EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01992L0043-20070101

Consolidated text: Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2007-01-01

1992L0043 — ET — 01.01.2007 — 005.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ,

21. mai 1992,

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

(EÜT L 206, 22.7.1992, p.7)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

 M1

Nõukogu direktiiv 97/62/EÜ, 27. oktoober 1997,

  L 305

42

8.11.1997

►M2

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003, 29. september 2003,

  L 284

1

31.10.2003

►M3

Nõukogu Direktiiv 2006/105/EÜ, 20. november 2006,

  L 363

368

20.12.2006


Muudetud:

 A1

Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakt

  C 241

21

29.8.1994

 A2

Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

  L 236

33

23.9.2003




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/43/EMÜ,

21. mai 1992,

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 130s,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 2 ),

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )

ning arvestades, et:

keskkonna kvaliteedi säilitamine, kaitsmine ja parandamine, sealhulgas looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmine, on oluline üldistest huvidest lähtuv eesmärk, mida ühendus taotleb, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 130r;

Euroopa Ühenduse keskkonnapoliitikas ja tegevusprogrammis (1987–1992) ( 4 ) nähakse ette looduse ja loodusvarade kaitsega seotud meetmed;

kuna käesoleva direktiivi peamine eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke nõudeid, aitab käesolev direktiiv kaasa säästva arengu üldise eesmärgi saavutamisele; niisuguse loodusliku mitmekesisuse säilitamine võib teatavatel juhtudel eeldada inimtegevuse jätkamist või isegi soodustamist;

liikmesriikide Euroopa territooriumil muutub looduslike elupaikade olukord järjest halvemaks ja üha rohkem looduslikke liike on tõsiselt ohustatud; võttes arvesse, et ohustatud elupaigad ja liigid moodustavad osa ühenduse looduspärandist ja neid ähvardavad ohud on tihti piiriülest laadi, tuleb nende säilitamiseks võtta meetmeid ühenduse tasandil;

seoses ohuga teatavatele elupaigatüüpidele ja teatavatele liikidele tuleb need määratleda esmatähtsateks elupaigatüüpidena ja liikidena, et soodustada nende säilitamisega seotud meetmete aegsat rakendamist;

tagamaks ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse taastamist või säilitamist tuleb määrata konkreetsed erikaitsealad, et kindlaksmääratud ajakava kohaselt luua Euroopas sidus ökoloogiline võrgustik;

kõik määratud alad, sealhulgas loodusliku linnustiku kaitset käsitleva nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ ( 5 ) alusel linnukaitsealadeks praegu liigitatud või tulevikus liigitatavad alad, liidetakse Euroopa sidusasse ökoloogilisse võrgustikku;

kui on asjakohane, tuleb igal määratud alal rakendada vajalikke meetmeid, mis on seotud looduskaitse eesmärkide täitmisega;

liikmesriigid teevad ettepanekud alade kohta, mis sobivad erikaitsealadeks, kuid sellegipoolest tuleb sätestada menetlus, mille kohaselt erandjuhul võib erikaitsealadeks määrata niisuguse ala, mille kohta liikmesriik ei ole ettepanekut teinud, kuid mida ühendus peab oluliseks esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi või esmatähtsa liigi säilimisel või ellujäämisel;

asjakohane hinnang tuleb anda iga kava või programmi kohta, mis tõenäoliselt oluliselt mõjutab juba määratud või tulevikus määratava ala kaitse-eesmärke;

on tõdetud, et meetmete vastuvõtmine ühenduse tähtsusega esmatähtsate looduslike elupaikade ja esmatähtsate liikide kaitsmise edendamiseks on kõikide liikmesriikide ühine ülesanne; see võib siiski panna teatavatele liikmesriikidele liiga suure finantskohustuse, arvestades ühelt poolt niisuguste elupaikade ja liikide ebaühtlast levikut ühenduses ja teiselt poolt asjaolu, et looduskaitsega seotud erijuhul saab põhimõtet “saastaja maksab” kohaldada ainult piiratud ulatuses;

seetõttu on kokku lepitud, et niisugusel erijuhul tuleks ette näha ühenduse rahaline toetus, mida antakse ühenduse otsuse alusel kaasrahastamise kaudu;

maakorraldus ja arengupoliitika peaksid soodustama niisuguste maastikuvormide hoidmist, mis on looduslikule loomastikule ja taimestikule esmase tähtsusega;

tuleks luua käesoleva direktiiviga reguleeritud looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvesüsteem;

direktiivi 79/409/EMÜ täiendamiseks tuleks teatavate taime- ja loomaliikide kaitsmiseks ette näha üldine kaitsesüsteem; tuleks ette näha kaitsekorraldusega seotud meetmed teatavate liikide hoidmiseks, kui nende kaitsestaatus seda nõuab, sealhulgas teatavate püüdmis- ja tapmisvahendite keelamine, samal ajal nähes teatavatel tingimustel ette võimaluse teha nendest erand;

käesoleva direktiivi rakendamise kontrollimiseks koostab komisjon korrapäraselt ühendaruande, mis põhineb muu hulgas teabel, mille liikmesriigid saadavad komisjonile käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete kohaldamise kohta;

teaduslike ja tehniliste teadmiste täiendamine on käesoleva direktiivi kohaldamiseks väga tähtis; sellest tulenevalt on asjakohane soodustada vajalikku teaduslikku ja tehnoloogilist uurimistööd;

tehnika ja teaduse arengu tõttu peab olema võimalik lisasid sellega kohandada; tuleks kehtestada menetlus, mille kohaselt nõukogu saab lisasid muuta;

tuleks luua regulatiivkomitee, mis abistab komisjoni käesoleva direktiivi rakendamisel ja eelkõige ühenduse kaasrahastamise otsuste tegemisel;

tuleks ette näha täiendavad meetmed, mis on seotud teatavate kohalike looma- ja taimeliikide loodusesse taasasustamise ja võõrliikide võimaliku loodusse asustamisega;

käesoleva direktiivi eesmärkidega seotud kasvatustöö ja üldsuse teavitamine on selle tõhusa rakendamise seisukohast vältimatu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Mõisted

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  kaitse — meetmete kogum, mis on vajalik looduslike elupaikade ja looduslike looma- ja taimeliikide populatsioonide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks punktide e ja i määratluste kohaselt;

b)  looduslikud elupaigad — maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi ja mis on täiesti looduslikud või poollooduslikud;

c)  ühenduse tähtsusega looduslikud elupaigatüübid — elupaigatüübid, mis artiklis 2 nimetatud territooriumil:

i) on kadumisohus nende looduslikul levilal;

või

ii) mille looduslik levila on väike nende hääbumise või looduslikult omase piiratud levila tõttu;

või

▼M3

iii) mis on suurepärased näited ühe või enama üheksa järgmise biogeograafilise piirkonna omaduse tõttu: Alpide piirkond, Atlandi piirkond, boreaalne piirkond, mandripiirkond, Makaroneesia piirkond, Musta mere piirkond, Pannoonia piirkond, stepipiirkond ja Vahemere piirkond.

▼B

Need elupaigatüübid on loetletud või neid võidakse loetleda I lisas;

d)  esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid — kadumisohus looduslikud elupaigatüübid, mis esinevad artiklis 2 nimetatud territooriumil ja mille kaitsmisel on ühendusel eriline vastutus, võttes arvesse nende loodusliku levila suurust artiklis 2 nimetatud territooriumil; need esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid on I lisas tähistatud tärniga (*);

e)  loodusliku elupaiga kaitsestaatus — looduslikku elupaika ja selle tüüpilisiliikemõjutavate tegurite summa, mis võib mõjutada selle pikaajalist looduslikku levikut, struktuuri ja funktsioone ning selle tüüpiliste liikide pikaajalist säilimist artiklis 2 nimetatud territooriumil.

Loodusliku elupaiga kaitsestaatust loetakse soodsaks, kui:

 selle looduslik levila ja alad, mida see levila piires katab, on muutumatud või laienemas,

 selle pikaajaliseks säilimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid on praegu ja tõenäoliselt ka lähitulevikus olemas ja

 selle tüüpiliste liikide kaitsestaatus on soodne punkti i määratluse kohaselt;

f)  liigi elupaik — eriomaste abiootiliste ja biootiliste tegurite abil määratletud keskkond, kus see liik elab igas bioloogilise tsükli etapis;

g)  ühenduse tähtsusega liigid — liigid, mis artiklis 2 nimetatud territooriumil on:

i) ohustatud, välja arvatud need liigid, mille looduslik levila on sellel territooriumil marginaalne ja mis ei ole ohustatud või ohualdis lääne palearktilises piirkonnas;

ii) ohualtid, st arvatakse, et tõenäoliselt liigub see lähemal ajal ohustatud liikide kategooriasse, kui põhjuslikud tegurid toimivad edasi;

iii) harvad, st väikeste populatsioonidega, mis praegu ei ole ohustatud või ohualtid, kuid võivad sellisteks muutuda. Need liigid asuvad piiratud geograafilisel alal või on hõredalt levinud laiemal looduslikul levilal; või

iv) endeemsed ja nõuavad erilist tähelepanu nende elupaiga erilaadi ja/või nende elupaiga kasutamise võimalike tagajärgede tõttu, mis nende kasutamisel võib olla nende kaitsestaatusele.

Need liigid on loetletud või neid võib loetleda II lisas ja/või IV või V lisas;

h)  esmatähtsad liigid — punkti g alapunktis i nimetatud liigid, mille kaitsmine on ühenduse eriline ülesanne seoses nende tähtsusega artiklis 2 nimetatud territooriumil; II lisas on need esmatähtsad liigid tähistatud tärniga (*);

i)  liigi kaitsestaatus — asjaomast liiki mõjutavate tegurite summa, mis pikema aja jooksul võib mõjutada liigi levikut ja populatsiooni arvukust artiklis 2 nimetatud territooriumil.

Kaitsestaatust loetakse soodsaks, kui:

 asjaomase liigi populatsiooni dünaamika andmed näitavad, et liik on oma looduslikus elupaigas elujõuline püsinud pikema aja jooksul ja

 liigi looduslik levila ei ole vähenemas ega ei vähene ka lähitulevikus ning

 selle liigi populatsiooni pikaajaliseks säilimiseks on olemas piisavalt suur elupaik, mis tõenäoliselt ka tulevikus ei vähene;

j)  ala — geograafiliselt määratletud ala, mille piirid on selgelt märgitud;

k)  ühenduse tähtsusega ala — ala, mis annab olulise panuse I lisa loodusliku elupaigatüübi või II lisa liigi soodsa kaitsestaatuse säilimisele või taastamisele selles biogeograafilises piirkonnas või nendes biogeograafilistes piirkondades, kuhu see alal kuulub, ning võib oluliselt kaasa aidata ka artiklis 3 nimetatud Natura 2000 sidususele ning/või aitab oluliselt kaasa asjaomase biogeograafilise piirkonna või asjaomaste biogeograafiliste piirkondade bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Laia levilaga loomaliikide puhul peavad ühenduse tähtsusega alad vastama niisuguste liikide looduslikul levilal asuvatele paikadele, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused;

l)  erikaitseala — ühenduse tähtsusega ala, mille liikmesriik on määranud õigus- ja haldusaktide ja/või lepingu alusel ning kus kohaldatakse vajalikke kaitsemeetmeid, et säilitada või taastada nende looduslike elupaikade ja/või liikide populatsioonide soodsat kaitsestaatust, mille jaoks ala on määratud;

m)  isend — IV ja V lisas nimetatud liiki kuuluv elus või surnud loom või taim, selle osad või nendest valmistatud tooted, samuti kõik kaubad, mille puhul saatedokumendist, pakendilt, märgistuselt, etiketilt või muude asjaolude põhjal ilmneb, et nad sisaldavad nendesse liikidesse kuuluvate loomade või taimede osi või neist valmistatud tooteid;

n)  komitee — artikli 20 alusel loodud komitee.

Artikkel 2

1.  Käesoleva direktiivi eesmärk on looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele liikmesriikide Euroopa territooriumil, kus kohaldatakse asutamislepingut.

2.  Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmed on kavandatud ühenduse tähtsusega looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks.

3.  Käesoleva direktiivi kohaselt võetud meetmetes võetakse arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.



Looduslike elupaikade ja liikide elupaikade kaitse

Artikkel 3

1.  Luuakse Euroopa erikaitsealade sidus ökoloogiline võrgustik Natura 2000. See võrgustik, mis koosneb aladest, kus esinevad I lisas loetletud looduslikud elupaigatüübid ja II lisas loetletud liikide elupaigad, võimaldab säilitada või vajaduse korral taastada asjaomaste looduslike elupaigatüüpide ja liikide elupaikade soodsat kaitsestaatust nende looduslikul levilal.

Natura 2000 võrgustikku kuuluvad ka liikmesriikide direktiivi 79/409/EMÜ kohaselt klassifitseeritud linnukaitsealad.

2.  Iga liikmesriik annab oma panuse Natura 2000 loomisse võrdeliselt sellega, mil määral tema territooriumil leidub lõikes 1 nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Selleks määrab liikmesriik artikli 4 kohaselt erikaitsealad, võttes arvesse lõikes 1 ettenähtud eesmärke.

3.  Kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, püüavad nad parandada Natura 2000 ökoloogilist sidusust, säilitades ja vajaduse korral arendades artikli 10 kohaselt maastikuvorme, mis on looduslikule loomastikule ja taimestikule ülioluline.

Artikkel 4

1.  Iga liikmesriik esitab III lisas (1. etapp) sätestatud kriteeriumide ja asjakohase teadusinfo alusel alade loetelu, kus märgitakse, millised kohalikke I lisas nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja II lisas nimetatud liike alal esineb. Suure levilaga loomaliikide puhul peavad need alad vastama niisuguste liikide loodusliku levila piires asuvatele paikadele, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused. Laia levilaga veeskasvatatavate liikide puhul tehakse nende alade kohta ettepanekuid ainult siis, kui on olemas selgelt piiritletud ala, kus on olemas nende liikide eluks ja paljunemiseks olulised füüsikalised või bioloogilised tingimused. Vajaduse korral teevad liikmesriigid artiklis 11 nimetatud järelevalve tulemuste alusel ettepanekuid loetelu muutmiseks.

Loetelu koos ala käsitleva teabega saadetakse komisjonile kolme aasta jooksul käesoleva direktiivi teatavakstegemisest. Teave peab sisaldama ala kaarti, nime, asukohta, suurust ja III lisas (1. etapp) ettenähtud kriteeriumide kohaldamisest tulenevaid andmeid, mis esitatakse komisjoni kehtestatud vormis artiklis 21 sätestatud korras.

2.  Komisjon kehtestab kokkuleppel kõikide liikmesriikidega III lisas (2. etapp) sätestatud kriteeriumide alusel ja artikli 1 punkti c alapunktis iii nimetatud kõigi ►M3  üheksa ◄ biogeograafilise piirkonna ja artikli 2 lõikes 1 nimetatud kogu territooriumi kohta liikmesriikide esitatud loeteludel põhineva ühenduse jaoks oluliste alade esialgse loetelu, märkides alad, kust on üks või mitu esmatähtsat looduslikku elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

Liikmesriigid, kus ühe või mitme esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi ja esmatähtsate liikide levilad moodustavad üle 5 % riigi territooriumist, võivad oma territooriumil ühenduse jaoks oluliste alade valimisel kokkuleppel komisjoniga taotleda III lisas (2. etapp) nimetatud kriteeriumide paindlikumat kohaldamist.

Ühenduse jaoks olulisteks aladeks valitud alade loetelu kinnitab komisjon artiklis 21 sätestatud korras, märkides alad, kus esineb üks või mitu esmatähtsat elupaigatüüpi või esmatähtsat liiki.

3.  Lõikes 2 nimetatud loetelu kehtestatakse kuue aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest.

4.  Kui ala on lõikes 2 sätestatud korras kinnitatud ühenduse jaoks oluliseks alaks, määravad asjaomased liikmesriigid ala erikaitsealaks võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt kuue aasta jooksul, kehtestades prioriteedid lähtuvalt sellest, kui tähtis ala on I lisas nimetatud looduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamise või taastamise ja Natura 2000 sidususe seisukohast, ning pidades silmas ala ähvardavat kahjustamist või hävitamist.

5.  Niipea kui ala on kantud lõike 2 kolmandas lõigus nimetatud loetellu, kohaldatakse selle suhtes artikli 6 lõikeid 2, 3 ja 4.

Artikkel 5

1.  Kui komisjon erandjuhtudel leiab, et artikli 4 lõikes 1 nimetatud siseriiklikus loetelus puudub märge ala kohta, kus esineb esmatähtis looduslik elupaigatüüp või esmatähtis liik, mida komisjon peab asjakohase ja usaldusväärse teadusinfo alusel selle esmatähtsa loodusliku elupaigatüübi säilitamise või selle esmatähtsa liigi ellujäämise seisukohast väga tähtsaks, algatatakse selle liikmesriigi ja komisjoni vahel kahepoolne konsulteerimismenetlus, et võrrelda nende kasutatud teaduslikke andmeid.

2.  Kui kuni kuuekuulise konsultatsiooniperioodi möödumisel vaidlust ei lahendata, saadab komisjon nõukogule ettepaneku ala valimise kohta ühenduse tähtsusega alaks.

3.  Nõukogu teeb ühehäälse otsuse kolme kuu jooksul alates ettepaneku saamise kuupäevast.

4.  Konsultatsiooniperioodi ajal ja kuni nõukogu otsuseni kohaldatakse asjaomase ala suhtes artikli 6 lõiget 2.

Artikkel 6

1.  Liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis on eraldi välja töötatud või lisatud muudesse arengukavadesse, ning asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele.

2.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist.

3.  Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.

4.  Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed, et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest.

Kui asjaomasel alal esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, võib kaaluda ainult neid seisukohti, mis on seotud rahva tervise või avaliku julgeolekuga, esmatähtsate soodsate tagajärgedega keskkonnale või komisjoni arvamuse kohaselt muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate põhjustega.

Artikkel 7

Käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4 tulenevad kohustused asendavad kõik direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõike 4 esimesest lausest tulenevad kohustused artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud alade või artikli 4 lõike 2 kohaselt tunnustatud alade osas alates käesoleva direktiivi rakendamise kuupäevast või alates ala direktiivi 79/409/EMÜ kohasest klassifitseerimisest või tunnustamisest liikmesriigi poolt, kui viimane kuupäev on hilisem.

Artikkel 8

1.  Koos ettepanekutega, mida liikmesriigid esitavad komisjonile alade kohta, mis sobivad erikaitsealadeks, kus esineb esmatähtsaid looduslikke elupaigatüüpe ja/või esmatähtsaid liike, saadavad nad vajaduse korral komisjonile oma hinnangu ühenduse kaasrahastamise kohta, mida nad peavad vajalikuks artikli 6 lõike 1 kohaste kohustuste täitmisel.

2.  Alade osas, millele taotletakse ühenduse kaasrahastamist, määrab komisjon kokkuleppel iga asjaomase liikmesriigiga meetmed, mis on vajalikud esmatähtsate looduslike elupaigatüüpide ja esmatähtsate liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamiseks või taastamiseks asjaomasel alal, ning nende meetmete üldmaksumuse.

3.  Komisjon annab kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega hinnangu lõikes 2 nimetatud meetmete toimimiseks vajalikule rahastamisele, sealhulgas kaasrahastamisele, võttes muu hulgas arvesse esmatähtsate looduslike elupaigatüüpide ja/või esmatähtsate liikide esinemistihedust liikmesriigi territooriumil ning vajalike meetmetega seotud suhtelist finantskoormust.

4.  Komisjon võtab lõigetes 2 ja 3 nimetatud hinnangu alusel ja ühenduse rahastamisvahendite kohaseid rahastamisallikaid arvestades artiklis 21 sätestatud korras vastu tähtsuse järjekorda pandud tegevuskava, mille hulka kuuluvad meetmed, mida tuleb rakendada, kui ala on määratud artikli 4 lõike 4 kohaselt.

5.  Piisavate ressursside puudumise tõttu tegevuskavast välja arvatud meetmed ja eespool nimetatud tegevuskavasse arvatud meetmed, mida ei ole kaasrahastatud või mida on rahastatud ainult osaliselt, vaadatakse artiklis 21 sätestatud korras uuesti läbi iga kahe aasta tagant seoses tegevuskava läbivaatamisega ning liikmesriigid võivad kuni selle läbivaatamiseni meetmete rakendamise edasi lükata. Läbivaatamisel võetakse vajaduse korral arvesse kõnealuse ala uut olukorda.

6.  Aladel, kus kaasrahastamisest sõltuvate meetmete rakendamine on edasi lükatud, hoiduvad liikmesriigid kõikide uute meetmete rakendamisest, mille tagajärjel nende alade seisund tõenäoliselt halveneb.

Artikkel 9

Komisjon vaatab artiklis 21 sätestatud korras korrapäraselt läbi Natura 2000 võrgustiku panuse artiklites 2 ja 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Sellega seoses võib kaaluda mõne erikaitseala loetelust väljaarvamist, kui looduslik areng, mis on artiklis 11 sätestatud järelevalve tulemus, seda võimaldab.

Artikkel 10

Kui liikmesriigid peavad seda vajalikuks, püüavad nad maakorralduses ja arengupoliitikas ning eelkõige seoses Natura 2000 võrgustiku ökoloogilise sidususe parandamisega soodustada looduslikule loomastikule ja taimestikule ülioluliste maastikuvormide kaitsekorraldust.

Need on vormid, mis nende pikisuunalise ja katkematu struktuuri tõttu (näiteks jõed koos kallastega või tavapärased põllupiiride märkimise süsteemid) või puhkepaikadena (näiteks tiigid või metsasalud), on looduslike liikide rändele, levikule ja geenivahetusele väga olulised.

Artikkel 11

Liikmesriigid teostavad artiklis 2 nimetatud looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse järelevalvet, pöörates erilist tähelepanu esmatähtsatele looduslikele elupaigatüüpidele ja esmatähtsatele liikidele.



Liikide kaitse

Artikkel 12

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis a loetletud loomaliikide range kaitse süsteem nende looduslikul levilal, keelates:

a) kõik nende liikide isendite looduses tahtliku püüdmise või tapmise viisid;

b) nende liikide tahtliku häirimise, eelkõige nende paljunemise, järglaste kasvatamise, talvitumise ja rände ajal;

c) munade tahtliku hävitamise või loodusest võtmise;

d) paljunemis- või puhkepaikade kahjustamise või hävitamise.

2.  Liikmesriigid keelavad nende liikide loodusest võetud isendite pidamise, vedamise ja müümise või vahetamise ja müügiks pakkumise, välja arvatud juhul, kui need liigid on loodusest seaduslikult võetud enne käesoleva direktiivi rakendamist.

3.  Lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2 nimetatud keeldu kohaldatakse kõikide nende loomade eluetappide suhtes, kelle suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse.

4.  Liikmesriigid kehtestavad süsteemi IV lisa punktis a loetletud loomaliikide juhusliku püüdmise ja tapmise jälgimiseks. Kogutud teabe alusel teevad liikmesriigid täiendavat uurimistööd ja võtavad täiendavaid kaitsemeetmeid, millega tagatakse, et juhuslik püüdmine või tapmine ei avaldaks asjaomasele liigile olulist negatiivset mõju.

Artikkel 13

1.  Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et kehtestada IV lisa punktis b loetletud taimeliikide range kaitse süsteem, keelates:

a) niisuguste taimede tahtliku korjamise, kogumise, lõikamise, juurimise või hävitamise looduses nende looduslikul levilal;

b) selliste liikide loodusest võetud isendite pidamise, vedamise ja müümise või vahetamise ja müügiks pakkumise, välja arvatud juhul, kui need liigid on loodusest seaduslikult võetud enne käesoleva direktiivi rakendamist.

2.  Lõike 1 punktides a ja b nimetatud keeldu kohaldatakse kõikide nende taimede bioloogilise elutsükli etappide suhtes, mille suhtes käesolevat artiklit kohaldatakse.

Artikkel 14

1.  Kui liikmesriigid peavad seoses artiklis 11 ettenähtud järelevalvega vajalikuks, võtavad nad meetmeid, millega tagatakse V lisas loetletud looduslike looma- ja taimeliikide isendite loodusest võtmine ja kasutamine kooskõlas nende soodsa kaitsestaatuse säilitamisega.

2.  Kui neid meetmeid peetakse vajalikuks, peab nende hulka kuuluma artiklis 11 ettenähtud järelevalve jätkamine. Nende meetmete hulka võivad kuuluda eelkõige:

 teatavale omandile juurdepääsu käsitlevad eeskirjad,

 isendite loodusest võtmise ja teatavate populatsioonide kasutamise ajutine või kohalik keeld,

 isendite loodusest võtmise ajavahemike ja/või meetodite sätestamine,

 jahi- ja kalapüügieeskirjade kohaldamine isendite võtmisel, võttes arvesse niisuguste populatsioonide kaitset,

 isendite võtmist käsitleva loasüsteemi või kvootide kehtestamine,

 isendite ostmise, müügi, müügiks pakkumise, müügiks hoidmise või müügiks transportimise sätestamine,

 loomaliikide kasvatamine vangistuses ja taimeliikide kunstlik paljundamine range järelevalve tingimustes, et vähendada isendite loodusest võtmist,

 vastuvõetud meetmete mõju hindamine.

Artikkel 15

V lisa punktis a loetletud looduslike loomaliikide püüdmisel või tapmisel ja kui artikli 16 alusel kohaldatakse IV lisa punktis a loetletud liikide võtmisel, püüdmisel või tapmisel erandeid, keelavad liikmesriigid kõikide keelatud vahendite kasutamise, mis võivad põhjustada nende liikide populatsioonide kohalikku kadumist või tekitada neile tõsiseid häireid, eelkõige:

a) VI lisa punktis a loetletud püüdmis- või tapmisvahendite kasutamise;

b) iga liiki püüdmise ja tapmise VI lisa punktis b nimetatud transpordivahenditelt.

Artikkel 16

1.  Kui muud rahuldavat alternatiivset lahendust ei ole ja erand ei kahjusta kõnealuste liikide populatsioonide soodsa kaitsetaseme säilitamist nende looduslikul levilal, võivad liikmesriigid teha artiklite 12, 13 ja 14 ning artikli 15 punktide a ja b sätetest erandi:

a) loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks ja looduslike elupaikade säilitamiseks;

b) eriti oluliste saagi-, karja-, metsa-, kalamajandus-, veemajanduskahjude ja muud liiki omandiga seotud kahjude ärahoidmiseks;

c) rahva tervise ja elanikkonna ohutuse huvides või muude üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused ning kasu, mida keskkond saab erandite andmisest;

d) kasvatustööks ja nende liikide teaduslikuks uurimiseks, taastamiseks ja taasasustamiseks ning selle jaoks vajalikuks paljundamiseks, sealhulgas taimede kunstlikuks paljundamiseks;

e) range järelevalve all valikuliselt ja piiratud ulatuses IV lisas loetletud liikide teatavate isendite võtmise või pidamise lubamiseks pädevate siseriiklike asutuste määratletud kogustes.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile iga kahe aasta tagant lõike 1 alusel kohaldatud erandite kohta komitee kehtestatud vormi kohase aruande. Komisjon esitab oma arvamuse nende erandite kohta hiljemalt 12 kuu jooksul aruande saamisest ning teatab sellest komiteele.

3.  Aruannetes esitatakse:

a) liigid, mille suhtes erandeid kohaldatakse, ja erandi tegemise põhjus, sealhulgas ohu laad ning vajaduse korral tagasilükatud alternatiivsed võimalused ja kasutatud teadusandmed;

b) loomaliikide püüdmiseks või tapmiseks lubatud viisid, vahendid ja meetodid ning nende kasutamise põhjused;

c) asjaolud, millal ja miks need erandid on lubatud;

d) asutus, mis on volitatud nõutud tingimused teatavaks tegema ja kontrollima, kas need on täidetud, samuti otsustama, milliseid viise, vahendeid ja meetodeid millistes piirides ja milliste asutuste poolt võib kasutada, ning millised isikud vastutavad ülesande täitmise eest;

e) järelevalvemeetmed ja saadud tulemused.



Teave

Artikkel 17

1.  Liikmesriigid koostavad alates artiklis 23 ettenähtud ajavahemiku lõppemisest iga kuue aasta tagant käesoleva direktiivi rakendamise aruande. See aruanne peab sisaldama eelkõige teavet artikli 6 lõikes 1 nimetatud kaitsemeetmete kohta, hinnangut nende meetmete mõju kohta I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide kaitsestaatusele ning artiklis 11 nimetatud seirekontrolli tulemusi. Komitee kehtestatud vormi kohaselt koostatud aruanne edastatakse komisjonile ja tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.  Komisjon koostab lõikes 1 nimetatud aruannete põhjal ühendaruande. Selles aruandes esitatakse tehtud edusammude asjakohane hinnang ja eelkõige Natura 2000 osa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel. Aruande osa, mis hõlmab liikmesriikide esitatud teavet, saadetakse kõnealusele liikmesriigile kinnitamiseks. Komisjon avaldab lõpparuande komiteele esitamise järel hiljemalt kahe aasta jooksul pärast lõikes 1 nimetatud aruannete saamist ning edastab selle liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ning majandus- ja sotsiaalkomiteele.

3.  Liikmesriigid võivad tähistada käesoleva direktiivi kohaselt määratud alad komitee kavandatud tähistustahvlitega, mida ühenduses kasutatakse.



Teadusuuringud

Artikkel 18

1.  Liikmesriigid ja komisjon soodustavad artiklis 2 ettenähtud eesmärkide ja artiklis 11 nimetatud kohustuse täitmiseks vajalikku teadustööd. Nad vahetavad teavet, et liikmesriigi ja ühenduse tasandil tehtavat teadustööd nõuetekohaselt kooskõlastada.

2.  Erilist tähelepanu pööratakse artiklite 4 ja 10 rakendamiseks vajalikule teadustööle ning soodustatakse liikmesriikidevahelist piiriülest teaduskoostööd.



Lisade muutmise kord

Artikkel 19

Muudatused, mis on vajalikud I, II, III, V ja VI lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võtab nõukogu vastu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega.

Muudatused, mis on vajalikud IV lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga, võtab nõukogu vastu komisjoni ettepanekul ühehäälselt.



Komitee

▼M2

Artikkel 20

Komisjoni abistab komitee.

Artikkel 21

1.  Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 6 ) artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

2.  Komitee võtab vastu oma töökorra.

▼B



Täiendavad sätted

Artikkel 22

Käesoleva direktiivi sätete rakendamiseks liikmesriigid:

a) uurivad IV lisa liikide, mis on nende territooriumil kohalikud liigid, taasasustamise võimalust, kui uuring, milles on arvesse võetud muudes liikmesriikides või mujal saadud kogemusi, tõestab, et niisugune taasasustamine aitab tõhusalt kaasa nende liikide soodsa kaitsestaatuse taastamisele ja kui seda tehakse pärast asjaomase üldsusega põhjalikku konsulteerimist;

b) tagavad, et kõikide liikide tahtlik asustamine nende territooriumile, kus need liigid on võõrliigid, oleks reguleeritud, nii et see ei kahjustaks looduslikke elupaiku nende looduslikul levilal ega kohalikku looduslikku loomastikku ja taimestikku, ja keelavad niisuguse taasasustamise, kui nad peavad seda vajalikuks. Hindamistulemused edastatakse komiteele teadmiseks;

c) soodustavad kasvatustööd ja üldsuse teavitamist, mis selgitab vajadust kaitsta looduslikke looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda ja looduslikke elupaiku.



Lõppsätted

Artikkel 23

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid kahe aasta jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

2.  Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendele meetmetele või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

3.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate siseriiklike põhiliste õigusnormide teksti.

Artikkel 24

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

▼M3




I LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOODUSLIKUD ELUPAIGATÜÜBID, MILLE SÄILITAMINE NÕUAB ERIKAITSEALADE MÄÄRAMIST

Tõlgendamine

Elupaigatüüpide tõlgendamise juhend on toodud “Euroopa Liidu elupaigatüüpide tõlgendamise käsiraamatus”, mille on kinnitanud artikli 20 kohaselt asutatud komitee (“elupaikade komitee”) ja mille on avaldanud Euroopa Komisjon ( 7 ).

Koodid vastavad Natura 2000 koodidele.

Märk “*” tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe.

1.   RANNIKUD JA SOOLAKUD

11.   Avamere ja loodete alad

1110

Mereveega alaliselt üleujutatud liivamadalad

1120

* Posidonia“põhjad” (Posidonion oceanicae kooslused)

1130

Jõgede lehtersuudmed

1140

Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud

1150

* Lõukad

1160

Laiad madalad abajad ja lahed

1170

Karid

1180

Merepõhjast erituvate gaaside mõjul moodustunud struktuurid (“sambad”)

12.   Rannikupangad ja kliburannad

1210

Üheaastase taimestikuga esmased rannavallid

1220

Püsirohttaimestuga kivirannad

1230

Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad

1240

Taimestunud pankrannad Vahemere rannikul (koos endeemsete kermeki Limonium spp. liikidega)

1250

Endeemse taimestikuga pangad Makaroneesia rannikuil

13.   Atlantilised ja sisemaa sooldunud lodud ja sooldunud niidud

1310

Soolarohu (Salicornia) jt üheaastaste taimedega mudased ja liivased rannikud

1320

Spartinion maritimae kooslustega alad

1330

Atlantilised sooldunud rannaniidud Glauco-Pucinellietalia kooslustega

1340

* Sisemaa sooldunud niidud

14.   Vahemerelised ja termoatlantilised sooldunud lodud ja sooldunud niidud

1410

Vahemerelised sooldunud niidud Juncetalia maritimi kooslustega

1420

Vahemerelised ja termo-atlantilised soolalembesed võserikud Sarcocornetea fructicosi kooslustega

1430

Soola- ja lämmastikulembesed võserikud Pegano-Salsoletea kooslustega

15.   Sisemaa sooldunud stepid ja kipsistepid

1510

* Vahemerelised sooldunud stepid Limonietalia kooslustega

1520

* Kipsistepid Gypsophiletalia kooslustega Pürenee poolsaarel

1530

* Pannoonia sooldunud stepid ja märgalad

16.   Läänemere kesk- ja põhjaosa saarestikud, ranniku- ja maakerkealad

1610

Liiva-, kivi-, kliburanna ja sublitoraali taimkattega Läänemere oos-saared

1620

Läänemere kesk- ja põhjaosa väikesaared ning laiud

1630

* Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud

1640

Läänemere kesk- ja põhjaosa püsirohttaimestuga liivarannad

1650

Läänemere kesk- ja põhjaosa kitsad abajad

2.   RANNIKU- JA SISEMAALUITED

21.   Atlandi ookeani, Põhjamere ja Läänemere rannikuluited

2110

Kujunevad liikuvad rannikuluited

2120

Liikuvad rannikuluited (valged luited) rand-luidekaeraga (Ammophila arenaria)

2130

* Rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited)

2140

* Leostunud kinnistunud luited hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum)

2150

* Leostunud kinnistunud atlantilised luited Calluno-Ulicetea kooslustega

2160

Astelpajuga (Hippophaë rhamnoides) luited

2170

Hanepajuga (Salix repens ssp. argentea) luited (Salicion arenariae kooslused)

2180

Atlantilise, kontinentaalse ning boreaalse piirkonna metsastunud luited

2190

Luidetevahelised niisked nõod

21A0

Matšeerid (*Iirimaal)

22.   Vahemere ranniku mereluited

2210

Crucianellion maritimae kooslustega kinnistunud luiterannad

2220

Luited, millel kasvab Euphorbia terracina

2230

Malcolmietalia kooslustega luiterohumaad

2240

Brachypodietalia kooslustega ning üheaastaste taimedega luiterohumaad

2250

* Luitekadastikud (Juniperus spp.)

2260

Cisto-Lavenduletalia kooslustega jäiklehised luitevõserikud

2270

* Piinia (Pinus pinea) ja/või merimänniga (Pinus pinaster) luitemännikud

23.   Sisemaised vanad leostunud luited

2310

Kanarbiku (Calluna) ja leetpõõsastega (Genista) kuivad liivanõmmed

2320

Kanarbiku (Calluna) ja hariliku kukemarjaga (Empetrum nigrum) kuivad liivanõmmed

2330

Hõberohu (Corynephorus) ja kasteheina (Agrostis) liikidega avatud luiterohumaad sisemaal

2340

* Pannoonia sisemaaluited

3.   MAGEVEEKOGUD

31.   Seisuveekogud

3110

Liivatasandike mineraalidevaesed vähetoitelised veekogud Littorelletalia uniflorae kooslustega

3120

Lahnarohu (Isoetes spp.) liikidega mineraalidevaesed vähetoitelised veekogud, peamiselt liivmuldadel Vahemere maade lääneosas

3130

Littorelletea uniflorae ja/või Isoëto-Nanojuncetea kooslustega vähe- kuni kesktoitelised seisuveekogud

3140

Bentiliste mändvetikakooslustega (Chara spp.) kalgiveelised vähe- kuni kesktoitelised veekogud

3150

Penikeele- või kilbukakooslustega (Magnopotamion või Hydrocharition) looduslikult rohketoitelised järved

3160

Looduslikult huumustoitelised järved ja järvikud

3170

* Vahemerelised ajutised väikeveekogud

3180

* Turlokid

3190

Kipsi karstijärved

31A0

* Lootose kasvualad Transilvaania kuumaveeallikatel

32.   Jooksev vesi — vabalt või osaliselt vabalt voolavate vooluveekogude osad (väikesed, keskmised ja suured voolusängid), kus vee kvaliteet ei ole märgatavalt halvenenud

3210

Fennoskandia looduslikud jõed

3220

Mägijõed ja nende kaldarohustu

3230

Euroopa mürikaariaga (Myricaria germanica) mägijõed ja nende kallaste puistaimestu

3240

Halli pajuga (Salix elaeagnos) mägijõed ja nende kallaste puistaimestu

3250

Püsivooluga vahemerelised jõed, kus kasvab kollane sarvmagun (Glaucium flavum)

3260

Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed Ranunculion fluitantis'e ja Callitricho-Batrachion'i kooslustega

3270

Chenopodium rubri p.p. ja Bidention p.p. kooslustega mudakaldased jõed

3280

Paspalo-Agrostidion'i kooslustega püsivoolulised vahemerelised jõed ning pajudest (Salix) ja hõbepaplist (Populus alba) “rippkardinad”

3290

Paspalo-Agrostidion'i kooslustega ajutise vooluga vahemerelised jõed

4.   PARASVÖÖTME NÕMMED JA VÕSERIKUD

4010

Soo-eerikaga (Erica tetralix) põhjaatlantilised märjad nõmmed

4020

* Ripsmelise (Erica ciliaris) ja soo-eerikaga (Erica tetralix) atlantilised parasvöötme märjad nõmmed

4030

Euroopa kuivad nõmmed

4040

* Laiuva eerikaga (Erica vagans) kuivad atlantilised rannikunõmmed

4050

* Makaroneesia endeemsed nõmmed

4060

Alpiinsed ja boreaalsed nõmmed

4070

* Mägimänni (Pinus mugo) ja karedakarvase rododendroniga (Rhododendron hirsutum) põõsastikud (Mugo-Rhododendretum hirsuti kooslused)

4080

Lähisarktilised pajustikud (Salix spp.)

4090

Astelhernega mägivahemerelised endeemsed nõmmed

40A0

* Subkontinentaalsed Pannoonia võserikud

40B0

Rodope põõsasmarani (Potentilla fruticosa) tihnikud

40C0

* Pontose-Sarmaatia heitlehised tihnikud

5.   JÄIKLEHISED VÕSERIKUD (MATORRAL)

51.   Lähisvahemerelised ja parasvöötmelised võserikud

5110

Hariliku pukspuuga (Buxus sempervirens) kuiva- ja soojalembesed püsikooslused kaljunõlvadel (Berberidion'i kooslused)

5120

Lõhnava luudpõõsa (Cytisus purgans) kooslused mägedes

5130

Hariliku kadaka (Juniperus communis) kooslused nõmmedel ja lubjarikka mullaga rohumaadel

5140

* Tsistusega (Cistus palhinhae) märjad rannikunõmmed

52.   Vahemereline puismatorral

5210

Kadakatega (Juniperus spp.) puismatorralid

5220

* Kreektürniga (Zyziphus) puismatorralid

5230

* Loorberipuudega (Laurus nobilis) puismatorralid

53.   Termovahemerelised ja stepiäärsed põõsastikud

5310

Loorberitihnikud (Laurus nobilis)

5320

Rannakaljudelähedased madalad piimalillekooslused (Euphorbia)

5330

Termovahemerelised ja kõrbeäärsed võserikud

54.   Früügana

5410

Astragalo-Plantaginetum subulatae kooslustega kaljutippude früüganad Vahemeremaade lääneosas

5420

Sarcopoterium spinosum phryganas

5430

Euphorbio-Verbascion'i kooslustega endeemsed früüganad

6.   LOODUSLIKUD JA POOLLOODUSLIKUD ROHUMAAD

61.   Looduslikud rohumaad

6110

* Alysso-Sedion albi kooslustega kaljurohumaad lubjarikkal või aluselisel mullal

6120

* Kuivad liivased rohumaad lubjarikkal mullal

6130

Violetalia calaminariae kooslustega rohumaad raskemetalliderikkal mullal

6140

Siil-aruheinaga (Festuca eskia) rohumaad Pürenee poolsaarel ränirikkal mullal

6150

Alpiinsed ja boreaalsed rohumaad ränirikkal mullal

6160

Festuca indigesta mägirohumaad Pürenee poolsaarel

6170

Alpiinsed ja lähisalpiinsed rohumaad lubjarikkal mullal

6180

Makaroneesia parasniisked rohumaad

6190

Pannoonia kaljurohumaad (Stipo-Festucetalia pallentis)

62.   Poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud

6210

Festuco-Brometalia kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud lubjarikkal mullal (* olulised käpaliste kasvukohad)

6220

* Thero-Brachypodietea kooslustega kõrreliste ja üheaastaste rohunditega ebastepid

6230

* Jussheinaga (Nardus) liigirikkad mäestikurohumaad ränirikkal mullal (Mandri-Euroopas eelmäestikes)

6240

* Lähis-Pannoonia stepistunud rohumaad

6250

* Pannoonia stepistunud rohumaad lössil

6260

* Pannoonia liivastepid

6270

* Fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad

6280

* Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud

62A0

Idapoolsed lähisvahemerelised kuivad rohumaad (Scorzoneratalia villosae)

62B0

* Küprose serpentiinrohumaad

62C0

* Pontose-Sarmaatia stepid

62D0

Möösia mägirohumaad happelisel mullal

63.   Jäiklehised karjatatavad metsad (deesad)

6310

Igihaljaste tammedega (Quercus spp.) deesad

64.   Poollooduslikud niisked kõrgrohustud

6410

Sinihelmikaniidud (Molinion caeruleae kooslused) lubjarikkal või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel

6420

Vahemerelised kõrgrohustud ja kõrkjastikud (Molinio-Holoschoenion′i kooslused)

6430

Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini

6440

Cnidion dubii kooslustega lamminiidud jõeorgudes

6450

Põhjamaised lamminiidud

6460

Troodose sooniidud

65.   Parasniisked rohumaad

6510

Aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis) ja ürt-punanupuga (Sanguisorba officinalis) madalikuniidud

6520

Mäginiidud

6530

* Fennoskandia puisniidud

7.   RABAD JA SOOD

71.   Sfagnumi turba sood

7110

* Looduslikus seisundis rabad

7120

Inimtegevusest rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

7130

Vaipsood (* kui on looduslikus seisundis)

7140

Siirdesood ja õõtsiksood

7150

Nokkheinakooslused (Rhynchosporion)

7160

Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood

72.   Lubjarikkad madalsood

7210

* Lääne-mõõkrohu (Cladium mariscus) ja raudtarna (Carex davalliana) kooslustega lubjarikkad madalsood

7220

* Nõrglubjalasundit moodustavad allikad (Cratoneurion'i kooslused)

7230

Aluselised madalsood

7240

* Alpiinsed Caricion bicoloris-atrofuscae esikkooslused

73.   Boreaalsed sood

7310

* Aabasood

7320

* Palsasood

8.   PALJANDID JA KOOPAD

81.   Rusukalded

8110

Androsacetalia alpinae ja Galeopsietalia ladani kooslustega silikaatsete kivimite rusukalded mägedes kuni lumepiirini

8120

Thlaspietea rotundifolii kooslustega karbonaatsete kivimite ja lubjakivikilda rusulkalded mägedes kuni alpiinse vööndini

8130

Vahemere lääneosa ja alpiinsed soojalembesed rusukalded

8140

Vahemere idaosa rusukalded

8150

Kesk-Euroopa kõrgustike silikaatsete kivimite rusukalded

8160

* Kesk-Euroopa kõrgustike ja mäestike karbonaatsete kivimite rusukalded

82.   Kivirinnakud koos kasmofüütilise taimestuga

8210

Karbonaatsed paljandid koos kasmofüütilise taimestuga

8220

Silikaatsed paljandid koos kasmofüütilise taimestuga

8230

Silikaatsed paljandid koos Sedo-Scleranthion'i või Sedo albi-Veronicion dillenii esikkooslustega

8240

* Paepaljandid

83.   Muud paljandid

8310

Avalikkusele suletud koopad

8320

Laavaväljad ja looduslikud õõnestised

8330

Mere poolt üleujutatud või osaliselt üleujutatud koopad

8340

Püsiliustikud

9.   METSAD

Looduslikus seisundis metsad, mille moodustavad kohalikud suured puud koos tüüpilise alustaimestuga ning mis on haruldased või jäänukkooslused ja/või milles kasvab ühenduse tähtsusega liike

90.   Põhja-Euroopa (boreaalsed) metsad

9010

* Läänetaiga

9020

* Tamme, pärna, vahtra, saare või jalakatega Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad salumetsad (Quercus, Tilia, Acer, Fraxinus või Ulmus)

9030

* Maakerkerannikuil kasvavad looduslikud esikmetsad

9040

Põhja-Euroopa lähisalpiinsed/lähisarktilised Betula pubescens ssp. czerepanovii metsad

9050

Hariliku kuusega (Picea abies) rohunditerikkad Fennoskandia metsad

9060

Okasmetsad oosidel või glatsiofluviaalsetel mõhnadel

9070

Fennoskandia puiskarjamaad

9080

* Fennoskandia madalsoo- ja lodumetsad

91.   Euroopa parasvöötme metsad

9110

Luzulo-Fagetum'i kooslustega pöögimetsad

9120

Quercion robori-petraeae või Ilici-Fagenion'i kooslustega atlantilised pöögimetsad happelisel mullal; põõsarindes kasvavad iileksid (Ilex), vahel ka jugapuud (Taxus)

9130

Asperula-Fagetum'i kooslustega pöögimetsad

9140

Vahtrate (Acer) ning oblikaga (Rumex arifolius) Kesk-Euroopa lähisalpiinsed pöögimetsad

9150

Cephalanthero-Fagion'i kooslustega lubjakividel kasvavad Kesk-Euroopa pöögimetsad

9160

Carpinion betuli kooslustega lähisatlantilised ja Kesk-Euroopa tammikud või tamme-valgepöögi metsad

9170

Galio-Carpinetum'i kooslustega tamme-valgepöögimetsad

9180

* Tilio-Acerion'i kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad

9190

Vanad happelembesed hariliku tamme (Quercus robur) metsad liivatasandikel

91A0

Iileksi (Ilex) ja roodjala (Blechnum) liikidega vanad Briti saarte tammikud

91B0

Ahtalehise saare (Fraxinus angustifolia) soojalembesed metsad

91C0

* Kaledoonia metsad

91D0

* Siirdesoo- ja rabametsad

91E0

* Sanglepa (Alnus glutinosa) ja hariliku saarega (Fraxinus excelsior) lammimetsad (Alno-Padion'i, Alnion incanae, Salicion albae kooslused)

91F0

Hariliku tamme (Quercus robur), künnapuu (Ulmus laevis) ja põldjalaka (Ulmus minor), hariliku saare (Fraxinus excelsior) või ahtalehise saarega (Fraxinus angustifolia) lammi-segametsad suurte jõgede kaldavallidel (Ulmenion minoris′e kooslused)

91G0

* Kivitamme (Quercus petraea) ja valgepöögiga (Carpinus betulus) Pannoonia metsad

91H0

* Karvase tammega (Quercus pubescens) Pannoonia metsad

91I0

* Tammedega (Quercus spp.) Euro-Siberi metsastepid

91J0

* Hariliku jugapuu (Taxus baccata) metsad Briti saartel

91K0

Aremonio-Fagion'i kooslustega Illüüria pöögimetsad (Fagus sylvatica)

91L0

Erythronio-Carpinion'i kooslustega Illüüria tamme-valgepöögi metsad

91M0

Pannoonia-Balkani türgi tamme ja kivitamme metsad

91N0

* Junipero-Populetum albae kooslustega Pannoonia sisemaaluidete põõsastikud

91P0

Püha Risti mäestiku nulumetsad (Abietetum polonicum)

91Q0

Lääne-Karpaatia männimetsad (Pinus sylvestris) lubjarikkal pinnasel

91R0

Dinaari-dolomiidi männimetsad (Genisto januensis-Pinetum)

91S0

* Lääne-Pontose pöögimetsad

91T0

Kesk-Euroopa samblikuga männimetsad

91U0

Sarmaatia steppide männimetsad

91V0

Daakia pöögimetsad (Symphyto-Fagion)

91W0

Möösia pöögimetsad

91X0

* Dobrudža pöögimetsad

91Y0

Daakia tamme ja valgepöögimetsad

91Z0

Möösia hõbepärna metsad

91AA

* Valge tamme metsad

91BA

Möösia valge nulu metsad

91CA

Rodope ja Stara planina männimetsad

92.   Vahemerelised salumetsad

9210

* Jugapuude (Taxus) ja iileksitega (Ilex) pöögimetsad Apenniini mäestikus

9220

* Euroopa nuluga (Abies alba) pöögimetsad Apenniini mäestikus ja pöögimetsad, milles kasvab Abies nebrodensis

9230

Hariliku tamme (Quercus robur) ja pürenee tamme (Quercus pyrenaica) metsad Pürenee poolsaarel ja Edela-Prantsusmaal

9240

Quercus faginea ja Quercus canariensis′e metsad Pürenee poolsaarel

9250

Quercus trojana metsad

9260

Hariliku kastanipuu (Castanea sativa) metsad

9270

Kreeka pöögimetsad, milles kasvab Abies borisii-regis

9280

Ungari tamme (Quercus frainetto) metsad

9290

Acero-Cupression′i kooslustega küpressimetsad

92A0

Hõberemmelga (Salix alba) ja hõbepapli (Populus alba) galeriimetsad

92B0

Pontose rododendroni (Rhododendron ponticum), pajude (Salix) ja muude liikidega ajutiste vooluveegude kaldakooslused Vahemeremaades

92C0

Ida-plaatani- (Platanus orientalis) ja ida-ambrapuu- (Liquidambar orientalis) metsad (Platanion orientalis'e kooslused)

92D0

Lõuna-Euroopa veekogude kaldavõsastikud (Nerio-Tamaricetea ja Securinegion tinctoriae kooslused)

93.   Vahemerelised jäiklehised metsad

9310

Quercus brachyphylla metsad Kreekas

9320

Õlipuu (Olea) ja jaanikaunapuu (Ceratonia) metsad

9330

Korgitamme (Quercus suber) metsad

9340

Iilekstamme (Quercus ilex) ja Quercus rotundifolia metsad

9350

Soomustamme (Quercus macrolepis) metsad

9360

* Makaroneesia loorberimetsad (Laurus, Ocotea)

9370

* Datlipalmi- (Phoenix) salud

9380

Teravalehise iileksi (Ilex aquifolium) metsad

9390

* Quercus alnifolia võserikud ja madala taimkattega tammikud

93A0

Quercus infectoria tammikud (Anagyro foetidae-Quercetum infectoriae)

94.   Parasvööndi mägialade okasmetsad

9410

Vaccinio-Piceetea kooslustega kuusemetsad (Picea) mäestikes happelisel mullal kuni alpiinse vööndini

9420

Euroopa lehise (Larix decidua) ja/või alpi seedermänni (Pinus cembra) mägimetsad

9430

Konksmänni (Pinus uncinata) mägimetsad (* kipsil või lubjakivil)

95.   Vahemere piirkonna ja Makaroneesia mägi-okasmetsad

9510

* Euroopa nulu (Abies alba) metsad Apenniini poolsaare lõunaosas

9520

Hispaania nulu (Abies pinsapo) metsad

9530

* (Lähis)vahemerelised männikud endeemse musta männiga

9540

Vahemerelised männikud endeemsete Mesogea mändidega

9550

Kanaari saarte endeemsed männikud

9560

* Kadakatega (Juniperus spp.) endeemsed metsad

9570

* Sandarakipuu (Tetraclinis articulata) metsad

9580

* Vahemerelised hariliku jugapuu (Taxus baccata) metsad

9590

* Cedrus brevifolia metsad (Cedrosetum brevifoliae)

95A0

Mägivahemerelised kõrgmännikud




II LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOOMA- JA TAIMELIIGID, MILLE SÄILITAMINE NÕUAB ERIKAITSEALADE MÄÄRAMIST

Tõlgendamine

a)

II lisa täiendab I lisa ühtse erikaitsealade võrgustiku loomiseks.

b)

Käesolevas lisas loetletud liigid on märgitud:

 liigi või alamliigi nimega või

 kõigi kõrgema astme taksonisse või selle taksoni määratud osasse kuuluvate liikidega.

Lühend “spp.” sugukonna või perekonna nime järel tähistab kõiki sellesse sugukonda või perekonda kuuluvaid liike.

c)

Sümbolid

Tärn (*) liiginime ees viitab sellele, et liik on esmatähtis.

Enamik käesolevas lisas loetletud liike on loetletud ka IV lisas. Kui käesolevas lisas esinev liik ei esine IV või V lisas, järgneb selle nimele sümbol (o); kui käesolevas lisas esinev liik esineb samuti V lisas, aga ei esine IV lisas, järgneb selle nimele sümbol (V).

a)   LOOMAD

SELGROOGSED

IMETAJAD

INSECTIVORA

Talpidae

Galemys pyrenaicus

CHIROPTERA

Rhinolophidae

Rhinolophus blasii

Rhinolophus euryale

Rhinolophus ferrumequinum

Rhinolophus hipposideros

Rhinolophus mehelyi

Vespertilionidae

Barbastella barbastellus

Miniopterus schreibersii

Myotis bechsteinii

Myotis blythii

Myotis capaccinii

Myotis dasycneme

Myotis emarginatus

Myotis myotis

Pteropodidae

Rousettus aegyptiacus

RODENTIA

Gliridae

Myomimus roachi

Sciuridae

* Marmota marmota latirostris

* Pteromys volans (Sciuropterus russicus)

Spermophilus citellus (Citellus citellus)

* Spermophilus suslicus (Citellus suslicus)

Castoridae

Castor fiber (välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi populatsioonid)

Cricetidae

Mesocricetus newtoni

Microtidae

Microtus cabrerae

* Microtus oeconomus arenicola

* Microtus oeconomus mehelyi

Microtus tatricus

Zapodidae

Sicista subtilis

CARNIVORA

Canidae

* Alopex lagopus

* Canis lupus (välja arvatud Eesti populatsioon; Hispaania populatsioonid: ainult Duerost lõunas esinevad populatsioonid; Kreeka populatsioonid: ainult 39. laiuskraadist lõuna pool esinevad populatsioonid; Läti, Leedu ja Soome populatsioonid).

Ursidae

* Ursus arctos (välja arvatud Eesti, Soome ja Rootsi populatsioonid)

Mustelidae

* Gulo gulo

Lutra lutra

Mustela eversmanii

* Mustela lutreola

Vormela peregusna

Felidae

Lynx lynx (välja arvatud Eesti, Läti ja Soome populatsioonid)

* Lynx pardinus

Phocidae

Halichoerus grypus (V)

* Monachus monachus

Phoca hispida bottnica (V)

* Phoca hispida saimensis

Phoca vitulina (V)

ARTIODACTYLA

Cervidae

* Cervus elaphus corsicanus

Rangifer tarandus fennicus (o)

Bovidae

* Bison bonasus

Capra aegagrus (looduslikud populatsioonid)

* Capra pyrenaica pyrenaica

Ovis gmelini musimon (Ovis ammon musimon) (looduslikud populatsioonid — Korsika ja Sardiinia)

Ovis orientalis ophion (Ovis gmelini ophion)

* Rupicapra pyrenaica ornata (Rupicapra rupicapra ornata)

Rupicapra rupicapra balcanica

* Rupicapra rupicapra tatrica

CETACEA

Phocoena phocoena

Tursiops truncatus

ROOMAJAD

CHELONIA (TESTUDINES)

Testudinidae

Testudo graeca

Testudo hermanni

Testudo marginata

Cheloniidae

* Caretta caretta

* Chelonia mydas

Emydidae

Emys orbicularis

Mauremys caspica

Mauremys leprosa

SAURIA

Lacertidae

Lacerta bonnali (Lacerta monticola)

Lacerta monticola

Lacerta schreiberi

Gallotia galloti insulanagae

* Gallotia simonyi

Podarcis lilfordi

Podarcis pityusensis

Scincidae

Chalcides simonyi (Chalcides occidentalis)

Gekkonidae

Phyllodactylus europaeus

OPHIDIA (SERPENTES)

Colubridae

* Coluber cypriensis

Elaphe quatuorlineata

Elaphe situla

* Natrix natrix cypriaca

Viperidae

* Macrovipera schweizeri (Vipera lebetina schweizeri)

Vipera ursinii (välja arvatud Vipera ursinii rakosiensis)

* Vipera ursinii rakosiensis

KAHEPAIKSED

CAUDATA

Salamandridae

Chioglossa lusitanica

Mertensiella luschani (Salamandra luschani)

* Salamandra aurorae (Salamandra atra aurorae)

Salamandrina terdigitata

Triturus carnifex (Triturus cristatus carnifex)

Triturus cristatus (Triturus cristatus cristatus)

Triturus dobrogicus (Triturus cristatus dobrogicus)

Triturus karelinii (Triturus cristatus karelinii)

Triturus montandoni

Triturus vulgaris ampelensis

Proteidae

* Proteus anguinus

Plethodontidae

Hydromantes (Speleomantes) ambrosii

Hydromantes (Speleomantes) flavus

Hydromantes (Speleomantes) genei

Hydromantes (Speleomantes) imperialis

Hydromantes (Speleomantes) strinatii

Hydromantes (Speleomantes) supramontis

ANURA

Discoglossidae

* Alytes muletensis

Bombina bombina

Bombina variegata

Discoglossus galganoi (kaasa arvatud Discoglossus “jeanneae”)

Discoglossus montalentii

Discoglossus sardus

Ranidae

Rana latastei

Pelobatidae

* Pelobates fuscus insubricus

KALAD

PETROMYZONIFORMES

Petromyzonidae

Eudontomyzon spp. (o)

Lampetra fluviatilis (V) (välja arvatud Soome ja Rootsi populatsioonid)

Lampetra planeri (o) (välja arvatud Eesti, Soome ja Rootsi populatsioonid)

Lethenteron zanandreai (V)

Petromyzon marinus (o) (välja arvatud Rootsi populatsioonid)

ACIPENSERIFORMES

Acipenseridae

* Acipenser naccarii

* Acipenser sturio

CLUPEIFORMES

Clupeidae

Alosa spp. (V)

SALMONIFORMES

Salmonidae

Hucho hucho (looduslikud populatsioonid) (V)

Salmo macrostigma (o)

Salmo marmoratus (o)

Salmo salar (ainult magevees) (V) (välja arvatud Soome populatsioonid)

Coregonidae

* Coregonus oxyrhynchus (anadroomsed populatsioonid teatavates Põhjamere piirkondades)

Umbridae

Umbra krameri (o)

CYPRINIFORMES

Cyprinidae

Alburnus albidus (o) (Alburnus vulturius)

Anaecypris hispanica

Aspius aspius (V) (välja arvatud Soome populatsioonid)

Barbus comiza (V)

Barbus meridionalis (V)

Barbus plebejus (V)

Chalcalburnus chalcoides (o)

Chondrostoma genei (o)

Chondrostoma lusitanicum (o)

Chondrostoma polylepis (o) (kaasa arvatud C. willkommi)

Chondrostoma soetta (o)

Chondrostoma toxostoma (o)

Gobio albipinnatus (o)

Gobio kessleri (o)

Gobio uranoscopus (o)

Iberocypris palaciosi (o)

* Ladigesocypris ghigii (o)

Leuciscus lucumonis (o)

Leuciscus souffia (o)

Pelecus cultratus (V)

Phoxinellus spp. (o)

* Phoxinus percnurus

Rhodeus sericeus amarus (o)

Rutilus pigus (V)

Rutilus rubilio (o)

Rutilus arcasii (o)

Rutilus macrolepidotus (o)

Rutilus lemmingii (o)

Rutilus frisii meidingeri (V)

Rutilus alburnoides (o)

Scardinius graecus (o)

Cobitidae

Cobitis elongata (o)

Cobitis taenia (o) (välja arvatud Soome populatsioonid)

Cobitis trichonica (o)

Misgurnus fossilis (o)

Sabanejewia aurata (o)

Sabanejewia larvata (o) (Cobitis larvata ja Cobitis conspersa)

SILURIFORMES

Siluridae

Silurus aristotelis (V)

ATHERINIFORMES

Cyprinodontidae

Aphanius iberus (o)

Aphanius fasciatus (o)

* Valencia hispanica

* Valencia letourneuxi (Valencia hispanica)

PERCIFORMES

Percidae

Gymnocephalus baloni

Gymnocephalus schraetzer (V)

* Romanichthys valsanicola

Zingel spp. ((o) välja arvatud Zingel asper ja Zingel zingel (V))

Gobiidae

Knipowitschia (Padogobius) panizzae (o)

Padogobius nigricans (o)

Pomatoschistus canestrini (o)

SCORPAENIFORMES

Cottidae

Cottus gobio (o) (välja arvatud Soome populatsioonid)

Cottus petiti (o)

SELGROOTUD

LÜLIJALGSED

CRUSTACEA

Decapoda

Austropotamobius pallipes (V)

* Austropotamobius torrentium (V)

Isopoda

* Armadillidium ghardalamensis

INSECTA

Coleoptera

Agathidium pulchellum (o)

Bolbelasmus unicornis

Boros schneideri (o)

Buprestis splendens

Carabus hampei

Carabus hungaricus

* Carabus menetriesi pacholei

* Carabus olympiae

Carabus variolosus

Carabus zawadszkii

Cerambyx cerdo

Corticaria planula (o)

Cucujus cinnaberinus

Dorcadion fulvum cervae

Duvalius gebhardti

Duvalius hungaricus

Dytiscus latissimus

Graphoderus bilineatus

Leptodirus hochenwarti

Limoniscus violaceus (o)

Lucanus cervus (o)

Macroplea pubipennis (o)

Mesosa myops (o)

Morimus funereus (o)

* Osmoderma eremita

Oxyporus mannerheimii (o)

Pilemia tigrina

* Phryganophilus ruficollis

Probaticus subrugosus

Propomacrus cypriacus

* Pseudogaurotina excellens

Pseudoseriscius cameroni

Pytho kolwensis

Rhysodes sulcatus (o)

* Rosalia alpina

Stephanopachys linearis (o)

Stephanopachys substriatus (o)

Xyletinus tremulicola (o)

Hemiptera

Aradus angularis (o)

Lepidoptera

Agriades glandon aquilo (o)

Arytrura musculus

* Callimorpha (Euplagia, Panaxia) quadripunctaria (o)

Catopta thrips

Chondrosoma fiduciarium

Clossiana improba (o)

Coenonympha oedippus

Colias myrmidone

Cucullia mixta

Dioszeghyana schmidtii

Erannis ankeraria

Erebia calcaria

Erebia christi

Erebia medusa polaris (o)

Eriogaster catax

Euphydryas (Eurodryas, Hypodryas) aurinia (o)

Glyphipterix loricatella

Gortyna borelii lunata

Graellsia isabellae (V)

Hesperia comma catena (o)

Hypodryas maturna

Leptidea morsei

Lignyoptera fumidaria

Lycaena dispar

Lycaena helle

Maculinea nausithous

Maculinea teleius

Melanargia arge

* Nymphalis vaualbum

Papilio hospiton

Phyllometra culminaria

Plebicula golgus

Polymixis rufocincta isolata

Polyommatus eroides

Pseudophilotes bavius

Xestia borealis (o)

Xestia brunneopicta (o)

* Xylomoia strix

Mantodea

Apteromantis aptera

Odonata

Coenagrion hylas (o)

Coenagrion mercuriale (o)

Coenagrion ornatum (o)

Cordulegaster heros

Cordulegaster trinacriae

Gomphus graslinii

Leucorrhinia pectoralis

Lindenia tetraphylla

Macromia splendens

Ophiogomphus cecilia

Oxygastra curtisii

Orthoptera

Baetica ustulata

Brachytrupes megacephalus

Isophya costata

Isophya harzi

Isophya stysi

Myrmecophilus baronii

Odontopodisma rubripes

Paracaloptenus caloptenoides

Pholidoptera transsylvanica

Stenobothrus (Stenobothrodes) eurasius

ARACHNIDA

Pseudoscorpiones

Anthrenochernes stellae (o)

MOLLUSKID

GASTROPODA

Anisus vorticulus

Caseolus calculus

Caseolus commixta

Caseolus sphaerula

Chilostoma banaticum

Discula leacockiana

Discula tabellata

Discus guerinianus

Elona quimperiana

Geomalacus maculosus

Geomitra moniziana

Gibbula nivosa

* Helicopsis striata austriaca (o)

Hygromia kovacsi

Idiomela (Helix) subplicata

Lampedusa imitatrix

* Lampedusa melitensis

Leiostyla abbreviata

Leiostyla cassida

Leiostyla corneocostata

Leiostyla gibba

Leiostyla lamellosa

* Paladilhia hungarica

Sadleriana pannonica

Theodoxus transversalis

Vertigo angustior (o)

Vertigo genesii (o)

Vertigo geyeri (o)

Vertigo moulinsiana (o)

BIVALVIA

Unionoida

Margaritifera durrovensis (Margaritifera margaritifera) (V)

Margaritifera margaritifera (V)

Unio crassus

Dreissenidae

Congeria kusceri

b)   TAIMED

PTERIDOPHYTA

ASPLENIACEAE

Asplenium jahandiezii (Litard.) Rouy

Asplenium adulterinum Milde

BLECHNACEAE

Woodwardia radicans (L.) Sm.

DICKSONIACEAE

Culcita macrocarpa C. Presl

DRYOPTERIDACEAE

Diplazium sibiricum (Turcz. ex Kunze) Kurata

* Dryopteris corleyi Fraser-Jenk.

Dryopteris fragans (L.) Schott

HYMENOPHYLLACEAE

Trichomanes speciosum Willd.

ISOETACEAE

Isoetes boryana Durieu

Isoetes malinverniana Ces. & De Not.

MARSILEACEAE

Marsilea batardae Launert

Marsilea quadrifolia L.

Marsilea strigosa Willd.

OPHIOGLOSSACEAE

Botrychium simplex Hitchc.

Ophioglossum polyphyllum A. Braun

GYMNOSPERMAE

PINACEAE

* Abies nebrodensis (Lojac.) Mattei

ANGIOSPERMAE

ALISMATACEAE

* Alisma wahlenbergii (Holmberg) Juz.

Caldesia parnassifolia (L.) Parl.

Luronium natans (L.) Raf.

AMARYLLIDACEAE

Leucojum nicaeense Ard.

Narcissus asturiensis (Jordan) Pugsley

Narcissus calcicola Mendonça

Narcissus cyclamineus DC.

Narcissus fernandesii G. Pedro

Narcissus humilis (Cav.) Traub

* Narcissus nevadensis Pugsley

Narcissus pseudonarcissus L. subsp. nobilis (Haw.) A. Fernandes

Narcissus scaberulus Henriq.

Narcissus triandrus L. subsp. capax (Salisb.) D. A. Webb.

Narcissus viridiflorus Schousboe

ASCLEPIADACEAE

Vincetoxicum pannonicum (Borhidi) Holub

BORAGINACEAE

* Anchusa crispa Viv.

Echium russicum J.F.Gemlin

* Lithodora nitida (H. Ern) R. Fernandes

Myosotis lusitanica Schuster

Myosotis rehsteineri Wartm.

Myosotis retusifolia R. Afonso

Omphalodes kuzinskyanae Willk.

* Omphalodes littoralis Lehm.

* Onosma tornensis Javorka

Solenanthus albanicus (Degen & al.) Degen & Baldacci

* Symphytum cycladense Pawl.

CAMPANULACEAE

Adenophora lilifolia (L.) Ledeb.

Asyneuma giganteum (Boiss.) Bornm.

* Campanula bohemica Hruby

* Campanula gelida Kovanda

Campanula romanica Săvul.

* Campanula sabatia De Not.

* Campanula serrata (Kit.) Hendrych

Campanula zoysii Wulfen

Jasione crispa (Pourret) Samp. subsp. serpentinica Pinto da Silva

Jasione lusitanica A. DC.

CARYOPHYLLACEAE

Arenaria ciliata L. subsp. pseudofrigida Ostenf. & O.C. Dahl

Arenaria humifusa Wahlenberg

* Arenaria nevadensis Boiss. & Reuter

Arenaria provincialis Chater & Halliday

* Cerastium alsinifolium Tausch Cerastium dinaricum G. Beck & Szysz.

Dianthus arenarius L. subsp. arenarius

* Dianthus arenarius subsp. bohemicus (Novak) O.Schwarz

Dianthus cintranus Boiss. & Reuter subsp. cintranus Boiss. & Reuter

* Dianthus diutinus Kit.

* Dianthus lumnitzeri Wiesb.

Dianthus marizii (Samp.) Samp.

* Dianthus moravicus Kovanda

* Dianthus nitidus Waldst. et Kit.

Dianthus plumarius subsp. regis-stephani (Rapcs.) Baksay

Dianthus rupicola Biv.

* Gypsophila papillosa P. Porta

Herniaria algarvica Chaudhri

* Herniaria latifolia Lapeyr. subsp. litardierei Gamis

Herniaria lusitanica (Chaudhri) subsp. berlengiana Chaudhri

Herniaria maritima Link

* Minuartia smejkalii Dvorakova

Moehringia jankae Griseb. ex Janka

Moehringia lateriflora (L.) Fenzl.

Moehringia tommasinii Marches.

Moehringia villosa (Wulfen) Fenzl

Petrocoptis grandiflora Rothm.

Petrocoptis montsicciana O. Bolos & Rivas Mart.

Petrocoptis pseudoviscosa Fernández Casas

Silene furcata Rafin. subsp. angustiflora (Rupr.) Walters

* Silene hicesiae Brullo & Signorello

Silene hifacensis Rouy ex Willk.

* Silene holzmanii Heldr. ex Boiss.

Silene longicilia (Brot.) Otth.

Silene mariana Pau

* Silene orphanidis Boiss

* Silene rothmaleri Pinto da Silva

* Silene velutina Pourret ex Loisel.

CHENOPODIACEAE

* Bassia (Kochia) saxicola (Guss.) A. J. Scott

* Cremnophyton lanfrancoi Brullo et Pavone

* Salicornia veneta Pignatti & Lausi

CISTACEAE

Cistus palhinhae Ingram

Halimium verticillatum (Brot.) Sennen

Helianthemum alypoides Losa & Rivas Goday

Helianthemum caput-felis Boiss.

* Tuberaria major (Willk.) Pinto da Silva & Rozeira

COMPOSITAE

* Anthemis glaberrima (Rech. f.) Greuter

Artemisia campestris L. subsp. bottnica A.N. Lundström ex Kindb.

* Artemisia granatensis Boiss.

* Artemisia laciniata Willd.

Artemisia oelandica (Besser) Komaror

* Artemisia pancicii (Janka) Ronn.

* Aster pyrenaeus Desf. ex DC

* Aster sorrentinii (Tod) Lojac.

Carlina onopordifolia Besser

* Carduus myriacanthus Salzm. ex DC.

* Centaurea alba L. subsp. heldreichii (Halacsy) Dostal

* Centaurea alba L. subsp. princeps (Boiss. & Heldr.) Gugler

* Centaurea akamantis T. Georgiadis & G. Chatzikyriakou

* Centaurea attica Nyman subsp. megarensis (Halacsy & Hayek) Dostal

* Centaurea balearica J. D. Rodriguez

* Centaurea borjae Valdes-Berm. & Rivas Goday

* Centaurea citricolor Font Quer

Centaurea corymbosa Pourret

Centaurea gadorensis G. Blanca

* Centaurea horrida Badaro

Centaurea immanuelis-loewii Degen

Centaurea jankae Brandza

* Centaurea kalambakensis Freyn & Sint.

Centaurea kartschiana Scop.

* Centaurea lactiflora Halacsy

Centaurea micrantha Hoffmanns. & Link subsp. herminii (Rouy) Dostál

* Centaurea niederi Heldr.

* Centaurea peucedanifolia Boiss. & Orph.

* Centaurea pinnata Pau

Centaurea pontica Prodan & E. I. Nyárády

Centaurea pulvinata (G. Blanca) G. Blanca

Centaurea rothmalerana (Arènes) Dostál

Centaurea vicentina Mariz

Cirsium brachycephalum Juratzka

* Crepis crocifolia Boiss. & Heldr.

Crepis granatensis (Willk.) B. Blanca & M. Cueto

Crepis pusilla (Sommier) Merxmüller

Crepis tectorum L. subsp. nigrescens

Erigeron frigidus Boiss. ex DC.

* Helichrysum melitense (Pignatti) Brullo et al

Hymenostemma pseudanthemis (Kunze) Willd.

Hyoseris frutescens Brullo et Pavone

* Jurinea cyanoides (L.) Reichenb.

* Jurinea fontqueri Cuatrec.

* Lamyropsis microcephala (Moris) Dittrich & Greuter

Leontodon microcephalus (Boiss. ex DC.) Boiss.

Leontodon boryi Boiss.

* Leontodon siculus (Guss.) Finch & Sell

Leuzea longifolia Hoffmanns. & Link

Ligularia sibirica (L.) Cass.

* Palaeocyanus crassifolius (Bertoloni) Dostal

Santolina impressa Hoffmanns. & Link

Santolina semidentata Hoffmanns. & Link

Saussurea alpina subsp. esthonica (Baer ex Rupr) Kupffer

* Senecio elodes Boiss. ex DC.

Senecio jacobea L. subsp. gotlandicus (Neuman) Sterner

Senecio nevadensis Boiss. & Reuter

* Serratula lycopifolia (Vill.) A.Kern

Tephroseris longifolia (Jacq.) Griseb et Schenk subsp. moravica

CONVOLVULACEAE

* Convolvulus argyrothamnus Greuter

* Convolvulus fernandesii Pinto da Silva & Teles

CRUCIFERAE

Alyssum pyrenaicum Lapeyr.

* Arabis kennedyae Meikle

Arabis sadina (Samp.) P. Cout.

Arabis scopoliana Boiss

* Biscutella neustriaca Bonnet

Biscutella vincentina (Samp.) Rothm.

Boleum asperum (Pers.) Desvaux

Brassica glabrescens Poldini

Brassica hilarionis Post

Brassica insularis Moris

* Brassica macrocarpa Guss.

Braya linearis Rouy

* Cochlearia polonica E. Fröhlich

* Cochlearia tatrae Borbas

* Coincya rupestris Rouy

* Coronopus navasii Pau

Crambe tataria Sebeok

Diplotaxis ibicensis (Pau) Gómez-Campo

* Diplotaxis siettiana Maire

Diplotaxis vicentina (P. Cout.) Rothm.

Draba cacuminum Elis Ekman

Draba cinerea Adams

Draba dorneri Heuffel.

Erucastrum palustre (Pirona) Vis.

* Erysimum pieninicum (Zapal.) Pawl.

* Iberis arbuscula Runemark

Iberis procumbens Lange subsp. microcarpa Franco & Pinto da Silva

* Jonopsidium acaule (Desf.) Reichenb.

Jonopsidium savianum (Caruel) Ball ex Arcang.

Rhynchosinapis erucastrum (L.) Dandy ex Clapham subsp. cintrana (Coutinho) Franco & P. Silva (Coincya cintrana (P. Cout.) Pinto da Silva)

Sisymbrium cavanillesianum Valdés & Castroviejo

Sisymbrium supinum L.

Thlaspi jankae A.Kern.

CYPERACEAE

Carex holostoma Drejer

* Carex panormitana Guss.

Eleocharis carniolica Koch

DIOSCOREACEAE

* Borderea chouardii (Gaussen) Heslot

DROSERACEAE

Aldrovanda vesiculosa L.

ELATINACEAE

Elatine gussonei (Sommier) Brullo et al

ERICACEAE

Rhododendron luteum Sweet

EUPHORBIACEAE

* Euphorbia margalidiana Kuhbier & Lewejohann

Euphorbia transtagana Boiss.

GENTIANACEAE

* Centaurium rigualii Esteve

* Centaurium somedanum Lainz

Gentiana ligustica R. de Vilm. & Chopinet

Gentianella anglica (Pugsley) E. F. Warburg

* Gentianella bohemica Skalicky

GERANIACEAE

* Erodium astragaloides Boiss. & Reuter

Erodium paularense Fernández-González & Izco

* Erodium rupicola Boiss.

GLOBULARIACEAE

* Globularia stygia Orph. ex Boiss.

GRAMINEAE

Arctagrostis latifolia (R. Br.) Griseb.

Arctophila fulva (Trin.) N. J. Anderson

Avenula hackelii (Henriq.) Holub

Bromus grossus Desf. ex DC.

Calamagrostis chalybaea (Laest.) Fries

Cinna latifolia (Trev.) Griseb.

Coleanthus subtilis (Tratt.) Seidl

Festuca brigantina (Markgr.-Dannenb.) Markgr.-Dannenb.

Festuca duriotagana Franco & R. Afonso

Festuca elegans Boiss.

Festuca henriquesii Hack.

Festuca summilusitana Franco & R. Afonso

Gaudinia hispanica Stace & Tutin

Holcus setiglumis Boiss. & Reuter subsp. duriensis Pinto da Silva

Micropyropsis tuberosa Romero — Zarco & Cabezudo

Poa granitica Br.-Bl. subsp. disparilis (E. I. Nyárády) E. I. Nyárády

* Poa riphaea (Ascher et Graebner) Fritsch

Pseudarrhenatherum pallens (Link) J. Holub

Puccinellia phryganodes (Trin.) Scribner + Merr.

Puccinellia pungens (Pau) Paunero

* Stipa austroitalica Martinovsky

* Stipa bavarica Martinovsky & H. Scholz

Stipa danubialis Dihoru & Roman

* Stipa styriaca Martinovsky

* Stipa veneta Moraldo

* Stipa zalesskii Wilensky

Trisetum subalpestre (Hartman) Neuman

GROSSULARIACEAE

* Ribes sardoum Martelli

HIPPURIDACEAE

Hippuris tetraphylla L. Fil.

HYPERICACEAE

* Hypericum aciferum (Greuter) N.K.B. Robson

IRIDACEAE

Crocus cyprius Boiss. et Kotschy

Crocus hartmannianus Holmboe

Gladiolus palustris Gaud.

Iris aphylla L. subsp. hungarica Hegi

Iris humilis Georgi subsp. arenaria (Waldst. et Kit.) A. et D.Löve

JUNCACEAE

Juncus valvatus Link

Luzula arctica Blytt

LABIATAE

Dracocephalum austriacum L.

* Micromeria taygetea P. H. Davis

Nepeta dirphya (Boiss.) Heldr. ex Halacsy

* Nepeta sphaciotica P. H. Davis

Origanum dictamnus L.

Phlomis brevibracteata Turril

Phlomis cypria Post

Salvia veneris Hedge

Sideritis cypria Post

Sideritis incana subsp. glauca (Cav.) Malagarriga

Sideritis javalambrensis Pau

Sideritis serrata Cav. ex Lag.

Teucrium lepicephalum Pau

Teucrium turredanum Losa & Rivas Goday

* Thymus camphoratus Hoffmanns. & Link

Thymus carnosus Boiss.

* Thymus lotocephalus G. López & R. Morales (Thymus cephalotos L.)

LEGUMINOSAE

Anthyllis hystrix Cardona, Contandr. & E. Sierra

* Astragalus algarbiensis Coss. ex Bunge

* Astragalus aquilanus Anzalone

Astragalus centralpinus Braun-Blanquet

* Astragalus macrocarpus DC. subsp. lefkarensis

* Astragalus maritimus Moris

Astragalus peterfii Jáv.

Astragalus tremolsianus Pau

* Astragalus verrucosus Moris

* Cytisus aeolicus Guss. ex Lindl.

Genista dorycnifolia Font Quer

Genista holopetala (Fleischm. ex Koch) Baldacci

Melilotus segetalis (Brot.) Ser. subsp. fallax Franco

* Ononis hackelii Lange

Trifolium saxatile All.

* Vicia bifoliolata J.D. Rodríguez

LENTIBULARIACEAE

* Pinguicula crystallina Sm.

Pinguicula nevadensis (Lindb.) Casper

LILIACEAE

Allium grosii Font Quer

* Androcymbium rechingeri Greuter

* Asphodelus bento-rainhae P. Silva

* Chionodoxa lochiae Meikle in Kew Bull.

Colchicum arenarium Waldst. et Kit.

Hyacinthoides vicentina (Hoffmans. & Link) Rothm.

* Muscari gussonei (Parl.) Tod.

Scilla litardierei Breist.

* Scilla morrisii Meikle

Tulipa cypria Stapf

Tulipa hungarica Borbas

LINACEAE

* Linum dolomiticum Borbas

* Linum muelleri Moris (Linum maritimum muelleri)

LYTHRACEAE

* Lythrum flexuosum Lag.

MALVACEAE

Kosteletzkya pentacarpos (L.) Ledeb.

NAJADACEAE

Najas flexilis (Willd.) Rostk. & W.L. Schmidt

Najas tenuissima (A. Braun) Magnus

OLEACEAE

Syringa josikaea Jacq. Fil. ex Reichenb.

ORCHIDACEAE

Anacamptis urvilleana Sommier et Caruana Gatto

Calypso bulbosa L.

* Cephalanthera cucullata Boiss. & Heldr.

Cypripedium calceolus L.

Dactylorhiza kalopissii E.Nelson

Gymnigritella runei Teppner & Klein

Himantoglossum adriaticum Baumann

Himantoglossum caprinum (Bieb.) V.Koch

Liparis loeselii (L.) Rich.

* Ophrys kotschyi H.Fleischm. et Soo

* Ophrys lunulata Parl.

Ophrys melitensis (Salkowski) J et P Devillers-Terschuren

Platanthera obtusata (Pursh) subsp. oligantha (Turez.) Hulten

OROBANCHACEAE

Orobanche densiflora Salzm. ex Reut.

PAEONIACEAE

Paeonia cambessedesii (Willk.) Willk.

Paeonia clusii F.C. Stern subsp. rhodia (Stearn) Tzanoudakis

Paeonia officinalis L. subsp. banatica (Rachel) Soo

Paeonia parnassica Tzanoudakis

PALMAE

Phoenix theophrasti Greuter

PAPAVERACEAE

Corydalis gotlandica Lidén

Papaver laestadianum (Nordh.) Nordh.

Papaver radicatum Rottb. subsp. hyperboreum Nordh.

PLANTAGINACEAE

Plantago algarbiensis Sampaio (Plantago bracteosa (Willk.) G. Sampaio)

Plantago almogravensis Franco

PLUMBAGINACEAE

Armeria berlengensis Daveau

* Armeria helodes Martini & Pold

Armeria neglecta Girard

Armeria pseudarmeria (Murray) Mansfeld

* Armeria rouyana Daveau

Armeria soleirolii (Duby) Godron

Armeria velutina Welw. ex Boiss. & Reuter

Limonium dodartii (Girard) O. Kuntze subsp. lusitanicum (Daveau) Franco

* Limonium insulare (Beg. & Landi) Arrig. & Diana

Limonium lanceolatum (Hoffmans. & Link) Franco

Limonium multiflorum Erben

* Limonium pseudolaetum Arrig. & Diana

* Limonium strictissimum (Salzmann) Arrig.

POLYGONACEAE

Persicaria foliosa (H. Lindb.) Kitag.

Polygonum praelongum Coode & Cullen

Rumex rupestris Le Gall

PRIMULACEAE

Androsace mathildae Levier

Androsace pyrenaica Lam.

* Cyclamen fatrense Halda et Sojak

* Primula apennina Widmer

Primula carniolica Jacq.

Primula nutans Georgi

Primula palinuri Petagna

Primula scandinavica Bruun

Soldanella villosa Darracq.

RANUNCULACEAE

* Aconitum corsicum Gayer (Aconitum napellus subsp. corsicum)

Aconitum firmum (Reichenb.) Neilr subsp. moravicum Skalicky

Adonis distorta Ten.

Aquilegia bertolonii Schott

Aquilegia kitaibelii Schott

* Aquilegia pyrenaica D.C. subsp. cazorlensis (Heywood) Galiano

* Consolida samia P.H. Davis

* Delphinium caseyi B.L.Burtt

Pulsatilla grandis Wenderoth Pulsatilla patens (L.) Miller

* Pulsatilla pratensis (L.) Miller subsp. hungarica Soo

* Pulsatilla slavica G.Reuss.

* Pulsatilla subslavica Futak ex Goliasova

Pulsatilla vulgaris Hill. subsp. gotlandica (Johanss.) Zaemelis & Paegle

Ranunculus kykkoensis Meikle

Ranunculus lapponicus L.

* Ranunculus weyleri Mares

RESEDACEAE

*Reseda decursiva Forssk.

ROSACEAE

Agrimonia pilosa Ledebour

Potentilla delphinensis Gren. & Godron

Potentilla emilii-popii Nyárády

* Pyrus magyarica Terpo

Sorbus teodorii Liljefors

RUBIACEAE

Galium cracoviense Ehrend.

* Galium litorale Guss.

Galium moldavicum (Dobrescu) Franco

* Galium sudeticum Tausch

* Galium viridiflorum Boiss. & Reuter

SALICACEAE

Salix salvifolia Brot. subsp. australis Franco

SANTALACEAE

Thesium ebracteatum Hayne

SAXIFRAGACEAE

Saxifraga berica (Beguinot) D.A. Webb

Saxifraga florulenta Moretti

Saxifraga hirculus L.

Saxifraga osloënsis Knaben

Saxifraga tombeanensis Boiss. ex Engl.

SCROPHULARIACEAE

Antirrhinum charidemi Lange

Chaenorrhinum serpyllifolium (Lange) Lange subsp. lusitanicum R. Fernandes

* Euphrasia genargentea (Feoli) Diana

Euphrasia marchesettii Wettst. ex Marches.

Linaria algarviana Chav.

Linaria coutinhoi Valdés

Linaria loeselii Schweigger

* Linaria ficalhoana Rouy

Linaria flava (Poiret) Desf.

* Linaria hellenica Turrill

Linaria pseudolaxiflora Lojacono

* Linaria ricardoi Cout.

Linaria tonzigii Lona

* Linaria tursica B. Valdés & Cabezudo

Odontites granatensis Boiss.

* Pedicularis sudetica Willd.

Rhinanthus oesilensis (Ronniger & Saarsoo) Vassilcz

Tozzia carpathica Wol.

Verbascum litigiosum Samp.

Veronica micrantha Hoffmanns. & Link

* Veronica oetaea L.-A. Gustavsson

SOLANACEAE

*Atropa baetica Willk.

THYMELAEACEAE

* Daphne arbuscula Celak

Daphne petraea Leybold

* Daphne rodriguezii Texidor

ULMACEAE

Zelkova abelicea (Lam.) Boiss.

UMBELLIFERAE

* Angelica heterocarpa Lloyd

Angelica palustris (Besser) Hoffm.

* Apium bermejoi Llorens

Apium repens (Jacq.) Lag.

Athamanta cortiana Ferrarini

* Bupleurum capillare Boiss. & Heldr.

* Bupleurum kakiskalae Greuter

Eryngium alpinum L.

* Eryngium viviparum Gay

* Ferula sadleriana Lebed.

Hladnikia pastinacifolia Reichenb.

* Laserpitium longiradium Boiss.

* Naufraga balearica Constans & Cannon

* Oenanthe conioides Lange

Petagnia saniculifolia Guss.

Rouya polygama (Desf.) Coincy

* Seseli intricatum Boiss.

Seseli leucospermum Waldst. et Kit

Thorella verticillatinundata (Thore) Briq.

VALERIANACEAE

Centranthus trinervis (Viv.) Beguinot

VIOLACEAE

Viola delphinantha Boiss.

* Viola hispida Lam.

Viola jaubertiana Mares & Vigineix

Viola rupestris F.W. Schmidt subsp. relicta Jalas

ALAMAD TAIMED

BRYOPHYTA

Bruchia vogesiaca Schwaegr. (o)

Bryhnia novae-angliae (Sull & Lesq.) Grout (o)

* Bryoerythrophyllum campylocarpum (C. Müll.) Crum. (Bryoerythrophyllum machadoanum (Sergio) M. O. Hill) (o)

Buxbaumia viridis (Moug.) Moug. & Nestl. (o)

Cephalozia macounii (Aust.) Aust. (o)

Cynodontium suecicum (H. Arn. & C. Jens.) I. Hag. (o)

Dichelyma capillaceum (Dicks) Myr. (o)

Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb. (o)

Distichophyllum carinatum Dix. & Nich. (o)

Drepanocladus (Hamatocaulis) vernicosus (Mitt.) Warnst. (o)

Encalypta mutica (I. Hagen) (o)

Hamatocaulis lapponicus (Norrl.) Hedenäs (o)

Herzogiella turfacea (Lindb.) I. Wats. (o)

Hygrohypnum montanum (Lindb.) Broth. (o)

Jungermannia handelii (Schiffn.) Amak. (o)

Mannia triandra (Scop.) Grolle (o)

* Marsupella profunda Lindb. (o)

Meesia longiseta Hedw. (o)

Nothothylas orbicularis (Schwein.) Sull. (o)

Ochyraea tatrensis Vana (o)

Orthothecium lapponicum (Schimp.) C. Hartm. (o)

Orthotrichum rogeri Brid. (o)

Petalophyllum ralfsii (Wils.) Nees & Gott. (o)

Plagiomnium drummondii (Bruch & Schimp.) T. Kop. (o)

Riccia breidleri Jur. (o)

Riella helicophylla (Bory & Mont.) Mont. (o)

Scapania massolongi (K. Müll.) K. Müll. (o)

Sphagnum pylaisii Brid. (o)

Tayloria rudolphiana (Garov) B. & S. (o)

Tortella rigens (N. Alberts) (o)

MAKARONEESIA LIIGID

PTERIDOPHYTA

HYMENOPHYLLACEAE

Hymenophyllum maderensis Gibby & Lovis

DRYOPTERIDACEAE

* Polystichum drepanum (Sw.) C. Presl.

ISOETACEAE

Isoetes azorica Durieu & Paiva ex Milde

MARSILEACEAE

* Marsilea azorica Launert & Paiva

ANGIOSPERMAE

ASCLEPIADACEAE

Caralluma burchardii N. E. Brown

* Ceropegia chrysantha Svent.

BORAGINACEAE

Echium candicans L. fil.

* Echium gentianoides Webb & Coincy

Myosotis azorica H. C. Watson

Myosotis maritima Hochst. in Seub.

CAMPANULACEAE

* Azorina vidalii (H. C. Watson) Feer

Musschia aurea (L. f.) DC.

* Musschia wollastonii Lowe

CAPRIFOLIACEAE

* Sambucus palmensis Link

CARYOPHYLLACEAE

Spergularia azorica (Kindb.) Lebel

CELASTRACEAE

Maytenus umbellata (R. Br.) Mabb.

CHENOPODIACEAE

Beta patula Ait.

CISTACEAE

Cistus chinamadensis Banares & Romero

* Helianthemum bystropogophyllum Svent.

COMPOSITAE

Andryala crithmifolia Ait.

* Argyranthemum lidii Humphries

Argyranthemum thalassophylum (Svent.) Hump.

Argyranthemum winterii (Svent.) Humphries

* Atractylis arbuscula Svent. & Michaelis

Atractylis preauxiana Schultz.

Calendula maderensis DC.

Cheirolophus duranii (Burchard) Holub

Cheirolophus ghomerytus (Svent.) Holub

Cheirolophus junonianus (Svent.) Holub

Cheirolophus massonianus (Lowe) Hansen & Sund.

Cirsium latifolium Lowe

Helichrysum gossypinum Webb

Helichrysum monogynum Burtt & Sund.

Hypochoeris oligocephala (Svent. & Bramw.) Lack

* Lactuca watsoniana Trel.

* Onopordum nogalesii Svent.

* Onorpordum carduelinum Bolle

* Pericallis hadrosoma (Svent.) B. Nord.

Phagnalon benettii Lowe

Stemmacantha cynaroides (Chr. Son. in Buch) Ditt

Sventenia bupleuroides Font Quer

* Tanacetum ptarmiciflorum Webb & Berth

CONVOLVULACEAE

* Convolvulus caput-medusae Lowe

* Convolvulus lopez-socasii Svent.

* Convolvulus massonii A. Dietr.

CRASSULACEAE

Aeonium gomeraense Praeger

Aeonium saundersii Bolle

Aichryson dumosum (Lowe) Praeg.

Monanthes wildpretii Banares & Scholz

Sedum brissemoretii Raymond-Hamet

CRUCIFERAE

* Crambe arborea Webb ex Christ

Crambe laevigata DC. ex Christ

* Crambe sventenii R. Petters ex Bramwell & Sund.

* Parolinia schizogynoides Svent.

Sinapidendron rupestre (Ait.) Lowe

CYPERACEAE

Carex malato-belizii Raymond

DIPSACACEAE

Scabiosa nitens Roemer & J. A. Schultes

ERICACEAE

Erica scoparia L. subsp. azorica (Hochst.) D. A. Webb

EUPHORBIACEAE

* Euphorbia handiensis Burchard

Euphorbia lambii Svent.

Euphorbia stygiana H. C. Watson

GERANIACEAE

* Geranium maderense P. F. Yeo

GRAMINEAE

Deschampsia maderensis (Haeck. & Born.) Buschm.

Phalaris maderensis (Menezes) Menezes

GLOBULARIACEAE

* Globularia ascanii D. Bramwell & Kunkel

* Globularia sarcophylla Svent.

LABIATAE

* Sideritis cystosiphon Svent.

* Sideritis discolor (Webb ex de Noe) Bolle

Sideritis infernalis Bolle

Sideritis marmorea Bolle

Teucrium abutiloides L'Hér.

Teucrium betonicum L'Hér.

LEGUMINOSAE

* Anagyris latifolia Brouss. ex. Willd.

Anthyllis lemanniana Lowe

* Dorycnium spectabile Webb & Berthel

* Lotus azoricus P. W. Ball

Lotus callis-viridis D. Bramwell & D. H. Davis

* Lotus kunkelii (E. Chueca) D. Bramwell & al.

* Teline rosmarinifolia Webb & Berthel.

* Teline salsoloides Arco & Acebes.

Vicia dennesiana H. C. Watson

LILIACEAE

* Androcymbium psammophilum Svent.

Scilla maderensis Menezes

Semele maderensis Costa

LORANTHACEAE

Arceuthobium azoricum Wiens & Hawksw.

MYRICACEAE

* Myrica rivas-martinezii Santos.

OLEACEAE

Jasminum azoricum L.

Picconia azorica (Tutin) Knobl.

ORCHIDACEAE

Goodyera macrophylla Lowe

PITTOSPORACEAE

* Pittosporum coriaceum Dryand. ex. Ait.

PLANTAGINACEAE

Plantago malato-belizii Lawalree

PLUMBAGINACEAE

* Limonium arborescens (Brouss.) Kuntze

Limonium dendroides Svent.

*Limonium spectabile (Svent.) Kunkel & Sunding

*Limonium sventenii Santos & Fernández Galván

POLYGONACEAE

Rumex azoricus Rech. fil.

RHAMNACEAE

Frangula azorica Tutin

ROSACEAE

* Bencomia brachystachya Svent.

Bencomia sphaerocarpa Svent.

* Chamaemeles coriacea Lindl.

Dendriopoterium pulidoi Svent.

Marcetella maderensis (Born.) Svent.

Prunus lusitanica L. subsp. azorica (Mouillef.) Franco

Sorbus maderensis (Lowe) Dode

SANTALACEAE

Kunkeliella subsucculenta Kammer

SCROPHULARIACEAE

* Euphrasia azorica H.C. Watson

Euphrasia grandiflora Hochst. in Seub.

* Isoplexis chalcantha Svent. & O'Shanahan

Isoplexis isabelliana (Webb & Berthel.) Masferrer

Odontites holliana (Lowe) Benth.

Sibthorpia peregrina L.

SOLANACEAE

* Solanum lidii Sunding

UMBELLIFERAE

Ammi trifoliatum (H. C. Watson) Trelease

Bupleurum handiense (Bolle) Kunkel

Chaerophyllum azoricum Trelease

Ferula latipinna Santos

Melanoselinum decipiens (Schrader & Wendl.) Hoffm.

Monizia edulis Lowe

Oenanthe divaricata (R. Br.) Mabb.

Sanicula azorica Guthnick ex Seub.

VIOLACEAE

Viola paradoxa Lowe

ALAMAD TAIMED

BRYOPHYTA

* Echinodium spinosum (Mitt.) Jur. (o)

* Thamnobryum fernandesii Sergio (o);

▼B




III LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA ALADEKS SOBIVATE ALADE VALIKU KRITEERIUMID NING NENDE MÄÄRAMINE ERIKAITSEALADEKS

1. ETAPP:   Alade suhtelise tähenduse siseriiklik hindamine iga I lisa loodusliku elupaigatüübi ja II lisa liigi osas (sealhulgas esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja esmatähtsad liigid)

A.   Ala hindamiskriteeriumid I lisas nimetatud looduslike elupaigatüüpide osas

a) Elupaigatüübi esindavuse aste sellel alal.

b) Loodusliku elupaigatüübi pindala konkreetsel alal võrreldes kõnealuse loodusliku elupaigatüübi üldpindalaga riigi territooriumil.

c) Kõnealuse loodusliku elupaigatüübi struktuuri ja funktsioonide säilimise aste ning taastamisvõimalused.

d) Ala väärtuslikkuse üldhinnang loodusliku elupaigatüübi kaitsest lähtuvalt.

B.   Ala hindamiskriteeriumid II lisas nimetatud liikide osas

a) Alal esinevate liikide populatsiooni suurus ja tihedus võrreldes kogu riigi territooriumil esinevate populatsioonidega.

b) Kõnealuse liigi seisukohast tähtsate elupaigatunnuste kaitse aste ja taastamisvõimalused.

c) Alal esinevate liikide populatsiooni isolatsiooniaste võrreldes liigi loodusliku levilaga.

d) Ala väärtuslikkuse üldhinnang asjaomaste liikide kaitse seisukohast.

C.

Liikmesriigid klassifitseerivad nende kriteeriumide alusel alad, mis nad esitavad kandmiseks siseriiklikku loetelusse, et määrata need ühenduse tähtsusega alaks kooskõlas nende suhtelise tähtsusega iga I lisas nimetatud loodusliku elupaiga ja II lisas nimetatud liigi kaitsele.

D.

Sellesse loetelusse kantakse alad, kus on liikmesriigi eespool esitatud kriteeriumide A ja B alusel valitud esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja esmatähtsad liigid.

2. ETAPP:   Siseriiklikesse nimekirjadesse kantud alade hindamine ühenduse tähtsuse seisukohast

1.

Kõik alad, mis liikmesriigid on 1. etapis määratlenud aladeks, kus on esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid ja/või liigid, loetakse ühenduse tähtsusega aladeks.

2.

Muude liikmesriikide nimekirjadesse kantud alade hindamisel ühenduse tähtsuse seisukohast, st nende panust I lisa loodusliku elupaiga või II lisa liigi soodsa kaitsestaatuse säilitamisse või taastamisse ja/või Natura 2000 võrgustiku sidususse, võetakse arvesse järgmisi kriteeriume:

a) ala suhteline tähtsus siseriiklikul tasandil;

b) ala geograafiline asend seoses II lisas nimetatud rändeteedega ja kas ala kuulub mõlemalt poolt üht või mitut ühenduse piiri ületavasse ühtsesse ökosüsteemi;

c) ala üldpindala;

d) I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide arv alal;

e) ala üldine ökoloogiline väärtus kõnealusetele biogeograafilistele piirkondadele ja/või tervele artiklis 2 nimetatud territooriumile, seoses selle tunnuste või kordumatute aspektidega ning viisiga, kuidas need on omavahel seotud.

▼M3




IV LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOOMA- JA TAIMELIIGID, MIS VAJAVAD RANGET KAITSET

Käesolevas lisas loetletud liigid on märgitud:

 liigi või alamliigi nimega või

 kõrgema astme taksonisse või selle taksoni määratud osasse kuuluvate liikidega.

Lühend “spp.” sugukonna või perekonna nime järel tähistab kõiki sellesse sugukonda või perekonda kuuluvaid liike.

a)   LOOMAD

SELGROOGSED

IMETAJAD

INSECTIVORA

Erinaceidae

Erinaceus algirus

Soricidae

Crocidura canariensis

Crocidura sicula

Talpidae

Galemys pyrenaicus

MICROCHIROPTERA

Kõik liigid

MEGACHIROPTERA

Pteropodidae

Rousettus aegyptiacus

RODENTIA

Gliridae

Kõik liigid, välja arvatud Glis glis ja Eliomys quercinus

Sciuridae

Marmota marmota latirostris

Pteromys volans (Sciuropterus russicus)

Spermophilus citellus (Citellus citellus)

Spermophilus suslicus (Citellus suslicus)

Sciurus anomalus

Castoridae

Castor fiber (välja arvatud Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome ja Rootsi populatsioonid)

Cricetidae

Cricetus cricetus (välja arvatud Ungari populatsioonid)

Mesocricetus newtoni

Microtidae

Microtus cabrerae

Microtus oeconomus arenicola

Microtus oeconomus mehelyi

Microtus tatricus

Zapodidae

Sicista betulina

Sicista subtilis

Hystricidae

Hystrix cristata

CARNIVORA

Canidae

Alopex lagopus

Canis lupus (välja arvatud Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid; Eesti populatsioonid; Hispaanias Duerost põhja pool esinevad populatsioonid; Bulgaaria, Läti, Leedu, Poola, Slovaki populatsioonid ja Soome populatsioonid põhjapõdrakasvatusaladel, nagu need on määratletud põhjapõdrakasvatust käsitleva 14. septembri 1990. aasta Soome seaduse nr 848/90 paragrahvis 2)

Ursidae

Ursus arctos

Mustelidae

Lutra lutra

Mustela eversmanii

Mustela lutreola

Vormela peregusna

Felidae

Felis silvestris

Lynx lynx (välja arvatud Eesti populatsioon)

Lynx pardinus

Phocidae

Monachus monachus

Phoca hispida saimensis

ARTIODACTYLA

Cervidae

Cervus elaphus corsicanus

Bovidae

Bison bonasus

Capra aegagrus (looduslikud populatsioonid)

Capra pyrenaica pyrenaica

Ovis gmelini musimon (Ovis ammon musimon) (looduslikud populatsioonid — Korsika ja Sardiinia)

Ovis orientalis ophion (Ovis gmelini ophion)

Rupicapra pyrenaica ornata (Rupicapra rupicapra ornata)

Rupicapra rupicapra balcanica

Rupicapra rupicapra tatrica

CETACEA

Kõik liigid

ROOMAJAD

TESTUDINATA

Testudinidae

Testudo graeca

Testudo hermanni

Testudo marginata

Cheloniidae

Caretta caretta

Chelonia mydas

Lepidochelys kempii

Eretmochelys imbricata

Dermochelyidae

Dermochelys coriacea

Emydidae

Emys orbicularis

Mauremys caspica

Mauremys leprosa

SAURIA

Lacertidae

Algyroides fitzingeri

Algyroides marchi

Algyroides moreoticus

Algyroides nigropunctatus

Gallotia atlantica

Gallotia galloti

Gallotia galloti insulanagae

Gallotia simonyi

Gallotia stehlini

Lacerta agilis

Lacerta bedriagae

Lacerta bonnali (Lacerta monticola)

Lacerta monticola

Lacerta danfordi

Lacerta dugesi

Lacerta graeca

Lacerta horvathi

Lacerta schreiberi

Lacerta trilineata

Lacerta viridis

Lacerta vivipara pannonica

Ophisops elegans

Podarcis erhardii

Podarcis filfolensis

Podarcis hispanica atrata

Podarcis lilfordi

Podarcis melisellensis

Podarcis milensis

Podarcis muralis

Podarcis peloponnesiaca

Podarcis pityusensis

Podarcis sicula

Podarcis taurica

Podarcis tiliguerta

Podarcis wagleriana

Scincidae

Ablepharus kitaibelii

Chalcides bedriagai

Chalcides ocellatus

Chalcides sexlineatus

Chalcides simonyi (Chalcides occidentalis)

Chalcides viridianus

Ophiomorus punctatissimus

Gekkonidae

Cyrtopodion kotschyi

Phyllodactylus europaeus

Tarentola angustimentalis

Tarentola boettgeri

Tarentola delalandii

Tarentola gomerensis

Agamidae

Stellio stellio

Chamaeleontidae

Chamaeleo chamaeleon

Anguidae

Ophisaurus apodus

OPHIDIA

Colubridae

Coluber caspius

Coluber cypriensis

Coluber hippocrepis

Coluber jugularis

Coluber laurenti

Coluber najadum

Coluber nummifer

Coluber viridiflavus

Coronella austriaca

Eirenis modesta

Elaphe longissima

Elaphe quatuorlineata

Elaphe situla

Natrix natrix cetti

Natrix natrix corsa

Natrix natrix cypriaca

Natrix tessellata

Telescopus falax

Viperidae

Vipera ammodytes

Macrovipera schweizeri (Vipera lebetina schweizeri)

Vipera seoanni (välja arvatud Hispaania populatsioonid)

Vipera ursinii

Vipera xanthina

Boidae

Eryx jaculus

KAHEPAIKSED

CAUDATA

Salamandridae

Chioglossa lusitanica

Euproctus asper

Euproctus montanus

Euproctus platycephalus

Mertensiella luschani (Salamandra luschani)

Salamandra atra

Salamandra aurorae

Salamandra lanzai

Salamandrina terdigitata

Triturus carnifex (Triturus cristatus carnifex)

Triturus cristatus (Triturus cristatus cristatus)

Triturus italicus

Triturus karelinii (Triturus cristatus karelinii)

Triturus marmoratus

Triturus montandoni

Triturus vulgaris ampelensis

Proteidae

Proteus anguinus

Plethodontidae

Hydromantes (Speleomantes) ambrosii

Hydromantes (Speleomantes) flavus

Hydromantes (Speleomantes) genei

Hydromantes (Speleomantes) imperialis

Hydromantes (Speleomantes) strinatii (Hydromantes (Speleomantes) italicus)

Hydromantes (Speleomantes) supramontis

ANURA

Discoglossidae

Alytes cisternasii

Alytes muletensis

Alytes obstetricans

Bombina bombina

Bombina variegata

Discoglossus galganoi (kaasa arvatud Discoglossus “jeanneae”)

Discoglossus montalentii

Discoglossus pictus

Discoglossus sardus

Ranidae

Rana arvalis

Rana dalmatina

Rana graeca

Rana iberica

Rana italica

Rana latastei

Rana lessonae

Pelobatidae

Pelobates cultripes

Pelobates fuscus

Pelobates syriacus

Bufonidae

Bufo calamita

Bufo viridis

Hylidae

Hyla arborea

Hyla meridionalis

Hyla sarda

KALAD

ACIPENSERIFORMES

Acipenseridae

Acipenser naccarii

Acipenser sturio

SALMONIFORMES

Coregonidae

Coregonus oxyrhynchus (anadroomsed populatsioonid teatavates Põhjamere piirkondades, välja arvatud Soome populatsioonid)

CYPRINIFORMES

Cyprinidae

Anaecypris hispanica

Phoxinus percnurus

ATHERINIFORMES

Cyprinodontidae

Valencia hispanica

PERCIFORMES

Percidae

Gymnocephalus baloni

Romanichthys valsanicola

Zingel asper

SELGROOTUD

LÜLIJALGSED

CRUSTACEA

Isopoda

Armadillidium ghardalamensis

INSECTA

Coleoptera

Bolbelasmus unicornis

Buprestis splendens

Carabus hampei

Carabus hungaricus

Carabus olympiae

Carabus variolosus

Carabus zawadszkii

Cerambyx cerdo

Cucujus cinnaberinus

Dorcadion fulvum cervae

Duvalius gebhardti

Duvalius hungaricus

Dytiscus latissimus

Graphoderus bilineatus

Leptodirus hochenwarti

Pilemia tigrina

Osmoderma eremita

Phryganophilus ruficollis

Probaticus subrugosus

Propomacrus cypriacus

Pseudogaurotina excellens

Pseudoseriscius cameroni

Pytho kolwensis

Rosalia alpina

Lepidoptera

Apatura metis

Arytrura musculus

Catopta thrips

Chondrosoma fiduciarium

Coenonympha hero

Coenonympha oedippus

Colias myrmidone

Cucullia mixta

Dioszeghyana schmidtii

Erannis ankeraria

Erebia calcaria

Erebia christi

Erebia sudetica

Eriogaster catax

Fabriciana elisa

Glyphipterix loricatella

Gortyna borelii lunata

Hypodryas maturna

Hyles hippophaes

Leptidea morsei

Lignyoptera fumidaria

Lopinga achine

Lycaena dispar

Lycaena helle

Maculinea arion

Maculinea nausithous

Maculinea teleius

Melanargia arge

Nymphalis vaualbum

Papilio alexanor

Papilio hospiton

Parnassius apollo

Parnassius mnemosyne

Phyllometra culminaria

Plebicula golgus

Polymixis rufocincta isolata

Polyommatus eroides

Proserpinus proserpina

Pseudophilotes bavius

Xylomoia strix

Zerynthia polyxena

Mantodea

Apteromantis aptera

Odonata

Aeshna viridis

Cordulegaster heros

Cordulegaster trinacriae

Gomphus graslinii

Leucorrhinia albifrons

Leucorrhinia caudalis

Leucorrhinia pectoralis

Lindenia tetraphylla

Macromia splendens

Ophiogomphus cecilia

Oxygastra curtisii

Stylurus flavipes

Sympecma braueri

Orthoptera

Baetica ustulata

Brachytrupes megacephalus

Isophya costata

Isophya harzi

Isophya stysi

Myrmecophilus baronii

Odontopodisma rubripes

Paracaloptenus caloptenoides

Pholidoptera transsylvanica

Saga pedo

Stenobothrus (Stenobothrodes) eurasius

ARACHNIDA

Araneae

Macrothele calpeiana

MOLLUSKID

GASTROPODA

Anisus vorticulus

Caseolus calculus

Caseolus commixta

Caseolus sphaerula

Chilostoma banaticum

Discula leacockiana

Discula tabellata

Discula testudinalis

Discula turricula

Discus defloratus

Discus guerinianus

Elona quimperiana

Geomalacus maculosus

Geomitra moniziana

Gibbula nivosa

Hygromia kovacsi

Idiomela (Helix) subplicata

Lampedusa imitatrix

Lampedusa melitensis

Leiostyla abbreviata

Leiostyla cassida

Leiostyla corneocostata

Leiostyla gibba

Leiostyla lamellosa

Paladilhia hungarica

Patella ferruginea

Sadleriana pannonica

Theodoxus prevostianus

Theodoxus transversalis

BIVALVIA

Anisomyaria

Lithophaga lithophaga

Pinna nobilis

Unionoida

Margaritifera auricularia

Unio crassus

Dreissenidae

Congeria kusceri

ECHINODERMATA

Echinoidea

Centrostephanus longispinus

b)   TAIMED

IV lisa punkt b sisaldab kõiki taimeliike, mis on loetletud II lisa punktis b ( 8 ), ning allpool loetletud taimeliike:

PTERIDOPHYTA

ASPLENIACEAE

Asplenium hemionitis L.

ANGIOSPERMAE

AGAVACEAE

Dracaena draco (L.) L.

AMARYLLIDACEAE

Narcissus longispathus Pugsley

Narcissus triandrus L.

BERBERIDACEAE

Berberis maderensis Lowe

CAMPANULACEAE

Campanula morettiana Reichenb.

Physoplexis comosa (L.) Schur.

CARYOPHYLLACEAE

Moehringia fontqueri Pau

COMPOSITAE

Argyranthemum pinnatifidum (L.f.) Lowe subsp. succulentum (Lowe) C. J. Humphries

Helichrysum sibthorpii Rouy

Picris willkommii (Schultz Bip.) Nyman

Santolina elegans Boiss. ex DC.

Senecio caespitosus Brot.

Senecio lagascanus DC. subsp. lusitanicus (P. Cout.) Pinto da Silva

Wagenitzia lancifolia (Sieber ex Sprengel) Dostal

CRUCIFERAE

Murbeckiella sousae Rothm.

EUPHORBIACEAE

Euphorbia nevadensis Boiss. & Reuter

GESNERIACEAE

Jankaea heldreichii (Boiss.) Boiss.

Ramonda serbica Pancic

IRIDACEAE

Crocus etruscus Parl.

Iris boissieri Henriq.

Iris marisca Ricci & Colasante

LABIATAE

Rosmarinus tomentosus Huber-Morath & Maire

Teucrium charidemi Sandwith

Thymus capitellatus Hoffmanns. & Link

Thymus villosus L. subsp. villosus L.

LILIACEAE

Androcymbium europaeum (Lange) K. Richter

Bellevalia hackelli Freyn

Colchicum corsicum Baker

Colchicum cousturieri Greuter

Fritillaria conica Rix

Fritillaria drenovskii Degen & Stoy.

Fritillaria gussichiae (Degen & Doerfler) Rix

Fritillaria obliqua Ker-Gawl.

Fritillaria rhodocanakis Orph. ex Baker

Ornithogalum reverchonii Degen & Herv.-Bass.

Scilla beirana Samp.

Scilla odorata Link

ORCHIDACEAE

Ophrys argolica Fleischm.

Orchis scopulorum Simsmerh.

Spiranthes aestivalis (Poiret) L. C. M. Richard

PRIMULACEAE

Androsace cylindrica DC.

Primula glaucescens Moretti

Primula spectabilis Tratt.

RANUNCULACEAE

Aquilegia alpina L.

SAPOTACEAE

Sideroxylon marmulano Banks ex Lowe

SAXIFRAGACEAE

Saxifraga cintrana Kuzinsky ex Willk.

Saxifraga portosanctana Boiss.

Saxifraga presolanensis Engl.

Saxifraga valdensis DC.

Saxifraga vayredana Luizet

SCROPHULARIACEAE

Antirrhinum lopesianum Rothm.

Lindernia procumbens (Krocker) Philcox

SOLANACEAE

Mandragora officinarum L.

THYMELAEACEAE

Thymelaea broterana P. Cout.

UMBELLIFERAE

Bunium brevifolium Lowe

VIOLACEAE

Viola athois W. Becker

Viola cazorlensis Gandoger




V LISA

ÜHENDUSE TÄHTSUSEGA LOOMA- JA TAIMELIIGID, MILLE LOODUSEST VÕTMISE JA KASUTAMISE SUHTES VÕIB KEHTESTADA KAITSEKORRALDUSMEETMEID

Käesolevas lisas loetletud liigid on märgitud:

 liigi või alamliigi nimega või

 kõrgema astme taksonisse või selle taksoni määratud osasse kuuluvate liikidega.

Lühend “spp.” sugukonna või perekonna nime järel tähistab kõiki sellesse sugukonda või perekonda kuuluvaid liike.

a)   LOOMAD

SELGROOGSED

IMETAJAD

RODENTIA

Castoridae

Castor fiber (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Eesti ja Poola populatsioonid)

Cricetidae

Cricetus cricetus (Ungari populatsioonid)

CARNIVORA

Canidae

Canis aureus

Canis lupus (Hispaanias Duerost põhja pool esinevad populatsioonid, Kreekas 39. laiuskraadist põhja pool esinevad populatsioonid, Soome populatsioonid põhjapõdrakasvatusaladel, nagu need on määratletud põhjapõdrakasvatust käsitleva 14. septembri 1990. aasta Soome seaduse nr 848/90 paragrahvis 2, ning Bulgaaria, Läti, Leedu, Eesti, Poola ja Slovaki populatsioonid)

Mustelidae

Martes martes

Mustela putorius

Felidae

Lynx lynx (Eesti populatsioon)

Phocidae

Kõik IV lisas nimetamata liigid

Viverridae

Genetta genetta

Herpestes ichneumon

DUPLICIDENTATA

Leporidae

Lepus timidus

ARTIODACTYLA

Bovidae

Capra ibex

Capra pyrenaica (välja arvatud Capra pyrenaica pyrenaica)

Rupicapra rupicapra (välja arvatud Rupicapra rupicapra balcanica, Rupicapra rupicapra ornata ja Rupicapra rupicapra tatrica)

KAHEPAIKSED

ANURA

Ranidae

Rana esculenta

Rana perezi

Rana ridibunda

Rana temporaria

KALAD

PETROMYZONIFORMES

Petromyzonidae

Lampetra fluviatilis

Lethenteron zanandrai

ACIPENSERIFORMES

Acipenseridae

Kõik IV lisas nimetamata liigid

CLUPEIFORMES

Clupeidae

Alosa spp.

SALMONIFORMES

Salmonidae

Thymallus thymallus

Coregonus spp. (välja arvatud Coregonus oxyrhynchus — anadroomsed populatsioonid Põhjamere teatavates piirkondades)

Hucho hucho

Salmo salar (ainult magevees)

CYPRINIFORMES

Cyprinidae

Aspius aspius

Barbus spp.

Pelecus cultratus

Rutilus friesii meidingeri

Rutilus pigus

SILURIFORMES

Siluridae

Silurus aristotelis

PERCIFORMES

Percidae

Gymnocephalus schraetzer

Zingel zingel

SELGROOTUD

COELENTERATA

CNIDARIA

Corallium rubrum

MOLLUSCA

GASTROPODA — STYLOMMATOPHORA

Helix pomatia

BIVALVIA — UNIONOIDA

Margaritiferidae

Margaritifera margaritifera

Unionidae

Microcondylaea compressa

Unio elongatulus

ANNELIDA

HIRUDINOIDEA — ARHYNCHOBDELLAE

Hirudinidae

Hirudo medicinalis

ARTHROPODA

CRUSTACEA — DECAPODA

Astacidae

Astacus astacus

Austropotamobius pallipes

Austropotamobius torrentium

Scyllaridae

Scyllarides latus

INSECTA — LEPIDOPTERA

Saturniidae

Graellsia isabellae

b)   TAIMED

ALGAE

RHODOPHYTA

CORALLINACEAE

Lithothamnium coralloides Crouan frat.

Phymatholithon calcareum (Poll.) Adey & McKibbin

LICHENES

CLADONIACEAE

Cladonia L. subgenus Cladina (Nyl.) Vain.

BRYOPHYTA

MUSCI

LEUCOBRYACEAE

Leucobryum glaucum (Hedw.) AAngstr.

SPHAGNACEAE

Sphagnum L. spp. (välja arvatud Sphagnum pylaisii Brid.)

PTERIDOPHYTA

Lycopodium spp.

ANGIOSPERMAE

AMARYLLIDACEAE

Galanthus nivalis L.

Narcissus bulbocodium L.

Narcissus juncifolius Lagasca

COMPOSITAE

Arnica montana L.

Artemisia eriantha Tem

Artemisia genipi Weber

Doronicum plantagineum L. subsp. tournefortii (Rouy) P. Cout.

Leuzea rhaponticoides Graells

CRUCIFERAE

Alyssum pintadasilvae Dudley.

Malcolmia lacera (L.) DC. subsp. graccilima (Samp.) Franco

Murbeckiella pinnatifida (Lam.) Rothm. subsp. herminii (Rivas-Martinez) Greuter & Burdet

GENTIANACEAE

Gentiana lutea L.

IRIDACEAE

Iris lusitanica Ker-Gawler

LABIATAE

Teucrium salviastrum Schreber subsp. salviastrum Schreber

LEGUMINOSAE

Anthyllis lusitanica Cullen & Pinto da Silva

Dorycnium pentaphyllum Scop. subsp. transmontana Franco

Ulex densus Welw. ex Webb.

LILIACEAE

Lilium rubrum Lmk

Ruscus aculeatus L.

PLUMBAGINACEAE

Armeria sampaio (Bernis) Nieto Feliner

ROSACEAE

Rubus genevieri Boreau subsp. herminii (Samp.) P. Cout.

SCROPHULARIACEAE

Anarrhinum longipedicelatum R. Fernandes

Euphrasia mendonçae Samp.

Scrophularia grandiflora DC. subsp. grandiflora DC.

Scrophularia berminii Hoffmanns & Link

Scrophularia sublyrata Brot.

▼B




VI LISA

KEELATUD MEETODID, PÜÜDMIS- JA TAPMISVAHENDID NING TRANSPORDIVAHENDID

a)   Keelatud vahendid

IMETAJAD

 Pimedate või vigastatud loomade kasutamine elavate peibutistena

 Kassettmakid

 Elektrilised ja elektroonilised tapmis- või uimastusvahendid

 Kunstlikud valgusallikad

 Peeglid ja muud pimestamisvahendid

 Sihtmärke valgustavad vahendid

 Pimedas sihtimiseks ettenähtud seade, millel on elektrooniline võimendus või kujutise muundur

 Lõhkeained

 Võrgud, mille kasutamine tööpõhimõtte või kasutamistingimuste tõttu on keelatud

 Püünised, mille kasutamine tööpõhimõtte või kasutamistingimuste tõttu on keelatud

 Ammud

 Mürgid ja mürk- või tuimastusvahendiga sööt

 Väljagaasitamine või -suitsutamine

 Poolautomaat- või automaatrelvad, mille padrunisalve mahub üle kahe padruni

KALAD

 Mürgid

 Lõhkeained

b)   Transpordiliigid

 Õhusõidukid

 Liikuvad mootorsõidukid



( 1 ) EÜT C 247, 21.9.1988, lk 3 ja

EÜT C 195, 3.8.1990, lk 1.

( 2 ) EÜT C 75, 20.3.1991, lk 12.

( 3 ) EÜT C 31, 6.2.1991, lk 25.

( 4 ) EÜT C 328, 7.12.1987, lk 1.

( 5 ) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 91/244/EMÜ (EÜT L 115, 8.5.1991, lk 41).

( 6 ) Nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsus 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23).

( 7 ) “Interpretation Manual of European Union Habitats, version EUR 15/2”, mille elupaikade komitee on heaks kiitnud 4. oktoobril 1999, ning “Amendments to the “Interpretation Manual of European Union Habitats” with a view to EU enlargement” (Hab. 01/11b-rev. 1), mille elupaikade komitee on heaks kiitnud 24. aprillil 2002 kirjalikku konsulteerimismenetlust kasutades; Euroopa Komisjon, keskkonna peadirektoraat.

( 8 ) Välja arvatud II lisa punktis b nimetatud brüofüüdid.

Top