1. kauba tarnimine või teenuste osutamine tasu eest riigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb;

2. kauba import.

—  liikmesriigi territoorium — riigi territoorium, nagu see on iga liikmesriigi puhul kindlaks määratud lõigetes 2 ja 3,

—  ühendus ja ühenduse territoorium — liikmesriikide territoorium, nagu see on iga liikmesriigi puhul kindlaks määratud lõigetes 2 ja 3,

—  kolmas territoorium ja kolmas riik — mis tahes territoorium, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 liikmesriigi territooriumina kindlaksmääratud territooriumid.

— Saksamaa Liitvabariik:

— Helgolandi saar,

— Büsingeni territoorium,

— Hispaania Kuningriik:

— Ceuta,

— Melilla,

— Itaalia Vabariik:

— Livigno,

— Campione d'Italia,

— Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest.

— Hispaania Kuningriik:

— Kanaari saared,

— Prantsuse Vabariik:

— ülemeredepartemangud,

— Kreeka Vabariik:

— Άγιο Όρος.

— Monaco Vürstiriik, käsitatakse tehingutena, mille lähte- või sihtkoht on Prantsuse Vabariik,

— Mani saar, käsitatakse tehingutena, mille lähte- või sihtkoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

a) ehitiste, ehitiste osade või ehitiste aluse maa võõrandamine enne esmast kasutuselevõttu; liikmesriigid võivad ette näha tingimused käesoleva kriteeriumi kohaldamiseks ehitiste ümberkujundamise ning nende aluse maa suhtes.

Liikmesriigid võivad kohaldada muid kriteeriume peale esmase kasutuselevõtu, näiteks ajavahemik ehitise valmimisest esmase võõrandamiseni või ajavahemik esmasest kasutuselevõtust järgmise võõrandamiseni, tingimusel et nimetatud ajavahemikud ei ületa vastavalt viit ning kahte aastat.

“Ehitis” on mis tahes maaga püsivalt ühendatud rajatis;

b) ehitusmaa võõrandamine.

“Ehitusmaa” on mis tahes hoonestamata või hoonestatud maa, mis vastab liikmesriikide vastavatele määratlustele.

a) teatavad kinnisasjaõigused;

b) asjaõigused, mis annavad nende omanikule kinnisasja kasutamise õiguse;

c) osad või aktsiad, mis annavad nende omanikule kinnisasja või selle osa omandi- või valdusõiguse de jure või de facto.

a) ametivõimude poolt või nimel tehtud korralduse alusel või vastavalt õigusaktidele vara omandiõiguse üleminekut hüvitise eest;

b) kauba tegelikku üleandmist vastavalt lepingule kauba tähtajalise rendi kohta või järelmaksuga müügi kohta, millega nähakse ette, et tavaliselt läheb omandiõigus üle hiljemalt viimase osamakse tasumisega;

c) kauba üleandmist komisjonilepingu alusel.

a) maksukohustuslase poolt sellise kauba oma majandustegevuse eesmärgil kasutamist, mis on nimetatud majandustegevuse käigus valmistatud, ehitatud, kaevandatud, töödeldud, ostetud või imporditud, tingimusel et nimetatud kaubalt ei võiks käibemaksu täielikult maha arvata, kui see oleks omandatud teiselt maksukohustuslaselt;

b) maksukohustuslase poolt kauba kasutamist mittemaksustatava tehingu tegemiseks, kui nimetatud kaubalt võis omandamisel või punkti a kohasel kasutamisel käibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata;

c) maksukohustuslase või tema õigusjärglaste poolt kauba säilitamist, kui nimetatud isik lõpetab maksustatava majandustegevuse ning nimetatud kaubalt võis omandamisel või punkti a kohasel kasutamisel käibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata, välja arvatud lõikes 8 nimetatud juhtudel.

— omandiõigust tõendava dokumendiga varustatud või varustamata immateriaalse vara võõrandamine;

— kohustus hoiduda teatud teo tegemisest või taluda teatavat tegu või olukorda;

— teenuste osutamine vastavalt tellimusele, mis on esitatud ametivõimude poolt või nimel või seaduse alusel.

a) põhivahendite hulka kuuluva kauba kasutamine maksukohustuslase või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui majandustegevuse eesmärgil, kui sellelt kaubalt võib käibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata;

b) maksukohustuslase poolt tasuta teenuste osutamine tema enda või tema töötajate isiklikuks tarbeks või üldiselt muul kui majandustegevuse eesmärgil.

a) sellise kauba ühendusse toomine, mille puhul ei ole täidetud Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artiklites 9 ja 10 sätestatud tingimused või mis ei ole vabas ringluses, juhul kui tegemist on Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga reguleeritava kaubaga;

b) kauba, välja arvatud punktiga a hõlmatud kauba saabumine ühendusse kolmandalt territooriumilt.

a) kauba puhul, mille on lähetanud või vedanud tarnija või tarnesaaja või kolmas isik: koht, kus kaup asub ajal, mil algab selle lähetamine või vedu tarnesaajale; tarnija poolt või nimel kauba paigaldamise või kokkupaneku korral, millega kaasneb või ei kaasne katsetamine, loetakse tarnekohaks koht, kus kaup paigaldatakse või kokku pannakse; kui paigaldamist või kokkupanekut teostatakse ►M4  liikmesriigis, mis ei ole ◄ tarnija asukohariik, võtab ►M4  liikmesriik, mille territooriumil paigaldamist või kokkupanekut teostatakse ◄ , kõik vajalikud meetmed topeltmaksustamise vältimiseks nimetatud riigis;

b) kauba puhul, mida ei lähetata ega veeta: kauba asukoht tarnimise ajal;

c) laevadel, õhusõidukites või rongides sellise veo ajal tarnitava kauba puhul, mille lähte- ja sihtkoht asuvad ühenduse territooriumil: reisijateveo lähtepunktis.

Selle sätte kohaldamisel:

Edasi-tagasiveo korral käsitatakse tagasivedu eraldi veona.

Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 1993 nõukogule aruande, millele vajadusel lisatakse ettepanekud seoses laevadel, õhusõidukites või rongides reisijatele tarbimiseks tarnitud kauba ja teenuste, sealhulgas restoraniteenuste maksustamiskohaga.

31. detsembriks 1993 teeb nõukogu pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist komisjoni ettepaneku osas ühehäälse otsuse.

31. detsembrini 1993 võivad liikmesriigid kehtestada maksuvabastuse või jätkata maksuvabastust sõidukite pardal tarbimiseks tarnitava kauba osas, mille maksustamiskoht on kindlaks määratud eespool toodud sätete alusel, jättes endale õiguse varasemal etapil tasutud käibemaks maha arvata;

d) maagaasi jaotusvõrgu kaudu gaasi tarnimise puhul või elektri tarnimise puhul maksukohustuslikule vahendajale: maksukohustusliku vahendaja tegevuskoht või kauba tarnimise püsiasukoht või sellise tegevuskoha või püsiasukoha puudumisel koht, kus on tarnija alaline või tavaline asukoht.

Maksukohustuslik vahendaja on käesoleva sätte kohaldamisel maksukohustuslik isik, kelle põhitegevusala gaasi ja elektri hankimisel on selle kauba edasimüümine ja kelle omatarbimine selle kauba osas on tühine;

e) maagaasi jaotusvõrgu kaudu gaasi tarnimise puhul või elektri tarnimise puhul, kui sellist tarnimist ei reguleerita punktiga d: koht, kus tarbija kaupa kasutab ja tarbib. Kui see tarbija ei tarbi tegelikult kõike või osa sellest kaubast, loetakse tarbimata kaup kasutatuks ja tarbituks kohas, kus on tarbija tegevuskoht või püsiasukoht, mille jaoks kaup tarniti. Sellise tegevuskoha või püsiasukoha puudumisel loetakse kauba kasutamise ja tarbimise kohaks tarbija alaline või tavaline asukoht.

a) on kinnisvaraga seotud teenuste, sealhulgas kinnisvaramaaklerite ja -ekspertide teenuste, ning ehitustööde ettevalmistamise ja korraldamisega seotud teenuste, näiteks arhitektide ja kohapealset järelevalvet teostavate ettevõtjate teenuste osutamise kohaks kinnisvara asukoht;

b) on veoteenuste osutamise kohaks see koht, kus vedu toimub, võttes arvesse läbitud vahemaid;

c) on teenuste osutamise kohaks, mis on seotud:

nimetatud teenuste tegeliku osutamise koht;

e) on allpool nimetatud teenuste osutamise korral väljaspool ühendust asuvatele klientidele või maksukohustuslastele, kes asuvad ühenduses, kuid mitte tarnijaga samas liikmesriigis, teenuste osutamise kohaks kliendi tegevuskoht või teenuste kasutamise asukoht või nimetatud tegevuskoha või asukoha puudumise korral tema alaline elu- või asukoht või peamine elukoht:

▼M2

▼M23

▼M15

▼M21

f) on teenuste osutamise kohaks mittemaksukohustuslase asukoht või alaline või peamine elukoht punkti e viimases taandes kirjeldatud teenuste puhul, mida osutab liikmesriigis asuvatele või alaliselt või peamiselt elavatele mittemaksukohustuslastele maksukohustuslane, kelle asu- või tegevuskoht, kust teenust osutatakse, asub väljaspool ühendust või kes sellise asu- või tegevuskoha puudumisel elab alaliselt või peamiselt väljaspool ühendust.

a) teenuste osutamise kohana, mis käesoleva artikli kohaselt asuks riigi territooriumil, väljaspool ühendust asuvat kohta, kui teenuste tegelik kasutamine ja neist kasusaamine toimub väljaspool ühendust;

b) teenuste osutamise kohana, mis käesoleva artikli kohaselt asuks väljaspool ühendust, riigi territooriumi, kui teenuste tegelik kasutamine ja nendest kasusaamine toimub riigi territooriumil.

a) “Maksustatav teokoosseis” on olukord, mille puhul on täidetud maksu sissenõutavaks muutumiseks vajalikud õiguslikud tingimused.

b) Maks muutub sissenõutavaks hetkest, kui maksuhalduril tekib seadusjärgne alus nõuda maksukohustuslaselt maksu tasumist, olenemata tasumise tähtaja edasilükkamise võimalusest.

— hiljemalt arve ►M20  ————— ◄ väljastamisel, või

— hiljemalt müügihinna kättesaamisel, või

— kui arvet ►M20  ————— ◄ ei väljastata või väljastatakse hiljem, kindlaksmääratud tähtaja jooksul alates maksustatava teokoosseisu kuupäevast.

a) punktides b, c ja d nimetamata kauba tarnimise ja teenuste osutamise puhul kõik tasuna käsitatav, mille tarnija ostjalt, kliendilt või kolmandalt isikult nimetatud tarnete eest on saanud või saab, kaasa arvatud nimetatud tarnete hinnaga otse seotud toetused;

b) artikli 5 lõigetes 6 ja 7 nimetatud tarnete puhul kauba või sarnase kauba ostuhind või ostuhinna puudumise korral omahind, mis määratakse kindlaks tarnimise ajal;

c) artikli 6 lõikes 2 nimetatud tarnete puhul maksukohustuslase kogukulu teenuste osutamisele;

d) artikli 6 lõikes 3 nimetatud tarnete puhul osutatud teenuste turuväärtus.

a) maksud, tollimaksud, lõivud ja tasud, v.a käibemaks;

b) kõrvalkulud, nagu komisjoni-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud, mille tarnija nõuab sisse ostjalt või kliendilt. Liikmesriigid võivad kõrvalkuludena käsitada ka eraldi lepingus käsitletavaid kulusid.

a) ettemaksu puhul tehtavad hinnaalandused;

b) kliendile lubatud ning tarnimise ajal raamatupidamisdokumentides kajastatavad hinnaalandused ning hinnavähendid;

c) summad, mille maksukohustuslane saab ostjalt või kliendilt tagasimaksena viimase nimel ja eest tehtud kulude katteks ning on raamatupidamisdokumentides kajastatud vahekontol. Maksukohustuslane peab esitama tõendid oma kulude tegeliku summa kohta ega tohi maha arvata ühtki maksu, mida oleks võinud nimetatud tehingutelt sisse nõuda.

a) väljaspool importivat liikmesriiki ning seoses impordiga tasutavad maksud, tollimaksud, lõivud ja muud maksud, v.a võetav käibemaks;

b) kõrvalkulud, nagu komisjoni-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud, mis on tekkinud enne kauba jõudmist esimesse sihtkohta importiva liikmesriigi territooriumil.

“Esimene sihtkoht” on veokirjas või muus kaupa importivasse liikmesriiki importimiseks kasutatavas dokumendis märgitud koht. Nimetatud märke puudumise korral loetakse esimeseks sihtkohaks koht, kus veos importivas liikmesriigis esmakordselt üle antakse.

Ka eespool osutatud ettenägemata kulud sisalduvad maksustatavas summas juhul, kui need tulenevad veost mõnda muusse sihtkohta ühenduse territooriumil ja see koht on maksustatava teokoosseisu ilmnemisel teada.

— need maksustatavast summast välja jätta ning võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et summat pakendi tagastamata jätmise korral korrigeeritakse, või

— need maksustatava summa hulka arvata ning võtta vajalikke meetmeid tagamaks, et summat pakendi tagastamise korral korrigeeritakse.

a) kasutatakse artikli 10 lõike 2 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel maksumäära, mis kehtib maksu sissenõutavaks muutumise ajal;

b) kasutatakse artikli 10 lõike 3 teises ja kolmandas lõigus nimetatud juhtudel maksumäära, mis kehtib maksu sissenõutavaks muutumise ajal.

— teha lõike 1 punktis a nimetatud juhtudel kohandusi, võtmaks arvesse kauba tarnimise või teenuste osutamise ajal kehtinud maksumäära,

— võtta mis tahes vajalikke üleminekumeetmeid.

a) Iga liikmesriik kehtestab ühtse käibemaksumäära protsendina maksustatavast summast, kusjuures maksumäär on kauba tarnimise ja teenuse osutamise puhul sama. Alates 1. jaanuarist 2006 ja kuni 31. detsembrini 2010 ei või see ühtne määr olla väiksem kui 15 %.

Vastavalt asutamislepingu artiklile 93 teeb nõukogu otsuse pärast 31. detsembrit 2010 kohaldatava ühtse määra taseme kohta.

Liikmesriigid võivad kohaldada ka üht või kaht vähendatud maksumäära. Need määrad kehtestatakse protsendina maksustatavast summast ega või olla väiksemad kui 5 %, kusjuures neid kohaldatakse üksnes H lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaupade ja teenuste tarnete suhtes.

Kolmas lõik ei kehti artikli 9 lõike 2 punkti e viimases taandes osutatud teenuste kohta.

b) Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära maagaasi-, elektri- ja kaugküttetarnete suhtes, tingimusel et puudub konkurentsi moonutamise oht. Sellist määra rakendada kavatsev liikmesriik peab sellest eelnevalt teatama komisjonile. Komisjon otsustab, kas on olemas konkurentsi moonutamise oht. Kui komisjon ei ole seda otsust teinud kolme kuu jooksul alates teabe saamisest, lähtutakse sellest, et konkurentsi moonutamise oht puudub.

c) Liikmesriigid võivad ette näha, et vähendatud maksumäära või mõnda vähendatud maksumääradest, mida nad kohaldavad punkti a kolmanda lõigu kohaselt, kohaldatakse ka artikli 26a A osa punktides a, b ja c määratletud kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete impordi suhtes.

Kui liikmesriigid kasutavad seda võimalust, võivad nad kohaldada vähendatud määra ka artikli 26 A osa punktis a määratletud kunstiteoste tarnete suhtes, mida:

a) riiklike postiteenistuste poolt teenuste, v.a reisijateveo- ja telekommunikatsiooniteenuste osutamine ja nendega seotud kauba tarnimine;

b) haiglaravi ja meditsiiniline abi ning nendega otseselt seotud tegevus, mida teostavad avalik-õiguslikud organisatsioonid või avalik-õiguslike organisatsioonidega võrreldavates sotsiaalsetes tingimustes tegutsevad haiglad, meditsiini- või diagnostikakeskused ning teised nõuetekohaselt tunnustatud sama laadi asutused;

c) meditsiinilise abi andmine asjaomase liikmesriigi määratletud meditsiini- ja abipersonali poolt;

d) inimorganite, inimvere ja rinnapiima tarnimine;

e) hambatehnikute poolt kutsealases tegevuses osutatavad teenused ning hambaarstide ja hambatehnikute tarnitavad hambaproteesid;

f) teenused, mida osutavad käibemaksust vabastatud või käibemaksuga maksustamata sõltumatud isikute rühmad oma liikmetele nende tegevuseks otseselt vajalike teenuste osutamiseks, kui need rühmad nõuavad, et liikmed hüvitavad üksnes täpselt oma osa ühistest kuludest, tingimusel et selline maksuvabastus ei põhjusta ilmselt konkurentsi moonutamist;

g) otseselt hoolekande ja sotsiaalkindlustusega seotud teenused (sh vanadekodus osutatavad teenused) ja kaup, mida osutavad või tarnivad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud organisatsioonid;

h) otseselt laste ja noorte kaitsmisega seotud teenused ja kaup, mida osutavad või tarnivad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised asjaomases liikmesriigis heategevana tunnustatud organisatsioonid;

i) laste ja noorte haridus, kooli- või ülikooliharidus, kutseõpe või ümberõpe, sh nendega otseselt seotud teenused ja kaup, mida osutavad või tarnivad nimetatud eesmärkidel tegutsevad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised asjaomases liikmesriigis sarnastel eesmärkidel tegutsevana tunnustatud organisatsioonid;

j) õpetajate antav eraõpe kooli- või ülikoolihariduse raames;

k) personali kasutada andmine usu- või filosoofiaorganisatsioonide poolt seoses käesoleva artikli punktidega b, g, h ja i ning eesmärgiga edendada vaimset heaolu;

l) poliitilistel, ametiühingutega seotud, usulistel, patriootlikel, filosoofilistel, heategevuslikel või kodanikega seotud eesmärkidel tegutsevate mittetulundusorganisatsioonide poolt nende eeskirjade kohaselt kehtestatud liikmemaksu eest teenuste osutamine ja nendega otseselt seotud kauba tarnimine oma liikmetele, tingimusel et selline maksuvabastus ei põhjusta ilmselt konkurentsi moonutamist;

m) teatavad otseselt spordi või kehakultuuriga seotud teenused, mida mittetulundusorganisatsioonid osutavad spordi või kehakultuuriga tegelevatele isikutele;

n) teatavad kultuuriteenused ja nendega otseselt seotud kaup, mida osutavad või tarnivad avalik-õiguslikud organisatsioonid või teised asjaomases liikmesriigis tunnustatud kultuuriasutused;

o) teenused ja kaup, mida osutavad või tarnivad üksnes oma tarbeks korraldatud rahakogumisürituste jaoks organisatsioonid, kelle tegevus on maksust vabastatud punktide b, g, h, i, l, m ja n kohaselt, tingimusel et selline maksuvabastus ei põhjusta ilmselt konkurentsi moonutamist; liikmesriigid võivad kehtestada vajalikud piirangud eelkõige ürituste arvu ning kogutavate summade suhtes, mis annavad õiguse saada maksuvabastust;

p) veoteenused haigetele või vigastatuile, mida eriotstarbeliste sõidukitega osutavad nõuetekohaselt volitatud organisatsioonid;

q) avalik-õiguslike raadio- ja televisiooniorganisatsioonide tegevus, v.a ärilist laadi tegevus.

a) Liikmesriigid võivad muudele kui avalik-õiguslikele organisatsioonidele käesoleva artikli lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastuse andmise suhtes kohaldada iga juhtumi puhul ühte või mitut järgmist tingimust:

b) Teenuste osutamisel või kauba tarnimisel ei anta lõike 1 punktides b, g, h, i, l, m ja n sätestatud maksuvabastust, kui:

a) kindlustus- ja edasikindlustustehingud, sh nendega seotud teenused, mida osutavad kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid;

b) kinnisvara liising ja rendileandmine, v.a:

Liikmesriigid võivad käesoleva maksuvabastuse kohaldamisalas teha lisaerandeid;

c) kauba tarnimine, mida kasutatakse täielikult käesoleva artikli kohaselt või artikli 28 lõike 3 punkti b kohaselt maksust vabastatud tegevuseks, kui nimetatud kauba puhul ei olnud õigust maksu maha arvata, või sellise kauba tarnimine, mille omandamisel või valmistamisel ei võinud artikli 17 lõike 6 kohaselt käibemaksu maha arvata;

d) järgmised tehingud:

e) riigi territooriumil postiteenuste kasutamiseks kõlblike postmarkide, maksumärkide jms märkide nimiväärtusega tarnimine;

f) kihlveod, loteriid jm hasartmängud vastavalt iga liikmesriigi kehtestatud tingimustele ja piiragutele;

g) ehitiste, ehitiste osade või ehitiste aluse maa võõrandamine, v.a artikli 4 lõike 3 punktis a nimetatud juhul;

h) hoonestamata maa, v.a artikli 4 lõike 3 punktis b nimetatud ehitusmaa võõrandamine.

a) kinnisvara rendileandmine ja liisimine;

b) B osa punktidega d, g ja h hõlmatud tehingud.

a) sellise kauba lõplik import, mille tarnimine maksukohustuslase poolt oleks riigi piires igal juhul maksust vabastatud;

d) sellise kauba lõplik import, mis on kõlblik saama muud kui ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaksuvabastust ►M4  ————— ◄ ; liikmesriikidel on siiski võimalus maksuvabastust mitte anda, kui see võiks oluliselt mõjutada konkurentsitingimusi ►M4  ————— ◄ ;

Käesolevat maksuvabastust kohaldatakse ka artikli 7 lõike 1 punktis b määratletud selliste kaupade impordile, millele võiks kohaldada eespool sätestatud maksuvabastust, kui need oleks imporditud artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses;

e) kauba eksportinud isiku poolt kauba reimportimine samas seisus, kui see eksporditi, kui kaup on kõlblik saama tollimaksuvabastust ►M4  ————— ◄ ;

g) kauba import:

h) merekalapüügiettevõtjate poolt töötlemata või turustamiseks konserveeritud, kuid seni tarnimata saagi importimine sadamatesse;

i) kauba impordiga seotud teenuste osutamine, kui nimetatud teenuste maksumus kuulub artikli 11 B osa lõike 3 punkti b kohaselt maksustatava summa hulka;

j) kulla import keskpankade poolt;

k) gaasi import maagaasi jaotussüsteemi kaudu või elektri import.

— säilitada eespool esitatud sätetega seotud küsimustes kehtivad siseriiklikud õigusnormid;

— kohandada siseriiklikke õigusnorme, vältimaks ühenduses konkurentsi moonutamist ning eelkõige käibemaksustamata jätmist või topeltkäibemaksustamist,

— võtta mis tahes haldusmeetmeid, mida nad maksuvabastuse saavutamiseks kõige kohasemaks peavad.

1. sellise kauba tarnimine, mille lähetab või veab ►M4  väljaspool ühendust ◄ asuvasse sihtkohta müüja või tema nimel tegutsev isik;

2. sellise kauba tarnimine, mille lähetab või veab ►M4  väljaspool ühendust ◄ asuvasse sihtkohta väljaspool riigi territooriumi asuv ostja või tema nimel tegutsev isik, v.a kauba puhul, mida ostja veab ise lõbusõidulaevade ja eraisikutele kuuluvate õhusõidukite või muude erakasutuseks ettenähtud veovahendite seadistamiseks, tankimiseks ja proviandiga varustamiseks.

Reisijate isiklikus pagasis veetavate kaupade tarnimisel kehtib see vabastus tingimusel, et:

Teise lõigu kohaldamisel:

Iga liikmesriik edastab komisjonile nende templitest näidisjäljendid, mida ta kasutab kolmanda lõigu teises taandes osutatud kinnitamiseks. Komisjon edastab selle teabe teiste liikmesriikide maksuhalduritele.

3. teenuste osutamine, mille sisuks on töö seoses vallasvaraga, mis on omandatud või imporditud selle töö tegemiseks ühenduse territooriumil ning mille lähetab või veab ühendusest välja teenuseid osutav isik või ►M6  mille registrijärgne asukoht on väljaspool kõnealust riiki ◄ klient või kummagi neist nimel tegutsev isik;

4. järgmiste laevade tankimiseks ja proviandiga varustamiseks ettenähtud kauba tarnimine:

Komisjon teeb niipea kui võimalik nõukogule ettepaneku kehtestada ühenduse maksunormid, milles sätestatakse käesoleva maksuvabastuse ning lõigetes 5–9 sätestatud maksuvabastuste kohaldamisala ning praktiline rakenduskord. Nimetatud normide jõustumiseni võivad liikmesriigid käesolevas lõikes sätestatud maksuvabastuse ulatust piirata;

5. lõike 4 punktides a ja b nimetatud merelaevade tarnimine, ümberehitamine, remont, hooldus, prahtimine ja rendileandmine ning nendes sisalduvate või kasutatavate seadmete, sh kalapüügiseadmete tarnimine, rendileandmine, remont ja hooldus;

6. tasu eest peamiselt rahvusvahelistel liinidel tegutsevate lennufirmade kasutatavate õhusõidukite tarnimine, ümberehitamine, remont, hooldus, väljaüürimine ja rendileandmine ning nendes sisalduvate või kasutatavate seadmete tarnimine, rendileandmine, remont ja hooldus;

7. lõikes 6 nimetatud õhusõidukite tankimiseks ja proviandiga varustamiseks ettenähtud kauba tarnimine;

8. lõikes 5 nimetamata teenuste osutamine, mis on otseselt vajalikud seoses nimetatud lõikes osutatud merelaevade või nende lastiga;

9. lõikes 6 nimetamata teenuste osutamine, mis on otseselt vajalikud seoses nimetatud lõikes osutatud õhusõidukite või nende lastiga;

10. kauba tarnimine ja teenuste osutamine:

▼M4

▼B

Ühenduse maksueeskirjade vastuvõtmiseni kohaldatakse käesolevat maksuvabastust ►M4  vastavalt vastuvõtva liikmesriigi kehtestatavatele ►M6  piirangud ◄  ◄ .

Juhtudel, kus kaupa riigist välja ei lähetata ega veeta ning teenuste osas võib maksuvabastuse anda maksu tagastamise teel;

11. kullatarned keskpankadele;

12. kaup, mida tarnitakse volitatud asutustele, kes ekspordib selle ►M4  ühendusest ◄ oma humanitaarse, heategevusliku või koolitustegevuse jaoks ►M4  väljaspool ühendust ◄ ; seda maksuvabastust võib rakendada maksu tagasimaksmise kaudu;

13. teenuste osutamisel, sealhulgas veoteenused ja seonduvad toimingud, kuid mitte artikli 13 alusel maksust vabastatud teenuste osutamisel, kui need on otseselt seotud artikli 7 lõike 3 või artikli 16 lõike 1 A osa sätetega hõlmatud kaupade ekspordi või impordiga;

14. teise isiku nimel ja eest tegutsevate maaklerite ja teiste vahendajate osutatavad teenused, kui need moodustavad osa käesolevas artiklis nimetatud või ►M4  väljaspool ühendust ◄ tehtavatest tehingutest.

Käesolev maksuvabastus ei laiene reisibüroodele, kes reisija nimel ja eest osutavad teenuseid teises liikmesriigis;

15. Portugali Vabariik võib mere- ja õhutransporti Assooride ja Madeira autonoomsetesse piirkondadesse kuuluvate saarte vahel ning nende piirkondade ja mandri vahel käsitleda samamoodi kui rahvusvahelist transporti.

A. sellise kauba import, mis on ette nähtud suunamiseks muule ladustamisprotseduurile kui tolliladustamisprotseduur;

B. sellise kauba tarnimine, mis on ette nähtud

Punktides a, b, c ja d nimetatud kohad on määratletud ühenduse kehtivate tollisätetega;

C. selliste teenuste osutamine, mis on seotud B osas nimetatud kaubatarnetega;

D. kauba tarnimine ja teenuste osutamine, mis leiab aset B osas loetletud kohtades ning mille suhtes kohaldatakse endiselt ühte selles nimetatud protseduuridest;

E. järgmise kauba tarnimine:

ning ka selliste tarnetega seotud teenuste osutamine.

a) käibemaks, mis tuleb tasuda või on tasutud tema poolt teisele maksukohustuslasele tarnitud või tarnitavalt kaubalt või osutatud või osutatavalt teenuselt;

b) imporditud kaubalt tasumisele kuuluv või tasutud käibemaks;

c) artikli 5 lõike 7 punkti a ja artikli 6 lõike 3 kohaselt tasumisele kuuluv käibemaks.

a) seoses artikli 4 lõikes 2 nimetatud majandustegevusega teises riigis tehtavate tehingutega, mis oleksid kõlblikud maksu mahaarvamiseks, kui need oleksid tehtud riigi territooriumil;

b) seoses tehingutega, mis on maksust vabastatud artikli 14 lõike 1 punkti i, artikli 15 ja artikli 16 lõike 1 B, C ja D osa ning lõike 2 kohaselt;

c) seoses mis tahes tehinguga, mis on maksust vabastatud artikli 13 B osa punkti a ja punkti d alapunktide 1–5 kohaselt, kui klient asub väljaspool ühendust või kui nimetatud tehingud on vahetult seotud väljaspool ühendust asuvasse riiki eksportimiseks ettenähtud kaubaga.

a) lubada maksukohustuslasel osa määrata iga oma tegevusvaldkonna kohta, kui iga valdkonna kohta peetakse eraldi arvestust;

b) kohustada maksukohustuslast osa määrama iga oma tegevusvaldkonna kohta ning pidama iga valdkonna kohta eraldi arvestust;

c) lubada maksukohustuslasel maha arvata kõikide kaupade ja teenuste või neist osa kasutamise alusel või kohustada teda seda tegema;

d) lubada maksukohustuslasel esimeses lõigus nimetatud korras maha arvata kõikide kaupade ja teenuste puhul, mida kasutatakse seoses kõikide selles nimetatud tehingutega, või kohustada teda seda tegema;

e) näha ette, et kui maksukohustuslase poolt mahaarvamisele mittekuuluv käibemaksusumma on tühine, seda ei arvestada.

a) artikli 17 lõike 2 punkti a kohase mahaarvamise korral omama artikli 22 lõike 3 kohaselt koostatud arvet;

b) artikli 17 lõike 2 punkti b kohase mahaarvamise korral omama impordidokumenti, milles ta on märgitud kaubasaajaks või importijaks ning milles on näidatud või mille alusel on võimalik välja arvutada tasumisele kuuluva maksu summa;

c) artikli 17 lõike 2 punkti c kohase mahaarvamise korral täitma asjaomase liikmesriigi kehtestatud formaalsused;

d) kui ta peab ►M18  artikli 21 lõike 1 ◄ kohaldamise korral maksu tasuma kliendi või ostjana, täitma asjaomase liikmesriigi kehtestatud formaalsused.

— lugeja on artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaselt käibemaksu mahaarvamise aluseks olevate tehingutega seotud aastakäibe käibemaksuta kogusumma,

— nimetaja on artikli 17 lõigete 2 ja 3 kohaselt käibemaksu mahaarvamise aluseks olevate lugejas sisalduvate tehingutega ning käibemaksu mahaarvamisele mittekuuluvate tehingutega seotud aastakäibe käibemaksuta kogusumma. Liikmesriigid võivad nimetajasse lisada ka toetuste summa, v.a artikli 11 A osa lõike 1 punktis a nimetatud toetused.

a) mahaarvamine oli suurem või väiksem kui maksukohustuslasele lubatud;

b) pärast tagasimakse tegemist muutuvad mahaarvatava summa kindlaksmääramisel kasutatud tegurid, eelkõige ostudest loobumise või hinnaalanduste saamise korral; korrigeerimist ei teostata siiski tehingute puhul, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, vara nõuetekohaselt tõendatud või kinnitatud hävimise, kaotuse või varguse korral ega ka artikli 5 lõikes 6 nimetatud väikese väärtusega kinkide tegemise ja näidiste jagamise korral. Liikmesriigid võivad siiski nõuda korrigeerimist tehingute puhul, mille eest on täielikult või osaliselt tasumata, ning varguse puhul.

— määratleda kapitalikauba mõiste,

— kehtestada korrigeerimisel arvessevõetava maksusumma,

— võtta vastu kohased meetmed tagamaks, et korrigeerimine ei too kaasa põhjendamatuid soodustusi,

— lubada halduskorda lihtsustada.

1. siseriikliku süsteemi alusel:

▼M15

▼B

2. impordi puhul: isik või isikud, kelle on määranud või tunnistanud vastutavaks liikmesriik, kuhu kaup imporditakse.

a) Maksukohustuslane väljastab kõikide tema poolt teisele maksukohustuslasele tarnitud kaupade või osutatud teenuste kohta arve või selle aset täitva dokumendi ning säilitab selle koopia.

Samuti väljastab maksukohustuslane arve talle teise maksukohustuslase poolt enne kauba tarnimist või teenuste osutamist tehtud ettemaksude kohta.

b) Arvel peab olema selgelt märgitud hind ilma maksuta ning kõnealune maks iga maksumäära järgi, aga ka võimalik maksuvabastus.

c) Liikmesriigid sätestavad kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks, kas dokumenti saab arvena käsitada.

— teatavatest kohustustest,

— kõikidest kohustustest, kui kõnealused maksukohustuslased teevad üksnes maksust vabastatud tehinguid,

— tasumisele kuuluva tühise maksusumma tasumisest.

a) võivad liikmesriigid, kes on kasutanud nõukogu teise 11. aprilli 1967. aasta direktiivi artikli 14 kohast võimalust kehtestada maksuvabastus või astmelised maksusoodustused, säilitada nimetatud meetmed ning nende kohaldamise korra, kui need on kooskõlas käibemaksusüsteemiga.

Liikmesriigid, kes kohaldavad maksuvabastust maksukohustuslastele, kelle aastakäive omavääringus on käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval kehtiva ümberarvestuskursi kohaselt väiksem kui 5 000 Euroopa arvestusühikut, võivad nimetatud maksuvabastuse ülemmääraks kehtestada kuni 5 000 Euroopa arvestusühikut.

Astmelisi maksusoodustusi kohaldavad liikmesriigid ei tohi astmeliste maksusoodustuste ülemmäära suurendada ega soodustuse andmise tingimusi soodsamaks muuta;

b) liikmesriigid, kes ei ole seda võimalust kasutanud, võivad anda maksuvabastuse maksukohustuslastele, kelle aastakäive omavääringus on käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval kehtivaümberarvestuskursi kohaselt kuni 5 000 Euroopa arvestusühikut; vajaduse korral võivad nad anda astmelisi maksusoodustusi maksukohustuslastele, kelle aastakäive ületab liikmesriikide poolt maksuvabastuse kohaldamiseks kehtestatud ülemmäära;

c) liikmesriigid, kes kohaldavad maksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive omavääringus on käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval kehtiva ümberarvestuskursi kohaselt 5 000 või rohkem Euroopa arvestusühikut, võivad nimetatud maksuvabastuse ülemmäära suurendada, et säilitada selle reaalväärtus.

a) väikeettevõtjate eriskeemi vajalike paranduste kohta;

b) siseriiklike süsteemide kohandamise kohta seoses maksuvabastusega ja astmeliste maksusoodustustega;

c) lõikes 2 nimetatud 5 000 Euroopa arvestusühiku suuruse piirmäära korrigeerimise kohta.

— Tšehhi Vabariigis: 35 000 eurot;

— Eestis: 16 000 eurot;

— Küprosel: 15 600 eurot;

— Lätis: 17 200 eurot;

— Leedus: 29 000 eurot;

— Ungaris: 35 000 eurot;

— Maltal: Maltal 37 000 eurot, kui majandustegevus seisneb peamiselt kauba müügis, 24 300 eurot, kui majandustegevus seisneb peamiselt madala lisandväärtusega (suurte toomiskuludega) teenuste osutamises ning 14 600 eurot muudel juhtudel, eelkõige teenuseosutajate puhul, kes osutavad kõrge lisandväärtusega (väikeste tootmiskuludega) teenuseid;

— Poolas: 10 000 eurot;

— Sloveenias: 25 000 eurot;

— Slovakkias: 35 000 eurot.

—  põllumajandustootja — maksukohustuslane, kelle tegevus toimub mõnes allpool määratletud ettevõttes,

—  põllumajandus-, metsandus- või kalandusettevõte — ettevõte, keda liikmesriik A lisas loetletud tegevusalade raames sellise ettevõttena käsitab,

—  kindla maksumääraga põllumajandustootja — põllumajandustootja, kellele kohaldatakse lõikes 3 ja sellele järgnevates lõigetes sätestatud kindla maksumääraga skeemi,

—  põllumajandustooted — liikmesriigis põllumajandus-, metsandus- või kalandusettevõtte poolt A lisas loetletud tegevusalade raames toodetud kaup,

—  põllumajandusteenus — B lisas sätestatud teenus, mida osutab põllumajandustootja, kasutades oma tööjõudu ja/või seadmeid, mida tema käitatavas põllumajandus-, metsandus- või kalandusettevõttes tavapäraselt kasutatakse,

—  sisendi käibemaksumäär — liikmesriigi kõikide kindla maksumääraga skeemiga hõlmatud põllumajandus-, metsandus- või kalandusettevõtete poolt ostetud kaubalt ja teenustelt tasumisele kuuluva käibemaksu kogusumma, kui nimetatud maksu võiks tavapärase käibemaksuskeemiga hõlmatud põllumajandustootja artikli 17 kohaselt maha arvata,

—  kindlasummalise hüvitise protsendimäärad — protsendimäärad, mille liikmesriigid kehtestavad lõike 3 kohaselt ning mida nad kohaldavad lõikes 5 sätestatud juhtudel, võimaldamaks sisendi käibemaksumäära kindlasummalist hüvitamist kindla maksumääraga põllumajandustootjatele,

—  kindlasummaline hüvitis — summa, mis saadakse lõikes 3 sätestatud kindlasummalise hüvitise protsendimäära kohaldamisel kindla maksumääraga põllumajandustootja käibe suhtes lõikes 5 nimetatud juhtudel.

a) maksukohustuslased, kellele kaupa tarnitakse või teenuseid osutatakse; sellisel juhul on maksukohustuslasel, kellele kaup tarnitakse või teenus osutatakse, õigus liikmesriikide kehtestatud korras arvata tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha kindla maksumääraga põllumajandustootjatele makstud kindlasummalise hüvitise summa;

b) ametivõimud.

a)  kunstiteosed — I lisa punktis a osutatud esemed.

Liikmesriikidel on võimalus mitte käsitleda kunstiteostena I lisa punkti a viimases kolmes taandes nimetatud esemeid;

b)  kollektsiooniesemed — I lisa punktis b osutatud esemed;

c)  antiikesemed — I lisa punktis c osutatud esemed;

d)  kasutatud kaubad — immateriaalne vallasvara, mis kõlbab edasiseks kasutamiseks samal kujul või parandatuna, välja arvatud kunstiteosed, kollektsiooni- ja antiikesemed ning liikmesriikide määratletud väärismetallid ja -kivid;

e)  maksukohustuslik vahendaja — maksukohustuslane, kes oma majandustegevuse käigus ostab või omandab oma ettevõtte tarvis või impordib edasimüügiks kasutatud kaupu ja/või kunstiteoseid, kollektsiooni- või antiikesemeid, olenemata sellest, kas kõnealune maksukohustuslane tegutseb oma huvides või mõne teise isiku huvides lepingu alusel, mille kohaselt makstakse ostu või müügi pealt vahendustasu;

f)  avaliku enampakkumise korraldaja — iga maksukohustuslane, kes oma majandustegevuse käigus pakub kaupu müügiks avalikul enampakkumisel eesmärgiga võõrandada need enim pakkunule;

g)  avaliku enampakkumise korraldaja volitaja — isik, kes edastab kaubad avaliku enampakkumise korraldajale lepingu alusel, mille kohaselt makstakse müügilt vahendustasu järgmistel tingimustel:

— mittemaksukohustuslane

— või

— mõni teine maksukohustuslane, kui selle teise maksukohustuslase kaubatarne on artikli 13 B osa punkti c kohaselt vabastatud,

— või

— mõni teine maksukohustuslane, kui selle teise maksukohustuslase kaubatarne suhtes kehtib artiklis 24 sätestatud vabastus ja tegu on põhivaraga,

— või

— mõni teine maksukohustuslik vahendaja, kui selle teise maksukohustusliku vahendaja kaubatarne suhtes kohaldati käibemaksu käesoleva erikorra kohaselt.

—  müügihind — kõik, mis moodustab tasu, mis maksukohustuslik vahendaja on saanud või saab ostjalt või kolmandalt isikult, kaasa arvatud vahetult selle tehinguga seotud toetused, maksud, lõivud ja kõrvalkulud nagu vahendus-, pakendus-, veo- ja kindlustuskulud, mis maksukohustuslik vahendaja nõuab ostjalt sisse, kuid välja arvatud artikli 11 A osa punktis 3 osutatud summad,

—  ostuhind — kõik, mis moodustab esimeses taandes määratletud tasu, mis tarnija on saanud või saab maksukohustuslikult vahendajalt.

a) kunstiteosed, kollektsiooni- või antiikesemed, mis nad on ise importinud;

b) kunstiteosed, mille on neile tarninud nende loojad või loojate õigusjärglased;

c) kunstiteosed, mille on neile tarninud mõni teine maksukohustuslane peale maksukohustusliku vahendaja, kui sellise teise maksukohustuslase teostatud tarne suhtes kohaldati artikli 12 lõike 3 punkti c kohaselt vähendatud määra.

a) käibemaksu, mis kuulub maksmisele või on makstud kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete eest, mis ta on ise importinud;

b) käibemaksu, mis kuulub maksmisele või on makstud kunstiteoste eest, mille talle on tarninud või tarnivad nende loojad või loojate õigusjärglased;

c) käibemaksu, mis kuulub maksmisele või on makstud kunstiteoste eest, mille talle on tarninud või tarnib mõni maksukohustuslane, kes ei ole maksukohustuslik vahendaja.

— kasuminormi maksustamise erikorra alusel maksustamisperioodil maksukohustusliku vahendaja teostatud kaubatarnete kogusumma; see summa võrdub punkti 3 kohaselt kindlaksmääratud müügihindade kogusummaga,

— ja

— punktis 2 osutatud selliste kaubaostude kogusumma, mis maksukohustuslik vahendaja on kõnealusel perioodil sooritanud; see summa võrdub punkti 3 kohaselt kindlaksmääratud ostuhindade kogusummaga.

a) kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete suhtes, mis ta on ise importinud, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast maksust maha käibemaks, mis kuulub maksmisele või on makstud nende kaupade importimisel;

b) loojalt või looja õigusjärglaselt saadud kunstiteose tarnimise suhtes, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast maksust maha käibemaks, mis kuulub maksmisele või on makstud talle tarnitud kunstiteoselt;

c) mõnelt maksukohustuslaselt, kes ei ole maksukohustuslik vahendaja, saadud kunstiteose tarnimise suhtes, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast maksust maha käibemaks, mis kuulub maksmisele või on makstud talle tarnitud kunstiteoselt.

— mittemaksukohustuslase huvides

— või

— mõne teise maksukohustuslase huvides, kui selle teise maksukohustuslase artikli 5 lõike 4 punktis c määratletud kaubatarne on artikli 13 B osa punkti c kohaselt maksust vabastatud,

— või

— mõne teise maksukohustuslase huvides, kui selle teise maksukohustuslase artikli 5 lõike 4 punktis c määratletud kaubatarne suhtes kehtib artiklis 24 sätestatud vabastus ja tegu on põhivaraga,

— või

— maksukohustusliku vahendaja huvides, kui selle teise maksukohustusliku vahendaja artikli 5 lõike 4 punktis c määratletud kaubatarnet maksustatakse B osas sätestatud kasuminormi maksustamise erikorra kohaselt.

— puhassumma, mille avaliku enampakkumise korraldaja on maksnud või maksab oma volitajale ja mis määratakse kindlaks punkti 3 kohaselt,

— ja

— maksusumma, mis avaliku enampakkumise korraldaja peab maksma oma tarne eest.

— kauba enampakkumisel kujunenud hind

— ja

— vahendustasu summa, mis enampakkumise korraldaja on saanud või saab oma volitajalt lepingu alusel, mille järgi makstakse müümise eest vahendustasu.

— kauba enampakkumisel kujunenud hind,

— maksud ja lõivud,

— kõrvalkulud, nagu vahendus-, pakendamis-, veo- ja kindlustuskulud, mis korraldaja nõuab sisse kauba ostjalt.

— kauba ostjalt saadud või saadava summa,

— kauba müüjale hüvitatud või hüvitatav summa.

a) artikli 28a lõikes 2 määratletud uute veovahendite tarnete suhtes, mis teostatakse artikli 28c A osas sätestatud tingimustel, ei kohaldata B ja C osas sätestatud erikorda;

b) erandina artikli 28a lõike 1 punktist a ei maksustata kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete ühendusesiseseid soetusi käibemaksuga, kui müüja on sellisena tegutsev maksukohustuslik vahendaja ja soetatud kaupu on maksustatud saadetise või veo lähteliikmesriigis B osas sätestatud kasuminormi maksustamise erikorra kohaselt või kui müüja on sellisena tegutsev avaliku enampakkumise korraldaja ja soetatud kaupu on maksustatud saadetise või veo lähteliikmesriigis C osas sätestatud erikorra kohaselt;

c) artikli 28b B osa ja artikli 28c A osa punkte a, c ja d ei kohaldata kaubatarnete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga kas B või C osas sätestatud erikorra kohaselt.

i) kulda, mis on kullaturgudel heakskiidetud kaaluga kangi või tahvli kujul ja mille puhtusaste on vähemalt 995 tuhandikku, olenemata sellest, kas see käibib väärtpaberite vormis. Liikmesriigid võivad erikorra kohaldamisalast välja jätta väikesed kangid või tahvlid, mille kaal on 1 g või vähem;

ii) kuldmünte:

Selliseid münte ei käsitata käesolevas direktiivis müüdavat nende numismaatilise väärtuse põhjal.

Iga liikmesriik teatab komisjonile igal aastal enne 1. juulit ja alustades 1999. aastast müntidest, mis vastavad nende tingimustele ja millega kaubeldakse asjaomases liikmesriigis. Komisjon avaldab tervikliku loendi nendest müntidest Euroopa Ühenduste Teataja C-seerias igal aastal enne 1. detsembrit. Avaldatud loendis sisalduvaid münte käsitatakse neid tingimusi täitvana kogu selle aasta vältel, mille kohta loend avaldatakse.

1. Maksukohustuslasel on õigus maha arvata

kui maksukohustuslane seejärel tarnib seda kulda käesoleva artikli alusel maksuvabalt.

2. Maksukohustuslasel, kes toodab investeeringukulda või muudab kulda investeeringukullaks, on õigus maha arvata maks, mille ta peab maksma või on maksnud selle kulla tootmise või muutmisega seotud kaupade ja teenuste tarnetelt, ühendusesisestelt hangetelt või impordilt nii, nagu oleksid tema seejärel tehtavad, käesolevad artikli alusel vabastatud kullatarned maksustatavad.

1. Artikli 29 kohast konsulteerimiskorda järgides võib liikmesriik mitte kohaldada selle erikorraga ette nähtud investeeringukulla maksuvabastust asjaomases liikmesriigis toimuvate teatavate investeeringukullatehingute suhtes, välja arvatud ühendusesisesed tarned või eksport:

Nendel asjaoludel on need tehingud maksustatavad ja kohaldatakse järgmisi sätteid.

a)  ühenduseväline maksukohustuslane — maksukohustuslane, kelle asu- ega tegevuskoht ei paikne ühenduse territooriumil ja kes ei ole muidu kohustatud ennast artikli 22 kohaselt maksukohustuslasena arvele võtma;

b)  elektroonilised teenused — artikli 9 lõike 2 punkti e viimases taandes kirjeldatud teenused;

c)  registreerimisliikmesriik — liikmesriik, kus ühenduseväline maksukohustuslane võtab ennast arvele, kui ta hakkab käesoleva artikli sätete kohaselt ühenduse territooriumil maksukohustuslasena tegutsema;

d)  tarbimisliikmesriik — liikmesriik, mida peetakse artikli 9 lõike 2 punkti f kohaselt elektrooniliste teenuste osutamise kohaks;

e)  käibemaksudeklaratsioon — deklaratsioon, mis sisaldab igas liikmesriigis tasumisele kuuluva maksusumma kindlaksmääramiseks vajalikku teavet.

a) ta teatab, et ta enam ei osuta elektroonilisi teenuseid, või

b) võib muidu oletada, et tema maksustatav tegevus on lõppenud, või

c) ta ei vasta enam erikorra rakendamise eeldustele või

d) ta rikub pidevalt erikorra sätteid.

a) Maksuvabastused, mille puhul tagastatakse eelnenud etapis makstud maks, ja artikli 12 lõikes 3 sätestatud vähendatud määrade alammäärast väiksemad vähendatud määrad, mis kehtisid 1. jaanuaril 1991, on kooskõlas ühenduse õigusega ja vastavad 11. aprillil 1967 vastu võetud teise nõukogu direktiivi artikli 17 viimases taandes esitatud tingimustele, võib säilitada.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada nende tehingutega seotud omavahendite kindlaksmääramine.

Kui käesoleva lõike sätted moonutavad Iirimaa puhul konkurentsi kütmiseks ja valgustuseks vajalike energiatoodete tarnimisel, võib komisjon Iirimaale vastava taotluse korral anda loa kohaldada selliste tarnete suhtes vähendatud maksumäära kooskõlas artikli 12 lõikega 3. Sel juhul esitab Iirimaa oma taotluse komisjonile koos kogu vajalike teabega. Kui komisjon ei ole kolme kuu jooksul taotluse saamisest otsust teinud, loetakse Iirimaa olevat saanud loa esitatud vähendatud määrade kohaldamiseks.

b) Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 kohaldasid kooskõlas ühenduse õigusega H lisas nimetamata kaupade ja teenuste suhtes vabastusi, mille puhul tagastati eelnenud etapis makstud maks, või artikli 12 lõikes 3 sätestatud vähendatud määrade alammäärast väiksemaid vähendatud määrasid, võivad kõnealuste tarnete suhtes kohaldada vähendatud määra või üht kahest artikli 12 lõikes 3 sätestatud vähendatud määrast.

c) Liikmesriigid, kes on artikli 12 lõike 3 kohaselt kohustatud suurendama 1. jaanuaril 1991 kehtinud harilikku maksumäära rohkem kui 2 % võrra, võivad kohaldada artikli 12 lõikes 3 sätestatud vähendatud määrade alammäärast väiksemat vähendatud määra H lisas nimetatud rühmadesse kuuluvate kaupade ja teenuste tarnete suhtes. Peale selle võivad need liikmesriigid kohaldada sellist määra toitlustusteenuste, lasterõivaste ja -jalatsite ning eluasemete suhtes. Liikmesriigid ei või käesoleva lõike alusel kehtestada vabastusi, mille puhul tagastatakse eelnenud etapis makstud maks.

d) Liikmesriigid, kes 1.jaanuaril 1991 kohaldasid toitlustusteenuste, lasterõivaste ja -jalatsite ning eluasemete suhtes vähendatud maksumäära, võivad seda määra kõnealuste tarnete suhtes ka edaspidi kohaldada.

e) Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1991 kohaldasid vähendatud maksumäära H lisas nimetamata kaupade ja teenuste tarnete suhtes, võivad kohaldada selliste tarnete suhtes seda vähendatud määra või üht kahest artikli 12 lõikes 3 sätestatud vähendatud määrast, tingimusel et maksumäär ei ole väiksem kui 12 %.

Seda sätet ei või kohaldada kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes, mida maksustatakse käibemaksuga mõne artikli 26a B ja C osas sätestatud erikorra kohaselt.

f) Kreeka Vabariik võib kohaldada Kreeka mandriosas kohaldatavatest vastavatest määradest kuni 30 % väiksemaid käibemaksumäärasid Lesbose, Chíose, Samose, Dodekaneeside ja Küklaadide piirkonnas ja järgmistel Egeuse saartel: Thásos, Põhja-Sporaadid, Samothráki ja Skyros.

g) Komisjon aruande põhjal vaatab nõukogu enne 31. detsembrit 1994 läbi eespool esitatud punktide a–f sätted, eeskätt seoses siseturu nõuetekohase toimimisega. Märkimisväärsete konkurentsimoonutuste ilmnemisel võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt sobivad meetmed.

h) Liikmesriigid, kes 1. jaanuaril 1993 kasutasid artikli 5 lõike 5 punktis a sätestatud võimalust, nagu see kehtis nimetatud kuupäeval, võivad kohaldada valmistuslepingu kohaste tarnete suhtes maksumäära, mis kehtib valmistatud kaupade kohta.

Käesoleva sätte kohaldamisel peetakse valmistuslepingu alusel tehtavaks tarneks seda, kui tööettevõtja annab oma kliendile üle vallasvara, mille ta on valmistanud või kokku pannud talle selleks kliendi antud materjalist või esemetest, olenemata sellest, kas tööettevõtja on osaliselt kasutanud oma materjali.

i) Liikmesriigid võivad kohaldada vähendatud maksumäära elustaimede (kaasa arvatud taimesibulad ja -juured jms, lõikelilled ja -roheline) ja küttepuude tarnete suhtes.

j) Austria Vabariik võib kinnisvara elamispinnana rendileandmise suhtes kohaldada üht kahest artikli 12 lõike 3 punkti a kolmandas lõigus sätestatud vähendatud maksumäärast, tingimusel et see määr ei ole väiksem kui 10 %.

k) Portugali Vabariik võib restoraniteenuste suhtes kohaldada üht kahest artikli 12 lõike 3 punkti a kolmandas lõigus sätestatud vähendatud maksumäärast, tingimusel et see määr ei ole väiksem kui 12 %.

a) jätkata artikli 13 või 15 kohaselt maksust vabastatud tehingute maksustamist, mis on nimetatud käesoleva direktiivi E lisas;

b) jätkata F lisas sätestatud tehingute maksust vabastamist asjaomases liikmesriigis kehtivatel tingimustel;

c) anda maksukohustuslastele võimaluse maksustada maksust vabastatud tehinguid G lisas sätestatud tingimustel;

d) jätkata artikli 18 lõike 2 esimese lõiguga ettenähtud viivitamatu mahaarvamise põhimõttest kõrvalekalduvate sätete kohaldamist;

e) jätkata ►M8  ————— ◄ artikli 6 lõike 4 ja artikli 11 A osa lõike 3 punkti c sätetest kõrvalekalduvate meetmete kohaldamist;

f) näha ette, et edasimüügi eesmärgil ostetud ehitiste ja ehitusmaa võõrandamisel maksukohustuslase poolt, kes ei võinud ostu puhul käibemaksu maha arvata, on maksustatav summa müügihinna ja ostuhinna vahe;

g) erandina artikli 17 lõikest 3 ja artikli 26 lõikest 3 jätkata artikli 26 lõikes 3 nimetatud reisibüroode teenuste maksust vabastamist ilma sisendilt makstud maksu tagasimaksmiseta. Seda erandit kohaldatakse ka reisija nimel ja eest tegutsevate reisibüroode suhtes.

a) need peavad olema töömahukad;

b) need peavad enamjaolt olema osutatud otse lõpptarbijatele;

c) need peavad olema peamiselt kohalikku laadi ega tohi põhjustada konkurentsimoonutusi;

d) maksumäära vähendamisest tulenevate madalamate hindade ning nõudluse ja tööhõive eeldatava suurenemise vahel peab olema tihe seos.

a) meetme reguleerimisala ja asjakohaste teenuste üksikasjaliku kirjelduse;

b) üksikasjalikud andmed selle kohta, et teises ja kolmandas lõigus sätestatud tingimused on täidetud;

c) andmed, milles on välja toodud kavandatava meetme eelarvekulud.

a) ühendusesisene kauba omandamine tasu eest riigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb mittemaksukohustuslasest juriidilise isikupoolt, kui müüja on maksukohustuslane ja tegutseb sellena ning tema suhtes ei kohaldata artiklis 24 sätestatud maksuvabastust ega artikli 8 lõike 1 punkti a teises lauses ega artikli 28b B osa lõikes 1 ettenähtud protseduure.

Erandina esimesest lõigust ei maksustata käibemaksuga maksukohustuslase või juriidilisest isikust mittemaksukohustuslase poolt ühendusesisest kaupade soetamist vastavalt lõikele 1a.

Liikmesriigid annavad teise lõigu alusel kõlblikele maksukohustuslastele ja mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele õiguse valida esimeses lõigus sätestatud üldise skeemi. Liikmesriigid määravad kindlaks nimetatud valiku kasutamise üksikasjalikud eeskirjad, mida igal juhul kohaldatakse kahe kalendriaasta jooksul;

b) ühendusesisene uute veovahendite omandamine tasu eest asjaomases riigis maksukohustuslaste poolt või mittemaksukohustuslasest juriidiliste isikute poolt, kellel on õigus saada punkti a teises lõigus sätestatud maksuvabastust, või muu mittemaksukohustuslasest isiku poolt;

c) ühendusesisene riigi territooriumil tasu eest aktsiisistatava kauba soetamine maksukohustuslase või juriidilisest isikust mittemaksukohustuslase poolt, kes kuulub punkti a teises lõigus sätestatud erandi alla ning mille osas aktsiis muutub riigi territooriumil sissenõutavaks vastavalt direktiivile 92/12/EMÜ. ( 8 ).

a) selliste kaupade ühendusesisene soetamine, mille tarnimine riigi territooriumil oleks artikli 15 lõigete 4–10 alusel maksuvaba;

b) punktis a nimetamata kaupade ühendusesisene soetamine:

Eespool nimetatud maksuvabastuse taotlemisel arvesse võetav künnis hõlmab ühendusesisese kauba, välja arvatud uute transpordivahendite ja muu aktsiisistatava kauba omandamise kogusummat, millest on maha arvatud selles liikmesriigis tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks, kust kaup lähetati või veeti.

a)  veovahend — inimeste või kauba veoks mõeldud laevad pikkusega üle 7,5 m, õhusõidukid stardimassiga üle 1 550 kg ja maismaa mootorsõidukid veomahuga üle 48 cm3 või mootori võimsusega üle 7,2 kW, välja arvatud artikli 15 lõigetes 5 ja 6 nimetatud laevad ja õhusõidukid;

b) punktis a nimetatud veovahend ei ole “uus”, kui mõlemad järgmistest tingimustest on täidetud ühel ajal:

Liikmesriigid kehtestavad tingimused, mille alusel võib eespool kirjeldatud asjaolud lugeda tuvastatuks.

— mahaarvamisõigus tekib ja seda tohib kasutada ainult tarnimise ajal,

— maksukohustuslasel on lubatud veovahendi ostuhinnas sisalduv või selle importimisel või ühendusesisesel omandamisel makstud käibemaks maha arvata ulatuses, mis ei ületa maksu summat, mille ta oleks pidanud maksma, kui tarnet poleks maksust vabastatud.

b) kauba toimetamine maksukohustuslase poolt oma ettevõttest teise liikmesriiki.

Teise liikmesriiki toimetatuks loetakse: igasugune materiaalne vara, mille maksukohustuslane või tema nimel tegutsev isik lähetab või veab ühenduse territooriumil väljapoole artiklis 3 määratletud territooriumi oma ettevõtte vajadusteks, välja arvatud järgmised tehingud:

▼M10 —————

▼M10

▼M4

▼M23

Seevastu juhul, kui mõni eespool nimetatud soodustuse saamise tingimus ei ole enam täidetud, loetakse, et kaup on viidud teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta. Sellisel juhul loetakse ümberpaigutamine toimunuks hetkest, mil tingimus enam täidetud ei ole.

— omandaja tõendab, et ta on kauba ühendusesiseselt omandanud järgneva tarne jaoks, mis toimub lõikes 1 nimetatud liikmesriigis ning mille puhul vastavalt artikli 28c E osa lõikele 3 on maksukohustuslaseks määratud kaubasaaja,

— omandaja on täitnud artikli 22 lõike 6 punkti b viimases lõigus sätestatud deklaratsiooniga seotud kohustused.

— kaubatarne tehakse maksukohustuslasele, kellel on õigus saada artikli 28a lõike 1 punkti a teises lõigus ettenähtud maksuvabastust, mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kellel on õigus saada sama maksuvabastust, või muule mittemaksukohustuslasest isikule,

— tarne koosneb muust kaubast kui uued veovahendid ning kaup, mille tarnija või tarnija nimel tegutsev isik tarnib pärast kokkupanekut või paigaldamist, millega kas kaasneb või ei kaasne katsetamine.

— selliste tarnete käibemaksuta koguväärtus ei ole ühe kalendriaasta jooksul suurem kui 100 000 eküüd väljendatuna omavääringus, ja

— muust kaubast kui aktsiisiga maksustatavast kaubast koosnevate, lõikes 1 sätestatud tingimuste kohaselt toimunud tarnete käibemaksuta koguväärtus ei olnud eelmisel kalendriaastal suurem kui 100 000 eküüd väljendatuna omavääringus.

—  ühendusesisene kaubavedu — vedu, mille puhul lähtekoht ja sihtkoht asuvad kahe eri liikmesriigi territooriumil ►M10  . ◄

▼M10

— Kaubavedu, mille puhul lähte- ja sihtkoht asuvad ühe riigi territooriumil, käsitletakse ühendusesisese kaubaveona, kui selline vedu on vahetult seotud kaubaveoga, mille puhul lähte- ja sihtkoht asuvad kahe eri liikmesriigi territooriumil,

▼M4

—  lähtekoht — kaubaveo tegeliku alustamise koht, arvestamata kauba nimetatud kohta jõudmiseks tegelikult läbitud vahemaad,

—  sihtkoht — koht, kus kaubavedu tegelikult lõpeb.

a) kaubatarned, nagu on ►M10  artiklis 5 määratletud ◄ , mille müüja või müüja nimel tegutsev isik või kauba omandaja lähetab või veab ühenduse territooriumil väljapoole artiklis 3 nimetatud territooriumi teisele maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule, kes sellena tegutseb, muus liikmesriigis kui kauba lähetamise või veo lähteliikmesriik.

Seda maksuvabastust ei kohaldata maksukohustuslase tehtud artikli 24 alusel maksuvabade kaubatarnete suhtes ega kaubatarnete suhtes maksukohustuslastele või mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele, kellel on õigus saada artikli 28a lõike 1 punkti a teises lõigus ettenähtud maksuvabastust;

b) uute veovahendite tarned, mille müüja või ostja või ühe neist nimel tegutsev isik lähetab või veab ostjale ühenduse territooriumil väljapoole artiklis 3 nimetatud territooriumi maksukohustuslastele või mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele, kellel on õigus saada artikli 28a lõike 1 punkti a teises lõigus ettenähtud maksuvabastust, või mis tahes muule mittemaksukohustuslasele;

c) aktsiisistatava kauba tarnimine, mille on ostjale väljastpoolt artiklis 3 nimetatud territooriumi, kuid ühenduse piirest lähetanud või vedanud müüja, ostja ise või tema esindaja, ning tarne on suunatud maksukohustuslastele või juriidilistest isikutest mittemaksukohustuslastele, kellele võib kohaldada artikli 28a lõike 1 punkti a teises lõigus sätestatud erandit, tingimusel et kauba lähetamine või vedu toimub kooskõlas direktiivi 92/12/EMÜ artikli 7 lõigetega 4 ja 5 või artikliga 16.

Käesolevat maksuvabastust ei kohaldata aktsiisistatava kauba tarnimisel maksukohustuslaste poolt, kes saavad artiklis 24 sätestatud maksuvabastust;

d) artikli 28a lõike 5 punktis b määratletud kaubatarne, millele kohaldatakse eespool sätestatud maksuvabastust, kui need on sooritatud teise maksukohustuslase nimel.

a) ühendusesisene kauba omandamine, kui sellise kauba tarnimine oleks maksukohustuslastele riigi territooriumil alati maksuvaba;

b) ühendusesisene kauba omandamine, kui sellise kauba importimine oleks artikli 14 lõike 1 alusel alati maksuvaba;

c) ühendusesisene kauba omandamine, kui kauba omandajal oleks artikli 17 lõigete 3 ja 4 alusel alati õigus artikli 28a lõike 1 kohaselt tasumisele kuuluva käibemaksu täielikule hüvitamisele.

— lõige 1 asendatakse järgmisega:

1.“1.  Ilma et see piiraks ühenduse muude maksustamissätete kohaldamist, võivad liikmesriigid, kui artiklis 29 sätestatud konsulteerimisest ei tulene teisiti, võtta erimeetmeid kõikide või mõningate allpool loetletud tehingute vabastamiseks maksust, tingimusel et need ei ole ette nähtud lõppkasutuseks ja/või -tarbimiseks ja et punktides A–E osutatud olukordade või protseduuride lõpetamisel võetav käibemaks võrdub maksusummaga, mis oleks kuulunud tasumisele, kui kõik need tehingud oleks maksustatud riigi territooriumil:

Erandina artikli 21 lõike 1 punkti a esimesest lõigust on esimese lõigu kohase maksu tasumise eest vastutav isik see, kelle tõttu kaubad ei ole enam hõlmatud käesolevas lõikes loetletud protseduuride või olukordadega.

Kui käesolevas lõikes osutatud protseduurilt või olukorrast kaupade väljaviimise tulemuseks on import artikli 7 lõike 3 tähenduses, võtab impordiliikmesriik vajalikke meetmeid, et vältida kahekordset maksustamist riigis.”

— lisatakse järgmine lõige:

— 

“1a.  Kui liikmesriigid kasutavad lõikes 1 sätestatud võimalust, võtavad nad vajalikke meetmeid tagamaks, et mõnele lõike 1 punktis B osutatud protseduurile või olukorda suunamiseks mõeldud kaupade ühendusesiseste soetuste suhtes kohaldatakse samu sätteid kui kaubatarnete suhtes, mis toimuvad riigi territooriumil samadel tingimustel.”

— fraasi “võib otsustada maksust vabastada” järele lisatakse fraas “ühendusesisese kauba omandamise maksukohustuslase poolt” ning fraasi “ekspordib selle” järele lisatakse fraas “ühendusest väljapoole”,

— lisatakse järgmised lõigud:

— 

“Kui liikmesriigid otsustavad seda võimalust kasutada, laiendavad nad lähtudes artikliga 29 ette nähtud konsultatsioonidest, käesolevat maksuvabastust maksukohustuslase poolt kauba ühendusesisesele omandamisele, impordile ja kaubatarnetele maksukohustuslase poolt, kes kavatseb need samal kujul või pärast artikli 28c A osale vastavat töötlemist edasi tarnida, ning eespool nimetatud tarnetega seotud teenustele maksimaalselt tema artikli 28c A osa kohaste eelmise 12 kuu kaubatarnete kogusumma ulatuses.

Liikmesriigid võivad kindlaks määrata selliste tehingute ühise maksimumväärtuse, mille nad vabastavad maksust esimese ja teise lõigu alusel.”

— kauba on ühendusesiseselt omandanud maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht ei ole riigi territooriumil, kuid kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud teises liikmesriigis,

— kaup omandatakse ühendusesiseselt, selle maksukohustuslase poolseks hilisemaks kaubatarneks sama riigi territooriumil,

— selle maksukohustuslase poolt kõnealusel viisil omandatud kaup lähetatakse või veetakse otse liikmesriigist, kus ta ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, ning on adresseeritud isikule, kellele ta nimetatud järgneva tarne teeb,

— isik, kellele järgnev tarne tehakse, on maksukohustuslane või juriidilisest isikust mittemaksukohustuslane, kes on kõnealuse riigi territooriumil käibemaksukohustuslasena registreeritud,

— isik, kellele järgnev tarne tehakse, on vastavalt ►M18  artikli 21 lõike 1 punkt c ◄ määratud maksukohustuslaseks tarnete osas, mida teeb maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool kõnealust riiki.

a) käibemaks, mis tuleb maksta või on makstud riigi territooriumil kaupade või teenuste eest, mille talle on tarninud või tarnib mõni teine maksukohustuslane;

b) riigi territooriumile imporditud kaubalt tasumisele kuuluv või tasutud käibemaks;

c) artikli 5 lõike 7 punkti a, artikli 6 lõike 3 ja artikli 28a lõike 6 kohaselt tasumisele kuuluv käibemaks;

d) artikli 28a lõike 1 punkti a kohaselt tasumisele kuuluv käibemaks.

a) seoses artikli 4 lõikes 2 nimetatud majandustegevusega teises riigis tehtavate tehingutega, mille puhul võiks maksu maha arvata, kui need oleksid tehtud riigi territooriumil;

b) seoses tehingutega, mis on maksust vabastatud artikli 14 lõike 1 punktide g ja i, artikli 15, artikli 16 lõike 1 B, C, D või E osa või lõike 2 või artikli 28c A või C osa kohaselt;

c) seoses mis tahes tehingutega, mis on maksust vabastatud artikli 13 B osa punkti a ja punkti d alapunktide 1—5 kohaselt, kui klient asub väljaspool ühendust või kui nimetatud tehingud on vahetult seotud väljaspool ühendust asuvasse riiki eksportimiseks ettenähtud kaubaga.

— maksukohustuslastele, kes ei asu riigi territooriumil, kuid asuvad teises liikmesriigis vastavalt direktiivis 79/1072/EMÜ ( 9 ) sätestatud üksikasjalikele rakenduseeskirjadele,

— maksukohustuslastele, kes ei asu ühenduse territooriumil vastavalt direktiivis 86/560/EMÜ ( 10 ) sätestatud üksikasjalikele rakenduseeskirjadele.

a) käsitatakse direktiivi 79/1072/EMÜ artiklis 1 nimetatud isikuid kõnealuse direktiivi kohaldamisel samuti maksukohustuslastena, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool asjaomast riiki, kui nad on selle riigi territooriumil üksnes tarninud kaupu ja teenuseid isikule, kes vastavalt ►M18  artikli 21 lõike 1 punktid a ja c ◄ on määratud maksukohustuslaseks;

b) käsitatakse direktiivi 86/560/EMÜ artiklis 1 nimetatud isikuid kõnealuse direktiivi kohaldamisel samuti maksukohustuslastena, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool ühendust, kui nad on selle riigi territooriumil üksnes tarninud kaupu ja teenuseid isikule, kes vastavalt ►M18  artikli 21 lõike 1 ◄ punktile a on määratud maksukohustuslaseks;

c) ei kohaldata direktiive 79/1072/EMÜ ja 86/560/EMÜ kaubatarnete suhtes, mis on maksust vabastatud või mille võib maksust vabastada artikli 28c A osa alusel, kui tarnitava kauba lähetab või veab omandaja või tema esindaja.

a) artikli 17 lõike 2 punkti a kohase mahaarvamise korral omama artikli 22 lõike 3 kohaselt koostatud arvet;

b) artikli 17 lõike 2 punkti b kohase mahaarvamise korral omama impordidokumenti, milles ta on märgitud kaubasaajaks või importijaks ning milles on näidatud või mille alusel on võimalik välja arvutada tasumisele kuuluva maksu summa;

c) artikli 17 lõike 2 punkti c kohase mahaarvamise korral täitma asjaomase liikmesriigi kehtestatud formaalsused;

d) kui ta peab ►M18  artikli 21 lõike 1 ◄ kohaldamise korral maksu tasuma kliendi või ostjana, täitma asjaomase liikmesriigi kehtestatud formaalsused;

e) artikli 17 lõike 2 punkti d kohase mahaarvamise korral esitama artikli 22 lõikes 4 ettenähtud deklaratsioonis kogu teabe, mis on vajalik tema tehtud ühendusesiseselt kauba omandamiselt tasumisele kuuluva maksu summa arvutamiseks, ning omama artikli 22 lõikele 3 vastavat arvet.”

a) maksukohustuslane, kes teeb maksustatavaid kauba- või teenusetarneid, välja arvatud punktides b, c ja f nimetatud juhud. Kui maksustatavat kauba- või teenusetarnet teostab maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht ei ole riigi territooriumil, võivad liikmesriigid enda kehtestatavatel tingimustel ette näha, et maksu tasumise eest vastutab isik, kellele kaupu või teenuseid tarnitakse;

b) maksukohustuslane, kellele osutatakse artikli 9 lõike 2 punktiga e hõlmatud teenuseid, või isik, kes on käibemaksukohustuslasena registreeritud riigi territooriumil ja kellele osutatakse artikli 28b C, D, E ja F osaga hõlmatud teenuseid, kui teenuseid osutab maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht ei ole riigi territooriumil;

c) kaubatarne saaja, kui järgmised tingimused on täidetud:

Liikmesriigid võivad siiski teha erandeid sellest kohustusest, kui maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht ei ole riigi territooriumil, on määranud selles riigis maksuesindaja;

d) isik, kes märgib arvele ►M20  ————— ◄ käibemaksu;

e) isik, kes teostab maksustatava ühendusesisese kaubahanke;

f) isikud, kes on riigi territooriumil registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kellele kaup tarnitakse artikli 8 lõike 1 punktis d või e esitatud tingimustel, juhul kui tarnijaks on maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool kõnealust riiki.

a) kui lõike 1 kohaselt maksu tasumise eest vastutav isik on maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht ei ole riigi territooriumil, võivad liikmesriigid lubada tal määrata maksu tasumise eest vastutavaks isikuks maksuesindaja. See valikuvõimalus sõltub iga liikmesriigi kehtestatavatest tingimustest ja korrast;

b) kui maksustatava tehingu sooritab maksukohustuslane, kelle registrijärgne asukoht ei ole riigi territooriumil ja tema asukohariigiga puudub kokkulepe, mis käsitleb vastastikust abi, mis oma ulatuselt sarnaneb direktiivides 76/308/EMÜ ( 11 ) ja 77/799/EMÜ ( 12 ) ja halduskoostööd kaudse maksustamise (käibemaks) vallas käsitlevas nõukogu 27. jaanuari 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 218/92 ( 13 ) sätestatuga, võivad liikmesriigid ette näha, et maksu tasumise eest vastutab väljaspool riigi territooriumi asuva maksukohustuslase määratud maksuesindaja.

a) Iga maksukohustuslane teatab, millal tema tegevus maksukohustuslasena algab, muutub või lõpeb. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle teate elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist.

b) Ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, teatab iga artikli 28a lõike 1 punkti a teises lõigus nimetatud maksukohustuslane ühendusesisesest kauba omandamisest, kui nimetatud artiklis ettenähtud maksuvabastuse tingimused ei ole täidetud.

c) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, mis võimaldavad isiku registrinumbri järgi identifitseerida:

▼M23

▼M4

▼M6

▼M4

d) Isiku registrinumbril on eesliide, milles kasutatakse kahetähelist koodi vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166, mis võimaldab identifitseerida registrinumbri väljaandnud liikmesriigi. ►M20  Kreeka Vabariik võib siiski kasutada eesliidet “EL”. ◄

e) Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et nende identifitseerimissüsteem võimaldab identifitseerida punktis c nimetatud maksukohustuslased ning et käesolevas jaotises sätestatud ühendusesiseste tehingute maksustamise üleminekukorda kohaldatakse nõuetekohaselt.

a) Maksukohustuslane peab pidama piisavalt üksikasjalikku raamatupidamisarvestust, mis võimaldab käibemaksu kohaldada ja maksuhalduri poolt kontrollida.

b) Maksukohustuslane peab arvestust kauba kohta, mille ta on lähetanud või vedanud või mis on tema nimel lähetatud või veetud ühenduse territooriumil väljapoole artiklis 3 määratud territooriumi artikli 28a lõike 5 punkti b viiendas, kuuendas ja seitsmendas taandes nimetatud tehingute tegemiseks.

Iga maksukohustuslane peab piisavalt üksikasjalikku arvestust, et oleks võimalik ära tunda kaubad, mille on talle lähetanud mõnest teisest liikmesriigist maksukohustuslane, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena selles teises liikmesriigis, või mis on sealt lähetatud viimase nimel seoses teenusega, mis on osutatud artikli 9 lõike 2 punkti c kolmanda või neljanda taande kohaselt.

a) Iga maksukohustuslane tagab, et kaupade või teenuste eest, mille ta on tarninud või osutanud mõnele muule maksukohustuslasele või mittemaksukohustuslikule juriidilisele isikule, esitab arve tema ise või tema klient või tema nimel ja huvides kolmas isik. Samuti tagab iga maksukohustuslane, et artikli 28b B osa punktis 1 osutatud kaubatarnete ja artikli 28c A osas sätestatud tingimustel tarnitud kaupade kohta esitab arve tema ise või tema klient või tema nimel ja huvides kolmas isik.

Samamoodi tagab iga maksukohustuslane, et iga ettemakse eest, mis on talle tehtud enne esimeses lõigus osutatud kaubatarnet, ja iga ettemakse eest, mille on talle teinud mõni muu maksukohustuslane või mittemaksukohustuslik juriidiline isik enne teenuste osutamise lõpulejõudmist, esitab arve tema ise või tema klient või tema nimel ja huvides kolmas isik.

Liikmesriigid võivad kehtestada maksukohustuslastele kohustuse esitada arve eelnevates lõikudes nimetamata kaupade ja teenuste kohta, mille viimased on tarninud või osutanud nende territooriumil. Kui liikmesriigid seda teevad, võivad nad nende arvete kohta kehtestada punktides b, c ja d loetletutest vähem nõudeid.

Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased kohustusest esitada arve kaupade või teenuste kohta, mille viimased on tarninud või osutanud nende territooriumil ja mis on artikli 13, artikli 28 lõike 2 punkti a ja artikli 28 lõike 3 punkti b alusel maksust vabastatud, olenemata sellest, kes eelnevas järgus makstud maks tagastatakse.

Iga dokumenti või sõnumit, mis selgesõnaliselt ja ühemõtteliselt viitab esialgsele arvele ja muudab seda, käsitatakse arvena. Liikmesriigid, kelle territooriumil kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, võivad lubada mõningaid kohustuslikke andmeid sellistest dokumentidest või sõnumitest välja jätta.

Liikmesriigid võivad kehtestada nende territooriumil kaupu ja teenuseid tarnivatele maksukohustuslastele arvete esitamise tähtaja.

Nende liikmesriikide kehtestatavatel tingimustel, kelle territooriumil kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, võib mitme eri kauba- või teenusetarne kohta koostada koondarve.

Maksukohustuslase klient võib arve koostada kaupade või teenuste kohta, mille talle on tarninud või osutanud see maksukohustuslane, tingimusel et kaks osalist on selles enne kokku leppinud ja et on olemas kord, mille alusel kaupu tarniv või teenuseid osutav maksukohustuslane iga arve vastu võtab. Liikmesriigid, kelle territooriumil kaupu tarnitakse või teenuseid osutatakse, määravad kindlaks maksukohustuslase ja tema kliendi vahelise kokkuleppe ja vastuvõtmiskorra tingimused.

Liikmesriigid võivad seada nende territooriumil kaupu tarnivate või teenuseid osutavate maksukohustuslaste klientide sooritatavale arvete väljastamisele täiendavaid tingimusi. Näiteks võivad nad nõuda, et sellised arved tuleb koostada maksukohustuslase nimel ja eest. Sellised tingimused peavad alati olema ühesugused, sõltumata kliendi asukohast.

Samuti võivad liikmesriigid kehtestada nende territooriumil kaupu tarnivatele või teenuseid osutavatele maksukohustuslastele eritingimusi juhtudeks, kui kolmas isik või klient, kes väljastab arveid, asub riigis, kellega puudub kokkulepe, mis käsitleks vastastikust abi, mis sarnaneb oma ulatuselt sellega, mis on sätestatud nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivis 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta teatavate lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel, ( 14 ) nõukogu 19. detsembri 1977. aasta direktiivis 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikust abi kohta otsese ja kaudse maksustamise valdkonnas, ( 15 ) ja nõukogu 27. jaanuari 1992. aasta määruses (EMÜ) nr 218/92 halduskoostöö kohta kaudse maksustamise (käibemaks) valdkonnas. ( 16 )

b) Ilma et see piiraks käesolevas direktiivis sätestatud erikorra kohaldamist, tuleb punkti a esimese, teise ja kolmanda lõigu kohaselt koostatud arvetel esitada seoses käibemaksuga üksnes järgmised andmed:

Liikmesriigid võivad nõuda, et nende territooriumil registreeritud ja seal kaupu tarnivad või teenuseid osutavad maksukohustuslased märgiksid oma kliendi lõike 1 punkti c kohase käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri muudel kui esimese lõigu neljandas taandes osutatud juhtudel.

Liikmesriigid ei nõua arvete allkirjastamist.

Arvel esitatud summad võivad olla mis tahes vääringus, tingimusel et maksu summa on väljendatud selle liikmesriigi vääringus, kus tarnitakse kaupu või osutatakse teenuseid, rakendades artikli 11 C osa punktis 2 sätestatud ümberarvestusviisi.

Kui see on järelevalveks vajalik, võivad liikmesriigid nõuda, et nende territooriumil tarnitud kaupu või osutatud teenuseid käsitlevad arved ja nende territooriumil asuvate maksukohustuslaste saadud arved tõlgitaks nende riigikeelde.

c) Punkti a kohaselt koostatud arved võib saata kas paberil või kliendi nõusolekul elektrooniliselt.

Liikmesriigid võtavad elektrooniliselt saadetud arved vastu tingimusel, et nende päritolu õigsus ja sisu terviklikkus on tagatud:

Asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide nõusolekul võib arved sellegipoolest saata elektrooniliselt. Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2008 aruande, millele lisab vajaduse korral ettepaneku elektrooniliste arvete esitamise tingimuste muutmiseks, et võtta arvesse võimalikku tehnoloogia arengut selles valdkonnas.

Liikmesriigid ei või kehtestada nende territooriumil kaupu tarnivatele või teenuseid osutavatele maksukohustuslastele muid arvete elektroonilise edastamisega seotud kohustusi ega vorminõudeid. Siiski võivad nad ette näha, et 31. detsembrini 2005 tuleb sellise süsteemi kasutamisest eelnevalt teatada.

Liikmesriigid võivad seada eritingimusi arvetele, mis väljastatakse elektrooniliselt nende territooriumil tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest riigist, kellega puudub kokkulepe, mis käsitleks vastastikust abi, mis oma ulatuselt sarnaneb direktiivides 76/308/EMÜ ja 77/799/EMÜ ja määruses (EMÜ) nr 218/92 sätestatuga.

Osititarnete korral, mille puhul samale vastuvõtjale saadetakse elektrooniliselt mitu arvet, võib kõikide arvete ühised andmed märkida vaid ühe korra, kui iga arve puhul on kättesaadav kogu teave.

d) Iga maksukohustuslane tagab kõikide tema enda, tema kliendi või tema nimel ja huvides kolmanda isiku väljastatud arvete ja kõikide tema vastuvõetud arvete säilitamise.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib maksukohustuslane kindlaks määrata säilitamiskoha, tingimusel et ta teeb arved või nendes sisalduva teabe pädevatele asutustele nende taotluse korral kättesaadavaks põhjendamatu viivituseta. Liikmesriigid võivad siiski nõuda, et nende territooriumil asuvad maksukohustuslased teataksid neile säilitamiskoha juhul, kui see paikneb väljaspool nende territooriumi. Lisaks sellele võivad liikmesriigid nõuda, et nende territooriumil asuvad maksukohustuslased säilitaksid nende territooriumil arveid, mille on väljastanud maksukohustuslased ise või nende kliendid või nende nimel ja huvides kolmas isik, ja arveid, mis nad on saanud, juhul kui säilitamine ei toimu elektroonilisel viisil, mis tagab täieliku sidusjuurdepääsu asjakohastele andmetele.

Arvete päritolu õigsus ja sisu terviklikkus ning nende loetavus tuleb tagada kogu säilitusaja vältel. Punkti c kolmandas lõigus osutatud arvetes sisalduvaid teavet ei või muuta; see peab jääma loetavaks kogu eespool osutatud aja vältel.

Liikmesriigid määravad kindlaks tähtaja, mille vältel maksukohustuslased peavad säilitama arveid, mis käsitlevad nende territooriumil tarnitud kaupu või osutatud teenuseid, ja arveid, mis nende territooriumil registreeritud maksukohustuslased on saanud.

Kolmandas lõigus sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks võivad neljandas lõigus osutatud liikmesriigid nõuda, et arveid säilitataks algupärasel kujul — paberil või elektrooniliselt –, nagu need saadeti. Samuti võivad nad nõuda, et arvete elektroonilisel säilitamisel säilitataks ka andmed, mis kinnitavad päritolu õigsust ja sisu terviklikkust.

Neljandas lõigus osutatud liikmesriigid võivad kehtestada eritingimusi, millega keelatakse arvete säilitamine riigis, kellega puudub kokkulepe, mis käsitleks vastastikust abi, mis sarnaneks ulatuselt direktiivides 76/308/EMÜ ja 77/799/EMÜ ja määruses (EMÜ) nr 218/92 sätestatuga, ja hõlmaks artiklis 22a osutatud elektroonilise tutvumise, allalaadimise ja kasutamise õigust, või piiratakse sellist säilitamist.

Liikmesriigid võivad enda kehtestatavatel tingimustel nõuda mittemaksukohustuslaste saadud arvete säilitamist.

e) Punktides c ja d tähendab arvete “elektrooniline” edastamine ja säilitamine elektrooniliste andmetöötlus- ja säilitusvahendite (sealhulgas pakkimisvahendite) abil ja juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muul elektromagnetilisel viisil vastuvõtjale andmete kättesaadavaks tegemist ja nende säilitamist.

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tunnustavad liikmesriigid paberil või elektroonilisel kujul olevaid dokumente ja sõnumeid arvetena, kui need vastavad käesolevas lõikes sätestatud tingimustele.

a) Iga maksukohustuslane esitab deklaratsiooni tähtaja jooksul, mille määravad liikmesriigid. Nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kaks kuud iga maksustamisperioodi lõpust. Liikmesriigid määravad maksustamisperioodiks kas ühe kuu, kaks kuud või kolm kuud. Liikmesriigid võivad siiski määrata ka teistsuguseid maksustamisperioode, mis ei kesta üle ühe aasta. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle deklaratsiooni elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist.

b) Deklaratsioonis tuleb esitada kõik sissenõutavaks muutunud maksu ning tehtavate mahaarvamiste arvutamiseks vajalikud andmed, sh vajaduse korral ning kui see on vajalik maksubaasi kindlaksmääramiseks, nimetatud maksu ja mahaarvamisega seotud tehingute kogusumma ning maksuvabade tehingute summa.

c) Deklaratsioonis tuleb samuti esitada:

▼M6

▼M4

a) Liikmesriigid võivad maksukohustuslaselt nõuda deklaratsiooni esitamist, mis sisaldab kõiki lõikes 4 nimetatud andmeid kõigi eelmisel aastal tehtud tehingute kohta. Nimetatud deklaratsioon sisaldab võimalikuks korrigeerimiseks vajalikku teavet. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle deklaratsiooni elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist.

b)  ►M10  Iga registreeritud käibemaksukohustuslane esitab ka kokkuvõtliku aruande omandajate kohta, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kellele ta on tarninud kaupu artikli 28c A osa punktide a ja d kohaselt, ja kaubasaajate kohta, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja kes osalevad viiendas lõigus osutatud tehingutes. ◄

Kokkuvõtlik deklaratsioon koostatakse iga kvartali kohta liikmesriikide määratava aja jooksul ja nende kehtestatud korras, liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et igal juhul järgitaks sätteid, mis käsitlevad halduskoostööd kaudse maksustamise valdkonnas. Enda kehtestatavatel tingimustel lubavad liikmesriigid maksukohustuslasel esitada selle deklaratsiooni elektrooniliselt, nad võivad ka nõuda elektroonilist esitamist.

Kokkuvõtlikus deklaratsioonis esitatakse:

▼M10

▼M4

Kokkuvõtlikus deklaratsioonis esitatakse ka:

Artikli 28b A osa lõikes 2 sätestatud juhtudel märgib riigi territooriumil käibemaksukohustuslasena registreeritud isik kokkuvõtlikus aruandes selgelt:

c) erandina punktist b võivad liikmesriigid:

d) Uute veovahendite tarnete puhul, mille käibemaksukohustuse registrinumbriga maksukohustuslane on artikli 28c A osa punktis b sätestatud tingimustel teinud käibemaksukohustuse registrinumbrita ostjale või mille on teinud artikli 28a lõikes 4 määratletud maksukohustuslane, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et müüja edastab kõik andmed, mis on vajalikud käibemaksu kohaldamiseks ja kontrollimiseks maksuhalduri poolt.

e) Liikmesriigid võivad nõuda maksukohustuslastelt, kes tegelevad riigi territooriumil ühendusesisese kauba omandamisega, nagu see on määratletud artikli 28a lõike 1 punktis a ja lõikes 6, nimetatud omandamise kohta üksikasjalikke andmeid sisaldavate deklaratsioonide esitamist, kuid selliseid deklaratsioone ei tohi nõuda lühema aja kui ühe kuu kohta.

Liikmesriigid võivad samuti nõuda isikutelt, kes tegelevad ühendusesisese uute veovahendite omandamisega, nagu on määratletud artikli 28a lõike 1 punktis b, lõikes 4 nimetatud deklaratsiooni esitamisel kõigi andmete edastamist, mis on vajalikud käibemaksu kohaldamiseks ja kontrollimiseks maksuhalduri poolt.

a) Liikmesriigid võivad teatavatest või kõikidest kohustustest vabastada:

Ilma et see piiraks punkti d kohaldamist, ei või liikmesriigid siiski vabastada kolmandas taandes osutatud maksukohustuslasi artikli 22 lõikes 3 osutatud kohustustest.

b) Liikmesriigid võivad vabastada muud kui punktis a nimetatud maksukohustuslased teatavatest lõike 2 punktis a nimetatud kohustustest.

c) Liikmesriigid võivad vabastada maksukohustuslased tasumisele kuuluva tühise maksusumma tasumisest.

d) Eeldusel, et artikli 29 kohase komiteega konsulteeritakse, võivad liikmesriigid enda kehtestatavatel tingimustel ette näha, et arved, mis käsitlevad nende territooriumil tarnitud kaupu ja osutatud teenuseid, ei pea järgmistel juhtudel vastama teatavatele lõike 3 punktis b sätestatud tingimustele:

Igal juhul peavad arved sisaldama järgmisi andmeid:

Käesoleva punkti kohast lihtsustatud korda ei või kohaldada lõike 4 punktis c osutatud tehingute suhtes.

e) Kui liikmesriigid kasutavad punkti a kolmanda taande kohast võimalust mitte anda lõike 1 punktis c osutatud numbrit maksukohustuslastele, kes ei tee lõike 4 punktis c kirjeldatud tehinguid, ja kui tarnijale ega kliendile ei ole antud sellist registreerimisnumbrit, tuleb arvele selle asemel märkida niinimetatud maksuviitenumber, mille on määratlenud asjaomane liikmesriik.

Kui maksukohustuslasele on antud lõike 1 punkti c kohane registreerimisnumber, võivad esimeses lõigus osutatud liikmesriigid nõuda, et arvele märgitaks ka järgmised andmed:

a) liikmesriigid võivad maksukohustuslastele anda loa kokkuvõtliku aastadeklaratsiooni esitamiseks, milles on nendele isikutele teises liikmesriigis antud käibemaksukohustuse registrinumbrid, kellele nimetatud maksukohustuslased on tarninud kaupa artikli 28c A osas sätestatud tingimustel, kui maksukohustuslase puhul on täidetud järgmised kolm tingimust:

b) liikmesriigid, kes kehtestavad maksukohustuslaste lõike 4 kohaselt deklareeritava maksustamisperioodi pikkuseks üle kolme kuu, võivad lubada maksukohustuslasel esitada kokkuvõtlikud deklaratsioonid sama perioodi kohta, kui maksukohustuslase puhul on täidetud järgmised kolm tingimust:

a) põllumajandussaadused ja -tooted, mille kindla maksumääraga põllumajandustootjad on tarninud muudele kui nendele maksukohustuslastele, kellel on riigi territooriumil õigus käesolevas artiklis ettenähtud kindla maksumääraga skeemi kohaldamisele;

b) põllumajandussaadused ja -tooted, mille kindla maksumääraga põllumajandustootjad on tarninud artikli 28c A osas sätestatud tingimustel mittemaksukohustuslasest juriidilistele isikutele, kellel ei ole sellisel viisil tarnitud põllumajandussaaduste ja -toodete lähetamise või veo sihtliikmesriigis õigust artikli 28a lõike 1 punkti a teises lõigus sätestatud erandile;

c) põllumajandusteenused, mida kindla maksumääraga põllumajandustootjad on osutanud muudele kui nendele maksukohustuslastele, kellel on riigi territooriumil õigus käesolevas artiklis ettenähtud kindla maksumääraga skeemi kohaldamisele.

Nimetatud hüvitise korral on välistatud mis tahes muud mahaarvamised.

a) kas ostja või klient. Sellisel juhul lubatakse maksukohustuslasest ostjal või kliendil vastavalt artikli 17 sätetele ning liikmesriikide ettenähtud korras arvata maksult, mida ta on kohustatud riigi territooriumil maksma, maha kindla maksumääraga põllumajandustootjatele makstud kindlasummalise toetuse summa.

Liikmesriigid maksavad ostjale või kliendile tagasi kindlasummalise hüvitise summa, mille ostja või klient maksis kindla maksumääraga põllumajandustootjatele seoses mis tahes tehinguga järgmistest tehingutest:

Liikmesriigid määravad kindlaks tagasimaksete tegemise viisi; nad võivad eelkõige kohaldada artikli 17 lõiget 4; või

b) ametivõimud.”

1. Liikmesriigid võivad maksust vabastada sellise kauba tarnimise maksuvabade kaupluste poolt, mida veetakse ühendusesiseseid lende või muudesse liikmesriikidesse merereise tegevate reisijate isiklikus pagasis. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

Maksuvabade kaupluste kaubatarnete hulka loetakse kaubatarned õhusõiduki või laeva pardal ühendusesisese reisijateveo ajal.

Seda maksuvabastust kohaldatakse ka La Manche'i tunneli mõlemas terminalis asuvate maksuvabade kaupluste kaubatarnete suhtes reisijatele, kellel on kehtiv pilet reisiks nimetatud kahe terminali vahel.

2. Lõikes 1 sätestatud maksuvabastust võib kohaldada üksnes kaubatarnete suhtes, mille:

3. Liikmesriigid annavad igale maksukohustuslasele artikli 17 lõikes 2 nimetatud käibemaksu mahaarvamise või tagasisaamise õiguse, niivõrd kuivõrd kaupa ja teenuseid kasutatakse maksukohustuslase kaubatarnetes, mis on maksust vabastatud käesoleva artikli alusel.

4. Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 16 lõikes 2 ettenähtud võimalust, kohaldavad nimetatud sätet ka impordi, ühendusesisese kauba omandamise ning kaubatarnete suhtes maksukohustuslasele seoses tema kaubatarnetega, mis on maksust vabastatud käesoleva artikli alusel.

5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesolevas artiklis ettenähtud maksuvabastuse nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine ning ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.

— saabus riigi territooriumile, nagu see on määratletud artiklis 3, enne 1. jaanuari 1993,

— ja

— paigutati selle riigi territooriumile saabumisel mõne artikli 14 lõike 1 punktides b või c või artikli 16 lõike 1 A osas nimetatud korra alla,

— ja

— on 1. jaanuaril 1993 endiselt selle korraga hõlmatud, jätkatakse nimetatud korra alla paigutamise ajal kehtinud sätete kohaldamist nende sätetega ette nähtud ajavahemikul, mil kaup on kõnealuse korra all.

a) kauba suhtes artikli 14 lõike 1 punktis c nimetatud korra lõppemist, sealhulgas ebareeglipärast lõppemist, mille alla kaup enne 1. jaanuari 1993 lõikes 1 sätestatud tingimustel paigutati;

b) kauba suhtes artikli 16 lõike 1 punktis A nimetatud korra lõppemist, sealhulgas ebareeglipärast lõppemist, mille alla kaup enne 1. jaanuari 1993 lõikes 1 sätestatud tingimustel paigutati;

c) enne 1. jaanuari 1993 alustatud ühenduse sisetransiiditoimingu lõpetamist kaubatarne osas, mille tegi enne 1. jaanuari 1993 tasu eest maksukohustuslane, kes sellena tegutseb;

d) enne 1. jaanuari 1993 alustatud välistransiiditoimingu lõpetamist;

e) mistahes reeglitevastast tegevust või rikkumist punktis c nimetatud tingimustel alustatud sisetransiiditoimingu või punktis d nimetatud ühenduse välistransiiditoimingu käigus;

f) maksukohustuslase või mittemaksukohustuslase poolt riigis sellise kauba kasutamine, mis tarniti talle enne 1. jaanuari 1993 teises liikmesriigis, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) imporditud kaup lähetatakse või veetakse artikli 3 tähenduses ühendusest välja;

või

b) imporditud kaup lõike 2 punkti a tähenduses ei ole transpordivahend ning isik, kes selle eksportis, lähetab või veab kauba liikmesriiki, kust see eksporditi;

või

c) imporditud kaup lõike 2 punkti a tähenduses on transpordivahend, mis omandati või imporditi enne 1. jaanuari 1993 vastavalt mõne liikmesriigi kodumaisel turul maksustamist reguleerivatele normidele, nagu need on määratletud artiklis 3, ning millele osas eksportimise tõttu ei ole käibemaksuvabastust antud ega käibemaksu tagastatud.

a) erikorda kohaldatakse üksnes artikli 28a lõike 2 punktis a osutatud, artikli 26a A osa punktis d osutatud kasutatud kaubaks peetavate veovahendite tarnete suhtes, mida teostavad artikli 26a A osa punktis a määratletud maksukohustuslikud vahendajad ja mille suhtes kohaldatakse artikli 26a B osa punktide 1 ja 2 kohaselt kasuminormi maksustamise erikorda. Artikli 28a lõike 2 punktis b määratletud uute veovahendite tarned, mis toimuvad artikli 28c A osas nimetatud tingimustel, jäetakse selle erikorra kohaldamisalast välja;

b) igalt punktis a osutatud tarnelt võetav maks võrdub maksusummaga, mis kuuluks tasumisele, kui tarne suhtes oleks kohaldatud tavalist käibemaksukorda, ja millest on lahutatud käibemaksu summa, mis loetakse sisalduvat veovahendi eest maksukohustusliku vahendaja makstud ostuhinnas;

c) maks, mis loetakse sisalduvat veovahendi eest maksukohustusliku vahendaja makstud ostuhinnas, arvutatakse järgmisel viisil:

d) igalt punktis a osutatud tarnelt võetav maks, mis määratakse kindlaks punkti b kohaselt, ei või olla väiksem kui maksusumma, mis kuuluks tasumisele, kui selle tarne suhtes oleks kohaldatud artikli 26a B osa punkti 3 kohast kasuminormi maksustamise erikorda.

Eespool esitatud sätete kohaldamiseks võivad liikmesriigid ette näha, et kui tarne suhtes oleks kohaldatud kasuminormi maksustamise erikorda, oleks see kasuminorm pidanud olema vähemalt 10 % B osa punktis 3 määratletud müügihinnast;

e) maksukohustuslikul vahendajal ei ole õigust eraldi näidata oma esitataval arvel ega ühelgi ►M20  ————— ◄ maksu, mis on seotud tarnetega, mille suhtes ta kohaldab erikorda;

f) maksukohustuslastel ei ole õigust arvata oma tasumisele kuuluvast maksust maha maksu, mis kuulub maksmisele või on makstud kasutatud veovahenditelt, mille on neile tarninud maksukohustuslik vahendaja, kui kõnealust tarnet maksustatakse punktis a sätestatud korras;

g) erandina artikli 28a lõike 1 punktist a ei maksustata veovahendite ühendusesiseseid soetusi käibemaksuga, kui müüja on sellisena tegutsev maksukohustuslik vahendaja ja soetatavaid kasutatud veovahendeid on saadetise või veo lähteliikmesriigis maksustatud punkti a kohaselt;

h) artikli 28b B osa ja artikli 28c A osa punkte a ja d ei kohaldata kasutatud veovahendite tarnete suhtes, mida maksustatakse käesoleva artikli punkti a kohaselt.

a) maksukohustuslikke vahendajaid käsitleva erikorra kohaldamiseks nende kaubatarnete suhtes määratakse maksustatav summa kindlaks artikli 11 A osa punktide 1, 2 ja 3 kohaselt;

b) kuivõrd maksukohustuslik vahendaja kasutab kaupu oma tehinguteks, mida maksustatakse punkti a kohaselt, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast maksust maha:

c) punkti b teise taande kohaldamisel määratakse punkti a kohaselt maksustatavate, maksukohustusliku vahendaja tarnitavate kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete ostuhind kindlaks artikli 26a B osa punkti 3 kohaselt ja selles ostuhinnas sisalduvaks loetav maks arvutatakse järgmisel viisil:

d) kui maksukohustuslik vahendaja kohaldab tavalist käibemaksukorda sellise kunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme tarne suhtes, mille talle on tarninud mõni teine maksukohustuslik vahendaja ja mille puhul on kaupu maksustatud punkti a kohaselt, on tal lubatud oma tasumisele kuuluvast maksust maha arvata punktis b osutatud käibemaks;

e) nende kaubatarnete suhtes kohaldatakse 1. jaanuaril 1993 kehtinud maksumäära;

f) artikli 26a B osa punkti 2 neljanda taande, artikli 26a C osa punkti 1 neljanda taande ja artikli 26a D osa punktide b ja c kohaldamisel käsitlevad liikmesriigid käesoleva lõike punkti a kohaselt maksustatavaid kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarneid tarnetena, mida maksustatakse käibemaksuga artikli 26a B osas sätestatud kasuminormi maksustamise erikorra kohaselt;

g) kui punkti a kohaselt maksustatavad kunstiteoste, kollektsiooni- või antiikesemete tarned teostatakse artikli 28c A osas sätestatud tingimustel, sisaldab artikli 22 lõike 3 kohaselt väljastatav arve märget selle kohta, et on kohaldatud artikli 28o lõikes 4 sätestatud kasuminormi maksustamise erikorda.

—  ühendus — artiklis 3 määratletud ühenduse territoorium enne ühinemist,

—  uued liikmesriigid tähendab Euroopa Liiduga 1. jaanuaril 1995 ja 1. mail 2004 ühinenud liikmesriikide territooriumi, nagu see on iga kõnealuse liikmesriigi suhtes kindlaks määratud käesoleva direktiivi artiklis 3,

—  laienenud ühendus — artiklis 3 määratletud ühenduse territoorium pärast ühinemist.

— sisenesid ühenduse või mõne uue liikmesriigi territooriumile enne ühinemiskuupäeva ja

— suunati ühenduse või mõne uue liikmesriigi territooriumile sisenemisel ajutise impordiprotseduurile, millega kaasneb täielik vabastus imporditollimaksudest, mõnele artikli 16 lõike 1 punkti B alapunktides a–d osutatud protseduurile või samasugusele protseduurile mõnes uues liikmesriigis ja

— ei ole enne ühinemiskuupäeva sellelt protseduurilt väljunud,

— suunati enne ühinemiskuupäeva ühisele transiidiprotseduurile või mõnele muule tolli transiidiprotseduurile ja

— ei ole enne ühinemiskuupäeva sellelt protseduurilt väljunud,

a) kaupade eemaldamine, sealhulgas õigusvastane eemaldamine ajutise impordi protseduurilt, millele need suunati enne ühinemiskuupäeva lõikes 2 sätestatud tingimustel;

b) kaupade eemaldamine, sealhulgas õigusvastane eemaldamine mõnelt artikli 16 lõike 1 punkti B alapunktides a–d sätestatud protseduurilt või samasuguselt protseduurilt, millele need suunati enne ühinemiskuupäeva lõikes 2 sätestatud tingimustel;

c) mõne lõikes 3 osutatud protseduuri lõpetamine, mis algatati enne ühinemiskuupäeva mõnes uues liikmesriigis kaupade tarneks tasu eest, mille teostas enne seda kuupäeva kõnealuses liikmesriigis sellisena tegutsev maksukohustuslane;

d) mis tahes õigusrikkumine, mis on toime pandud mõne lõikes 3 osutatud protseduuri käigus ja mis algas punktis c sätestatud tingimustel.

— nende kaupade tarnimine on maksust vabastatud või oleks tõenäoliselt vabastatud kas artikli 15 lõigete 1 ja 2 või mõne samasuguse, uutes liikmesriikides kehtiva sätte alusel,

— kaupu ei imporditud mõnda uude liikmesriiki ega ühendusse enne ühinemiskuupäeva.

a) imporditud kaubad lähetatakse või veetakse väljapoole laienenud ühendust või

b) lõike 4 punkti a kohaselt imporditud kaubad ei kujuta endast veovahendeid ja need saadetakse tagasi või veetakse liikmesriiki, kust need eksporditi, isikule, kes need eksportis, või

c) lõike 4 punkti a kohaselt imporditud kaubad kujutavad endast veovahendeid, mis omandati ja imporditi enne ühinemiskuupäeva üldiste maksustamistingimuste kohaselt, mis kehtisid mõne uue liikmesriigi või mõne ühenduse liikmesriigi siseturul, ja/või nende suhtes ei ole nende eksportimise tõttu kohaldatud käibemaksuvabastust ega -tagastust.

— kui Austria, Soome ja Rootsi puhul on transpordivahendite esmakordse kasutamise kuupäev varasem kui 1. jaanuar 1987;

— kui Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia puhul on transpordivahendite esmakordse kasutamise kuupäev varasem kui 1. mai 1996;

— kui maksu suurus, mis tuleb maksta seoses importimisega, on tähtsusetu.

— mineraalõlid,

— alkohol ja alkohoolsed joogid,

— tubakatooted.

a) kõnealuse kauba ühendusse toomisel kohaldatakse samu formaalsusi, mis vastavalt ühenduse tollinormidele kehtivad kauba ühenduse tolliterritooriumile importimise suhtes;

b) kui selle kaubasaadetise või veo sihtkoht ei ole liikmesriigis, mille kaudu kaup ühendusse saabub, ringleb see ühenduses kehtivate ühenduse tollinormidega ette nähtud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel, kui kauba osas on ühendusse toomisel tehtud deklaratsioon nende paigutamise kohta kõnealuse korra alla;

c) kui ühendusse toomise ajal leitakse kaup olevat olukorras, kus artikli 7 lõike 1 punkti a tähenduses importimisel saaks kohaldada mõnd artikli 16 lõike 1 punkti B alapunktides a, b, c ja d nimetatud korda või hõlmatud impordimaksudest täielikult vabastava ajutise korraga, võtavad liikmesriigid meetmeid tagamaks, et kaup jääb ühendusse samadel tingimustel, kui on ette nähtud kõnealuse korra kohaldamiseks.

a) kauba eksportimisel ühendusse territooriumilt kohaldatakse samu formaalsusi, mis vastavalt ühenduse tollinormidele kehtivad kauba ühenduse tolliterritooriumilt eksportimise suhtes;

b) kauba osas, mis eksporditakse ühendusest ajutiselt, et see hiljem reimportida, võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid tagamaks, et reimportimisel kohaldatakse selle kauba suhtes sätteid, mida oleks kohaldatud ajutisel eksportimisel ühenduse tolliterritooriumilt.

— põllutööd, kultiveerimine ja niitmine, viljapeks, pallimine, saagi korjamine, saagi koristamine, külvamine ja istutamine,

— pakendamine ja turustamiseks ettevalmistamine, nt põllumajandustoodete kuivatamine, puhastamine, jahvatamine, desinfitseerimine ja sileerimine,

— põllumajandustoodete ladustamine,

— loomade karjatamine, kasvatamine ja nuumamine,

— põllumajandus-, metsandus- või kalandusettevõtetes tavapäraselt kasutatavate seadmete rendileandmine põllumajanduslikul eesmärgil,

— tehniline abi,

— umbrohu- ja kahjuritõrje, tõrjevahendite puistamine ja pihustamine kultuuridele ja maale,

— niisutus- ja kuivendusseadmete käitamine,

— laasimine, puude langetamine jm metsandusteenused.

a)  kunstiteosed:

b)  kollektsiooniesemed:

c)  antiikesemed — üle saja aasta vanused esemed, mis ei ole kunstiteosed ega kollektsiooniesemed (CN-kood 9706 00 00).