu on volitanud ühenduse rahapadade juhatajaid tegema uuringuid ja koostama aruande Euroopa ühtse mündisüsteemi kohta; 1996. aasta novembris esitasid nad aruande ja 1997. aasta veebruaris täiendatud aruande uute euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate (diameeter, paksus, kaal, värv, koostis ja serv) kohta; |
|
(5) |
uus Euroopa ühtne mündisüsteem peaks süvendama üldsuse usaldust ning hõlmama tehnoloogilisi uuendusi, mis aitaksid süsteemi muuta kindlaks, usaldusväärseks ja tõhusaks; |
|
(6) |
uue süsteemi omaksvõtmine üldsuse poolt on üks ühenduse mündisüsteemi põhieesmärke; üldsuse usaldus uue süsteemi vastu sõltub euromüntide füüsilistest omadustest ning seetõttu peaksid mündid olema võimalikult kasutajasõbralikud; |
|
(7) |
on konsulteeritud tarbijaühingute, Euroopa Pimedate Liidu ja müügiautomaaditööstuse esindajatega, et arvestada tähtsate kasutajakategooriate erinõudmisi; selleks et tagada tõrgeteta üleminek eurole ja teha uute mündisüsteemide omaksvõtmine kasutajatele hõlpsamaks, tuleb garanteerida, et münte on võimalik visuaalselt ja kompimise abil kergesti eristada; |
|
(8) |
uued euromündid on paremini eristatavad ja neid on kergem omaks võtta, kui nende diameeter ja nimiväärtus on omavahel seotud; |
|
(9) |
1- ja 2-euroste müntide suure väärtuse tõttu on pettusevõimaluste vähendamiseks vaja erilisi turvaelemente; praegu kasutatavaks tõhusaimaks turvaelemendiks peetakse tehnoloogiat, mis võimaldab münte valmistada kolmekihiliste ja kahevärvilistena; |
|
(10) |
mündi kaks külge, millest üks tähistab Euroopat ja teine liikmesriiki, väljendavad asjakohaselt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sõlmitud rahaliidu ideed ning võivad aidata Euroopa kodanikel münte paremini omaks võtta; |
|
(11) |
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 30. juunil 1994 vastu direktiivi 94/27/EÜ, ( 4 ) mis piirab nikli kasutamist teatavates toodetes, sest see võib mõnel juhul tekitada allergiat; kõnesolev direktiiv ei hõlma münte; inimeste tervise huvides kasutavad mõned liikmesriigid juba oma praegustes mündisüsteemides niklivaba sulamit Nordic Gold; uuele mündisüsteemile üleminekul on soovitatav müntide niklisisaldust vähendada; |
|
(12) |
seepärast tuleks põhimõtteliselt järgida eespool nimetatud rahapajade direktorite ettepanekut ning kohandada seda ainult hädavajalikul määral, et arvestada eelkõige oluliste kasutajakategooriate erinõudmisi ning vajadust vähendada müntide niklisisaldust; |
|
(13) |
euromüntide puhul ettenähtud tehniliste näitajate seas on soovituslikku laadi ainult mündi paksuse näitaja, kuna mündi tegelik paksus sõltub ettenähtud diameetrist ja kaalust, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Euromüntide esimene seeria koosneb kaheksast mündist nimiväärtusega 1 sent kuni 2 eurot, millel on järgmised tehnilised näitajad:
|
Nimiväärtus (eurodes) |
Diameeter (mm) |
Paksus (mm) (1) |
Kaal (g) |
Kuju |
Värvus |
Koostis |
Serv |
|
2 |
25,75 |
1,95 |
8,5 |
Ümmargune |
Rõngas: hõbedane |
Vask-nikkel (Cu75Ni25) |
Serval paiknev tekst Tihe rihveldus |
|
Keskmine osa: kuldne |
Kolmekihiline: nikkel-messing/nikkel/nikkel-messing CuZn20Ni5/Ni12/CuZn20Ni5 |
||||||
|
1 |
23,25 |
2,125 |
7,5 |
Ümmargune |
Rõngas: kuldne |
Nikkel-messing (CuZn20Ni5) |
Katkendlik rihveldus |
|
Keskmine osa: hõbedane |
Kolmekihiline: Cu75Ni25/Ni7/Cu75Ni25 |
||||||
|
0,50 |
24,25 |
►M1 1,88 ◄ |
►M1 7,8 ◄ |
Ümmargune |
Kuldne |
Nordic Gold Cu89Al5Zn5Sn1 |
►M1 Tihedalt hammastatud serv ◄ |
|
0,20 |
22,25 |
1,63 |
5,7 |
Ümmargune, mõningate sälkudega (“Hispaania lille” kujuline) |
Kuldne |
Nordic Gold Cu89Al5Zn5Sn1 |
Sile |
|
0,10 |
19,75 |
1,51 |
4,1 |
Ümmargune |
Kuldne |
Nordic Gold Cu89Al5Zn5Sn1 |
►M1 Tihedalt hammastatud serv ◄ |
|
0,05 |
21,25 |
1,36 |
3,9 |
Ümmargune |
Vaskne |
Vasega kaetud teras |
Sile |
|
0,02 |
18,75 |
1,36 |
3 |
Ümmargune |
Vaskne |
Vasega kaetud teras |
Sile, ühe soonega |
|
0,01 |
16,25 |
1,36 |
2,3 |
Ümmargune |
Vaskne |
Vasega kaetud teras |
Sile |
|
(1) Müntide paksusega seotud näitajad on soovituslikku laadi. |
|||||||
Artikkel 1a
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„käibemündid” – ringlusse lastavad euromündid, mille nimiväärtus ja tehniline kirjeldus on sätestatud artiklis 1; |
|
2) |
„tavamündid” – käibemündid, välja arvatud mälestusmündid; |
|
3) |
„mälestusmündid” – käibemündid, mille eesmärk on jäädvustada teatavat teemat, nagu on määratletud artiklis 1h. |
Artikkel 1b
Käibemüntidel on ühine Euroopa külg ja liikmesriiki äratuntavalt tähistav külg.
Artikkel 1c
1. Käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel ei korrata uuesti märget nimiväärtuse ega selle ükskõik millise osa kohta. Sellel ei korrata märget vääringu nimetuse ega selle ükskõik millise osa kohta, v.a juhul, kui selline märge tuleneb erinevast tähestikust.
2. Erandina lõikest 1 võib 2-eurose mündi serval olev kiri viidata mündi nimiväärtusele, kui kasutatakse numbrit „2” või sõna „euro” asjakohases tähestikus või mõlemat.
Artikkel 1d
Mis tahes nimiväärtusega käibemüntide liikmesriiki tähistavale küljele on märgitud mündi käibele lasknud liikmesriigi nimi või nime lühend.
Artikkel 1e
1. Käibemüntide liikmesriiki tähistaval küljel kujutatakse 12 tähest moodustunud sõõri, mis täielikult ümbritseb liikmesriiki tähistavat kujundust, sh aastaarvu ja märget emiteeriva liikmesriigi nime kohta. See ei takista teatavaid kujunduselemente ulatumast tähtede sõõri sisse, eeldusel et tähed on selged ja täielikult nähtavad. 12 tähte tuleks kujutada nii, nagu need on esitatud liidu lipul.
2. Käibemüntide liikmesriiki tähistava külje kujunduse valimisel võetakse arvesse, et euromündid on ringluses kõigis liikmesriikides, mille rahaühik on euro.
Artikkel 1f
1. Tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust võib muuta ainult üks kord viieteistkümne aasta jooksul, piiramata nende muudatuste tegemist, mis on vajalikud euro võltsimise ärahoidmiseks.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib tavamüntide liikmesriiki tähistava külje kujundust muuta, kui vahetub mündil osutatud riigipea. Asjaolu, et riigipea ametikoht on ajutiselt täitmata või riigipea ülesandeid täidetakse ajutiselt, ei anna täiendavat õigust sellise muudatuse tegemiseks.
Artikkel 1g
Emiteerivad liikmesriigid ajakohastavad oma tavamüntide liikmesriiki tähistavat külge, et täielikult järgida käesolevat määrust 20. juuliks 2062.
Artikkel 1h
1. Mälestusmüntide liikmesriigi kujundus erineb ringlusse lastavate tavamüntide kujundusest ning nendel jäädvustatakse üksnes olulisemaid riiklikke või üleeuroopalisi teemasid. Mälestusmüntidel, mille emiteerivad ühiselt kõik liikmesriigid, mille rahaühik on euro, jäädvustatakse üksnes kõige olulisemaid üleeuroopalisi teemasid ja nende kujunduses tuleb arvestada nende liikmesriikide põhiseadusest tulenevate võimalike nõuetega.
2. Mälestusmündi serval olev kiri on sama nagu tavamündi puhul.
3. Mälestusmüntide nimiväärtus võib olla üksnes 2 eurot.
Artikkel 1i
1. Liikmesriigid teavitavad üksteist käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kavandist, sh mündi serval olevast kirjast ning mälestusmüntide puhul prognoositud emissiooni mahust, enne selle kujunduse ametlikku kinnitamist.
2. Volitused käibemüntide uue või muudetud liikmesriiki tähistava külje kavandite kinnitamiseks antakse nõukogule, kes tegutseb kvalifitseeritud häälteenamuse alusel kooskõlas lõigetes 3–7 sätestatud korraga.
Käesolevas artiklis viidatud otsuste tegemisel peatatakse nende riikide hääletusõigus, mille rahaühik ei ole euro.
3. Lõike 1 kohaldamisel esitab emiteeriv liikmesriik nõukogule, komisjonile ja teistele liikmesriikidele, mille rahaühik on euro, käibemüntide uue kujunduse kavandi üldjuhul vähemalt kolm kuud enne kavandatud käibelelaskmiskuupäeva.
4. Seitsme päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud kavandi esitamist võib iga liikmesriik, mille rahaühik on euro, esitada nõukogule ja komisjonile saadetud põhjendatud arvamuses vastuväite münti emiteeriva liikmesriigi poolt esitatud kujunduse kavandi suhtes, kui nimetatud kujunduse kavand võib tõenäoliselt põhjustada selle liikmesriigi kodanike hulgas vastakaid reaktsioone.
5. Kui komisjon leiab, et kujunduse kavand ei vasta käesolevas määruses sätestatud tehnilistele nõuetele, esitab ta seitsme päeva jooksul pärast lõikes 3 osutatud kavandi esitamist nõukogule negatiivse hinnangu.
6. Kui nõukogule ei ole vastavalt lõigetes 4 ja 5 osutatud ajapiirangu jooksul esitatud põhjendatud arvamust ega negatiivset hinnangut, loetakse kavandi kinnitamise otsus nõukogu poolt vastu võetuks lõikes 5 osutatud ajapiirangu möödumisele järgneval päeval.
7. Kõigil muudel juhtudel teeb nõukogu viivitamata otsuse kavandi kujunduse kinnitamise kohta, v.a juhul, kui emiteeriv liikmesriik võtab seitsme päeva jooksul pärast põhjendatud arvamuse või negatiivse hinnangu esitamist esitatud kavandi tagasi ja teatab nõukogule oma kavatsusest esitada uus kujunduse kavand.
8. Komisjon avaldab kogu asjakohase teabe käibemüntide liikmesriiki tähistava külje uue kujunduse kohta Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 1j
Artikleid 1c, 1e ja 1d ning artikli 1h lõiget 2
a) ei kohaldata selliste käibemüntide suhtes, mis on emiteeritud või valmistatud enne 19. juulit 2012;
b) ei kohaldata üleminekuajal, mis lõpeb 20. juulil 2062, sellise kujunduse suhtes, mida 19. juulil 2012 juba kasutatakse seaduslikult käibemüntidel. Käibemündid, mis on emiteeritud või valmistatud üleminekuaja jooksul, võivad jääda piiratud aja jooksul kehtivaks seaduslikuks maksevahendiks.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas asutamislepinguga kui artikli 109k lõikest 1 ja protokollidest nr 11 ja 12 ei tulene teisiti.
( 1 ) EÜT C 208, 9.7.1997, lk 5 ja EÜT C 386, 20.12.1997, lk 12.
( 2 ) Arvamus on esitatud 25. juunil 1997 (EÜT C 205, 5.7.1997, lk 18).
( 3 ) Euroopa Parlamendi 6. novembri 1997. aasta arvamus (EÜT C 358, 24.11.1997, lk 24), nõukogu 20. novembri 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 23, 23.1.1998, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 17. detsembri 1997. aasta otsus (EÜT C 14, 19.1.1998).
( 4 ) EÜT L 188, 22.7.1994, lk 1.