EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01998R0974-20230101

Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 974/98, 3. mai 1998, euro kasutuselevõtu kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1998/974/2023-01-01

01998R0974 — ET — 01.01.2023 — 009.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 974/98,

3. mai 1998,

euro kasutuselevõtu kohta

(ELT L 139 11.5.1998, lk 1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

 M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2596/2000, 27. november 2000,

  L 300

2

29.11.2000

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2169/2005, 21. detsember 2005,

  L 346

1

29.12.2005

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1647/2006, 7. november 2006,

  L 309

2

9.11.2006

►M4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 835/2007, 10. juuli 2007,

  L 186

1

18.7.2007

►M5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 836/2007, 10. juuli 2007,

  L 186

3

18.7.2007

►M6

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 693/2008, 8. juuli 2008,

  L 195

1

24.7.2008

►M7

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 670/2010, 13. juuli 2010,

  L 196

1

28.7.2010

►M8

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 678/2013, 9. juuli 2013,

  L 195

2

18.7.2013

►M9

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 827/2014, 23. juuli 2014,

  L 228

3

31.7.2014

►M10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/1207, 12. juuli 2022,

  L 187

16

14.7.2022




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 974/98,

3. mai 1998,

euro kasutuselevõtu kohta



I OSA

MÕISTED

▼M2

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) 

osalevad liikmesriigid – lisa tabelis loetletud liikmesriigid;

b) 

õiguslikud vahendid – õigusnormid, haldusaktid, kohtuotsused, lepingud, ühepoolsed õigustoimingud, maksevahendid, välja arvatud pangatähed ja mündid, ning muud õigusliku toimega vahendid;

c) 

ümberarvestuskurss – lõplikult fikseeritud ümberarvestuskurss, mille nõukogu on vastavalt asutamislepingu artikli 123 lõike 4 esimesele lausele või selle artikli lõikele 5 vastu võtnud iga osaleva liikmesriigi vääringu suhtes;

d) 

eurole ülemineku päev – vastavalt olukorrale kas päev, millal asjaomane liikmesriik jõuab vastavalt asutamislepingu artikli 121 lõikele 3 kolmandasse etappi, või päev, millal jõustub liikmesriigile antud erandi asutamislepingu artikli 122 lõike 2 kohane tühistamine;

e) 

sularahavahetuse päev – päev, millal euro pangatähed ja mündid saavad osalevas liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks;

f) 

euroühik – artikli 2 teises lauses osutatud rahaühik;

g) 

riikide rahaühikud – osaleva liikmesriigi rahaühikud, nagu need ühikud on määratletud selles liikmesriigis eurole üleminekule eelneval päeval;

h) 

üleminekuperiood – eurole ülemineku päeval kell 00.00 algav ja sularahavahetuse päeval kell 00.00 lõppev ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm aastat;

i) 

omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aeg – eurole ülemineku päeval algav ajavahemik, mis ei ole pikem kui üks aasta ja mida võib kohaldada ainult selliste liikmesriikide suhtes, kus eurole üleminek ja sularahavahetus toimub samal päeval;

j) 

uuesti vääringustama – ühiku, milles on võlakiri sedastatud, vahetamine riigi rahaühikust euroühikusse, kuid mis ei muuda uuestivääringustamise kaudu ühtegi muud võlatingimust, mille suhtes kehtivad asjakohased liikmesriigi õigusaktid;

k) 

krediidiasutused – krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (mis käsitleb krediidiasutuste asutamist ja tegevust) ( 1 ) artikli 1 lõike 1 tähenduses. Nimetatud direktiivi artikli 2 lõikes 3 loetletud asutusi (välja arvatud postižiiroasutused) ei peeta käesolevas määruses krediidiasutusteks.

▼M2

Artikkel 1a

Iga liikmesriigi jaoks sätestatakse lisas eurole ülemineku päev, sularahavahetuse päev ja omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aeg, kui see on kohaldatav.

▼B



II OSA

OSALEVATE LIIKMESRIIKIDE VÄÄRINGUTE ASENDAMINE EUROGA

▼M2

Artikkel 2

Alates vastavatest eurole ülemineku päevadest on osalevate liikmesriikide vääring euro. Rahaühikuks on üks euro. Üks euro jaguneb sajaks sendiks.

▼B

Artikkel 3

Iga osaleva liikmesriigi vääring asendatakse euroga ümberarvestuskursi alusel.

Artikkel 4

Euro on Euroopa Keskpanga (EKP) ja osalevate liikmesriikide keskpankade arvestusühikuks.



III OSA

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 5

Üleminekuperioodi ajal kohaldatakse artikleid 6, 7, 8 ja 9.

Artikkel 6

1.  
Euro jagatakse riikide rahaühikutesse vastavalt ümberarvestuskurssidele. Riikide rahaühikute kõik allühikud säilitatakse. Arvestades käesoleva määruse sätteid, jätkatakse osalevate liikmesriikide finantsõiguslike aktide kohaldamist.
2.  
Kui õiguslikus vahendis viidatakse riigi rahaühikule, on see viide samamoodi kehtiv, kui vastavalt ümberarvestuskurssidele oleks viidatud euroühikule.

Artikkel 7

Iga osaleva liikmesriigi vääringu asendamine euroga ei muuda iseenesest õiguslikes vahendites asendamiskuupäeval olevat rahaühikut.

Artikkel 8

1.  
Kohustused, mis tuleb täita vastavalt õiguslikele vahenditele, mis sätestavad riigi rahaühiku kasutamise või on vääringustatud riigi rahaühikus, tuleb täita kõnealuses riigi rahaühikus. Kohustused, mis tuleb täita vastavalt õiguslikele vahenditele, mis sätestavad euroühiku kasutamise või on vääringustatud euroühikus, tuleb täita kõnealuses ühikus.
2.  
Lõike 1 sätteid kohaldatakse juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
3.  
Hoolimata lõike 1 sätetest võib võlgnik iga euroühikus või teatava osaleva liikmesriigi rahaühikus vääringustatud ja kõnealuse liikmesriigi piires kreeditori konto krediteerimise teel maksmisele kuuluva summa maksta kas euroühikus või kõnealuse riigi rahaühikus. Summa krediteeritakse kreeditori kontole tema konto rahaühikus, kusjuures kõik ümberarvestused tehakse ümberarvestuskursside alusel.
4.  

Hoolimata lõike 1 sätetest võib iga osalev liikmesriik võtta vajalikke meetmeid, et:

— 
kõnealuse liikmesriigi avaliku sektori käibelelastud võlakirjad, mis on vääringustatud tema rahaühikus ja lastud käibele vastavalt tema õigusaktidele, uuesti vääringustada euroühikus, nagu määratletud Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis. Kui liikmesriik on sellise meetme võtnud, võivad käibelelaskjad kõnealuse liikmesriigi rahaühikus vääringustatud võlakirja uuesti vääringustada euroühikus juhul, kui lepingutingimustega ei ole uuestivääringustamist selgesõnaliselt välistatud; käesolevat sätet kohaldatakse nii liikmesriigi avaliku sektori käibelelastud võlakirjade kui ka muude võlgnike käibelelastud võlakirjade ja teiste väärtpaberistatud võla vormide, mis on kapitaliturgudel vabalt kaubeldavad, ning rahaturu instrumentide suhtes,
— 
võimaldada oma töökorras vahetada arvestusühik riigi rahaühikust euroühikusse:
a) 

väärtpaberiturul pakutavaid investeerimisteenuseid käsitleva nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivi 93/22/EMÜ ( 2 ) lisa B jaos nimetatud instrumentide ning kaubaartiklite korrapärase vahetamise, kliiringu ja arveldamise turgudel ja

b) 

maksete korrapärase vahetamise, kliiringu ja arveldamise süsteemides.

5.  
Osalevad liikmesriigid võivad ainult kooskõlas ühenduse õigusaktidega sätestatud ajalise raamiga võtta vastu selliseid sätteid, mis ei sisaldu euroühiku kasutamist kehtestavas lõikes 4.
6.  
Osalevate liikmesriikide siseriiklikke õigusnorme, mis lubavad tasaarveldust, tasaarvestust või samasuguse mõjuga tehinguid või kehtestavad need, kohaldatakse rahaliste kohustuste suhtes hoolimata rahaühikust, milles kohustused on vääringustatud, kui see rahaühik on euroühik või riigi rahaühik, kusjuures kõik ümberarvestused tehakse ümberarvestuskursside alusel.

▼M2

Artikkel 9

Asjaomases osalevas liikmesriigis säilitavad riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed ja mündid oma seadusliku maksevahendi seisundi territooriumi piires, kus need kehtisid eurole ülemineku päevale eelnenud päeval.

▼M2

Artikkel 9a

Järgnev kehtib liikmesriikide suhtes, kus kohaldatakse omavääringu järkjärgulist käibelt kõrvaldamise aega. Omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise ajal loodud õiguslikes vahendites, mida kohaldatakse antud liikmesriigis, võib jätkuvalt viidata riigi rahaühikule. Selliseid viited tõlgendatakse kui viiteid euroühikule vastavate ümberarvestuskursside kohaselt. Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, tehakse selliste õiguslike vahendite alusel sooritatavad tehingud ainult euroühikus. Kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1103/97 sätestatud ümardamisreegleid.

Asjaomane liikmesriik piirab esimese lõigu kohaldamist ainult teatavate õiguslike vahendite või teatavates valdkondades vastu võetud õiguslike vahendite suhtes.

Asjaomane liikmesriik võib seda aega lühendada.

▼B



IV OSA

EURO PANGATÄHED JA MÜNDID

▼M2

Artikkel 10

Alates vastavatest sularahavahetuse päevadest lasevad EKP ja osalevate liikmesriikide keskpangad osalevates liikmesriikides käibele euros vääringustatud pangatähed.

Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, on need euros vääringustatud pangatähed ainsad pangatähed, millel on osalevates liikmesriikides seadusliku maksevahendi seisund.

Artikkel 11

Alates vastavast sularahavahetuse päevast lasevad osalevad liikmesriigid käibele euros või sendis vääringustatud münte, mis vastavad nimiväärtustele ja tehnilistele tingimustele, mida nõukogu võib kooskõlas asutamislepingu artikli 106 lõike 2 teise lausega ette näha. Ilma et see piiraks artikli 15 ja asutamislepingu artikli 111 lõike 3 alusel rahapoliitika küsimustes sõlmitud kokkulepete sätete kohaldamist, on need mündid ainsad mündid, millel on osalevates liikmesriikides seadusliku maksevahendi seisund. Ükski isik ei ole kohustatud ühegi üksikmakse puhul vastu võtma rohkem kui 50 münti, välja arvatud käibele laskev ametiasutus ja käibele laskva liikmesriigi õigusaktidega spetsiaalselt määratud isikud.

▼B

Artikkel 12

Osalevad liikmesriigid tagavad euro pangatähtede ja müntide järeletegemise ja võltsimise vastaste piisavate sanktsioonide olemasolu.



V OSA

LÕPPSÄTTED

▼M2

Artikkel 13

Artikleid 10, 11, 14, 15 ja 16 kohaldatakse igas osalevas liikmesriigis alates vastavast sularahavahetuse päevast.

Artikkel 14

Kui päeval, mis eelneb sularahavahetuse päevale, viidatakse olemasolevates õiguslikes vahendites riikide rahaühikutele, tõlgendatakse neid viiteid kui viiteid euroühikule vastavate ümberarvestuskursside kohaselt. Kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1103/97 sätestatud ümardamisreegleid.

▼B

Artikkel 15

1.  
Riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed ja mündid, nagu nimetatud artikli 6 lõikes 1, jäävad oma kehtimisterritooriumi piires seaduslikuks maksevahendiks mitte kauem kui kuus kuud ►M2  alates vastavast sularahavahetuse päevast ◄ ; seda ajavahemikku võib siseriiklike õigusaktidega lühendada.
2.  
Iga osalev liikmesriik võib kuni kuueks kuuks ►M2  alates vastavast sularahavahetuse päevast ◄ sätestada reeglid oma riigi rahaühikus vääringustatud pangatähtede ja müntide, nagu nimetatud artikli 6 lõikes 1, kasutamise kohta ja võtta kõik nende käibelt kõrvaldamise hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

▼M2

3.  
Pärast 1. jaanuari 2002 eurole üle minevate osalevate liikmesriikide krediidiasutused vahetavad oma klientide vastava liikmesriigi rahaühikus vääringustatud pangatähti ja münte lõikes 1 osutatud aja jooksul tasuta ülemmäära ulatuses, mille võib sätestada liikmesriigi õigusaktidega. Krediidiasutused võivad nõuda eelnevat teatamist, kui vahetatav kogus ületab liikmesriigi õigusaktidega sätestatud ülemmäära või selliste sätete puudumisel nende enda sätestatud ülemmäära, mille sätestamisel on arvesse võetud leibkonnale ettenähtud kogust.

Esimeses lõigus osutatud krediidiasutused vahetavad mitteklientidest isikute vastava liikmesriigi rahaühikus vääringustatud pangatähti ja münte tasuta ülemmäära ulatuses, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktidega või selliste sätete puudumisel nende enda poolt.

Liikmesriigi õigusaktidega võib piirata kahes eelnevas lõigus sätestatud kohustust teatud liiki krediidiasutustega. Liikmesriigi õigusaktidega võib seda kohustust laiendada ka teistele isikutele.

▼B

Artikkel 16

Kooskõlas osalevate liikmesriikide õigusaktide või tavadega jätkavad pangatähtede ja müntide vastavad käibelelaskjad nende poolt varem käibelelastud pangatähtede ja müntide ümbervahetamist euro vastu ümberarvestuskursi alusel.



VI OSA

JÕUSTUMINE

Artikkel 17

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas asutamislepinguga juhul, kui artikli 109k lõikest 1 ja protokollidest nr 11 ja 12 ei tulene teisiti.

▼M2




LISA



Liikmesriik

Eurole ülemineku päev

Sularahavahetuse päev

Liikmesriik kohaldab järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega

Belgia

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

Saksamaa

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

▼M7

Eesti

1. jaanuar 2011

1. jaanuar 2011

puudub

▼M2

Kreeka

1. jaanuar 2001

1. jaanuar 2002

puudub

Hispaania

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

Prantsusmaa

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

▼M10

Horvaatia

1. jaanuar 2023

1. jaanuar 2023

Ei

▼M2

Iirimaa

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

Itaalia

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

▼M4

Küpros

1. jaanuar 2008

1. jaanuar 2008

puudub

▼M8

Läti

1. jaanuar 2014

1. jaanuar 2014

puudub

▼M9

Leedu

1. jaanuar 2015

1. jaanuar 2015

puudub

▼M2

Luksemburg

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

▼M5

Malta

1. jaanuar 2008

1. jaanuar 2008

puudub

▼M2

Madalmaad

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

Austria

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

Portugal

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub

▼M3

Sloveenia

1. jaanuar 2007

1. jaanuar 2007

puudub

▼M6

Slovakkia

1. jaanuar 2009

1. jaanuar 2009

puudub

▼M2

Soome

1. jaanuar 1999

1. jaanuar 2002

puudub



( 1 ) EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).

( 2 ) EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27. Direktiiv on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/26/EÜ (EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7).

Top