1996R1488 — ET — 28.12.2005 — 003.001

---

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1488/96, 23. juuli 1996, Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta (EÜT L 189, 30.7.1996, p.1)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
►M1	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 780/98, 7. aprill 1998,	L 113	3	15.4.1998
►M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2698/2000, 27. november 2000,	L 311	1	12.12.2000
►M3	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2112/2005, 21. november 2005,	L 344	23	27.12.2005

Käesolev konsolideeritud versioon sisaldab viiteid Euroopa arveldusühikule ja/või eküüle, mida alates 1. jaanuarist 1999 peaks käsitlema viitena eurole – nõukogu määrus (EMÜ) nr 3308/80 (EÜT L 345, 20.12.1980, lk 1) ja nõukogu määrus (EMÜ) nr 1103/97 (EÜT L 162, 19.6.1997, lk 1).

---

▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1488/96,

23. juuli 1996,

Euroopa–Vahemere partnerluse raames toimuva majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformiga kaasnevate finants- ja tehniliste meetmete (MEDA) kohta

Artikkel 1

▼M2

1.  Ühendus rakendab meetmed Euroopa-Vahemere piirkonna partnerluse põhimõtete ja prioriteetide raames, et toetada I lisas loetletud Vahemere piirkonna kolmandate riikide ja territooriumide (edaspidi “Vahemere piirkonna partnerid”) jõupingutusi nende majandus- ja sotsiaalstruktuuride reformimisel ning parandada halvemas olukorras olijate tingimusi ja vähendada majandusarengust tulenevaid sotsiaalseid ja keskkonda mõjutavaid tagajärgi.

▼B

2.  Toetusmeetmete saajate hulka võivad lisaks riikidele ja piirkondadele kuuluda ka kohalikud asutused, piirkondlikud organisatsioonid, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud või traditsioonilised ühendused, ettevõtlust toetavad organisatsioonid, eraettevõtjad, kooperatiivid, kooperatiivsed ühendused, ühingud või fondid ning valitsusvälised organisatsioonid.

▼M2

3.  Selle programmi rakendamise lähtesumma ajavahemikuks 2000-2006 on 5,35 miljardit eurot.

▼B

Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiivi piires.

Artikkel 2

1.  Käesoleva määruse eesmärk on toetada lõikes 2 sätestatud meetmete abil ühist huvi pakkuvaid algatusi kolmes Euroopa–Vahemere piirkonna partnerluse valdkonnas: poliitilise stabiilsuse ja demokraatia tugevdamine, Euroopa–Vahemere vabakaubanduspiirkonna rajamine ning majandusliku ja sotsiaalse koostöö arendamine inimlikku ja kultuurilist mõõdet asjakohaselt arvesse võttes.

▼M2

2.  Toetusmeetmete rakendamisel võetakse arvesse säästva arengu eesmärki, mille tulemusel saavutatakse pikaajaline stabiilsus ja heaolu. Erilist tähelepanu pööratakse majandusliku ülemineku majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnamõjudele, piirkondlikule ja allpiirkondlikule koostööle ning Vahemere piirkonna partnerite suutlikkuse tõstmisele, mille abil nad võivad integreeruda maailmamajandusse. Eesmärgid ja asjakohaste menetluste üksikasjad sätestatakse II lisas.

▼B

Artikkel 3

Käesolev määrus põhineb demokraatlike põhimõtete, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisel, mis on selle määruse oluline element ning mille rikkumine annab aluse võtta asjakohased meetmed.

▼M2

Artikkel 4

1.  Kokkuleppel liikmesriikidega ning kohapealse vastastikuse ja korrapärase teabevahetuse alusel, eriti seoses strateegiadokumentide, riiklike näidisprogrammide, aastaste rahastamiskavade ja projektide koostamise ning nende elluviimise järelevalvega, tagab komisjon ühenduse, kaasa arvatud Euroopa Investeerimispanga (edaspidi “pank”), ja üksikute liikmesriikide abi tõhusa koordineerimise, et suurendada koostööprogrammide järjepidevust ja vastastikust täiendavust. Lisaks sellele soodustab komisjon rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, ÜRO koostööprogrammide ja teiste rahastajate tegevuse koordineerimist ning nende omavahelist koostööd. Kohalpealse koordineerimise erikord sisaldub suunistes, mille kiidab heaks artiklis 11 sätestatud komitee.

2.  Käesolevas määruses nimetatud meetmeid võib ühendus võtta iseseisvalt või kaasrahastamise vormis koos Vahemere piirkonna partneritega või koos liikmesriikide avalik-õiguslike või eraõiguslike asutustega ja pangaga või koos mitmepoolsete asutuste või kolmandate riikidega. Komisjon edendab vajaduse korral kaasrahastamist liikmesriikidega vastastikuse ja operatiivse teabevahetuse alusel.

▼B

Artikkel 5

1.  Käesoleva määruse kohaselt rahastatavad meetmed valitakse muu hulgas abisaajate prioriteete, arenevaid vajadusi, toetuse vastuvõtmise suutlikkust ja struktuurireformi edenemist arvestades.

Valik põhineb ka hinnangul, kas nende meetmetega on võimalik saavutada ühenduse toetuse eesmärke võimalike sõlmitud assotsieerumis- või koostöölepingute kohaselt.

▼M2

2.  Koostöös pangaga koostatakse riiklikud ja piirkondlikud strateegiadokumendid aastateks 2000-2006. Strateegiadokumentide eesmärk on määratleda koostöö pikaajalised eesmärgid ja määrata kindlaks sekkumise esmatähtsad valdkonnad. Selleks võetakse arvesse kõiki asjakohaseid hindamisi, kasutatakse probleemile suunatud analüüse ning neisse integreeritakse valdkondadevahelisi küsimusi. Selleks et kergendada koostööeesmärkide saavutamise hindamist, töötakse võimaluse korral välja rakendamise kriteeriumid. Strateegiadokumendid vaadatakse uuesti läbi, kui seda nõuavad ettenägematud asjaolud või pärast artikli 15 lõikes 4 osutatud läbivaatamist.

3.  Kolmeaastased riiklikud ja piirkondlikud näidisprogrammid põhinevad vastavatel strateegiadokumentidel. Need koostatakse koostöös pangaga riiklikul ja piirkondlikul tasandil ja neis võivad sisalduda vastavalt ka intressitoetused ja riskikapital.

Neis võetakse arvesse koos Vahemere piirkonna partneritega määratletud prioriteete, sealhulgas majandusliku dialoogi otsuseid.

Programmides määratletakse II lisa II jaos nimetatud valdkondadele suunatava ühenduse toetuse peamised eesmärgid, selle andmise suunised, esmatähtsad valdkonnad ning programmide hindamiskriteeriumid. Programmides esitatakse soovituslikud summad (üldiselt ja esmatähtsate valdkondade kaupa) ja asjaomase programmi rahastamiskriteeriumide loetelu.

Programme ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas. Programme võib muuta, arvestades nii saadud kogemusi, Vahemere piirkonna partnerite edusamme seoses struktuurireformi, makromajandusliku stabiliseerimise, tööstuse arengu ja sotsiaalse progressiga kui ka koostöö tulemusi uute assotsieerumislepingute raames. Programmides kirjeldatakse partnerite poolt esmatähtsates sektorites rakendatavaid reforme ning antakse hinnang saavutatud edule.

4.  Rahastamisotsused põhinevad peamiselt lõikes 3 osutatud näidisprogrammidel ja võetakse reeglina vastu igal aastal. Need koostatakse koostöös pangaga riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Intressitoetusega projektid sisalduvad riiklikes rahastamiskavades. Riskikapitaliga seotud projektid sisalduvad piirkondlikes rahastamiskavades.

Kavad sisaldavad rahastatavate projektide nimekirja. Iga projekti kontrollitakse eraldi kui osa terviklikust rahastamiskavast. Kavade sisu kirjeldatakse piisavalt üksikasjalikult, et need saaks vastu võtta artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras.

5.  Komisjon tagab koostöös pangaga, et intressitoetuse ja riskikapitaliga seotud meetmeprogrammid täiendaksid riiklikke ja piirkondlikke strateegiadokumente, näidisprogramme ja rahastamiskavasid ja oleksid nendega kooskõlas. Rakendamisetapil tagab pank meetmete vastavuse käesolevale määrusele ja selle alusel tehtud otsustele.

Üldjuhul inkorporeerib komisjon panga ettepanekute alusel intressitoetusega seotud projektid vajaduse korral riiklikesse rahastamiskavadesse.

Komisjon inkorporeerib panga ettepanekute alusel riskikapitaliga seotud projektid vajaduse korral piirkondlikesse rahastamiskavadesse. Projektid koostatakse riskikapitaliprojektide kujul, sisaldades eraldusi riskikapitali operatsioonide rahastamiseks mitme aasta jooksul.

6.  Rahastamisotsused põhinevad vastavatel näidisprogrammidel, kui projektid ei moodusta rahastamiskava osa.

▼B

Artikkel 6

1.  Ühenduse toetus antakse eelkõige tagastamatu toetusena või riskikapitalina. Keskkonnaalaste koostöömeetmete suhtes võib seda määrata ka intressitoetusena panga omavahenditest antud laenude puhul. ►M2  ————— ◄

▼M2

Pangast antavad intressitoetusega laenud vääringustatakse ja makstakse eurodes. Iga makse jaoks kehtestatakse kohaldatav intressimäär, võttes arvesse kõnealuse operatsiooni rahanduslikku laadi; igale maksele kohaldatav toetuse määr moodustab poole kõnealuse makse intressimäärast, kuid see toetuse määr ei ületa 3 %-list nominaalmäära.

▼B

2.  Tagastamatuid toetusi võib kasutada meetmete, projektide või programmide rahastamiseks või kaasrahastamiseks, mis aitavad kaasa artiklis 2 määratletud eesmärkide saavutamisele. Meetme, projekti või programmi toetuse ülemmäär sõltub ka toetustest saadavast tulust. Erasektorile antud toetused peavad üldiselt vastama turutingimustele, et vältida võimaluse korral konkurentsimoonutusi kohalikel finantsturgudel.

▼M2

3.  Rahastamisotsuste ning nendest tulenevate rahastamiskokkulepete ja lepingutega nähakse muu hulgas ette komisjonipoolne (kaasa arvatud Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)) järelevalve ja finantskontroll, sealhulgas ka kohapealne kontroll ja inspekteerimine kooskõlas määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96, ( 5 ) ning vajaduse korral kontrollikoja kohapealne audit. Komisjon võtab meetmeid artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras, et tagada Euroopa Ühenduse finantshuvide piisav kaitse kooskõlas määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ( 6 ).

▼B

Kontrollikoda teostab järelevalvet käesoleva määruse alusel rahastatud ja panga hallatud meetmete üle vastavalt komisjoni, panga ja kontrollikoja vahel kokku lepitud menetlusele.

4.  Riskikapitali kasutatakse peamiselt omavahendite või nendega samaväärsete vahendite kättesaadavaks tegemiseks tootmisettevõtetele (era- või segaettevõtted), eelkõige nendele, mis võivad ühendada nii ühenduse liikmesriikide kui ka Vahemere piirkonna kolmandate riikide või territooriumide füüsilisi või juriidilisi isikuid.

▼M2

Riskikapitali kasutatakse peamiselt erasektori tugevdamiseks, eelkõige MEDA riikide rahandussektori tugevdamiseks. Selliste rahandustoodete ja -tingimuste pakkumine, mida ei ole kohapeal olemas, loob kindlasti lisaväärtust.

▼M2

Panga antud ja hallatud riskikapital võib eelkõige olla:

▼B

Artikkel 7

▼M2

1.  Käesoleva määruse alusel võetud meetmed võivad katta kauba ja teenuste impordikulud ning projektide ja programmide teostamiseks vajalikud kohalikud kulud. Otsese eelarvetoetusega, mida antakse abi korras partnerile, võib toetada majandusreformide kokkulepitud programme, eelkõige II lisa I jao punktis b osutatud sektorites korraldatava struktuurilise kohandamise kaudu. Ühenduse rahastamine ei kata makse, tollimakse ega muid tasusid.

▼B

Käesoleva määruse alusel ühenduse poolt rahastatavate meetmete rakendamise lepingute suhtes kohaldab asjaomane partner fiskaal- ja tollitingimusi, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mida ta kohaldab enamsoodustatud riigi või enamsoodustatud rahvusvahelise arenguorganisatsiooni suhtes.

▼M2

2.  Samuti võidakse katta kulud, mis tekivad programmide või projektide kindlaksmääramisel, ettevalmistamisel, juhtimisel, järgimisel, auditeerimisel ja kontrollimisel. See võib hõlmata tehnilise ja haldusabiga seotud kulusid, kui need on vastastikku kasulikud nii komisjonile kui abisaajatele ja need ei ole avaliku teenistuse igapäevased ülesanded.

▼B

3.  Koolitus-, side- ja uurimisprogrammide ning teiste projektide tegevus- ja käituskulud, eelkõige need, mida tuleb maksta välisvaluutas, võidakse katta. Üldiselt võidakse katta sellised kulud ainult projekti käivitamisstaadiumis ja järk-järgult väheneval määral.

4.  Tootmissektori investeerimisprojektide puhul ühendatakse ühendusepoolne rahastamine abisaaja omavahenditega või rahastamisega turutingimustel sõltuvalt projekti laadist. Abisaaja panus või turutingimustel rahastamine peaks olema võimalikult suur. Ühendusepoolne rahastamine, sealhulgas panga omavahendeid hõlmav, ei tohi mingil juhul ületada 80 % investeeringu kogukuludest. Nimetatud ülemmäär on erandlik ja peab olema meetme laadi seisukohast nõuetekohaselt põhjendatud.

Artikkel 8

1.  Pakkumistel osalemine ja lepingute sõlmimine on võrdsetel tingimustel avatud kõikide liikmesriikide ja Vahemere piirkonna partnerite füüsilistele ja juriidilistele isikutele. ►M3  Abikõlblikkus käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvas pakkumismenetluses osalemiseks määratakse kindlaks vastavalt abikõlblikkuse eeskirjadele ning nende suhtes tehtud eranditele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2112/2005 ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta. ( 7 ). ◄

2.  Komisjon tagab, et:

▼M2 —————

▼B

3.  Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas lisaks lepingute objektile, sisule ja maksumusele:

▼M2

4.  Koostöös liikmesriikidega esitab komisjon taotluse korral kõigile huvitatud ettevõtetele, organisatsioonidele ja institutsioonidele kogu ühenduses MEDA-programmi põhiaspekte käsitleva dokumentatsiooni ja programmis osalemise nõuded, kasutades asjakohaseid Interneti võimalusi.

5.  Artikli 9 lõikes 6 osutatud rahastamiskokkulepe või rahastamisettepanek sisaldab kavandatavate lepingute andmeid, sealhulgas hinnangväärtust, lepingute sõlmimise korda ja pakkumise väljakuulutamise kavandatavat kuupäeva.

▼B

6.  Lepingud sõlmitakse äriühingutega kooskõlas Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse asjakohaste sätetega.

▼M2

7.  Pakkumise tulemused, sealhulgas teave saadud pakkumiste arvu, lepingu sõlmimise kuupäeva ning edukate pakkujate nime ja aadressi kohta avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja tehakse kättesaadavaks Internetis. Komisjon esitab artiklis 11 nimetatud komiteele kord kuue kuu jooksul üksikasjaliku teabe MEDA-programmide ja projektide rakendamisel sõlmitud lepingute kohta.

▼B

8.  Kaasrahastamise puhul võib komisjon konkreetsest juhtumist lähtudes lubada pakkumistes ja lepingutes osaleda muudest riikidest kui Vahemere piirkonna partnerriikidest pärit isikuid. Kolmandate riikide äriühingutel lubatakse osaleda ainult vastastikkuse alusel. ►M3  Osalemine lepingulistes toimingutes, mida rakendatakse rahvusvahelise organisatsiooni või kaasrahastatakse koos kolmanda riigiga, on reguleeritud määrusega EÜ) nr 2112/2005. ◄

▼M2

Artikkel 9

1.  Komisjon edastab teabe kavandatava üldise finantsplaani kohta ja oma põhiargumendid strateegiadokumentide osas, avaldades eelkõige riiklike ja piirkondlike näidisprogrammide kogusumma ning selle jaotuse abisaavate riikide ja esmatähtsate valdkondade kaupa nende programmide raames.

2.  Strateegiadokumendid, näidisprogrammid, rahastamiskavad ja nende muudatused võtab komisjon vastu artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras.

3.  Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 5 kohaldamist, võtab komisjon artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras eraldi vastu rahastamisotsused, mis ei ole hõlmatud riiklike või piirkondlike rahastamiskavadega.

4.  Lõikes 3 osutatud rahastamisotsuseid muutvad otsused võtab komisjon vastu, kui need ei sisalda põhimõttelisi muudatusi või lisakohustusi, mis ületavad 20 % algsest kohustusest. Komisjon teavitab artiklis 11 nimetatud komiteed viivitamata sellistest otsustest.

5.  Komisjon võtab vastu rahastamisotsused, mis ei ületa 2 miljonit eurot, kui need moodustavad osa ülderaldisest. Ülderaldise otsus võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 sätestatud korras. Artiklis 11 nimetatud komiteed teavitatakse korrapäraselt ja viivitamata ning igal juhul enne järgmist istungit kõigist rahastamisotsustest, mis ei ületa 2 miljonit eurot.

6.  Ilma et see piiraks Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse ( 8 ) (edaspidi “finantsmäärus”) artikli 106 kohaldamist, edastatakse rahastamiskokkulepped kaks nädalat enne allakirjutamist artiklis 11 sätestatud komitee liikmetele.

7.  Keskkonna valdkonnas rahastatavatele projektidele panga antud laenu intressitoetuse suhtes kohaldatakse artiklis 12 sätestatud lisamenetlust. Riskikapitali suhtes kohaldatakse artiklis 13 sätestatud lisamenetlust.

▼B

Artikkel 10

1.  Käesolevas määruses nimetatud meetmeid, mida rahastatakse Euroopa ühenduste üldeelarvest, haldab komisjon vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavale finantsmäärusele.

▼M2

2.  Käesoleva määruse alusel tehtud rahastamisotsuste ja artiklis 15 nimetatud hinnangute puhul järgib komisjon finantsmääruses nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, sealhulgas eelkõige neid, mis on seotud säästlikkuse ja tasuvusega.

▼B

Artikkel 11

▼M2

1.  Moodustatakse korralduskomitee (edaspidi “MED-komitee”). Panga esindaja võtab komitee tööst osa ilma hääleõiguseta.

2.  Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

3.  Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

▼B

4.  Komitee võib läbi vaadata kõik käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimused, mille eesistuja on esitanud, sealhulgas võimalikud liikmesriigi esindaja taotlusel esitatud küsimused, ja eelkõige küsimused, mis on seotud üldise rakendamisega, programmi haldamisega või artiklites 4 ja 5 osutatud kaasrahastamise või koordineerimisega.

▼M2

5.  Komitee võtab oma töökorra vastu asutamislepingu artikli 205 lõikes 2 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega.

▼B

6.  Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt ja esitab talle teabe käesoleva määruse alusel võetud meetmete rakendamisest.

▼M2 —————

▼M2

Artikkel 12

1.  Pank esitab komisjonile ettepaneku intressitoetusega seotud projekti kohta, et inkorporeerida see rahastamiskavasse või võtta vastu iseseisva rahastamisotsusena vastavalt artikli 9 lõigetele 2 ja 3. Komisjon kontrollib pakutava projekti vastavust käesolevale määrusele ja selle alusel tehtud asjaomaste otsuste vastavust.

2.  Komisjon teatab pangale igast intressitoetusega seotud otsusest, mis on vastu võetud rahastamiskava raames või iseseisva rahastamisotsusena.

3.  Vastavalt lõikes 2 osutatud otsusele võib pank, kui otsusega määratakse intressitoetus, anda vastava laenu nimetatud toetusega, eeldusel et artiklis 14 nimetatud komitee ja komisjoni esindaja selles on esitanud pooldava arvamuse.

4.  Pank teavitab sellest vastavalt komisjoni.

Artikkel 13

1.  Pank esitab komisjonile ettepaneku riskikapitaliga seotud riskikapitaliprojekti kohta, et inkorporeerida see piirkondlikku rahastamiskavasse. Komisjon kontrollib projekti tingimuste vastavust käesolevale määrusele ja selle alusel tehtud asjaomaste otsuste vastavust.

2.  Komisjon teatab pangale igast artikli 9 lõike 2 alusel tehtud otsusest piirkondliku rahastamiskava kohta, mille rakendamiseks kasutatakse riskikapitali.

3.  Selle alusel esitab pank artiklis 14 nimetatud komiteele temalt arvamuse saamiseks piirkondliku rahastamiskavaga ettenähtud riskikapitaliprojektide rakendamise konkreetsed operatsioonid. Komisjoni esindaja edastab sellele komiteele oma institutsiooni seisukoha asjaomase operatsiooni kohta ja eelkõige selle kohta, kas see vastab piirkondlikule rahastamiskavale.

4.  Selle alusel ja eeldusel, et artiklis 14 nimetatud komitee ja komisjoni esindaja selles on esitanud pooldava arvamuse, esitatakse pangale asjakohaste meetmete võtmiseks konkreetsed riskikapitali operatsioonid.

5.  Pank teavitab sellest vastavalt komisjoni.

▼B

Artikkel 14

1.  Panga juurde moodustatakse liikmesriikide esindajatest koosnev komitee, edaspidi “artikli 14 komitee”. Komitee eesistuja on selle liikmesriigi esindaja, kes on sel ajal panga juhatajate nõukogu esimees; sekretariaaditeenuste eest hoolitseb pank. Komitee töös osaleb komisjoni esindaja.

2.  Artikli 14 komitee töökorra võtab ühehäälselt vastu nõukogu.

3.  Komitee teeb otsused asutamislepingu ►M2  artikli 205 lõikele 2 ◄ sätestatud kvalifitseeritud häälteenamusega.

4.  Liikmesriikide esindajate hääli arvestatakse artikli 14 komitees vastavalt asutamislepingu ►M2  artikli 205 lõikele 2 ◄ sätestatule.

▼M2

Artikkel 15

1.  Komisjon tutvub koos pangaga käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete rakendamise edusammudega ning esitab hiljemalt järgmise aasta 30. juuniks Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande. Aruandes esitatakse andmete konfidentsiaalsust tagades teave aasta jooksul rahastatud meetmete ja järelevalve tulemuste kohta ning hinnatakse saavutatud tulemusi strateegiadokumentide üldkontekstis.

2.  Komisjon teatab liikmesriikidele igal aastal eelmise aasta eelarve täitmisest, näidates ära maksukohustused ja maksed.

3.  Komisjon ja pank annavad oma projektidele ja peamistele sekkumisvaldkondadele vahe- ja järelhinnangu, et kindlaks teha, kas eesmärgid on saavutatud, ja anda suuniseid tulevaste meetmete tõhustamiseks. Hindamisaruanded antakse konfidentsiaalsust tagades MED-komiteele ja Euroopa Parlamendile. Panga hallatavate meetmetega seotud aruanded antakse MED-komiteele.

4.  Kord kolme aasta jooksul koostab komisjon koos pangaga üldhinnangu Vahemere piirkonna partneritele antud abi ja programmide tõhususe kohta ja vaatab läbi strateegiadokumendid. Aruanne esitatakse viivitamata aruteluks MED-komiteele.

5.  Nõukogu vaatab käesoleva määruse läbi enne 30. juunit 2006. Selleks esitab komisjon nõukogule enne 31. detsembrit 2005 hindamisaruande koos ettepanekutega määruse tuleviku ja vajaduse korral sellesse tehtavate muudatuste kohta.

▼M1

Artikkel 16

Kui mõni Vahemere piirkonna partneri toetuseks mõeldud meetmete jätkamiseks vajalik tingimus jääb täitmata, võib nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsuse vajalike meetmete kohta.

▼B

Artikkel 17

1.  Määrus (EMÜ) nr 1763/92 tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 1996.

2.  Alates 1. jaanuarist 1997 kohaldatakse määrust (EMÜ) nr 1762/92 sel kuupäeval jõus olevate protokollide haldamiseks ning järelejäänud vahendite sidumiseks nende protokollide alusel, mille kehtivusaeg on lõppenud.

Artikkel 18

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

---

I LISA

ARTIKLIS 1 NIMETATUD PARTNERRIIGID JA -TERRITOORIUMID

▼M2

---

II LISA

Artikli 2 rakendamise eesmärgid ja eeskirjad

I.

a) Majandusliku ülemineku ja Euroopa-Vahemere vabakaubanduspiirkonna rajamise toetamine hõlmab eelkõige: — töökohtade loomist ja erasektori arendamist, sealhulgas majanduskeskkonna parandamine ja VKEde toetamine, — turgude avamist, investeeringute, tööstuskoostöö ning nii Euroopa Ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite vahelise kui ka Vahemere piirkonna partnerite omavahelise kaubanduse toetamist, — majanduslike infrastruktuuride parandamist, sealhulgas võimaluse korral ka finants- ja maksusüsteemid. b) Partnerite reformiprogrammide toetusmeetmeid rakendatakse järgmiste põhimõtete alusel: — toetusprogrammide koostamise eesmärgiks on taastada finantstasakaal või seda vajadusel stabiliseerida ja luua kiirenevat kasvu soodustav majanduskeskkond, parandades samal ajal elanikkonna heaolu, — toetusprogrammidega toetatakse ka oluliste sektorite reforme eesmärgiga luua vabakaubanduspiirkond Euroopa Ühendusega, — toetusprogramme kohandatakse vastavalt iga riigi olukorrale ning neis võetakse arvesse majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi, — toetusprogrammides nähakse ette meetmed, mis on eelkõige kavandatud selleks, et toetada sotsiaalsete tingimuste ja tööhõive osas majanduslikku üleminekut ja Euroopa-Vahemere piirkonna vabakaubanduspiirkonna loomist ning leevendada selle protsessi võimalikku negatiivset mõju sotsiaalsetele tingimustele ja tööhõivele eelkõige elanikkonna sotsiaalselt tõrjutud osas, — toetus makstakse välja osamaksetena otsese eelarvelise toetuse kujul, kui see vastab toetusprogrammis kokkulepitud eesmärkidele ja/või valdkondade eesmärkidele. Tuleb täita järgmised abikõlblikkuskriteeriumid: — asjaomasel riigil peab olema Bretton Woodsi institutsioonide poolt heaks kiidetud reformiprogramm või see riik peab rakendama vastavalt reformide ulatusele ja tõhususele samaväärseid programme koostöös nende institutsioonidega, kuid mitte tingimata nende institutsioonide rahalisel toetusel, — tuleb arvesse võtta riigi majanduslikku olukorda, makromajanduslikku taset (võlad, võlahalduskulud, maksebilanss, eelarveolukord, rahapoliitiline olukord, RKT inimese kohta ja tööpuudus) ja sektorireformide taset, pidades silmas vabakaubanduspiirkonna loomist Euroopa Ühendusega.

II.

Säästva majandusliku ja sotsiaalse arengu toetamine hõlmab eelkõige järgmist: — kodanikuühiskonna ja elanikkonna kaasamine arengumeetmete kavandamisse ja rakendamisse, — sotsiaalteenuste parendamine, eelkõige tervishoiu, pereplaneerimise, veevarustuse, sanitaaria ja elamumajanduse valdkonnas, — kasvust saadava tulu laiapõhjalise ja õiglase jagamise edendamine, pöörates erilist tähelepanu ÜRO tippkohtumistel kokkulepitud eesmärkidele ja sihtidele seoses vaesuse vastu võitlemisega, mis on inkorporeeritud rahvusvahelistesse arengusihtidesse, — harmooniline ja integreeritud maaelu areng ning elutingimuste parandamine linnas, — tugevdatud koostöö põllumajanduse valdkonnas, eelkõige kvaliteedi ja standardite osas, — tugevdatud koostöö kalanduse valdkonnas ja mere elusressursside säästev kasutamine, — keskkonna kaitse ja parendamine, pidades eelkõige silmas ettevaatusabinõude ja ennetusmeetmete põhimõtteid majandusarengu toetamisel tugevdatud keskkonnalase koostöö kaudu, — majanduslike infrastruktuuride tõhustamine, eelkõige transpordi, energeetika, maa- ja linnaelu arengu valdkonnas, tugevdades meetmeid, mis on seotud infoühiskonna, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniga, — inimressursside integreeritud arendamine liikmesriikide programmide täienduseks, eelkõige seoses täiendkutseõppega tööstuskoostöö raames, ning teadus- ja tehnikauuringute potentsiaali tõstmine, — demokraatia tugevdamine, inimõiguste austamine ja kaitse, eelkõige Euroopa Ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite valitsusväliste organisatsioonide kaudu, — kultuurikoostöö ja noorsoovahetus, — koostöö ja tehniline abi koostöö tugevdamiseks migratsiooni valdkonnas ja illegaalse immigratsiooni vastu võitlemiseks, kaasa arvatud illegaalsete immigrantide repatrieerimine, — koostöö ja tehniline abi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel, kaasa arvatud narkootiliste ainete ebaseaduslik ringlus ja inimkaubandus, — koostöö arendamine õigusriigiga seotud valdkondades, näiteks koostöö justiits- ja kriminaalasjades, nende institutsioonide tugevdamine, mis tagavad kohtusüsteemi sõltumatuse ja tõhususe, riigi julgeolekuteenistuste koolitus ja kodanikukaitsealane koolitus.

III.

Regionaalset ja piiriülest koostööd toetatakse eelkõige järgmiselt: a) luues ja arendades regionaalse koostöö struktuure Vahemere piirkonna partnerite vahel ja partnerite ning Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel; b)  — luues piirkondliku kaubanduse jaoks vajaliku füüsilise infrastruktuuri, sealhulgas transport, teabevahetus ja energeetika, — parendades õigusakte ja rakendades piirirajatistega seotud väikesemahulisi infrastruktuuriprojekte, — suurte geograafiliste piirkondade tasandil tehtava koostöö abil ning meetmete abil, mis täiendavad samas valdkonnas võetud Euroopa Ühenduse meetmeid, kaasa arvatud toetus ühenduse loomiseks Vahemere piirkonna partnerite transpordi- ja energiavõrkude ning üleeuroopaliste võrkude vahel; c) muude piirkondlike meetmete abil, sealhulgas Euroopa-Araabia dialoog; d) Euroopa Ühenduse ja Vahemere piirkonna partnerite kodanikuühiskondade vaheliste vahetuste abil; selles kontekstis keskendutakse detsentraliseeritud koostöö puhul: — eesmärgile määratleda valitsusvälised ühenduse toetuse saajad, — eelkõige koostöövõrkude loomisele ülikoolide ja teadlaste, kohalike kogukondade, ühenduste, politoloogia sihtasutuste, kutseühingute ja valitsusväliste organisatsioonide, massiteabevahendite, eraettevõtjate ja kultuuriasutuste vahel selle sõna laiemas tähenduses ning muude IV jaos loetletud organisatsioonide vahel. Programmid peavad keskenduma kodanikuühiskonna osalemise ja tekkimise edendamisele partnerriikides, tõhustades eelkõige teabevahetust ja püsivaid sidemeid koostööpartnerite vahel.

IV.

Head valitsemistava edendatakse toetades olulisi institutsioone ja kodanikuühiskonna võtmeisikuid, nagu kohalikud asutused, maa- ja külapiirkondade elanike ühendused, vastastikust abi andvad ühendused, ametiühingud, massiteabevahendid ja ettevõtlust toetavad organisatsioonid, ning aidates riigi haldusasutustel parandada poliitika väljatöötamist ja selle rakendamist.

V.

Käesoleva määruse alusel võetud meetmete puhul tuleb majandus- ja sotsiaalelus arvestada naiste ja meeste vajaduste ja võimaluste analüüsiga, et kaasata programmidesse ja arengukoostöö rakendamisse soolised aspektid. Erilise tähelepanu alla võetakse hariduse andmine ja töökohtade loomine naistele. Meetmete puhul arvestatakse ka vajadust soodustada hariduse andmist ja töökohtade loomist noortele, et hõlbustada nende sotsiaalset integratsiooni.

VI.

Käesoleva määruse alusel rahastatavad meetmed hõlmavad tehnilist abi, koolitust, institutsioonide väljaarendamist, teabevahetust, seminare, uuringuid, investeerimisprojekte mikro- ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse ning infrastruktuuridesse, ning meetmeid, millega viidatakse sellele, et toetuse on andnud ühendus. Detsentraliseeritud koostööd kasutatakse juhul, kui see võib olla tõhusam. Riskikapitali operatsioone ja intressitoetusi rahastatakse koostöös pangaga.

VII.	Käesolevas määruses ettenähtud vahenditega rahastatud meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb asjakohaselt arvesse võtta keskkonnakaalutlusi.

---

( 1 ) EÜT C 232, 6.9.1995, lk 5 ja

EÜT C 150, 24.5.1996, lk 15.

( 2 ) EÜT C 17, 22.1.1996, lk 184 ja 20. juunil 1996 esitatud arvamus (EÜT C 198, 8.7.1996).

( 3 ) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 1.

( 4 ) EÜT L 181, 1.7.1992, lk 5.

( 5 ) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

( 6 ) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.

( 7 ) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 23.

( 8 ) EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ, ESTÜ, Euratom) nr 2673/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 1).