EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01983R0354-20031017

Consolidated text: Nõukogu määrus (EMÜ, EURATOM) nr 354/83, 1. veebruar 1983 , mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1983/354/2003-10-17

1983R0354 — ET — 17.10.2003 — 001.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ, EURATOM) nr 354/83,

1. veebruar 1983,

mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist

(EÜT L 043, 15.2.1983, p.1)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 1700/2003, 22. september 2003,

  L 243

1

27.9.2003




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ, EURATOM) nr 354/83,

1. veebruar 1983,

mis käsitleb Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemist



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 203,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 2 )

ning arvestades, et:

Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse institutsioonid on oma ülesannete täitmisel koostanud ulatuslikud arhiivid; nimetatud arhiivid on kummagi juriidilisest isikust ühenduse vara;

nii liikmesriikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide üldine tava on teha arhiivid teatava aja pärast avalikkusele kättesaadavaks; tuleks sätestada Euroopa ühenduste ajalooarhiivide avalikkusele kättesaadavaks tegemise ühiseeskirjad;

mõned Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse institutsioonide dokumendid ja arhivaalid asuvad füüsiliselt liikmesriikide arhiivides; liikmesriikides rakendatakse erinevaid eeskirju, et määrata kindlaks, millal ja mis tingimustel võib nende arhiive avalikkusele kättesaadavaks teha; tuleks takistada ühenduse institutsioonide salajaste dokumentide ja arhivaalide avalikkusele kättesaadavaks tegemist siseriiklike arhiivide kaudu käesolevas määruses sätestatud tingimustest leebematel tingimustel;

ühenduse arhiivide töötlemine ja nende kriitiline analüüs ei ole tähtis mitte üksnes ajaloouuringute seisukohalt tervikuna, vaid see hõlbustaks ühenduse toimimisega seotud organite tööd ja aitaks seeläbi kaasa ühenduste eesmärkide paremale saavutamisele;

asutamislepingutega ei ole ette nähtud erivolitusi sellekohaste ühiseeskirjade kehtestamiseks;

tuleb kindlaks määrata üksnes teatavad põhimõtted ning teha vajalike rakenduseeskirjade institutsioonisisene vastuvõtmine ühenduse iga institutsiooni ülesandeks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



▼M1

Artikkel 1

1.  Selle määrusega püütakse tagada, et ajaloolise või haldusliku väärtusega dokumendid säilitataks ning tehtaks üldsusele võimalikult kättesaadavaks.

Selleks asutavad kõik Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse institutsioonid, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee, seadusandja poolt loodud asutused ja samalaadsed organid (edaspidi “institutsioonid”) oma ajalooarhiivid ning teevad need üldsusele kättesaadavaks käesolevas määruses sätestatud tingimustel pärast 30 aasta möödumist dokumendi koostamise kuupäevast.

2.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)  Euroopa ühenduste institutsioonide arhiivid – kõik institutsioonidest pärinevad või institutsioonide, nende esindajate või teenistujate käest tööülesannete täitmisel saadud igat liiki ning igasugusel kujul dokumendid, mis on seotud Euroopa Ühenduse ja/või Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi “Euroopa ühendused”) tegevusega;

(b)  Euroopa ühenduste institutsioonide ajalooarhiivid – Euroopa ühenduste institutsioonide arhiivide see osa, mis artikliga 7 ettenähtud tingimustel on valitud alaliseks säilitamiseks.

3.  Kõik enne lõikes 1 ettenähtud tähtaja möödumist üldsusele kättesaadavad dokumendid jäävad piiranguteta kättesaadavaks.

▼B

4.  Pärast lõikes 1 sätestatud 30aastase tähtaja lõppu võivad ajalooarhiividele juurde pääseda kõik isikud, kes on esitanud sellekohase taotluse ning nõustuvad järgima vastavaid institutsioonide kehtestatud sisekorraeeskirju.

5.  Ajalooarhiivides on juurdepääs koopiatele. Institutsioonid võivad siiski võimaldada juurdepääsu ka originaaldokumentidele või -arhivaalidele, kui kasutaja on oma erihuvi nõuetekohaselt põhjendanud.

▼M1

Artikkel 2

1.  Dokumentide puhul, mille suhtes kehtivad erandid ning mis käsitlevad eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, määratletuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 3 ) artikli 4 lõike 1 punktis b, või füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit, määratletuna määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes, võib erandite kohaldamist jätkata terve või osa dokumendi suhtes ka pärast 30 aasta möödumist, kui nende kohaldamise tingimused on täidetud.

2.  Erandi alla kuuluvaid dokumente, mis käsitlevad eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, määratletuna määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktis b, sealhulgas Euroopa ühenduste teenistujaid käsitleva arhiivi, võib avalikustada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta, ( 4 ) eelkõige kooskõlas selle artiklitega 4 ja 5.

3.  Enne selliste dokumentide üldsusele kättesaadavaks tegemist, mis avalikustatuna võivad kahjustada füüsilise või juriidilise isiku ärihuve, sealhulgas intellektuaalomandit, määratletuna määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 esimeses taandes, teavitab institutsioon asjaomast isikut vastavalt iga institutsiooni poolt kindlaksmääratavatele eeskirjadele kavatsusest teha kõnealused dokumendid üldsusele kättesaadavaks. Dokumente ei tehta kättesaadavaks, kui institutsioon asjaomase isiku märkusi arvestades leiab, et nende avalikustamine kahjustaks ärihuve, välja arvatud juhul, kui avalikustamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

4.  Tundliku sisuga dokumendid määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 9 tähenduses on kättesaadavad nimetatud artiklis ettenähtud piirides.

Artikkel 3

Üldsusele ei avata juurdepääsu dokumentidele, mis on nõukogu 31. juuli 1958. aasta määruse nr 3 (Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 24 rakendamise kohta) ( 5 ) artikli 10 kohaselt tunnistatud salajaseks ja mille salastatust ei ole kustutatud.

▼M1 —————

▼M1

Artikkel 5

Selleks et tagada artikli 1 lõikes 1 sätestatud 30aastase tähtaja järgimine, kontrollivad institutsioonid aegsasti ja mitte hiljem kui 25 aastat pärast dokumendi koostamist kõiki dokumente, mis on vastavalt asjaomase institutsiooni eeskirjadele salajaseks tunnistatud, et otsustada, kas salastatus kustutada või mitte. Dokumente, mille salastatust esimese kontrolli käigus ei kustutatud, kontrollitakse uuesti korrapäraselt vähemalt iga viie aasta järel.

Artikkel 6

Kui pärast artikli 1 lõikes 1 ettenähtud 30aastase perioodi möödumist kavatseb liikmesriik teha üldsusele kättesaadavaks institutsioonidest pärinevad dokumendid, mille suhtes kehtib artikkel 2 või 3, konsulteerib ta asjaomase institutsiooniga, et teha otsus, mis ei sea ohtu käesoleva määruse eesmärkide saavutamist.

Artikkel 7

Institutsioonid annavad ajalooarhiivile üle kõik oma üldarhiivis säilitatavad dokumendid hiljemalt 15 aastat pärast nende koostamist. Vastavalt kriteeriumidele, mis institutsioonid kehtestavad artikli 9 kohaselt, toimub esialgne sorteerimine, et eraldada säilitamisele kuuluvad dokumendid nendest, millel halduslik või ajalooline väärtus puudub.

▼B

Artikkel 8

1.  Iga institutsioon võib hoida oma ajalooarhiive tema jaoks kõige sobivamas kohas.

2.  Taotluse korral annavad institutsioonid liikmesriikidele ja teistele institutsioonidele oma ajalooarhiivide mikrovormide täieliku komplekti, kuivõrd need on käesoleva määruse kohaselt avalikkusele kättesaadavad, tingimusel et asjaomane liikmesriik ei ole see, kus kõnealune institutsioon asub, ja et nimetatud institutsioonid ei asuks ühes ja samas liikmesriigis.

▼M1

Artikkel 9

1.  Iga institutsioon võib vastu võtta siseeeskirjad käesoleva määruse rakendamiseks. Võimaluse korral teevad institutsioonid oma arhiivid üldsusele kättesaadavaks elektrooniliselt. Samuti säilitavad nad dokumente erivajadusi rahuldaval kujul kättesaadavana (pimedate kiri, suur kiri või salvestused).

2.  Kõik institutsioonid avaldavad igal aastal teavet oma ajalooarhiiviga seotud tegevuse kohta.

▼B

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.



( 1 ) EÜT C 132, 2.6.1981, lk 6.

( 2 ) EÜT C 327, 14.12.1981, lk 45.

( 3 ) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

( 4 ) EÜT L 8, 12.1.2002, lk 1.

( 5 ) EÜT 17, 6.10.1958, lk 406/58.

Top