Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU DIREKTIIV, 28. jaanuar 1991, loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses (91/68/EMÜ) (ELT L 046 19.2.1991, lk 19)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
M1	KOMISJONI OTSUS, 94/164/EÜ 18. veebruar 1994,	L 74	42	17.3.1994
►M2	KOMISJONI OTSUS, 94/953/EÜ 20. detsember 1994,	L 371	14	31.12.1994
M3	KOMISJONI OTSUS, 2001/298/EÜ 30. märts 2001,	L 102	63	12.4.2001
►M4	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2001/10/EÜ, 22. mai 2001,	L 147	41	31.5.2001
M5	KOMISJONI OTSUS, 2002/261/EÜ 25. märts 2002,	L 91	31	6.4.2002
►M6	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 806/2003, 14. aprill 2003,	L 122	1	16.5.2003
►M7	NÕUKOGU DIREKTIIV 2003/50/EÜ, 11. juuni 2003,	L 169	51	8.7.2003
M8	KOMISJONI OTSUS, 2003/708/EÜ 7. oktoober 2003,	L 258	11	10.10.2003
M9	KOMISJONI OTSUS, 2004/554/EÜ 9. juuli 2004,	L 248	1	22.7.2004
M10	KOMISJONI OTSUS, 2005/932/EÜ 21. detsember 2005,	L 340	68	23.12.2005
►M11	NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/104/EÜ, 20. november 2006,	L 363	352	20.12.2006
►M12	NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/73/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 15. juuli 2008,	L 219	40	14.8.2008
►M13	NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/20/EL, 13. mai 2013,	L 158	234	10.6.2013
M14	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 2013/445/EL 29. august 2013,	L 233	48	31.8.2013
M15	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS, 2013/784/EL 18. detsember 2013,	L 346	75	20.12.2013
►M16	KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2016/2002, EMPs kohaldatav tekst 8. november 2016,	L 308	29	16.11.2016

Muudetud:

►A1

AKT Austria Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (94/C 241/08)

C 241

29.8.1994

Parandatud:

C1	Parandus, ELT L 168, 7.6.2014, lk 123 (2013/784/EL)

▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV,

28. jaanuar 1991,

loomatervishoiu kohta ühendusesiseses lamba- ja kitsekaubanduses

(91/68/EMÜ)

Artikkel 1

Käesolev direktiiv määrab kindlaks loomatervishoiu nõuded, millega reguleeritakse ühendusesisest lamba- ja kitsekaubandust.

▼M7

Artikkel 2

a) Võimaluse korral kohaldatakse direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 2 ja 19. novembri 1991. aasta direktiivi 91/628/EMÜ (mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal ja millega muudetakse direktiive 90/425/EMÜ ja 91/496/EMÜ ( 1 )) artiklis 2 esitatud määratlusi.

b) Lisaks sellele kohaldatakse käesolevas direktiivis järgmiseid määratlusi:

1) tapalambad ja -kitsed – lambad ja kitsed, keda kavatsetakse tapmiseks otse või heakskiidetud kogumiskeskuse kaudu tappamajja viia;

2) aretuslambad ja -kitsed – kõik, välja arvatud punktides 1 ja 3 mainitud lambad ja kitsed, keda kavatsetakse otse või mingi heakskiidetud kogumiskeskuse kaudu sihtkohta viia;

3) nuumlambad ja -kitsed – kõik, välja arvatud punktides 1 ja 2 mainitud lambad ja kitsed, keda kavatsetakse otse või mingi heakskiidetud kogumiskeskuse kaudu sihtkohta viia;

4) ametlikult brutselloosivaba lamba- ja kitsekasvatusettevõte – ettevõte, mis vastab A lisa 1. peatüki I jaotises sätestatud tingimustele;

5) brutselloosivaba lamba- ja kitsekasvatusettevõte – ettevõte, mis vastab A lisa 2. peatükis sätestatud tingimustele;

6) teatamiskohustuslik loomataud – B lisa I jaotises loetletud haigus;

7) riiklik veterinaararst – liikmesriigi pädeva keskasutuse poolt ametisse nimetatud veterinaararst;

8) päritoluettevõte – ettevõte, kus lambaid ja kitsi on peetud pidevalt käesoleva direktiivi nõuetele vastavalt ja kus säilitatakse andmed loomade päritolu kohta, mida pädevad asutused võivad kontrollida;

9) kogumiskeskus – kogumiskeskus või turg, kus erinevatest ettevõtetest pärit lambad ja kitsed pannakse riikliku veterinaararsti järelevalve all kokku loomade riigisiseseks liikumiseks mõeldud partiideks;

10) heakskiidetud kogumiskeskus – koht, kus erinevatest ettevõtetest pärit lambad ja kitsed kogutakse kokku ühendusesiseseks kaubanduseks mõeldud partiideks;

11) vahendaja – füüsiline või juriidiline isik, kes ostab ja müüb otse või kellegi kaudu loomi kaubanduslikul eesmärgil ja kes müüb hiljemalt 29 päeva jooksul pärast loomade ostmist need edasi või paigutab need kohast, kuhu loomad algselt saabusid, ümber teistesse temale mittekuuluvatesse ruumidesse või otse tapamajja;

12) heakskiidetud vahendaja tööruumid – pädeva asutuse poolt heaks kiidetud punktis 11 määratletud vahendaja tööruumid, kus erinevatest ettevõtetest pärit lambad ja kitsed kogutakse kokku partiideks, mis on ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks;

13) veoettevõtja – direktiivi 91/628/EMÜ artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik;

14) piirkond – liikmesriigi territooriumi osa, mille pindala on vähemalt 2 000 km2 ja mida kontrollivad pädevad asutused ning mis hõlmab vähemalt ühte järgmistest halduspiirkondadest:

— Belgia:	province/provincie
— Saksamaa:	Regierungsbezirk
— Taani:	amt või island
— Prantsusmaa:	département
— Itaalia:	provincia
— Luksemburg	–
— Madalmaad:	RVV-kring
— Ühendkuningriik:
Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa:	county
Šotimaa:	district või island area
— Iirimaa:	county
— Kreeka:	νομός
— Hispaania:	provincia
— Portugal:
mandriosa:	distrito
muud Portugali territooriumi osad:	região autónoma
— Austria:	Bezirk
— Rootsi:	län
— Soome:	lääni/län.
▼M11
— Bulgaaria:	област
— Rumeenia:	județ.
▼M13
— Horvaatia:	županija.

▼M7

Artikkel 3

1. Tapalammaste ja -kitsedega võib kaubelda ainult juhul, kui nad vastavad artiklites 4, 4a, 4b ja 4c sätestatud tingimustele.

2. Nuumlammaste ja -kitsedega võib kaubelda ainult juhul, kui nad vastavad artiklites 4, 4a, 4b ja 5 sätestatud tingimustele, ilma et see piiraks mingite artiklites 7 ja 8 nõutavate võimalike lisagarantiide kohaldamist.

3. Aretuslammaste ja -kitsedega võib kaubelda ainult juhul, kui nad vastavad artiklites 4, 4a, 4b, 5 ja 6 esitatud tingimustele, ilma et see piiraks mingite artiklites 7 ja 8 nõutavate võimalike lisagarantiide kohaldamist.

4. Erandina lõigete 2 ja 3 sätetest, võivad sihtkohaks oleva liikmesriigi pädevad asutused siiski lubada üldisi või piiratud ulatusega kitsendusi ühenduse sisepiiride läheduses üksnes ajutiselt karjatatavate aretus- ja nuumlammaste ning -kitsede liikumise suhtes. Kitsendusi kehtestavad liikmesriigid informeerivad komisjoni kitsenduste sisust.

5. Käesoleva direktiiviga hõlmatud lambad ja kitsed ei tohi pärast päritoluettevõttest lahkumist ja sihtkohta saabumist puutuda kokku muude kui samaväärse tervisliku seisundiga sõralistega.

Artikkel 4

1. Liikmesriigid tagavad, et lambad ja kitsed:

a) identifitseeritakse ja registreeritakse kooskõlas ühenduse õigusaktidega;

b) kontrollitakse riikliku veterinaararsti poolt 24 tundi enne loomade pealelaadimist ning neil ei esine haiguse kliinilisi tunnuseid;

c) ei ole pärit ettevõttest, mis on tervishoiuga seotud põhjustel kuulutatud keelualuseks, ega ole sellistest ettevõtetest pärit loomadega kokkupuutes olnud; pärast seda, kui viimane punktides i, ii või iii osutatud haigust põdev või haiguskahtlusega loom tapetakse ja/või selline loom kõrvaldatakse, kestab selline keeld vähemalt:

i) 42 päeva brutselloosi korral,

ii) 30 päeva marutaudi korral,

iii) 15 päeva siberi katku korral;

d) ei ole pärit ettevõttest, mis asub piirkonnas, mis on tervishoiuga seotud põhjustel kuulutatud keelualuseks või mille suhtes on kooskõlas ühenduse ja/või siseriiklike õigusaktidega sätestatud piirang, ega olnud kokkupuutes sellisest ettevõttest pärit loomadega;

e) ei ole hõlmatud suu- ja sõrataudi käsitlevate ühenduse õigusaktidele vastavate veterinaarpiirangutega, mis on kehtestatud seoses suu- ja sõrataudiga, ning neid ei ole suu- ja sõrataudi vastu vaktsineeritud.

2. Liikmesriigid tagavad, et ei kaubeldaks loomadega:

a) keda võib olla vaja tappa selliste haiguste likvideerimise riikliku programmi alusel, mida ei käsitleta direktiivi 90/425/EMÜ C lisas ega ka käesoleva direktiivi B lisa 1. peatükis;

b) keda ei saa tervishoiu või loomade tervishoiuga seotud põhjustel, mis on esitatud asutamislepingu artiklis 30, nende enda territooriumil turustada.

3. Liikmesriigid tagavad, et lambad ja kitsed:

a) on sündinud ja sünnist peale kasvanud ühenduses; või

b) on kooskõlas ühenduse seadusandlusega imporditud kolmandast riigist.

▼M7

Artikkel 4a

1. Liikmesriigid tagavad, et tapa-, aretus- ja nuumlambaid ja -kitsi ei saadeta teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui loomad:

a) on päritoluettevõttes olnud järjest vähemalt 30 päeva või sünnist peale juhul, kui loomad on nooremad kui 30 päeva;

b) ei ole pärit ettevõttest, kuhu on 21 päeva enne lähetamist viidud lambaid või kitsi;

c) ei ole pärit ettevõttest, kuhu on 30 päeva enne lähetamist toodud kolmandast riigist imporditud sõralisi.

2. Erandina lõike 1 punktidest b ja c võivad liikmesriigid lubada lammaste ja kitsede saatmist teise liikmesriiki juhul, kui lõike 1 punktides b ja c osutatud loomad on olnud täielikult teistest ettevõtte loomadest eraldatud.

Artikkel 4b

1. Liikmesriigid tagavad, et lõigetes 2–6 sätestatud tingimusi kohaldatakse lammaste ja kitsede ühendusesisese kaubanduse suhtes.

2. Loomad ei tohi enne seda, kui nad viimast korda sertifitseeriti müümiseks teises liikmesriigis asuvas lõppsihtkohas, mis on märgitud veterinaartõendisse, olla rohkem kui kuus päeva väljaspool päritoluettevõtet.

Ilma et see piiraks artikli 9 lõike 1 kohaldamist, tuleks mereveo korral seda kuuepäevast tähtaega pikendada meresõidu pikkuse võrra.

3. Pärast päritoluettevõttest lahkumist tuleb loomad saata otse teise liikmesriigi sihtkohta.

4. Erandina lõikest 3 võivad lambad ja kitsed pärast päritoluettevõttest lahkumist ja enne teise liikmesriigi sihtkohta saabumist läbida transiidi korras ainult ühte päritoluliikmesriigis asuvat heakskiidetud kogumiskeskust.

Tapalammaste ja -kitsede puhul võib heakskiidetud kogumiskeskuse asendada päritoluliikmesriigis asuva heakskiidetud vahendaja ruumidega.

5. Tapaloomad, mis on sihtliikmesriiki saabumisel viidud tapamajja, tuleb tappa nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul pärast saabumist.

6. Ilma, et see piiraks artikli 3 lõike 5 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et käesoleva direktiiviga hõlmatud loomad ei ohusta pärast päritoluettevõttest lahkumist ja enne sihtkohta saabumist nende lammaste ja kitsede tervislikku seisundit, kes ei ole ette nähtud ühendusesiseseks kaubanduseks.

Artikkel 4c

1. Erandina artikli 4a lõike 1 punktist a võib tapalammaste ja -kitsedega kaubelda pärast seda, kui nad on vähemalt 21 päeva püsivalt päritoluettevõttes viibinud.

2. Erandina artikli 4a lõike 1 punktist b ja ilma et see piiraks lõike 1 ja artikli 4b lõike 2 sätete kohaldamist, võib tapalambaid ja -kitsi viia välja päritoluettevõttest, kuhu on lambaid ja kitsi toodud 21 päeva enne lähetamist, juhul, kui nad veetakse otse teises liikmesriigis asuvasse tapamajja koheseks tapmiseks, ilma et kõnealuseid loomi transporditaks kogumiskeskuse või kooskõlas direktiiviga 91/628/EMÜ loodud peatuspaiga kaudu.

3. Erandina artikli 4b lõigetest 3 ja 4 ja ilma et see piiraks artikli 4b lõike 2 sätete kohaldamist, võib tapalambaid ja -kitsi viia pärast päritoluettevõttest lahkumist läbi veel ühe kogumiskeskuse, juhul kui on täidetud järgmised alternatiivsed tingimused:

a) loomad peavad enne päritoluliikmesriigis asuva ja artikli 4b lõikes 4 osutatud heakskiidetud kogumiskeskuse läbimist vastama järgmistele tingimusele:

i) pärast päritoluettevõttest lahkumist läbivad loomad ainult ühe riikliku veterinaararsti järelevalve all oleva kogumiskeskuse, mis võtab vastu ainult samasuguse tervisliku seisundiga loomi,

ii) ilma et see piiraks lammaste ja kitsede identifitseerimist käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamist, tuleb päritoluettevõtte kindlakstegemise võimaldamiseks loomad hiljemalt selles kogumiskeskuses individuaalselt identifitseerida, ja

iii) kogumiskeskusest veetakse loomad, millega on kaasas riikliku veterinaararsti dokument, artikli 4b lõikes 4 osutatud heakskiidetud kogumiskeskusesse, kus nad sertifitseeritakse ja kust nad seejärel saadetakse otse sihtliikmesriigi tapamajja;

või

b) loomad võivad enne seda, kui nad saadetakse järgmiste tingimuste alusel sihtliikmesriigi tapamajja, läbida pärast päritoluliikmesriigist väljaviimist ainult ühte heakskiidetud kogumiskeskust:

i) heakskiidetud kogumiskeskus asub sihtliikmesriigis, kus loomad tuleb riikliku veterinaararsti järelevalve all viia otse tapamajja, kus nad tuleb viie päeva jooksul pärast heakskiidetud kogumiskeskusesse saabumist tappa, või

ii) heakskiidetud kogumiskeskus asub ühes transiitliikmesriigis, kust loomad saadetakse otse sihtliikmesriigi tapamajja, mis on märgitud kooskõlas artikli 9 lõikega 6 väljastatud veterinaartõendisse.

▼B

Artikkel 5

Ilma et see piiraks lisagarantiide kohaldamist, mida võidakse nõuda vastavalt artiklitele 7 ja 8, peavad aretus- ja nuumlambad ning -kitsed lisaks artiklis 4 esitatud tingimustele vastama selleks, et olla võetud ametlikult brutselloosivabasse või brutselloosivabasse lamba- ja kitsemajandisse, ka vastavalt A lisa peatükis 1. D või peatükis 2. D toodud nõuetele.

Artikkel 6

Ilma et see piiraks lisagarantiide kohaldamist, mida võidakse nõuda vastavalt artiklitele 7 ja 8, peavad aretusloomad vastama ka järgmistele nõuetele:

a) nad peavad olema omandatud sellisest majandist ja tohivad olla kontaktis olnud ainult sellisest majandist pärit loomadega,

i) kus ei ole kliiniliselt diagnoositud järgmisi haigusi:

— viimase kuue kuu jooksul lammaste nakkavat agalaktiat (Mycoplasma agalactiae) või kitsede nakkavat agalaktiat (Mycoplasma agalactiae, M. capricolum, M. Mycoides susp mycoides„suur koloonia”),

— viimase 12 kuu jooksul paratuberkuloosi või juustjat lümfadeniiti,

— viimase kolme aasta jooksul pulmonaarset adenomatoosi, Maedi Visnat või kitsede viirusartriiti/-entsefaliiti. Seda ajavahemikku võib siiski lühendada 12 kuuni, kui Maedi Visnast või kitsede viirusartriidist/-entsefaliidist nakatunud loomad on tapetud ja ülejäänud loomade puhul on artiklis 15 esitatud protseduuri kohaselt tunnustatud kahe testi tulemus olnud negatiivne,

või mis teiste haiguste puhul kehtivate nõuete kohaldamist piiramata annab ühe või mitme eespool mainitud haiguse jaoks artiklite 7 ja 8 kohaselt heaks kiidetud programmi raames tervisegarantiid, mis on võrdväärsed nimetatud haiguse või haiguste puhul nõutavatega;

ii) kus tervisetõendite väljaandmise eest vastutav ametlik veterinaararst ei ole täheldanud mitte mingeid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et seal on alapunkti i nõuded täitmata;

iii) mille omanik kinnitab, et ta ei ole ühestki sellisest faktist teadlik ning peale selle esitab kirjaliku kinnituse, et ühendusesiseseks kaubanduseks mõeldud loom või loomad vastavad alapunktis i toodud kriteeriumidele;

▼M4 —————

▼B

c) pidades silmas nakkavat epidüdimiiti (B. ovis), peavad aretusjäärad:

— pärinema majandist, kus eelneva 12 kuu jooksul ei ole diagnoositud ühtegi nakkava epidüdimiidi (B. ovis) juhtu,

— olema olnud selles majandis 60 päeva enne ärasaatmist,

— olema 30 päeva enne ärasaatmist vastavalt D lisale läbi teinud seroloogilise testi, mille tulemus on negatiivne, või vastama artiklis 15 kirjeldatud protseduuri raames nõutud samaväärsetele tervishoiugarantiidele;

d) tõend, mis vastab E lisa III näidisele, kinnitab, et kõnealused nõuded on täidetud.

Artikkel 7

1. Liikmesriik, millel on olemas kogu tema territooriumi või selle osa hõlmav kohustuslik või vabatahtlik riiklik kontrolli- või jälgimisprogramm mõne ►M4 B lisa III jaos osutatud ◄ nakkushaiguse suhtes, võib esitada komisjonile nimetatud programmi, kus oleksid peajoontes määratletud:

— haiguse levik selles liikmesriigis,

— programmi algatamise põhjus, arvestades haiguse tõsidust ja programmi eeldatavat kasu tema maksumusega võrreldes,

— geograafiline piirkond, kus programmi hakatakse rakendama,

— majanditele antava staatuse erinevad kategooriad ning standardid, mis igas kategoorias tuleb saavutada, ja kasutatavad testimismenetlused,

— programmi jälgimismenetlused,

— võetavad meetmed, kui majand kaotab mingil põhjusel oma staatuse,

— võetavad meetmed, kui programmi tingimustele vastavalt tehtud testide tulemused on positiivsed.

2. Komisjon vaatab läbi liikmesriikide esitatud programmid. Lõikes 1 nimetatud programmid võidakse vastavalt artiklis 15 toodud protseduurile kooskõlas lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega heaks kiita. Sama protseduuri järgi määratakse samaaegselt või hiljemalt kolm kuud pärast programmide kinnitamist kindlaks võimalikud ühendusesiseses kaubanduses nõutavad üldised või piiratud lisagarantiid. Need garantiid ei tohi ületada liikmesriigis rakendatavaid garantiisid.

3. Liikmesriikide esitatud programme võib muuta või täiendada vastavalt artiklis 15 kirjeldatud protseduurile. Muudatusi või täiendusi juba kinnitatud programmides või vastavalt lõikele 2 kindlaks määratud garantiides võib heaks kiita sama protseduuri järgi.

4. Ühendus võtab osa käesoleva artikliga kooskõlas heaks kiidetud programmide finantseerimisest, mis on sätestatud veterinaariaalaseid kulutusi käsitleva nõukogu 26. juuni 1990. a otsuses 90/424/EMÜ ( 2 ) artiklis 24 nimetatud haiguste korral ja tingimustel.

Artikkel 8

1. Kui liikmesriik leiab, et tema territoorium või osa sellest on vaba ühest ►M4 B lisa III jaos loetletud ◄ haigusest, millele lambad ja kitsed on vastuvõtlikud, esitab ta komisjonile selle seisukoha põhjendused, kus on eraldi märgitud:

— haiguse olemus ning esinemine ja kulg tema territooriumil,

— vaatluste tulemused, mis põhinevad seroloogilistel, mikrobioloogilistel, patoloogilistel või epidemioloogilistel uuringutel ning asjaolul, et haiguse puhkemisest tuleb teatada pädevatele asutustele,

— ajavahemik, mille jooksul vaatlusi tehti,

— vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul vaktsineerimine selle haiguse vastu on olnud keelatud, ja keelamise geograafiline piirkond,

— haiguse puudumise kindlakstegemise kord.

2. Komisjon vaatab läbi liikmesriikide esitatud põhjendused. Nii üldised kui piiratud lisagarantiid, mida võidakse nõuda ühendusesiseses kaubanduses, määratakse kindlaks vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile. Need garantiid ei tohi ületada liikmesriigis rakendatavaid garantiisid. Kui põhjendused esitatakse enne 1. jaanuari 1992, võetakse otsused lisagarantiide kohta vastu enne 1. juulit 1992.

3. Kõnesolev liikmesriik teatab komisjonile igast lõikes 1 nimetatud haigusega seotud muudatusest oma põhjendustes. Lõike 2 kohaselt määratletud garantiisid võib säärase teate saamise korral vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile täiendada või tühistada.

▼A1

4. Komisjon vaatab võimalikult kiiresti läbi Rootsi esitatud argumendid seoses lammaste paratuberkuloosi ja lammaste kontagioosse agalaktiaga. Pärast seda läbivaatamist võidakse kohaldada lõike 2 sätteid, kui see on õigustatud. Lõikega 2 ette nähtud asjakohased otsused võetakse vastu nii kiiresti kui võimalik. Kuni nende otsuste tegemiseni võib Rootsi ühe aasta jooksul alates ühinemislepingu jõustumisest kohaldada eespool osutatud haiguste suhtes oma siseriiklikke eeskirju, mis olid jõus enne kõnealust kuupäeva. Vajaduse korral võidakse seda ühe aasta pikkust aega pikendada vastavalt artiklis 15 sätestatud korrale.

▼M7

Artikkel 8a

1. Liikmesriigid tagavad, et pädeva asutuse heakskiidu saamiseks peavad kogumiskeskused vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a) nad peavad olema riikliku veterinaararsti järelevalve all, kes tagab eelkõige artikli 3 lõike 5 sätete järgimise;

b) nad peavad asuma piirkonnas, mille suhtes ei kehti keeldu ega piiranguid vastavalt asjakohastele ühenduse ja/või siseriiklikele õigusaktidele;

c) nad peavad olema enne iga kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt riikliku veterinaararsti nõuetele;

d) loomade vastuvõtmise mahtu arvesse võttes peavad kogumiskeskusel olemas olema järgmised:

— ainult sellisel eesmärgil kasutatavad rajatised juhul, kui neid kasutatakse kogumiskeskusena,

— vajalikud ruumid peale- ja mahalaadimiseks ning standarditele vastavad sobivad laudad, samuti nende jootmiseks, söötmiseks ja nende käsitlemiseks vajalikud ruumid; neid ruume peab olema lihtne puhastada ja identifitseerida,

— asjakohased ruumid kontrollimiste läbiviimiseks,

— asjakohased isolatsiooniruumid,

— asjakohased seadmed ruumide ja veoautode puhastamiseks ja desinfitseerimiseks,

— asjakohased ruumid sööda, allapanu ja sõnniku jaoks,

— asjakohane süsteem heitvee kogumise jaoks,

— ametiruumid riikliku veterinaararsti jaoks;

e) kogumiskeskused tohivad vastu võtta ainult loomi, kes on identifitseeritud kooskõlas ühenduse seadusandlusega ja vastavad käesolevas direktiivis asjaomase loomakategooria jaoks sätestatud loomatervishoiu nõuetele. Selleks peab keskuse omanik või keskuse eest vastutav isik loomade vastuvõtmisel tagama, et loomadega on kaasas vastavate loomaliikide ja -kategooriate osas nõutavad veterinaardokumendid või vastavad tõendid;

f) kogumiskeskused läbivad pädeva asutuse korrapärase kontrolli selleks, et teha kindlaks, kas heakskiidu tingimused on jätkuvalt täidetud.

2. Kogumiskeskuse omanik või selle eest vastutav isik peab loomade saatedokumentide või nende identifitseerimisnumbrite või -märkide põhjal märkima registrisse või andmebaasi ning säilitama nendes vähemalt kolm aastat järgmist teavet:

— lammaste ja kitsede omaniku nimi, nende päritolu, nende saabumise ja väljaviimise kuupäev, nende arv ja identifitseerimisandmed või kogumiskeskusesse saabuvate loomade päritoluettevõtte registreerimisnumber, ning vajaduse korral selle kogumiskeskuse loa- või registreerimisnumber, mida loomad on enne keskusesse saabumist läbinud, ning nende kavandatav sihtkoht,

— veoettevõtja registreerimisnumber ja loomi vedava või kogumiskeskusest toova veoauto registrinumber.

▼M12

3. Pädev asutus väljastab igale heakskiidetud kogumiskeskusele loanumbri. Kõnealune luba võib piirduda ühe või mitme käesoleva direktiiviga hõlmatud liigi, aretus- või nuumloomade või tapaloomadega.

Pädev asutus koostab nimekirja heakskiidetud kogumiskeskustest ja nende kordumatutest loanumbritest, ajakohastab seda ning teeb nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

▼M7

4. Pädev asutus võib loa peatada või tühistada juhul, kui seoses tervishoiualaste piirangutega ei täideta käesoleva artikli või teiste käesoleva direktiivi või teiste direktiivide asjaomaseid sätteid. Loa võib ennistada, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et kogumiskeskus vastab kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

5. Pädev asutus tagab, et töötamise ajal on kogumiskeskustes kõikide kohustuste täitmiseks piisav arv heakskiidetud veterinaararste.

6. Kõik käesoleva artikli ühetaoliseks kohaldamiseks vajalikud üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

▼M7

Artikkel 8b

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik vahendajad registreeritakse, ja et ühendusesisese kaubanduse puhul peab pädev asutus vahendajad heaks kiitma ning väljastama neile loanumbri, samuti peavad heakskiidetud vahendajad vastama vähemalt järgmistele tingimustele:

a) vahendajad tohivad kaubelda ainult nende loomadega, mis on identifitseeritud ja on pärit ettevõtetest, mis vastavad artiklis 3 sätestatud tingimustele. Selleks peab vahendaja tagama, et loomad on nõuetekohaselt identifitseeritud ja nendega on kaasas käesolevale direktiivile vastavad veterinaartõendid;

b) vahendaja peab loomadega kaasas oleva dokumendi või loomade identifitseerimisnumbri või -märgi põhjal pidama registrit või andmebaasi ning säilitama vähemalt kolm aastat järgmist teavet:

— omaniku nimi, loomade päritolu, nende ostmise kuupäev, nende kategooria, lammaste ja kitsede arv ja identifitseerimisandmed või ostetud loomade osas päritoluettevõtte registreerimisnumber, vajaduse korral selle kogumiskeskuse loa- või registreerimisnumber, mida loomad on enne seda läbinud, ning nende kavandatav sihtkoht,

— veoettevõtja registreerimisnumber ja/või loomi vedava või kogumiskeskusest toova veoauto registrinumber,

— ostja nimi ja aadress ning looma sihtkoht,

— koopiad teekonnaplaanidest ja/või veterinaartõendite järjekorranumbritest;

c) kui vahendaja hoiab loomi oma ruumides, peab ta tagama, et:

— loomade eest vastutavad töötajad saavad spetsiaalset koolitust käesoleva direktiivi nõuete kohaldamiseks ja loomadele hoolitsuse ja heaolu kindlustamiseks,

— riiklik veterinaararst viib loomadel korrapäraselt läbi vajalikke kontrollimisi ja teste ning et haiguse leviku vältimiseks võetakse kõik vajalikud meetmed.

2. Liikmesriigid tagavad, et kõik vahendaja poolt tööga seoses kasutatavad ruumid on registreeritud ja pädev astus annab nendele loanumbri ning need vastavad vähemalt järgmistele tingimustele:

a) ruumid peavad olema riikliku veterinaararsti järelevalve all;

b) nad peavad asuma piirkonnas, mille suhtes ei kehti keeldu ega piiranguid vastavalt asjakohastele ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele;

c) neil peavad olema:

— asjakohased, piisavalt suured ruumid, ja eelkõige kontrollimise ja isoleerimise ruumid selleks, et loomi oleks nakkushaiguse puhkemise korral võimalik isoleerida,

— vajalikud ruumid mahalaadimiseks ning vajaduse korral standarditele vastavad sobivad laudad, samuti nende jootmiseks, söötmiseks ja nende käsitlemiseks vajalikud ruumid; neid ruume peab olema lihtne puhastada ja identifitseerida,

— asjakohased ruumid allapanu ja sõnniku vastuvõtmise jaoks,

— asjakohane süsteem heitvee kogumise jaoks;

c) nad peavad olema enne iga kasutamist puhastatud ja desinfitseeritud vastavalt riikliku veterinaararsti nõuetele.

3. Pädev asutus võib loa peatada või tühistada juhul, kui seoses tervishoiualaste piirangutega ei täideta käesoleva artikli või teiste käesoleva direktiivi või teiste direktiivide asjaomaseid sätteid. Loa võib ennistada, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et vahendaja vastab kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele sätetele.

4. Pädev asutus peab käesoleva artikli tingimuste täitmise tagamiseks läbi viima korrapäraseid kontrollimisi.

▼M12

5. Liikmesriigid koostavad nimekirja heakskiidetud vahendajatest ja vahendajate poolt seoses nende äritegevusega kasutatavatest registreeritud ruumidest ja nende loanumbritest, ajakohastavad seda ning teevad nimekirja teistele liikmesriikidele ja üldsusele kättesaadavaks.

Käesoleva lõike ühetaolise kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

▼M7

Artikkel 8c

1. Liikmesriigid tagavad, et direktiivi 91/628/EMÜ artiklis 5 osutatud veoettevõtjad vastavad järgmistele lisatingimustele:

a) loomade vedamisel peavad nad kasutama transpordivahendeid:

— mis on ehitatud selliselt, et loomade fekaalid, allapanu või loomatoit ei kukuks sõidukist välja,

— mida puhastatakse ja desinfitseeritakse kohe pärast loomade vedu, või et selliste toodete vedu, mis võib loomade tervishoidu mõjutada ning vajaduse korral enne loomade pealelaadimist kasutades selleks desinfektsioonivahendeid, mille kasutamine on ametlikult pädeva asutuse poolt lubatud;

b) neil peavad olema vajalikud puhastus- ja desinfitseerimisseadmed, mis on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud, sealhulgas rajatised allapanu ja sõnniku hoidmiseks, või nad peavad esitama tõendid selle kohta, et neid toiminguid viib läbi pädeva asutuse poolt heakskiidetud kolmas isik.

2. Veoettevõtja peab tagama, et loomade vedamisel kasutatavate sõidukite kohta peetakse registrit, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet ja mida säilitatakse vähemalt kolm aastat:

i) loomade pealevõtmise koht ja kuupäev, selle ettevõtte või kogumiskeskuse nimi või ärinimi ja aadress, kust loomad peale laaditakse,

ii) tarnekohad ja -kuupäevad, kaubasaajate nimi (nimed) või ärinimi ja aadress,

iii) veetavate loomade liik ja arv,

iv) desinfitseerimise kuupäev ja koht,

v) saatedokumentide üksikasjad, arv jne.

3. Veoettevõtjad tagavad, et partii või loomad ei puutu pärast ettevõttest või kogumiskeskusest lahkumist ja enne sihtkohta saabumist kokku madalama tervisliku seisundiga loomadega.

4. Liikmesriigid tagavad, et veoettevõtjad esitavad kirjaliku kohustuse, eelkõige selle kohta, et:

— võetakse kõik käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud meetmed, eelkõige käesoleva artikli sätted, mis on seotud dokumentide, mis peavad loomadega kaasas olema,

— loomade vedu usaldatakse nende töötajate hooleks, kellel on selleks vajalikud võimed, ametialane pädevus ja teadmised.

5. Kui käesoleva artikli sätteid ei järgita, kohaldatakse direktiivi 91/628/EMÜ artikli 18 sätteid.

▼M7

Artikkel 9

1. Lammastel ja kitsedel peavad sihtkohta vedamisel olema kaasas veterinaartõendid, mis vastavad vastavalt vajadusele kas E lisa I, II või III näidisele. Veterinaartõend koosneb ühest lehest või juhul, kui on vaja rohkem kui ühte lehte, koosneb selliselt, et lehed moodustavad jagamatu ja seerianumbriga varustatud ühtse terviku. Veterinaartõend koostatakse tervishoiukontrolli läbiviimise päeval vähemalt ühes sihtriigi ametlikus keeles. Tõend kehtib 10 päeva alates tervishoiukontrolli kuupäevast.

2. Loomapartii osas veterinaartõendi väljastamiseks läbiviidav tervishoiukontroll, mis hõlmab ka lisatagatisi, viiakse läbi päritoluettevõttes või heakskiidetud kogumiskeskuses või tapaloomade puhul heakskiidetud vahendaja tööruumides. Selleks tagab pädev asutus, et veterinaartõend väljastatakse riikliku veterinaararsti poolt pärast seda, kui ta on läbi viinud käesoleva direktiiviga sätestatud uurimise, kontrollkäigu ja kontrolli.

3. Loomade saabumisel kogumiskeskusesse viib riiklik veterinaararst läbi kõik vajalikud kontrollimised.

4. Nende päritoluliikmesriigi heakskiidetud kogumiskeskusest teise liikmesriiki saadetud nuum- ja aretuslammaste ja -kitsede osas võib lõikes 1 osutatud veterinaartõendi, mis vastab vastavalt vajadusele kas E lisa II või III näidisele, väljastada ainult lõikes 3 sätestatud kontrollimiste ja sellise ametliku dokumendi põhjal, mille on täitnud päritoluettevõtte eest vastutav riiklik veterinaararst.

5. Nende päritoluliikmesriigi heakskiidetud kogumiskeskusest või heakskiidetud vahendaja tööruumidest teise liikmesriiki saadetud nuum- ja aretuslammaste ja -kitsede osas võib lõikes 1 osutatud veterinaartõendi, mis vastab E lisa I näidisele, väljastada ainult lõikes 3 sätestatud kontrollimiste ja sellise ametliku dokumendi põhjal, mille on täitnud päritoluettevõtte või artikli 4c lõike 3 punkti a alapunktis ii osutatud kogumiskeskuse eest vastutav riiklik veterinaararst.

6. Tapalammaste ja -kitsede puhul, mis läbivad kooskõlas artikli 4c lõike 3 punkti b alapunktiga ii heakskiidetud kogumiskeskust, esitab transiitliikmesriigi heakskiidetud kogumiskeskuse eest vastutav riiklik veterinaararst sihtliikmesriigile tõendi, väljastades selleks teise veterinaartõendi, mis vastab E lisa I näidisele, ning märkides sellesse veterinaartõendi originaalis nõutud andmed ja lisades sellele originaali ametlikult kinnitatud koopia. Sellisel ei tohi veterinaartõendite kehtivusaeg kokku ületada lõikes 1 sätestatud kehtivusaega.

7. Riiklik veterinaararst, kes väljastab E lisa I, II või III näidisele vastava veterinaartõendi ühendusesiseseks kaubanduseks, tagab loomade liikumise registreerimise ANIMO-süsteemi tõendi väljastamise päeval.

▼B

Artikkel 10

1. Direktiivis 90/425/EMÜ sätestatud norme kohaldatakse eriti päritoluliikmesriigis tehtavate kontrollimiste, sihtkohaliikmesriigis tehtavate kontrollimiste korralduse ning järel- ja kaitsemeetmete puhul.

2. Direktiivi 90/425/EMÜ A lisa I alapeatükki on lisatud järgmine viide:

“Nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiiv 91/68/EMÜ loomatervishoiu kohta ühendusesisesel lammaste ja kitsedega kauplemisel,

EÜT L 46, 19.2.1991, lk 19.”

3. Direktiivi 90/425/EMÜ B lisa punkti A esimene taane on kustutatud.

Artikkel 11

1. Komisjoni veterinaariaeksperdid võivad niivõrd, kuivõrd on vaja käesoleva direktiivi ühtse kohaldamise huvides, ja koostöös liikmesriigi pädevate asutustega toimetada kohapealseid inspekteerimisi. Liikmesriik, mille territooriumil inspekteerimine toimub, tagab ekspertidele nende ülesande täitmisel kogu vajaliku abi. Sellise inspekteerimise tulemustest informeerib komisjon kõiki liikmesriike.

2. Käesoleva artikli kohaldamise üldine kord võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 ettenähtud protseduuriga.

Käesolevas artiklis kirjeldatud inspekteerimiste suhtes kohaldatavad normid sätestatakse vastavalt samale menetlusele.

Artikkel 12

Liikmesriigid, kes rakendavad alternatiivset kontrollsüsteemi, mis tagab artiklis 5 ning artikli 6 lõigetes a ja c sätestatud garantiidega võrdväärsed garantiid kitsede ja lammaste liikumise üle nende territooriumil, võivad teha artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud inspekteerimise ja artiklis 9 toodud tõendi koostamise kohustuse suhtes teineteisele erandeid. Sellest teatavad nad komisjonile.

▼M7 —————

▼M7

Artikkel 14

1. Nõukogu muudab A lisa, tehes otsuse komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega.

2. B, C, D ja E lisasid muudetakse artikli 15 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Käesoleva direktiivi rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 15 lõikes 2 osutatud korras.

▼M6

Artikkel 15

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 3 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile artikleid 5 ja 7., kohaldatakse1999/468/EÜ ( 4 ) otsuse.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

▼M7 —————

▼B

Artikkel 17

1. Liikmesriigid jõustavad õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud järgimaks:

i) käesoleva direktiivi artikleid 7 ja 8 kahe kuu jooksul pärast direktiivi teatavakstegemist, arvestades, et vastavad siseriiklikud õigusnormid kehtivad kuni programmide heakskiitmiseni ja programmide puudumise korral kuupäevani, millele on viidatud alapunktis;

ii) käesoleva direktiivi teisi sätteid mitte hiljem kui 31. detsembril 1992.

2. Kui liikmesriigid kõnealused meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

A LISA

1. PEATÜKK

I. Ametlikult brutselloosivabad (B. melitensis) lamba- või kitsemajandid

A. Staatuse andmine

Ametlikult brutselloosivaba (B. melitensis) lamba- või kitsemajand tähendab:

1. majandit,

a) kus kõik brutselloosile (B. melitensis) vastuvõtlikud loomad on olnud vabad kliinilistest või mis tahes muudest brutselloositunnustest vähemalt 12 kuud;

b) kus ei ole brutselloosi (B. melitensis) vastu vaktsineeritud kitsi ega lambaid, v.a need, keda on vaktsineeritud vähemalt kaks aastat tagasi vaktsiiniga Rev 1 või mis tahes teise käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri raames heaks kiidetud vaktsiiniga;

c) kus kõikidele majandis olevatele üle kuue kuu vanustele lammastele ja kitsedele on kuuekuuse või suurema vahega vastavalt C lisale tehtud kaks testi, mille tulemused on negatiivsed;

d) kus pärast alapunktis c nimetatud teste on majandis ainult sealsamas sündinud, ametlikult brutselloosivabast majandist või punkti D

järgi brutselloosivabast majandist pärit lambad ja kitsed, ja kus ka pärast kvalifikatsiooni andmist on punktis B esitatud nõuded täidetud;

2. majandit, mis asub vastavalt II punktile ametlikult brutselloosivabaks tunnistatud liikmesriigis või piirkonnas.

B. Staatuse säilitamine

1. Ametlikult brutselloosivabades (B. melitensis) lamba- või kitsemajandites, mis ei asu ametlikult brutselloosivabaks kuulutatud piirkonnas ja kuhu pärast kvalifikatsiooni andmist viiakse loomad vastavalt punkti D nõuetele, tuleb igal aastal kontrollida üle kuue kuu vanuste lammaste ja kitsede valikrühma. Majand võib säilitada ametlikult brutselloosivaba (B. melitensis) majandistaatuse, kui testide tulemused on negatiivsed.

Testitavate loomade valikrühma igas majandis kuuluvad:

— kõik üle kuue kuu vanused kastreerimata isasloomad,

— kõik loomad, kes on majandisse toodud pärast viimast testimist,

— 25 % emasloomadest, ent majandi kohta vähemalt 50 isendit, kes on reproduktiivses eas (suguküpsed) või lüpsavad; välja arvatud majandid, kus on vähem kui 50 kirjeldusele vastavat emaslooma — sellisel juhul testitakse kõiki emasloomi.

2. Piirkonnas, mis ei ole ametlikult brutselloosivaba, aga kus rohkem kui 99 % lamba- või kitsemajanditest on kuulutatud brutselloosivabaks (B. melitensis), võib ametlikult brutselloosivabades lamba- või kitsemajandites tehtavate testide sagedus olla kuni kolm aastat, tingimusel et need majandid, mis ei ole ametlikult brutselloosivabad, on allutatud ametlikule kontrollile või teevad läbi haigustõrjeprogrammi.

C. Võimalikud või tegelikud brutselloosijuhud

1. Kui ametlikult brutselloosivabas lamba- või kitsemajandis

a) ühel või mitmel lambal või kitsel kahtlustatakse brutselloosi (B. melitensis), peab pädev asutus majandilt ametlikult brutselloosivaba majandi staatuse ära võtma. Selle staatuse võib siiski ka peatada, kui loom või loomad kohe hävitatakse või kuni haiguse ametliku kinnitamiseni või haiguskahtluse ametliku ümberlükkamiseni isoleeritakse;

b) brutselloos (B. melitensis) on kindlaks tehtud, võib pädev asutus staatuse peatamise lõpetada ainult siis, kui kõik nakatunud loomad või kõik nakatusohtlikku liiki kuuluvad loomad on tapetud ja kõikidele üle kuue kuu vanustele majandi loomadele on tehtud vastavalt C lisale kolmekuise või suurema vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed.

2. Kui majand, millele viidatakse lõikes 1, asub ametlikult brutselloosivabaks (B. melitensis) tunnistatud piirkonnas, peab asjaomane liikmesriik viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike informeerima.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab:

a) tapma kõnealuse majandi kõik nakatunud loomad ja kõik nakatusohtlikku liiki kuuluvad loomad. Asjaomane liikmesriik peab hoidma komisjoni ja teisi liikmesriike olukorraga kursis;

b) tegema epidemioloogilisi uuringuid, ja karjad, mis on epidemioloogiliselt seotud nakatunud karjaga, peavad läbi tegema punkti 1 alapunktis b nimetatud testid.

3. Kui vastavalt punktile 2 tuvastatakse brutselloosipuhang, peab komisjon pärast asjaolude hindamist, mis tekitasid uue brutselloosipuhangu (B. melitensis), võtma vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile vastu vajaduse korral vastu otsuse antud piirkonna staatuse peatamise või äravõtmise kohta. Kui staatus on ära võetud, määratakse uue kvalifikatsiooni andmise tingimused kindlaks sama protseduuri järgi.

D. Loomade toomine ametlikult brutselloosivabasse (B. melitensis) lamba- või kitsemajandisse

Lambaid või kitsi tohib tuua ametlikult brutselloosivabasse majandisse ainult siis, kui nad:

— on pärit ametlikult brutselloosivabast lamba- või kitsemajandist;

2. või:

— on pärit brutselloosivabast majandist ja

— on identifitseeritud vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktile a;

— ei ole kunagi brutselloosi vastu vaktsineeritud või kui nad on vaktsineeritud, siis on seda tehtud rohkem kui kaks aastat tagasi. Majandisse võib siiski tuua üle kahe aasta vanuseid emasloomi, keda on vaktsineeritud enne seitsmekuuseks saamist;

— nad on olnud päritolumajandis ametliku järelevalve all isoleeritud ja läbinud isolatsiooni ajal vastavalt C lisale vähemalt kuuenädalase vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed.

II. Ametlikult brutselloosivaba liikmesriik või piirkond

Mis tahes liikmesriigi või piirkonna käesoleva direktiivi artikli 2 lõike10 tähenduses võib tunnistada vastavalt artiklis 15 sätestatud protseduurile ametlikult brutselloosivabaks:

a) kui vähemalt 99,8 % seal asuvatest lamba- ja kitsemajanditest on ametlikult brutselloosivabad

või

b) kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

i) lamba- või kitsebrutselloosist teatamine on vähemalt viimase viie aasta jooksul olnud kohustuslik;

ii) vähemalt viie aasta jooksul ei ole ametlikult tuvastatud ühtegi lamba- või kitsebrutselloosi juhtumit;

iii) vaktsineerimine on vähemalt kolm aastat olnud keelatud;

c) kus nendest tingimustest kinnipidamine on kindlaks tehtud käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt.

2. kus punktis 1 toodud tingimused on täidetud ja

▼M2

— esimesel aastal pärast seda, kui liikmesriik või piirkond on tunnistatud brutselloosivabaks (Br. melitensis), näitab majandite või tapamajade pisteline kontrollimine 99 % kindlusega, et vähem kui 0,2 % majanditest on nakatunud või et vähemalt 10 % üle kuue kuu vanustele lammastele ja kitsedele on tehtud vastavalt C lisale testid, mille tulemused on negatiivsed;

— igal aastal, alates teisest aastast pärast seda, kui liikmesriik või piirkond on tunnistatud brutselloosivabaks (Br. melitensis), näitab majandite või tapamajade pisteline kontrollimine 95 % kindlusega, et vähem kui 0,2 % majanditest on nakatunud või et vähemalt 5 % üle kuue kuu vanustele lammastele ja kitsedele on tehtud vastavalt C lisale testid, mille tulemused on negatiivsed;

— kahes eespool toodud taandes esitatud sätteid võib muuta artiklis 15 sätestatud korras.

▼B

ii) kvalifikatsioonitingimusi täidetakse jätkuvalt.

2. PEATÜKK

Brutselloosivaba (B. melitensis) lamba- või kitsemajand

A. Staatuse andmine

A. Brutselloosivabaks (B. melitensis) loetakse lamba- või kitsemajandit,

1. kus:

a) kõik brutselloosile (B. melitensis) vastuvõtlikud loomad on olnud vähemalt 12 kuud vabad kliinilistest või muudest brutselloositunnustest;

b) kõiki kitsi või lambaid või mõnda neist on vaktsineeritud vaktsiiniga Rev 1 või mõne teise käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt lubatud vaktsiiniga. Vaktsineeritud loomad peavad olema vaktsineeritud enne 7. elukuud;

c) vastavalt C lisale on majandi üle 18 kuu vanustele vaktsineeritud lammastele ja kitsedele tehtud kuuekuuse vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed;

d) vastavalt C lisale on majandi üle kuue kuu vanustele vaktsineerimata lammastele ja kitsedele tehtud kuuekuuse vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed;

e) pärast punktides c ja d mainitud testimist on kõik majandis asuvad lambad ja kitsed kas sealsamas sündinud või toodud D jao tingimustele vastavast brutselloosivabast majandist, ja

2. kus pärast brutselloosivabaks majandiks tunnistamist on täidetud kõik B jao nõuded.

B. Staatuse säilitamine

Iga majandi lammaste ja kitsede valikrühmale tuleb teha igal aastal test. Majand võib oma staatuse säilitada ainult juhul, kui testi tulemused on negatiivsed.

Testitavate loomade valikrühma igas majandis kuuluvad:

— kõik üle kuue kuu vanused kastreerimata ja vaktsineerimata isasloomad,

— kõik üle 18 kuu vanused kastreerimata ja vaktsineeritud isasloomad,

— kõik loomad, kes on majandisse toodud pärast viimast testimist,

— 25 % emasloomadest, kes on reproduktiivses eas (suguküpsed) või lüpsavad, ent majandi kohta vähemalt 50 isendit, välja arvatud majandid, kus on vähem kui 50 kirjeldusele vastavat emaslooma — sellisel juhul testitakse kõiki emasloomi.

C. Võimalikud või tegelikud brutselloosijuhtumid

1. Lamba- või kitsemajandi brutselloosivaba staatus tuleb ära võtta, kui majandi ühel või mitmel lambal või kitsel kahtlustatakse brutselloosi (B. melitensis). Selle staatuse võib siiski ka ajutiselt peatada, kui loom või loomad kohe hävitatakse või kuni haiguse ametliku tuvastamiseni või haiguskahtluse ametliku ümberlükkamiseni isoleeritakse.

2. Kui brutselloos (B. melitensis) on kindlaks tehtud, võib staatuse peatamise lõpetada ainult siis, kui kõik nakatunud loomad või kõik nakatusohtlikku liiki kuuluvad loomad on tapetud ja tehtud vastavalt C lisale kolmekuise või suurema vahega kaks testi

— kõikidele üle 18 kuu vanustele vaktsineeritud loomadele,

— kõikidele üle kuue kuu vanustele vaktsineerimata loomadele,

ning mõlema testi tulemus on negatiivne.

D. Loomade toomine brutselloosivabasse (B. melitensis) lamba- või kitsemajandisse

Brutselloosivabasse lamba- või kitsemajandisse võib tuua järgmisi loomi:

1. lambaid või kitsi, kes on pärit brutselloosivabast (B. melitensis) või ametlikult brutselloosivabast majandist;

2. vastavalt otsusega 90/242/EMÜ ( 5 ) vastu võetud haigustõrjeplaanidele kuni brutselloosivaba majandi staatuse saamiseni lambaid ja kitsi kõigist majanditest peale nende, mida nimetatakse punktis 1, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

a) nad peavad vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõike 1 punktile a olema identifitseeritud;

b) nad peavad pärinema majandist, kus mitte ühelgi brutselloosile (B.melitensis) vastuvõtlikku liiki kuuluval loomal ei ole olnud vähemalt 12 kuu jooksul ei kliinilisi ega muid brutselloositunnuseid (B. melitensis);

— nad ei tohi kahe eelmise aasta jooksul olla vaktsineeritud;

— nad peavad olema olnud oma päritolumajandis veterinaarjärelevalve all isoleeritud ja selle aja jooksul peavad nad vastavalt C lisale olema läbi teinud vähemalt kuuenädalase vahega kaks testi, mille tulemused on negatiivsed, või

ii) — nad peavad olema vaktsineeritud vaktsiiniga Rev 1 või mõne teise käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt lubatud vaktsiiniga enne seitsmekuuseks saamist ja mitte vähem kui 15 päeva enne sihtkohamajandisse saabumist.

E. Staatuse muutmine

Brutselloosivaba (B. melitensis) lamba- või kitsemajand võib saada ametlikult brutselloosivabaks lamba- või kitsemajandiks pärast vähemalt kaheaastast perioodi, kui:

a) seal ei ole vähemalt kahe eelneva aasta jooksul olnud ühtegi brutselloosi (B. melitensis) vastu vaktsineeritud looma;

b) nimetatud perioodi jooksul on täidetud kõik punktis D. 2 toodud tingimused;

c) teise aasta lõpus kõigile üle kuue kuu vanustele loomadele vastavalt C lisale tehtud testide tulemused on negatiivsed.

B LISA

I ( 6 )

— Suu- ja sõrataud

— Brutselloos (B. melitensis)

— Nakkav epidüdimiit (B. ovis)

— Siberi katk

— Marutaud

▼M4 —————

▼B

III

— Nakkav agalaktia

— Paratuberkuloos

— Juustjas lümfadeniit

— Pulmonaarne adenomatoos

— Maedi Visna

— Kitsede viirusartriit/-entsefaliit

C LISA

Brutselloositestid (B. melitensis)

Et majand saaks brutselloosivaba staatuse, tehakse brutselloositeste (B. melitensis) Rose Bengali meetodil või komplemendi sidumise meetodil, mille kirjeldus on antud otsuse 90/242/EMÜ lisas, või mõnel muul käesoleva direktiivi artiklis 15 sätestatud protseduuri kohaselt tunnustatud meetodil. Komplemendi sidumise meetodit rakendatakse üksikloomade testimisel.

Kui Rose Bengali testi tegemisel on üle 5 % majandi loomadest positiivne reaktsioon, võetakse edasised analüüsid majandi igalt loomalt komplemendi sidumise meetodil.

Seerumit, mis sisaldab 20 või enam ICFT ühikut/ml, tuleb pidada komplemendi sidumise testi puhul positiivseks.

Kasutatud antigeenid peavad olema riikliku laboratooriumi poolt lubatud ja standardiseeritud vastavalt teisele rahvusvahelisele brutselloosse abordi vastasele standardseerumile.

D LISA

Ametlik nakkava epidüdimiidi (Brucella ovis) test

Komplemendi sidumise test:

Vastav kasutatud antigeen tuleb riiklikus laboratooriumis kinnitada ja standardiseerida rahvusvahelise brucella ovis'e vastase standardseerumiga.

Tööseerum tuleb standardiseerida rahvusvahelise brucella ovis'e vastase standardseerumiga, mis on valmistatud veterinaaria kesklaboratooriumis Ühendkuningriigi Surrey krahvkonnas Weybridge'is.

Seerumit, mis sisaldab 50 või rohkem rahvusvahelist ühikut ml kohta, tuleb pidada positiivseks.

▼M16

E LISA

I NÄIDIS