This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01972A0722(03)-20221001
Agreement between the European Economic Community and the Swiss Confederation
Consolidated text: Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline Leping
Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline Leping
ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1972/2840(1)/2022-10-01
01972A0722(03) — ET — 01.10.2022 — 009.002
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE (ELT L 300 31.12.1972, lk 189) |
Muudetud:
Parandatud:
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
EUROOPA MAJANDUSÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELINE
Leping
EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS
ühelt poolt ja
ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON
teiselt poolt,
SOOVIDES Euroopa Majandusühenduse laienedes tugevdada ja laiendada olemasolevaid majandussuhteid ühenduse ja Šveitsi vahel ning õiglasi konkurentsitingimusi arvestades tagada vastastikuse kaubanduse harmooniline areng, et toetada Euroopa ülesehitamist,
OLLES VALMIS sel eesmärgil järk-järgult kõrvaldama oma olulised kaubandustõkked vabakaubanduspiirkondade loomist käsitleva üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätete kohaselt,
TEATADES valmidusest mis tahes asjaolu, eelkõige ühenduses toimuva arenguga seoses arutada võimalust arendada ning süvendada vastastikuseid suhteid, kui nende majanduse huvides oleks kasulik hõlmata nende suhetega käesoleva lepinguga reguleerimata valdkondi,
ON OTSUSTANUD nimetatud eesmärkide saavutamiseks ning pidades silmas, et ühtki käesoleva lepingu sätet ei tohi tõlgendada lepinguosalisi teiste rahvusvaheliste lepingute alusel võetud kohustustest vabastavana,
SÕLMIDA KÄESOLEVA LEPINGU.
Artikkel 1
Käesoleva lepingu eesmärk on:
edendada Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni suhteid vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu, toetades seega ühenduse ja Šveitsi majanduse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist ning tootlikkuse ja finantsstabiilsuse suurenemist,
tagada lepinguosaliste vahelises kaubanduses õiglased konkurentsitingimused,
sel viisil, kaubandustõkkeid kõrvaldades, aidata kaasa ülemaailmse kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule.
Article 2
The Agreement shall apply to products originating in the Community or Switzerland:
which fall within Chapters 25 to 97 of the Harmonised Commodity Description and Coding System, excluding the products listed in Annex I;
which are specified in Annex II;
which are specified in Protocol 2, with due regard to the arrangements provided for in that Protocol.
Artikkel 3
Imporditollimaksud kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:
1. aprillil 1973 vähendatakse kõiki tollimakse 80 %ni baasmäärast;
ülejäänud neli vähendust, millest igaüks on 20 %, tehakse:
1. jaanuaril 1974,
1. jaanuaril 1975,
1. jaanuaril 1976,
1. juulil 1977.
Artikkel 4
Lepinguosalised võivad fiskaalse tollimaksu või tollimaksu fiskaalse osa asendada riigisisese maksuga.
Eelmise lõiguga ettenähtud tingimuste täitmist, eriti fiskaalse osa suuruse muutmise korral, kontrollib artiklis 29 ettenähtud ühiskomitee.
Ühiskomitee kontrollib olukorda, pidades silmas nimetatud maksude muutmist riigisisesteks maksudeks enne 1. jaanuari 1980 või enne muud tähtpäeva, mille komisjon määrab asjaoludest tulenevalt.
Artikkel 5
Kui ühendus ►M12 ————— ◄ ühinemistingimusi ja asutamislepingutesse tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikli 39 lõiget 5, kohaldatakse artiklit 3 ja ►M12 protokollid nr 1 ja nr 2 ◄ Iirimaa tariifistiku koguseliste tollimaksude või segatollimaksude koguselise osa suhtes, mis ümardatakse neljanda kohani pärast koma.
Artikkel 6
Kõik imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud, mille määr on 31. detsembril 1972 kõrgem kui 1. jaanuaril 1972 tegelikult kohaldatud määr, vähendatakse lepingu jõustumisel viimati nimetatud määrani.
Imporditollimaksudega samaväärse toimega maksud kaotatakse järk-järgult järgmise ajakava kohaselt:
hiljemalt 1. jaanuariks 1974 vähendatakse kõiki makse 60 %ni 1. jaanuaril 1972 kohaldatud määrast;
ülejäänud kolm vähendust, millest igaüks on 20 %, tehakse:
1. jaanuaril 1975,
1. jaanuaril 1976,
1. juulil 1977.
Artikkel 7
Eksporditollimaksud ja samaväärse toimega maksud kaotatakse hiljemalt 1. jaanuaril 1974.
Artikkel 8
Protokolliga nr 1 nähakse ette tariifne kohtlemine ja kord, mida kohaldatakse teatavatele toodetele.
Artikkel 9
Protokolliga nr 2 nähakse ette tariifne kohtlemine ja kord, mida kohaldatakse teatavatele põllumajandussaaduste töötlemisel saadud kaupadele.
Artikkel 10
Artikkel 11
Protokolliga nr 3 nähakse ette päritolureeglid.
Artikkel 12
Lepinguosaline, kes kavandab enamsoodustusrežiimiga hõlmatud kolmandatele riikidele kohaldatavate tollimaksude või samaväärse toimega maksude vähendamist või nende kohaldamise peatamist, teavitab võimaluse korral sellest ühiskomiteed hiljemalt kolmkümmend päeva enne nimetatud vähenduse või peatamise jõustumist. Ta võtab arvesse teise lepinguosalise võimalikke märkusi seoses nimetatud meetmest tuleneda võivate moonutustega.
Artikkel 12a
Ühe või mõlema lepinguosalise tollitariifistiku nomenklatuuris muudatuste tegemisel lepingus nimetatud toodete kohta võib ühiskomisjon lepingus nimetatud toodete tollitariifistiku nomenklatuuri nende muudatustega vastavusse viia, võttes kohaselt arvesse põhimõtet, et lepingust tulenevad soodustused tuleks alles jätta.
Artikkel 13
Artikkel 13a
Artikkel 13b
Lepingupool, kes kavatseb muuta tema poolt rakendatavat korda ekspordi kohta kolmandatesse riikidesse, teatab sellest, niivõrd kui see on võimalik, ühiskomiteele vähemalt 30 päeva enne kavandatava muudatuse jõustumist. Ühiskomitee võtab arvesse kõiki teise lepingupoole vastuväiteid, mis käsitlevad selle tegevuse tagajärjel tekkida võivaid kahjustusi.
Artikkel 14
Sellisel juhul võtab ühendus nõuetekohaselt arvesse Šveitsi huve; selleks teavitab ta ühiskomiteed, mis tuleb kokku artikli 31 sätete kohaselt.
Artikkel 15
Artikkel 16
Alates 1. juulist 1977 ei tohi Šveitsist pärit toodete ühendusse importimisel kohaldada soodsamaid tingimusi, kui kohaldavad ühenduse liikmesriigid omavahel.
Artikkel 17
Leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduse korra säilitamist või loomist, kui nendega ei muudeta käesolevas lepingus ettenähtud kaubavahetuskorda, eelkõige päritolureeglitega seotud sätteid.
Artikkel 18
Lepinguosalised hoiduvad kohaldamast riikliku maksustamise meetmeid või korda, mis otseselt või kaudselt diskrimineeriks teise lepinguosalise territooriumilt pärinevaid samasuguseid tooteid.
Ühe lepinguosalise territooriumile toodete eksportimisel ei tohi riigimaksude tagasimaksed ületada nendele kehtestatud otseseid või kaudseid riigimakse.
Artikkel 19
Kaubavahetusega seotud maksetele ja selliste maksete ülekandmisele ühenduse liikmesriiki, kus on võlausaldaja asukoht, või Šveitsi ei kohaldata mingeid piiranguid.
Lepinguosalised hoiduvad kehtestamast mis tahes valuuta- või halduspiiranguid seoses selliste lühikese või keskmise tähtajaga krediitide andmise, tagasimaksmise või võtmisega, mis hõlmavad nende residentide osalusega äritehinguid.
Artikkel 20
Käesolev leping ei välista selliste impordi-, ekspordi- või transiidikaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede tervise ja elu kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- või kaubandusomandi kaitsmiseks või kulda ja hõbedat käsitlevate eeskirjadega. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.
Artikkel 21
Käesoleva lepingu sätted ei takista lepinguosalisel võtmast meetmeid:
mida ta peab vajalikuks, et vältida oma oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus oleva informatsiooni avalikustamist;
mis on seotud relvade, laskemoona või sõjavarustuse kauplemise või kaitsevajadusteks asendamatu teadus- või arendustöö või tootmisega, tingimusel, et need meetmed ei halvenda konkurentsitingimusi selliste toodete suhtes, mis ei ole eriomaselt sõjalise otstarbega;
mida ta peab sõja või tõsiste rahvusvaheliste pingete korral oma julgeolekule vajalikuks.
Artikkel 22
Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline on jätnud lepingujärgse kohustuse täitmata, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid artiklis 27 sätestatud tingimustel ja korras.
Artikkel 23
Järgnev on kokkusobimatu käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd, kuivõrd see võib mõjutada ühenduse ja Šveitsi kaubavahetust:
kõik sellised ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tagajärjeks on takistada, piirata või kahjustada konkurentsi kaupade tootmise või kaubanduse valdkonnas;
ühe või mitme ettevõtja poolne turgu valitseva seisundi kuritarvitamine lepinguosalise territooriumil või selle olulises osas;
riigiabi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist.
Artikkel 24
Kui mõne toote impordi suurenemine kahjustab või kahjustaks tõsiselt lepinguosalise territooriumil toimuvat tootmistegevust ning kui nimetatud suurenemise põhjus on:
kõnealusele tootele kohaldatava tollimaksu või sellega samaväärse toimega maksu osaline või täielik kaotamine importiva lepinguosalise poolt käesoleva lepingu alusel,
asjaolu, et eksportiva lepinguosalise poolt kõnealuse toote valmistamiseks kasutatava tooraine või vahetoodete impordile kohaldatavate tollimaksude või samaväärse toimega maksude määr on märkimisväärselt madalam kui vastavad importiva lepinguosalise kohaldatavad maksumäärad, võib asjaomane lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid artiklis 27 sätestatud tingimustel ja korras.
Artikkel 24a
Kui artiklite 7 ja 13a sätete täitmisega kaasneb:
reeksport kolmandasse riiki, mille suhtes eksportiv lepingupool säilitab asjaomase toote osas koguselisi ekspordipiiranguid, eksporditollimakse või samaväärse toimega meetmeid; või
eksportiva lepingupoole jaoks olulise toote tõsine puudus või selle oht;
ja kui eespool nimetatud olukorrad põhjustavad või tõenäoliselt põhjustavad eksportivale lepingupoolele suuri raskusi, võib see lepingupool võtta sobivaid meetmeid artiklis 27 sätestatud tingimustel ja korras.
Artikkel 25
Kui üks lepinguosalistest leiab, et kaubavahetuses teise lepinguosalisega toimub dumping, võib ta võtta niisuguse tegevuse vastu asjakohaseid meetmeid üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakenduslepingu kohaselt ning käesoleva lepingu artiklis 27 sätestatud tingimustel ja korras.
Artikkel 26
Kui mõnes majandussektoris tekivad tõsised häired või raskused, mis võivad tingida teatava piirkonna majandusolukorra tõsise halvenemise, võib asjaomane lepinguosaline võtta asjakohaseid meetmeid artiklis 27 sätestatud tingimustel ja korras.
Artikkel 27
Kaitsemeetmetest teatatakse viivitamata ühiskomiteele, kus neid korrapäraselt arutatakse, eelkõige pidades silmas nende kaotamist niipea, kui asjaolud võimaldavad.
Lõike 2 rakendamisel kohaldatakse järgmisi sätteid:
artikli 23 puhul võib kumbki lepinguosaline saata küsimuse ühiskomiteele, kui ta leiab, et konkreetne tegevus on kokkusobimatu käesoleva lepingu täitmisega artikli 32 lõike 1 tähenduses.
Lepingupooled esitavad ühiskomiteele kogu asjaomase teabe ning annavad abi, mida ta vajab juhtumi uurimiseks ning vajaduse korral vaidlustatud tegevuse lõpetamiseks.
Kui kõnealune lepingupool ei lõpeta vaidlustatud tegevust ühiskomitee määratud tähtaja jooksul või kui ühiskomitees ei jõuta kolme kuu jooksul alates asja arutamiseks saatmisest kokkuleppele, võib asjaomane lepingupool võtta kaitsemeetmeid, mida ta peab vajalikuks kõnealusest tegevusest tulenevate tõsiste raskustega toimetulemiseks; eelkõige võib ta tühistada tariifsed soodustused;
artikli 24 puhul esitatakse selles artiklis nimetatud olukorrast tulenevad raskused läbivaatamiseks ühiskomiteele, kes võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse.
Kui ühiskomitee või eksportiv lepingupool ei ole kolmekümne päeva jooksul alates asja arutamiseks saatmisest teinud raskuste kõrvaldamise otsust, on importival lepingupoolel õigus võtta imporditavatelt toodetelt tasakaalustusmaksu.
Tasakaalustusmaks arvutatakse selle mõju kohaselt, mis kõnealustes toodetes sisalduvate toorainete ja vahesaaduste tollimaksuerinevustel on nende toodete väärtusele;
artikli 24a puhul esitatakse selles artiklis nimetatud olukordadest tulenevad raskused läbivaatamiseks ühiskomiteele. Arvestades artikli 24a alapunkti ii), tuleb puuduse ohtu ettenähtud viisil asjakohaste koguseliste ja hinnanäitajate abil tõendada.
Ühiskomitee võib teha nende raskuste kõrvaldamiseks vajaliku otsuse. Kui ühiskomitee ei ole teinud otsust 30 päeva jooksul talle asja arutamiseks esitamisest, võib eksportiv lepingupool ajutiselt kohaldada asjaomase toote eksportimise suhtes sobivaid meetmeid;
artikli 25 puhul peetakse ühiskomitees nõu, enne kui asjaomane lepingupool võtab vajalikke meetmeid;
kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erakorralised asjaolud muudavad eelneva läbivaatamise võimatuks, võib asjaomane lepingupool artiklites 24, 24a, 25 ja 26 täpsustatud olukordades ning samuti eksporditoetuse korral, millel on kaubavahetusele otsene ja vahetu mõju, kohaldada viivitamatult ettevaatusabinõusid, mis on hädavajalikud olukorra lahendamiseks.
Artikkel 28
Kui üks või mitu ühenduse liikmesriiki või Šveits on tõsistes raskustes või teda ähvardavad tõsised maksebilansiraskused, võib asjaomane lepinguosaline võtta vajalikke kaitsemeetmeid. Ta teavitab nendest viivitamata teist lepinguosalist.
Artikkel 29
Artikkel 30
Artikkel 31
Lisaks tuleb ühiskomitee erilistel asjaoludel kokku ühe lepinguosalise taotlusel töökorras ettenähtud tingimuste kohaselt.
Artikkel 32
Lepinguosalised võivad teha ühiskomiteele ülesandeks taotlus läbi vaadata ning teha vajaduse korral lepinguosalistele ettepanekuid eelkõige läbirääkimiste alustamiseks.
Artikkel 33
Käesoleva lepingu lisad ja protokollid moodustavad selle lahutamatu osa.
Artikkel 34
Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu denonsseerida, teatades sellest teisele lepinguosalisele. Käesolev leping kaotab kehtivuse kaheteistkümne kuu möödumisel sellise teatamise kuupäevast.
Artikkel 35
Lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut nimetatud asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni territooriumi suhtes.
Artikkel 36
Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris hollandi, inglise, ►M12 itaalia, prantsuse, saksa ja taani keeles ◄ , kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Lepinguosalised kiidavad käesoleva lepingu heaks oma menetluse kohaselt.
Leping jõustub 1. jaanuaril 1973, kui lepinguosalised on enne nimetatud kuupäeva teineteisele teatanud selleks vajaliku menetluse lõpuleviimisest.
Pärast nimetatud kuupäeva jõustub leping sellisele teatamisele järgneva teise kuu esimesel päeval. Nimetatud teatamise lõpptähtpäev on 30. november 1973.
Kui käesolev leping jõustub pärast 1. aprilli 1973, kohaldatakse nimetatud kuupäeval kehtivaid sätteid.
Udfærdiget i Bruxelles, den
toogtyvende juli nitten hundrede og tooghalvfjerds.
Geschehen zu Brüssel am
zweiundzwanzigsten Juli neunzehnhundertzweiundsiebzig.
Done at Brussels on this
twenty-second day of July in the year one thousand nine hundred and seventy-two.
Fait à Bruxelles, le
vingt-deux juillet mil neuf cent soixante-douze.
Fatto a Bruxelles, il
ventidue luglio millenovecentosettantadue.
Gedaan te Brussel, de
tweeëntwintigste juli negentienhonderdtweeënzeventig.
▼M12 —————
På Rådet for De europæiske Fællesskabers vegneIm Namen des Rates der Europäischen GemeinschaftenIn the name of the Council of the European CommunitiesAu nom du Conseil des Communautés européennesA nome del Consiglio delle Comunità europeeNamens de Raad van de Europese Gemeenschappen▼M12 —————▼B
Für die Schwiezerische EidenossenschaftPour la Confédération SuissePer la Confederazione svizzera
I LISA
Lepingu artikli 2 alapunktis i viidatud toodete nimekiri:
|
HS kood |
Kirjeldus |
|
2905 43 |
– – mannitool |
|
2905 44 |
– – D-glütsitool (sorbitool) |
|
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid: |
|
3501 10 |
– kaseiin |
|
ex 3501 90 |
– Muud: – muud kui kaseiinliimid |
|
3502 |
Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalgusisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid: – munaalbumiin: |
|
3502 11 |
– – kuivatatud |
|
3502 19 |
– – muud |
|
3502 20 |
– piimaalbumiin, k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid: |
|
3505 |
Dekstriinid jm modifitseeritud tärklised (nt želatineeritud või esterdatud tärklised); tärkliste, dekstriinide jm modifitseeritud tärkliste alusel valmistatud liimid |
|
3809 |
Viimistlusained, värvimise kiirendajad ja värvifiksaatorid jm tekstiili-, paberi-, naha- vms tööstuses kasutatavad mujal nimetamata tooted ja valmistised (nt apretid ja peitsid): |
|
3809 10 |
– tärklisainete baasil |
|
3823 |
Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineerimisel saadud happelised õlid; tööstuslikud rasvalkoholid: – Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped, rafineerimisel saadud happelised õlid: |
|
3823 11 |
– – stearhape |
|
3823 12 |
– – olehape |
|
3823 19 |
– – muud |
|
3823 70 |
– tööstuslikud rasvalkoholid |
|
3824 60 |
– sorbitool, v.a alamrubriiki 2905 44 kuuluv |
|
5301 |
Lina, toores või töödeldud (kuid ketramata); linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
|
5302 |
Harilik kanep (Cannabis sativa L.), toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed) |
ANNEX II
List of products referred to in Article 2(ii) of the Agreement
|
HS code |
Description |
|
1302. |
Vegetable saps and extracts; pectic substances, pectinates and pectates; agar-agar and other mucilages and thickeners, whether or not modified, derived from vegetable products: |
|
— Vegetable saps and extracts: |
|
|
ex 1302.19 |
— — Other: |
|
— — — Vanilla oleoresin |
|
|
1404. |
Vegetable products not elsewhere specified or included: |
|
1404.20 |
— Cotton linters |
|
1516. |
Animal or vegetable fats and oils and their fractions, partly or wholly hydrogenated, inter-esterified, re-esterified or elaidinised, whether or not refined, but not further prepared: |
|
ex 1516.20 |
— Vegetable fats and oils and their fractions: |
|
. Hydrogenated castor oil, so called „opal-wax” |
|
|
ex 1518. |
Animal or vegetable fats and oils and their fractions, boiled, oxidised, dehydrated, sulphurised, blown, polymerised by heat in vacuum or in inert gas or otherwise chemically modified, excluding those of heading No 1516; inedible mixtures or preparations of animal or vegetable fats or oils or of fractions of different fats or oils of this chapter, not elsewhere specified or included: Linoxyn |
ANNEX III
List of products referred to in Article 4 of the Agreement
On 1 January 1997 Switzerland converted the fiscal element of customs duties on imports of products specified in Annex II to the 1972 Agreement into an internal tax. That Annex is therefore deleted.
IV LISA
Lepingu artiklis 7 osutatud toodete nimekiri
Šveitsi poolt rakendatavad tollimaksud allpool loetletud toodete ühendusse eksportimisel kaotatakse järgmise ajakava kohaselt.
|
Harmoneeritud süsteem Rubriigi nr |
Toote kirjeldus |
Piirangute kaotamise kuupäev |
|
ex 26.20 |
Peamiselt alumiiniumi sisaldav tuhk ja jäägid |
1. jaanuar 1993 |
|
74.04 |
Vasejäätmed ja -jäägid |
1. jaanuar 1993 |
|
76.02 |
Alumiiniumijäätmed ja -jäägid |
1. jaanuar 1993 |
PROTOKOLL nr 1
teatavate toodete kohtlemise kohta
A JAGU
TEATAVATE ŠVEITSI PÄRITOLU TOODETE KOHTLEMINE ÜHENDUSSE IMPORTIMISEL
Artikkel 1
|
Ajakava |
Tooted, mis kuuluvad rubriiki nr või alamrubriiki 48.01 C II, 48.01 F, 48.07 C, 48.13 või 48.15 B |
Muud tooted |
|
Kohaldatav tollimaksumäär – protsent |
Kohaldatava tollimaksu baasmäära protsent |
|
|
1. jaanuar 1978 |
8 |
65 |
|
1. jaanuar 1979 |
6 |
50 |
|
1. jaanuar 1980 |
6 |
50 |
|
1. jaanuar 1981 |
4 |
35 |
|
1. jaanuar 1982 |
4 |
35 |
|
1. jaanuar 1983 |
2 |
20 |
|
1. jaanuar 1984 |
0 |
0 |
|
Ajakava |
Kohaldatava tollimaksu baasmäära protsent |
|
1. jaanuar 1978 |
20 |
|
1. jaanuar 1979 |
15 |
|
1. jaanuar 1980 |
15 |
|
1. jaanuar 1981 |
10 |
|
1. jaanuar 1982 |
10 |
|
1. jaanuar 1983 |
5 |
|
1. jaanuar 1984 |
0 |
|
Ajakava |
Tooted, mis kuuluvad rubriiki nr või alamrubriiki 48.01 C II, 48.01 F, 48.07 C, 48.13 või 48.15 B |
Kohaldatav tollimaksumäär |
|
– protsent Muud tooted |
Kohaldatava ühise tollitariifistiku maksumäära protsent |
|
|
1. jaanuar 1978 |
8 |
65 |
|
1. jaanuar 1979 |
6 |
50 |
|
1. jaanuar 1980 |
6 |
50 |
|
1. jaanuar 1981 |
4 |
35 |
|
1. jaanuar 1982 |
4 |
35 |
|
1. jaanuar 1983 |
2 |
20 |
|
1. jaanuar 1984 |
0 |
0 |
Artikkel 2
|
Ajakava |
Kohaldatav protsent tollimaksu baasmäärast |
|
1. aprill 1973 |
95 |
|
1. jaanuar 1974 |
90 |
|
1. jaanuar 1975 |
85 |
|
1. jaanuar 1976 |
75 |
|
1. jaanuar 1977 |
60 |
|
1. jaanuar 1978 |
40 pluss väärtuseline tollimaks kuni 3 % (v.a alamrubriigid 78.01 A II ja 79.01 A) |
|
1. jaanuar 1979 |
20 |
|
1. jaanuar 1980 |
0 |
Lõikes 2 nimetatud tollitariifistiku alamrubriikide 78.01 A II ja 79.01 A puhul vähendatakse tollimaksu algkoosseisuga ühenduses lepingu artikli 5 lõikest 3 olenemata teise kümnendkohani ümardatuna.
|
Ühise tollitariifistiku rubriik nr |
Kirjeldus |
|
ex 73.02 |
Ferrosulamid, v.a ferronikkel ja ESTÜ asutamislepinguga hõlmatud tooted |
|
76.01 |
Survetöötlemata alumiinium; alumiiniumijäätmed ja -murd: A. survetöötlemata |
|
78.01 |
Survetöötlemata plii (sh hõbedalisandiga plii); pliijäätmed ja -jäägid A. survetöötlemata II. muu |
|
79.01 |
Survetöötlemata tsink; tsingijäätmed ja -murd: A. survetöötlemata |
|
81.01 |
Volfram, survetöötlemata või survetöödeldud, ning volframtooted |
|
81.02 |
Molübdeen, survetöötlemata või survetöödeldud, ning molübdeentooted |
|
81.03 |
Tantaal, survetöötlemata või survetöödeldud, ning tantaaltooted |
|
81.04 |
Muud mitteväärismetallid, survetöötlemata või survetöödeldud, ning tooted nendest; metallkeraamika, survetöötlemata või survetöödeldud, ning tooted nendest: |
Artikkel 3
Nende toodete impordi puhul, millele rakendatakse artiklites 1 ja 2 sätestatud tariifset kohtlemist, välja arvatud ühtse tollitariifistiku alamrubriiki 78.01 a II kuuluv töötlemata plii (v.a pliikangid), kohaldatakse iga-aastasi soovituslikke tariifilagesid, mille ületamisel võib taaskehtestada kolmandatele riikidele kehtivad tollimaksud järgmistel tingimustel:
võttes arvesse ühenduse õigust peatada tariifilagede kohaldamine teatavatele toodetele, on 1973. aasta tariifilaed kehtestatud B lisas. Nimetatud tariifilaed arvutatakse, lähtudes eeldusest, et algkoosseisuga ühendus ja Iirimaa vähendavad tariifi esimest korda 1. aprillil 1973. 1974. aasta tariifilaed vastavad 1973. aastal kohaldatud lagedele, mida on kohandatud ühenduse aastase tasemega ning suurendatud 5 % võrra. 1975. aasta 1. jaanuarist suurendatakse tariifilagesid igal aastal 5 % võrra.
Käesoleva protokolliga hõlmatud toodete puhul, mis ei sisaldu B lisas, jätab ühendus õiguse kehtestada tariifilaed, mille suurus võrdub keskmise impordiga ühendusse viimasel neljal aastal, mille kohta statistilised andmed on kättesaadavad, suurendatuna 5 % võrra; järgmistel aastatel suurendatakse tariifilagesid igal aastal 5 % võrra;
kui tariifilaega hõlmatud toote import jääb kahel järjestikusel aastal alla 90 % kehtestatud määrast, peatab ühendus kõnealuse tariifilae kohaldamise;
lühiajaliste majandusraskuste korral jätab ühendus õiguse pärast konsulteerimist ühiskomitees jätta kehtiv tariifilagi veel aastaks eelmise aasta tasemele;
iga aasta 1. detsembril teeb ühendus ühiskomiteele teatavaks nende toodete loendi, millele tariifilagesid kohaldatakse, ning kõnealuste tariifilagede suuruse;
artikli 1 lõike 4 kohaselt avatud tariifikvootide alla kuuluv import tasaarvestatakse samadele toodetele kehtestatud tariifilagedega;
olenemata lepingu artiklist 3 ja käesoleva protokolli artiklitest 1 ja 2 võib juhul, kui käesoleva protokolliga hõlmatud toote impordi tariifilagi on saavutatud, kalendriaasta lõpuni taaskehtestada kõnealusele tootele ühise tollitariifistiku imporditollimaksud.
Sellisel juhul enne 1. juulit 1977:
taaskehtestavad Taani ►M12 ————— ◄ ja Ühendkuningriik tollimaksud järgmiselt:
|
Aasta |
Protsent ühise tollitariifistiku tollimaksudest |
|
1973 |
0 |
|
1974 |
40 |
|
1975 |
60 |
|
1976 |
80 |
taaskehtestab Iirimaa kolmandatele riikidele kohaldatavad tollimaksud.
Käesoleva protokolli artiklites 1 ja 2 sätestatud tollimaksud taaskehtestatakse järgmise aasta 1. jaanuaril;
pärast 1. juulit 1977 arutavad lepinguosalised ühiskomitees võimalust muuta protsenti, mille võrra tariifilagesid suurendatakse, võttes arvesse tarbimise ja ühendusse importimise arengut ning käesoleva artikli kohaldamisel saadud kogemusi;
tariifilaed kaotatakse käesoleva protokolli artiklites 1 ja 2 sätestatud tariifide kaotamise tähtaja möödumisel.
Artikkel 4
|
Ühise tollitariifistiku rubriik nr |
Kirjeldus |
Kehtima jääv miinimummäär |
|
91.01 |
Käekellad, taskukellad jms kaasaskantavad kellad, k.a stopperid |
0,35 arvestusühikut toote kohta |
|
91.07 |
Kellamehhanismid (sh stopperimehhanismid), koostatud: A. balanssiiri ja jõhvvedruga |
0,28 arvestusühikut toote kohta |
|
91.11 |
Muud kellaosad: C. kellamehhanismid, kokku panemata: I. balanssiiri ja jõhvvedruga |
0,28 arvestusühikut toote kohta |
Lisakokkuleppega ettenähtud kohustused loetakse kohustusteks käesoleva lepingu artikli 22 tähenduses.
B JAGU
TEATAVATE ÜHENDUSE PÄRITOLU TOODETE KOHTLEMINE ŠVEITSI IMPORTIMISEL
Artikkel 5
|
Ajakava |
Kohaldatava tollimaksu baasmäära protsent |
|
1. jaanuar 1978 |
65 |
|
1. jaanuar 1979 |
50 |
|
1. jaanuar 1980 |
50 |
|
1. jaanuar 1981 |
35 |
|
1. jaanuar 1982 |
35 |
|
1. jaanuar 1983 |
20 |
|
1. jaanuar 1984 |
0 |
|
Ajakava |
Kohaldatava tollimaksu baasmäära protsent |
|
1. jaanuar 1978 |
65 |
|
1. jaanuar 1979 |
50 |
|
1. jaanuar 1980 |
40 |
|
1. jaanuar 1981 |
20 |
|
1. jaanuar 1982 |
0 |
|
Ajakava |
Kohaldatava tollimaksu baasmäära protsent |
|
1. jaanuar 1978 |
65 |
|
1. jaanuar 1979 |
50 |
|
1. jaanuar 1980 |
50 |
|
1. jaanuar 1981 |
35 |
|
1. jaanuar 1982 |
35 |
|
1. jaanuar 1983 |
20 |
|
1. jaanuar 1984 |
0 |
Artikkel 6
Tollikoostöö Nõukogu nomenklatuuri rubriikidesse nr 4418, 4801 ja 4807 kuuluvate toodete puhul jätab Šveits endale õiguse kehtestada tõsiste raskuste korral soovituslikud ülemmäärad vastavalt käesoleva protokolli artiklis 3 määratletud korrale. Ülemmääri ületava impordi puhul võib taaskehtestada tollimaksud, mis ei ületa kolmandate riikide suhtes kohaldatavaid tollimakse.
A LISA
1974. aasta tariifikvootide loend
TAANI ►M12 ————— ◄ , ÜHENDKUNINGRIIK
|
Ühise tollitariifistiku rubriigi nr |
Kirjeldus |
Määr (tonnides) |
||
|
Taani |
►M12 — ◄ |
Ühendkuningriik |
||
|
Grupp 48 |
PABER JA PAPP; PABERIMASSIST, PABERIST VÕI PAPIST TOOTED |
|
|
|
|
►M25 48.01 ◄ |
►M25 Paber ja papp (sealhulgas tselluloosvatt), rullides või lehtedena: ◄ |
|
|
|
|
C. jõupaber ja -papp: |
|
|
|
|
|
ex II. muu, v.a voodrijõupaber ja kotijõupaber |
— |
►M12 — ◄ |
145 |
|
|
►M25
|
|
|
|
|
|
— Piiblipaber, paljunduspaber (õhuke trükipaber); muu trükipaber ja muu kirjapaber, mis ei sisalda puidumassi või mille puidumassisisaldus on kuni 5 % |
— |
►M12 — ◄ |
202 |
|
|
— Tapeedi aluspaber |
— |
►M12 — ◄ |
244 |
|
|
48.03 |
Pärgament või rasvakindel paber ja papp ning selle imitatsioonid, läikega läbipaistev paber, rullides või lehtedena |
— |
►M12 — ◄ |
126 |
|
►M25 48.07 ◄ |
►M25 Paber ja papp, immutatud, pinnatud, värvitud või dekoreeritud pinna või pealetrükiga, (mis ei ole gruppi 49 kuuluv trükis), rullides või lehtedena: ◄ |
|
|
|
|
►M25
|
|
|
|
|
|
— Pinnatud trüki- või kirjutuspaber |
— |
►M12 — ◄ |
152 |
|
|
— Muud |
— |
►M12 — ◄ |
586 |
|
|
►M25 48.16 ◄ |
►M25 Kastid, kotid ja muud paberist või papist pakendid; kast dokumendivutlarid, kirjaalused ja muud paberist või papist kontorites, kauplustes jm üldiselt kasutatavad tarbed: ◄ |
— |
►M12 — ◄ |
|
|
►M25
|
— |
|
207 |
|
|
►M25 48.21 ◄ |
►M25 Muud pabermassist, paberist, papist või tselluloosvatist tooted: ◄ |
|
|
|
|
►M25
|
— |
►M12 — ◄ |
|
|
|
►M25
|
— |
►M12 — ◄ |
147 |
|
|
►M25
|
►M25 Muud tooted, mis kuuluvad gruppi 48, välja arvatud tooted, mis kuuluvad alamrubriiki 48.01 A ◄ |
1 261 |
►M12 ◄ |
522 |
|
ex grupp 49 |
Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ja plaanid — ühise tollitariifistiku tollimaksudega maksustatavad (rubriigid 49.03, 49.05 A, 49.07 A, 49.07 O II, 49.08, 49.09, 49.10, 49.11 B) |
190 |
►M12 ◄ |
756918.00 (1) |
|
(1)
Naelsterlingites. |
||||
B LISA
1973. aasta tariifilagede loend
|
Ühise tollitariifistiku rubriigi nr |
Kirjeldus |
Määr (tonnides) |
|
73.02 |
Ferrosulamid: |
|
|
C. ferrosiliitsium |
6 617 |
|
|
ex 76.01 |
Survetöötlemata alumiinium; alumiiniumijäätmed ja -murd: |
|
|
A. survetöötlemata |
9 824 |
C LISA
Nende toodete loend, mille puhul Šveits vähendab ühenduse suhtes tollimakse pikendatud üleminekuperioodi jooksul
|
Šveitsi tollitariifistiku rubriigi nr |
Kirjeldus |
|
4801 |
Paber ja papp (sealhulgas tselluloosvatt), rullides või lehtedena |
|
4803. |
Pärgament või rasvakindel paber ja papp ning selle imitatsioonid, läikega läbipaistev paber, rullides või lehtedena: |
|
20 |
— muud |
|
4807 |
Paber ja papp, immutatud, pinnatud, värvitud või dekoreeritud pinna või pealetrükiga, (mis ei ole gruppi 49 kuuluv trükis), rullides või lehtedena |
|
4815. |
Muu paber või papp, suuruse või kuju järgi valmis lõigatud |
|
22 |
— muud |
|
4821. |
Muud pabermassist, paberist, papist või tselluloosvatist tooted: |
|
20 |
— laudlinad, salvrätikud ja taskurätid |
PROTOKOLL nr 2
teatavate töödeldud põllumajandustoodete kohta
Artikkel 1
Üldpõhimõtted
Artikkel 2
Hinnakompensatsiooni meetmete kohaldamine
Artikkel 3
Impordi suhtes kohaldatavad hinnakompensatsiooni meetmed
Artikkel 4
Ekspordi suhtes kohaldatavad hinnakompensatsiooni meetmed
Artikkel 5
Võrdlushinnad
Artikkel 6
Erisätted halduskoostöö kohta
Erisätted halduskoostöö kohta on sätestatud käesoleva protokolli liites.
Artikkel 7
Muudatused
Ühiskomitee võib muuta tabeleid, tabelite liiteid ja käesoleva protokolli liidet.
I TABEL
Tooted, mille suhtes kohaldatakse hinnakompensatsiooni meetmeid
|
HS rubriigi nr |
Toodete kirjeldus |
|
0403 |
Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseaine-, puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga või ilma): |
|
.10 |
– jogurt: |
|
ex .10 |
– – lõhna- ja maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
.90 |
– muud: |
|
ex .90 |
– – lõhna- või maitselisandiga või puuvilja-, pähkli- või kakaolisandiga |
|
0405 |
Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided: |
|
.20 |
– piimarasvavõided: |
|
ex .20 |
– rasvasisaldus vähemalt 39 %, kuid alla 75 % massist |
|
1517 |
Margariin; toidukõlblikud segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest, või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest või nende fraktsioonidest: |
|
.10 |
– margariin, v.a vedel margariin: |
|
ex .10 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
.90 |
– muud: |
|
ex .90 |
– – piimarasvade sisaldusega üle 10 %, kuid mitte üle 15 % massist |
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
|
1806 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduained |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt |
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (liha- või muu täidisega) või täidiseta: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte |
|
1904 |
Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel saadud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) |
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
|
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
.10 |
– kartulid: |
|
ex .10 |
– – jahu või helvestena |
|
2005 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
.20 |
– kartulid: |
|
ex .20 |
– jahu või helvestena |
|
2008 |
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituslisandiga või ilma: – pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
.11 |
– – maapähklid: |
|
ex .11 |
– – – maapähklivõi |
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest – kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted: |
|
.12 |
– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |
|
ex .12 |
– – – mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, piimavalku vähemalt 2,5 % massist, suhkrut vähemalt 5 % massist või tärklist vähemalt 5 % massist |
|
.20 |
– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, teel või matel või nende ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted: |
|
ex .20 |
– – mis sisaldavad piimarasvu vähemalt 1,5 % massist, piimavalku vähemalt 2,5 % massist, suhkrut vähemalt 5 % massist või tärklist vähemalt 5 % massist |
|
2103 |
Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
.20 |
– ketšup jm tomatikastmed |
|
.90 |
– muud: |
|
ex .90 |
– – v.a mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul |
|
2104 |
Supid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud |
|
2105 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained: |
|
.10 |
– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained: |
|
ex .10 |
– – mis sisaldavad üle 1 % piimarasvu, 1 % muid rasvu või üle 5 % suhkruid |
|
.90 |
– muud |
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad |
|
.90 |
- muud: |
|
ex .90 |
- - mis sisaldavad rubriikidesse 0401 ja 0402 kuuluvaid piima koostisosi |
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 mahuprotsendi; kanged piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |
|
.90 |
- muud: |
|
ex .90 |
- - muu kui kontsentreeritud viinamarjamahl piirituselisandiga |
|
3501 |
Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid |
|
.10 |
– kaseiin |
|
.90 |
– muud: |
|
ex .90 |
– – v.a kaseiinliimid |
II TABEL
Vabakaubandustooted
|
HS rubriigi nr |
Toodete kirjeldus |
|
0501 |
Töötlemata juuksed, puhastatud, pestud või pesemata; juuksejäätmed |
|
0502 |
Kodu- ja metssea harjased ning karvad; mägrakarvad jm karvad harjatoodete valmistamiseks; selliste harjaste ja karvade jäätmed |
|
0503 |
Hobusejõhv ja selle jäätmed, kas kihtidena tugimaterjalil või ilma selleta |
|
0505 |
Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulepulber, sulgede osad ja jäätmed: |
|
10 |
– suled täite- ja polstrimaterjaliks; udusuled |
|
ex 90 |
– muud (v.a toiduna kasutamiseks) |
|
0506 |
Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või želatiinitustatud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed |
|
0507 |
Elevandiluu, kilpkonnakilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed |
|
0508 |
Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber: |
|
ex 00 |
– v.a toiduna kasutamiseks |
|
0509 |
Looduslikud loomsed käsnad |
|
0510 |
Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus; kantariidid (hispaania kärbsed); sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud) |
|
0710 |
Külmutatud köögivili: |
|
40 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
0711 |
Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögivili (näiteks gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees või muus konserveerivas lahuses), kuid kohe tarbimiseks kõlbmatu: |
|
90 |
– muu köögivili; köögiviljasegud: |
|
ex 90 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
0901 |
Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; ükskõik mis vahekorras kohvi sisaldavad kohviasendajad |
|
0902 |
Tee, lõhna- või maitseainelisandiga või ilma |
|
0903 |
Mate |
|
1212 |
Jaanileivapuu kaunad, meretaimed ja vetikad, suhkrupeet ja suhkruroog, värsked, jahutatud, külmutatud või kuivatatud, jahvatatud või jahvatamata; puuviljade kivid ja tuumad ning mujal nimetamata peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted (k.a sigurisordi Cichorium intybus sativum röstimata juured): |
|
ex 20 |
– meretaimed ja vetikad (v.a toiduna kasutamiseks) |
|
1302 |
Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektaadid; agar-agar, taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või modifitseerimata |
|
1401 |
Peamiselt punumiseks kasutatav taimne materjal (näiteks bambus, rotang, pilliroog, kõrkjad, pajuvitsad, raffia, puhastatud, pleegitatud või värvitud õled ja niinekoor) |
|
1402 |
Peamiselt polstriks kasutatav taimne materjal (näiteks kapok, taimne vill ja merihein), ka kihtidesse laotatuna, alusmaterjaliga või ilma |
|
1403 |
Peamiselt luudades või harjades kasutatav taimne materjal (näiteks luuasorgo, piassaava, orashein ja istle), vihtades või mitte |
|
1404 |
Mujal nimetamata taimne materjal: |
|
10 |
– taimne toormaterjal, mida kasutatakse peamiselt värvimisel või parkimisel: |
|
20 |
– puuvillalinter |
|
ex 90 |
– muud (v.a toiduna kasutamiseks) |
|
1505 |
Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin): |
|
ex 00 |
– v.a toiduna kasutamiseks |
|
1516 |
Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata: |
|
20 |
– taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid: |
|
ex 20 |
– – hüdrogeenitud kastoorõli, nn opaalvaha |
|
1517 |
Margariin; toidukõlblikud segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest, või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest või nende fraktsioonidest: |
|
90 |
– muud: |
|
ex 90 |
– – toidukõlblikud segud või valmistised, mida kasutatakse vormimäärdena |
|
1518 |
Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised: |
|
ex 00 |
– linoksiin |
|
1520 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
|
1521 |
Taimsed vahad (v.a triglütseriidid), meevaha, muud putukavahad ja spermatseet, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata |
|
1522 |
Degraa; loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid |
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
50 |
– keemiliselt puhas fruktoos |
|
90 |
– muud, sealhulgas invertsuhkur ja muu suhkru ning suhkrusiirupi segud kuivaine fruktoosisisaldusega 50 % massist |
|
ex 90 |
– – keemiliselt puhas maltoos (v.a toiduna kasutamiseks) |
|
1803 |
Kakaopasta, rasvatustatud või rasvatustamata |
|
1804 |
Kakaovõi, -rasv ja -õli |
|
1805 |
Kakaopulber, suhkru või muu magusainelisandita |
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
|
2001 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud: |
|
90 |
– muud: |
|
ex 90 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata); palmipungad; jamss, bataat jms rubriigi 0714 söödavad taimeosad |
|
2004 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted: |
|
90 |
– muud köögiviljad ja köögiviljasegud: |
|
ex 90 |
– – suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2005 |
Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriiki 2006 kuuluvad tooted: |
|
80 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2006 |
Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud): |
|
ex 00 |
– suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
|
2008 |
Puuviljad, marjad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal nimetamata, suhkru-, muu magusaine- või piirituslisandiga või ilma: – pähklid, maapähklid ja muud seemned, omavahel segatud või mitte: |
|
11 |
– – maapähklid: |
|
ex 11 |
– – – röstitud maapähklid – muud, sh segud, v.a alamrubriiki 2008 19 kuuluvad: |
|
91 |
– – palmipungad |
|
99 |
– – muud: |
|
ex 99 |
– – – mais, v.a suhkrumais (Zea mays var. saccharata) |
|
2101 |
Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest – kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, kohvil ning tema ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel põhinevad tooted: |
|
11 |
– – ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
|
12 |
– – tooted, mis põhinevad neil ekstraktidel, essentsidel ja kontsentraatidel või kohvil: |
|
ex 12 |
– – – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut või tärklist või sisaldavad piimarasva vähem kui 1,5 % massist, piimavalku vähem kui 2,5 % massist, suhkrut vähem kui 5 % massist või tärklist vähem kui 5 % massist |
|
20 |
– tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest või kontsentraatidest: |
|
ex 20 |
– – ei sisalda piimarasvu, piimavalku, suhkrut või tärklist või sisaldavad piimarasva vähem kui 1,5 % massist, piimavalku vähem kui 2,5 % massist, suhkrut vähem kui 5 % massist või tärklist vähem kui 5 % massist |
|
30 |
– Röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid |
|
2102 |
Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a rubriigis 3002 nimetatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid: |
|
ex 10 |
– aktiivpärmid (v.a pagaripärm ja v.a toiduna kasutamiseks) |
|
ex 20 |
– mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid (v.a toiduna kasutamiseks) |
|
30 |
– valmis küpsetuspulbrid |
|
2103 |
Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: |
|
10 |
– sojakaste |
|
30 |
– sinepipulber ja valmissinep: |
|
ex 30 |
– – sinepipulber muuks kui toiduna kasutamiseks; valmissinep |
|
90 |
– muud: |
|
ex 90 |
– – v.a mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained: |
|
10 |
– valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained: |
|
ex 10 |
– – v.a need, mis sisaldavad rohkem kui 1 % piimarasvu, 1 % muid rasvu või rohkem kui 5 % suhkruid |
|
2201 |
Vesi, k.a looduslik ja tehislik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandita, maitse- ja lõhnaaineteta; jää ja lumi |
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad |
|
.10 |
- veed, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud |
|
.90 |
- muud: |
|
ex .90 |
- - - muud kui veega lahjendatud või gaseeritud puu- ja köögiviljamahlad ja muud, kui rubriikidesse 0401 ja 0402 kuuluvaid piima koostisosi sisaldavad |
|
2203 |
Linnaseõlu |
|
2205 |
Vermut jm taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest |
|
2207 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega vähemalt 80 % mahust; denatureeritud etüül- vm alkohol, mis tahes kangusega |
|
2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid: |
|
20 |
– piiritusjoogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjade pressimisjääkidest |
|
30 |
– viski |
|
40 |
– rumm ja taffia |
|
50 |
– džinn ja genever |
|
60 |
– viin |
|
70 |
– liköörid ja kordialid |
|
2209 |
Äädikas ja selle äädikhappest valmistatud asendajad |
III TABEL
ELi ja Šveitsi siseturu võrdlushinnad
|
Põllumajanduslik tooraine |
Šveitsi siseturu võrdlushind |
ELi siseturu võrdlushind |
Artikli 4 lõige 1 Kohaldatakse Šveitsi poolel: Šveitsi ja ELi võrdlushinna vahe |
Artikli 3 lõige 3 Kohaldatakse ELi poolel: Šveitsi ja ELi võrdlushinna vahe |
|
CHF 100 kg netomassi kohta |
CHF 100 kg netomassi kohta |
CHF 100 kg netomassi kohta |
EUR 100 kg netomassi kohta |
|
|
Harilik nisu |
51,80 |
23,54 |
28,25 |
0,00 |
|
Kõva nisu |
– |
– |
1,20 |
0,00 |
|
Rukis |
42,80 |
18,50 |
24,30 |
0,00 |
|
Oder |
– |
– |
– |
– |
|
Mais |
– |
– |
– |
– |
|
Harilik nisujahu |
91,60 |
46,68 |
44,90 |
0,00 |
|
Täispiimapulber |
629,60 |
323,59 |
306,00 |
0,00 |
|
Lõssipulber |
420,10 |
260,22 |
159,90 |
0,00 |
|
Või |
1 128,35 |
409,97 |
718,40 |
0,00 |
|
Valge suhkur |
– |
– |
– |
– |
|
Munad |
– |
– |
38,00 |
0,00 |
|
Värske kartul |
40,05 |
17,05 |
23,00 |
0,00 |
|
Taimne rasv |
– |
– |
170,00 |
0,00 |
IV TABEL
Šveitsi impordirežiim
Käesoleva tabeli liites loetletud toodete tollimaksuks on põllumajanduskomponent, mida arvutatakse netomassi põhjal. Standardretseptid on sätestatud liites.
Põllumajanduslike komponentide arvutamisel võetakse arvesse järgmisi põllumajanduslike toorainete põhisummasid:
|
Põllumajanduslik tooraine |
Šveitsi poolel kohaldatav põhisumma artikli 3 lõige 2 |
ELi poolel kohaldatav põhisumma artikli 4 lõige 2 |
|
CHF 100 kg netomassi kohta |
EUR 100 kg netomassi kohta |
|
|
Harilik nisu |
23,00 |
0,00 |
|
Kõva nisu |
1,00 |
0,00 |
|
Rukis |
19,80 |
0,00 |
|
Oder |
– |
– |
|
Mais |
– |
– |
|
Harilik nisujahu |
36,60 |
0,00 |
|
Täispiimapulber |
248,45 |
0,00 |
|
Lõssipulber |
130,30 |
0,00 |
|
Või |
570,15 |
0,00 |
|
Valge suhkur |
– |
– |
|
Munad |
30,95 |
0,00 |
|
Värske kartul |
18,20 |
0,00 |
|
Taimne rasv |
138,55 |
0,00 |
Allpool esitatud tabelis olevate toodete tollimaks on null.
|
Šveitsi tariifirubriik |
Märkused |
|
1901.9099 |
|
|
1904.9020 |
|
|
1905.9040 |
|
|
2103.2000 |
|
|
ex 2103.9000 |
muu kui mangost valmistatud vürtsisegu, vedelal kujul |
|
2104.1000 |
|
|
2106.9010 |
|
|
2106.9024 |
|
|
2106.9029 |
|
|
2106.9030 |
|
|
2106.9040 |
|
|
2106.9099 |
|
|
ex 2202.9090 |
Sisaldavad rubriikidesse 0401 ja 0402 kuuluvaid piima koostisosi |
|
2208.9010 |
|
|
2208.9099 |
|
Alates käesoleva protokolli kohaldamisest vähendatakse alljärgnevas tabelis loetletud toodete tollimaksu iga-aastaselt kolmes võrdses osas nullini.
|
Šveitsi tariifirubriik |
Jõustumisest kohaldatav tollimaks |
Jõustumisest ühe aasta möödumisel kohaldatav tollimaks |
Jõustumisest kahe aasta möödumisel kohaldatav tollimaks |
|
CHF 100 kg brutomassi kohta |
CHF 100 kg brutomassi kohta |
CHF 100 kg brutomassi kohta |
|
|
2208.9021 |
27,30 |
13,70 |
0,00 |
|
2208.9022 |
46,70 |
23,30 |
0,00 |
Selles tabelis sätestatud tariifirubriigid viitavad 1. jaanuaril 2002 Šveitsis kohaldatavatele tariifirubriikidele. Olenemata lepingu artiklist 12a, ei mõjuta selle tabeli tingimusi mis tahes muutused, mida tariifinomenklatuuris teha võidakse.
Liide
|
Šveitsi tariifirubriik |
Märkused |
Pehme nisu |
Kõva nisu |
Rukis |
Oder |
Mais |
Harilik nisujahu |
Täispiimapulber |
Lõssipulber |
Või |
Suhkur |
Munad |
Värske kartul |
Taimne rasv |
|
kg toorainet 100 kg neto valmistoote kohta |
||||||||||||||
|
1901.2099 |
|
|
|
|
|
|
90 |
|
|
|
20 |
|
|
|
Protokolli nr 2 liide
Halduskoostöö sätted
1. Lepinguosalised nõustuvad, et halduskoostöö on käesoleva protokolli alusel kohaldatava sooduskohtlemise rakendamiseks ja kontrollimiseks äärmiselt oluline ning rõhutavad oma pühendumust võitlusele eeskirjade eiramise ja pettuste vastu tollis ja sellega seotud küsimustes.
2. Kui lepinguosaline on objektiivse teabe põhjal tuvastanud halduskoostöö puudumise ja/või eeskirjade eiramise või pettuse käesoleva protokolli tähenduses, võib asjaomane lepinguosaline vastavalt käesolevale liitele asjaomas(t)e too(de)te osas sooduskohtlemise ajutiselt peatada.
3. Käesolevas liites tähendab halduskoostöö puudumine muuhulgas:
asjaomas(t)e too(de)te päritolustaatuse kontrollimise kohustuse korduvat eiramist;
korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust sellele järgneva päritolutõendi kontrolli teostamisel ja/või selle tulemustest teavitamisel;
korduvat keeldumist või põhjendamatut viivitust loa hankimisel halduskoostöö missioonide korraldamiseks, et kontrollida kõnealuse sooduskohtlemise kohaldamisega seotud dokumentide autentsust või andmete õigsust.
Käesoleva liite tähenduses võidakse eeskirjade eiramist või pettust tuvastada muuhulgas juhul, kui kaupade import ilma rahuldava selgituseta kiiresti kasvab, ületades teise lepinguosalise tavapärase tootmistaseme ja ekspordimahu, kui nimetatud kasvuga seoses saadakse objektiivset teavet eeskirjade eiramise või pettuse kohta.
4. Ajutist peatamist kohaldatakse järgmistel tingimustel.
Objektiivse teabe põhjal halduskoostöö puudumise ja/või tollis või sellega seotud küsimustes eeskirjade eiramise või pettuse tuvastanud lepinguosaline teavitab põhjendamatu viivituseta ühiskomiteed tuvastatud asjaoludest koos objektiivse teabega ning alustab kogu asjaomase teabe ja tuvastatud objektiivsete asjaolude põhjal ühiskomitees konsultatsioone mõlemale lepinguosalisele vastuvõetava lahenduse leidmiseks.
Kui lepinguosalised on ühiskomitees eespool nimetatud konsultatsioone alustanud ja pole vastuvõetavat lahendust leidnud kolm kuu jooksul pärast teavitamist, võib asjaomane lepinguosaline asjaomas(t)e too(de)te osas sooduskohtlemise ajutiselt peatada. Ajutisest peatamisest teavitatakse ühiskomiteed põhjendamatu viivituseta.
Käesolevas liites sätestatud ajutisi peatamisi kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik asjaomase lepinguosalise finantshuvide kaitsmiseks. Need ei tohi ületada kuuekuulist ajavahemikku, mida võib pikendada. Ühiskomiteed teavitatakse ajutistest peatamistest kohe pärast nende vastuvõtmist. Nende üle peetakse ühiskomitees korrapäraselt konsultatsioone, eriti seoses nende lõpetamisega niipea, kui nende kohaldamise põhjuseks olevaid asjaolusid enam ei esine.
5. Samal ajal ühiskomitee teavitamisega käesoleva liite lõike 4 punkti a alusel peab asjaomane lepinguosaline avaldama oma ametlikus väljaandes teatise importijatele. Teatises importijatele peaks olema viidatud, et asjaomase tootega seoses on objektiivse teabe põhjal tuvastatud halduskoostöö puudumine ja/või eeskirjade eiramine või pettus.
PROTOKOLL nr 3
milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid
Artikkel 1
Kohaldatavad päritolureeglid
Artikkel 2
Alternatiivsed kohaldatavad päritolureeglid
Artikkel 3
Vaidluste lahendamine
Artikkel 4
Protokolli muutmine
Ühiskomitee võib otsustada käesoleva protokolli sätteid muuta.
Artikkel 5
Konventsioonist väljaastumine
A Liide
ALTERNATIIVSED KOHALDATAVAD PÄRITOLUREEGLID
Reeglid, mida Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni osalised kohaldavad vabatahtlikult kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni
(edaspidi „reeglid“ või „üleminekueeskirjad“)
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS JA HALDUSKOOSTÖÖ MEETODID
|
SISUKORD |
|
|
EESMÄRGID |
|
|
I JAOTIS |
ÜLDSÄTTED |
|
Artikkel 1 |
Mõisted |
|
II JAOTIS |
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS |
|
Artikkel 2 |
Üldised nõuded |
|
Artikkel 3 |
Täielikult saadud tooted |
|
Artikkel 4 |
Piisav töö või töötlus |
|
Artikkel 5 |
Piirmäära reegel |
|
Artikkel 6 |
Ebapiisav töö või töötlus |
|
Artikkel 7 |
Päritolu kumulatsioon |
|
Artikkel 8 |
Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused |
|
Artikkel 9 |
Kvalifikatsiooniühik |
|
Artikkel 10 |
Komplektid |
|
Artikkel 11 |
Kõrvalised tegurid |
|
Artikkel 12 |
Arvestuslik eraldamine |
|
III JAOTIS |
TERRITORIAALSED NÕUDED |
|
Artikkel 13 |
Territoriaalsuspõhimõte |
|
Artikkel 14 |
Mittemuutmise reegel |
|
Artikkel 15 |
Näitused |
|
IV JAOTIS |
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE |
|
Artikkel 16 |
Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine |
|
V JAOTIS |
PÄRITOLUTÕEND |
|
Artikkel 17 |
Üldised nõuded |
|
Artikkel 18 |
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused |
|
Artikkel 19 |
Heakskiidetud eksportija |
|
Artikkel 20 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord |
|
Artikkel 21 |
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 |
|
Artikkel 22 |
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine |
|
Artikkel 23 |
Päritolutõendi kehtivus |
|
Artikkel 24 |
Vabatsoonid |
|
Artikkel 25 |
Impordinõuded |
|
Artikkel 26 |
Importimine osasaadetistena |
|
Artikkel 27 |
Päritolutõendi esitamisest vabastamine |
|
Artikkel 28 |
Lahknevused ja vormistusvead |
|
Artikkel 29 |
Tarnija deklaratsioonid |
|
Artikkel 30 |
Eurodes väljendatud summad |
|
VI JAOTIS |
KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID |
|
Artikkel 31 |
Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine |
|
Artikkel 32 |
Vaidluste lahendamine |
|
VII JAOTIS |
HALDUSKOOSTÖÖ |
|
Artikkel 33 |
Teavitamine ja koostöö |
|
Artikkel 34 |
Päritolutõendite kontrollimine |
|
Artikkel 35 |
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine |
|
Artikkel 36 |
Karistused |
|
VIII JAOTIS |
A LIITE KOHALDAMINE |
|
Artikkel 37 |
Euroopa Majanduspiirkond |
|
Artikkel 38 |
Liechtenstein |
|
Artikkel 39 |
San Marino Vabariik |
|
Artikkel 40 |
Andorra Vürstiriik |
|
Artikkel 41 |
Ceuta ja Melilla |
|
Lisade loetelu |
|
|
I LISA |
Sissejuhatavad märkused II lisa loendi kohta |
|
II LISA |
Loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest ja töötlusest, mis annavad tootele päritolustaatuse |
|
III LISA |
Päritoludeklaratsiooni tekst |
|
IV LISA |
Liikumissertifikaadi EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotluse näidised |
|
V LISA |
Ceutast ja Melillast pärit toodete suhtes kohaldatavad eritingimused |
|
VI LISA |
Tarnija deklaratsioon |
|
VII LISA |
Pikaajaline tarnija deklaratsioon |
EESMÄRGID
Käesolevad reeglid on vabatahtlikud. Need on mõeldud ajutiseks kohaldamiseks Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondliku konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osaliste poolt kuni konventsiooni muudatuse sõlmimise ja jõustumiseni. Käesolevaid reegleid kohaldatakse kahepoolselt nende konventsiooniosaliste vahelise kaubanduse suhtes, kes selles kokku lepivad ja kes viitavad neile reeglitele oma kahepoolsetes sooduskaubanduslepingutes või lisavad need reeglid kõnealustesse lepingutesse. Käesolevad reeglid on mõeldud kohaldamiseks alternatiivina konventsiooni reeglitele, mis kooskõlas konventsiooniga ei piira konventsiooniosaliste vahel sõlmitud asjaomastes lepingutes ja muudes seotud kahepoolsetes lepingutes kokkulepitud põhimõtete rakendamist. Seega ei ole käesolevad reeglid kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. Ettevõtjad võivad neid kohaldada, kui soovivad konventsiooni reeglite asemel käesolevatest reeglitest tulenevast sooduskohtlemisest kasu saada.
Käesolevate reeglitega ei muudeta konventsiooni. Konventsioon jääb konventsiooniosaliste vahel täielikult kohaldatavaks. Käesolevad reeglid ei muuda konventsiooniosalistele konventsiooniga ettenähtud õigusi ja kohustusi.
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevates reeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:
„reegleid kohaldav konventsiooniosaline“ – konventsiooniosaline, kes lisab käesolevad reeglid mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kahepoolsesse sooduskaubanduslepingusse ning see hõlmab lepinguosalisi;
„grupid“, „rubriigid“ ja „alamrubriigid“ – grupid, rubriigid ja alamrubriigid (nelja- või kuuekohalised koodid), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (edaspidi „harmoneeritud süsteem“) koos muudatustega vastavalt Tollikoostöö Nõukogu 26. juuni 2004. aasta soovitusele;
„klassifitseeritud“ – kauba klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi teatavasse rubriiki või alamrubriiki;
„kaubasaadetis“ – tooted, mis
saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või
saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa arve alusel;
„lepinguosalise või reegleid kohaldava konventsiooniosalise tolliasutus“ – tähendab Euroopa Liidu puhul mis tahes liikmesriigi tolliasutust;
„tolliväärtus“ – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingu (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) kohaselt määratud tolliväärtus;
„tehasehind“ – hind, mida makstakse tehases toote eest lepinguosalise territooriumil asuvale tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid selle tootmisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel. Kui viimane töö või töötlus on tellitud tootjalt allhanke korras, osutab mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud ettevõtjale.
Kui tegelikult makstud hind ei kajasta kõiki lepinguosalise territooriumil toote tootmisega kaasnenud kulusid, tähendab tehasehind kõikide kõnealuste kulude summat, millest on maha arvatud riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta saadud toote eksportimisel;
„asendatav materjal“ või „asendatav toode“ – samalaadne ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjal või toode, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ning mida ei saa üksteisest eristada;
„kaup“ – nii materjalid kui ka tooted;
„tootmine“ – igat liiki töö või töötlus, kaasa arvatud komplekteerimine;
„materjal“ – koostisosa, toormaterjal, komponent, osa vms, mida on toote tootmisel kasutatud;
„päritolustaatuseta materjalide suurim lubatud sisaldus“ – päritolustaatuseta materjalide suurim sisaldus tootes, mis võimaldab tootmist käsitada piisava töö või töötlusena, mis annab tootele päritolustaatuse. Seda võib väljendada protsendina toote tehasehinnast või protsendina konkreetsetesse gruppidesse, gruppi, rubriiki või alamrubriiki kuuluvate kasutatud materjalide netomassist;
„toode“ – valmistatav toode, isegi kui see on mõeldud hiljem mõnes teises valmistamistoimingus kasutamiseks;
„territoorium“ – lepinguosalise maismaaosa, siseveed ja territoriaalveed;
„lisandväärtus“ – toote tehasehind, millest on lahutatud kõikide selliste asjaomases tootes sisalduvate materjalide tolliväärtus, mis pärinevad mõne muu sellise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumilt, kelle puhul kohaldatakse kumulatsiooni, või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil;
„materjalide väärtus“ – kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal, või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende materjalide eest makstakse eksportiva lepinguosalise territooriumil. Kui on vaja kindlaks teha tootmiseks kasutatud päritolustaatusega materjalide väärtus, kohaldatakse käesolevat punkti mutatis mutandis.
II JAOTIS
MÕISTE „PÄRITOLUSTAATUSEGA TOOTED“ MÄÄRATLUS
Artikkel 2
Üldised nõuded
Lepingu rakendamisel käsitatakse teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena järgmisi tooteid:
lepinguosalise territooriumil täielikult saadud tooted artikli 3 tähenduses;
lepinguosalise territooriumil saadud tooted, milles on kasutatud materjale, mis ei ole seal täielikult saadud, tingimusel et need on kõnealuse lepinguosalise territooriumil läbinud piisava töö või töötluse artikli 4 tähenduses.
Artikkel 3
Täielikult saadud tooted
Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodetena teise lepinguosalise territooriumile eksportimisel:
sealsest pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad ja ammutatud looduslik vesi;
seal kasvatatud või koristatud taimed, kaasa arvatud veetaimed, ja köögiviljasaadused;
seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;
seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;
seal sündinud ja kasvatatud, tapetud loomadest saadud tooted;
seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;
akvakultuuritooted, kui kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on seal munadest sündinud või maimudest, kalavastsetest ja -maimudest kasvatatud;
tema laevadega väljaspool mis tahes territoriaalvett püütud merekalapüügi- ja muud saadused;
tema kalatöötlemislaevade pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;
seal kogutud kasutatud esemed, millest saab üksnes tooret;
sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;
väljaspool tema territoriaalvett merepõhjast või selle aluspinnasest kaevandatud saadused, tingimusel et tal on selle merepõhja või aluspinnase kasutamise ainuõigus;
kaubad, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest või toodetest.
Lõike 1 punktides h ja i nimetatud termineid „tema laevad“ ja „tema kalatöötlemislaevad“ kohaldatakse üksnes laevade ja kalatöötlemislaevade suhtes, mis
on registreeritud eksportiva või importiva lepinguosalise territooriumil;
sõidavad eksportiva või importiva lepinguosalise lipu all;
vastavad ühele järgmistest tingimustest:
neist vähemalt 50 % kuulub eksportiva või importiva lepinguosalise kodanikele või
nad kuuluvad äriühingule,
Artikkel 4
Piisav töö või töötlus
Kui asjakohane reegel põhineb päritolustaatuseta materjalide suurima lubatud sisalduse nõude järgimisel, võivad lepinguosaliste tolliasutused lubada siiski eksportijatel arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena vastavalt lõikele 4, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi.
Artikkel 5
Piirmäära reegel
Erandina artiklist 4 ning vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 võib päritolustaatuseta materjale, mida II lisas esitatud loendis nimetatud tingimuste kohaselt toote tootmiseks kasutada ei tohi, siiski kasutada, kui toote kohta hinnatud kogunetomass või koguväärtus ei ületa:
15 % toote netomassist toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 2 ja 4–24, v.a gruppi 16 kuuluvad töödeldud kalandustooted;
15 % toote tehasehinnast muude kui punktiga a hõlmatud toodete puhul.
Käesolevat lõiget ei kohaldata harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes, mille puhul kehtivad I lisa märkustes 6 ja 7 mainitud piirmäärad.
Artikkel 6
Ebapiisav töö või töötlus
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, käsitatakse järgmisi toiminguid päritolustaatuse omandamiseks ebapiisava töö või töötlusena, olenemata sellest, kas artikli 4 nõuded on täidetud või mitte:
toimingud, mis tagavad toodete seisundi säilimise nende vedamisel ja ladustamisel;
pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;
pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muu katte eemaldamine;
tekstiili triikimine või pressimine;
lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;
riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine;
suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; kristallsuhkru osaline või täielik jahvatamine;
puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;
teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;
tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine; (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);
tavaline klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele kinnitamine ja igasugune muu lihtne pakendamine;
märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;
üht või mitut sorti toodete lihtne segamine;
suhkru segamine mis tahes muu ainega;
lihtne toodetele vee lisamine või toodete lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine;
toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toote osadeks lammutamine;
loomade tapmine;
kahe või enama punktides a–q loetletud toimingu kombinatsioon.
Artikkel 7
Päritolu kumulatsioon
Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse Euroopa Liidu stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevaid riike ja Moldova Vabariiki ühe reegleid kohaldava konventsiooniosalisena.
Artikkel 8
Päritolu kumulatsiooni kohaldamise tingimused
Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni võib kohaldada üksnes juhul, kui
reegleid kohaldavate, päritolustaatuse saamisega seotud konventsiooniosaliste ja reegleid kohaldava, sihtkohaks oleva konventsiooniosalise vahel kohaldatakse vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) XXIV artiklile sooduskaubanduslepingut ning
kaubad on saanud päritolustaatuse käesolevate reeglitega identsete päritolureeglite alusel.
Artiklis 7 sätestatud kumulatsiooni kohaldatakse nendes teatistes osutatud kuupäevast alates.
Lepinguosalised esitavad Euroopa Komisjonile andmed teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega sõlmitud asjaomaste lepingute kohta, sealhulgas käesolevate reeglite jõustumise kuupäevad.
Kui päritolutõendina kasutatakse liikumissertifikaati EUR.1, tehakse see märge liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse 7.
Lepinguosalised teatavad Euroopa Komisjonile loobumisest vastavalt artikli 8 lõikele 2.
Artikkel 9
Kvalifikatsiooniühik
Käesolevate reeglite kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida loetakse harmoneeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifitseerimisel põhiüksuseks. Sellest tulenevalt:
kui toode, mis koosneb esemete rühmast või kokkupandud esemetest, klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi järgi ühte rubriiki, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;
kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesolevate reeglite kohaldamisel iga toodet arvesse.
Artikkel 10
Komplektid
Komplektid harmoneeritud süsteemi 3. tõlgendamisreegli tähenduses on päritolustaatusega, kui kõik komplekti kuuluvad tooted on päritolustaatusega.
Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, on komplekt tervikuna siiski päritolustaatusega, kui päritolustaatuseta toodete väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.
Artikkel 11
Kõrvalised tegurid
Selleks et teha kindlaks, kas toode on päritolustaatusega või mitte, ei ole vaja arvesse võtta toote tootmisel kasutatavate järgmiste toodete päritolu:
energia ja kütus,
sisseseade ja varustus,
masinad ja tööriistad;
muud kaubad, mis ei kuulu ega ole ette nähtud kuuluma toote lõppkoosseisu.
Artikkel 12
Arvestuslik eraldamine
Arvestusliku eraldamise meetodi kasutamisel tuleb tagada, et selliste toodete hulk, mida võib pidada eksportiva lepinguosalise territooriumilt pärinevateks, on alati sama, nagu see oleks varude füüsilise eraldamise korral.
Meetodit rakendatakse ja selle rakendamine registreeritakse eksportiva lepinguosalise territooriumil kohaldatavate üldiste raamatupidamispõhimõtete alusel.
III JAOTIS
TERRITORIAALSED NÕUDED
Artikkel 13
Territoriaalsuspõhimõte
Kui lepinguosalise territooriumilt mõnda teise riiki eksporditud päritolustaatusega tooted saadetakse tagasi, käsitatakse neid päritolustaatuseta toodetena, välja arvatud juhul, kui tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
tagasisaadetud tooted on samad tooted, mis eksporditi, ning
need ei ole kõnealuses riigis oleku või eksportimise ajal läbinud ühtegi muud toimingut peale nende, mis on vajalikud toodete seisundi säilitamiseks.
Lepinguosalise territooriumilt eksporditud ja hiljem sinna reimporditud materjalidega väljaspool selle eksportiva lepinguosalise territooriumi tehtud töö või töötlus ei mõjuta päritolustaatuse saamist vastavalt II jaotise tingimustele, kui:
kõnealused materjalid on täielikult saadud eksportiva lepinguosalise territooriumil või nendega enne eksportimist tehtud töö või töötlus on artiklis 6 osutatud toimingutest ulatuslikum ning
tolliasutusele suudetakse tõendada, et:
reimporditud tooted on saadud eksporditud materjalidega tehtud töö või töötluse teel ning
käesoleva artikli kohaldamisel väljaspool eksportiva lepinguosalise territooriumi tekkinud kogulisandväärtus ei ole suurem kui 10 % selle lõpptoote tehasehinnast, millele päritolustaatust taotletakse.
Artikkel 14
Mittemuutmise reegel
Kahtluse korral võib importiv lepinguosaline igal ajal paluda importijal või tema esindajal esitada kõik vajalikud dokumendid, millega tõendatakse käesoleva artikli nõuete täitmist, milleks võib esitada mis tahes dokumentaalsed tõendid ning eelkõige:
lepingulised veodokumendid, nagu veokiri;
faktilised või konkreetsed tõendid, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel;
transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tolliasutuse väljastatud mittemuutmise tõend või mõni muu dokument, millega tõendatakse, et kaubad jäid transiidi- või osadeks jagamise riigi või riikide tollijärelevalve alla, või
igasugused kaupadega seotud tõendid.
Artikkel 15
Näitused
Päritolustaatusega toodete suhtes, mis on saadetud näitusele mõnda muusse riiki peale nende, millega kooskõlas artiklitega 7 ja 8 kohaldatakse kumulatsiooni, ja mis pärast näitust müüakse mõne lepinguosalise territooriumile importimiseks, kohaldatakse importimisel asjaomase lepingu sätteid, kui tolliasutusele tõendatakse, et:
eksportija on saatnud tooted lepinguosalise territooriumilt näitust korraldavasse riiki ja need seal näitusel välja pannud;
kõnealune eksportija on tooted müünud või muul viisil võõrandanud teise lepinguosalise territooriumil asuvale isikule;
tooted on saadetud näituse ajal või vahetult pärast näitust samal kujul, nagu need näitusele saadeti, ning
pärast näitusele saatmist ei ole tooteid kasutatud muuks otstarbeks kui seal väljapanekuks.
IV JAOTIS
TOLLIMAKSUDE TAGASTAMINE VÕI TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE
Artikkel 16
Tollimaksude tagastamine või tollimaksudest vabastamine
V JAOTIS
PÄRITOLUTÕEND
Artikkel 17
Üldised nõuded
Ühe lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete importimisel teise lepinguosalise territooriumile kohaldatakse lepingust tulenevaid soodustusi, kui esitatakse üks järgmistest päritolutõenditest:
liikumissertifikaat EUR.1, mille näidis on esitatud käesoleva liite IV lisas;
artikli 18 lõikes 1 ettenähtud juhtudel deklaratsioon (edaspidi „päritoludeklaratsioon“), mille eksportija esitab arvel, saatelehel või muus äridokumendis, kus asjaomaseid tooteid piisavalt täpselt kirjeldatakse, et neid oleks võimalik identifitseerida. Päritoludeklaratsiooni tekst on esitatud käesoleva liite III lisas.
Kahe või enama reegleid kohaldava konventsiooniosalise vahel kokku lepitud elektroonilises andmebaasis registreeritud eksportijate koostatud päritolukinnituse kasutamine ei takista diagonaalse kumulatsiooni kasutamist teiste reegleid kohaldavate konventsiooniosalistega.
Artikkel 18
Päritoludeklaratsiooni koostamise tingimused
Artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud päritoludeklaratsiooni võib koostada:
heakskiidetud eksportija artikli 19 tähenduses või
iga eksportija iga kaubasaadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6 000 eurot.
Kui kaubasaadetis jagatakse osadeks kooskõlas artikli 14 lõikega 3 ja tingimusel, et peetakse kinni samast kaheaastasest tähtajast, koostab tagantjärele välja antava päritoludeklaratsiooni tooteid eksportiva lepinguosalise heakskiidetud eksportija.
Artikkel 19
Heakskiidetud eksportija
Artikkel 20
Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kord
Artikkel 21
Tagantjärele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1
Olenemata artikli 20 lõikest 8 võib liikumissertifikaadi EUR.1 välja anda pärast asjakohaste toodete eksportimist, kui:
seda ei antud ekspordi ajal välja eksimuse, tahtmatu tegevusetuse või muude eriliste asjaolude tõttu;
tolliasutusele on tõendatud, et liikumissertifikaat EUR.1 anti välja, kuid importimisel ei aktsepteeritud seda tehnilistel põhjustel;
asjaomaste toodete lõplik sihtkoht ei olnud ekspordi ajal teada ning see määrati kindlaks veo või ladustamise ajal ja pärast kaubasaadetise võimalikku osadeks jagamist vastavalt artikli 14 lõikele 3;
liikumissertifikaat EUR.1 või EUR.MED anti välja kooskõlas konventsiooni reeglitega toodete jaoks, mis on päritolustaatusega ka käesolevate reeglite kohaselt; eksportija võtab kõik vajalikud meetmed eesmärgiga tagada, et kumulatsiooni kohaldamise tingimused on täidetud ja olla valmis esitama tollile kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad, et toode on päritolustaatusega vastavalt käesolevatele reeglitele, või
liikumissertifikaat EUR.1 anti välja artikli 8 lõike 4 alusel ja artikli 8 lõike 3 kohaldamine on nõutav importimisel teise reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumile.
Artikkel 22
Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljaandmine
Artikkel 23
Päritolutõendi kehtivus
Artikkel 24
Vabatsoonid
Artikkel 25
Impordinõuded
Päritolutõendid esitatakse importiva lepinguosalise tolliasutusele selle lepinguosalise territooriumil kohaldatava korra kohaselt.
Artikkel 26
Importimine osasaadetistena
Kui importija taotlusel ja importiva lepinguosalise tolliasutuse poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI ja XVII jaotise või rubriikide 7308 ja 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata tooteid osasaadetistena, esitatakse tolliasutusele selliste toodete kohta üksainus päritolutõend esimese osasaadetise importimisel.
Artikkel 27
Päritolutõendi esitamisest vabastamine
Importi ei käsitata kaubanduslikul eesmärgil toimuva impordina, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
import on juhutine;
import hõlmab eranditult tooteid, mis on mõeldud vastuvõtjate või reisijate või nende perekonnaliikmete isiklikuks kasutamiseks;
toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikul eesmärgil.
Artikkel 28
Lahknevused ja vormistusvead
Artikkel 29
Tarnija deklaratsioonid
Artikkel 30
Eurodes väljendatud summad
VI JAOTIS
KOOSTÖÖPÕHIMÕTTED JA DOKUMENTAALSED TÕENDID
Artikkel 31
Dokumentaalsed tõendid, päritolutõendite ja täiendavate dokumentide säilitamine
Pikaajalise tarnija deklaratsiooni koostanud tarnija säilitab deklaratsiooni, kõikide arvete, saatelehtede või muude kõnealuse deklaratsiooniga hõlmatud kaupu käsitlevate ja kliendile saadetud äridokumentide koopiaid ning artikli 29 lõikes 6 osutatud dokumente vähemalt kolm aastat. See periood algab päeval, mil lõpeb pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg.
Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel loetakse päritolustaatust tõendavateks dokumentideks muu hulgas järgmised:
otsesed tõendid toimingute kohta, mida eksportija või tarnija on teinud toote saamiseks ja mis sisalduvad näiteks tema raamatupidamisaruannetes või asutusesiseses raamatupidamises;
dokumendid, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud asjaomase reegleid kohaldava konventsiooniosalise territooriumil kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;
dokumendid, mis tõendavad materjalidega töö või töötluse tegemist asjaomase lepinguosalise territooriumil ja mis on seal välja antud või koostatud kooskõlas selle siseriiklike õigusaktidega;
päritoludeklaratsioonid või liikumissertifikaadid EUR.1, mis tõendavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud lepinguosaliste territooriumil kooskõlas käesolevate reeglitega;
asjakohased tõendid artiklite 13 ja 14 kohaselt väljaspool lepinguosaliste territooriumi tehtud töö või töötluse kohta, mis tõendavad kõnealustes artiklites sätestatud nõuete täitmist.
Artikkel 32
Vaidluste lahendamine
Kui seoses artiklites 34 ja 35 osutatud kontrollimenetlusega või käesoleva liite tõlgendamisega tekivad vaidlused, mida kontrolli taotlenud tolliasutus ja kontrollimise eest vastutav tolliasutus ei suuda lahendada, esitatakse need lahendamiseks ühiskomiteele.
Importija ja importiva lepinguosalise tolliasutuse vahelised vaidlused lahendatakse alati importiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt.
VII JAOTIS
HALDUSKOOSTÖÖ
Artikkel 33
Teavitamine ja koostöö
Artikkel 34
Päritolutõendite kontrollimine
Artikkel 35
Tarnija deklaratsioonide kontrollimine
Järelkontrollitaotluse põhjendamiseks edastatakse kõik saadud dokumendid ja kogu teave, mille põhjal võib oletada, et tarnija deklaratsioonis või pikaajalises tarnija deklaratsioonis esitatud andmed on valed.
Artikkel 36
Karistused
Lepinguosalised näevad ette käesolevate reeglitega seotud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest kriminaal-, tsiviil- või halduskaristused.
VIII JAOTIS
A LIITE KOHALDAMINE
Artikkel 37
Euroopa Majanduspiirkond
Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) pärinevaid tooteid käsitatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu protokolli nr 4 tähenduses Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast („EMP lepingu osalised“) pärinevate toodetena, kui need on eksporditud vastavalt kas Euroopa Liidust, Islandilt, Liechtensteinist või Norrast Šveitsi, tingimusel et Šveitsi ja EMP lepingu osaliste vahel kohaldatakse käesolevatele reeglitele tuginevaid vabakaubanduslepinguid.
Artikkel 38
Liechtenstein
Liechtensteinist pärinevat toodet käsitatakse Šveitsi ja Liechtensteini tolliliidu tõttu Šveitsist pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 39
San Marino Vabariik
San Marino Vabariigist pärinevat toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja San Marino Vabariigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 40
Andorra Vürstiriik
Andorra Vürstiriigist pärinevat ja harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 klassifitseeritud toodet käsitatakse Euroopa Liidu ja Andorra Vürstiriigi tolliliidu tõttu Euroopa Liidust pärineva tootena, piiramata seejuures artikli 2 kohaldamist.
Artikkel 41
Ceuta ja Melilla
I LISA
SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED II LISA LOENDI KOHTA
Märkus 1 – üldine sissejuhatus
Loendiga kehtestatakse kõikidele toodetele tingimused, millele need peavad vastama, et neid saaks käsitada piisava töö või töötluse läbinuna käesoleva liite II jaotise artikli 4 tähenduses. Reegleid on nelja tüüpi ja need varieeruvad vastavalt tootele:
töö või töötlusega ei ületata päritolustaatuseta materjalide suurimat lubatud sisaldust;
töö või töötluse tulemusel ei kuulu valmistatud toode või kasutatud materjalid enam harmoneeritud süsteemi samasse neljakohalisse rubriiki või samasse kuuekohalisse alamrubriiki;
teostatakse konkreetne töö- või töötlemistoiming;
töö või töötlus teostatakse teatavate täielikult saadud materjalidega.
Märkus 2 – loendi struktuur
2.1. Loendi esimeses kahes veerus kirjeldatakse saadud toodet. Esimeses veerus on esitatud harmoneeritud süsteemis kasutatav rubriigi- või grupinumber ja teises veerus selle süsteemi vastava rubriigi või grupi kaubakirjeldus. Esimese kahe veeru iga kande jaoks on kolmandas veerus nähtud ette reegel. Kui mõnel juhul on esimese veeru kande ees „ex“, tähendab see, et kolmanda veeru reegel kehtib ainult teises veerus kirjeldatud rubriigi osa suhtes.
2.2. Kui esimesse veergu on koondatud mitu rubriiginumbrit või on esitatud grupinumber ja seetõttu on teises veerus toodete üldkirjeldus, kohaldatakse kolmanda veeru asjakohast reeglit kõikide toodete suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis klassifitseeritud kõnealuse grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse esimesse veergu koondatud rubriiki.
2.3. Kui loend sisaldab erinevaid reegleid, mida kohaldatakse ühe rubriigi eri toodete suhtes, sisaldab iga taane asjaomase rubriigi selle osa kirjeldust, mis on hõlmatud kolmanda veeru vastavate reeglitega.
2.4. Kui kolmandas veerus on esitatud kaks alternatiivset reeglit, mis on eraldatud sidesõnaga „või“, võib eksportija valida, millist reeglit kasutada.
Märkus 3 – näited reeglite kohaldamise kohta
3.1. Käesoleva liite II jaotise artiklit 4, milles käsitletakse tooteid, mis on saanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse muude toodete tootmiseks, kohaldatakse olenemata sellest, kas päritolustaatus on saadud neid tooteid kasutavas tehases või mõnes muus lepinguosalise tehases.
3.2. Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaselt peab tehtud töö või töötlus olema kõnealuses artiklis osutatud toimingutest ulatuslikum. Vastasel juhul ei saa kaubad kasu tariifsest sooduskohtlemisest isegi siis, kui allpool esitatud loendi tingimused on täidetud.
Käesoleva liite II jaotise artikli 6 kohaldamisel nähakse loendi reeglitega ette päritolustaatuse saamiseks vajalik minimaalne töö või töötlus ning sellest ulatuslikum töö või töötlus annab samuti päritolustaatuse; väiksem töö või töötlus päritolustaatust ei anna.
Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis võib päritolustaatuseta materjali kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis mitte.
Kui reegliga nähakse ette, et teatavas tootmisetapis päritolustaatuseta materjali ei või kasutada, on sellise materjali kasutamine varasemas tootmisetapis lubatud, kuid hilisemas etapis enam mitte.
Näide: kui grupi 19 reegliga nähakse ette, et rubriikidesse 1101 –1108 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide mass ei tohi ületada 20 % massist, ei ole gruppi 10 kuuluvate teraviljade kasutamine (st importimine) (materjalid varasemas tootmisetapis) piiratud.
3.3. Ilma et see piiraks märkuse 3.2 kohaldamist, kui reeglis kasutatakse väljendit „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest“, tähendab see, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale (ka tootega sama rubriigi ja kirjelduse alla kuuluvaid materjale), kui nimetatud reeglis mainitud eripiirangutest ei tulene teisiti.
Väljend „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas muudest rubriiki ... kuuluvatest materjalidest“ või „tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sealhulgas tootega samasse rubriiki kuuluvatest muudest materjalidest“ tähendab aga, et kasutada võib kõikidesse rubriikidesse kuuluvaid materjale, välja arvatud neid, mille kirjeldus kuulub loendi teises veerus esitatud toote kirjelduse alla.
3.4. Kui loendi reegliga nähakse ette, et toodet võib valmistada mitmest materjalist, tähendab see, et kasutada võib üht või mitut materjali. Kõiki nimetatud materjale kasutama ei pea.
3.5. Kui loendi reegliga nähakse ette, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista nimetatud tingimus kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu reeglile ei vasta.
3.6. Kui loendi reegliga nähakse ette kasutatavate päritolustaatuseta materjalide maksimaalväärtuseks kaks protsendimäära, ei tohi neid protsendimäärasid liita. Teisisõnu ei tohi kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide suurim väärtus ületada kõrgeimat esitatud protsendimäära. Peale selle ei tohi ületada ka iga materjali suhtes kehtivat protsendimäära.
Märkus 4 – teatavaid põllumajandustooteid käsitlevad üldised sätted
4.1. Gruppidesse 6, 7, 8, 9, 10 ja 12 ning rubriiki 2401 kuuluvaid põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud lepinguosalise territooriumil, käsitatakse kõnealuse lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodetena isegi siis, kui need on kasvatatud imporditud seemnetest, taimesibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusate taimede osadest.
4.2. Kui päritolustaatuseta suhkru sisaldus teatavas tootes on piiratud, võetakse selliste piirmäärade arvutamisel arvesse rubriikidesse 1701 (sahharoos) ja 1702 (nt fruktoos, glükoos, laktoos, maltoos, isoglükoos või invertsuhkur) kuuluvate suhkrute massi, mida on kasutatud lõpptoote tootmisel ja lõpptootes sisalduvate päritolustaatuseta toodete tootmisel.
Märkus 5 – teatavate tekstiiltoodete puhul kasutatav terminoloogia
5.1. Loendis kasutatud mõiste „looduslikud kiud“ osutab muudele kiududele kui tehis- või sünteeskiud. Mõiste piirdub ketruseelsetes järkudes olevate kiududega, hõlmates jäätmeid ja, kui teisiti ei ole sätestatud, ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude.
5.2. Termin „looduslikud kiud“ hõlmab rubriiki 0511 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 5002 ja 5003 kuuluvat siidi ning rubriikidesse 5101 –5105 kuuluvaid villakiudusid ja loomavilla ja -karva, rubriikidesse 5201 –5203 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 5301 –5305 kuuluvaid muid taimseid kiudusid.
5.3. Loendis kasutatud terminitega „tekstiilimass“, „keemilised materjalid“ ja „paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid“ kirjeldatakse materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63 ning mida saab kasutada tehis-, süntees- või paberkiudude ja -lõngade tootmiseks.
5.4. Loendis kasutatud termin „keemilised staapelkiud“ tähendab rubriikidesse 5501 –5507 kuuluvaid süntees- või tehisfilamentköisikuid, -staapelkiudusid või kiujäätmeid.
5.5. Trükkimine (koos kudumise, silmuskudumise, heegeldamise, taftingtöötluse või flokeerimisega) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid.
5.6. Trükkimine (eraldiseisva toiminguna) on tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), tingimusel et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.
Märkus 6 – tekstiilmaterjalide segust tehtud toodete suhtes kohaldatavad piirmäärad
6.1. Kui loendis sisalduva toote puhul on viidatud käesolevale märkusele, ei kohaldata kolmandas veerus olevaid tingimusi ühegi selle toote tootmiseks kasutatud põhitekstiilmaterjali suhtes, kui nende mass kokku on kuni 15 % kõikide kasutatud põhitekstiilmaterjalide kogumassist (vt ka märkused 6.3 ja 6.4).
6.2. Märkuses 6.1 nimetatud piirmäära võib kohaldada siiski üksnes segatoodete suhtes, mis on valmistatud kahest või enamast põhitekstiilmaterjalist.
Põhitekstiilmaterjalid on järgmised:
6.3. Toodete puhul, mis sisaldavad „mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist“, on piirmäär sellise lõnga puhul 20 %.
6.4. Toodete puhul, mis sisaldavad „kahe plastkile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või plastkilesüdamikust“, on piirmäär sellise riba kohta 30 %.
Märkus 7 – teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad muud piirmäärad
7.1. Kui loendis on viide käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase valmistoote kohta loendi kolmandas veerus ettenähtud reeglile, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui toode ning nende väärtus ei ületa 15 % toote tehasehinnast.
7.2. Ilma et see piiraks märkuse 7.3 kohaldamist, võib tekstiiltoodete tootmiseks vabalt kasutada materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63, olenemata sellest, kas need sisaldavad tekstiili või mitte.
7.3. Kui kohaldatakse protsendireeglit, tuleb gruppidesse 50–63 klassifitseerimata päritolustaatuseta materjalide väärtust võtta arvesse tootes sisalduvate päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel.
Märkus 8 – teatavate gruppi 27 kuuluvate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja lihttoimingute määratlus
8.1. Rubriikides ex 27 07 ja 2713 tähendab „eritöötlustoiming“ järgmisi toiminguid:
vaakumdestilleerimine;
põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;
krakkimine;
reformimine;
ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
polümeerimine;
alküülimine;
isomeerimine.
8.2. Rubriikides 2710 , 2711 ja 2712 tähendab „eritöötlustoiming“ järgmisi toiminguid:
vaakumdestilleerimine;
põhjalik fraktsioneeriv redestilleerimine;
krakkimine;
reformimine;
ekstraheerimine selektiivlahustite abil;
töötlus, mis sisaldab kõiki järgmisi toiminguid: töötlemine kontsentreeritud väävelhappega, ooleumiga või vääveltrioksiidiga; neutraliseerimine aluseliste toimeainetega; värvitustamine ja puhastamine looduslike aktiivmuldade, aktiveeritud muldade, aktiivsöe või boksiidiga;
polümeerimine;
alküülimine;
isomeerimine;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul väävlitustamine vesiniku abil, mille tulemusena väheneb töödeldavate toodete väävlisisaldus vähemalt 85 % (ASTM D 1266-59 T meetod);
üksnes rubriiki 2710 kuuluvate toodete puhul parafiinitustamine ükskõik millise protsessi abil, v.a filtreerimine;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu juures, mis on suurem kui 20 baari, ja temperatuuril, mis on vähemalt 250 °C, kasutades katalüsaatoreid (välja arvatud väävlitustavad katalüsaatorid), kusjuures vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne komponent. Rubriiki ex 27 10 kuuluvate määrdeõlide edasine vesinikuga töötlemine (näiteks vesinikpuhastus, värvitustamine) peamiselt värvuse muutmiseks või stabiilsuse parandamiseks ei kuulu siiski eritöötlustoimingute hulka;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfäärirõhul destilleerimine, tingimusel et tootest (kaasa arvatud kaod) destilleerub 300 °C juures vähem kui 30 % ASTM D 86 meetodi järgi;
üksnes rubriiki ex 27 10 kuuluvate raskete õlide puhul, välja arvatud gaasi- ja kütteõlid, töötlemine kõrgsagedusliku elektrilise harilahendusega;
üksnes rubriiki ex 27 12 kuuluvate toorsaaduste puhul (v.a vaseliin, mäevaha, ligniitvaha, turbavaha ja parafiin õlisisaldusega alla 0,75 % massist) õlitustamine fraktsioneeriva kristallisatsiooni abil.
8.3. Rubriikides ex 27 07 ja 2713 märgitud lihttoimingud, nagu puhastamine, villimine, soolatustamine, vee eemaldamine, filtrimine, värvimine, markeerimine, väävlisisalduse reguleerimine erineva väävlisisaldusega kaupade segamise teel, või nimetatud toimingute ühendamine või nendega sarnased toimingud ei anna päritolustaatust.
Märkus 9 – teatavate toodetega tehtavate eritöötlustoimingute ja toimingute määratlus
9.1. Gruppi 30 kuuluvaid tooteid, mis on saadud lepinguosalise territooriumil rakukultuure kasutades, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. Mõiste „rakukultuur“ tähendab inim-, looma- ja taimerakkude kasvatamist kontrollitud tingimustes (nt kindlaksmääratud temperatuur, kasvukeskkond, gaasisegu, pH) väljaspool elusorganismi.
9.2. Tooteid, mis kuuluvad gruppidesse 29 (välja arvatud: 2905,43–2905,44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302,10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502,11–3502,19, 3502,20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809,10, 38.23, 3824,60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26) ning mis on saadud lepinguosalise territooriumil fermenteerimise teel, käsitatakse selle lepinguosalise territooriumilt pärinevatena. „Fermenteerimine“ on biotehnoloogiline protsess, milles inim-, looma- ja taimerakke, baktereid, pärmseeni, seeni või ensüüme kasutatakse selleks, et toota gruppidesse 29–39 kuuluvaid tooteid.
9.3. Järgmisi töötlemistoiminguid peetakse artikli 4 lõike 1 kohaselt piisavaks toodete puhul, mis kuuluvad gruppidesse 28, 29 (välja arvatud: 2905,43–2905,44), 30, 32, 33 (välja arvatud: 3302,10, 3301), 34, 35 (välja arvatud: 35.01, 3502,11–3502,19, 3502,20, 35.05), 36, 37, 38 (välja arvatud: 3809,10, 38.23, 3824,60, 38.26) ja 39 (välja arvatud: 39.16–39.26).
kauba puhastamise tulemusel eemaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest lisanditest või
lisandite sisalduse vähendamise või nende eemaldamisega saadakse ühele või mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:
farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;
analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;
mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;
optikas spetsiaalse kasutusega;
biotehnikas kasutamisel (nt rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator);
eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või
radioaktiivsuse kasutamisega.
II LISA
LOEND PÄRITOLUSTAATUSETA MATERJALIDEGA TEHTAVATEST TÖÖDEST JA TÖÖTLUSEST, MIS ANNAVAD TOOTELE PÄRITOLUSTAATUSE
|
Rubriik |
Toote kirjeldus |
Päritolustaatuseta materjalidega tehtavad tööd või töötlus, mis annavad päritolustaatuse |
|
(1) |
(2) |
(3) |
|
Grupp 1 |
Elusloomad |
Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud |
|
Grupp 2 |
Liha ja söödav rups |
Tootmine, mille puhul kogu sellesse gruppi kuuluv liha ja söödav rups on täielikult saadud |
|
Grupp 3 |
Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
Grupp 4 |
Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
ex grupp 5 |
Mujal nimetamata loomse päritoluga tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
ex 0511 91 |
Mittesöödav kalamari ja niisk |
Kogu kalamari ja niisk on täielikult saadud |
|
Grupp 6 |
Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja -roheline |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
Grupp 7 |
Köögivili ning söödavad juured ja mugulad |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
Grupp 8 |
Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad puuviljad, marjad, pähklid ning tsitrusviljade ja melonite koor on täielikult saadud |
|
Grupp 9 |
Kohv, tee, mate ja vürtsid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
Grupp 10 |
Teravili |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
Grupp 11 |
Jahud, tangained; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 8, 10 ja 11, rubriikidesse 0701 , 0714 , 2302 ja 2303 ning alamrubriiki 0710 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
Grupp 12 |
Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex grupp 13 |
Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
ex 13 02 |
Pektiinid, pektinaadid ja pektaadid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
Grupp 14 |
Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
ex grupp 15 |
Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
1504 –1506 |
Kalade või veeimetajate rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid; villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin); muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
1508 |
Maapähkliõli (arahhiseõli) ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
1509 ja 1510 |
Oliiviõli ja selle fraktsioonid |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud |
|
1511 |
Palmiõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
ex 15 12 |
Päevalilleseemneõlid ja nende fraktsioonid: |
|
|
— kasutamine tehniliseks ja tööstuslikuks otstarbeks, v.a toiduainete tootmiseks |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
|
— muud |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud |
|
|
1515 |
Muud taimerasvad ja -õlid (k.a jojoobiõli) ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata |
Tootmine mis tahes alamrubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal |
|
ex 15 16 |
Kalarasvad ja -õlid ning nende fraktsioonid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
1520 |
Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
Grupp 16 |
Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest |
Tootmine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
ex grupp 17 |
Suhkur ja suhkrukondiitritooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
1702 |
Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata; karamell: |
|
|
— keemiliselt puhas maltoos ja fruktoos |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriigi 1702 materjalidest |
|
|
— muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1101 –1108 , 1701 ja 1703 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % lõpptoote massist |
|
|
1704 |
Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: — kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist — või — kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 18 |
Kakao ja kakaotooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex 18 06 |
Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: — kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist — või — kasutatava suhkru väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast |
|
1806 10 |
Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
1901 |
Linnaseekstrakt; jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt: |
|
|
— linnaseekstrakt |
Tootmine grupi 10 teraviljast |
|
|
— muud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
|
1902 |
Pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, täidisega (näiteks liha- või muu täidisega) või täidiseta, muul viisil toiduks valmistatud või mitte: spagetid, makaronid, nuudlid, lasanje, gnocchi, ravioolid, canneloni jms; kuskuss, valmistoiduna või mitte |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: — kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning — kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist |
|
1903 |
Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helvestena, teradena, kruupidena, sõelmetena vms kujul |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriigi 1108 kartulitärklisest |
|
1904 |
Teravilja või teraviljatoodete paisutamise või röstimise teel saadud toiduained (nt maisihelbed); eelnevalt kuumtöödeldud või muul viisil toiduks valmistatud mujal nimetamata teravili (v.a mais) teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu, püülijahu ja tangud) toiduks valmistatud teraviljad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: — kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist ning — kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
1905 |
Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota; armulaualeib, kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõigi kasutatavate rubriikidesse 1006 ja 1101 –1108 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 20 |
Köögi- ja puuviljast ning pähklitest vm taimeosadest tooted; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2002 ja 2003 |
Tomatid, seened ja trühvlid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
2006 |
Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatud (nõrutatud ja kuivanud, glasuuritud või suhkrustatud) |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
2007 |
Džemmid, keedised, puuvilja- või marjaželeed, marmelaadid, puuvilja-, marja- või pähklipüreed ja pastad, saadud kuumtöötlemisel, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex 20 08 |
Tooted, välja arvatud: — pähklid magusaine- või piirituselisandita — maapähklivõi; teraviljapõhised segud; palmipungad; mais — puuvili, marjad ja pähklid, mida on kuumtöödeldud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine, suhkrulisandita, külmutatud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
2009 |
Kääritamata, piirituselisandita puuvilja- ja marjamahlad (k.a viinamarjavirre) ning köögiviljamahlad, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 21 |
Mitmesugused toiduained; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2103 |
— kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; maitseainesegud |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada |
|
— sinepipulber ja valmissinep |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
|
2105 |
Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul: — suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist — ning — suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 60 % lõpptoote massist |
|
2106 |
Mujal nimetamata toiduained |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kasutatava suhkru mass ei ületa 40 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 22 |
Joogid, alkohol ja äädikas; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
2202 |
Vesi, sh mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- vm magusaine- või maitse- või lõhnaainelisandiga, jm karastusjoogid, v.a rubriiki 2009 kuuluvad puu- ja köögiviljamahlad |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2207 ja 2208 |
Denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega üle või alla 80 % mahust; piiritusjoogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a rubriiki 2207 või 2208 kuuluv materjal, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806 10 , 2009 61 ja 2009 69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
ex grupp 23 |
Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasööt; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
2309 |
Loomasöödana kasutatavad valmistised |
Tootmine, mille puhul: — kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud, — kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 ning rubriikidesse 2302 ja 2303 kuuluvate materjalide mass ei ületa 20 % lõpptoote massist, — suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide individuaalne mass ei ületa 40 % lõpptoote massist ning — suhkru ja muude kasutatavate gruppi 4 kuuluvate materjalide mass koos ei ületa 50 % lõpptoote massist |
|
ex grupp 24 |
Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, mille puhul rubriiki 2401 kuuluvate materjalide mass ei ületa 30 % kasutatavate gruppi 24 kuuluvate materjalide kogumassist |
|
2401 |
Töötlemata tubakas; tubakajäätmed |
Tootmine, mille puhul kõik rubriiki 2401 kuuluvad materjalid on täielikult saadud |
|
ex 24 02 |
Sigaretid tubakast või tubakaasendajatest |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja alamrubriigi 2403 19 suitsetamistubakas, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud |
|
ex 24 03 |
Ilma põletamata, kuumutatuna või muul viisil sissehingamiseks ettenähtud tooted |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal, mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 2401 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud |
|
ex grupp 25 |
Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 70 % toote tehasehinnast |
|
ex 25 19 |
Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud mahutites ja puhas või lisanditega magneesiumoksiid, v.a sulatatud magneesiumoksiid ja ülepõletatud (paagutatud) magneesiumoksiid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib siiski kasutada |
|
Grupp 26 |
Maagid, räbu ja tuhk |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal |
|
ex grupp 27 |
Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad; välja arvatud: |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 27 07 |
Õlid, mis sarnanevad kõrgel temperatuuril kivisöetõrva destilleerimise teel saadud mineraalõlidega, milles aromaatsete komponentide mass ületab mittearomaatsete komponentide massi ja mille mahust üle 65 % destilleerub temperatuuril 250 °C (sh lakibensiini ja benseeni segud), mootorikütuse või kütteainena kasutamiseks |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2710 |
Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata valmistised, mis sisaldavad põhikomponendina vähemalt 70 % massist naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid; õlijäätmed |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2711 |
Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2712 |
Vaseliin; parafiin, mikrokristalne naftavaha, toorparafiin, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
2713 |
Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossetest mineraalidest saadud õlide tootmisjäägid |
Rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või muud toimingud, mille puhul kõik kasutatavad materjalid on klassifitseeritud muusse rubriiki kui toode. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 28 |
Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete ainete või isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex grupp 29 |
Orgaanilised kemikaalid; välja arvatud: |
Eritöötlustoiming(ud) (4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 01 |
Atsüklilised süsivesinikud kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlustoiming(ud) (4) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 02 |
Tsüklaanid ja tsükleenid (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleenid, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena |
Eritöötlustoiming(ud) (4) või rafineerimine ja/või üks või mitu eritöötlustoimingut (1) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
ex 29 05 |
Metallalkoholaadid nii käesoleva rubriigi alkoholist kui ka etanoolist |
Eritöötlustoiming(ud) (4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, sh muudest rubriiki 2905 kuuluvatest materjalidest. Käesolevasse rubriiki kuuluvaid metallalkoholaate võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 30 |
Farmaatsiatooted |
Eritöötlustoiming(ud) (4) või tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest |
|
Grupp 31 |
Väetised |
Tootmine mis tahes rubriiki kuuluvatest materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal. Tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale võib siiski kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast või tootmine, mille puhul kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast |
|
Grupp 32 |