EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01997L0067-20080227
Directive 97/67/EC of the European Parliament and of the Council of 15 December 1997 on common rules for the development of the internal market of Community postal services and the improvement of quality of service
Consolidated text: Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997 , ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
Euroopa Parlamendi Ja Nõukogu direktiiv 97/67/EÜ, 15. detsember 1997 , ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
1997L0067 — ET — 27.02.2008 — 003.005
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/67/EÜ, 15. detsember 1997, (ELT L 015 21.1.1998, lk 14) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2002/39/EÜ, 10. juuni 2002, |
L 176 |
21 |
5.7.2002 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003, |
L 284 |
1 |
31.10.2003 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/6/EÜ, 20. veebruar 2008, |
L 52 |
3 |
27.2.2008 |
|
Parandatud:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 97/67/EÜ,
15. detsember 1997,
ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 57 lõiget 2 ning artikleid 66 ja 100a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, ( 2 )
võttes arvesse regioonide komitee arvamust, ( 3 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 22. jaanuari 1993. aasta resolutsiooni ühtse postiteenuste turu arengut käsitleva rohelise raamatu kohta, ( 4 )
võttes arvesse nõukogu 7. veebruari 1994. aasta resolutsiooni ühenduse postiteenuste arengu kohta, ( 5 )
toimides asutamislepingu artiklis 189b ettenähtud menetluse kohaselt ( 6 ) vastavalt lepituskomitees 7. novembril 1997 heakskiidetud ühistekstile
ning arvestades, et:|
(1) |
tuleks vastu võtta meetmed siseturu loomiseks kooskõlas asutamislepingu artikliga 7a; kõnealune turg hõlmab sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine; |
|
(2) |
postisektori siseturu rajamine on osutunud ühenduse majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt tähtsaks, sest postiteenused on teabevahetuse ja kaubanduse oluline vahend; |
|
(3) |
komisjon esitas 11. juunil 1992 rohelise raamatu ühtse postiteenuste turu arengu kohta ja 2. juunil 1993 teatise ühenduse postiteenuste arengusuuniste kohta; |
|
(4) |
komisjon on korraldanud ühenduse seisukohalt oluliste postiteenuste laiaulatusliku avaliku arutelu ning postisektorist huvitatud isikud on komisjonile edastanud oma märkused; |
|
(5) |
universaalse postiteenuse praegune ulatus ja selle osutamistingimused on liikmesriigiti märgatavalt erinevad; eelkõige on teenuste osutamise kvaliteet liikmesriikides väga ebaühtlane; |
|
(6) |
rahvusvaheline postiühendus ei vasta alati kasutajate ja Euroopa kodanike ootustele ning ühenduse rahvusvaheliste postiteenuste kvaliteet on praegu ebarahuldav; |
|
(7) |
postisektoris täheldatud erinevused mõjutavad oluliselt eelkõige postiteenustest sõltuvaid tegevusvaldkondi ja takistavad märgatavalt ühendusesisese ühtekuuluvuse saavutamiseks tehtavaid edusamme, sest piirkonnad, kus puuduvad piisavalt kõrge kvaliteediga postiteenused, on nii kirja- kui ka kaubavahetuse osas ebasoodsamas olukorras; |
|
(8) |
meetmed, millega püütakse tagada turu järkjärguline ja kontrollitav liberaliseerimine ning kindlustada nõuetekohane tasakaal selle rakendamisel, on vajalikud postiteenuste vaba osutamise tagamiseks kogu ühenduses, võttes arvesse universaalteenuse osutajate kohustusi ja õigusi; |
|
(9) |
seetõttu on vaja tegutseda ühenduse tasandil, et tagada postisektorit reguleerivate tingimuste ulatuslikum ühtlustamine ning sellest tulenevalt võtta meetmeid ühiseeskirjade kehtestamiseks; |
|
(10) |
ühenduse tasandil tuleks subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt vastu võtta üldpõhimõtete kogum, täpse korra kindlaksmääramine peaks jääma liikmesriikidele, kes peaksid saama vabalt valida oma olukorraga kõige paremini sobiva süsteemi; |
|
(11) |
ühenduse tasandil on oluline tagada universaalne postiteenus, mis hõlmab kõigis liikmesriikides kõigile kasutajatele sobiva hinna ja kindlaksmääratud kvaliteediga osutatavate teenuste miinimumvalikut, olenemata kasutajate geograafilisest asukohast ühenduses; |
|
(12) |
universaalteenuste eesmärk on võimaldada kõigil kasutajatel pääseda kergesti postivõrku, eelkõige kindlustada piisav arv juurdepääsupunkte ning tagada posti kogumise ja kättetoimetamise sageduse rahuldavad tingimused; universaalteenuse osutamine peab vastama põhivajadusele tagada tegevuse järjepidevus ja olema samal ajal kohandatav kasutajate vajadustele ning tagama neile õiglase kohtlemise kedagi diskrimineerimata; |
|
(13) |
universaalteenus peab hõlmama nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi postiteenuseid; |
|
(14) |
universaalteenuse kasutajatele tuleb anda piisavat teavet pakutavate teenuste valiku, nende osutamis- ja kasutamistingimuste ning osutatavate teenuste kvaliteedi ja hindade kohta; |
|
(15) |
käesoleva direktiivi universaalteenuse osutamist käsitlevate sätete kohaldamine ei piira universaalteenuse osutajate õigust pidada lepingute üle läbirääkimisi iga kliendiga eraldi; |
|
(16) |
sellise teenusevaliku säilitamine, mida võib reserveerida kooskõlas asutamislepingu eeskirjadega ja ilma konkurentsieeskirjade kohaldamist piiramata, on õigustatud, et tagada universaalteenuse toimimine majanduslikult tasakaalustatud tingimustes; liberaliseerimisprotsess ei tohiks piirata liikmesriikides kasutusele võetud teatavaid pimedatele ja vaegnägijatele osutatavaid tasuta teenuseid; |
|
(17) |
vähemalt 350 grammi kaaluvad kirjasaadetised moodustavad alla 2 % kirjadest ja alla 3 % avalik-õiguslike ettevõtjate laekumistest; hinna määramise põhimõtted (viiekordne põhihind) võimaldavad paremini vahet teha reserveeritud teenuse ja liberaliseeritud kullerposti teenuse vahel; |
|
(18) |
silmas pidades asjaolu, et põhiline erinevus kullerposti ja universaalse postiteenuse vahel seisneb kullerposti teenustega kaasnevas ja klientidele tajutavas lisandväärtuses (olenemata selle vormist), saab tajutava lisaväärtuse kõige tõhusamalt kindlaks määrata nii, et võetakse arvesse lisahinda, mida kliendid on valmis maksma; see ei piira reserveeritud valdkonnas järgitava hinnapiirangu kohaldamist; |
|
(19) |
ajutiselt on mõistlik lubada, et otseposti ja rahvusvahelist posti oleks võimalik edaspidigi reserveerida vastavalt ettenähtud hinna- ja kaalupiirangutele; järgmise sammuna postiteenuste siseturu väljakujundamise suunas peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekul pärast kõnealuse sektori läbivaatamist tegema hiljemalt 1. jaanuariks 2000 otsuse postituru edasise järkjärgulise kontrollitud liberaliseerimise, eelkõige rahvusvahelise posti ja otseposti liberaliseerimise ning hinna- ja kaalupiirangute edasise läbivaatamise kohta; |
|
(20) |
lähtudes avalikust korrast ja julgeolekust, võib liikmesriikidel olla õigustatud huvi anda ühele või mitmele enda määratud üksusele õigus paigaldada avalikult kasutatavatele teedele postisaadetiste vastuvõtmiseks ettenähtud postkastid; samadel põhjustel peaks neil olema õigus määrata üksus või üksused, kes vastutavad päritoluriiki identifitseerivate postmarkide väljaandmise eest, ning üksused, kes vastutavad siseriiklike õigusaktide kohaselt kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatava tähtsaadetiste teenuse osutamise eest; nad võivad osutada ka Euroopa Liidu liikmelisusele, kasutades 12 tähega sümbolit; |
|
(21) |
uued teenused (tavapärastest teenustest selgelt erinevad teenused) ja dokumendivahetus ei kuulu universaalteenuse alla ning järelikult ei ole nende reserveerimine universaalteenuse osutajatele õigustatud; sama kehtib ka iseteenindamise suhtes (postiteenust osutab posti saatev füüsiline või juriidiline isik või kõnealuseid saadetisi kogub ja edastab kolmas isik, kes tegutseb täielikult kõnesoleva isiku nimel), mis ei kuulu teenuste kategooria alla; |
|
(22) |
liikmesriigid peaksid asjakohase loa andmise korra abil olema võimelised reguleerima oma territooriumil selliste postiteenuste osutamist, mida ei ole reserveeritud universaalteenuse osutajatele; kõnealune kord peab olema selge, proportsionaalne ning põhinema objektiivsetel kriteeriumidel ega tohi kedagi diskrimineerida; |
|
(23) |
liikmesriikidele peaks jääma võimalus kehtestada litsentside andmisel universaalteenuse kohustused või osamaksed tagatisfondi, mille eesmärk on hüvitada universaalteenuse osutajale ebaõiglast finantskohustust sisaldavate teenuste osutamine; liikmesriikidel peaks olema võimalus lisada lubadesse kohustus, et loa saanud toimingutega ei tohi rikkuda universaalteenuse osutajate jaoks reserveeritud teenustele antud ainu- ega eriõigusi; järelevalve eesmärgil võidakse võtta kasutusele otseposti identifitseerimise süsteem seal, kus otsepost on liberaliseeritud; |
|
(24) |
on vaja vastu võtta vajalikud meetmed, et ühtlustada liikmesriikides sätestatud loaandmise korda, millega reguleeritakse reserveerimata teenuste osutamist üldsusele ärilisel eesmärgil; |
|
(25) |
vajaduse korral võetakse vastu meetmed tagamaks, et liikmesriikide avalikku postivõrku pääsemise tingimused oleksid selged ega diskrimineeriks kedagi; |
|
(26) |
selleks et tagada universaalteenuse usaldusväärne korraldus ja vältida konkurentsimoonutusi, peaksid universaalteenuse suhtes kohaldatavad hinnad olema objektiivsed, selged ja vastama kuludele ega tohiks kedagi diskrimineerida; |
|
(27) |
ühendusesisese rahvusvahelise postiteenuse osutamise eest saadav tasu, ilma see piiraks Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidest tulenevate miinimumkohustuste kohaldamist, peaks katma universaalteenuse osutajale sihtriigis kättetoimetamisega kaasnevad kulud; kõnealune tasu peaks innustama ka rahvusvahelise postiteenuse kvaliteeti parandama või säilitama, kasutades selleks teenuse kvaliteediga seotud eesmärke; sellega oleksid õigustatud sobivad süsteemid, millega nähakse ette kulude asjakohane katmine ja mis on konkreetselt seotud osutatud teenuse kvaliteediga; |
|
(28) |
mitmesuguste reserveeritud ja reserveerimata teenuste jaoks on vaja eraldi raamatupidamisarvestust, et selliste teenuste tegelikud kulud oleksid läbipaistvad ning tagamaks, et reserveeritud sektorist reserveerimata sektorisse suunatud ristsubsideerimine ei avaldaks ebasoodsat mõju viimati nimetatud sektori konkurentsitingimustele; |
|
(29) |
selleks et tagada eelmises kolmes põhjenduses esitatud põhimõtete kohaldamine, peaksid universaalteenuse osutajad rakendama põhjendatud tähtaja jooksul kuluarvestussüsteeme, mida on võimalik sõltumatult kontrollida ja mille abil on võimalik kulud selge korra alusel võimalikult täpselt teenuste vahel jagada; nimetatud nõudeid saab täita näiteks kulude täiesti eraldi arvestamise põhimõtte rakendamisega; selliseid kuluarvestussüsteeme ei tarvitse nõuda juhul, kui vaba konkurentsi tingimused on tegelikult olemas; |
|
(30) |
tähelepanu tuleks pöörata selliste kasutajate huvidele, kellel on õigus saada kõrgekvaliteedilisi teenuseid; seetõttu tuleks teha kõik jõupingutused ühenduse tasandil osutatavate teenuste kvaliteedi parandamiseks ja tõstmiseks; selliseks kvaliteedi parandamiseks peavad liikmesriigid kehtestama standardid, mida universaalteenuse osutajad peavad universaalteenuse alla kuuluvate teenuste osas järgima või ületama; |
|
(31) |
teenuse kvaliteet, mida kasutajad eeldavad, on osutatavate teenuste oluline aspekt; kasutajate huvides tuleb avaldada teenuse kvaliteedi hindamise standardid ja saavutatud kvaliteeditasemed; teenuse kvaliteedi ühtlustatud standardid ja ühine mõõtmismetoodika peavad olema kättesaadavad, et oleks võimalik hinnata teenuse kvaliteedi ühtlustumist ühenduses; |
|
(32) |
liikmesriigid peavad kindlaks määrama ühenduse standarditega kooskõlas olevad siseriiklikud kvaliteedistandardid; ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste puhul, milleks on vaja vähemalt kahest eri liikmesriigist pärineva universaalteenuse osutaja ühiseid jõupingutusi, tuleb kvaliteedistandardid määratleda ühenduse tasandil; |
|
(33) |
vastavust kõnealustele standarditele tuleb sõltumatult kontrollida korrapäraste ajavahemike järel ja ühtlustatud alusel; kasutajatel peab olema õigus saada teavet kontrolli tulemuste kohta ja liikmesriigid peavad tagama parandusmeetme rakendamise seal, kus tulemustest selgub, et standardeid ei järgita; |
|
(34) |
nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes ( 7 ) kohaldatakse postiettevõtjate suhtes; |
|
(35) |
vajadus parandada teenuse kvaliteeti tähendab seda, et vaidlused tuleb lahendada kiiresti ja tõhusalt; lisaks siseriikliku ja ühenduse õiguse alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele tuleks ette näha kaebuste lahendamise kord, mis peab olema selge, lihtne ja odav ning võimaldama osaleda kõigil asjaomastel pooltel; |
|
(36) |
postivõrkude vastastikune sidumine ja kasutajate huvid nõuavad tehnilise standardimise soodustamist; tehniline standardimine on hädavajalik siseriiklike võrkude koostalitusvõime edendamiseks ja ühenduse tõhusa universaalteenuse saavutamiseks; |
|
(37) |
Euroopa tasandil ühtlustamist käsitlevate suunistega nähakse ette spetsialiseeritud tehnilise standardimise usaldamine Euroopa Standardikomiteele; |
|
(38) |
tuleks luua komitee, mis abistab komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel eelkõige ühenduse rahvusvahelise postiteenuse ja tehnilise standardimise kvaliteeti käsitlevate meetmete edasiarendamise osas; |
|
(39) |
selleks et tagada universaalteenuse nõuetekohane toimimine ja moonutusteta konkurents reserveerimata sektoris, on oluline teha vahet ühelt poolt seaduseandja ja teiselt poolt ettevõtja ülesannete vahel; ükski postiettevõtja ei tohi olla korraga vahekohtunik ja huvitatud isik; liikmesriigi ülesanne on määratleda ühe või mitme sellise siseriikliku reguleeriva asutuse põhikiri, mis võidakse valida ametiasutuste või selleks määratud sõltumatute üksuste hulgast; |
|
(40) |
ühtlustatud tingimuste mõju postiteenuste siseturu toimimisele on vaja hinnata; seepärast esitab komisjon kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. detsembriks 2000 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, k.a asjakohase teabe kõnealuse sektori arengu, eelkõige majandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja tehnoloogiaaspektide kohta ning teenuse kvaliteedi kohta; |
|
(41) |
käesolev direktiiv ei mõjuta asutamislepingu eeskirjade, eelkõige konkurentsi ja teenuste osutamise vabadust käsitlevate eeskirjade kohaldamist; |
|
(42) |
miski ei takista liikmesriike säilitamast kehtivaid või kehtestamast selliseid postisektorit käsitlevaid meetmeid, mis on liberaalsemad käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmetest, ega säilitamast käesoleva direktiivi kehtetuks muutumise korral selle rakendamiseks kehtestatud meetmeid tingimusel, et kõnealused meetmed on igal juhul kooskõlas asutamislepinguga; |
|
(43) |
käesolevat direktiivi oleks asjakohane kohaldada kuni 31. detsembrini 2004, kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei otsusta komisjoni ettepaneku põhjal teisiti; |
|
(44) |
käesolevat direktiivi ei kohaldata ühegi toimingu suhtes, mis jääb väljapoole ühenduse õigust, nagu näiteks Euroopa Liidu lepingu V ja VI jaotise kohased toimingud, ega mingil juhul selliste toimingute suhtes, mis on seotud avaliku korra, riigikaitse, riigi julgeoleku (sealhulgas riigi majanduslik heaolu, kui toiming on seotud riigi julgeoleku küsimustega) ja riigi tegevusega kriminaalõiguse valdkonnas; |
|
(45) |
käesolev direktiiv ei takista võtmast väljaspool ühendust asuvate ettevõtjate suhtes ühenduse õiguse ja olemasolevate rahvusvaheliste kohustustega kooskõlas olevaid meetmeid, mille eesmärk on tagada liikmesriikide kodanike võrdne kohtlemine kolmandates riikides; ühenduse ettevõtjatel peaks kolmandates riikides olema õigus samasugusele kohtlemisele ja tõhusale turulepääsule, nagu on võimaldatud asjaomaste riikide kodanikele ühenduses, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
1. PEATÜKK
Eesmärk ja reguleerimisala
Artikkel 1
Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühiseeskirjad, mis käsitlevad järgmist:
— postiteenuste osutamise tingimused;
— universaalse postiteenuse osutamine ühenduses;
— universaalteenuste rahastamine tingimustel, mis tagavad nende teenuste järjepideva osutamise;
— universaalteenuse osutamise hinnakujunduse põhimõtted ja selle raamatupidamisarvestuse läbipaistvus;
— universaalteenuse osutamiseks kvaliteedistandardite kehtestamine ja süsteemi loomine, et tagada kõnealuste standardite järgimine;
— tehniliste standardite ühtlustamine;
— sõltumatute siseriiklike reguleerivate asutuste loomine.
Artikkel 2
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid.
1) postiteenused – teenused, mis hõlmavad postisaadetiste kogumist, sorteerimist, transporti ja jaotamist;
1a) postiteenuse osutaja – ettevõtja, kes osutab ühte või mitut postiteenust;
2) ►M3 postivõrk ◄ — korraldussüsteem ja vahendid, mida universaalteenuse osutaja kasutab või selle osutajad kasutavad eelkõige järgmiseks:
— universaalteenuse osutamise kohustusega hõlmatud postisaadetiste kogumine kogu territooriumi juurdepääsupunktides,
— kõnealuste saadetiste vedu postivõrgu juurdepääsupunktist jaotuskeskusesse ja nende käitlemine,
— saadetistel märgitud adressaatidele jaotamine;
3) juurdepääsupunktid — füüsilised rajatised, sealhulgas avalikult kasutatavatel teedel või postiteenuse osutaja või osutajate ruumides asuvad avalikud postkastid, kuhu saatjad võivad jätta postivõrgu kaudu kätte toimetatavad postisaadetised;
4) kogumine — postisaadetiste kogumine postiteenuse osutaja poolt;
5) jaotamine — protsess alates postisaadetiste sorteerimisest jaotuskeskuses kuni nende kättetoimetamiseni adressaatidele;
6) postisaadetis — valmissaadetis, mille postiteenuste osutaja toimetab adressaadile. Lisaks kirjasaadetistele võivad selle alla kuuluda näiteks raamatud, kataloogid, ajalehed, perioodikaväljaanded ja postipakid, mis sisaldavad kaubandusliku väärtusega või ilma kaubandusliku väärtuseta kaupu;
7) kirjasaadetis — mis tahes füüsilisele kandjale kirjutatud teatis, mis edastatakse ja toimetatakse aadressil, mille saatja on märkinud saadetisele või selle ümbrisele. Raamatuid, katalooge, ajalehti ja perioodikaväljaandeid ei käsitleta kirjasaadetistena;
▼M3 —————
9) tähtsaadetis — teenus, millega kaasneb kindlasummaline tagatis saadetise kaotsimineku-, vargus- või rikkumisohu vastu ning mille puhul väljastatakse saatjale soovi korral tõend edastamiseks üleantud postisaadetise ja/või selle kättetoimetamise kohta adressaadile;
10) väärtsaadetis — teenus, millega kindlustatakse postisaadetis saatja deklareeritud väärtuses selle kaotsimineku, varguse või rikkumise vastu;
11) rahvusvaheline post — teisest liikmesriigist või teise liikmesriiki või kolmandast riigist või kolmandasse riiki edastatav post;
▼M3 —————
13) universaalteenuse osutaja — liikmesriigis universaalset postiteenust või selle osi osutav avalik-õiguslik või eraõiguslik postiteenuse osutaja, kelle andmed on esitatud komisjonile kooskõlas artikliga 4;
14) load — igasugune luba, milles on märgitud postisektoris ette nähtud õigused ja kohustused ning millega võimaldatakse ettevõtjatel osutada postiteenuseid ja vajaduse korral rajada võrke kõnealuste teenuste osutamiseks ja/või juhtida nende tööd ning mis antakse välja järgmiselt määratletud üldloana või üksikloana:
— „üldluba” – luba, mida reguleeritakse „tüüploa” või üldkohaldatavate õigusaktidega ja mille puhul pole oluline, kas selliseks reguleerimiseks on vajalik registreerimise või teavitamise kord, ning mille puhul asjaomane postiteenuse osutaja ei pea saama siseriikliku reguleeriva asutuse selgesõnalist otsust enne kõnesolevast loast tulenevate õiguste kasutamist;
— „üksikluba” – luba, mille annab siseriiklik reguleeriv asutus ja millega antakse postiteenuse osutajale eriõigused või millega kohaldatakse sellise ettevõtja tegevuse suhtes lisaks üldloale vajaduse korral erikohustusi, kui postiteenuse osutajal ei ole õigust kasutada asjaomaseid õigusi seni, kuni ta on saanud siseriikliku reguleeriva asutuse otsuse;
15) lõppmaksed — universaalteenuse osutajate tasustamine mõnest muust liikmesriigist või kolmandast riigist saabunud postisaadetisi sisaldava rahvusvahelise posti jaotamise eest;
16) saatja — postisaadetisi saatev füüsiline või juriidiline isik;
17) kasutaja — postiteenuse osutamisest saatja või adressaadina kasu saav füüsiline või juriidiline isik;
18) siseriiklik reguleeriv asutus — iga liikmesriigi asutus või asutused, millele liikmesriik usaldab muu hulgas käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva reguleerimistegevuse;
19) olulised nõuded — mittemajanduslikud üldpõhjused, mille tõttu liikmesriik võib olla sunnitud kehtestama postiteenuste osutamise tingimused. Kõnealusteks põhjusteks on postisaladus, võrgu turvalisus ohtlike kaupade veol, õigus- ja haldusnormide ja/või tööturu osapoolte vahelise kollektiivlepinguga ühenduse ja siseriikliku õigusega kooskõlas kehtestatud töötingimuste ja sotsiaalkindlustusskeemide järgimine ning vajaduse korral andmekaitse, keskkonnakaitse ja regionaalplaneerimine. Andmekaitse võib hõlmata isikuandmete kaitset, edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsust ja eraelu puutumatuse kaitset;
20) üksiksaadetise tasuga postiteenused — postiteenused, mille üksikpostisaadetise tasu on kindlaks määratud universaalteenuse osutaja või osutajate tüüptingimustes.
2. PEATÜKK
Universaalteenus
Artikkel 3
1. Liikmesriigid tagavad, et kasutajatel on õigus universaalteenusele, mis hõlmab kindlaksmääratud kvaliteediga postiteenuse pidevat osutamist nende territooriumi igas punktis kõikidele kasutajatele sobiva hinnaga.
2. Selleks võtavad liikmesriigid meetmeid, et kontakt- ja juurdepääsupunktide tiheduse tagamisel arvestada kasutajate vajadusi.
3. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et universaalteenus oleks tagatud vähemalt viiel tööpäeval nädalas, välja arvatud erandlikel asjaoludel või geograafilistel eritingimustel, vähemalt järgmises ulatuses:
— üks kogumine;
— üks kättetoimetamine kõigile füüsilistele isikutele kodudesse või juriidilistele isikutele nende tööruumidesse või siseriikliku reguleeriva asutuse kindlaksmääratud erandtingimustel üks kättetoimetamine asjakohasesse kohta.
Kõigist eranditest või kõrvalekalletest, mis siseriiklik reguleeriv asutus on teinud kooskõlas käesoleva lõikega, tuleb teatada komisjonile ja kõigile siseriiklikele reguleerivatele asutustele.
4. Iga liikmesriik võtab vastu vajalikud meetmed tagamaks, et universaalteenus hõlmab vähemalt järgmisi teenuseid:
— kuni kaks kilogrammi kaaluvate postisaadetiste kogumine, sorteerimine, transportimine ja jaotamine,
— kuni kümme kilogrammi kaaluvate postipakkide kogumine, sorteerimine, transportimine ja jaotamine,
— täht- ja väärtsaadetistega seotud teenused.
5. Siseriiklikud reguleerivad asutused võivad suurendada universaalteenusega hõlmatud postipakkide kaalupiirangut kuni 20 kilogrammini ja kehtestada kõnealuste pakkide uksest ukseni kättetoimetamise erikorra.
Olenemata ühes liikmesriigis universaalteenusega hõlmatud postipakkidele kehtestatud kaalupiirangust tagavad liikmesriigid oma territooriumil teisest liikmesriigist saabunud kuni 20-kilogrammiste postipakkide kättetoimetamise.
6. Kõnealuste postisaadetiste miinimum- ja maksimummõõtmed on sätestatud Ülemaailmse Postiliidu vastuvõetud asjakohastes sätetes.
7. Käesolevas artiklis määratletud universaalteenus hõlmab nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi postiteenuseid.
Artikkel 4
1. Iga liikmesriik tagab universaalteenuse osutamise ning teatab komisjonile nimetatud kohustuse täitmiseks võetud meetmetest. Artiklis 21 osutatud komiteed teavitatakse meetmetest, mida liikmesriigid võtavad universaalteenuse osutamise tagamiseks.
2. Liikmesriigid võivad määrata universaalteenuse osutajaks ühe või mitu ettevõtjat, katmaks kogu riigi territooriumi. Liikmesriigid võivad määrata eri ettevõtjaid universaalteenuse eri elementide osutamiseks ja/või riigi territooriumi eri osade katmiseks. Kui nad seda teevad, siis määravad kooskõlas ühenduse õigusega nende kohustused ja neile antud õigused ning avaldavad need kohustused ja õigused. Eelkõige võtavad liikmesriigid meetmeid, et universaalteenuse osutaja määramise tingimused põhineksid läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtetel, tagades seeläbi universaalteenuse osutamise järjepidevuse, võttes arvesse selle ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse seisukohast.
Liikmesriigid teatavad komisjonile, kelle nad on määranud universaalteenuse osutajaks või osutajateks. Universaalteenuse osutaja määramine vaadatakse korrapäraselt läbi ja seda analüüsitakse käesolevas artiklis sätestatud tingimuste ja põhimõtete taustal. Liikmesriigid tagavad siiski, et kõnealuse määramise kestvus on investeeringutasuvuse seisukohast piisav.
Artikkel 5
1. Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et universaalteenuse osutamine vastab järgmistele nõuetele:
— pakutakse oluliste nõuete täitmist tagavat teenust,
— pakutakse samasugust teenust võrreldavates tingimustes olevatele kasutajatele,
— teenus on kättesaadav ilma kedagi eelkõige tema poliitiliste, usuliste või ideoloogiliste veendumuste alusel diskrimineerimata,
— seda ei takistata ega lõpetata, v.a vääramatu jõu korral,
— see areneb kooskõlas tehnilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonnaga ning kasutajate vajadustega.
2. Lõike 1 sätted ei välista meetmeid, mida liikmesriigid võtavad kooskõlas asutamislepingus, eelkõige selle artiklites 30 ja 46 tunnustatud nõuetega, mis on seotud avalike huvidega ning käsitlevad muu hulgas kõlblust, avalikku julgeolekut, sealhulgas kriminaaluurimist, ja avalikku korda.
Artikkel 6
Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et universaalteenuse osutaja annab või osutajad annavad kasutajatele ja postiteenuste osutajatele korrapäraselt piisavalt üksikasjalikku ja ajakohast teavet pakutava universaalteenuse eripära, eelkõige kõnealustele teenustele juurdepääsu üldtingimuste, tasude ja kvaliteedistandardite taseme kohta. Nimetatud teave avaldatakse sobival viisil.
Liikmesriigid teatavad komisjonile esimese lõigu kohaselt avaldatava teabe kättesaadavaks tegemise viisi.
3. PEATÜKK
Universaalteenuste rahastamine
Artikkel 7
1. Liikmesriigid ei anna ega säilita ainu- või eriõigusi postiteenuste osutamise alustamiseks ega postiteenuste osutamiseks. Liikmesriigid võivad rahastada universaalteenuste osutamist, kasutades ühte või mitut lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud vahenditest või muid asutamislepinguga kooskõlas olevaid vahendeid.
2. Liikmesriigid võivad tagada universaalteenuste osutamise, hankides sellised teenused riigihankemenetluste suhtes kohaldatavate eeskirjade ja normide kohaselt, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivis 2004/18/EÜ (ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta) ( 8 ) sätestatud võistlevate läbirääkimiste või läbirääkimisega menetluse kohaselt, kas lepinguteate avaldamisega või mitte.
3. Kui liikmesriik teeb kindlaks, et universaalteenuse osutamise kohustused, nagu need on sätestatud käesolevas direktiivis, on seotud netokuludega, mis on arvutatud I lisa arvesse võttes, ning kujutavad endast universaalteenuse osutajale või osutajatele ebaõiglast rahalist koormust, võib ta võtta kasutusele:
a) mehhanismi, millega maksta asjaomasele ettevõtjale või asjaomastele ettevõtjatele hüvitist riigi vahenditest, või
b) mehhanismi universaalteenuse osutamise kohustuse netokulu teenuste osutajate ja/või kasutajate vahel jagamiseks.
4. Kui netokulu jagatakse lõike 3 punkti b kohaselt, võib liikmesriik luua hüvitusfondi, mida võib rahastada teenuse osutajate ja/või kasutajate poolt tehtud maksetest ning mida sellel eesmärgil haldab abisaajast või -saajatest sõltumatu organ. Liikmesriigid võivad teenuse osutajatele artikli 9 lõike 2 kohaselt loa andmise tingimuseks seada kohustuse teha kõnealusesse fondi rahaline osamakse või täita universaalteenuse osutamise kohustusi. Sellisel viisil võib rahastada artiklis 3 sätestatud universaalteenuse osutaja või osutajate universaalteenuse osutamise kohustusi.
5. Liikmesriigid tagavad, et hüvitusfondi asutamisel ning lõigetes 3 ja 4 osutatud rahaliste osamaksete suuruse kindlaksmääramisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kooskõlas lõigetega 3 ja 4 tehtud otsused põhinevad objektiivsetel ja kontrollitavatel kriteeriumidel ning need avalikustatakse.
Artikkel 8
Artikli 7 sätete kohaldamine ei piira liikmesriikide õigust korraldada postkastide paigutamist avalikult kasutatavatele teedele, anda välja postmarke ja osutada oma siseriiklike õigusaktide kohase kohtu- või haldusmenetluse käigus kasutatavat tähtsaadetiste teenust.
4. PEATÜKK
Postiteenuste osutamise ja võrgule juurdepääsu tingimused
Artikkel 9
1. Teenuste suhtes, mis jäävad universaalteenuse kohaldamisalast välja, võivad liikmesriigid kasutusele võtta üldload määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine.
2. Teenuste suhtes, mis jäävad universaalteenuse kohaldamisalast välja, võivad liikmesriigid kehtestada loa andmise korra, sealhulgas üksiklubade andmise määral, mis on vajalik, et tagada oluliste nõuete täitmine ja universaalteenuse osutamine.
Lubade andmise korral võidakse:
— seada tingimuseks universaalteenuse osutamise kohustus;
— vajaduse korral ja kui see on õigustatud, kehtestada asjaomaste teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja osutamisega seotud nõuded;
— vajaduse korral seada tingimuseks artiklis 7 osutatud kulude jagamise mehhanismidesse rahalise osamakse tegemise kohustus, kui universaalteenuse osutamine on seotud netokuludega ning on artikli 4 kohaselt määratud universaalteenuse osutajale või osutajatele ebaõiglaseks koormaks;
— vajaduse korral seada tingimuseks kohustus teha rahalisi osamakseid artiklis 22 osutatud siseriikliku reguleeriva asutuse tegevuskuludesse;
— vajaduse korral seada tingimuseks kohustus järgida siseriiklikes õigusaktides sätestatud töötingimusi.
Esimeses taandes ja artiklis 3 osutatud kohustusi ja nõudeid võib kehtestada üksnes määratud universaalteenuse osutajate suhtes.
Välja arvatud ettevõtjate puhul, kes on artikli 4 kohaselt määratud universaalteenuse osutajateks, ei tohi antud load:
— olla arvuliselt piiratud;
— kehtida universaalteenuse samade elementide ega riigi territooriumi samade osade suhtes, kehtestada samal ajal universaalteenuse osutamise kohustust ja jagamismehhanismi osamaksete tegemise kohustust;
— dubleerida tingimusi, mis kehtivad ettevõtjatele muude siseriiklike õigusaktide kohaselt, mis ei käsitle konkreetset valdkonda;
— kehtestada tehnilisi ega tegutsemistingimusi peale nende, mis on vajalikud käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kord, kohustused ja nõuded on läbipaistvad, kättesaadavad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed, täpsed ja üheselt mõistetavad, tehakse eelnevalt avalikuks ning põhinevad objektiivsetel kriteeriumidel. Liikmesriigid tagavad, et loa taotlejale põhjendatakse täielikku või osalist keeldumist loa väljaandmisest või loa täielikku või osalist tühistamist, ning nad kehtestavad kaebemenetluse.
Artikkel 10
1. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ettepanekul ning asutamislepingu artikli 47 lõike 2 ning artiklite 55 ja 95 alusel vastu vajalikud meetmed, et ühtlustada artiklis 9 osutatud korda, millega reguleeritakse postiteenuste osutamist üldsusele ärilisel eesmärgil.
2. Lõikes 1 osutatud ühtlustamismeetmed käsitlevad eelkõige kriteeriume ja korda, mida postiettevõtja peab järgima, nimetatud kriteeriumide ja korra avaldamise viisi ning järgitavaid apellatsioonimenetlusi.
Artikkel 11
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad komisjoni ettepanekul ja asutamislepingu artikli 47 lõike 2 ning artiklite 55 ja 95 alusel vastu vajalikud ühtlustamismeetmed tagamaks, et kasutajatel ja postiteenuse osutajal või osutajatel on läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs postivõrgule.
Artikkel 11a
Kui on vaja kaitsta kasutajate huve ja/või edendada tõhusat konkurentsi ning arvestades oma riigi tingimusi ja siseriiklikke õigusakte, tagavad liikmesriigid läbipaistvad, mittediskrimineerivad juurdepääsutingimused postiinfrastruktuuri osadele või postiteenustele, mis kuuluvad universaalteenuse kohaldamisalasse, nagu näiteks postiindeksite süsteem, aadresside andmebaas, nimekastid, kättetoimetamiskastid, teave aadressi muutmise kohta, saadetiste ümbersuunamise teenus ja saatjale tagastamise teenus. See säte ei piira liikmesriikide õigust võtta meetmeid juurdepääsu tagamiseks postivõrgule läbipaistvate, proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate tingimuste alusel.
5. PEATÜKK
Hinnakujunduse põhimõtted ja raamatupidamisarvestuse selgus
Artikkel 12
Liikmesriigid võtavad meetmeid tagamaks, et kõigi universaalteenuse alla kuuluvate teenuste tasude puhul peetakse kinni järgmistest põhimõtetest:
— tasud on taskukohased kõikidele kasutajatele geograafilisest asukohast olenemata ning siseriiklikke eritingimusi arvestades on kasutajatel juurdepääs osutatavatele teenustele. Liikmesriigid võivad säilitada või võtta kasutusele pimedatele või vaegnägijatele ette nähtud tasuta postiteenused;
— tasud on kulupõhised ning motiveerivad tõhusa universaalteenuse osutamist. Liikmesriigid võivad avaliku huviga seotud põhjustel otsustada, et kogu riigi territooriumil ja/või piiriülese saatmise puhul kohaldatakse ühtset tasu üksiksaadetise tasuga postiteenuste ja muude postisaadetiste puhul;
— ühtse tasu kohaldamine ei välista universaalteenuse osutaja või osutajate õigust sõlmida kasutajatega tasusid käsitlevaid üksiklepinguid;
— tasud on läbipaistvad ja mittediskrimineerivad;
— kui universaalteenuse osutajad kohaldavad eritasusid näiteks ettevõtjate, massposti saatjate või eri kasutajatelt saadud posti koondajate suhtes, peavad nad järgima läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid nii tasude kui nendega seotud tingimuste osas. Tasusid koos nendega seotud tingimustega kohaldatakse võrdselt nii erinevate kolmandate isikute kui kolmandate isikute ja samaväärseid teenuseid pakkuvate universaalteenuse osutajate vahel. Kõik sellised tasud on kättesaadavad samuti kasutajatele, eelkõige üksikkasutajatele ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes postitavad sarnaste tingimuste kohaselt.
Artikkel 13
1. Tagamaks universaalteenuse rahvusvahelist osutamist, ärgitavad liikmesriigid oma universaalteenuse osutajaid hoolitsema selle eest, et ühendusesisese rahvusvahelise posti lõppmakseid käsitlevates lepingutes peetaks kinni järgmistest põhimõtetest:
— lõppmaksed määratakse kindlaks vastavalt sissetuleva rahvusvahelise posti töötlemis- ja kättetoimetamiskuludele,
— tasu määr sõltub osutatud teenuse kvaliteedist,
— lõppmaksed on selged ega tohi kedagi diskrimineerida.
2. Kõnealuste põhimõtete rakendamine võib hõlmata üleminekukorda, mille eesmärk on hoiduda põhjendamatutest häiretest postiturgudel või ebasoodsatest mõjudest ettevõtjatele, kui posti saatvad ja vastuvõtvad ettevõtjad on sõlminud omavahelise lepingu; nimetatud korra puhul piirdutakse minimaalsega, mis on vajalik kõnealuste eesmärkide saavutamiseks.
Artikkel 14
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et universaalteenuse osutajate raamatupidamisarvestus toimub käesoleva artikli sätete kohaselt.
2. Universaalteenuse osutaja peab või osutajad peavad sisemistes raamatupidamissüsteemides eraldi arvestust, et teha selget vahet kõikide universaalteenuse alla kuuluvate ja mittekuuluvate teenuste ja toodete vahel. Sellist eraldi arvestust kasutavad liikmesriigid universaalteenuse netokulude arvutamisel. Kõnealune asutusesisene raamatupidamissüsteem põhineb järjepidevalt kohaldatavatel ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtetel.
3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, jaotatakse kulud lõikes 2 osutatud raamatupidamissüsteemides järgmiselt:
a) kulud, mida saab otse seostada konkreetse teenuse või tootega, omistatakse sellele teenusele või tootele;
b) üldkulud, s.o kulud, mida ei saa otse omistada konkreetsele teenusele või tootele, jaotatakse järgmiselt:
i) võimaluse korral jaotatakse üldkulud nende päritolu otsese analüüsi põhjal;
ii) kui otsene analüüs ei ole võimalik, jaotatakse üldkulude kategooriad, kasutades nende kaudset seost mõne teise kulukategooriaga või kulukategooriate rühmaga, mida saab otse omistada või jaotada; kaudne seos põhineb võrreldavatel kulustruktuuridel;
iii) kui ei suudeta leida otsest ega kaudset kulude jaotamise viisi, jaotatakse kulukategooria üldise jaotusteguri alusel, mille arvutamisel kasutatakse ühelt poolt kõigi otseselt või kaudselt omistatud või jaotatud kulude ja iga üksiku universaalteenuse suhet ning teiselt poolt kõigi otseselt või kaudselt omistatud või jaotatud kulude ja muude teenuste suhet;
iv) üldkulud, mis on vajalikud nii universaalteenuste kui muude teenuste osutamiseks, jaotatakse vastavalt; samasuguseid kulutegureid tuleb kohaldada nii universaalteenuste kui muude teenuste suhtes.
4. Muid kuluarvestussüsteeme kohaldatakse ainult sel juhul, kui need on kooskõlas lõikega 2 ja kui siseriiklik reguleeriv asutus on need heaks kiitnud. Komisjoni teavitatakse eelnevalt nende kohaldamisest.
5. Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad, et universaalteenuse osutajast sõltumatu pädev asutus kontrollib vastavust ühele lõigetes 3 või 4 kirjeldatud kuluarvestussüsteemile. Liikmesriigid tagavad vastavust käsitleva teatise perioodilise avaldamise.
6. Siseriiklik reguleeriv asutus hoiab kättesaadavana piisavalt üksikasjaliku teabe universaalteenuse osutaja poolt kohaldavate kuluarvestussüsteemide kohta ja edastab selle taotluse korral komisjonile.
7. Taotluse korral tehakse kõnealuste süsteemide üksikasjalikud raamatupidamisandmed konfidentsiaalsena teatavaks siseriiklikule reguleerivale asutusele ja komisjonile.
8. Kui teatav liikmesriik ei ole kasutanud artikli 7 kohaselt lubatud universaalteenuse osutamise rahastamise mehhanismi ning kui siseriiklik reguleeriv asutus veendub, et mitte ükski kõnealuse liikmesriigi universaalteenuse osutaja ei saa varjatult või muul viisil riigiabi ning et turul on täielik konkurentsiolukord, võib siseriiklik reguleeriv asutus teha otsuse mitte kohaldada käesoleva artikli nõudeid.
9. Käesolevat artiklit võib siiski kohaldada enne täieliku turu avamise lõpptähtpäeva määratud universaalteenuse osutaja suhtes, kui ei ole määratud ühtegi teist universaalteenuse osutajat või teisi universaalteenuse osutajaid. Siseriiklik reguleeriv asutus teavitab komisjoni eelnevalt mis tahes sellisest otsusest.
10. Liikmesriigid võivad nõuda neilt postiteenuse osutajatelt, kellel on kohustus teha makseid hüvitusfondi, fondi toimimise tagamiseks nõuetekohase raamatupidamisarvestuse lahususe kehtestamist.
Artikkel 15
Kõigi universaalteenuse osutajate finantsaruanded koostatakse, esitatakse sõltumatule audiitorile auditeerimiseks ja avaldatakse kooskõlas äriühinguid käsitlevate asjaomaste ühenduse ja siseriiklike õigusaktidega.
6. PEATÜKK
Teenuste kvaliteet
Artikkel 16
Liikmesriigid tagavad, et kõrgekvaliteedilise postiteenuse osutamiseks kehtestatakse ja avaldatakse universaalteenuse kvaliteedistandardid.
Kvaliteedistandardid käsitlevad eelkõige kohaletoimetamise aega ning teenuste korrapärasust ja usaldusväärsust.
Need standardid kehtestavad:
— liikmesriigid siseriiklike teenuste korral,
— Euroopa Parlament ja nõukogu ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste korral (vt II lisa). Edaspidi kohandatakse kõnealuseid standardeid tehnika arengu ja turusuundumustega vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.
Välisasutused, kellel puudub side universaalteenuse osutajatega, kontrollivad vähemalt kord aastas sõltumatult teenuste osutamist standardtingimustes, mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, ja avaldavad vähemalt kord aastas aruanded kontrolli tulemuste kohta.
Artikkel 17
Liikmesriigid sätestavad siseriikliku posti kvaliteedistandardid ja tagavad nende vastavuse ühendusesisestele rahvusvaheliste postiteenuste standarditele.
Liikmesriigid teavitavad oma siseriiklike teenuste kvaliteedistandarditest komisjoni, kes avaldab need samamoodi kui artiklis 18 osutatud ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste standardid.
Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad sõltumatu kontrolli teenuste osutamise üle kooskõlas artikli 16 neljanda lõiguga, tulemuste põhjendatuse ja vajaduse korral parandusmeetmete võtmise.
Artikkel 18
1. Kooskõlas artikliga 16 on ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste kvaliteedistandardid sätestatud II lisas.
2. Kui infrastruktuuriga seotud või geograafilised eritingimused nõuavad, võivad siseriiklikud reguleerivad asutused teha erandeid II lisas sätestatud kvaliteedistandarditest. Kui siseriiklikud reguleerivad asutused teevad sellised erandid, teatavad nad sellest viivitamata komisjonile. Komisjon esitab artiklis 21 osutatud komiteele teavitamiseks aastaaruande eelmise 12 kuu jooksul saadud teatiste kohta.
3. Komisjon avaldab kõik ühendusesiseste rahvusvaheliste postiteenuste kvaliteedistandardite kohandused Euroopa Ühenduste Teatajas ning võtab meetmeid, et tagada korrapärane sõltumatu kontroll ning tulemuste avaldamine, mis tõendavad kõnealuste standardite järgimist ja saavutatud edusamme. Siseriiklikud reguleerivad asutused tagavad, et vajaduse korral võetakse parandusmeetmeid.
Artikkel 19
1. Liikmesriik tagab, et kõik postiteenuste osutajad teevad kättesaadavaks kasutajate kaebuste, eelkõige postisaadetiste kaotsimineku, varguse ja rikkumisega või teenuse kvaliteedistandarditele mittevastavusega seotud kaebuste lahendamise läbipaistva, lihtsa ja odava menetluse (sealhulgas menetluse selle väljaselgitamiseks, kes vastutab juhtudel, millesse on kaasatud rohkem kui üks ettevõtja), ilma et see piiraks hüvitamisskeeme käsitlevate rahvusvaheliste ja siseriiklike sätete kohaldamist.
Liikmesriik võtab meetmed, et esimeses lõigus osutatud menetlused võimaldaksid õiglast ja kiiret vaidluste lahendamist ning et oleks ette nähtud süsteem kulude ja/või kahju hüvitamiseks, kui olukord seda nõuab.
Liikmesriigid ergutavad sõltumatu kohtuvälise korra arendamist postiteenuste osutajate ning kasutajate vaheliste vaidluste lahendamiseks.
2. Ilma et see piiraks teisi siseriiklike või ühenduse õigusaktide kohaseid edasikaebamisvõimalusi või õiguskaitsevahendeid, tagab liikmesriik, et kasutajad, kes tegutsevad iseseisvalt või, kui see on siseriiklike õigusaktide kohaselt lubatud, koos kasutajate ja/või tarbijate huve esindavate organisatsioonidega, võivad anda siseriiklikule pädevale asutusele lahendamiseks juhtumeid, mille puhul kasutajate kaebust universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvaid postiteenuseid osutavale ettevõtjatele ei ole rahuldavalt lahendatud.
Artikli 16 kohaselt tagab liikmesriik, et universaalteenuse osutajad ja vajaduse korral ettevõtjad, kes osutavad universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid, avaldavad koos oma tegevuse järelevalve aastaaruandega teabe kaebuste arvu ning nende lahendamise viisi kohta.
7. PEATÜKK
Tehniliste standardite ühtlustamine
Artikkel 20
Tehniliste standardite ühtlustamine jätkub eelkõige kasutajate huve silmas pidades.
Euroopa Standardikomiteele tehakse ülesandeks koostada postisektoris kohaldavad tehnilised standardid nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivis 83/189/EMÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) ( 9 ) sätestatud põhimõtetele vastavate volituste alusel.
Seejuures arvestatakse rahvusvahelisel tasandil, eelkõige Ülemaailmses Postiliidus vastuvõetud ühtlustamismeetmeid.
Kohaldatavad standardid avaldatakse kord aastas Euroopa Ühenduste Teatajas.
Liikmesriigid tagavad, et universaalteenuse osutajad viitavad Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud standarditele, kui see on vajalik kasutajate huvides ja eelkõige artiklis 6 osutatud teabe esitamise korral.
Artikliga 21 ettenähtud komiteele teatatakse Euroopa Standardikomitees toimuvatest aruteludest ja edusammudest, mida kõnealune asutus on käesolevas valdkonnas saavutanud.
8. PEATÜKK
Komitee
Artikkel 21
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.
9. PEATÜKK
Siseriiklik reguleeriv asutus
Artikkel 22
1. Iga liikmesriik määrab postisektoris ühe või mitu siseriiklikku reguleerivat asutust, kes on postiettevõtjatest juriidiliselt eraldatud ja oma tegevuses sõltumatud. Liikmesriik, kes säilitab omandi või kontrolli postiteenuste osutajate üle, tagab reguleerivate funktsioonide tõhusa struktuurilise eraldatuse omandi või juhtimisega seotud tegevustest.
Liikmesriigid teatavad komisjonile, millised siseriiklikud reguleerivad asutused nad on määranud täitma käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid. Nad avaldavad siseriikliku reguleeriva asutuse ülesanded kergesti kättesaadaval kujul, eriti kui need ülesanded on määratud enam kui ühele asutusele. Liikmesriigid tagavad vajaduse korral konsulteerimise ja koostöö ühiste huvidega seotud küsimustes nende asutuste ning konkurentsiseaduse ja tarbijakaitseseaduse rakendamise eest vastutavate asutuste vahel.
2. Siseriiklike reguleerivate asutuste konkreetne ülesanne on tagada käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmine, kehtestades eelkõige järelevalve- ja reguleerimismenetlused universaalteenuse osutamise tagamiseks. Neile võidakse panna ka vastutus konkurentsieeskirjade täitmise tagamise eest postisektoris.
Siseriiklikud reguleerivad asutused teevad omavahel tihedat koostööd ja annavad vastastikust abi, et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist olemasolevates asjakohastes asutustes.
3. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikul tasandil oleksid tõhusad mehhanismid, mille kaudu kasutajad või postiteenuse osutajad, keda siseriikliku reguleeriva asutuse otsus puudutab, saavad esitada kõnealuse otsuse peale kaebuse pooltest sõltumatule kaebusi käsitlevale organile. Kuni sellise kaebuse lahendamiseni kehtib siseriikliku reguleeriva asutuse otsus, kui kaebusi käsitlev organ ei otsusta teisiti.
9.a
PEATÜKK
Teabe esitamine
Artikkel 22a
1. Liikmesriigid tagavad, et postiteenuse osutajad edastavad eeskätt siseriiklikele reguleerivatele asutustele kogu teabe, sealhulgas finantsteabe ning teabe universaalteenuse osutamise kohta, mis on vajalik:
a) siseriiklikule reguleerivale asutusele, et tagada vastavus käesoleva direktiivi sätetega või käesoleva direktiivi alusel tehtud otsustega;
b) selgelt määratletud statistilisteks eesmärkideks.
2. Postiteenuse osutajad edastavad siseriikliku reguleeriva asutuse nõudmise korral asjaomase teabe viivitamata ja vajaduse korral konfidentsiaalsena ette nähtud tähtaegadeks ning nii üksikasjalikult, kui siseriiklik reguleeriv asutus seda nõuab. Siseriikliku reguleeriva asutuse nõutav teave peab olema ülesannete täitmise seisukohast proportsionaalne. Siseriiklik reguleeriv asutus peab põhjendama oma teabenõuet.
3. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud reguleerivad asutused esitavad komisjonile nõudmisel piisava ja asjakohase teabe, mida komisjon vajab käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.
4. Kui siseriiklik reguleeriv asutus peab teavet konfidentsiaalseks ärisaladusi käsitlevate ühenduse või siseriiklike normide kohaselt, säilitavad komisjon ja asjaomased siseriiklikud reguleerivad asutused sellise konfidentsiaalsuse.
10. PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 23
Komisjon esitab iga nelja aasta tagant ja esimene kord hiljemalt 31. detsembriks 2013 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta, sealhulgas asjakohase teabe kõnealuse sektori arengu, eelkõige majandus-, sotsiaal-, tööhõive- ja tehnoloogiaaspektide kohta ning teenuse kvaliteedi kohta. Aruandele lisatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral tehtavad ettepanekud.
Artikkel 23a
Komisjon abistab liikmesriike käesoleva direktiivi rakendamisel, sealhulgas universaalteenuse mis tahes netokulu arvutamisel.
▼M3 —————
Artikkel 28
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
Universaalteenuse netokulu (selle olemasolu korral) arvutamise juhised
A osa: Universaalteenuse osutamise kohustuste määratlus
Universaalteenuse osutamise kohustused tähendavad liikmesriigi poolt postiteenuse osutajale seatud ja artiklis 3 osutatud kohustusi, mis on seotud postiteenuse osutamisega teatavas geograafilises piirkonnas ning mis hõlmavad vajaduse korral ühtse tasu kehtestamist asjaomase teenuse osutamisel kõnealuses piirkonnas või teatavate teenuste tasuta osutamist pimedatele ja vaegnägijatele.
Nimetatud kohustused võivad muu hulgas hõlmata järgmist:
— kättetoimetamiseks ette nähtud päevade arv, mis on suurem käesolevas direktiivis sätestatust;
— juurdepääs juurdepääsupunktidele, et täita universaalteenuse osutamise kohustusi;
— universaalteenuse taskukohased tasud;
— universaalteenuse ühtsed tasud;
— teatavate tasuta teenuste osutamine pimedatele ja vaegnägijatele.
B osa: Netokulude arvutamine
Siseriiklikud reguleerivad asutused peavad kaaluma kõiki vahendeid, mille abil tagada postiteenuse osutajatele (määratud või mitte) asjakohased stiimulid teostada universaalteenuse osutamise kohustust kulutõhusalt.
Universaalteenuse osutamise kohustuse netokulud on mis tahes universaalteenuse osutamisega seotud ja vajalikud kulud. Universaalteenuse osutamise kohustuste netokulud arvutatakse selliselt, et universaalteenuse osutamise kohustusega määratud universaalteenuse osutaja netokuludest lahutatakse sama postiteenuse osutaja netokulud universaalteenuse osutamise kohustuse puudumisel.
Sellisel arvutamisel arvestatakse kõiki muid asjakohaseid tegureid, sealhulgas mittemateriaalseid ja turueeliseid, mis on universaalteenuseid osutama määratud postiteenuse osutajal, õigust mõistlikule kasumile ja stiimuleid kulutõhususe suurendamiseks.
Piisavat tähelepanu tuleb pöörata sellele, et korrektselt hinnataks kulusid, mida määratud universaalteenuse osutaja väldiks, kui ta ei peaks täitma universaalteenuse osutamise kohustust. Netokulu arvestamisel tuleks hinnata universaalteenuse osutaja saadavat kasu, sealhulgas mittemateriaalset kasu.
Arvestamisel tuleb aluseks võtta kulud, mis tulenevad järgmisest:
i) kindlaksmääratud teenuste elemendid, mida võib pakkuda ainult kahjumiga või kulutingimustel, mis jäävad väljapoole tavapäraseid kaubandusstandardeid. See kategooria võib sisaldada teenuse elemente, nagu A osas määratletud teenused;
ii) teatavad kasutajad või kasutajate rühmad, kellele on konkreetse teenuse pakkumise kulu, laekunud tulu ja võimalikke liikmesriikide kehtestatud ühtseid tasusid arvesse võttes võimalik teenust osutada ainult kahjumiga või kulutingimustel, mis jäävad väljapoole tavapäraseid kaubandusstandardeid.
See kategooria hõlmab neid kasutajaid või kasutajate rühmi, kellele universaalteenuse osutamise kohustustega kommertsettevõtja teenuseid ei pakuks.
Universaalteenuse osutamise kohustuste teatavate aspektide netokulu arvestamine peab toimuma lahus, et vältida otseste või kaudsete tulude või kulude kahekordset arvessevõtmist. Universaalteenuse osutamise kohustuste kogu netokulu mis tahes määratud universaalteenuse osutajale arvestatakse universaalteenuse osutamise kohustuste eri komponentide netokulude summana, võttes arvesse ka mis tahes mittemateriaalset kasu. Netokulu kontrollimise eest vastutab siseriiklik reguleeriv asutus. Universaalteenuse osutaja teeb või osutajad teevad koostööd siseriikliku reguleeriva asutusega, et võimaldada tal netokulude kontrollimist.
C osa: Universaalteenuse osutamise kohustuste netokulude katmine
Universaalteenuse osutamise kohustuste netokulude katmine või rahastamine võib eeldada, et määratud universaalteenuse osutajad saavad kompensatsiooni nende teenuste eest, mida nad osutavad mittekaubanduslikel tingimustel. Kuna sellise kompenseerimisega kaasnevad finantsülekanded, peavad liikmesriigid tagama, et need tehakse objektiivselt, läbipaistvalt, mittediskrimineerivalt ja proportsionaalselt. See tähendab, et ülekanded põhjustavad võimalikult väikest konkurentsi moonutamist ja kasutajate nõudluse moonutamist.
Artikli 7 lõikes 4 osutatud fondil põhinev jagamismehhanism peaks olema osamaksete kogumise läbipaistev ja neutraalne mehhanism, mille puhul oleks välistatud osamaksete topeltkehtestamine nii ettevõtjate väljundi kui ka sisendi puhul.
Fondi haldav sõltumatu asutus vastutab osamaksete kogumise eest ettevõtjatelt, keda peetakse kohustatuks aitama kaasa liikmesriigis universaalteenuse osutamise kohustuste netokulude katmisele, ja teostab järelevalvet nendele ettevõtjatele, kellel on õigus saada fondist makseid, maksmisele kuuluvate summade ülekandmise üle.
►M3 II LISA ◄
Ühendusesisese rahvusvahelise posti kvaliteedistandardid
Iga riik peab kehtestama ühendusesisese rahvusvahelise posti kvaliteedistandardid sõltuvalt kiireimasse standardikategooriasse kuuluvate postisaadetiste kohaletoimetamise tähtajast, mida arvutatakse alates nende jätmisest kuni kättetoimetamiseni ( 10 ) vastavalt valemile D + n, kus D on jätmiskuupäev ( 11 ) ja n on kõnealuse kuupäeva ja adressaadile kättetoimetamise vahele jääv tööpäevade arv.
|
Ühendusesisese piiriülese posti kvaliteedistandardid |
|
|
Tähtaeg |
Eesmärk |
|
D + 3 |
85 % saadetistest |
|
D + 5 |
97 % saadetistest |
Kõnealuseid standardeid tuleb järgida nii kogu ühendusesiseses kui ka liikmesriikidevahelises postiliikluses.
( 1 ) EÜT C 322, 2.12.1995, lk 22 ja
EÜT C 300, 10.10.1996, lk 22.
( 2 ) EÜT C 174, 17.6.1996, lk 41.
( 3 ) EÜT C 337, 11.11.1996, lk 28.
( 4 ) EÜT C 42, 15.2.1993, lk 240.
( 5 ) EÜT C 48, 16.2.1994, lk 3.
( 6 ) Euroopa Parlamendi 9. mai 1996. aasta arvamus (EÜT C 152, 27.5.1996, lk 20), nõukogu 29. aprilli 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 188, 19.6.1997, lk 9) ja Euroopa Parlamendi 16. septembri 1997. aasta otsus (EÜT C 304, 6.10.1997, lk 34); Euroopa Parlamendi 19. novembri 1997. aasta otsus ja nõukogu 1. detsembri 1997. aasta otsus.
( 7 ) EÜT L 95, 21.4.1993, lk 29.
( 8 ) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114.
( 9 ) EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 96/139/EÜ (EÜT L 32, 10.2.1996, lk 31).
( 10 ) Saadetise kohaletoimetamise aega mõõdetakse alates selle jätmisest võrgu juurdepääsupunkti kuni adressaadile kättetoimetamiseni.
( 11 ) Arvesse võetakse seda jätmiskuupäeva, millal saadetis edasitoimetamiseks jäeti, kui see toimub enne märgitud viimast kogumisaega, mil saadetised kogutakse juurdepääsupunktist kõnealusesse võrku. Kui saadetis jäetakse pärast kõnealust tähtaega, arvestatakse jätmiskuupäevana sellele järgnevat päeva.