This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01990L0269-20190726
Council Directive of 29 May 1990 on the minimum health and safety requirements for the manual handling of loads where there is a risk particularly of back injury to workers (fourth individual Directive within the meaning of Article 16 (1) of Directive 89/391/EEC) (90/269/EEC)
Consolidated text: Nõukogu direktiiv, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (90/269/EMÜ)
Nõukogu direktiiv, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (90/269/EMÜ)
01990L0269 — ET — 26.07.2019 — 002.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
NÕUKOGU DIREKTIIV, 29. mai 1990, tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (ELT L 156 21.6.1990, lk 9) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/30/EÜ, EMPs kohaldatav tekst 20. juuni 2007, |
L 165 |
21 |
27.6.2007 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/1243, 20. juuni 2019, |
L 198 |
241 |
25.7.2019 |
|
NÕUKOGU DIREKTIIV,
29. mai 1990,
tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht (neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses)
(90/269/EMÜ)
I JAGU
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevas direktiivis, mis on neljas üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses, sätestatakse tervishoiu ja ohutuse miinimumnõuded, mis käsitlevad raskuste käsitsi teisaldamist, millega kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht.
2. Direktiivi 89/391/EMÜ sätteid kohaldatakse kogu lõikes 1 nimetatud valdkonnas täielikult, ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sisalduvate rangemate ja/või erisätete kohaldamist.
Artikkel 2
Mõiste
Käesolevas direktiivis tähendab raskuste käsitsi teisaldamine raskuste vedu või toestamist, sealhulgas raskuste tõstmist, mahapanemist, lükkamist, vedamist, kandmist või liigutamist ühe või mitme töötaja poolt, millega töö omaduste või ebasoodsate ergonoomiliste tingimuste tõttu kaasneb eelkõige töötajate seljavigastuse oht.
II JAGU
TÖÖANDJA KOHUSTUSED
Artikkel 3
Üldsäte
1. Tööandja peab võtma asjakohased korralduslikud meetmed või kasutama asjakohaseid, eelkõige tehnilisi abivahendeid, et töötajatel poleks vaja raskusi käsitsi teisaldada.
2. Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole võimalik vältida, peab tööandja, võttes arvesse I lisa, võtma asjakohased korralduslikud meetmed, kasutama asjakohaseid abivahendeid või varustama töötajad selliste vahenditega, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevaid ohte.
Artikkel 4
Töökohtade korraldus
Kui vajadust, et töötajad raskusi käsitsi teisaldavad, ei ole võimalik vältida, korraldab tööandja töökohad nii, et teisaldamine oleks võimalikult ohutu ja tervisele kahjutu, ning:
a) võttes arvesse I lisa, hindab, võimaluse korral eelnevalt, kõnealuse töö ohutus- ja tervishoiutingimusi ning eelkõige uurib põhjalikult raskuste omadusi;
b) võttes arvesse I lisa, püüab vältida või vähendada eelkõige töötajate seljavigastuse ohtu ja võtab asjakohased meetmed, arvestades eelkõige töökeskkonna eripära ja tegevusele esitatavaid nõudeid.
Artikkel 5
Viide II lisale
Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 6 lõike 3 punkti b ning artiklite 14 ja 15 rakendamisel tuleks arvesse võtta II lisa.
Artikkel 6
Töötajate teavitamine ja väljaõpe
1. Ilma et see piiraks direktiivi 89/391/EMÜ artikli 10 kohaldamist, teavitatakse töötajaid ja/või nende esindajaid kõikidest meetmetest, mida käesoleva direktiivi kohaselt seoses tervise ja ohutuse kaitsega võetakse.
Tööandjad peavad tagama, et töötajad ja/või nende esindajad saavad üldisi juhiseid ja võimaluse korral täpset teavet:
— raskuse massi kohta,
— raskeima külje raskuskeskme asukoha kohta, kui raskus on keskmest väljas.
2. Ilma et see piiraks direktiivi 83/391/EMÜ artikli 12 kohaldamist, peavad tööandjad I ja II lisa arvesse võttes tagama, et töötajad saavad lisaks nõuetekohast väljaõpet ja teavet selle kohta, kuidas raskusi õigesti teisaldada ja mis ohud neid ähvardada võivad, eriti juhul, kui nad oma ülesandeid õigesti ei täida.
Artikkel 7
Töötajatega konsulteerimine ja nende osalemine
Töötajatega ja/või nende esindajatega konsulteerimine ja nende osalemine käesoleva direktiiviga ja selle lisadega seotud küsimustes toimub direktiivi 89/391/EMÜ artikli 11 kohaselt.
III JAGU
MUUD SÄTTED
Artikkel 8
Lisade muutmine
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 8a vastu delegeeritud õigusakte lisades üksnes tehniliste muudatuste tegemiseks, et võtta arvesse tehnika arengut, muudatusi rahvusvahelistes normides või spetsifikaatides ning raskuste käsitsi teisaldamisega seotud teadmiste täienemist.
Kui nõuetekohaselt põhjendatud ja erakorralistel juhtudel, mis kujutavad endast vahetut, otsest ja tõsist ohtu töötajate ja muude isikute füüsilisele tervisele ja ohutusele, on tungiva kiireloomulisuse tõttu vaja võtta meetmeid väga lühikese aja jooksul, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 8b sätestatud menetlust.
Artikkel 8a
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2. Artiklis 8 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 26. juulist 2019. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 8 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse kõnealuses otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes ( 1 ) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artikli 8 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 8b
Kiirmenetlus
1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata vastuväidet kooskõlas lõikega 2. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
2. Euroopa Parlament või nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid artikli 8a lõikes 6 osutatud korras. Sellisel juhul tunnistab komisjon pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväide, õigusakti viivitamata kehtetuks.
Artikkel 9
Lõppsätted
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 1992.
Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud või vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.
▼M1 —————
Artikkel 10
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA ( *1 )
ARVESSEVÕETAVAD TEGURID
(Artikli 3 lõige 2, artikli 4 punktid a ja b ning artikli 6 lõige 2)
1. Raskuse omadused
Raskuse käsitsi teisaldamisega võib kaasneda eelkõige seljavigastuse oht, kui raskus:
— on liiga suure massiga või liiga suurte mõõtmetega,
— on kinnihaaramiseks ebasobiva kujuga,
— on ebakindel või selle sisu võib liikuda,
— asetseb nii, et seda tuleb hoida või käsitseda kehast eemal või ülakeha painutades või pöörates,
— võib oma kuju ja/või sisu tõttu tõenäoliselt kaasa tuua töötajate vigastuse, eelkõige kokkupõrke korral.
2. Nõutav füüsiline pingutus
Füüsilise pingutusega võib eelkõige kaasneda seljavigastuse oht, kui:
— pingutus on liiga koormav,
— seda on võimalik teha üksnes ülakeha pöörates,
— pingutusega võib tõenäoliselt kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine,
— seda tehakse ebakindla kehaasendiga.
3. Töökeskkonna omadused
Töökeskkonna omadused võivad suurendada eelkõige seljavigastuse ohtu, kui:
— teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, eriti vertikaalsuunas,
— põrand on ebatasane, põhjustades komistamisohtu, või töötajate jalatsite jaoks libe,
— töökoht või töökeskkond ei võimalda raskusi teisaldada töötaja jaoks ohutus kõrguses või õige kehaasendiga,
— põranda- või töötasapindade kõrgus vaheldub, mistõttu teisaldustööd tuleb teha erinevatel tasapindadel,
— põrand või jalatugi on ebakindel,
— õhutemperatuur, -niiskus või ventilatsioon on ebasobiv.
4. Tegevusele esitatavad nõuded
Tegevusega võib kaasneda eelkõige seljavigastuse oht, kui sellega on seotud üks või mitu järgmistest probleemidest:
— füüsiline pingutus on liiga sagedane või liiga pikaajaline, koormates eelkõige selgroogu,
— keha puhke- või taastusaeg ei ole küllaldane,
— tõstmis-, mahapaneku- või kandmiskaugus on liiga lühike,
— töötaja ei saa töökiirust tööprotsessist johtuvatel põhjustel muuta.
II LISA ( *2 )
INDIVIDUAALSED RISKITEGURID
(Artikkel 5 ja artikli 6 lõige 2)
Töötaja võib olla ohus, kui:
— ta ei ole kõnealuse ülesande täitmiseks füüsiliselt sobiv,
— ta kannab ebasobivat riietust, ebasobivaid jalatseid või muid isiklikke esemeid,
— tal ei ole piisavaid või asjakohaseid teadmisi või vastavat koolitust.
( 1 ) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.
( *1 ) Mitme teguri analüüsimisel võib samaaegselt arvesse võtta I ja II lisas loetletud tegureid.
( *2 ) Mitme teguri analüüsimisel võib samaaegselt arvesse võtta I ja II lisas loetletud tegureid.