EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01998R0850-20140101
Council Regulation (EC) No 850/98 of 30 March 1998 for the conservation of fishery resources through technical measures for the protection of juveniles of marine organisms
Consolidated text: Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998 , kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu
Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998 , kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu
1998R0850 — ET — 01.01.2014 — 011.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, p.1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
No |
page |
date |
||
|
L 38 |
6 |
12.2.1999 |
||
|
L 168 |
1 |
3.7.1999 |
||
|
L 328 |
9 |
22.12.1999 |
||
|
L 100 |
3 |
20.4.2000 |
||
|
L 148 |
1 |
22.6.2000 |
||
|
L 102 |
16 |
12.4.2001 |
||
|
L 137 |
1 |
19.5.2001 |
||
|
L 97 |
30 |
1.4.2004 |
||
|
L 252 |
2 |
28.9.2005 |
||
|
L 345 |
5 |
28.12.2005 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 579/2011, 8. juuni 2011, |
L 165 |
1 |
24.6.2011 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 227/2013, 13. märts 2013, |
L 78 |
1 |
20.3.2013 |
|
|
L 354 |
86 |
28.12.2013 |
||
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 850/98,
30. märts 1998,
kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:|
(1) |
määrus (EÜ) nr 894/97 ( 4 ) on määruse (EMÜ) nr 3094/86 (millega sätestatakse teatavad tehnilised meetmed kalavarude kaitseks) konsolideeritud versioon ning kõnealust määrust on sageli ja oluliselt muudetud; |
|
(2) |
määruse (EMÜ) nr 3094/86 kohaldamisel on ilmnenud teatavaid puudujääke, mille tagajärjeks on kohaldamis- ja jõustamisprobleemid, mis tuleks lahendada, vähendades eelkõige erinevate võrgusilma suurust käsitlevate nõuete arvu, jättes välja kaitsealuste liikide põhimõtte, piirates erineva silmasuurusega pardalhoitavate võrkude arvu; seepärast on otstarbekas asendada määrus (EÜ) nr 894/97, välja arvatud selle artiklid 11, 18, 19 ja 20, uue tekstiga; |
|
(3) |
tehniliste kaitsemeetmete kehtestamiseks on vaja määratleda teatavad põhimõtted ja teatav kord ühenduse tasandil selleks, et iga liikmesriik saaks korraldada kalapüüki oma jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates meredes; |
|
(4) |
on vaja luua tasakaal kalapüügi meetodite mitmekesisusele vastavate kaitsemeetmete ja lihtsalt kohaldatavate ühtsete eeskirjade vajaduse vahel; |
|
(5) |
asutamislepingu artikli 130r lõikega 2 on kehtestatud põhimõte, et keskkonnakaitsenõuded tuleb integreerida ühenduse kõigisse meetmetesse, eriti ettevaatusprintsiipi silmas pidades; |
|
(6) |
mereorganismide merre tagasilaskmist tuleks vähendada nii palju kui võimalik; |
|
(7) |
tuleks sätestada noorkalade elualade kaitse, võttes arvesse asjaomaste vööndite konkreetseid bioloogilisi tingimusi; |
|
(8) |
nõukogu on kehtestanud direktiiviga 92/43/EMÜ ( 5 ) loomade ja taimede looduslike elupaikade ja kasvukohtade kaitsemeetmed; käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate mereorganismide loetelu sisaldab liike, mis kuuluvad kõnealuse direktiivi nõuete kohaselt kaitse alla; |
|
(9) |
25. oktoobril 1996 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni komisjoni teatise kohta, mis käsitleb ühise kalanduspoliitika tehniliste meetmete rakendamist; |
|
(10) |
mere bioloogiliste ressursside kaitse ja kalavarude tasakaalustatud kasutamise tagamiseks tuleks nii kalurite kui tarbijate huvides kehtestada tehnilised kaitsemeetmed, täpsustades muu hulgas teatavate liikide püüdmiseks sobivad võrgusilma suurused ja võrgusilma kombinatsioonid ning püügivahendite muud omadused, mereorganismide miinimumsuurused ja püügipiirangud teatavatel aladel ja teatavatel perioodidel ning teatavate püüniste ja varustusega; |
|
(11) |
teadusuuringute tulemusi silmas pidades tuleks kehtestada sätted veetavate püüniste võrgusilmade suurendamiseks teatavat liiki mereorganismide püügi puhul, lisaks sellele tuleks kehtestada sätted ruudukujuliste silmadega võrkude kohustuslikuks kasutamiseks, sest sellise abinõu tähtsus noorte mereorganismide püügi vähendamisel võib olla oluline; |
|
(12) |
et vältida üha väiksemate silmadega seisevvõrkude kasutamist, mille tagajärjel suureneb asjaomaste sihtliikide noorvormide suremus, tuleb kehtestada seisevvõrkude silmasuurused; |
|
(13) |
väljapüügi liigiline koostis ja sellega seonduvad püügitavad on eri geograafilistes piirkondades erinevad; selliste erinevuste tõttu on kõnealustes piirkondades õigustatud erinevate abinõude kohaldamine; |
|
(14) |
teatavaid kalajahuks või kalaõliks töödeldavaid liike võib püüda väikeste silmadega võrkudega, tingimusel et selline püük ei mõju teistele liikidele ebasoodsalt; |
|
(15) |
väikseimat võrgusilma suurust tuleb kasutada nende liikide puhul, mis moodustavad olulise osa ühenduse laevastiku lastidest, ja nende liikide puhul, mis jäävad pärast merre tagasilaskmist ellu; |
|
(16) |
liigi alammõõt peaks vastama kõnealuse liigi puhul kasutatava võrgusilma suuruse selektiivsusele; |
|
(17) |
määratleda tuleks mereorganismide suuruse mõõtmise viis; |
|
(18) |
noorte heeringate kaitseks tuleks vastu võtta kilupüüki ja kilu pardal hoidmist käsitlevad erisätted; |
|
(19) |
võtmaks arvesse kalapüügitraditsioone teatavates piirkondades, tuleks vastu võtta anšooviste ja tuunide püüki ja pardal hoidmist käsitlevad erisätted; |
|
(20) |
tagamaks kontrolli konkreetsetele tingimustele vastavate laevade püügitegevuse üle teatavates piirkondades, on sellistesse piirkondadesse pääsemise tingimuseks püügiluba, nagu on osutatud nõukogu 27. juuni 1994. aasta määruses (EÜ) nr 1627/94, millega nähakse ette kalapüügilube käsitlevad üldsätted; ( 6 ) |
|
(21) |
juhul kui mereimetajate läheduses olevate kalaparvede puhul kasutatakse seinnootasid, võivad need imetajad saagi hulka sattuda ja hukkuda; nõuetekohase kasutamise korral on seinnoodaga püük siiski tulemusrikas püügimeetod, mida võib kasutada üksnes sihtliikide püüdmiseks; seepärast tuleb mereimetajate ümbritsemine seinnoodaga ära keelata; |
|
(22) |
selleks et vältida teadusuuringute, kalavarude asustamise või ümberasustamise takistamist, ei peaks käesolevat määrust kohaldama kõnealuse tegevuse raames vajalike toimingute suhtes; |
|
(23) |
nõukogu 22. septembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 2930/86, milles määratletakse kalalaevade omadused, ( 7 ) ja nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2847/93 ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatava kontrollisüsteemi loomise kohta, ( 8 ) sisaldavad teatavaid kaitsemeetmeid ja seepärast pole neid vaja korrata; |
|
(24) |
kui kalavarude kaitsmine on tõsises ohus, peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema lubatud võtta asjakohaseid ajutisi meetmeid; |
|
(25) |
täiendavaid rangelt kohaliku iseloomuga siseriiklikke meetmeid võib säilitada või vastu võtta pärast seda, kui komisjon on kontrollinud nende vastavust ühenduse õigusaktidele ja ühisele kalanduspoliitikale; |
|
(26) |
kui käesoleva määruse rakendamiseks on vaja üksikasjalikke eeskirju, tuleks sellised eeskirjad määruse (EMÜ) nr 3760/92 ( 9 ) artiklis 18 sätestatud korras vastu võtta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevat määrust, millega kehtestatakse tehnilised kaitsemeetmed, kohaldatakse kalavarude püügi ja lossimise suhtes, mis leiab aset liikmesriikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla kuuluvates meredes, mis asuvad ühes artiklis 2 täpsustatud piirkondadest, välja arvatud artiklites 26 ja 33 sätestatud teistsugustel juhtudel.
Artikkel 1a
Artikli 4 lõike 2 punktis c, artikli 46 lõike 1 punktis b ja I lisa joonealuses märkuses 5 asendatakse sõna „ühendus” või selle käändevorm sõnaga „liit” vastavas käändes ning vajadusel tehakse lauses asendamisest tulenevaid grammatilisi kohandusi.
I JAOTIS
MÕISTED
Artikkel 2
1. Käesolevas määruses on mered määratletud järgmiselt.
a) Piirkond 1
Kõik veed, mis asuvad põhja ja lääne pool joont, mis läbib punkti asukohaga 48o põhjalaiust ja 18o läänepikkust ja jätkub sealt otse põhja suunas punktini 60o põhjalaiust, sealt otse ida suunas punktini 5o läänepikkust, sealt otse põhja suunas punktini 60o 30′ põhjalaiust, sealt otse ida suunas punktini 4o läänepikkust, sealt otse põhja suunas punktini 64o põhjalaiust ning sealt otse ida suunas Norra rannikuni.
b) Piirkond 2
Kõik veed, mis asuvad punktist 48o põhjalaiust põhja pool, välja arvatud piirkonnas 1 ja püügirajoonide ICES IIIb, IIIc ja IIId veed.
c) Piirkond 3
Kõik ICES VIII ja IX alarajooni kuuluvad veed.
d) Piirkond 4
Kõik ICES X alarajooni kuuluvad veed.
e) Piirkond 5
Kõik Kesk-Atlandi idaosa rajoonidesse 34.1.1, 34.1.2, 34.1.3 ja CECAF-piirkonna kalastusvööndi 34 alarajooni 34.2.0 kuuluvad veed.
f) Piirkond 6
Kõik Prantsuse Guajaana departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.
g) Piirkond 7
Kõik Prantsuse Martinique'i ja Guadeloupe'i departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.
h) Piirkond 8
Kõik Prantsuse Réunion’i ja Mayotte’i departemangu rannalähedased veed, mis kuuluvad Prantsusmaa jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla.
i) Piirkond 9
Kõik Musta mere veed, mis vastavad geograafilisele alapiirkonnale 29, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1343/2011 (mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas) ( 10 ) I lisas ja resolutsioonis GFCM/33/2009/2.
2. Käesolevas määruses lühenditega „ICES” ja „CECAF” tähistatud geograafilised piirkonnad on vastavalt Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu ja Ida-Atlandi keskosa kalanduskomitee määratletud piirkonnad. Neid on kirjeldatud komisjoni teatistes nr 85/K 335/02 ( 11 ) ja nr 85/K 347/05 ( 12 ), kui hilisematest muudatustest ei tulene teisiti.
3. Lõikes 1 osutatud piirkonnad võib artiklis 48 sätestatud korras jagada geograafilisteks piirkondadeks, võttes eelkõige aluseks lõikes 2 osutatud määratlused.
4. Käesoleva määruse kohaldamisel, olenemata lõikest 2:
— piirneb Kattegat põhjas joonega, mis ulatub Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt edasi Rootsi ranniku lähima punktini, ning lõunast joonega, mis ulatub Hasenøre Headist Gniben Pointini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Headist Kullenini,
— piirneb Skagerrak läänes joonega, mis ulatub Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani, ja lõunas joonega, mis ulatub Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini,
— hõlmab Põhjameri ICES IV alarajooni, sellega külgneva ICES IIa rajooni osa, mis jääb 64o põhjalaiusest lõunasse, ja ICES IIIa rajooni selle osa, mis pole teises taandes esitatud Skagerraki määratlusega hõlmatud.
Artikkel 3
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
a) |
mereorganismid — kõik merekalad, sealhulgas anadroomsed ja katadroomsed liigid meres elamise ajal, koorikloomad ja limused ja nende osad; |
|
b) |
veetava võrgu võrgusilma suurus — pardal oleva võrgu pära või võrgupikenduse võrgusilma suurus, mis on veetava võrguga ühendatud või sobib sellega ühendamiseks. Võrgusilma suurus määratakse määruses (EMÜ) nr 2108/84 ( 13 ) sätestatud korras. Käesolevat võrgusilma suuruse mõistet ei kohaldata ruudukujuliste silmadega võrgu võrgusilma suuruse suhtes; |
|
c) |
mitmekordsest niidist võrk — vähemalt kahest niidist koosnev võrk, mille niite on võimalik sõlmede vahel üksteisest eraldada niidi struktuuri kahjustamata; |
|
d) |
ruudukujuliste silmadega võrk — võrgukonstruktsioon, mille võrgusilmade osad sirgjoonelised read on võrgu pikiteljega paralleelsed ja osad sellega risti; |
|
e) |
ruudukujuliste silmadega selektiivluugi või -akna võrgusilma suurus — veetavasse võrku asetatud paneeli või akna suurim määratletav võrgusilma suurus. Võrgusilma suurus määratakse määruses (EMÜ) nr 2108/84 sätestatud korras; |
|
f) |
sõlmedeta võrk — võrk, mille ligikaudu võrdse pikkusega külgedega võrgusilmade nurgad moodustatakse võrgusilma kahe kõrvutise külje niitide põimimisel; |
|
g) |
seisevvõrgud ja nakkevõrgud — kinnitatud püügivahendid, mis koosnevad ühest võrgutükist ja on mere põhja kinnitatud või selliseks kinnitamiseks sobivad; |
|
h) |
abarad — kinnitatud püügivahendid, mis koosnevad vähemalt kahest ühendatult ja samasuunaliselt ühe selise külge riputatud võrgust ja on mere põhja kinnitatud või selliseks kinnitamiseks sobivad. |
II JAOTIS
VÕRGUD JA NENDE KASUTAMISTINGIMUSED
I PEATÜKK
VEETAVAID PÜÜNISEID KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 4
1. Iga I–V lisas nimetatud piirkonna või geograafilise piirkonna jaoks on, vajadusel olenevalt ajavahemikust, iga võrgusilma suuruskategooria püügiliigid need, mis on määratletud asjakohases lisas.
2.
a) Püügireisil on keelatud kasutada rohkem kui ühte võrgusilma suuruskategooriasse kuuluvate veetavate püüniste kombinatsioone:
— piirkondades 1 ja 2 tervikuna, v.a Skagerrak ja Kattegat, ning vajadusel olenevalt ajavahemikust, kui kasutatavate püüniste võrgusilmade suurus ei ole vastavuses rohkem kui ühe VIII lisas sätestatud võrgusilma suuruste lubatud kombinatsiooniga, ja
— piirkonnas 3, v.a ida pool 7o 23′48″ läänepikkust asuv ICES IXa rajoon, kui kasutatavate püüniste võrgusilmade suurus ei ole vastavuses rohkem kui ühe IX lisas sätestatud võrgusilma suuruste lubatud kombinatsiooniga;
b) kõikides III, IV ja V lisas nimetatud piirkondades ja geograafilistes piirkondades, vajadusel olenevalt ajavahemikust, on püügireisil lubatud kasutada asjakohases lisas kindlaksmääratud võrgusilma suuruskategooriasse kuuluvate veetavate püüniste mis tahes kombinatsiooni;
c) kalalaevade kaptenid, kes püügireisil ei täida püügipäevikut vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 sätetele, ei või nimetatud reisil ühenduse kalastusvetes kasutada ühtki veetavate püüniste kombinatsiooni, kus on üle ühe võrgusilma suuruskategooria. Seda nõuet ei kohaldata püügireiside suhtes, mis toimuvad piirkondade 4, 5 ja 6 ühenduse kalastusvetes;
d) laevade pardal võib püügireisil olla sellistesse võrgusilma suuruskategooriatesse kuuluvate veetavate püüniste mis tahes kombinatsioon, mis ei vasta punktides a ja b sätestatud tingimustele, kui nimetatud püünised on soritud ja stoovitud kooskõlas määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõike 1 sätetega. Kõiki eespool nimetatud sätete kohaselt sorimata ja stoovimata veetavaid püüniseid käsitletakse kasutusel olevatena;
e) kui üks kalalaev või mitu kalalaeva veavad ühel ja samal ajal rohkem kui üht võrku, peavad nende võrgusilmad kuuluma ühte ja samasse suuruskategooriasse;
f) selliste veetavate püüniste kasutamine, mille võrgusilma suurus on:
— alla 16 mm, on keelatud piirkonnas 3, v.a ida pool 7o 23′48″ läänepikkust asuvas ICES IXa rajoonis,
— alla 40 mm, on keelatud ida pool 7o 23′48″ läänepikkust asuvas ICES IXa rajoonis,
— alla 20 mm, on keelatud piirkondades 4 ja 5,
— alla 45 mm, on keelatud piirkonnas 6.
3. Kalalaevade kaptenid, kes ei täida püügipäevikut vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 sätetele, ei tohi püügireisil kalastada rohkem kui ühes I–V lisas nimetatud piirkonnas või geograafilises piirkonnas. Seda nõuet ei kohaldata laevade suhtes, mis kasutavad püügireisil ainult selliseid veetavaid püüniseid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm.
4.
a) Püügireisil, milleks kasutatakse rohkem kui ühte võrgusilma suuruskategooriasse kuuluvate veetavate püüniste mis tahes kombinatsiooni, on lossimine keelatud järgmistel juhtudel:
i) saak on püütud piirkondadest 1 või 2, v.a Skagerrak ja Kattegat, ning kõigi kasutatud püüniste võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, kui pardal hoitava saagi protsentuaalne koostis ei vasta X lisa A osas sätestatud asjakohastele tingimustele; või
ii) saak on püütud Skagerrakis ja Kattegatis ning kõigi kasutatud püüniste võrgusilma suurus on vähemalt 90 mm, kui pardal hoitava saagi protsentuaalne koostis ei vasta X lisa B osas sätestatud asjakohastele tingimustele; või
iii) saak on püütud piirkonnast 3, v.a ida pool 7o 23′48″ läänepikkust asuv ICES IXa rajoon, ning kõigi kasutatud püüniste võrgusilma suurus on vähemalt 70 mm, kui pardal hoitava saagi protsentuaalne koostis ei vasta XI lisa A osas sätestatud asjakohastele tingimustele; või
iv) saak on püütud ida pool 7o 23′48″ läänepikkust asuvas ICES IXa rajoonis, ning kõigi kasutatud püünise võrgusilma suurus on vähemalt 55 mm, kui pardal hoitava saagi protsentuaalne koostis ei vasta XI lisa B osas sätestatud asjakohastele tingimustele;
b) Kui kalastusreisi ajal kasutatakse ainult ühesuguse võrgusilma suurusega veetavaid võrke, on lossimine keelatud juhul, kui I–V lisas nimetatud piirkondadest või geograafilistelt aladelt püütud ja pardal hoitav saak ei vasta asjaomases lisas sätestatud vastavatele tingimustele.
5.
a) Sihtliikide ja teiste liikide protsendimäära saamiseks liidetakse kokku kõigi pardal hoitavate või ümberlaaditud sihtliikide ja teiste liikide kogused, nii nagu on sätestatud I–V lisas;
b) pardal hoitavate sihtliikide ja teiste liikide protsendimäära arvutamise üksikasjalikud eeskirjad, mis on püütud püünise või püünistega, mida on üheaegselt vedanud rohkem kui üks kalalaev, koostatakse artiklis 48 sätestatud korras.
6. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande käesolevas artiklis, artiklis 15 ja asjakohastes lisades kehtestatud tingimuste kohaldamise kohta enne 31. maid 2001. Komisjon esitab nimetatud aruannete põhjal asjakohased ettepanekud. Nõukogu teeb ettepaneku põhjal otsuse enne 31. oktoobrit 2001.
Artikkel 5
1. I–V, X ja XI lisas osutatud protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või maalelaadimisel.
2. Juhul kui lõikes 1 osutatud protsendimääri arvutatakse laeva kohta, millest osa mereorganisme on ümber laaditud, võetakse arvesse ka ümberlaaditud kogused.
3. Kalalaevade kaptenid, kes ei täida logiraamatut vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 6 sätetele, ei või mereorganisme ümber laadida ühelegi teisele laevale ega võta ümberlaaditud mereorganisme vastu üheltki teiselt laevalt.
4. Lõikes 1 osutatud protsendimäärad võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.
▼M6 —————
6. Käesoleva artikli kohaldamisel saadakse terve norra salehomaari kaal tema saba kaalu korrutamisel kolmega.
Artikkel 6
1.
a) Keelatud on pardal hoida või kasutada põhjatraale, taani nootasid või muid samalaadseid veetavaid võrke, mille noodapära stricto sensu ümbermõõt, jättes välja liitekohad ja palistused, on mis tahes suunas üle 100 võrgusilma. Käesolevat sätet kohaldatakse põhjatraalide, taani nootade või muude samalaadsete veetavate võrkude puhul, mille võrgusilma suurus on 90—119 millimeetrit.
b) Esimest punkti ei kohaldata piimtraalide suhtes.
2. Ühegi noodapära stricto sensu mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu võrgusilmade arv ei tohi eestpoolt tahapoole kasvada. Käesolevat sätet kohaldatakse kõigi veetavate võrkude suhtes, mille võrgusilma suurus on vähemalt 55 millimeetrit.
3. Võrgujätku või -pikenduse mis tahes suunas mõõdetud ümbermõõdu võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud, peab olema vähemalt sama suur kui noodapära stricto sensu esiotsa ümbermõõdusuurim võrgusilmade arv, palistuste võrgusilmad välja arvatud. Käesolevat sätet kohaldatakse kõigi veetavate võrkude suhtes, mille võrgusilma suurus on vähemalt 55 millimeetrit.
Artikkel 7
1.
a) Kõigisse veetavatesse võrkudesse võib asetada ruudukujuliste silmadega selektiivaknad, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 millimeetrit.
b) Samas võib iga põhjatraali, taani nooda või muu samalaadse veetava võrgu, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit, varustada selektiivakendega, mis on lubatud nõukogu 12. juuni 1986. aasta määrusega (EMÜ) nr 1866/86, millega sätestatakse teatavad tehnilised meetmed Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ja Sundi kalavarude kaitseks ( 14 ).
2. Ruudukujuliste silmadega selektiivaken
a) asetatakse võrgu ülemisse poolde või ülemisele võrgulinale võrgujätku ette või mistahes võrgujätku ja võrgupära tagumise osa vahele;
b) ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega;
c) on vähemalt kolm meetrit pikk, välja arvatud juhul, kui ta on ühendatud võrkudega, mida veab vähem kui 112 kW võimsusega laev; sellisel juhul peab selektiivaken olema vähemalt kaks meetrit pikk;
d) koosneb sõlmedeta võrgust või võrgust, mille sõlmed ei libise, ja asetakse võrku nii, et võrgusilmad on kogu püügi aja täielikult avatud;
e) on tehtud nii, et võrgusilmade arv selektiivakna eesmises silmareas on sama suur või suurem kui võrgusilmade arv selektiivakna tagumises silmareas.
3. Kui ruudukujuliste silmadega selektiivaken asetatakse võrgu kokkutõmbamata osasse, on selektiivakna iga külje ja sellega külgneva võrgu palistuse vahel kuni viis avatud rombikujulist võrgusilma.
Kui ruudukujuliste silmadega selektiivaken asetatakse osaliselt või tervikuna võrgu kokkutõmmatud osasse, on selektiivakna tagumise silmarea ja sellega külgneva võrgupalistuse vahel kuni viis avatud rombikujulist võrgusilma.
4. Olenemata lõike 1 punktist a varustatakse iga põhjatraal, taani noot või muu samalaadne veetav võrk, mille silma suurus on 70—79 millimeetrit, ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga, mille silma suurus on vähemalt 80 millimeetrit.
5. Olenemata lõike 1 punktist a, pole pardal lubatud hoida mingiski koguses perekonda Pandalus kuuluvaid koorikloomi, kes on püütud veetava põhjavõrguga, mille silma suurus on 32-54 millimeetrit, kui võrk ei ole varustatud ruudukujuliste silmadega selektiivruudu või -aknaga, mille võrgusilma suurus on vähemalt 70 millimeetrit ►M6 või sorteerimisvõrega, mille kasutus kehtestatakse artiklis 46 sätestatud tingimustel ◄ .
6. Lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimusi kohaldatakse ainult piirkondades 1 ja 2.
7. Võrgu mis tahes osasse asetatud ruudukujuliste silmadega võrgu silmade mõõtmeid ei võeta veetava võrgu silmade suuruse hindamisel arvesse.
Artikkel 8
1. Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna üle 8 millimeetri paksusest üheniidilisest võrgumaterjalist.
2. Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna mitmeniidilisest võrgumaterjalist, kui mitmeniidilised kimbud ei ole ligikaudu võrdse paksusega ja kui mitme niidi paksus võrgusilma küljel kokku ei ole üle 12 millimeetri.
3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata pelaagiliste traalnootade suhtes.
Artikkel 9
1. Keelatud on pardal hoida või kasutada veetavaid võrke, mille pära koosneb osaliselt või tervikuna võrgumaterjalist, mille võrgusilmad ei ole ruudu- või rombikujulised.
2. Lõiget 1 ei kohaldata selliste veetavate võrkude suhtes, mille võrgusilma suurus võrgu päras on 31 millimeetrit või vähem.
Artikkel 10
Tragide suhtes ei kohaldata artikli 4 sätteid. Kui pardal hoitakse tragisid, on kalastusreisi ajal siiski keelatud
a) mereorganisme ümber laadida ja
b) jätta pardale või lossida mis tahes kogust mereorganisme, kui vähemalt 95 % nende massist ei moodusta kahepoolmelised karploomad.
II PEATÜKK
SEISEVVÕRKE KÄSITLEVAD SÄTTED
Artikkel 11
1. VI ja VII lisas nimetatud piirkondades või geograafilistes piirkondades on, vajadusel sõltuvalt ajavahemikust, seisevvõrkude, nakkevõrkude ja abarate kasutamine või pardal hoidmine keelatud, kui
a) kõnealuse võrguga püütud ja pardal hoitav saak sisaldab sihtliike alla 70 %;
— seisevvõrkude ja nakkevõrkude võrgusilma suurused ei vasta asjakohases lisas sätestatud kategooriatele,
— abarate kõige väiksemate võrgusilmadega võrguosa silmade suurus ei vasta asjakohases lisas sätestatud kategooriatele.
Kohaldatakse kõnealust erandit, ilma et see piiraks artikli 34b lõike 2 punkti c kohaldamist.
2. Sihtliikide miinimumprotsendi saamiseks liidetakse kõigi püütud sihtliikide kogused kokku.
Artikkel 11a
Piirkonnas 9 on ankurdatud seisevvõrkude silmasuurus hariliku kammelja püügil vähemalt 400 millimeetrit.
Artikkel 12
1. Artikli 11 lõikes 1 osutatud protsendimäärad arvutatakse suhtarvudena kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või maalelaadimisel.
2. Lõikes 1 osutatud protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal.
Artikkel 13
Artikleid 11 ja 12 ei kohaldata lõheliste, silmude ja pihklaste suhtes.
III PEATÜKK
VÕRKE JA NENDE KASUTAMISTINGIMUSI KÄSITLEVAD ÜLDSÄTTED
Artikkel 14
Sortimine toimub kohe pärast loomuse väljavõtmist võrgust või võrkudest.
Artikkel 15
1. I–VII, X ja XI lisas sätestatud protsendimäärasid ületavaid püütud mereorganismide koguseid ei tohi lossida, vaid need lastakse enne seda merre tagasi.
2. Kogu püügireisi ajal ja pärast saagi sorteerimist on I–VII lisas määratletud sihtliikide osakaal pardal vähemalt pool nendes lisades osutatud sihtliikide miinimumprotsendist.
3. Kalalaevade kaptenid, kes peavad täitma püügipäevikut, tagavad, et I–VII, X ja XI lisas sätestatud sihtliikide miinimumprotsendid peab saavutama 24 tundi pärast püügireisi algust, ajaks, mil toimub püügipäeviku täitmine vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklis 6 kehtestatud tingimustele.
4. Kui laev siseneb püügireisil uuesti I–V lisas nimetatud piirkonda või geograafilisse piirkonda, peab nimetatud piirkonnas või geograafilises piirkonnas püügireisi jooksul varem püütud ja pardal hoitavate sihtliikide miinimumprotsendid, nagu need on sätestatud I–VII, X ja XI lisas, saavutama kahe tunni jooksul.
Artikkel 16
Vahendeid, mis võiksid võrgu mis tahes osas võrgusilmi ummistada või muul viisil nende suurust oluliselt vähendada, pole lubatud kasutada.
Käesolevad sätted ei välista teatavate vahendite kasutamist, mille nimekiri ja tehnilised kirjeldused koostatakse artiklis 48 osutatud korras.
III JAOTIS
MEREORGANISMIDE ALAMMÕÕDUD
Artikkel 17
Mereorganism on alamõõduline juhul, kui tema mõõtmed on XII ja XIIa lisas asjakohase liigi ja asjakohase geograafilise piirkonna jaoks sätestatud mõõtmetest väiksemad.
Artikkel 18
1. Mereorganismi suurust mõõdetakse vastavalt XIII lisa sätetele.
2. Kui on sätestatud rohkem kui üks mereorganismi suuruse mõõtmisviis, loetakse organism alammõõdule vastavaks, kui ükskõik millist neist viisidest kasutades saadakse tulemuseks vastava alammõõduga võrdne või sellest suurem suurus.
3. Mistahes liiki homaare, languste, kahepoolmelisi karploomi ja tigusid, kelle alammõõt on kehtestatud XII lisas, võib pardal hoida ja lossida ainult tervena.
4.
a) Lõkspüüniste või kalakorvidega püütud taskukrabisaagist võib mis tahes kalastusreisi ajal pardale jäetud või mis tahes kalastusreisi lõpus lossitud taskukrabide üldsaagi või saagi osade massist olla kehast eraldunud krabisõrgu maksimaalselt 1 %.
b) Muude püügivahenditega (välja arvatud lõkspüünised või kalakorvid) püütud taskukrabisaagist võib kalastusreisi mis tahes etapis jätta pardale või mis tahes kalastusreisi lõpus lossida maksimaalselt 75 kg kehast eraldunud krabisõrgu.
Artikkel 19
1. Alamõõdulisi mereorganisme ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid need tuleb kohe merre tagasi heita.
2. Lõiget 1 ei kohaldata
a) sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide ja makrellide suhtes 10 % ulatuses iga sellise liigi pardal hoitava kogusaagi eluskaalust. Alamõõduliste sardiinide, anšooviste, heeringate, stauriidide ja makrellide protsendimäär arvutatakse suhtarvuna kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust pärast sortimist või maalelaadimisel. Protsendimäära võib arvutada ühe või mitme valikproovi põhjal. 10 % piirmäära ei või ületada ümberlaadimise, lossimise, transportimise, säilitamise, esitlemise ega müügi ajal;
b) mereorganismide suhtes, mida I–V lisas pole määratletud alla 16 millimeetrise või 16–31 millimeetrise võrgusilmakategooria sihtliikidena ja mis on püütud veetava püünisega, mille võrgusilma suurus on alla 32 millimeetri, tingimusel et nimetatud organisme ei sordita, müüda, esitleta ega pakuta müügiks inimtoiduna kasutamiseks.
3. Elussöödaks püütud alamõõdulisi sardiine, anšooviseid, stauriide ja makrelle võib pardal siiski hoida, tingimusel et neid hoitakse elus.
4. Lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata piirkonnas 9.
IIIa
JAOTIS
MEETMED TAGASIHEITE VÄHENDAMISEKS
Artikkel 19a
Valikulise püügi keeld
1. Piirkondades 1, 2, 3 ja 4 on püügitoimingute ajal keelatud selliste kvoodiga hõlmatud liikide tagasiheide, mida võib seaduslikult lossida.
2. Lõikes 1 osutatud sätted ei piira käesolevas määruses ega mis tahes muus kalandusalases liidu õigusaktis sätestatud kohustusi.
Artikkel 19b
Püügipiirkonnast lahkumise nõue ja tagasiheite keeld
1. Kui piirkondades 1, 2, 3 ja 4 püütud alamõõduliste makrellide, heeringate ja stauriidide kogus ühes loomuses ületab 10 % kogu püütud kalakogusest, lahkub laev püügipiirkonnast.
2. Piirkondades 1, 2, 3 ja 4 on keelatud makrelli, heeringat ja stauriidi püünisest enne vabastada, kui võrk on täielikult võetud kalalaeva pardale, mille tulemuseks on surnud või surevate kalade kaotus.
IV JAOTIS
TEATAVATE MEREORGANISMIDE PÜÜGIGA SEOTUD ERISÄTTED
Artikkel 20
Heeringapüügi piirangud
1. Pardal on keelatud hoida heeringat, mis on püütud allpool nimetatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel:
a) 1. jaanuarist kuni 30. aprillini geograafilises piirkonnas, mis asub Mull of Kintyre ja Corsewall Pointi vahele tõmmatud joonest kirde pool;
b) 1. juulist kuni 31. oktoobrini järgmiste koordinaatidega määratletud geograafilises piirkonnas:
— 55o 30′ põhjalaiust Taani läänerannikul,
— 55o 30′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,
— 57o 00′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,
— 57o 00′ põhjalaiust Taani läänerannikul;
c) 15. augustist kuni 15. septembrini vööndis, mis ulatub Ühendkuningriigi idaranniku lähtejoonest mõõtes 55o 30′ põhjalaiuse ja 55o 45′ põhjalaiuse vahel kuue kuni kaheteistkümne miili kaugusele;
▼M12 —————
e) 15. augustist kuni 30. septembrini tsoonis, mis ulatub Ühendkuningriigi idaranniku lähtejoonest mõõtes 54o 10′ põhjalaiuse ja 54o 45′ põhjalaiuse vahel kuue kuni kaheteistkümne miili kaugusele;
i) 21. septembrist kuni 15. novembrini ICES VIIa rajooni selles osas, mida piiravad Mani saare rannik ja järgmiste koordinaatide vahele tõmmatud sirgjooned:
— 54o20′00″ põhjalaiust ja 04o25′05″ läänepikkust ning 54o20′00″ põhjalaiust ja 03o57′02″ läänepikkust,
— 54o20′00″ põhjalaiust ja 03o57′02″ läänepikkust ning 54o17′05″ põhjalaiust ja 03o56′08″ läänepikkust,
— 54o17′05″ põhjalaiust ja 03o56′08″ läänepikkust ning 54o14′06″ põhjalaiust ja 03o57′05″ läänepikkust,
— 54o14′06″ põhjalaiust ja 03o57′05″ läänepikkust ning 54o00′00″ põhjalaiust ja 04o07′05″ läänepikkust,
— 54o00′00″ põhjalaiust ja 04o07′05″ läänepikkust ning 53o51′05″ põhjalaiust ja 04o27′08″ läänepikkust,
— 53o51′05″ põhjalaiust ja 04o27′08″ läänepikkust ning 53o48′00″ põhjalaiust ja 04o50′00″ läänepikkust,
— 53o48′05″ põhjalaiust ja 04o50′00″ läänepikkust ning 54o04′05″ põhjalaiust ja 04o50′00″ läänepikkust;
ii) 21. septembrist kuni 31. detsembrini järgmiste koordinaatidega piiratud ICES VIIa rajooni osas:
— 54o15′ põhjalaiust Iirimaa idarannikul,
— 54o15′ põhjalaiust, 5o15′ läänepikkust,
— 53o50′ põhjalaiust, 5o50′läänepikkust,
— 53o50′ põhjalaiust Iirimaa idarannikul;
g) aasta ringi ICES VIIa rajooni piirkonnas, mis jääb Šotimaa, Inglismaa ja Walesi lääneranniku ja selle ranniku lähtejoontest 12 meremiili kaugusel asuva joone vahele ja piirneb lõunas laiusega 53o 20′ põhjalaiust ja loodes Mull of Galloway‘st (Šotimaa) Point of Ayre‘ni (Mani saar) ulatuva joonega;
h) aasta ringi Logani lahes, ida pool joont, mis ulatub Mull of Loganist, punktist 54o 44′ põhjalaiust ja 4o 59′ läänepikkust, kuni Laggantalluch Headi, punktini 54o 41′ põhjalaiust ja 4o 58′ läänepikkust;
i) 1997. aastal ja pärast seda igal kolmandal aastal 16 järjestikuse päeva jooksul alates jaanuarikuu teisest reedest järgmiste koordinaatidega määratletud piirkonnas:
— 52o 00′ põhjalaiust Iirimaa kagurannikul,
— 52o 00′ põhjalaiust, 6o 00′ läänepikkust,
— 52o 30′ põhjalaiust, 6o 00′ läänepikkust,
— 52o 30′ põhjalaiust Iirimaa kagurannikul;
j) 1997. aastal ja pärast seda igal kolmandal aastal 16 järjestikuse päeva jooksul alates novembrikuu esimesest reedest järgmiste koordinaatidega määratletud piirkonnas:
— 9o 00′ läänepikkust Iirimaa lõunarannikul,
— 51o 15′ põhjalaiust, 9o 00′ läänepikkust,
— 51o 15′ põhjalaiust, 11o 00′ läänepikkust,
— 52o 30′ põhjalaiust, 11o 00′ läänepikkust,
— 52o 30′ põhjalaiust Iirimaa läänerannikul;
k) 1998. aastal ja pärast seda igal kolmandal aastal 16 järjestikuse päeva jooksul alates novembrikuu esimesest reedest järgmiste koordinaatidega määratletud piirkonnas:
— 9o 00′ läänepikkust Iirimaa lõunarannikul,
— 51o 15′ põhjalaiust, 9o 00′ läänepikkust,
— 51o 15′ põhjalaiust, 7o 30′ läänepikkust,
— 52o 00′ põhjalaiust Iirimaa lõunarannikul.
2. Laevad võivad siiski pardal hoida eespool kirjeldatud piirkondadest pärit heeringat, tingimusel, et seda ei ole üle 5 % kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust, mis on püütud ühe määratletud ajavahemiku jooksul igas eraldi piirkonnas.
3. Olenemata lõike 1 punkti f alapunktist ii ja punktist h, võivad kuni 12,2 meetri pikkused laevad, mille kodusadam asub Iirimaa või Põhja-Iirimaa rannikul 53o 00′ põhjalaiuse ja 55o 00′ põhjalaiuse vahel, hoida pardal lõike 1 punkti f alapunktis ii ja punktis h sätestatud piirkondadest pärit heeringat. Ainus lubatud püügiviis on püük triivvõrkudega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 54 millimeetrit.
Artikkel 20a
Heeringapüügi piirangud ICES IIa rajooni liidu vetes
ICES IIa rajooni liidu vetest püütud heeringa lossimine ja pardal hoidmine on ajavahemikel 1. jaanuarist – 28. veebruarini ja 16. maist – 31. detsembrini keelatud.
Artikkel 21
Heeringa kaitseks kehtestatud kilupüügipiirangud
1. Pardal on keelatud hoida kilu, mis on püütud allpool nimetatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel:
a) 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini ICES statistilises piirkonnas 39E8. Käesoleva määruses tähenduses on see ICES piirkond piirkond, mis piirneb joonega, mis ulatub Ühendkuningriigi idarannikult otse itta piki 55o 00′ põhjalaiust kuni punktini 1o 00′ läänepikkust, sealt otse põhja punktini 55o 30′ põhjalaiust ja sealt otse läände kuni Ühendkuningriigi rannikuni;
b) 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini Moray Firthi sisevetes punktist 3o 30′ läänepikkust lääne suunas ja Firth of Forthi sisevetes punktist 3o 00′ läänepikkust lääne suunas;
c) 1. juulist kuni 31. oktoobrini järgmiste koordinaatidega piiratud geograafilises piirkonnas:
— 55o 30′ põhjalaiust Taani läänerannikul,
— 55o 30′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,
— 57o 00′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,
— 57o 00′ põhjalaiust Taani läänerannikul.
2. Laevad võivad siiski pardal hoida eespool kirjeldatud piirkondadest pärit kilu, tingimusel, et seda ei ole üle 5 % kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust, mis on püütud ühe määratletud ajavahemiku jooksul igas eraldi piirkonnas.
Artikkel 22
Makrellipüügi piirangud
1. Pardal on keelatud hoida makrelli, mis on püütud järgmiste koordinaatidega määratletud geograafilises piirkonnas:
— punkt Ühendkuningriigi lõunarannikul asukohaga 2o 00′ läänepikkust,
— 49o 30′ põhjalaiust, 2o 00′ läänepikkust,
— 49o 30′ põhjalaiust, 7o 00′ läänepikkust,
— 52o 00′ põhjalaiust, 7o 00′ läänepikkust,
— punkt Ühendkuningriigi läänerannikul asukohaga 52o 00′ põhjalaiust,
välja arvatud juhtudel, kui makrelli kaal ei ületa 15 % kõigi kõnealuses piirkonnas püütud pardal olevate makrellide ja teiste mereorganismide eluskaalust.
2. Lõiget 1 ei kohaldata
a) laevade suhtes, kus on kasutusel ainult seisevvõrgud ja/või käsijadad;
b) laevade suhtes, kus on kasutusel põhjatraalid, taani noodad või muud samalaadsed veetavad võrgud, tingimusel, et neil on pardal vähemalt 75 % mereorganismide eluskaalust, millest on välja arvatud anšoovis, heeringas, stauriid, makrell, pelaagilised peajalgsed, ja sardiin, ning mis arvutatakse protsentuaalselt kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust;
c) laevade suhtes, mis ei ole kalapüügiks seadmestatud ja millele makrell ümber laaditakse.
3. Pardal olevat makrelli käsitatakse lõikes 1 sätestatud piirkonnas püütuna, välja arvatud see, mille kohta järgmistes punktides sätestatud korras on deklareeritud, et see oli pardal enne laeva sisenemist kõnealusesse piirkonda.
Laeva kapten, kes soovib siseneda kalapüügiks kõnealusesse piirkonda ja kelle laeva pardal on makrelli, teatab selle liikmesriigi kontrolliasutusele, kelle tsoonis ta soovib kala püüda, piirkonda saabumise arvatava aja ja koha kõige enam 36 ja vähemalt 24 tundi enne laeva sisenemist kõnealusesse piirkonda.
Piirkonda sisenemisel teatab laeva kapten pädevale kontrolliasutusele pardal oleva makrelli logiraamatusse kantud kogused. Kaptenilt võib nõuda logiraamatu ja pardal oleva saagi esitamist kontrollimiseks pädeva kontrolliasutuse määratud ajal ja kohas. Kontrollimine peab toimuma kuue tunni jooksul pärast seda, kui kontrolliasutus on teate pardal olevast makrellikogusest kätte saanud, ja võimalikult lähedal piirkonda sisenemise kohale.
Laeva kapten, kes soovib kõnealusesse piirkonda siseneda selleks, et makrelli oma laevale ümber laadida, teatab selle liikmesriigi kontrolliasutusele, kelle vööndis ümberlaadimine toimub, kavatsetava ümberlaadimise aja ja koha kõige enam 36 ja vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimise algust. Ümberlaadimise lõpetamisel teatab kapten pädevale kontrolliasutusele viivitamata oma laeva ümberlaaditud makrellikoguse.
▼M6 —————
Artikkel 23
Anšoovisepüügi piirangud
1. ICES VIIIc rajoonis on pelaagilise traaliga püütud anšooviste hoidmine pardal või nende püüdmine pelaagilise traaliga keelatud.
2. Lõikes 1 osutatud rajoonis on keelatud hoida pardal korraga pelaagilisi traale ja seinnootasid.
▼M7 —————
Artikkel 25
Lestaliste kaitseks kehtestatud krevetipüügipiirangud
1. Laeval on keelatud pardal hoida mistahes hulka põhjamere garneeli või Aesopi krevetti, mis on püütud 16–31millimeetrise võrgusilmaga veetavate põhjavõrkudega, kui laeval puuduvad töökorras seadmed lestaliste eraldamiseks põhjamere garneelidest ja Aesop krevettidest pärast nende püüdmist.
2. Hiljemalt 1. juulil 2002 kasutatakse põhjamere garneeli ja Aesop'i kreveti püügiks eraldustraali või sorteerimisvõrega võrku vastavalt üksikasjalikele eeskirjadele, mille liikmesriigid kehtestavad artikli 46 kohaselt. Neid eeskirju võib kohaldada ainult kalalaevade veetavate võrkude suhtes.
3. Laevade pardal, mis ei vasta lõigete 1 ja 2 sätetele, võib põhjamere garneeli ja Aesop′i krevetti hoida siis, kui neid pole üle 5 % pardal olevate mereorganismide eluskaalust.
Artikkel 26
Lõhe ja meriforelli püügipiirangud
1. Lõhet ja meriforelli ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid nad kohe merre tagasi heita, kui nad on püütud
— vetes, mis jäävad piirkondades 1, 2, 3 ja 4 liikmesriikide lähtejoontest mõõtes kaugemale kui kuus miili,
— erandina artikli 2 lõikest 1 vetes, mis piirkondades 1, 2, 3 ja 4 ei kuulu liikmesriikide jurisdiktsiooni või suveräänsete õiguste alla, välja arvatud Gröönimaa ja Fääri saarte jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes,
— veetava võrguga.
2. Lõiget 1 ei kohaldata Skagerrakis ja Kattegatis püütava lõhe ja meriforelli suhtes.
Artikkel 27
Teiste tursulaste kaitseks kehtestatud tursikupüügipiirangud
1. Pardal on keelatud hoida tursikut, mis on püütud veetavate püünistega järgmisi punkte ühendava joonega piiratud piirkonnas:
— Ühendkuningriigi idarannikul punktist 56o põhjalaiust kuni 2o idapikkust,
— sealt põhja poole kuni 58o põhjalaiuseni, lääne poole kuni 0o 30′ läänepikkuseni, põhja poole kuni 59o 15′põhjalaiuseni, ida poole kuni 1o idapikkuseni, põhja poole kuni 60o põhjalaiuseni ja lääne poole kuni pikkuskraadini 0o 00′,
— sealt põhja poole kuni 60o 30′ põhjalaiuseni, lääne poole kuni Shetlandi saarte rannikuni, seejärel alates 60o põhjalaiusest Shetlandi läänerannikul lääne poole kuni 3o läänepikkuseni ja lõuna poole kuni 58o 30′ põhjalaiuseni,
— ja lõpuks lääne poole kuni Ühendkuningriigi rannikuni.
2. Laevad võivad siiski hoida pardal kõnealusest piirkonnast lõikes 1 nimetatud püünistega püütud tursikut, tingimusel, et seda ei ole üle 5 % kõigi pardal olevate mereorganismide eluskaalust, mis kõnealuses piirkonnas vastavate püünistega püütud on.
Artikkel 28
Merluusipüügipiirangud
1. Traali, taani nooda või muu samalaadse veetava võrguga püük on keelatud allpool nimetatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel:
a) 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 31. jaanuarini järgmisi koordinaate järjestikku ühendava joonega piiratud geograafilisel alal:
— 43° 46,5′ põhjalaiust, 7° 54,4′ läänepikkust,
— 44° 1,5′ põhjalaiust, 7° 54,4′ läänepikkust,
— 43° 25′ põhjalaiust, 9° 12′ läänepikkust,
— 43° 10′ põhjalaiust, 9° 12′ läänepikkust;
▼M6 —————
c) 1. detsembrist kuni järgmise aasta veebruari viimase päevani järgmisi koordinaate ühendava joonega piiratud geograafilises piirkonnas:
— 37o 50′ põhjalaiusel asuv punkt Portugali läänerannikul,
— 37o 50′ põhjalaiust, 9o 08′ läänepikkust,
— 37o 00′ põhjalaiust, 9o 07′ läänepikkust,
— 37o 00′ põhjalaiusel asuv punkt Portugali läänerannikul.
2. Lõikes 1 osutatud tsoonides ja ajavahemikel on traalide, taani nootade või muude samalaadsete veetavate võrkude hoidmine pardal keelatud, kui need püünised ei ole soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõike 1 sätetele.
Artikkel 29
Atlandi merilesta noorvormi peamisel elualal kohaldatavad tingimused
1. Suurema kui kaheksameetrise kogupikkusega laevadel on põhjatraalide, taani nootade või samalaadsete veetavate püüniste kasutamine keelatud järgmistes geograafilistes piirkondades:
a) lähtejoontest mõõtes 12 miili laiusel alal Prantsusmaa rannikul alates 51o 00′ põhjalaiusest põhja poole ja Belgia ja Hollandi rannikul alates 53o 00′ põhjalaiusest lõuna poole;
b) järgmisi koordinaate ühendava joonega piiratud piirkonnas:
— punkt Taani rannikul asukohaga 57o 00′ põhjalaiust,
— 57o 00′ põhjalaiust, 7o 15′ idapikkust,
— 55o 00′ põhjalaiust, 7o 15′ idapikkust,
— 55o 00′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,
— 54o 30′ põhjalaiust, 7o 00′ idapikkust,
— 54o 30′ põhjalaiust, 7o 30′ idapikkust,
— 54o 00′ põhjalaiust, 7o 30′ idapikkust,
— 54o 00′ põhjalaiust, 6o 00′ idapikkust,
— 53o 50′ põhjalaiust, 6o 00′ idapikkust,
— 53o 50′ põhjalaiust, 5o 00′ idapikkust,
— 53o 30′ põhjalaiust, 5o 00′ idapikkust,
— 53o 30′ põhjalaiust, 4o 15′ idapikkust,
— 53o 00′ põhjalaiust, 4o 15′ idapikkust,
— punkt Hollandi rannikul asukohaga 53o 00′ põhjalaiust;
c) lähtejoontest mõõtes 12 miili laiusel alal Taani läänerannikul alates 57o 00′ põhjalaiusest põhja poole kuni Hirtshalsi majakani.
2.
a) Laevadel, millele on vastavalt määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 7 lõikele 3 väljastatud kalapüügiluba, on lõikes 1 osutatud piirkondades piimtraalipüük siiski lubatud. Keelatud on kasutada piimtraali, mille poomipikkus või kõigi poomide kogupikkus on üle üheksa meetri või mida on võimalik pikendada nii, et saadav kogupikkus on üle üheksa meetri, välja arvatud juhul, kui kasutatakse 16–31millimeetrise võrgusilmaga püüniseid. Poomi pikkust mõõdetakse selle ühest äärmisest punktist teiseni, kaasa arvatud kõik poomitarindid.
b) Olenemata määruse (EÜ) nr 1627/94 artikli 1 lõikest 2, võib punktis a osutatud otstarbeks väljastada kalapüügilube laevadele, mille kogupikkus on üle 8 meetri.
c) Laevad, millele on väljastatud punktides a ja b osutatud kalapüügiluba, vastavad järgmistele tingimustele:
— nad peavad olema nimistus, mille iga liikmesriik komisjonile ette valmistab, kusjuures nimekirjas olevate laevade mootorite koguvõimsus ei või ületada iga liikmesriigi 1. jaanuaril 1998 tõendatud mootorite koguvõimsust,
— nende mootori võimsus ei ületa mingil juhul 221 kilovatti (kW) ja vähendatud võimsusega mootorite puhul ei olnud nende võimsus enne selle vähendamist üle 300 kW.
d) nimistus oleva laeva võib asendada mõne muu laeva või muude laevadega tingimusel, et
— asendamise tagajärjel ei suurene ühegi liikmesriigi puhul punkti c esimeses taandes osutatud mootorite koguvõimsus,
— ühegi asenduslaeva mootori võimsus ei ole mingil juhul suurem kui 221 kW,
— ühegi asenduslaeva mootori võimsust ei ole vähendatud ja
— ühegi asenduslaeva kogupikkus ei ole suurem kui 24 meetrit.
e) Liikmesriigi nimistus oleva laeva mootori võib asendada tingimusel, et
— mootori asendamise tagajärjel ei ületa laeva mootori võimsus mingil juhul 221 kW,
— asendusmootori võimsust ei ole vähendatud ja
— asendusmootori võimsus ei ole nii suur, et asendamise tagajärjel suureneb kõnealuse liikmesriigi punkti c esimeses taandes osutatud mootorite koguvõimsus.
f) Kalalaevadelt, mis ei vasta käesolevas lõikes sätestatud tingimustele, võetakse kalapüügiluba ära.
3. Olenemata lõike 2 punktist a, on kalapüügiluba omavatel laevadel, kelle põhitegevus on põhjamere garneelide püük, siiski lubatud kasutada piimtraale, mille poomide kogupikkus on üle 9 meetri, juhul kui nad kasutavad 80–99millimeetrise võrgusilmaga püüniseid, tingimusel, et neile laevadele on selleks antud täiendavad kalapüügiload. Kõnealune täiendav kalapüügiluba vaadatakse uuendamiseks läbi igal aastal.
Laeva või laevad, millele on antud selline täiendav kalapüügiluba, võib asendada teise laevaga tingimusel, et
— asenduslaeva kogumahutavus on kõige enam 70 brt ja tema kogupikkus ei ületa 20 meetrit või
— asenduslaeva võimsus on maksimaalselt 180 kW ja tema kogupikkus ei ületa 20 meetrit.
Kalalaevadelt, mis enam ei vasta käesolevas lõikes sätestatud tingimustele, võetakse täiendav kalapüügiluba alaliselt ära.
4.
a) Erandina lõikest 1
— laevadel, mille mootori võimsus ei ületa mingil juhul 221 kW ja millel vähendatud võimsusega mootorite puhul ei ületanud mootori võimsus enne vähendamist 300 kW, ►M3 on lubatud kõnealuses lõikes osutatud piirkondades püügiks kasutada traallaudadega põhjatraale või taani noota ◄ liikide püügiks mõeldud traalnootasid,
— paarislaevadel, mille mootorite võimsus kokku ei ületa mingil juhul 221 kW ja millel vähendatud võimsusega mootorite puhul ei ületanud mootorite võimsused enne vähendamist 300 kW, on lubatud nimetatud piirkondades püügiks kasutada põhjalähedaste liikide püügiks mõeldud paaristraale.
b) Sellegipoolest on laevadel, mille mootori võimsus on üle 221 kW, lubatud kasutada traallaudadega põhjatraale või taani noota, ja paarislaevadel, mille mootorite võimsused kokku ületavad 221 kW, on lubatud kasutada põhjalähedaste liikide püügiks mõeldud paaristraale, tingimusel et:
— pardal hoitav tobia- ja/või kilusaak, mis on püütud nimetatud piirkondades, moodustab vähemalt 90 % kõigi nimetatud piirkonnas püütud pardal hoitavate mereorganismide eluskaalust ja
— pardal hoitavad atlandi merilest ja/või merikeele kogused, mis on püütud nimetatud piirkondades,ei ületa 2 % kõigi nimetatud piirkonnas püütud pardal hoitavate mereorganismide eluskaalust;
— või
— traallaudadega põhjatraalide või põhjalähedaste liikide püügiks mõeldud paaristraalide võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm, ja
— pardal hoitavad atlandi merilesta ja/või merikeele kogused, mis on püütud nimetatud piirkondades, ei ületa 5 % kõigi nimetatud piirkonnas püütud pardal hoitavate mereorganismide kaalust;
— või
— kasutatavate püüniste võrgusilmade suurus on vähemalt 80 millimeetrit ja
— sellise suurusega võrgusilmadega püüniste kasutamine piirdub 12 miili laiuse alaga Prantsusmaa rannikul põhja pool 51o 00′ põhjalaiust ja
— pardal hoitavad ►M1 atlandi merilesta ja/või merikeele kogused ◄ , mis on püütud nimetatud piirkondades, ei ületa 5 % kõigi nimetatud piirkonnas püütud pardal hoitavate mereorganismide eluskaalust;
iv) taani nooda võrgusilma suurus on vähemalt 100 mm.
5. ►M3 Piirkondades, kus ei tohi kasutada piimtraale, traalnootasid, paarispõhjatraale või taani noota ◄ , on selliste võrkude hoidmine pardal keelatud, kui nad ei ole soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikele 1.
6. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad koostatakse artiklis 48 sätestatud korras.
Artikkel 29a
Tobiapüügi keeluala ICES IV alapiirkonnas
1. Keelatud on lossida ja pardal hoida tobiaid, mis on püütud geograafilisest piirkonnast, mis asub Inglismaa ja Šotimaa idaranniku ning järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
— 55°30′ põhjalaiust Inglismaa idarannikul,
— 55°30′ põhjalaiust, 01°00′ läänepikkust,
— 58°00′ põhjalaiust, 01°00′ läänepikkust,
— 58°00′ põhjalaiust, 02°00′ läänepikkust,
— 02°00′ läänepikkust Šotimaa idarannikul.
2. Lubatud on siiski kalapüük, mis toimub teadusuuringute otstarbel piirkonna tobiavarude ja püügikeelu toime jälgimiseks.
Artikkel 29b
Norra salehomaari püügi piirangud
1. Allpool sätestatud ajavahemikel on keelatud püük
i) põhjatraalidega või muude samalaadsete veetavate püünistega, mis puutuvad kokku merepõhjaga, ja
ii) kalakorvidega geograafilistes piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
a) 1. juunist 31. augustini
42° 23′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust,
42° 00′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust,
42° 00′ põhjalaiust, 09° 14′ läänepikkust,
42° 04′ põhjalaiust, 09° 14′ läänepikkust,
42° 09′ põhjalaiust, 09° 09′ läänepikkust,
42° 12′ põhjalaiust, 09° 09′ läänepikkust,
42° 23′ põhjalaiust, 09° 15′ läänepikkust,
42° 23′ põhjalaiust, 08° 57′ läänepikkust;
b) 1. maist 31. augustini
37° 45′ põhjalaiust, 009° 00′ läänepikkust,
38° 10′ põhjalaiust, 009° 00′ läänepikkust,
38° 10′ põhjalaiust, 009° 15′ läänepikkust,
37° 45′ põhjalaiust, 009° 20′ läänepikkust.
2. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on lõike 1 punktis b nimetatud geograafilistes piirkondades ja samas punktis nimetatud ajavahemikul püük põhjatraalide või muude samalaadsete merepõhjaga kokku puutuvate veetavate püünistega lubatud juhul, kui norra salehomaari kaaspüük ei ole suurem kui 2 % kogusaagist.
3. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust on püük kalakorvidega, millega ei püüta norra salehomaari, lubatud kõnealuses lõikes sätestatud geograafilistes piirkondades ja ajavahemikel.
4. Lõikes 1 nimetatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles lõikes nimetatud ajavahemikke ei tohi norra salehomaari kaaspüük olla suurem kui 5 % kogusaagist.
5. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 nimetatud geograafilistes piirkondades ja väljaspool selles lõikes nimetatud ajavahemikke ei ületa püügikoormuse määr, mis on kehtestatud asjaomase liikmesriigi põhjatraalidega või muude samalaadsete merepõhjaga kokku puutuvate veetavate püünistega püüdvatele kalalaevadele, samadel ajavahemikel ja samades piirkondades 2004. aastal rakendatud püügikoormuse määra.
6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni meetmetest, mida nad on võtnud lõikes 5 sätestatud kohustuse täitmiseks. Juhul kui komisjon leiab, et liikmesriigi meetmete abil ei ole võimalik kohustust täita, võib ta teha ettepanekuid meetmete muutmiseks. Juhul kui komisjon ja asjaomane liikmesriik meetmete osas kokkuleppele ei jõua, võib komisjon võtta vastu meetmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 2371/2002 ( 15 ) artikli 30 lõikes 2 osutatud menetlusele.
Artikkel 29c
Rockalli kilttursa ala ICES VI alapiirkonnas
1. Piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel, on keelatud Rockalli kilttursa püük, v.a püük õngejadaga:
— 57°00′ N, 15°00′ W
— 57°00′ N, 14°00′ W
— 56°30′ N, 14°00′ W
— 56°30′ N, 15°00′ W
— 57°00′ N, 15°00′ W
Artikkel 29d
Tursa-, kilttursa- ja merlangipüügi piirangud ICES VI alapiirkonnas
1. Igasugune tursa-, kilttursa- ja merlangipüük on keelatud ICES VIa rajooni selles osas, mis asub ida või lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaselt määratud koordinaatidega loksodroomidest:
— 54°30′ N, 10°35′ W
— 55°20′ N, 09°50′ W
— 55°30′ N, 09°20′ W
— 56°40′ N, 08°55′ W
— 57°00′ N, 09°00′ W
— 57°20′ N, 09°20′ W
— 57°50′ N, 09°20′ W
— 58°10′ N, 09°00′ W
— 58°40′ N, 07°40′ W
— 59°00′ N, 07°30′ W
— 59°20′ N, 06°30′ W
— 59°40′ N, 06°05′ W
— 59°40′ N, 05°30′ W
— 60°00′ N, 04°50′ W
— 60°15′ N, 04°00′ W
2. Kõik käesoleva artikli lõikes 1 osutatud piirkonnas viibivad kalalaevad tagavad, et kõik pardal olevad püügivahendid on soritud ja stoovitud vastavalt nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) ( 16 ) artiklile 47.
3. Erandina lõikest 1 lubatakse kõnealuses lõikes nimetatud piirkonnas tegeleda püügitegevusega, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:
a) pardal hoitakse või kasutatakse üksnes teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, kaldavõrke ja kaldanootasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid ning
b) peale makrelli, euroopa süsika, põhjaatlandi süsika ja lõhe või karpide (v.a limused ja koorikloomad) ei hoita pardal, lossita ega tooda maale muud kala.
4. Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille võrgusilma suurus on alla 55 millimeetri, tingimusel et:
a) pardal ei hoita võrke, mille silmasuurus on 55 millimeetrit või üle selle, ning
b) pardal ei hoita muud kala peale heeringa, makrelli, sardiini, sardinelli, stauriidi, kilu, põhjaputassuu, hirvkala ja hõbekala.
5. Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 120 millimeetri, tingimusel et:
a) neid kasutatakse ainult lõuna pool 59° N;
b) kasutatava seisevvõrgu maksimaalne pikkus on 20 km laeva kohta;
c) püünis võib vees olla kuni 24 tundi ning
d) merlang ja tursk moodustab saagist kuni 5 %.
6. Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud seisevvõrkudega, mille võrgusilma suurus on üle 90 millimeetri, tingimusel et:
a) neid kasutatakse ainult lähemal kui 3 meremiili rannajoonest ja maksimaalselt kümnel päeval kalendrikuus;
b) kasutatava seisevvõrgu maksimaalne pikkus on 1 000 meetrit;
c) püünis võib vees olla kuni 24 tundi ning
d) vähemalt 70 % saagist moodustab koerhai.
7. Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes sätestatud piirkondades lubatud püüda norra salehomaari, tingimusel et:
a) kasutatavas püügivahendis on sorteerimisvõre kooskõlas XIVa lisa punktidega 2–5 või XIVc lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken, või muu sama kõrge selektiivsusega püügivahend;
b) püügivahendi võrgusilma miinimumsuurus on 80 millimeetrit;
c) norra salehomaar moodustab pardal hoitava saagi kaalust vähemalt 30 %.
Komisjon võtab STECFi pooldava arvamuse alusel vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks püügivahendid, millel on sama kõrge selektiivsus punkti a tähenduses.
8. Lõiget 7 ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
— 59°05′ N, 06°45′ W
— 59°30′ N, 06°00′ W
— 59°40′ N, 05°00′ W
— 60°00′ N, 04°00′ W
— 59°30′ N, 04°00′ W
— 59°05′ N, 06°45′ W
9. Erandina lõikest 1 on kõnealuses lõikes sätestatud piirkondades lubatud kala püüda traali, põhjanooda või samalaadse püügivahendiga, tingimusel et:
a) kalalaevade, mille kogupikkus on üle 15 meetri, pardal olevate võrkude võrgusilma miinimumsuurus on 120 millimeetrit ning kõigi teiste kalalaevade pardal olevate võrkude võrgusilma miinimumsuurus on 110 millimeetrit;
b) kui pardal hoitavast saagist moodustab põhjaatlandi süsikas alla 90 %, on kasutatavas püügivahendis XIVc lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken, ning
c) kui kalalaeva kogupikkus ei ületa 15 meetrit ning olenemata pardal hoitavast põhjaatlandi süsika saagi kogusest, on kasutatavas püügivahendis XIVd lisas kirjeldatud ruudukujuliste silmadega selektiivaken.
10. Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 ning seejärel iga kahe aasta järel STECF teaduslike nõuannete alusel lõikes 9 nimetatud püügivahendite omadusi ja vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku lõike 9 muutmiseks.
11. Lõiget 9 ei kohaldata piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
— 59°05′ N, 06°45′ W
— 59°30′ N, 06°00′ W
— 59°40′ N, 05°00′ W
— 60°00′ N, 04°00′ W
— 59°30′ N, 04°00′ W
— 59°05′ N, 06°45′ W
12. Iga aasta 1. jaanuarist 31. märtsini ja 1. oktoobrist 31. detsembrini on keelatud igasugune kalapüük nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2008 (millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava) ( 17 ) I lisas kirjeldatud püügivahenditega ICES VIa piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
— 55°25′ N, 07°07′ W
— 55°25′ N, 07°00′ W
— 55°18′ N, 06°50′ W
— 55°17′ N, 06°50′ W
— 55°17′ N, 06°52′ W
— 55°25′ N, 07°07′ W
Kalalaeva kapten ega keegi teine laeval viibijatest ei tohi käskida ega lubada ühelgi pardal viibijal üritada püüda, lossida, ümber laadida või pardal hoida nimetatud piirkonnas püütud kala.
13. Iga asjaomane liikmesriik rakendab igal aastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini pardapealset vaatlemiskava, mille eesmärgiks on võtta proove saagist ja tagasi heidetud saagist kalalaevadel, mis kasutavad lõigetes 5, 6, 7 ja 9 sätestatud erandeid. Vaatlemiskavasid teostatakse piiramata vastavate eeskirjade kohaseid kohustusi ning nende eesmärgiks on hinnata tursa, kilttursa ja merlangi püüki ja tagasiheidet vähemalt 20 % täpsusega.
14. Asjaomased liikmesriigid koostavad iga kalendriaasta kohta aruande vaatlemiskavas osalevate kalalaevade püügi ja tagasiheite koguste kohta ning esitavad selle komisjonile hiljemalt kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruaril.
15. Komisjon hindab hiljemalt 1. jaanuariks 2015 ning seejärel iga kahe aasta järel STECF teaduslike nõuannete alusel tursa, kilttursa ja merlangi varusid lõikes 1 määratletud piirkonnas ja vajaduse korral esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku käesoleva artikli muutmiseks.
Artikkel 29e
Tursapüügi piirangud ICES VII alapiirkonnas
1. Iga aasta 1. veebruarist kuni 31. märtsini on keelatud igasugune tursapüük ICES VII alapiirkonnas, kus asuvad ICES statistilised ruudud 30E4, 31E4, 32E3. Kõnealust keeldu ei kohaldata kuue meremiili ulatuses lähtejoonest.
2. Erandina lõikest 1 lubatakse kõnealuses lõikes osutatud piirkonnas ja ajavahemikul tegeleda püügiga, kasutades teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, kaldavõrke ja kaldanootasid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid, tingimusel et:
a) pardal hoitakse või kasutatakse üksnes teivastega kinnitatud rannalähedasi passiivpüüniseid, kammkarbi tragisid, südakarbi tragisid, kaldavõrke ja kaldanootasid, ridvata õngesid, mehhaniseeritud taglasõngejadasid, lõkspüüniseid ja mõrdasid ning
b) peale makrelli, euroopa süsika, lõhe, karpide (v.a limused ja koorikloomad) ei lossita, ei hoita pardal, ega tooda maale muud kala.
3. Erandina lõikest 1 on selles lõikes nimetatud piirkondades püügitegevus lubatud võrkudega, mille võrgusilma suurus on alla 55 millimeetri, tingimusel et:
a) pardal ei hoita võrke, mille silmasuurus on 55 millimeetrit või üle selle, ning
b) pardal ei hoita muud kala peale heeringa, makrelli, sardiini, sardinelli, stauriidi, kilu, põhjaputassuu, hirvkala ja hõbekala.
Artikkel 29f
Erieeskirjad sinise molva kaitseks
1. Iga aasta 1. märtsist kuni 31. maini ei tohi pardal hoitava sinise molva kogus ületada kuut tonni püügireisi kohta ICES VIa rajooni piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
a) Šoti mandrilava serv
— 59°58′ N, 07°00′ W
— 59°55′ N, 06°47′ W
— 59°51′ N, 06°28′ W
— 59°45′ N, 06°38′ W
— 59°27′ N, 06°42′ W
— 59°22′ N, 06°47′ W
— 59°15′ N, 07°15′ W
— 59°07′ N, 07°31′ W
— 58°52′ N, 07°44′ W
— 58°44′ N, 08°11′ W
— 58°43′ N, 08°27′ W
— 58°28′ N, 09°16′ W
— 58°15′ N, 09°32′ W
— 58°15′ N, 09°45′ W
— 58°30′ N, 09°45′ W
— 59°30′ N, 07°00′ W
— 59°58′ N, 07°00′ W
b) Rosemary madaliku serv
— 60°00′ N, 11°00′ W
— 59°00′ N, 11°00′ W
— 59°00′ N, 09°00′ W
— 59°30′ N, 09°00′ W
— 59°30′ N, 10°00′ W
— 60°00′ N, 10°00′ W
— 60°00′ N, 11°00′ W
V.a piirkond, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
— 59°15′ N, 10°24′ W
— 59°10′ N, 10°22′ W
— 59°08′ N, 10°07′ W
— 59°11′ N, 09°59′ W
— 59°15′ N, 09°58′ W
— 59°22′ N, 10°02′ W
— 59°23′ N, 10°11′ W
— 59°20′ N, 10°19′ W
— 59°15′ N, 10°24′ W
2. Lõikes 1 osutatud piirkonda sisenedes ja sealt väljudes kannab kalalaeva kapten püügipäevikusse sisenemise ja väljumise kuupäeva, kellaaja ja koha.
3. Kui kalalaeva sinise molva saak jõuab kummaski lõikes 1 osutatud piirkonnas kuue tonnini:
a) lõpetab ta viivitamata püügi ja väljub piirkonnast, kus ta viibib;
b) ei tohi ta kumbagi piirkonda naasta enne saagi lossimist;
c) ei tohi ta sinist molvat mis tahes koguses merre tagasi heita.
4. Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2347/2002 (millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõudedja nendega seotud tingimused) ( 18 ) artiklis 8 osutatud vaatlejad, kes on määratud lõikes 1 osutatud piirkondades viibivatele kalalaevadele, peavad lisaks kõnealuse artikli lõikes 4 osutatud ülesannetele mõõtma sinise molva saagi asjakohastes proovides sisalduvaid kalu ja määrama osaproovi kalade suguküpsuse astme. Liikmesriigid kehtestavad STECF nõuande põhjal üksikasjalikud proovivõtumenetlused ja tulemuste võrdlemise korra.
5. Iga aasta 15. veebruarist kuni 15. aprillini on põhjatraalide, õngejadade ja seisevvõrkude kasutamine keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
— 60°58.76′ N, 27°27.32′ W
— 60°6.02′ N, 27°31.16′ W
— 60°59.76′ N, 27°43.48′ W
— 61°03.00′ N, 27°39.41′ W
— 60°58.76′ N, 27°27.32′ W
Artikkel 29g
Meetmed seoses meriahvena püügiga ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes
1. Meriahvena sihtpüük on ICES I ja II alapiirkonna rahvusvahelistes vetes lubatud iga aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini üksnes nendel laevadel, mis on varem tegelenud meriahvena püügiga NEAFC reguleeritavas piirkonnas, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1236/2010 (millega kehtestatakse Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsiooniga hõlmatud piirkonnas kohaldatav kontrolli- ja rakendussüsteem) ( 19 ) artikli 3 lõikes 3.
2. Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.
3. Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.
4. Erandina määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktist b esitab sellise püügiga tegeleva kalalaeva kapten püügiaruande iga päev.
5. Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 sätetele kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.
6. Liikmesriik tagab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal viibivad teadusvaatlejad koguvad teaduslikke andmeid. Kogutavad andmed sisaldavad andmeid erinevates sügavustes tüüpilise soo, vanuse ja pikkuse kohta. Liikmesriigi pädev asutus edastab selle teabe ICESile.
7. Komisjon teatab liikmesriikidele kuupäeva, mil NEAFC sekretariaat teavitab NEAFC lepinguosalisi, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates kõnealusest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.
Artikkel 29h
Meetmed seoses meriahvena püügiga Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes
1. Meriahvena püük on keelatud ICES V alapiirkonna rahvusvahelistes vetes ja ICES XII ja XIV alapiirkonna liidu vetes.
Erandina esimesest lõigust on meriahvena püük lubatud 11. maist kuni 31. detsembrini piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel („meriahvena kaitseala”):
— 64°45′ N, 28°30′ W
— 62°50′ N, 25°45′ W
— 61°55′ N, 26°45′ W
— 61°00′ N, 26°30′ W
— 59°00′ N, 30°00′ W
— 59°00′ N, 34°00′ W
— 61°30′ N, 34°00′ W
— 62°50′ N, 36°00′ W
— 64°45′ N, 28°30′ W
2. Olenemata lõikest 1, võib liidu õigusaktiga lubada meriahvena püüki väljaspool meriahvena kaitseala Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes iga aasta 11. maist kuni 31. detsembrini teaduslike nõuannete põhjal ja tingimusel, et asjaomases geograafilises piirkonnas on NEAFC kehtestanud meriahvena varude taastamise kava. Kõnealusel püügil võivad osaleda ainult liidu laevad, millel on nende vastava liikmesriigi nõuetekohane luba ja millest on teavitatud komisjoni määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 kohaselt.
3. Keelatud on kasutada traalnootasid, mille võrgusilma suurus on alla 100 millimeetri.
4. Meriahvena kaitsealas püütud roogitud ja ilma peata, sealhulgas Jaapani moodi roogitud meriahvena puhul on ümberarvestustegur 1,70.
5. Väljaspool meriahvena kaitseala kala püüdva laeva kapten edastab määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 9 lõike 1 punktis b sätestatud püügiaruande iga päev pärast asjaomase kalendripäeva püügitegevuse lõpetamist. Selles märgitakse laeva pardal olev saak, mis on püütud pärast viimast püügiandmete edastamist.
6. Lisaks määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 5 sätetele kehtib meriahvena püügi luba üksnes siis, kui laeva edastatud aruanded on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 1 ning need on kantud andmebaasi vastavalt kõnealuse määruse artikli 9 lõikele 3.
7. Lõikes 6 osutatud aruanne koostatakse vastavalt asjaomastele eeskirjadele.
V JAOTIS
TEATAVATE PÜÜGILIIKIDE JA NENDEGA SEOTUD TEGEVUSTE PIIRANGUD
Artikkel 30
Põhjalähedaste liikide püüdmiseks mõeldud veetavate püüniste kasutamispiirangud
1. Laevadel on keelatud pardal hoida või kasutada mistahes piimtraale, mille poomi pikkus või kõigi poomide kogupikkus ületab 24 meetrit või mida on võimalik pikendada rohkem kui 24 meetri pikkuseks. Poomi pikkust mõõdetakse selle ühest äärmisest punktist teiseni, kaasa arvatud kõik poomitarindid.
1a. Lõiget 1a ei kohaldata piirkonnas 9.
2. Laevadel on keelatud kasutada 32–99millimeetrise võrgusilmaga piimtraale järgmistes geograafilistes piirkondades:
a) Põhjameri järgmisi punkte ühendavast joonest põhja pool:
— punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55o põhjalaiust,
— seejärel ida poole kuni punktini 55o põhjalaiust ja 5o idapikkust,
— seejärel põhja poole kuni 56o põhjalaiuseni,
— ja lõpuks ida poole kuni 56o põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul;
b) ICES Vb rajoon ja ICES VI alapiirkond põhja pool 56o põhjalaiust.
Punktides a ja b nimetatud piirkondades on keelatud pardal hoida 32–99millimeetrise võrgusilmaga piimtraale, kui sellised võrgud ei ole soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikele 1.
3. Laevadel on keelatud kasutada 80–99millimeetriste võrgusilmadega põhjalähedaseks püügiks mõeldud traalnootasid, põhjalähedaste liikide püüdmiseks mõeldud paaristraale või taani nootasid lõike 2 punktis a sätestatud geograafilises piirkonnas. Kõnealuses piirkonnas on pardal keelatud hoida 80–99millimeetriste võrgusilmadega põhjalähedaseks püügiks mõeldud traalnootasid, põhjalähedaste liikide püüdmiseks mõeldud paaristraale või taani nootasid, kui sellised võrgud ei ole soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikele 1.
4. Laevadel on keelatud kasutada põhjatraale või samalaadselt veetavaid võrke, mis töötavad kokkupuutes merepõhjaga, järgmiste koordinaatide ühendusjoontega piirneval alal:
|
Laiuskraad 59o54 N |
Pikkuskraad 6o55 W |
|
Laiuskraad 59o47 N |
Pikkuskraad 6o47 W |
|
Laiuskraad 59o37 N |
Pikkuskraad 6o47 W |
|
Laiuskraad 59o37 N |
Pikkuskraad 7o39 W |
|
Laiuskraad 59o45 N |
Pikkuskraad 7o39 W |
|
Laiuskraad 59o54 N |
Pikkuskraad 7o25 W |
5. Laevadel on keelatud sügavamal kui 200 meetrit kasutada mis tahes seisevvõrke, nakkevõrke või abaraid ning mis tahes põhjavõrke või samalaadseid veetavaid püüniseid, mis puutuvad kokku merepõhjaga piirkonnas, mida piirav joon ühendab järgmisi koordinaate:
a) piirkond nimetusega „Madeira ja Kanaari saared”
|
Laiuskraad 27° 00′ N |
Pikkuskraad 19° 00′ W |
|
Laiuskraad 26° 00′ N |
Pikkuskraad 15° 00′ W |
|
Laiuskraad 29° 00′ N |
Pikkuskraad 13° 00′ W |
|
Laiuskraad 36° 00′ N |
Pikkuskraad 13° 00′ W |
|
Laiuskraad 36° 00′ N |
Pikkuskraad 19° 00′ W |
b) piirkond nimetusega „Assoorid”
|
Laiuskraad 36° 00′ N |
Pikkuskraad 23° 00′ W |
|
Laiuskraad 39° 00′ N |
Pikkuskraad 23° 00′ W |
|
Laiuskraad 42° 00′ N |
Pikkuskraad 26° 00′ W |
|
Laiuskraad 42° 00′ N |
Pikkuskraad 31° 00′ W |
|
Laiuskraad 39° 00′ N |
Pikkuskraad 34° 00′ W |
|
Laiuskraad 36° 00′ N |
Pikkuskraad 34° 00′ W |
Artikkel 31
Tavatud püügiviisid
1. Mereorganisme on keelatud püüda lõhkeainete, mürk- või narkootiliste ainete või elektri abil.
2. Mis tahes tulirelvade abil püütud mereorganismide müük, esitlemine ja müügiks pakkumine on keelatud.
Artikkel 31a
Elektriga kalapüük ICES IVc ja IVb rajoonis
1. Erandina artiklist 31 on lubatud kalapüük elektriimpulsse kasutava piimtraaliga ICES IVc ja IVb rajoonis lõuna pool järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomi:
— punkt Ühendkuningriigi idarannikul asukohaga 55° põhjalaiust,
— seejärel ida poole kuni punktini 55° põhjalaiust ja 5° idapikkust,
— seejärel põhja poole kuni 56° põhjalaiuseni,
— ja lõpuks ida poole kuni 56° põhjalaiusel asuva punktini Taani läänerannikul.
2. Elektriimpulssidega kalapüük on lubatud üksnes juhul, kui:
a) maksimaalselt 5 % piimtraali kasutavatest liikmesriigi laevadest kasutab traalimise ajal elektriimpulsse;
b) maksimaalne elektrivoolu võimsus kilovattides iga piimtraali puhul ei ületa selle pikkust meetrites, mis on korrutatud 1,25-ga;
c) elektroodidevaheline toitepinge on kuni 15 V;
d) kalalaev on varustatud automaatse arvutipõhise juhtimissüsteemiga, mis salvestab traali maksimaalse kasutatud elektrivoolu ja elektroodidevahelise toitepinge vähemalt viimase saja traalimise ajal. Volitamata isikul ei ole võimalust sekkuda sellesse automaatsesse arvutipõhisesse juhtimissüsteemi;
e) raskusselise ees on keelatud kasutada üht või enamat ketipöörlejat.
Artikkel 32
Automaatsete sortimisseadmete kasutamispiirangud
1. Kalalaeva pardal on keelatud selliste seadmete kasutamine, millega on võimalik heeringat, makrelle ja stauriide automaatselt sortida vastavalt nende suurusele ja soole.
2. Selliste seadmete pardal hoidmine ja kasutamine on siiski lubatud tingimusel, et
a) laev ei hoia pardal ega kasuta samaaegselt kuni 70 millimeetrise võrgusilma suurusega veetavaid püüniseid, ühte või mitut seinnoota ega muid samalaadseid püüniseid
või
i) kogu seaduslikult pardal hoitavat saaki säilitatakse külmutatult, sorditud kalad külmutatakse pärast sortimist viivitamata ja sorditud kalu ei lasta merre tagasi, kui artikkel 19 ei nõua teisiti
ja
ii) seadmed on paigaldatud sellisel viisil ja sellisesse kohta, et on tagatud viivitamatu külmutamine ja mereorganisme pole võimalik merre tagasi lasta.
3. Laevad, millel on lubatud kalastada Läänemerel, Suur- ja Väike-Beltides ja Sundis, võivad automaatseid sortimisseadmeid pardal hoida Kattegatis tingimusel, et neile on väljastatud vastavasisuline kalapüügiluba.
Kalapüügiluba määratleb liigid, piirkonnad, ajavahemikud ja muud nõutavad tingimused, mis on seotud sortimisseadmete pardal hoidmise ja kasutamisega.
Artikkel 32a
Saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise piirangud pelaagilise püügi laevadele
1. Pelaagilise püügi laeval, mis püüab makrelli, heeringat ja stauriidi määruse (EL) nr 1236/2010 artikli 3 punktis 2 määratletud NEAFC konventsiooni alal, asuva vee-eraldi varbade vahe on kuni 10 millimeetrit.
Varvad on kohale keevitatud. Kui vee-eraldil on varbade asemel avad, ei ületa ava diameeter 10 millimeetrit. Avade diameeter vee-eraldi ees olevates rennides ei ületa 15 millimeetrit.
2. Kõigil NEACF konventsiooni alal tegutsevatel pelaagilise püügi laevadel keelatakse kalade vette tagasi pumpamine allpool nende veeliini asuvatest vahemahutitest või jahutatud merevee mahutitest (RSW-mahutid).
3. Laeva kapten saadab lipuliikmesriigi pädevale kalandusasutusele joonised, mis käsitlevad selliste NEAFC konventsiooni alal makrelli, heeringat ja stauriidi püüdvate pelaagilise püügi laevade (millel on lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljaantud sertifikaat) saagi käitlemise ja vette tagasi pumpamise võimsust ning kõiki selle muudatusi. Laeva lipuliikmesriigi pädev asutus kontrollib perioodiliselt esitatud jooniste täpsust. Jooniste koopiad peavad olema kogu aeg laeva pardal.
▼M7 —————
Artikkel 34
Ühendkuningriiki ja Iirimaad ümbritsevas 12 miili laiuses tsoonis toimuva püügi piirangud
1. Laevadel on keelatud piimtraalide kasutamine territoriaalvete lähtejoontest mõõdetud piirkonnas, mis ulatub 12 miili kaugusele Ühendkuningriigi ja Iirimaa rannikutest.
2. Lõikes 1 osutatud piirkondades on piimtraale lubatud siiski kasutada järgmistesse kategooriatesse kuuluvatel laevadel:
a) laevad, mis on kasutusele võetud enne 1. jaanuari 1987 ning mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja mille vähendatud võimsusega mootori puhul ei ületanud mootori võimsus enne vähendamist 300 kW;
b) laevad, mis on kasutusele võetud pärast 31. detsembrit 1986 ning mille mootori võimsust ei ole vähendatud, mille mootori võimsus ei ületa 221 kW ja mille kogupikkus on kuni 24 meetrit;
c) laevad, mille mootor asendati pärast 31. detsembrit 1986 vähendamata võimsusega mootoriga, mille võimsus ei ületa 221 kW.
3. Olenemata lõikest 2, on keelatud kasutada piimtraale, mille poomi pikkus või mille kõikide poomide kogupikkus ületab üheksat meetrit või mida on võimalik pikendada nii, et saadavkogupikkus on üle üheksa meetri, välja arvatud juhul, kui püügiks kasutatakse 16–31millimeetrise võrgusilmaga püüniseid. Poomi pikkust mõõdetakse selle ühest äärmisest punktist teiseni, kaasa arvatud kõik poomitarindid.
4. Laevadel, mis ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, ei lubata tegeleda kõnealustes lõigetes osutatud püügiga.
5. Laevadel, mis ei tohi piimtraale kasutada, on käesolevas artiklis osutatud piirkondades selliste võrkude pardal hoidmine keelatud, kui need ei ole soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõike 1 sätetele.
6. Käesoleva lõike üksikasjalikud rakenduseeskirjad koostatakse artiklis 48 sätestatud korras.
Artikkel 34a
Tehnilised kaitsemeetmed Iiri meres
1. 14. veebruarist kuni 30. aprillini on keelatud kasutada mis tahes põhjatraali, noota või samalaadset veetavat püügivahendit, seisevvõrku, abarat ja nakkevõrku või samalaadset passiivset püügivahendit ja ka konksudega püügivahendeid selles ICES VIIa rajooni osas, mis on piiratud järgmiste joontega:
— Iirimaa idaranniku ja Põhja-Iirimaa idarannikuga ning
— sirgjoontega, mis ühendavad järjestikku järgmisi geograafilisi koordinaate:
—— punkt Põhja-Iirimaa idarannikul Ardsi poolsaarel põhjalaiusel 54°30′,
— 54°30′ N, 04°50′ W,
— 53°15′ N, 04°50′ W,
— punkt Iirimaa idarannikul asukohaga 53°15′N.
2. Erandina lõikest 1 kõnealuses lõikes osutatud piirkonnas ja ajavahemikul:
a) lubatakse kasutada traallaudadega põhjatraale tingimusel, et kalalaeva pardal ei ole muid püügivahendeid ning:
— selliste võrkude silma suurus on vahemikus 70–79 millimeetrit või 80–99 millimeetrit;
— selline võrk on üksnes ühe lubatud võrgusilma suurusega;
— sellisel võrgul ei ole ühtegi võrgusilma, olenemata selle asukohast võrgus, suurusega üle 300 millimeetri, ning
— neid kasutatakse üksnes piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
—— 53°30′ N, 05°30′ W
— 53°30′ N, 05°20′ W
— 54°20′ N, 04°50′ W
— 54°30′ N, 05°10′ W
— 54°30′ N, 05°20′ W
— 54°00′ N, 05°50′ W
— 54°00′ N, 06°10′ W
— 53°45′ N, 06°10′ W
— 53°45′ N, 05°30′ W
— 53°30′ N, 05°30′ W
b) lubatakse kasutada põhjatraali, noota või samalaadset selektiivaknaga või sorteerimisvõrguga varustatud veetavat püünist tingimusel, et kalalaeva pardal ei ole muid püügivahendeid ja et sellised võrgud:
— vastavad punktis a esitatud tingimustele;
— selektiivaken on ehitatud vastavalt nõukogu 12. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 254/2002 (millega kehtestatakse 2002. aastal kohaldatavad meetmed Iiri mere (ICES VIIa rajooni) tursavarude taastamiseks) ( 20 ) lisas esitatud tehnilistele üksikasjadele ning
— sorteerimisvõrk on kooskõlas käesoleva määruse XIVa lisa punktidega 2–5;
c) lubatakse ka kasutada põhjatraali, noota või samalaadset selektiivaknaga või sorteerimisvõrguga varustatud veetavat püünist piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
— 53°45′ N, 06°00′ W
— 53°45′ N, 05°30′ W
— 53°30′ N, 05°30′ W
— 53°30′ N, 06°00′ W
— 53°45′ N, 06°00′ W
Artikkel 34b
Seisevvõrkude kasutamine ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ning ICES VIII, IX, X ja XII alapiirkonnas ida pool 27° W
1. Liidu kalalaevad ei kasuta ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W, VIII, IX ja X alapiirkonnas ankurdatud seisevvõrke, nakkevõrke ega abaraid üheski kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri.
2. Erandina lõikest 1 lubatakse kasutada järgmisi püügivahendeid:
a) seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 millimeetrit ja alla 150 millimeetri, ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W; seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 100 millimeetrit ja alla 130 millimeetri ICES VIIIa, VIIIb, VIIId rajoonis ning ICES X alapiirkonnas, ning seisevvõrgud, mille võrgusilma suurus on 80–110 millimeetrit ICES VIIIc rajoonis ja ICES alapiirkonnas IX, tingimusel et:
— neid kasutatakse vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri;
— nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5;
— need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
— võrgu pikkus on kuni 5 meremiili ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 25 km kalalaeva kohta;
— võrk on vees kuni 24 tundi;
b) nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on vähemalt 250 millimeetrit, tingimusel et:
— neid kasutatakse vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri;
— nende vertikaalne ulatus ei ole üle 15 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,33;
— need ei ole laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
— võrgu pikkus on kuni 10 km ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 100 km kalalaeva kohta;
— võrk on vees kuni 72 tundi;
c) seisevvõrgud silmasuurusega vähemalt 100 millimeetrit ja alla 130 millimeetri ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W, tingimusel et:
— neid kasutatakse kohas, kus vee kaardistatud sügavus on üle 200 meetri, kuid alla 600 meetri;
— nende vertikaalne ulatus ei ole üle 100 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,5;
— need on laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
— võrgu pikkus on kuni neli meremiili ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 20 km kalalaeva kohta;
— püünis on vees kuni 24 tundi;
— merluus moodustab pardal hoitava saagi kaalust vähemalt 85 %;
— püügis osalevate laevade arv ei ületa 2008. aastal registreeritud taset;
— püügis osaleva laeva kapten kannab enne sadamast lahkumist püügipäevikusse laeva pardal olevate püügivahendite koguse ja kogupikkuse. Sadamast väljuvatest laevadest kontrollitakse vähemalt 15 %;
— laeva kapten tagab, et lossimise ajal on laeva pardal 90 % liidu püügipäevikusse antud püügiretke osas kantud püügivahenditest ja
— liidu püügipäevikusse kantakse kõikide liikide kogused, mida püütakse enam kui 50 kg või mida heidetakse tagasi enam kui 50 kg;
d) nakkevõrgud ICES IX alapiirkonnas, mille võrgusilma suurus on vähemalt 220 millimeetrit, tingimusel et:
— neid kasutatakse vetes, mille kaardistatud sügavus on alla 600 meetri;
— nende vertikaalne ulatus ei ole üle 30 võrgusilma ning nende võrgunöörisuhe on vähemalt 0,44;
— need ei ole laiali tõmmatud ujukite või samaväärse ujuvseadise abil;
— võrgu pikkus on kuni 5 km ja kõigi samaaegselt vette lastud võrkude kogupikkus ei ületa 20 km kalalaeva kohta;
— võrk on vees kuni 72 tundi.
3. Kõnealust erandit ei kohaldata NEACF reguleeritavas piirkonnas.
4. Igale kalalaevale, mis kasutab ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ja ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W, VIII, IX ja X alapiirkonnas ankurdatud seisevvõrke, nakkevõrke või abaraid kohas, kus kaardistatud veesügavus on üle 200 meetri, antakse kalapüügiluba kooskõlas määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikliga 7.
5. Laeva pardal tohib korraga olla ainult üks püügivahendite liikidest, mida on kirjeldatud lõike 2 punktides a, b või d. Laeva pardal võib olla võrke, mille kogupikkus on kuni 20 % suurem jadade kogupikkusest, mida võib samaaegselt vette lasta.
6. Lõikes 4 osutatud kalapüügiloaga püüdva kalalaeva kapten kannab püügipäevikusse kalalaeval olevate püügivahendite koguse ja pikkuse enne, kui laev lahkub sadamast ja sadamasse tagasi jõudes, ning annab aru nende andmete võimalike lahknevuste kohta.
7. Pädeval asutusel on õigus eemaldada ICES IIIa, IVa, Vb, VIa, VIb, VIIb, VIIc, VIIj, VIIk rajoonis ning ICES XII alapiirkonnas ida pool 27° W ja VIII, IX ja X alapiirkonnas merre järelevalveta jäetud võrgud järgmistel juhtudel:
a) püügivahend ei ole korralikult märgistatud;
b) poimärgised või laevaseiresüsteemi andmed näitavad, et omanik on üle 120 tunni olnud oma püügivahendist vähemalt 100 meremiili kaugusel;
c) püügivahendit kasutatakse kohas, kus vee kaardistatud sügavus on lubatust suurem;
d) püügivahendi võrgusilma suurus erineb lubatust.
8. Lõikes 4 osutatud kalapüügiloaga püüdva kalalaeva kapten kannab iga püügireisi ajal püügipäevikusse järgmised andmed:
— kasutatud võrgu silmasuurus,
— ühe võrgu nominaalpikkus,
— võrkude arv jadas,
— kasutatud jadade koguarv,
— iga jada kasutamise koht,
— iga jada kasutamise sügavus,
— iga jada vees olemise aeg,
— kaotatud püügivahendite hulk, püügivahendi viimane teadaolev asukoht ja kaotamise kuupäev.
9. Lõikes 4 osutatud kalapüügiloaga püüdval kalalaeval lubatakse saaki lossida ainult määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 7 kohaselt liikmesriikide määratud sadamates.
10. Lõike 2 punktides b ja d kirjeldatud püügivahendit kasutava kalalaeva pardal hoitavate haide kogus ei tohi ületada 5 % pardal hoitavate mereorganismide eluskaalu üldkogusest.
11. Komisjon võib pärast STECFiga konsulteerimist võtta vastu rakendusaktid, millega jäetakse liikmesriigi konkreetne püügitegevus ICES VIII, IX, X alapiirkonnas lõigete 1–9 kohaldamisalast välja, juhul kui liikmesriikide esitatud teabe kohaselt toob see püügitegevus kaasa haide kaaspüügi ja tagasiheite väga vähesel määral.
Artikkel 34c
Biskaia lahes lubatud teatavate veetavate püünistega püügi tingimused
1. Erandina komisjoni 19. märtsi 2002. aasta määruse (EÜ) nr 494/2002 (millega kehtestatakse ICES III, IV, V, VI ja VII alapiirkonna ning VIII alapiirkonna a, b, d ja e rajooni merluusivarude taastamise täiendavad tehnilised meetmed) ( 21 ) artikli 5 lõikes 2 sätestatust, lubatakse määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 5 lõike 1 punktis b nimetatud piirkonnas kala püüda traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete püügivahenditega (välja arvatud piimtraalidega), mille võrgusilma suurus on 70–99 millimeetrit ja mis on varustatud XIVb lisa kohase ruudukujuliste silmadega selektiivaknaga.
2. Kalapüügil ICES VIIIa ja VIIIb rajoonis on lubatud kasutada selektiivset võre ja selle kinnitusi noodapära ja/või ruudukujuliste silmadega selektiivakna ees, mille silmasuurus on võrgupikenduse alumises osas noodapära ees vähemalt 60 millimeetrit. Käesoleva määruse artikli 4 lõike 1, artikli 6 ja artikli 9 lõike 1 sätteid ning määruse (EÜ) nr 494/2002 artikli 3 punktide a ja b sätteid ei kohaldata traali selle osa suhtes, kuhu lisatakse nimetatud selektiivsed seadised.
Artikkel 34d
Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed NEAFC reguleeritavas piirkonnas
1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkondades, mis asuvad järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
Reykjanese aheliku osa:
— 55°04.5327′ N, 36°49.0135′ W
— 55°05.4804′ N, 35°58.9784′ W
— 54°58.9914′ N, 34°41.3634′ W
— 54°41.1841′ N, 34°00.0514′ W
— 54°00′ N, 34°00′ W
— 53°54.6406′ N, 34°49.9842′ W
— 53°58.9668′ N, 36°39.1260′ W
— 55°04.5327′ N, 36°49.0135′ W
Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) põhjapoolne piirkond:
— 59°45′ N, 33°30′ W
— 57°30′ N, 27°30′ W
— 56°45′ N, 28°30′ W
— 59°15′ N, 34°30′ W
— 59°45′ N, 33°30′ W
Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) keskpiirkond (Charlie-Gibbs Fracture zone ja Subpolar Frontal Region):
— 53°30′ N, 38°00′ W
— 53°30′ N, 36°49′ W
— 55°04.5327′ N, 36°49′ W
— 54°58.9914′ N, 34°41.3634′ W
— 54°41.1841′ N, 34°00′ W
— 53°30′ N, 30°00′ W
— 51°30′ N, 28°00′ W
— 49°00′ N, 26°30′ W
— 49°00′ N, 30°30′ W
— 51°30′ N, 32°00′ W
— 51°30′ N, 38°00′ W
— 53°30′ N, 38°00′ W
Kesk-Atlandi mäestiku (MAR) lõunapoolne piirkond:
— 44°30′ N, 30°30′ W
— 44°30′ N, 27°00′ W
— 43°15′ N, 27°15′ W
— 43°15′ N, 31°00′ W
— 44°30′ N, 30°30′ W
Altairi veealused mäed:
— 45°00′ N, 34°35′ W
— 45°00′ N, 33°45′ W
— 44°25′ N, 33°45′ W
— 44°25′ N, 34°35′ W
— 45°00′ N, 34°35′ W
Anti-Altairi veealused mäed:
— 43°45′ N, 22°50′ W
— 43°45′ N, 22°05′ W
— 43°25′ N, 22°05′ W
— 43°25′ N, 22°50′ W
— 43°45′ N, 22°50′ W
Hattoni madalik:
— 59°26′ N, 14°30′ W
— 59°12′ N, 15°08′ W
— 59°01′ N, 17°00′ W
— 58°50′ N, 17°38′ W
— 58°30′ N, 17°52′ W
— 58°30′ N, 18°22′ W
— 58°03′ N, 18°22′ W
— 58°03′ N, 17°30′ W
— 57°55′ N, 17°30′ W
— 57°45′ N, 19°15′ W
— 58°11.15′ N, 18°57.51′ W
— 58°11.57′ N, 19°11.97′ W
— 58°27.75′ N, 19°11.65′ W
— 58°39.09′ N, 19°14.28′ W
— 58°38.11′ N, 19°01.29′ W
— 58°53.14′ N, 18°43.54′ W
— 59°00.29′ N, 18°01.31′ W
— 59°08.01′ N, 17°49.31′ W
— 59°08.75′ N, 18°01.47′ W
— 59°15.16′ N, 18°01.56′ W
— 59°24.17′ N, 17°31.22′ W
— 59°21.77′ N, 17°15.36′ W
— 59°26.91′ N, 17°01.66′ W
— 59°42.69′ N, 16°45.96′ W
— 59°20.97′ N, 15°44.75′ W
— 59°21′ N, 15°40′ W
— 59°26′ N, 14°30′ W
Loode-Rockalli madalik:
— 57°00′ N, 14°53′ W
— 57°37′ N, 14°42′ W
— 57°55′ N, 14°24′ W
— 58°15′ N, 13°50′ W
— 57°57′ N, 13°09′ W
— 57°50′ N, 13°14′ W
— 57°57′ N, 13°45′ W
— 57°49′ N, 14°06′ W
— 57°29′ N, 14°19′ W
— 57°22′ N, 14°19′ W
— 57°00′ N, 14°34′ W
— 56°56′ N, 14°36′ W
— 56°56′ N, 14°51′ W
— 57°00′ N, 14°53′ W
Edela-Rockalli madalik (Empress of Britain Bank):
— 56°24′ N, 15°37′ W
— 56°21′ N, 14°58′ W
— 56°04′ N, 15°10′ W
— 55°51′ N, 15°37′ W
— 56°10′ N, 15°52′ W
— 56°24′ N, 15°37′ W
Logachevi veealune mägi:
— 55°17′ N, 16°10′ W
— 55°34′ N, 15°07′ W
— 55°50′ N, 15°15′ W
— 55°33′ N, 16°16′ W
— 55°17′ N, 16°10′ W
Lääne-Rockalli veealune mägi:
— 57°20′ N, 16°30′ W
— 57°05′ N, 15°58′ W
— 56°21′ N, 17°17′ W
— 56°40′ N, 17°50′ W
— 57°20′ N, 16°30′ W
2. Kui NEAFC reguleeritava piirkonna uutes ja senistes põhjalähedase püügi piirkondades toimuva püügi käigus püütud eluskoralli või eluskäsnade kogus püügivahendi kohta on suurem kui 60 kg eluskoralli ja/või 800 kg eluskäsnade puhul, teatab laev sellest oma lipuriigile, lõpetab püügi ja liigub vähemalt 2 meremiili eemale asukohast, mis tõenditele tuginedes on lähim kõnealuse saagi püüdmise täpsele kohale.
Artikkel 34e
Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed ICES VIIc, VIIj ja VIIk rajoonis
1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
Belgica veealune mäestik:
— 51°29.4′ N, 11°51.6′ W
— 51°32.4′ N, 11°41.4′ W
— 51°15.6′ N, 11°33.0′ W
— 51°13.8′ N, 11°44.4′ W
— 51°29.4′ N, 11°51.6′ W
Hovlandi veealune mäestik:
— 52°16.2′ N, 13°12.6′ W
— 52°24.0′ N, 12°58.2′ W
— 52°16.8′ N, 12°54.0′ W
— 52°16.8′ N, 12°29.4′ W
— 52°04.2′ N, 12°29.4′ W
— 52°04.2′ N, 12°52.8′ W
— 52°09.0′ N, 12°56.4′ W
— 52°09.0′ N, 13°10.8′ W
— 52°16.2′ N, 13°12.6′ W
Porcupine’i madaliku loodeosa I piirkond:
— 53°30.6′ N, 14°32.4′ W
— 53°35.4′ N, 14°27.6′ W
— 53°40.8′ N, 14°15.6′ W
— 53°34.2′ N, 14°11.4′ W
— 53°31.8′ N, 14°14.4′ W
— 53°24.0′ N, 14°28.8′ W
— 53°30.6′ N, 14°32.4′ W
Porcupine’i madaliku loodeosa II piirkond:
— 53°43.2′ N, 14°10.8′ W
— 53°51.6′ N, 13°53.4′ W
— 53°45.6′ N, 13°49.8′ W
— 53°36.6′ N, 14°07.2′ W
— 53°43.2′ N, 14°10.8′ W
Porcupine’i madaliku edelaosa:
— 51°54.6′ N, 15°07.2′ W
— 51°54.6′ N, 14°55.2′ W
— 51°42.0′ N, 14°55.2′ W
— 51°42.0′ N, 15°10.2′ W
— 51°49.2′ N, 15°06.0′ W
— 51°54.6′ N, 15°07.2′ W
2. Kõik käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvad pelaagilise püügi laevad kantakse püügiluba omavate laevade loetellu ning neile antakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohane kalapüügiluba. Püügiluba omavate laevade loetellu kuuluvad laevad kannavad pardal üksnes pelaagilisi püügivahendeid.
3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüda kavatsevad pealaagilise püügi laevad teatavad määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 punktis 15 määratletud kalapüügi seirekeskusele Iirimaal neli tundi varem oma kavatsusest siseneda ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealale. Samal ajal teatavad nad ka pardal hoitava kala koguse.
4. Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvatel pelaagilise püügi laevadel on toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal viibides täiel määral kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.
5. Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kala püüdvad pelaagilise püügi laevad saadavad iga tund laevaseiresüsteemi aruandeid.
6. Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal kalapüügi lõpetanud pelaagilise püügi laevad teavitavad Iiri seirekeskust sellelt alalt lahkumisest. Samal ajal teatavad nad ka pardal hoitava kala koguse.
7. Lõikes 1 osutatud ohualdiste süvamereelupaikade kaitsealal pelaagiliste liikide püügi piiranguna nõutakse, et pardal olevad või püügil kasutatavad võrgud oleksid silmasuurusega 16–31 millimeetrit või 32–54 millimeetrit.
Artikkel 34f
Ohualdiste süvamereelupaikade kaitsemeetmed ICES VIIIc rajoonis
1. Kalapüük põhjatraalide ja passiivpüünistega, sealhulgas ankurdatud seisevvõrkude ja põhjaõngejadadega, on keelatud piirkonnas, mis asub järgmiste ülemaailmse geodeetilise süsteemi (WGS84) kohaste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
El Cachucho:
— 44°12′ N, 05°16′ W
— 44°12′ N, 04°26′ W
— 43°53′ N, 04°26′ W
— 43° 53′ N, 05°16′ W
— 44°12′ N, 05°16′ W
2. Erandina lõikes 1 sätestatud keelust võivad laevad, mis on 2006., 2007. ja 2008. aastal põhjaõngejadadega püüdnud lima-niituimlutsu, saada oma kalandusametilt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt kalapüügiloa sellise püügi jätkamiseks piirkonnas lõuna pool 44°00.00′ N. Igal sellise loa saanud laeval on sõltumata nende kogupikkusest toimiv, täielikult töökorras ja kindel laevaseiresüsteem, mis on lõikes 1 osutatud piirkonnas kala püüdes kooskõlas asjaomaste eeskirjadega.
Artikkel 34g
Mayotte’i ümbritsevas 24 miili laiuses tsoonis toimuva püügi piirangud
Laevadel on keelatud tuuni ja selle lähiliikide püük seinnootadega piirkonnas, mis ulatub territoriaalvete lähtejoontest mõõdetult 24 miili kaugusele Mayotte’i kui äärepoolseima piirkonna (ELi toimimise lepingu artikli 349 tähenduses) rannikust.
VI JAOTIS
SKAGERRAKKI JA KATTEGATTI KÄSITLEVAD ERISÄTTED
Artikkel 35
Olenemata artikli 19 lõikest 1, võib Skagerrakis või Kattegatis püütud alamõõdulisi mereorganisme pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ja müügiks pakkuda 10 % ulatuses kogu pardal hoitava saagi eluskaalust.
Artikkel 36
Lõhet ja meriforelli ei tohi pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, esitleda ega müügiks pakkuda, vaid tuleb kohe merre tagasi lasta, kui nad on püütud mistahes Skagerraki või Kattegati osas, mis asub väljaspool liikmesriikide lähtejoontest mõõdetud nelja miili laiust vööndit.
Artikkel 37
1. 1. juulist kuni 15. septembrini on Skagerrakis ja Kattegatis lähtejoontest kolme miili ulatuses asuvates vetes alla 32 millimeetrise võrgusilmaga traalide kasutamine keelatud.
2. Püüdes traalidega lõikes 1 osutatud vetes ja ajavahemikul
— harilikku süvameregarneeli (Pandalus borealis), võib kasutada võrke, mille väikseim võrgusilma suurus on 30 millimeetrit,
— euroopa emakala (Zoarces viviparus), mudillasi (Gobiidae) või võldaseid (Cottus ssp.) söödaks, võib kasutada mis tahes võrgusilma suurusega võrke.
▼M12 —————
Artikkel 39
Piimtraalide kasutamine Kattegatis on keelatud.
Artikkel 40
Käesoleva määruse artiklites 37, 38 ja 39 osutatud ajavahemikel ja piirkondades, mille puhul ei tohi kasutada traale ega piimtraale, on selliste võrkude hoidmine pardal keelatud, kui nad ei ole soritud ja stoovitud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 20 lõikele 1.
▼M7 —————
VII JAOTIS
TEHNILISED SÄTTED
Artikkel 42
Töötlemine
1. Kala mis tahes füüsiline või keemiline töötlemine kalajahuks, kalaõliks või samalaadseteks toodeteks või kala samal otstarbel ümberlaadimine on keelatud. Nimetatud keeld ei kehti kalajäätmete töötlemise kohta.
2. Lõiget 1 ei kohaldata kalalaeva pardal toimuva surimitoodete ja kalamassi tootmise suhtes.
Artikkel 43
Teadusuuringud
1. Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügitegevuse suhtes, mis toimub üksnes teadusuuringute otstarbel ja asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja võimupiirides ning millest komisjonile ja liikmesriigile või liikmesriikidele, kelle vetes uuringud toimuvad, on ette teatatud.
2. Lõikes 1 täpsustatud otstarbel püütud mereorganisme võib müüa, säilitada, esitleda ja müügiks pakkuda tingimusel, et
— nad vastavad käesoleva määruse XII lisas kehtestatud normidele ja vastavalt nõukogu 17. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3759/92 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korraldamise kohta) ( 22 ) artiklile 2 vastuvõetud turustusnormidele või
— neid müüakse otseselt muuks otstarbeks kui inimtoiduks.
Artikkel 44
Kalavarude asustamine ja ümberasustamine
1. Käesolevat määrust ei kohaldata kalapüügitegevuse suhtes, mis toimub üksnes mereorganismide asustamiseks või ümberasustamiseks ning asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide loal ja vastutusel. Kui asustamine või ümberasustamine toimub mõne teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide vetes, teatatakse sellest eelnevalt komisjonile ja kõigile asjaomastele liikmesriikidele.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 täpsustatud otstarbel püütud mereorganisme, kes on hiljem elusana merre tagasi lastud, võib müüa, säilitada, esitleda või pakkuda müügiks tingimusel, et täidetakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 3759/92 artiklile 2 vastuvõetud turustusnorme.
VIII JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 45
1. Kui mereorganismide kaitse nõuab kohest tegutsemist, võib komisjon käesolevale määrusele lisaks või sellest erandina vastu võtta kõiki vajalike meetmeid artiklis 48 osutatud korras.
2. Kui teatavate liikide või püügipiirkondade kaitsmine on tõsiselt ohus ja kui viivitamine võiks põhjustada raskesti heastatavat kahju, võivad liikmesriigid võtta asjakohaseid mittediskrimineerivaid kaitsemeetmeid oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.
3. Lõikes 2 nimetatud meetmed edastatakse koos selgitava märgukirjaga komisjonile ja teistele liikmesriikidele kohe pärast nende vastuvõtmist.
Komisjon kinnitab need meetmed või nõuab nende tühistamist või muutmist 10 tööpäeva jooksul pärast niisuguse teate saamist. Komisjoni otsusest teatatakse kohe liikmesriikidele.
Liikmesriigid võivad suunata komisjoni otsuse nõukogule 10 tööpäeva jooksul alates kõnealuse teate kättesaamisest.
Nõukogu võib ühe kuu jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu võtta teistsuguse otsuse.
Artikkel 46
1. Liikmesriigid võivad võtta meetmeid kalavarude kaitseks ja majandamiseks:
a) üksnes kohalike kalavarude suhtes, mis pakuvad huvi ainult asjaomasele liikmesriigile; või
b) kehtestades tingimused või üksikasjaliku korra väljapüügi piiramiseks tehniliste abinõudega:
i) täiendades ühenduse õigusaktide kalapüügisätteid, või
ii) seades nimetatud õigusaktides sätestatud miinimumnõuetest rangemaid nõudeid;
eeldusel et neid meetmeid kohaldatakse ainult asjaomase liikmesriigi lipu all sõitvate ja ühenduses registreeritud kalalaevade suhtes või, juhul kui kalastamisega ei tegele kalalaev, asjaomases liikmesriigis registreeritud isikute suhtes.
2. Komisjonile tuleb teatada siseriiklike tehniliste meetmete kehtestamise või nende muutmise kavadest niipalju varem, et see jõuaks esitada oma seisukoha.
Kui komisjon ühe kuu jooksul teate saamisest seda nõuab, peab asjaomane liikmesriik peatama kavandatud meetmete jõustamise kolmeks kuuks nimetatud teate saamisest arvates, et komisjon saaks selle aja jooksul otsustada, kas kõnealused meetmed on kooskõlas lõike 1 sätetega.
Kui komisjon leiab oma otsuses, millest ta teatab kõikidele liikmesriikidele, et kavandatav abinõu ei ole kooskõlas lõike 1 sätetega, ei tohi asjaomane liikmesriik seda jõustada, tegemata selles vajalikke muudatusi.
Asjaomane liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile vastuvõetud meetmetest kohe pärast vajalike muudatuste tegemist.
3. Liikmesriigid esitavad komisjonile viimase nõudmisel kõik üksikasjad, mida on vaja hinnangu andmiseks selle kohta, kas siseriiklikud tehnilised abinõud on kooskõlas lõike 1 sätetega.
4. Komisjoni algatusel või ükskõik millise liikmesriigi nõudmisel võib artiklis 48 sätestatud korras otsustada, kas liikmesriigi kohaldatav siseriiklik tehniline meede on kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 sätetega. Kui selline otsus tehakse, kohaldatakse lõike 2 teist ja kolmandat lõiku.
5. Asjaomased liikmesriigid teatavad komisjonile kaldalt toimuvat kalapüüki käsitlevatest abinõudest üksnes teadmiseks.
▼M12 —————
Artikkel 48
Käesoleva määruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu määruse (EMÜ) nr 3760/92 artiklis 18 sätestatud korras. Need eeskirjad võivad muu hulgas sisaldada järgmist:
— niidi jämedust määratlevad tehnilised eeskirjad,
— võrgusilma suurust määratlevad tehnilised eeskirjad,
— proovide võtmise eeskirjad,
— võrkudele lisatavate seadiste nimistud ja tehnilised kirjeldused,
— mootori võimsuse mõõtmist käsitlevad tehnilised eeskirjad,
— ruudukujuliste silmadega võrke käsitlevad tehnilised eeskirjad.
— võrgumaterjale käsitlevad tehnilised eeskirjad,
— võrgusilmade kombinatsioone käsitlevate eeskirjade muudatused.
Artikkel 49
Määruse (EÜ) nr 894/97 järgmised artiklid ja lisad tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2000 kehtetuks:
— artiklid 1–10,
— artiklid 12–17,
— I–VII lisa.
Viiteid nimetatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt XV lisas sätestatud vastavustabelile.
Käesolevas määruses nimetatud mereorganismide teaduslikud nimed on sätestatud XIV lisas.
Artikkel 50
Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000, välja arvatud artikli 32 lõiget 3 ja artiklit 47, mida kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
I LISA
VEETAVAD PÜÜNISED: piirkonnad 1 ja 2, välja arvatud Skagerrak ja Kattegat
Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma eri suuruskategooriate puhul
|
Sihtliigid |
Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites) |
||||||||||
|
< 16 |
16–31 |
32–54 |
55–69 |
70–79 |
80–99 |
≥ 100 |
|||||
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
|||||||||||
|
95 |
60 |
30 |
90/60 (4) |
90 |
35 |
30 |
70 |
Puudub |
|||
|
Tobiaslased (Ammodytidae) (1) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Tobiaslased (Ammodytidae) (2) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Tursik (Trisopterus esmarkii) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Ateriinid ja meritindid (Atherina spp. ja Osmerus spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Tursik (Trisopterus minutus) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Tursk (Gadus argenteus) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Paelkalalased (Cepolidae) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Euroopa kilu (Sprattus sprattus) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Harilik angerjas (Anguilla anguilla) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicholus) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Hõbekalalased (Argentinidae) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Sardiin (Sardina pilchardus) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Krevetilised (Pandalus montagui, Crangon spp., Palaemon spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Makrellid (Scomber spp.) |
Ø |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Stauriidid (Trachurus spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Heeringas (Clupea harengus) |
× |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Ebakalmaarlased, kalmaarlased (Loliginidae, Ommastrephidae) |
Ø |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Tuulehaugid (Belone spp.) |
Ø |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Tursik (Trisopterus luscus) |
Ø |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Krevetilised (Pandalus spp., Parapenaeus longirostris) |
Ø |
× |
× |
× |
× |
× |
|||||
|
Harilik meriangerjas (Conger conger) |
Ø ÿ |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Merilohelased (Trachinidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Merikuklased (Triglidae) |
ÿ |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) |
Ø ÿ |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Vöödikvähklased (Galatheidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) |
Ø ÿ |
× |
× |
× |
× |
||||||
|
Harilik merikeel (Solea vulgaris) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Euroopa merluus (Merluccius merluccius) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Kammellased (Lepidorhombus spp.) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Merlang (Merlangius merlangus) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Pollak (Pollachius pollachius) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Harilik soomuslest (Limanda limanda) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Harilik seepia (Sepia officinalis) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Huntahven (Dicentrarchus labrax) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Jõelest e lest (Platichthys flesus) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Väikesuulest (Microstomus kitt) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Koerhailased (Scyliorhinidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Harilik peetrikala (Zeus faber) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Ebakammkarp (Chlamys opercularis) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Ebakammkarp (Chlamys varia) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Meripoisurlased (Mullidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Kefaallased (Mugilidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Pikksabalased (Nezumia spp ., Trachyrhynchus spp ., Malococephalus spp .) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Lintsabalased (Trichiuridae) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Merikuratlased (Lophiidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Railased (Rajidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Merikogerlased (Sparidae) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Harilik kammeljas (Psetta maxima) |
Ø ÿ |
× |
× |
||||||||
|
Hirvkalalased (Caproidae) |
× |
||||||||||
|
Kõik teised mereorganismid |
× |
||||||||||
|
(1) Põhjameres 1. märtsist kuni 31. oktoobrini ning kogu aasta jooksul piirkondade 1 ja 2 ülejäänud osades, v.a Skagerrak ja Kattegat. (2) Põhjameres 1. novembrist kuni veebruari viimase päevani. (3) Pardal hoitav saak peab sisaldama: — vähemalt 90 % kahe või enama sihtliigi segu või — vähemalt 60 % ühte sihtliiki ja mitte üle 5 % tursa, kilttursa ja süsika segu ja mitte üle 15 % sümboliga „Ø” tähistatud liikide segu. (4) Pardal hoitav saak peab sisaldama: — vähemalt 90 % kahe või enama sihtliigi segu või — vähemalt 60 % ühte sihtliiki ja mitte üle 5 % tursa, kilttursa ja süsika segu ja mitte üle 15 % sümboliga „ÿ” tähistatud liikide segu. (5) sätted, mida kohaldatakse 16–31 mm võrgusilmadega püünistega püütud pardal hoitava heeringasaagi suhtes, on kindlaks määratud ühenduse õigusaktides, kus on teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade kohta kehtestatud lubatud kogupüügid ja püügitingimused. |
|||||||||||
II LISA
VEETAVAD PÜÜNISED: piirkond 3, välja arvatud ICES IXa rajoon ida pool 7° 23′ 48″ läänepikkust
Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma eri kategooriate puhul
|
Sihtliigid |
Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites) |
|||||||
|
16–31 |
32–54 |
55–59 |
60–69 |
≥ 70 |
||||
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
||||||||
|
50 % |
90 % |
90 % |
30 % |
70 % |
70 % |
Puudub |
||
|
Tobiaslased (Ammodytidae) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Tursik (Trisopterus esmarkii) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Euroopa kilu (Sprattus sprattus) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Harilik e euroopa angerjas (Anguilla anguilla) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Euroopa anšoovis (Engraulis encrasicolus) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Ateriinid ja meritindid (Atherina spp. ja Osmerus spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Tursik (Trisopterus minutus) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Tursk (Gadus argenteus) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Paelkalalased (Cepolidae) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Sardiin (Sardina pilchardus) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Krabiline (Polybius henslowi) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Krevetilised (Pandalus montagui, Crangon spp., Palaemon spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|
|
Makrellid (Scomber spp.) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Stauriidid (Trachurus spp.) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Heeringas (Clupea harengus) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Hõbekalalased (Argentinidae) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Ebakalmaarlased, kalmaarlased (Loliginidae, Ommastrephidae) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Tuulehaugid (Belone spp.) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Tursikud (Trisopterus spp.) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Merikeellane (Dicologoglossa cuneata) |
× |
× |
× |
× |
||||
|
Süvameregarneelid (Pandalus spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
|||
|
Merilatiklased, limapealased (Bramidae, Berycidae) |
× |
× |
× |
|||||
|
Harilik meriangerjas (Conger conger) |
× |
× |
× |
|||||
|
Merikogerlased (Sparidae, v.a Spondyliosoma cantharus) |
× |
× |
× |
|||||
|
Meripuuklased (Scorpaenidae) |
× |
× |
× |
|||||
|
Merikeellased (Microchirus azevia, Microchirus variegatus) |
× |
× |
× |
|||||
|
Niituimlutsud (Phycis spp.) |
× |
× |
||||||
|
Merilohelased (Trachinidae) |
× |
× |
× |
|||||
|
Merikuklased (Triglidae) |
× |
× |
× |
|||||
|
Ahvenalised (Centracanthidae) |
× |
× |
× |
|||||
|
Kaheksajalad (Octopus vulgaris, Eledone cirrosa) |
× |
× |
× |
|||||
|
Huulkalalased (Labridae) |
× |
× |
× |
|||||
|
Krevetilised (Aristeus antennatus, Aristaeomorpha foliacea, Parapenaeus longirostris) |
× |
× |
× |
|||||
|
Harilik seepia (Sepia officinalis) |
× |
× |
||||||
|
Pikksabalased (Malacocephalus spp., Nezumia spp., Trachyrhynchus spp.) |
× |
× |
||||||
|
Koerhailased (Scyliorhinidae) |
× |
× |
||||||
|
Mora (Mora moro) |
× |
× |
||||||
|
Vöödikvähklased (Galatheidae) |
× |
× |
||||||
|
Harilik peetrikala (Zeus faber) |
× |
× |
||||||
|
Meripoisurlased (Mullidae) |
× |
× |
||||||
|
Hirvkalalased (Caproidae) |
× |
|||||||
|
Kõik teised mereorganismid |
× |
|||||||
III LISA
VEETAVAD PÜÜNISED: ICES IXa rajoon ida pool 7° 23′ 48″ läänepikkust
Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma eri kategooriate puhul
|
Sihtliigid |
Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites) |
|
|
16–31 |
≥ 55 |
|
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
||
|
60 % (1) |
Puudub |
|
|
Kefaallased (Mugilidae) |
× |
× |
|
Merikogerlased (Sparidae) |
× |
× |
|
Meripoisurlased (Mullidae) |
× |
× |
|
Merikuklased (Triglidae) |
× |
× |
|
Merilohelased (Trachinidae) |
× |
× |
|
Huulkalalased (Labridae) |
× |
× |
|
Niituimlutsud (Phycis spp.) |
× |
× |
|
Merikeellane (Dicologoglossa cuneata) |
× |
× |
|
Lestaline (Citharus linguatula) |
× |
× |
|
Harilik meriangerjas (Conger conger) |
× |
× |
|
Harilik ritsikvähk (Squilla mantis) |
× |
× |
|
Viburhännaklane, süvameregarneelid (Parapenaeus longirostris, Pandalus spp.) |
× |
× |
|
Kalmaarlased, ebakalmaarlased (Ommastrephidae, Loliginidae, Alloteuthis spp.) |
× |
× |
|
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) |
× |
× |
|
Seepiad (Sepia spp.) |
× |
× |
|
Makrellid (Scomber spp.) |
× |
× |
|
Stauriidid (Trachurus spp.) |
× |
× |
|
Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) |
× |
× |
|
Harilik angerjas (Anguilla anguilla) |
× |
× |
|
Ateriinid ja meritindid (Atherina spp., Osmerus spp.) |
× |
× |
|
Tuulehaugid (Belone spp.) |
× |
× |
|
Kõik teised mereorganismid |
× |
|
|
(1) XII lisas nimetatud teiste liikide segude kogus pardal ei tohi ületada 10 % laeval hoitava kogusaagi eluskaalust. |
||
IV LISA
VEETAVAD PÜÜGIVAHENDID: — Skagerrak ja Kattegat
Võrgusilma suuruskategooriad, sihtliigid ja saagi normprotsendid võrgusilma ühe suuruskategooria puhul
|
Liik |
Võrgusilma suuruskategooria (mm) |
|||||||
|
< 16 |
16–31 |
32–69 |
35–69 |
70–89 (5) |
≥ 90 |
|||
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
||||||||
|
50 % (6) |
50 % (6) |
20 % (6) |
50 % (6) |
20 % (6) |
20 % (7) |
30 % (8) |
Puudub |
|
|
Tobiaslased (Ammodytidae) (3) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
|
Tobiaslased (Ammodytidae) (4) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Norra tursik (Trisopterus esmarkii) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Harilik merilohe (Trachinus draco) (1) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Limused (v.a Sepia) (1) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Harilik tuulehaug (Belone belone) (1) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Hall merikukk (Eutrigla gurnardus) (1) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Hõbekalad (Argentina spp.) |
X |
X |
X |
X |
X |
|||
|
Kilu (Sprattus sprattus) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Harilik e euroopa angerjas (Anguilla anguilla) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Põhjamere garneel / läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus) (1) |
X |
X |
X |
X |
X |
X |
||
|
Makrellid (Scomber spp.) |
X |
X |
X |
|||||
|
Harilik stauriid (Trachurus spp.) |
X |
X |
X |
|||||
|
Harilik heeringas (Clupea harengus) |
X |
X |
X |
|||||
|
Harilik süvameregarneel (Pandalus borealis) |
X |
X |
X |
|||||
|
Põhjamere garneel / läänemere krevett (Crangon spp., Palaemon adspersus) (2) |
X |
X |
X |
|||||
|
Merlang (Merlangus merlangus) |
X |
X |
||||||
|
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) |
X |
X |
||||||
|
Kõik muud mereorganismid |
X |
|||||||
|
(1) Ainult nelja miili ulatuses lähtejoonest. (2) Lähtejoonest nelja miili ulatusse jäävast alast väljaspool. (3) 1. märtsist kuni 31. oktoobrini Skagerrakis ja 1. märtsist kuni 31. juulini Kattegatis. (4) 1. novembrist kuni veebruarikuu viimase päevani Skagerrakis ja 1. augustist kuni veebruarikuu viimase päevani Kattegatis. (5) Selle silmasuuruse kategooria puhul peab noodapära olema tehtud ruudukujuliste silmadega võrgust, millel on käesoleva määruse XIVa lisas kirjeldatud sorteerimisvõre. (6) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 10 % segu tursast, kilttursast, euroopa merluusist, merilestast, pikklestast, väikesuulestast, harilikust merikeelest, harilikust kammeljast, siledast kammeljast, lestast, makrellist, megrimist, merlangist, harilikust soomuslestast, põhjaatlandi süsikast, norra salehomaarist ja homaarist. (7) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 50 % segu tursast, kilttursast, euroopa merluusist, merilestast, pikklestast, väikesuulestast, harilikust merikeelest, harilikust kammeljast, siledast kammeljast, lestast, heeringast, makrellist, megrimist, harilikust soomuslestast, põhjaatlandi süsikast, Norra salehomaarist ja homaarist. (8) Pardal hoitav saak võib sisaldada kuni 60 % segu tursast, kilttursast, euroopa merluusist, merilestast, pikklestast, väikesuulestast, harilikust merikeelest, harilikust kammeljast, siledast kammeljast, lestast, megrimist, merlangist, harilikust soomuslestast, põhjaatlandi süsikast ja homaarist. |
||||||||
V LISA
VEETAVAD PÜÜNISED: piirkonnad 4, 5 ja 6
A. Piirkonnad 4 ja 5
|
Liigid |
Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites) |
||
|
20–39 |
40–64 |
≥ 65 |
|
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
|||
|
50 % |
80 % |
Puudub |
|
|
Suursilm-kuldvöötahven (Boops boops) |
* |
* |
* |
|
Sardiin (Sardina pilchardus) |
* |
* |
* |
|
Makrellid (Scomber spp.) |
* |
* |
|
|
Stauriidid (Trachurus spp.) |
* |
* |
|
|
Kõik teised mereorganismid |
* |
||
B. Piirkond 6
|
Liigid |
Võrgusilma suuruskategooria (millimeetrites) |
|
|
45–50 |
≥ 100 |
|
|
Sihtliikide miinimumprotsent |
||
|
30 % |
Puudub |
|
|
Krevetilised (Penaeus subtilis, Penaeus brasiliensis, Xiphopenaeus kroyeri) |
* |
* |
|
Kõik teised mereorganismid |
* |
|
VI LISA
SEISEVVÕRGUD: 1. ja 2. piirkond
|
Liik |
Silm |
|||||
|
10—30 mm |
50—70 mm |
90—99 mm |
100—119 mm |
120—219 mm |
≥ 220 mm |
|
|
Sardiin (Sardina pilchardus) |
* |
* |
* |
* |
* |
* |
|
Angerjas (Anguilla anguilla) |
* |
* |
* |
* |
* |
* |
|
Kilu (Sprattus sprattus) |
* |
* |
* |
* |
* |
* |
|
Harilik stauriid (Trachurus spp.) |
* |
* |
* |
* |
* |
|
|
Harilik heeringas (Clupea harengus) |
* |
* |
* |
* |
* |
|
|
Makrell (Scomber spp.) |
* |
* |
* |
* |
* |
|
|
Vahemere meripoisur (Mullidae) |
* |
* |
* |
* |
* |
|
|
Tuulehaugid (Belone spp.) |
* |
* |
* |
* |
* |
|
|
Kiviahvenad (Dicentrarchus labrax) |
* |
* |
* |
* |
||
|
Kefaallased (Mugilidae) |
* |
* |
* |
* |
||
|
Koerhaid (Scyliorhinus canicula) |
* |
* |
* |
* |
||
|
Harilik soomuslest (Limanda limanda) |
* (1) |
* |
* |
* |
||
|
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) |
* |
* |
* |
|||
|
Merlang (Merlangius merlangus) (2) |
* (1) |
* |
* |
* |
||
|
Lest (Platichthys flesus) |
* (1) |
* |
* |
* |
||
|
Merikeel (Solea vulgaris) |
* (1) |
* |
* |
* |
||
|
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
* |
* |
* |
|||
|
Seepia (Sepia officinalis) |
* |
* |
* |
|||
|
Tursk (Gadus morhua) |
* |
* |
||||
|
Pollak (Pollachius pollachius) (3) |
* |
* |
||||
|
Molvad (Molva molva) |
* |
* |
||||
|
Süsikas (Pollachius virens) |
* |
* |
||||
|
Merluus (Merluccius merluccius) (3) |
* |
* |
||||
|
Harilik ogahai (Squalus acanthias) |
* |
* |
||||
|
Koerhai (Scyliorhinus stellaris) |
* |
* |
||||
|
Kammellased (Lepidorhombus spp.) |
* |
* |
||||
|
Merivarblane (Cyclopterus lumpus) |
* |
* |
||||
|
Kõik muud mereorganismid |
* (4) |
|||||
|
(1) Kohaldatakse ainult ICES VIId ja IIIa rajoonis ja Põhjamerel. (2) ICES VIIe rajoonis on alammõõt 90 mm. (3) ICES VIId ja VIIe rajoonis on alammõõt 110 mm. (4) Euroopa merikuradi (Lophius spp.) saak, mis on saadud ICES VI ja VII alapiirkonnast ja mida on pardale jäetud üle 30 % pardal olevast kogusaagist, peab olema püütud püünistega, mille väikseim võrgusilma suurus on vähemalt 250 mm. |
||||||
VII LISA
SEISEVVÕRGUD: piirkond 3
|
Võrgusilma suurusLiigid |
< 40 mm |
40–49 mm |
50–59 mm |
60–79 mm |
80–99 mm |
≥ 100 mm |
|
Sardiin (Sardina pilchardus) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|
Krevetid (Palaemon spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|
Harilik merijunkur (Coris julis) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|
Suursilm-kuldvöötahven (Boops boops) |
× |
× |
× |
× |
× |
× |
|
Viburhännakud (Penaeus spp.) |
× |
× |
× |
× |
× |
|
|
Harilik ritsikvähk (Squilla mantis) |
× |
× |
× |
× |
× |
|
|
Meripoisurlased (Mullidae) |
× |
× |
× |
× |
× |
|
|
Merikeellane (Dicologoglossa cuneata) |
× |
× |
× |
× |
× |
|
|
Huulkalalased (Labridae) |
× |
× |
× |
× |
× |
|
|
Stauriidid (Trachurus spp.) |
× |
× |
× |
× |
||
|
Makrellid (Scomber spp.) |
× |
× |
× |
× |
||
|
Tursik (Trisopterus luscus) |
× |
× |
× |
× |
||
|
Harilik seepia (Sepia officinalis) |
× |
× |
× |
× |
||
|
Merikuklased (Triglidae) |
× |
× |
× |
× |
||
|
Merikogerlased (Sparidae) |
× |
× |
× |
|||
|
Meripuuklased (Scorpaenidae) |
× |
× |
× |
|||
|
Merikeellane (Microchirus acevia) |
× |
× |
× |
|||
|
Kalmaarlased (Ommastrephidae) |
× |
× |
× |
|||
|
Harilik meriangerjas (Conger conger) |
× |
× |
× |
|||
|
Niituimlutsud (Phycis spp.) |
× |
× |
× |
|||
|
Sile kammeljas (Scophtalmus rhombus) |
× |
× |
× |
|||
|
Merilohelased (Trachinidae) |
× |
× |
× |
|||
|
Ahvenalised (Centracanthidae) |
× |
× |
× |
|||
|
Huntahven (Dicentrarchus labrax) |
× |
× |
||||
|
Merlang (Merlangius merlangus) |
× |
× |
||||
|
Harilik kammeljas (Psetta maxima) |
× |
× |
||||
|
Pollak (Pollachius pollachius) |
× |
× |
||||
|
Lestlased (Pleuronectidae) |
× |
× |
||||
|
Harilik merikeel (Solea vulgaris) (1) |
× |
|||||
|
Euroopa merluus (Merluccius merluccius) (1) |
× |
|||||
|
Kõik teised mereorganismid (2) |
× |
|||||
|
(1) ICES VIIIc ja IX rajoonis on väikseim võrgusilma suurus 60 mm. Alates 31. detsembrist 1999 on väikseim võrgusilma suurus siiski 80–90 mm. (2) Pardal hoitavate merikuradite (Lophius spp.) kogused, mis ületavad 30 % piirmäära kogu pardal hoitavast saagist, peavad olema püütud vähemalt 220 mm võrgusilmadega püünistega. |
||||||
VIII LISA
Võrgusilma suuruste lubatud kombinatsioonid piirkondades 1 ja 2, välja arvatud Skagerrakis ja Kattegatis
|
Millimeetrid |
|
|
< 16 + 16 kuni 31 |
|
|
16 kuni 31 + 32 kuni 54 |
|
|
16 kuni 31 + 70 kuni 79 |
|
|
16 kuni 31 + 80 kuni 99 |
|
|
16 kuni 31 + ≥ 100 |
|
|
32 kuni 54 + 70 kuni 79 |
|
|
32 kuni 54 + 80 kuni 99 |
|
|
32 kuni 54 + ≥ 100 |
|
|
70 kuni 79 + 80 kuni 99 |
|
|
70 kuni 79 + ≥ 100 |
|
|
80 kuni 99 + ≥ 100 |
IX LISA
Võrgusilma suuruste lubatud kombinatsioonid piirkonnas 3, välja arvatud ICES IXa rajoonis ida pool 7° 23′ 48″ läänepikkust
|
Millimeetrid |
|
|
16 kuni 31 + 32 kuni 54 |
|
|
16 kuni 31 + ≥ 70 |
|
|
32 kuni 54 + ≥ 70 |
|
|
55 kuni 59 + ≥ 70 |
|
|
60 kuni 69 + ≥ 70 |
X LISA
A. VÕRGUSILMA SUURUSTE TEATAVATE KOMBINATSIOONIDE KASUTAMISE TINGIMUSED PIIRKONDADES 1 JA 2, V.A SKAGERRAK JA KATTEGAT
1. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 16—31 mm + ≥ 100 mm
Pardale jäetud saagist on vähemalt 20 % krevetiliste ja krevettide (Pandalus montagui, Crangon spp. ja Palaemon spp.) mis tahes segu.
2. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 32–54 mm + ≥ 100 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 20 % krevettide ja garneelide (Crangon spp. Pandalus spp., Palaemon spp., Parapenaeus longirostris) segu;
või
pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 50 % mereorganismide segu, mida I lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 32–54 mm sihtliikidena, v.a krevetid ja süvameregarneelid (Crangon spp., Pandalus spp., Palaemon spp., parapenaeus longirostris), ning kuni 15 % I lisas sümboliga „y” tähistatud liikide segu.
3. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 70–79 mm + ≥ 100 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 10 % mereorganismide segu, mida I lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 70–79 mm sihtliikidena.
4. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 80—99 mm + ≥ 100 mm
Pardale jäetud saagist on vähemalt 45 % I lisas näidatud, 80—99 mm võrgusilmadele sobivate mereorganismide mis tahes segu.
B. VÕRGUSILMA SUURUSTE TEATAVATE KOMBINATSIOONIDE KASUTAMISE TINGIMUSED SKAGERRAKIS JA KATTEGATIS
Võrgusilma suuruste kombinatsioon ≤ 89 mm + ≥ 90 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 10 % mereorganismide segu, mida IV lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 70–89 mm sihtliikidena.
XI LISA
A. VÕRGUSILMA SUURUSTE TEATAVATE KOMBINATSIOONIDE KASUTAMISE TINGIMUSED PIIRKONNAS 3, V.A IDA POOL 7o 23′48″ LÄÄNEPIKKUST ASUV ICES IXa RAJOON
1. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 16–31 mm + ≥ 70 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 40 % garneelide, krevettide (Pandalus montagui, Crangon spp. ja Palaemon spp.) ja krabiliste segu,
või
pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 70 % mereorganismide segu, mida II lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 16–31 mm sihtliikidena, v.a garneelid, krevetid (Pandalus montahui, Crangon spp. ja Palaemon spp.) ja krabilised.
2. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 32–54 mm + ≥ 70 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 70 % mereorganismide segu, mida II lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 32–54 mm sihtliikidena, v.a garneelid ja krevetid (Pandalus montahui, Crangon spp. ja Palaemon spp.).
3. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 55–59 mm + ≥ 70 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 20 % krevettide ja garneelide (Pandalus spp., Crangon spp., Palaemon spp., Aristeus antennatus, Aristaeomorpha foliacea, Parapenaeus longirostris) segu,
või
pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 60 % mereorganismide segu, mida II lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 55–59 mm sihtliikidena, v.a garneelid ja krevetid (Pandalus spp., Crangon spp., Palaemon spp., Aristeus antennatus, Aristaeomorpha foliacea, Parapenaeus longirostris).
4. Võrgusilma suuruste kombinatsioon: 60–69 mm + ≥ 70 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 60 % mereorganismide segu, mida II lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 60–69 mm sihtliikidena.
B. VÕRGUSILMA SUURUSTE TEATAVATE KOMBINATSIOONIDE KASUTAMISE TINGIMUSED IDA POOL 7o 23′48″ LÄÄNEPIKKUST ASUVAS ICES IXa RAJOONIS
Võrgusilma suuruste kombinatsioon 40–54 mm + ≥ 55 mm
Pardal hoitav või lossitav saak sisaldab vähemalt 50 % mereorganismide segu, mida III lisas on nimetatud võrgusilma suuruskategooriate 40–54 mm sihtliikidena.
XII LISA
ALAMMÕÕDUD
|
Liigid |
Alammõõdud |
|
|
Piirkonnad 1–5, v.a Skagerrak/ Kattegat |
Skagerrak/ Kattegat |
|
|
Tursk (Gadus morhua) |
35 cm |
30 cm |
|
Kilttursk (Melanogrammus aeglefinus) |
30 cm |
27 cm |
|
Süsikas (Pollachius virens) |
35 cm |
30 cm |
|
Pollak (Pollachius pollachius) |
30 cm |
— |
|
Merluus (Merluccius merluccius) |
27 cm |
30 cm |
|
Kammellased (Lepidorhombus spp.) |
20 cm |
25 cm |
|
Merikeeled (Solea spp.) |
24 cm |
24 cm |
|
Atlandi merilest (Pleuronectes platessa) |
►M6 27 cm ◄ |
27 cm |
|
Merlang (Merlangius merlangus) |
27 cm |
23 cm |
|
Harilik molva (Molva molva) |
63 cm |
— |
|
Sinine molva (Molva dipterygia) |
70 cm |
— |
|
Huntahven (Dicentrarchus labrax) |
36 cm |
— |
|
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) (1) Norra salehomaari sabad |
130 (40) mm (1) |
|
|
►M1 Makrellid (Scomber spp.) ◄ |
20 cm (2) |
|
|
Heeringas (Clupea harengus) |
20 cm |
18 cm |
|
►M1 Stauriidid (Trachurus spp.) ◄ |
15 cm |
|
|
Sardiin (Sardina pilchardus) |
11 cm |
— |
|
Euroopa homaar (Homarus gammarus) |
85 mm (3) |
220 (78) mm (1) |
|
Roosa ämblikkrabi (Maia squinado) |
120 mm |
— |
|
Ebakammkarbid (Chlamys spp.) |
40 mm |
— |
|
Veenuskarplane (Ruditapes decussatus) |
40 mm |
— |
|
►M5 Kukk-karp (Venerupis pullastra) ◄ |
►M5 38 mm ◄ |
— |
|
Veenuskarplane (Venerupis philippinarum) |
35 mm |
|
|
Veenuskarp (Venus verrucosa) |
40 mm |
— |
|
Harilik ebaveenuskarp (Callista chione) |
6 cm |
|
|
Kaunkarp (Ensis spp.) |
10 cm |
|
|
►M6 Suur valgkarp (Spisula solida) ◄ |
25 mm |
|
|
Kolmnurk-karbid (Donax spp.) |
25 mm |
|
|
Harilik kaunkarp (Pharus legumen) |
65 mm |
|
|
Tavaline tõrikodalane (Buccinum undatum) |
45 mm |
— |
|
Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris) |
Kogu piirkond, v.a piirkonna 5 suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed: 750 grammi Piirkonna 5 suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed: 450 grammi (roogitud) |
|
|
▼M7 ————— |
||
|
Langustid (Palinurus spp.) |
►M6 95 mm ◄ |
|
|
Viburhännak (Parapenaeus longorostirs) |
22 mm (seljakilbi pikkus) |
|
|
Liigid |
Alammõõt; piirkonnad 1–5, v.a Skagerrak/ Kattegat |
|
Norra salehomaar (Nephrops norvegicus) |
Kogu piirkond, v.a piirkond 3 ja ICES VIa, VIIa: kogupikkus 85 mm, seljakilbi pikkus 25 mm |
|
ICES VIa, VIIa; piirkond 3: kogupikkus 70 mm, seljakilbi pikkus 20 mm |
|
|
Norra salehomaari sabad |
Kogu piirkonnas, v.a piirkond 3 ja ICES VIa, VIIa: 46 mm |
|
ICES VIa, VIIa; piirkond 3: 37 mm |
|
|
►M1 Makrellid (Scomber spp.) ◄ |
Kogu piirkond, v.a Põhjameri: 20 cm |
|
Põhjameri: 30 cm |
|
|
Anšoovis (Engraulis encrasicolus) |
Kogu piirkond, välja arvatud ICES IXa rajoon ida pool 7° 23′ 48″ W: 12 cm või 90 isendit kilo kohta ICES IXa rajoon ida pool 7° 23′ 48″ W: 10 cm |
|
Harilik taskukrabi (Cancer pagurus) |
Piirkonnad 1 ja 2 põhja pool 56° põhjalaiust: 140 mm |
|
Piirkond 2 lõuna pool 56° põhjalaiust, v.a ICES VIId, e, f ja IVb, c rajoon: 130 mm |
|
|
ICES IVb ja c rajoon lõuna pool 56° põhjalaiust: 130 mm, välja arvatud ala, mida piiravad Inglismaa rannikul olev punkt 53° 28′22″ põhjalaiust, 0°09′24″ idapikkust, nimetatud punkti punktiga 53°28′22″ põhjalaiust, 0°22′24″ idapikkust ühendav sirgjoon, 6 meremiili Ühendkuningriigi piiri ja sirgjoon, mis ühendab punkti 51°54′06″ põhjalaiust, 1° 30′ 30″ idapikkust Inglismaa rannikul oleva punktiga 51°55′48″ põhjalaiust, 1°17′00″ idapikkust, ja kus lossimise korral on taskukrabi alammõõt 115 mm |
|
|
ICES VIId, e, f rajoon: 140 mm |
|
|
Piirkond 3: 130 mm |
|
|
Suur kammkarp (Pecten maximus) |
Kogu piirkond, v.a ICES VIIa põhja pool 52° 30′ põhjalaiust ja VIId: 100 mm |
|
ICES VIIa põhja pool 52° 30′ põhjalaiust ja VIId: 110 mm |
|
(1) Kogupikkus (seljakilbi pikkus).
(2) 30 cm ainult tööstuslikul otstarbel.
(3) Alates 1. jaanuarist 2002 kohaldatakse seljakilpide suhtes 87 mm pikkust.
(4) Assooridega külgnevates vetes, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla, ei kohaldata hariliku stauriidi (Trachurus picturatus) suhtes alammõõtu.
XIIa LISA
Alammõõdud piirkonnas 9
|
Liik |
Alammõõdud: piirkond 9 |
|
Harilik kammeljas (Psetta maxima) |
45 cm |
XIII LISA
MEREORGANISMIDE SUURUSE MÕÕTMINE
|
1. |
Kalu mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 1, ninamiku tipust kuni sabauime lõpuni. |
|
2. |
Norra salehomaari mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 2: — seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani ja/ või — kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata ja/ või — Norra salehomaari eraldatud sabasid: saba esimese olemasoleva lüli eesmisest servast kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata. Mõõdetakse sirget ja venitamata saba selgmiselt küljelt. |
|
3. |
Välja arvatud Skagerrak ja Kattegat, mõõdetakse piirkondadest 1–5 pärit homaare ja ►M6 ————— ◄ nii, nagu näha joonisel 3, seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani. |
|
4. |
Skagerrakist ja Kattegatist pärit homaari mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 3: — seljakilbi pikkuse järgi keskjoonega paralleelselt, ühe silma tagant kuni seljakilbi kaugema servani ja/ või — kogupikkuse järgi rostrumi tipust kuni telsoni lõpuni, harjaseid arvestamata. |
|
5. |
a) Roosat ämblikkrabi mõõdetakse vastavalt joonisele 4 A seljakilbi pikkuse järgi piki keskjoont seljakilbi servast rostrumite vahel kuni seljakilbi kaugema servani; b) hariliku taskukrabi suurust mõõdetakse vastavalt joonisele 4B seljakilbi suurima laiuse järgi risti seljakilbi pikiteljega. |
|
6. |
Kahepoolmelisi karploomi mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 5, piki karbi pikimat osa. |
|
7. |
Tavalist tõrikodalast mõõdetakse nii, nagu näha joonisel 6, karbi pikkuse järgi. |
|
8. |
Langustide suurust mõõdetakse joonisel 7 näidatud viisil ehk seljakilbi pikkuse järgi rostrumi tipust kuni seljakilbi kaugema serva keskpunktini. |
Joonis 1
Joonis 2
Joonis 3
a) seljakilbi pikkus
b) kogupikkus
Joonis 4 A
Joonis 4B
Joonis 5
Joonis 6
Joonis 7
XIV LISA
EESTIKEELSED JA TEADUSLIKUD NIMED
|
EESTIKEELNE NIMI |
TEADUSLIK NIMI |
|
Süvameregarneel |
Pandalus montagui |
|
Euroopa anšoovis |
Engraulis encrasicolus |
|
Merikuratlased |
Lophiidae |
|
Hõbekalalased |
Argentinidae |
|
Läänemere krevett |
Palaemon adspersus |
|
Tursik |
Trisopterus luscus |
|
Suursilm-tuun |
Thunnus obesus |
|
Karbid |
Bivalvia |
|
Punakas aristiid |
Aristeus antennatus |
|
Sinine molva |
Molva dipterygia |
|
Põhjaputassuu |
Micromesistius poutassou |
|
Harilik tuun |
Thunnus thynnus |
|
Suursilm-kuldvöötahven |
Boops boops |
|
Merilatiklased, limapealased |
Bramidae, Berycidae |
|
Sile kammeljas |
Scophthalmus rhombus |
|
Kukk-karp |
Venerupis pullastra |
|
Veenuskarp |
Venus verrucosa |
|
Tursk |
Gadus morhua |
|
Mora |
Mora moro |
|
Süvameregarneelid |
Pandalus spp. |
|
Garneelid |
Crangon spp. |
|
Harilik meriangerjas |
Conger conger |
|
Langustid |
Palinurus spp. |
|
Seepiad |
Sepia officinalis, Sepia spp. |
|
Hariliksoomuslest |
Limanda limanda |
|
Roosa süvahännak |
Parapenaeus longirostris |
|
Koerhailased |
Scyliorhinidae |
|
Kolmnurk-karbid |
Donax spp. |
|
Harilik taskukrabi |
Cancer pagurus |
|
Harilik angerjas |
Anguilla anguilla |
|
Merikeellane |
Microchirus ocellatus |
|
Jõelest e lest |
Platichthys flesus |
|
Lestlased |
Pleuronectidae |
|
Niituimlutsud |
Phycis spp. |
|
Tuulehaugid |
Belone spp. |
|
Kõhtjalgsed e. teod |
Gastropoda |
|
Hiidlehthännak |
Aristaeomorpha foliacea |
|
Pikksabalased |
Malacocephalus spp., Nezumia spp., Trachyrhynchus spp. |
|
Kefaallased |
Mugilidae |
|
Hall merikukk |
Eutrigla gurnardus |
|
Venuskarplane |
Ruditapes decussatus |
|
Merikuklased |
Triglidae |
|
Kilttursk |
Melanogrammus aeglefinus |
|
Pihklased |
Myxinidae |
|
Lintsabalased |
Trichiuridae |
|
Merluus |
Merluccius merluccius |
|
Harilik ebaveenuskarp |
Mercenaria mercenaria |
|
Heeringas |
Clupea harengus |
|
Stauriidid |
Trachurus spp. |
|
Harilik peetrikala |
Zeus faber |
|
Silmlased |
Petromyzonidae |
|
Väikesuulest |
Microstomus kitt |
|
Harilik molva |
Molva molva |
|
Euroopa homaar |
Homarus gammarus |
|
Merivarblane |
Cyclopterus lumpus |
|
Makrellid |
Scomber spp., Scomber scombrus |
|
Harilik ritsikvähk |
Squilla mantis |
|
Kammellased |
Lepidorhombus spp. |
|
Harilik süvameregarneel |
Pandalus borealis |
|
Norra salehomaar |
Nephrops norvegicus |
|
Tursik |
Trisopterus esmarkii |
|
Kaheksajalad |
Octopus vulgaris, Eledone cirrosa |
|
Ahvenalised |
Centracanthidae |
|
Harilik ogahai |
Squalus acanthias |
|
Sardiin |
Sardina pilchardus |
|
Atlandi merilest |
Pleuronectes platessa |
|
Pollak |
Pollachius pollachius |
|
Tursik |
Trisopterus minutus |
|
Tursik |
Trisopterus luscus |
|
Krevetid |
Palaemon spp. |
|
Ebakammkarp |
Chlamys opercularis |
|
Harilik merijunkur |
Coris juris |
|
Kaunkarplased |
Ensis spp., Pharus legumen |
|
Paelkalalased |
Cepolidae |
|
Meripoisurlased |
Mullidae |
|
Meripuuklased |
Scorpaenidae |
|
Süsikas |
Pollachius virens |
|
Lõhe |
Salmo salar |
|
Lõhelased |
Salmonidae |
|
Tobiaslased |
Ammodytidae |
|
Sardiin |
Sardina pilchardus |
|
Suur kammkarp |
Pecten maximus |
|
Huntahven |
Dicentrarchus labrax |
|
Merikogerlased |
Sparidae |
|
Meriforell |
Salmo trutta |
|
Veenuskarplane |
Ruditapes philipinarum |
|
Viburhännakud |
Penaeus spp. |
|
Tursk |
Gadus argenteus |
|
Railased |
Rajidae |
|
Vööttuun e skipjack |
Katsuwonus pelamis |
|
Ateriinid ja meritindid |
Atherina spp., Osmerus spp. |
|
Harilik merikeel |
Solea solea/vulgaris |
|
Roosa ämblikkrabi |
Maja squinado |
|
Lestaline |
Citharus linguatula |
|
Euroopa kilu |
Sprattus sprattus |
|
Vöödikvähklased |
Galatheidae |
|
Ebakalmaarlased, kalmaarlased |
Loliginidae, Ommastrephidae, Alloteuthis spp. |
|
Suur valgkarp |
Spisula solidissima |
|
Krabiline |
Polybius henslowi |
|
Mõõkkala |
Xiphias gladius |
|
Merikeellane |
Microchirus variegatus |
|
Tuunid |
Auxis spp., Euthynnus spp., Katsuwonus spp., Thunnus spp. |
|
Harilik kammeljas |
Psetta maxima |
|
Ebakammkarp |
Chlamys varia |
|
Veenuskarp |
Venus verrucosa |
|
Merikeellane |
Dicologoglossa cuneata |
|
Merilohelased |
Trachinidae |
|
Tavaline tõrikodalane |
Buccinum undatum |
|
Merlang |
Merlangius merlangus |
|
Pikklest |
Glyptocephalus cynoglossus |
|
Huulkalalased |
Labridae |
|
Kulduim-tuun |
Thunnus albacares |
|
Hirvkalalased |
Capros aper |
|
Lima-niituimluts |
Phycis blennoides |
|
Meriahven |
Sebastes spp. |
|
Sardinellad |
Sardinella aurita |
XIVa LISA
SORTEERIMISVÕRE SPETSIFIKATSIOONID
1. Liigiselektiivne võre kinnitatakse traalidele, mille noodapära ruudukujuliste võrgusilmade suurus on vähemalt 70 millimeetrit ja alla 90 millimeetri. Noodapära on vähemalt 8 meetrit pikk. Kasutada ei tohi traali, mille noodapära ümbermõõdul on rohkem kui 100 ruudukujulist võrgusilma, jättes välja liitekohad ja palistused. Ruudukujuliste võrgusilmadega noodapära nõutakse ainult Skagerrakis ja Kattegatis.
2. Võre on ristkülikukujuline. Võre varvad on paralleelsed võre pikiteljega. Võre trellide vahekaugus on kuni 35 millimeetrit. Lubatud on kasutada ühte või mitut hinge, et hõlbustada püünise hoidmist võrgupoolil.
3. Võre kinnitatakse traalile diagonaalselt, eest tahapoole üles, mis tahes kohta noodapära algusest kuni mittekoonilise osa alguseni. Kõik võre küljed kinnitatakse traali külge.
4. Traali ülemises paneelis on võre ülaserva vahetus läheduses vaba väljapääsuava kaladele. Väljapääsuava kaugem serv on võrega ühelaiune ja tehtud võre mõlemalt küljelt piki võrgu sõlmevahesid ettepoole ulatuva teravikukujulise väljalõikena.
5. Võre ette tohib kinnitada lehtri, mis suunab kalad traali põhja ja võre poole. Lehtri võrgusilmasuurus on vähemalt 70 millimeetrit. Lehtri kõige kitsama osa vertikaalsuunaline läbimõõt võre ees on 15 sentimeetrit. Lehtri laius võre ees on võrdne võre laiusega.
Liigi ja suuruse suhtes selektiivse traali joonis. Sisenevad kalad suunatakse lehtri abil traali põhja ja võre ette. Suuremad kalad suunatakse võre abil traalist välja, kuid väiksemad kalad ja norra salehomaarid läbivad võre ja sattuvad noodapärasse. Ruudukujuliste võrgusilmadega noodapära võimaldab välja pääseda väikestel kaladel ja alamõõdulistel norra salehomaaridel. Joonisel kujutatud ruudukujuliste võrgusilmadega noodapära on nõutav ainult Skagerrakis ja Kattegatis.
XIVb LISA
BISKAIA LAHES LUBATUD TEATAVATE VEETAVATE PÜÜNISTEGA PÜÜGI TINGIMUSED
1. Ülemise ruudukujuliste silmadega selektiivakna spetsifikatsioonid
Selektiivaken on täisnurkne võrguosa. Selektiivaknaid on ainult üks. Selektiivaken ei tohi olla mingil moel ummistatud sisemiste või väliste tarinditega.
2. Selektiivakna asukoht
Selektiivaken paigutatakse traali tagumise koonilise osa ülemisse paneeli vahetult noodapärast ja võrgupikendusest koosneva mittekoonilise osa ette.
Selektiivaken lõpeb kõige rohkem 12 silma kaugusel käsitsi põimitud silmareast võrgupikenduse ja traali tagumise koonilise osa vahel.
3. Selektiivakna suurus
Selektiivakna pikkus on vähemalt 2 meetrit ja laius vähemalt 1 meeter.
4. Selektiivakna võrk
Silmaava suurus on vähemalt 100 millimeetrit. Võrgusilmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega.
Võrk paigaldatakse nii, et sõlmevahed kulgevad paralleelselt ja risti noodapära pikiteljega.
Võrgumaterjal on ühekordsest niidist. Niidi maksimaalne jämedus on 4 millimeetrit.
5. Selektiivakna kinnitamine rombikujuliste silmadega võrgu külge
Selektiivakna neli külge on lubatud ääristada. Ääristuse läbimõõt ei ületa 12 millimeetrit.
Sirgeks veetud selektiivakna pikkus on võrdne selektiivakna pikiküljele kinnitatud rombikujuliste silmade pikkusega, kui need on sirgeks veetud.
Selektiivakna väikseima külje (s.t meetripikkune külg, mis on risti noodapära pikiteljega) ülemise osa avatud rombikujuliste võrgusilmade arv peab olema vähemalt võrdne paneeli pikiküljele kinnitatud täisrombikujuliste silmade arvuga, mis on jagatud 0,7-ga.
|
6. |
Selektiivakna paigutust traalis kujutab järgmine joonis. 
|
XIVc LISA
ÜLE 15 MEETRI PIKKUSTE LAEVADE RUUDUKUJULISTE SILMADEGA SELEKTIIVAKEN
1. Ülemise ruudukujuliste silmadega selektiivakna spetsifikatsioonid
Selektiivaken on täisnurkne võrguosa. Võrgumaterjal on ühekordsest niidist. Kõik võrgusilmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega. Võrgusilma suurus on vähemalt 120 millimeetrit. Selektiivaken on vähemalt kolm meetrit pikk, välja arvatud juhul, kui ta on ühendatud võrkudega, mida veab vähem kui 112 kW võimsusega laev; sellisel juhul on selektiivaken vähemalt kaks meetrit pikk.
2. Selektiivakna asukoht
Selektiivaken paikneb noodapära ülemises paneelis. Selektiivakna tagumine serv ei tohi olla kaugemal kui 12 meetrit komisjoni 6. detsembri 1984. aasta määruse (EMÜ) nr 3440/84 (mis käsitleb seadiste kinnitamist traalide, ankurdatud põhjanootade ja samalaadsete võrkude külge) ( 27 ) artikli 8 kohasest gaitanist.
3. Selektiivakna kinnitamine rombikujuliste silmadega võrgu külge
Selektiivakna pikikülje ja küljeõmbluse vahel ei ole üle kahe avatud rombikujulise võrgusilma.
Sirgeks veetud selektiivakna pikkus on võrdne selektiivakna pikiküljele kinnitatud rombikujuliste silmade pikkusega, kui need on sirgeks veetud. Noodapära ülemise paneeli rombikujuliste võrgusilmade ja selektiivakna väikseima külje ühendamisel ühendatakse kolm rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta, kui noodapära võrgusilma suurus on 80 millimeetrit, või kaks rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta, kui noodapära võrgusilma suurus on 120 millimeetrit, v.a selektiivakna mõlema külje sõlmevahed.
XIVd LISA
ALLA 15 MEETRI PIKKUSTE LAEVADE RUUDUKUJULISTE SILMADEGA SELEKTIIVAKEN
1. Ülemise ruudukujuliste silmadega selektiivakna spetsifikatsioonid
Selektiivaken on täisnurkne võrguosa. Võrgumaterjal on ühekordsest niidist. Kõik võrgusilmad on ruudukujulised, st selektiivakna võrgu kõik neli külge lõikuvad sõlmevahedega. Võrgusilma suurus on vähemalt 110 millimeetrit. Selektiivaken on vähemalt kolm meetrit pikk, välja arvatud juhul, kui ta on ühendatud võrkudega, mida veab vähem kui 112 kW võimsusega laev; sellisel juhul on selektiivaken vähemalt kaks meetrit pikk.
2. Selektiivakna asukoht
Selektiivaken paikneb noodapära ülemises paneelis. Selektiivakna tagumine serv ei tohi olla kaugemal kui 12 meetrit määruse (EMÜ) nr 3440/84 artikli 8 kohasest gaitanist.
3. Selektiivakna kinnitamine rombikujuliste silmadega võrgu külge
Selektiivakna pikikülje ja küljeõmbluse vahel ei ole üle kahe avatud rombikujulise võrgusilma. Sirgeks veetud selektiivakna pikkus on võrdne selektiivakna pikiküljele kinnitatud rombikujuliste silmade pikkusega, kui need on sirgeks veetud. Noodapära ülemise paneeli rombikujuliste võrgusilmade ja selektiivakna väikseima külje ühendamisel ühendatakse kaks rombikujulist võrgusilma ühe ruudukujulise võrgusilma kohta, v.a selektiivakna mõlema külje sõlmevahed.
XV LISA
VASTAVUSTABEL
|
Määrus (EÜ) nr 894/97 |
Käesolev määrus |
|
Artikkel 1 |
Artikkel 1 ja 2 |
|
Artikli 2 lõige 1 |
Artikkel 4 |
|
Artikli 2 lõige 2 |
Artikkel 10 |
|
Artikli 2 lõige 3 |
Artikkel 5 |
|
Artikli 2 lõige 4 |
Artiklid 14 ja 15 |
|
Artikli 2 lõige 5 |
— |
|
Artikli 2 lõike 6 esimene lõik |
Artikli 5 lõige 1 ja artikli 12 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõike 6 teine lõik |
Artikli 5 lõige 6 |
|
Artikli 2 lõige 7 |
— |
|
Artikli 2 lõige 8 |
— |
|
Artikli 2 lõike 9 esimene lõik |
Artikkel 6 |
|
Artikli 2 lõike 9 teine lõik |
Artikkel 7 |
|
Artikli 2 lõike 9 kolmas lõik |
Artikli 3 punkt d |
|
Artikli 2 lõike 10 esimese lõigu punktid a, b ja c |
Artikli 11 lõige 1 |
|
Artikli 2 lõike 10 esimese lõigu punkt d |
Artikli 3 punktid g ja h |
|
Artikli 2 lõike 10 esimese lõigu punkt e |
Artikkel 13 |
|
Artikli 2 lõike 10 teine lõik |
Artikkel 48 |
|
Artikkel 3 |
Artikkel 48 |
|
Artikkel 4 |
Artikkel 16 |
|
Artikli 5 lõige 1 |
Artikkel 17 ja artikli 18 lõige 2 |
|
Artikli 5 lõige 2 |
XIII lisa |
|
Artikli 5 lõike 3 esimene lõik |
Artikli 19 lõige 1 |
|
Artikli 5 lõike 3 teise lõigu punkt a |
Artikli 19 lõike 2 punkt b |
|
Artikli 5 lõike 3 teise lõigu punkti b esimene ja teine taane |
Artikli 19 lõike 2 punkt a |
|
Artikli 5 lõike 3 teise lõigu punkti b kolmas taane |
Artikkel 35 |
|
Artikli 5 lõike 3 teise lõigu punkt c |
Artikli 19 lõige 3 |
|
Artikli 5 lõike 3 kolmas lõik |
Artikli 19 lõike 2 punkti a kolmas lause |
|
Artikli 5 lõige 4 |
Artikli 18 lõiked 3 ja 4 |
|
Artikli 5 lõige 5 |
— |
|
Artikli 6 lõige 1 |
Artikkel 26 |
|
Artikli 6 lõige 2 |
Artikkel 36 |
|
Artikkel 7 |
Artikkel 20 |
|
Artikli 8 lõige 1 |
— |
|
Artikli 8 lõige 2 |
Artikkel 21 |
|
Artikkel 9 |
Artikkel 22 |
|
Artikli 10 lõige 1 |
— |
|
Artikli 10 lõike 2 punkt a |
Artikli 30 lõige 1 |
|
Artikli 10 lõike 2 punkt b |
Artikkel 39 |
|
Artikli 10 lõige 3 |
Artikkel 29 |
|
Artikli 10 lõige 4 |
Artikli 34 lõiked 1, 2 ja 3 |
|
Artikli 10 lõige 5 |
Artikli 34 lõige 4 |
|
Artikli 10 lõige 6 |
Artikli 29 lõige 6 ja artikli 34 lõige 5 |
|
Artikli 10 lõige 7 |
— |
|
Artikli 10 lõige 8 |
— |
|
Artikli 10 lõige 9 |
Artikkel 37 |
|
Artikli 10 lõige 10 |
Artikkel 23 |
|
Artikli 10 lõige 11 |
Artikli 28 lõige 2, artikli 29 lõige 5, artikli 30 lõike 2 teine lõik, artikli 30 lõige 3, artikli 34 lõige 5 ja artikkel 40 |
|
Artikli 10 lõike 12 esimene lõik |
Artikkel 31 |
|
Artikli 10 lõike 12 teine lõik |
Artikkel 41 |
|
Artikli 10 lõige 13 |
— |
|
Artikli 10 lõige 14 |
Artikli 30 lõike 1 viimane lause |
|
Artikli 10 lõige 15 |
Artikli 28 lõige 1 |
|
Artikli 10 lõige 16 |
Artikkel 32 |
|
Artikli 10 lõige 17 |
Artikkel 33 |
|
Artikli 10 lõige 18 |
Artikkel 38 |
|
Artikli 10 lõige 19 |
Artikli 24 lõige 1 |
|
Artikkel 11 |
— |
|
Artikkel 12 |
Artikli 24 lõige 2 |
|
Artikkel 13 |
Artikkel 42 |
|
Artikkel 14 |
Artikkel 43 |
|
Artikkel 15 |
Artikkel 44 |
|
Artikkel 16 |
Artikkel 45 |
|
Artikkel 17 |
Artikkel 46 |
|
Artikkel 18 |
Artikkel 48 |
|
Artikkel 19 |
Artikkel 49 |
|
Artikkel 20 |
Artikkel 50 |
|
I lisa |
I, II, III, IV ja V lisa |
|
II lisa |
XII lisa |
|
III lisa |
XII lisa |
|
IV lisa |
XIII lisa |
|
V lisa |
VI lisa |
|
VI lisa |
VII lisa |
|
VII lisa |
XV lisa |
( 1 ) EÜT C 292, 4.10.1996, lk 1 ja
EÜT C 245, 12.8.1997, lk 10.
( 2 ) EÜT C 132, 28.4.1997, lk 235.
( 3 ) EÜT C 30, 30.1.1997, lk 26.
( 4 ) EÜT L 132, 23.5.1997, lk 1.
( 5 ) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7. Direktiivi on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 6 ) EÜT L 171, 6.7.1994, lk 7.
( 7 ) EÜT L 274, 25.9.1986, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 3259/94 (EÜT L 339, 29.12.1994, lk 11).
( 8 ) EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 686/97 (EÜT L 102, 19.4.1997, lk 1).
( 9 ) EÜT L 389, 31.12.1992, lk 1. Määrust on muudetud 1994. aasta ühinemisaktiga.
( 10 ) ELT L 347, 30.12.2011, lk 44.
( 11 ) EÜT C 335, 24.12.1985, lk 2.
( 12 ) EÜT C 347, 31.12.1985, lk 14.
( 13 ) EÜT L 194, 24.7.1984, lk 22.
( 14 ) EÜT L 162, 18.6.1986, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1821/96 (EÜT L 241, 21.9.1996, lk 8).
( 15 ) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.
( 16 ) ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.
( 17 ) ELT L 348, 24.12.2008, lk 20.
( 18 ) EÜT L 351, 28.12.2002, lk 6.
( 19 ) ELT L 348, 31.12.2010, lk 17.
( 20 ) EÜT L 41, 13.2.2002, lk 1.
( 21 ) EÜT L 77, 20.3.2002, lk 8.
( 22 ) EÜT L 388, 31.12.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3318/94 (EÜT L 350, 31.12.1994, lk 15).
( 23 ) Kogupikkus (seljakilbi pikkus).
( 24 ) 30 cm ainult tööstuslikul otstarbel.
( 25 ) Alates 1. jaanuarist 2002 kohaldatakse seljakilpide suhtes 87 mm pikkust.
( 26 ) Assooridega külgnevates vetes, mis kuuluvad Portugali suveräänsete õiguste ja jurisdiktsiooni alla, ei kohaldata hariliku stauriidi (Trachurus picturatus) suhtes alammõõtu.
( 27 ) EÜT L 318, 7.12.1984, lk 23.