EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 01971R1408-20070102

Consolidated text: Nõukogu määrus (EMÜ) nr 1408/71, 14. juuni 1971, sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes (Konsolideeritud tekst — EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1See annex B.)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1971/1408/2007-01-02

1971R1408 — ET — 02.01.2007 — 007.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 1408/71,

14. juuni 1971,

sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes

(Konsolideeritud tekst — EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1 ( 1 ))

(EÜT L 149, 5.7.1971, p.2)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1290/97, 27. juuni 1997,

  L 176

1

4.7.1997

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1223/98, 4. juuni 1998,

  L 168

1

13.6.1998

►M3

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1606/98, 29. juuni 1998,

  L 209

1

25.7.1998

►M4

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 307/1999, 8. veebruar 1999,

  L 38

1

12.2.1999

►M5

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1399/1999, 29. aprill 1999,

  L 164

1

30.6.1999

►M6

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1386/2001, 5. juuni 2001,

  L 187

1

10.7.2001

►M7

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 631/2004, 31. märts 2004,

  L 100

1

6.4.2004

►M8

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 647/2005, 13. aprill 2005,

  L 117

1

4.5.2005

►M9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 629/2006, 5. aprill 2006,

  L 114

1

27.4.2006

►M10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1791/2006, 20. november 2006,

  L 363

1

20.12.2006

►M11

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1992/2006, 18. detsember 2006,

  L 392

1

30.12.2006


Muudetud:

►A1

Akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta

  L 236

33

23.9.2003




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 1408/71,

14. juuni 1971,

sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes

(Konsolideeritud tekst — EÜT L 28, 30.1.1997, lk 1 ( 2 ))



EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 51 ja 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust

ning arvestades, et:

siseriiklike sotsiaalkindlustusaktide kooskõlastamissätted kuuluvad liikmesriikide kodanikest töötajate vaba liikumise valdkonda ning peaksid kaasa aitama kõnealuste töötajate elatustaseme ja töötingimuste paranemisele;

ühenduse nurgakiviks olev isikute vaba liikumine ei piirdu töötajatega, vaid hõlmab asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse raames ka füüsilisest isikust ettevõtjaid;

siseriiklikud õigusaktid on väga erinevad selle poolest, millise isikute ringi suhtes neid kohaldatakse, mistõttu on soovitatav võtta aluseks põhimõte, et käesolev määrus kehtib kõigi isikute suhtes, kes on kindlustatud töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemi raames või seetõttu, et nad töötavad või on füüsilisest isikust ettevõtjad;

vaja on arvestada siseriiklike sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide erijooni ning rajada üksnes kooskõlastussüsteem;

kõnealuse kooskõlastamise raames on vaja ühenduse piires tagada liikmesriigis elavate töötajate ja nende ülalpeetavate, samuti pärast töötaja surma nende ülalpidamisel olnud isikute võrdne kohtlemine eri riikide õigusaktide alusel;

kooskõlastussätted peavad tagama, et ühenduse piires liikuvatele töötajatele jääksid alles omandatud ja omandamisel olevad õigused ja hüved;

eelkõige tuleb kõnealused eesmärgid saavutada sel viisil, et liidetakse kõik perioodid, mida eri riikide õigusaktides hüvitise saamise õiguse omandamisel ja säilitamisel ning hüvitise suuruse arvutamisel arvesse võetakse, samuti antakse hüvitist käesoleva direktiiviga hõlmatud isikute eri kategooriatele olenemata sellest, kus on ühenduses nende elukoht;

eri riikide õigusaktide üheaegse kohaldatavuse ning sellest tuleneva kattumise vältimiseks peaksid ühenduse piires liikuvad töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad kuuluma ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alla;

erandjuhte, mille puhul isiku suhtes on üheaegselt kohaldatavad kahe liikmesriigi õigusaktid, peaks esinema võimalikult vähe ja piiratud ulatuses;

selleks et võimalikult tõhusalt tagada kõigi liikmesriigi territooriumil töötavate töötajate võrdne kohtlemine, on asjakohane kindlaks määrata, et üldjuhul on kohaldatavad selle liikmesriigi õigusaktid, kus asjaomane isik töötab või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseb;

sellisest üldreeglist võib teha erandi, kui konkreetne olukord õigustab kohaldatava õiguse kindlaksmääramisel teistsuguste kriteeriumide kasutamist;

teatavad siseriiklike seadustega ettenähtud hüvitised võivad kuuluda üheaegselt nii sotsiaalkindlustuse kui ka sotsiaalabi alla, nende individuaalse kohaldamise, eesmärkide ja kohaldamisviisi tõttu on vaja kehtestada asjakohaste hüvitiste erijooni arvestav kooskõlastussüsteem, mis peaks sisalduma käesolevas määruses, et vastavalt asutamislepingu sätetele kaitsta võõrtöötajate huve;

selliseid hüvitisi tuleks käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvatele isikutele määrata üksnes vastavalt asjaomase isiku või tema perekonna elukohariigi õigusaktidele, vajaduse korral liites elamisperioodid teistes liikmesriikides ning kodakondsuse alusel diskrimineerimata;

piirialatöötajate ja hooajatöötajate jaoks on vaja kehtestada nende olukorra eripära arvestavad erireeglid, eelkõige sellised, millega on reguleeritud haigestumine ja töötus;

haigestumise või raseduse ja sünnituse korral antavate hüvitiste puhul on vaja tagada nende isikute kaitse, kes elavad või viibivad mõnes muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik;

pensionitaotlejate ja pensionäride ning nende pereliikmete eriseisund nõuab ravikindlustust reguleerivate sätete kohandamist nende olukorraga;

invaliidsushüvitiste puhul tuleb luua kooskõlastussüsteem, mis arvestaks siseriiklike õigusaktide erijooni; seetõttu on vaja eristada riikide õigusakte, milles invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustuse kestusest, nende riikide õigusaktidest, milles invaliidsushüvitise suurus sellest sõltub;

liikmesriikide kindlustusskeemide erinevuse tõttu on vaja vastu võtta kooskõlastusreeglid, mida kohaldatakse invaliidsuse süvenemisel;

otstarbekas on välja töötada vanaduspensionide ja toitjakaotuspensionide määramise kord nendeks juhtudeks, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on olnud kohaldatavad ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid;

on vaja kindlaks määrata pensioni suurus, mis arvutatakse liitmise ja proportsionaalse arvutamise meetodi järgi ning mis on tagatud ühenduse õigusega juhul, kui siseriiklike õigusaktide kohaldamine, sealhulgas vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate sätete kohaldamine oleks kõnealusest meetodist ebasoodsam;

võõrtöötajate ja nende ülalpidamisel olnud pereliikmete kaitsmiseks selle eest, et siseriiklikke vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevaid sätteid ei kohaldataks ülemäära rangelt, on vaja lülitada käesolevasse määrusesse sätted, millega kõnealuste siseriiklike sätete kohaldamiseks kehtestatakse ranged eeskirjad;

tööõnnetuste ja kutsehaigustega seoses antavate hüvitiste puhul on kaitse tagamiseks vajalik, et kehtestataks eeskirjad nende isikute olukorra reguleerimiseks, kes elavad või viibivad muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik;

toitjakaotuspensionide suhtes on vaja kehtestada erisätted;

selleks et saavutada paremad tingimused tööjõu liikumisel, on edaspidi vaja tagada kõigi liikmesriikide töötuskindlustusskeemide ja töötute abistamisskeemide suurem kooskõlastatus;

selleks et hõlbustada töö otsimist liikmesriikides, on eriti vajalik anda töötule piiratud aja jooksul töötushüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, mis viimati oli tema suhtes kohaldatav;

perehüvitiste suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramist silmas pidades tagab töötamise kriteerium kõigi sama riigi õigusaktidele alluvate töötajate võrdse kohtlemise;

selleks et vältida hüvitiste lubamatut kattumist, on vaja kehtestada prioriteetsuse määramise eeskirjad juhuks, kui perehüvitist on õigus saada nii pädeva riigi õigusaktide alusel kui ka pereliikmete elukohariigi õigusaktide alusel;

liikmesriikide õigusaktid on eripärased ning erinevad riigiti, mistõttu peetakse vajalikuks kehtestada erireeglid selliste riiklike kindlustusskeemide kooskõlastamiseks, mille alusel saavad hüvitisi pensionäride ülalpidamisel olevad lapsed ja orvud;

vaja on asutada halduskomisjon, kuhu kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja ning mille ülesanne on tegelda eelkõige kõigi käesoleva määruse sätetest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega ning edasise koostööga liikmesriikide vahel;

soovitatav on, et konsultatiivkomitees vaataksid töötajate ja tööandjate esindajad läbi halduskomisjonis käsitletavad küsimused;

kooskõlastusreeglite kohaldamise hõlbustamiseks on vaja kehtestada erisätted, mis arvestaksid riikide õigusaktide erijooni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:



I

JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 (10) (15)

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja:

▼M3

i) isik, kes on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustusskeemide liigid või avalike teenistujate eriskeem;

▼B

ii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud ühe või mitme riski suhtes, mida hõlmavad käesolevas määruses käsitletud sotsiaalkindlustuse liigid käesolevas määruses käsitletud sotsiaalkindlustuse alusel, kõigi elanike või kogu töötava elanikkonna jaoks mõeldud sotsiaalkindlustusskeemi alusel, kui selline isik:

 võib olla töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja sellise kindlustusskeemi haldamis- või rahastamisviisi põhjal, või

 sellise kriteeriumi puudumisel on kohustuslikult või vabatahtlikult jätkuvalt kindlustatud mõne teise I lisas nimetatud riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele mõeldud kindlustusskeemi alusel või alapunktis iii osutatud kindlustusskeemi alusel või kui asjaomases liikmesriigis selline kindlustusskeem puudub, vastab I lisas esitatud määratlusele;

iii) isik, kes on kohustuslikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud mitme riski suhtes kogu maaelanikkonnale mõeldud standardse sotsiaalkindlustusskeemi alusel vastavalt I lisas ettenähtud kriteeriumidele;

iv) isik, kes on vabatahtlikult kindlustatud käesolevas määruses käsitletud kindlustusliikidega hõlmatud ühe või mitme riski suhtes töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele või kõigile elanikele või elanike teatavatele kategooriatele mõeldud liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, juhul kui:

 selline isik töötab või kui ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana või

 selline isik on varem olnud kohustuslikult kindlustatud sama riski suhtes sama liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi alusel, mis on mõeldud töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele;

b)  piirialatöötaja — töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes töötab või tegutseb ühe liikmesriigi territooriumil ja elab mõne teise liikmesriigi territooriumil, kuhu ta korrapäraselt naaseb iga päev või vähemalt kord nädalas; piirialatöötaja, kelle ettevõtja, kellega ta tavaliselt seotud on, paigutab tööle mujale sama või muu liikmesriigi territooriumil, või kes asub teenuseid osutama mujal sama või teise liikmesriigi territooriumil, säilitab piirialatöötaja staatuse kuni neljaks kuuks, seda ka juhul, kui tal pole selle aja jooksul võimalik naasta oma elukohta iga päev või vähemalt kord nädalas;

c)  hooajatöötaja — töötaja, kes suundub liikmesriigi territooriumile, mis ei ole tema elukohajärgne liikmesriik, et töötada seal hooajaliselt selle riigi ettevõtja või tööandja juures, kusjuures selline töötamine ei tohi mingil juhul kesta kauem kui kaheksa kuud, ning kes jääb hooajalise töötamise ajaks kõnealuse riigi territooriumile; hooajatööna mõistetakse tööd, mis aastaaegade vahetumise tõttu igal aastal kordub;

▼M4

ca)  õpilane — isik, kes ei ole töötaja ega füüsilisest isikust ettevõtja ega nimetatud isikute pereliige ega ülalpeetav käesoleva määruse tähenduses ja kes õpib või osaleb kutseõppes, millega ta omandab liikmesriigi asutuste poolt ametlikult tunnustatud erialase ettevalmistuse, ning kes on kindlustatud üldise sotsiaalkindlustusskeemi alusel või õpilaste sotsiaalkindlustuse eriskeemi alusel;

▼B

d)  pagulane — 28. juulil 1951 Genfis alla kirjutatud pagulasseisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isik;

e)  kodakondsuseta isik — 28. septembril 1954 New Yorgis alla kirjutatud kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isik;

f) 

i)  pereliige — isik, keda määratletakse või tunnustatakse pereliikmena või loetakse leibkonda kuuluvaks isikuks õigusaktides, mille alusel hüvitisi antakse, või artikli 22 lõike 1 punktis a ja artiklis 31 osutatud juhtudel sellise isiku elukohajärgse liikmesriigi õigusaktides; kui kõnealustes õigusaktides peetakse pereliikmeks või leibkonna liikmeks üksnes isikut, kes elab koos ►M4  töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilane ◄ , loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune isik on peamiselt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpidamisel. ►M1  Kui liikmesriigi õigusaktid ei võimalda eristada pereliikmeid teistest isikutest, kelle suhtes õigusakte kohaldatakse, kohaldatakse mõistet “pereliige” I lisas määratletud tähenduses; ◄

ii) kui tegemist on invaliidsushüvitistega, mida liikmesriigi õigusaktide alusel antakse kõigile selle riigi kodanikele, kes vastavad ettenähtud tingimustele, tähendab “pereliige” vähemalt ►M4  töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilane ◄ abikaasat ja tema alaealisi lapsi või tema ülalpidamisel olevaid lapsi;

g)  ülalpidamisel olnud isik — isik, kes on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille alusel hüvitist antakse; kui kõnealustes õigusaktides peetakse ülalpidamisel olnud isikuks üksnes lahkunuga koos elanud isikut, loetakse see tingimus täidetuks, kui selline isik oli peamiselt lahkunu ülalpidamisel;

h)  elamine — alaliselt elamine;

i)  viibimine — ajutiselt elamine;

j)  õigusaktid — liikmesriigi seadused, määrused ja muud õigusaktid ning kõik muud rakendusmeetmed, nii praegu kehtivad kui ka tulevased, mis on seotud artikli 4 lõigetes 1 ja 2 loetletud sotsiaalkindlustusliikide ja -skeemidega või artikli 4 lõikes 2a käsitletud mitteosamakseliste erihüvitistega.

Mõiste ei hõlma töösuhte poolte vaheliste olemasolevate või tulevaste lepingute sätteid, olenemata sellest, kas võimuorganid on teinud nende kohta otsuse, millega need on muudetud kohustuslikuks või on laiendatud nende ulatust. Juhul kui selliste sätetega:

i) jõustatakse eelmises lõigus osutatud seaduste ja määrustega ettenähtud kohustuslik kindlustus või

ii) luuakse kindlustusskeem, mida haldab sama asutus kui see, mis haldab esimeses lõigus osutatud seaduste ja määrustega loodud kindlustusskeeme, võib mõiste piire igal ajal laiendada asjaomase liikmesriigi deklaratsiooni põhjal, millega täpsustatakse kindlustusskeemide liigid, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse. Selline deklaratsioon tehakse teatavaks ja avaldatakse vastavalt artikli 97 sätetele.

Eelmise lõigu sätted ei lülita käesoleva määruse reguleerimisalast välja kindlustusskeeme, mille suhtes kehtis määrus nr 3.

Mõiste “õigusaktid” ei hõlma ka sätteid, milles käsitletakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeeme, mille loomine oleneb asjaomaste isikute algatusest või mis kehtivad üksnes osal liikmesriigi territooriumist, olenemata sellest, kas võimuorganid on otsustanud muuta need kohustuslikuks või laiendada nende ulatust. Kõnealused eriskeemid on täpsustatud II lisas;

▼M3

ja)  avalike teenistujate eriskeem – sotsiaalkindlustusskeem, mis erineb asjaomastes liikmesriikides töötajate suhtes kohaldatavast üldisest sotsiaalkindlustusskeemist ning mida kohaldatakse kõigi avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute või avalike teenistujate teatavate kategooriate suhtes;

▼B

k)  sotsiaalkindlustuskonventsioon — sotsiaalkindlustusalane kahe- või mitmepoolne kokkulepe, mis on praegu või tulevikus siduv kahele või enamale liikmesriigile, ja muu sotsiaalkindlustusalane mitmepoolne kokkulepe, mis on praegu või tulevikus siduv vähemalt kahele liikmesriigile ja ühele või mitmele kolmandale riigile kõigi või osa artikli 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustusliikide ja -skeemide suhtes, koos kõnealuste kokkulepete alusel sõlmitud mis tahes liiki lepingutega;

l)  pädev võimuorgan — vastava liikmesriigi puhul kogu riigis või selle territooriumi osal sotsiaalkindlustusskeemide eest vastutav minister, ministrid või muu samaväärne võimuorgan;

m)  halduskomisjon — artiklis 80 osutatud komisjon;

n)  asutus — vastava liikmesriigi puhul kõigi või osa õigusaktide kohaldamise eest vastutav organ või asutus;

o)  pädev asutus

i) asutus, kus asjaomane isik on hüvitise taotlemise ajal kindlustatud;

ii) asutus, kellelt asjaomasel isikul on praegu või tulevikus õigus saada hüvitisi, kui tema või tema pereliige või -liikmed elavad asutuse asukohajärgse liikmesriigi territooriumil;

iii) asutus, mille on määranud asjaomase liikmesriigi pädev võimuorgan,

või

iv) kindlustusskeemi puhul, mis on seotud tööandja vastutusega artikli 4 lõikes 1 loetletud hüvitiste suhtes, kas tööandja või asjassepuutuv kindlustusandja või nende puudumisel asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud organ või asutus;

p)  elukohajärgne asutus ja viibimiskohajärgne asutus — vastavalt asutus, kes on pädev andma hüvitist asjaomase isiku elukohas, ja asutus, kes on pädev andma hüvitist asjaomase isiku viibimiskohas selle asutuse rakendatavate õigusaktide alusel, või sellise asutuse puudumisel asjaomase liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud asutus;

q)  pädev riik — liikmesriik, mille territooriumil asub pädev asutus;

r)  kindlustusperiood — sissemakseperiood või töötamisperiood või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood, mis on sellisena määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud või loetakse täitunuks, ning kõik selliste perioodidena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need kindlustusperioodiga ►M3  , kindlustusperioodideks peetakse ka avalike teenistujate eriskeemi käigus täitunud perioode ◄ ;

s)  töötamisperiood ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise periood — perioodid, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt need on täitunud, ja kõik sellistena käsitatavad perioodid, kui kõnealused õigusaktid võrdsustavad need töötamisperioodi või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodiga ►M3  , töötamisperioodideks peetakse ka avalike teenistujate eriskeemi käigus täitunud perioode ◄ ;

sa)  elamisperiood — periood, mis on vastavalt määratletud või tunnustatud õigusaktides, mille kohaselt see on täitunud või täitunuks loetud;

t)  hüvitised ja pensionid — kõik hüvitised ja pensionid, sealhulgas kõik sellesihilised eraldised riiklikest fondidest, revalvatsioonilisandid ja täiendavad hüvitised, arvestades III jaotises sätestatut, samuti ühekordsed hüvitised, mida võidakse maksta pensionide asemel, ning sissemaksete tagasimaksed;

u) 

i)  perehüvitis — kõik perekonna väljaminekute katmiseks antavad rahalised või mitterahalised hüvitised, mida antakse artikli 4 lõike 1 punktis h osutatud õigusaktide alusel, välja arvatud II lisas osutatud spetsiaalsed sünni- või lapsendamistoetused;

ii)  peretoetus — korrapärane rahaline toetus, mida antakse sõltuvalt pereliikmete arvust ja vanusest;

v)  matusetoetus — ühekordne väljamakse surmajuhtumi korral, välja arvatud punktis t osutatud ühekordne toetus.

▼M4

Artikkel 2

Isikud, kelle suhtes määrus on kohaldatav

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja õpilaste suhtes, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid ning kes on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased, samuti nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse sellise töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilase ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kelle suhtes on kehtinud ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid, olenemata sellise töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või õpilase kodakondsusest, kui nende ülalpidamisel olnud isikud on mõne liikmesriigi kodanikud või mõne liikmesriigi territooriumil elavad kodakondsuseta isikud või pagulased.

▼B

Artikkel 3

Võrdne kohtlemine

1.   ►M8  ————— ◄ Isikutel, kelle suhtes on kohaldatav käesolev määrus, on liikmesriigi õigusaktide alusel samasugused kohustused ja õigus saada samasuguseid hüvesid kui kõnealuse liikmesriigi kodanikul, arvestades käesoleva määruse erisätteid.

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse õiguse suhtes valida liikmeid sotsiaalkindlustusasutuste organitesse või osaleda nende määramises, kuid need sätted ei mõjuta ühegi liikmesriigi õigusnorme, mis reguleerivad isikute õigust kuuluda kõnealustesse organitesse või nendesse määramise viisi.

3.  Välja arvatud III lisas sätestatud juhul, kohaldatakse artikli 7 lõike 2 punkti c alusel kehtivate ►M8  ————— ◄ kõigile isikutele, kelle suhtes käesolev määrus on kohaldatav.

Artikkel 4 (10)

Reguleerimisala

1.  Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi õigusaktide suhtes, mis reguleerivad järgmisi sotsiaalkindlustusliike:

a) hüvitised haiguse ning raseduse ja sünnituse korral;

b) invaliidsushüvitised, sealhulgas hüvitised, mis on mõeldud töövõime säilitamiseks või parandamiseks;

c) vanadushüvitised;

d) toitjakaotushüvitised;

e) tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised;

f) matusetoetused;

g) töötushüvitised;

h) perehüvitised.

2.  Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi sotsiaalkindlustuse üld- ja eriskeemide suhtes, olenemata sellest, kas need on osamakselised või mitteosamakselised, samuti kindlustusskeemide suhtes, mis on seotud tööandja või laevaomaniku vastutusega lõikes 1 osutatud hüvitiste suhtes.

▼M8

2a.  Käesolevat artiklit kohaldatakse õigusaktides ettenähtud rahaliste mitteosamakseliste erihüvitiste suhtes, millel on nende subjektide ringi, eesmärkide ja/või saamise tingimuste tõttu nii lõikes 1 osutatud sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktide kui ka sotsiaalabi tunnusjooned.

“Rahalised mitteosamakselised erihüvitised” on hüvitised:

a) mis on ette nähtud:

i) pakkuma täiendavat, asendavat või lisakaitset lõikes 1 osutatud sotsiaalkindlustusliikidega kaetud riskide suhtes ja mis tagavad asjaomastele isikutele asjaomase liikmesriigi majanduslikku ja sotsiaalset olukorda arvesse võttes elatusmiinimumiga võrdse sissetuleku;

või

ii) üksnes puuetega inimeste erikaitseks, mis on tihedalt seotud nimetatud isiku sotsiaalse keskkonnaga asjaomases liikmesriigis,

ja

b) mille rahalised vahendid saadakse eranditult kohustuslikest maksudest, mis on ette nähtud üldiste avalike kulude katmiseks, ning hüvitiste määramise ja arvutamise tingimused ei sõltu ühestki hüvitisesaaja poolt makstavast maksest. Osamakselise hüvitise täiendamiseks ettenähtud hüvitisi ei loeta siiski osamakselisteks hüvitisteks ainuüksi sel põhjusel,

ja

c) need on loetletud IIa lisas.

▼B

2b.  Käesolevat määrust ei kohaldata liikmesriikide õigusaktide sätete suhtes, millega on reguleeritud II lisa III jaos loetletud mitteosamakselised erihüvitised, mille kehtivus piirdub liikmesriigi territooriumi osaga.

3.  Käesoleva määruse III jaotise sätted ei mõjuta laevaomaniku vastutust reguleerivaid liikmesriikide õigusnorme.

4.  Käesolevat määrust ei kohaldata sotsiaalabi ja arstiabi suhtes, sõja või selle tagajärgede ohvrite hüvitisskeemide suhtes ►M3  ————— ◄ .

Artikkel 5 (10)

Liikmesriikide deklaratsioonid käesoleva määruse reguleerimisala kohta

Vastavalt artiklile 97 teatatud ja avaldatud deklaratsioonides täpsustavad liikmesriigid artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud õigusaktid ja kindlustusskeemid, artikli 4 lõikes 2a osutatud mitteosamakselised hüvitised, artiklis 50 osutatud miinimumhüvitised ja artiklites 77 ja 78 osutatud hüvitised.

Artikkel 6

Sotsiaalkindlustuskonventsioonid, mis asendatakse käesoleva määrusega

Artiklite 7 ja 8 ning artikli 46 lõike 4 sätteid arvestades asendab käesolev määrus reguleerimisalasse kuuluvate isikute ja küsimuste suhtes nende sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätteid, mis on siduvad:

a) üksnes kahe või enama liikmesriigi suhtes või

b) vähemalt kahe liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi suhtes, kui asjakohaste lahenduste tegemisel ei ole vaja kaasata ühtegi kolmanda riigi asutust.

Artikkel 7

Rahvusvahelised sätted, mida käesolev määrus ei mõjuta

1.  Käesolev määrus ei mõjuta kohustusi, mis tulenevad:

a) mõnest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist, mis on jõustunud, olles ühe või mitme liikmesriigi poolt ratifitseeritud;

b) liikmesriikide ja Euroopa Nõukogu vahel 11. detsembril 1953 sõlmitud ajutistest Euroopa sotsiaalkindlustuskokkulepetest.

2.  Olenemata artikli 6 sätetest kohaldatakse jätkuvalt järgmisi sätteid:

a) Reini paadimeeste sotsiaalkindlustust käsitlevate 27. juuli 1950. aasta ja 30. novembri 1979. aasta kokkulepete sätteid;

b) rahvusvahelise transporditöötajate sotsiaalkindlustust käsitleva 9. juuli 1956. aasta Euroopa konventsiooni sätteid;

▼M8

c) sotsiaalkindlustuskonventsioonide, millega liikmesriigid on ühinenud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva, teatud sätteid, tingimusel, et need on hüvitisesaajatele soodsamad või need tulenevad teatud ajaloolistest asjaoludest ja nende mõju on ajaliselt piiratud, ning kui need sätted on loetletud III lisas.

▼B

Artikkel 8

Konventsioonide sõlmimine liikmesriikide vahel

1.  Vajaduse korral võivad kaks või enam liikmesriiki sõlmida omavahel konventsioone, mis tuginevad käesoleva määruse põhimõtetele ja järgivad selle vaimu.

2.  Vastavalt artikli 97 lõike 1 sätetele teatab iga liikmesriik kõigist teise liikmesriigiga lõike 1 alusel sõlmitud konventsioonidest.

Artikkel 9

Vabatahtlik kindlustus või kohustusliku kindlustuse vabatahtlik jätkamine

1.  Liikmesriigi õigusnormid, mis võimaldavad vabatahtlikku kindlustust või kohustusliku kindlustuse vabatahtlikku jätkamist sõltuvalt elamisest vastava liikmesriigi territooriumil, ei ole kohaldatavad teise liikmesriigi territooriumil elavate isikute suhtes, kui nende suhtes on mingil osal ajast, mil nad töötasid või tegutsesid füüsilisest isikust ettevõtjana, kehtinud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise võimaldamine kindlustusperioodi täitumisest, arvestatakse vajalikul määral teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustus- või elamisperioode nii, nagu oleksid need täitunud esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel.

▼M8

Artikkel 9a

Kontrollperioodi pikendamine

Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub hüvitise saamise õigus miinimumkindlustusperioodi täitumisest kindlaks määratud ajavahemiku jooksul enne kindlustusjuhtumit, mille vastu ollakse kindlustatud (kontrollperiood) ja õigusaktid näevad ette kontrollperioodi pikendamise selle aja võrra, mille jooksul on nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitisi makstud või aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele kõnealuse liikmesriigi territooriumil, tuleb kontrollperioodi pikendada ka selle aja võrra, mille jooksul on makstud invaliidsus- või vanaduspensione või haigus-, töötus-, tööõnnetus-, või kutsehaigushüvitisi teise liikmesriigi õigusaktide alusel ning aja võrra, mis on pühendatud laste kasvatamisele teise liikmesriigi territooriumil.

▼B

Artikkel 10

Elamisega seotud tingimusest loobumine. Kohustusliku kindlustuse mõju sissemaksete tagasimaksmisele

1.  Välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti, ei tohi ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel saadavaid rahalisi invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitisi, tööõnnetus- ja kutsehaiguspensione ning matusetoetusi mingil viisil vähendada, muuta, peatada, tühistada või konfiskeerida seetõttu, et nende saaja elab liikmesriigi territooriumil, mis ei ole see liikmesriik, kus asub hüvitiste maksmise eest vastutav asutus.

Esimest lõiku kohaldatakse ka ühekordsete hüvitiste suhtes, mida antakse uuesti abiellumise korral üleelanud abikaasale, kellel oli õigus saada toitjakaotuspensioni.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt sõltub sissemaksete tagasimaksmine asjaomase isiku suhtes kohustusliku kindlustuse lakkamisest, ei loeta seda tingimust täidetuks seni, kuni asjaomane isik on ►M4  ————— ◄ kohustuslikult kindlustatud teise liikmesriigi seaduste alusel.

Artikkel 10a (10)

Mitteosamakselised erihüvitised

▼M8

1.  Artikli 10 ja III jaotise sätteid ei kohaldata artikli 4 lõikes 2a osutatud rahaliste mitteosamakseliste erihüvitiste suhtes. Isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, saavad neid hüvitisi üksnes oma elukohaliikmesriigi territooriumil kõnealuse riigi õigusaktide kohaselt juhul, kui need hüvitised on nimetatud IIa lisas. Hüvitisi maksab elukohajärgne asutus oma kulul.

▼B

2.  Selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktide kohaselt sõltub lõikes 1 käsitletud hüvitiste saamise õigus töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodide täitumisest, tunnustab vajalikul määral teise liikmesriigi territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode nagu esimesena nimetatud liikmesriigi territooriumil täitunud perioode.

3.  Kui õigus saada lõikes 1 käsitletud hüvitist, mida antakse lisahüvitisena, on liikmesriigi õigusaktide kohaselt seatud sõltuvusse artikli 4 lõike 1 punktides a—h nimetatud hüvitiste saamisest ning vastavate õigusaktide alusel ei ole saada ühtegi kõnealust hüvitist, võrdsustatakse mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel saadav analoogiline hüvitis esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel antava hüvitisega lisahüvitise saamise õiguse kohaldamiseks.

4.  Kui lõikes 1 käsitletud töövõimetus- või invaliidsushüvitise andmine on liikmesriigi õigusaktide kohaselt seatud sõltuvusse tingimusest, et töövõimetus või invaliidsus oleks esmakordselt diagnoositud kõnealuse liikmesriigi territooriumil, tuleb see tingimus lugeda täidetuks, kui töövõimetus või invaliidsus on esmakordselt diagnoositud teise liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 11

Hüvitiste revalvatsioon

Liikmesriigi õigusaktidega ettenähtud revalvatsioonireegleid kohaldatakse nimetatud õigusaktide alusel makstavate hüvitiste suhtes, arvestades käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 12 (9) (11)

Hüvitiste kattumise vältimine

1.  Käesoleva määrusega ei anta ega säilitata õigust saada mitut samaliigilist hüvitist ühe ja sama kohustusliku kindlustuse perioodi eest. Seda sätet ei kohaldata siiski hüvitiste suhtes, mis on seotud invaliidsuse, vanaduse, toitjakaotusega (pensionid) või kutsehaigusega ning mida määravad kahe või enama liikmesriigi asutused vastavalt artikli 41, artikli 43 lõigete 2 ja 3, artiklite 46, 50 ja 51 või artikli 60 lõike 1 punkti b sätetele.

2.  Kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, võib tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis reguleerivad hüvitiste vähendamist, peatamist või tühistamist muude sotsiaalkindlustushüvitistega või muu sissetulekuga kattumise juhul, neile võib tugineda ka siis, kui kõnealuste hüvitiste saamise õigus omandati teise liikmesriigi õigusaktide alusel või kui kõnealune sissetulek saadi teise liikmesriigi territooriumil.

3.  Liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis reguleerivad hüvitise vähendamist, peatamist või tühistamist, võib tugineda invaliidsushüvitist või varajast vanadushüvitist saava ja kutse- või äritegevusega seotud isiku vastu ka juhul, kui tema tegevus toimub teise liikmesriigi territooriumil.

4.  Juhul kui vastav Madalmaade asutus on artikli 57 lõike 5 või artikli 60 lõike 2 punkti b sätete alusel kohustatud kandma teise liikmesriigi õigusaktide alusel antavate kutsehaigushüvitiste kuludest osa, vähendatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavat invaliidsuspensioni summa võrra, mis tuleb tasuda teise liikmesriigi asutusele, kes vastutab kutsehaigushüvitiste andmise eest.



II

JAOTIS

KOHALDATAVA ÕIGUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Artikkel 13 (9)

Üldreeglid

▼M3

1.  Vastavalt artiklitele 14c ja 14f alluvad isikud, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, ainult ühe liikmesriigi õigusaktidele. Kõnealused õigusaktid määratakse kindlaks vastavalt käesoleva jaotise sätetele.

▼B

2.  Arvestades artikleid 14—17:

a) liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht asub teise liikmesriigi territooriumil;

b) liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil;

c) liikmesriigi lipu all sõitva laeva pardal töötava isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid;

d) avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kellele allub neid teenistusse võtnud valitsusasutus;

e) liikmesriigi kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid. Kui kõnealuste õigusaktide järgi on hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest enne sellisesse kaitseväe- või tsiviilteenistusse asumist või pärast sealt vabanemist, võetakse vajalikul määral arvesse mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioode, nii nagu oleksid need esimesena nimetatud riigi õigusaktide järgi täitunud kindlustusperioodid. Kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või tsiviilteenistusse kutsutud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad säilitavad oma staatuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana;

f) isik, kelle suhtes liikmesriigi õigusaktid ei ole enam kohaldatavad, ilma et teise liikmesriigi õigusaktid oleksid muutunud tema suhtes kohaldatavaks vastavalt mõnele eelmistes punktides sätestatud reeglile või vastavalt artiklites 14—17 ettenähtud erisätetele, allub oma elukohajärgse liikmesriigi õigusaktidele üksnes nimetatud õigusaktide sätete kohaselt.

Artikkel 14

Töötajate suhtes, v.a meremehed, kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti a kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

1. 

a) Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kelle tema tööandja lähetab teise liikmesriigi territooriumile tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa 12 kuud ning et ta ei ole saadetud asendama teist isikut, kelle ametiaeg seal on lõppenud.

b) Kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni kõnealuse töö lõppemiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle territooriumile kõnealune isik lähetati, või pädeva võimuorgani määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil töötava isiku suhtes kohaldatavad õigusaktid määratakse kindlaks järgmiselt:

a) isiku suhtes, kes töötab transpordivahendil või kuulub lennuekipaaži ettevõtja juures, kes pakub rendi või tasu eest või oma kulul rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid reisijate- või kaubaveoks ja kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on liikmesriigi territooriumil, kehtivad nimetatud liikmesriigi õigusaktid järgmiste piirangutega:

i) kui ettevõtjal on filiaal või alaline esindus liikmesriigi territooriumil, kus ei paikne tema registrisse kantud asukoht ega toimu tema peamine äritegevus, kehtivad sellise filiaali või alalise esinduse poolt töölevõetud isikute suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, kelle territooriumil selline filiaal või esindus asub;

ii) kui isik töötab peamiselt selle liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, kehtivad tema suhtes nimetatud riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui tema tööandjaks oleva ettevõtja registrisse kantud asukoht ja peamine tegevuskoht ei ole kõnealusel territooriumil ega asu seal tema filiaali ega alalist esindust.

b) Punktis a nimetamata isikute suhtes kehtivad:

i) tema elukoha järgse liikmesriigi õigusaktid, kui tema töötamine toimub osaliselt selle territooriumil või kui ta on seotud mitme ettevõtja või mitme tööandjaga, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on eri liikmesriikide territooriumil;

ii) liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil paikneb tema tööandjaks oleva ettevõtja või isiku registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht, juhul kui ta ei ela ühegi sellise liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab.

3. Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigi territooriumil sellise ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi seadused, kus on ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

Artikkel 14a

Füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes, v.a meremehed, kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti b kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

1. 

a) Tavaliselt ühe liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes töötab ka teise liikmesriigi territooriumil, jäävad kohaldatavaks esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, tingimusel et eeldatavad tööd ei kesta kauem kui 12 kuud.

b) Kui tehtav töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu kauem kui esialgu eeldatud ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt esimesena nimetatud liikmesriigi õigusakte kuni sellise töö lõpetamiseni, tingimusel et selle liikmesriigi pädev võimuorgan, kelle territooriumile on kõnealune isik nimetatud töö tegemiseks sisenenud, või tema poolt määratud organ annab selleks oma nõusoleku; nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei saa anda kauemaks kui 12 kuuks.

2. Tavaliselt kahe või enama liikmesriigi territooriumil füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes kehtivad tema elukohajärgse liikmesriigi õigusaktid, kui mingi osa tema tegevusest toimub selle liikmesriigi territooriumil. Kui sellise isiku tegevus ei toimu üldse tema elukohajärgse liikmesriigi territooriumil, kehtivad tema suhtes selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil toimub tema peamine tegevus. Peamise tegevuse kindlaksmääramise kriteeriumid on sätestatud artiklis 98 osutatud määruses.

3. Isiku suhtes, kes tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana ettevõtja juures, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on ühe liikmesriigi territooriumil ja kes tegutseb mõlemal pool kahe liikmesriigi ühist piiri, kehtivad selle liikmesriigi õigusaktid, kus on nimetatud ettevõtja registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht.

4. Kui õigusaktid, mis kehtivad isiku suhtes vastavalt lõigetele 2 ja 3, ei võimalda sellel isikul isegi mitte vabatahtlikult pensioniskeemiga ühineda, siis kehtivad kõnealuse isiku suhtes teise liikmesriigi õigusaktid, mis oleksid ilma nende erisäteteta kohaldatavad, või kui sel juhul oleksid kohaldatavad kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, otsustatakse tema suhtes kehtivad õigusaktid asjaomaste liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite ühisel kokkuleppel.

Artikkel 14b

Meremeeste suhtes kohaldatavad erireeglid

Artikli 13 lõike 2 punkti c kohaldamisel arvestatakse järgmisi erandeid ja asjaolusid.

1. Isiku suhtes, kelle ettevõtja, kellega ta tavaliselt seotud on, on tööle võtnud kas liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitvale laevale ning kelle see ettevõtja lähetab enda heaks töötama teise liikmesriigi lipu all sõitvale laevale, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14 lõikes 1 sätestatud tingimusi.

2. Tavaliselt liikmesriigi territooriumil või liikmesriigi lipu all sõitval laeval füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva isiku suhtes, kes teeb enda nimel tööd teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, arvestades artikli 14a lõikes 1 sätestatud tingimusi.

3. Isiku suhtes, kes tavaliselt ei tööta merel ja kes teeb tööd liikmesriigi territoriaalvetes või sadamas teise liikmesriigi lipu all sõitval laeval, olemata selle laeva laevapere liige, kehtivad esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid.

4. Liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes selle töö eest saab palka selliselt ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või peamine tegevuskoht on teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad viimasena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui ta elab selle territooriumil; palka maksvat ettevõtjat või isikut käsitatakse kõnealuste õigusaktide kohaldamisel tööandjana.

Artikkel 14c (5)

Erireeglid, mida kohaldatakse isikute suhtes, kes on samaaegselt töötajad ühe liikmesriigi territooriumil ja füüsilisest isikust ettevõtjad teise liikmesriigi territooriumil

Isiku suhtes, kes samaaegselt töötab ühe liikmesriigi territooriumil ja tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana teise liikmesriigi territooriumil, kehtivad:

a) kui punktis b ei ole sätestatud teisiti, selle liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, või kui ta töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil, siis artikli 14 lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud õigusaktid;

b) VII lisas märgitud juhtudel:

 liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, kusjuures juhul, kui ta töötab kahe või enama liikmesriigi territooriumil, määratakse need õigusaktid kindlaks vastavalt artikli 14 lõike 2 või 3 sätetele ning

 liikmesriigi õigusaktid, mille territooriumil ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, kusjuures juhul, kui ta tegutseb kahe või enama liikmesriigi territooriumil, määratakse need õigusaktid kindlaks vastavalt artikli 14a lõike 2, 3 või 4 sätetele.

Artikkel 14d (5)

Muud sätted

▼M3

1.  Artikli 14 lõigetes 2 ja 3, artikli 14a lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 14c punktis a ja artiklis 14e osutatud isikuid käsitletakse nimetatud sätete alusel kindlaksmääratud õigusaktide kohaldamisel nii, nagu toimuks kogu nende töötamine vastava liikmesriigi territooriumil.

▼B

2.  Artikli 14c punktis b osutatud isikuid käsitatakse füüsilisest isikust ettevõtjatelt nõutava sissemaksemäära kindlaksmääramisel vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil ta tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana, nii nagu ta töötaks vastava liikmesriigi territooriumil.

3.  Kui liikmesriigi õigusaktide sätete kohaselt ei pea kutse- või äritegevuse alal tegutsev pensionär olema sellega seoses kohustuslikult kindlustatud, kohaldatakse vastavaid sätteid ka pensionäri suhtes, kes on pensioniõiguse omandanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, välja arvatud juhul, kui asjaomane isik seda otseselt palub, pöördudes esimesena nimetatud liikmesriigi pädeva võimuorgani määratud ja artiklis 98 osutatud määruse lisas 10 märgitud asutuse poole.

▼M3

Artikkel 14e

Erieeskirjad, mida kohaldatakse avalike teenistujate eriskeemiga kindlustatud isikute suhtes, kes on ühe või mitme liikmesriigi territooriumil samaaegselt töötajad ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad

Isiku suhtes, kes töötab samaaegselt avaliku teenistujana või sellega võrdsustatud isikuna ja on kindlustatud avalike teenistujate eriskeemiga ühes liikmesriigis ning on töötaja ja/või füüsilisest isikust ettevõtja ühe või mitme liikmesriigi territooriumil, kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, kus ta on avalike teenistujate eriskeemiga kindlustatud.

Artikkel 14f

Erieeskirjad, mida kohaldatakse avalike teenistujate suhtes, kes töötavad samaaegselt rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil ja on ühes neist riikidest eriskeemiga kindlustatud

Isiku suhtes, kes töötab avaliku teenistujana või sellega võrdsustatud isikuna samaaegselt kahes või enamas liikmesriigis ja on kindlustatud vähemalt ühe sellise liikmesriigi avalike teenistujate eriskeemiga, kohaldatakse kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusakte.

▼B

Artikkel 15

Vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamisega seotud reeglid

1.  Artikleid 13—14d ei kohaldata vabatahtliku kindlustuse või kohustusliku kindlustuse vabatahtliku jätkamise suhtes, välja arvatud juhul, kui mõne artiklis 4 nimetatud kindlustusliigi kohta on mõnes liikmesriigis üksnes vabatahtlik kindlustusskeem.

2.  Kui kahe või enama liikmesriigi õigusaktide kohaldamisega kaasneb kindlustuse kattumine:

 kohustusliku kindlustusskeemi ja ühe või enama vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise alusel, kehtib vastava isiku suhtes üksnes kohustuslik kindlustusskeem,

 kahe või enama vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamise alusel, võib vastav isik ühineda omal valikul vaid ühe vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega.

3.  Invaliidsuse, vanaduse ja toitjakaotuse korral (pensionid) võib asjaomane isik ühineda liikmesriigi vabatahtliku kindlustusskeemi või kohustusliku kindlustusskeemi vabatahtliku jätkamisega ka juhul, kui tema suhtes kehtivad kohustuslikult teise liikmesriigi õigusaktid, kui selline kattumine on otseselt või kaudselt lubatud esimesena nimetatud liikmesriigis.

Artikkel 16

Diplomaatiliste ja konsulaaresinduste teenistusse võetud isikute ja Euroopa ühenduste abiteenistujatega seotud erireeglid

1.  Artikli 13 lõike 2 punkti a sätteid kohaldatakse isikute suhtes, kes töötavad diplomaatilistes ja konsulaaresindustes või kes on selliste esinduste ametnike isiklikus teenistuses.

2.  Lõikes 1 käsitletud töötajad, kes on akrediteerinud või lähetanud liikmesriigi kodanikud, võivad valida, kas nende suhtes kohaldatakse nimetatud riigi õigusakte. Sellist valikuõigust võib iga kalendriaasta lõpul uuesti kasutada ning sellel ei ole tagasiulatuvat jõudu.

3.  Euroopa ühenduste abiteenistujad võivad valida, kas nende suhtes kohaldatakse selle liikmesriigi õigusakte, mille territooriumil nad töötavad, või selle liikmesriigi õigusakte, mis viimati nende suhtes kehtisid, või selle liikmesriigi õigusakte, mille kodanikud nad on, välja arvatud sätted peretoetuse kohta, mille andmine on reguleeritud selliste teenistujate suhtes kohaldatavate teenistustingimustega. See valikuõigus, mida võib kasutada vaid korra, jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Artikkel 17 (9)

Erandid artiklitest 13—16

Kaks või enam liikmesriiki, nende pädevad võimuorganid või selliste võimuorganite määratud organid võivad ühisel kokkuleppel sätestada teatavate isikukategooriate või teatavate isikute huvides erandid artiklite 13—16 sätetest.

Artikkel 17a (9)

Erireeglid ühe või enama liikmesriigi alusel makstavate pensionide saajate kohta

Ühe liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saava või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel pensione saava isiku, kes elab mõne muu liikmesriigi territooriumil, võib tema taotluse korral välja arvata viimati nimetatud liikmesriigi õigusaktide kohaldamise alast, tingimusel et nimetatud õigusaktid ei kehti tema suhtes seoses tema tööga.



III

JAOTIS

ERI LIIKI HÜVITISTEGA SEOTUD ERISÄTTED



1.

PEATÜKK

HAIGUS NING RASEDUS JA SÜNNITUS



1.

jagu

Ühissätted

Artikkel 18

Kindlustus-, töötamis- ja elamisperioodide liitmine

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus-, töötamis- või elamisperioodide täitumisest, peab vajalikul määral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt rakendatavate õigusaktide alusel.

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse hooajatöötajate suhtes, seda ka perioodide puhul, mis eelnevad kindlustuse katkemisele, mis on kestnud kauem kui pädeva liikmesriigi õigusaktides lubatud, tingimusel et kõnealune isik ei ole olnud kindlustamata kauem kui neli kuud.



2.

jagu

Töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed

Artikkel 19

Elamine muus liikmesriigis kui pädev riik. Üldreeglid

1.  Muus liikmesriigis kui pädev riik elav töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele õiguse kohta saada hüvitist, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, saab oma elukohariigis:

a) elukohajärgselt asutuselt pädeva asutuse nimel mitterahalisi hüvitisi, mida antakse vastavalt kõnealuse asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele nii, nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud;

b) pädevalt asutuselt rahalisi hüvitisi vastavalt selle asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2.  Lõike 1 sätteid kohaldatakse analoogia põhjal pereliikmete suhtes, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik, kui neil ei ole õigust saada selliseid hüvitisi oma elukohariigi õigusaktide alusel.

Kui pereliikmed elavad sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei sõltu mitterahaliste hüvitiste saamise õigus kindlustus- või töötamistingimusest, loetakse nende saadavad mitterahalised hüvitised selle asutuse antuks, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud, välja arvatud juhul, kui abikaasa või laste eest hoolitsev isik töötab või tegutseb ettevõtjana kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 20

Piirialatöötajad ja nende pereliikmed. Erireeglid

Piirialatöötaja võib samuti saada hüvitisi pädeva riigi territooriumil. Selliseid hüvitisi annab pädev asutus vastavalt nimetatud riigi õigusaktidele, nii nagu elaks kõnealune isik selles riigis. Tema pereliikmed võivad saada hüvitisi samadel tingimustel; välja arvatud kiireloomulised juhud, sõltub selliste hüvitiste saamine siiski asjaomaste riikide või nende pädevate võimuorganite vahelisest kokkuleppest või selle puudumisel pädeva asutuse antud eelnevast loast.

Artikkel 21

Viibimine pädevas riigis või sinna elama asumine

1.  Artikli 19 lõikes 1 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib pädeva riigi territooriumil, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele nii, nagu ta elaks seal, seda ka juhul, kui ta on juba enne seal viibimist saanud hüvitist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest.

2.  Lõiget 1 kohaldatakse analoogia põhjal artikli 19 lõikes 2 osutatud pereliikmete suhtes.

Kui viimasena nimetatud isikud elavad muu liikmesriigi territooriumil kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, annab mitterahalisi hüvitisi viibimiskohajärgne asutus asjaomase isiku elukoha järgse asutuse nimel.

3.  Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata piirialatöötajate ja nende pereliikmete suhtes.

4.  Pädeva riigi territooriumile elama asuvad artiklis 19 osutatud töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad ning nende pereliikmed saavad hüvitisi vastavalt nimetatud riigi õigusaktide sätetele, seda ka juhul, kui nad on juba enne oma elukoha muutmist saanud hüvitist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest.

Artikkel 22

Viibimine väljaspool pädevat riiki. Naasmine või elama asumine teise liikmesriiki haiguse või raseduse ajal või sünnitusjärgsel ajal. Vajadus minna teise liikmesriiki, et saada asjakohast ravi

1.  Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kes vastab pädeva riigi õigusaktide tingimustele õiguse kohta saada hüvitist, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, ning

▼M7

a) kellel on tervisliku seisundi tõttu meditsiinilistel põhjustel vaja teise liikmesriigi territooriumil viibimise ajal hüvitisi, võttes arvesse hüvitiste olemust ja liikmesriigis viibimise eeldatavat aega või

▼B

b) kellel on tekkinud õigus saada hüvitist pädevalt asutuselt ja kes on saanud nimetatud asutuselt loa naasta liikmesriigi territooriumile, kus ta elab, või asuda elama teise liikmesriigi territooriumile või

c) kellele pädev asutus on andnud loa minna teise liikmesriigi territooriumile, et saada seal vajalikku ravi,

on õigus saada:

i) mitterahalisi hüvitisi, mida pädeva asutuse nimel annab viibimis- või elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud; hüvitiste andmise kestus on siiski reguleeritud pädeva riigi õigusaktidega;

ii) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja viibimis- või elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

▼M7

1a.  Halduskomisjon määrab kindlaks mitterahaliste hüvitiste loetelu, mille osas, selleks et teises liikmesriigis viibimise ajal oleks võimalus neid hüvitisi saada, on praktilistel põhjustel vajalik eelnev kokkulepe kõnealuse isiku ja tervishoiuteenust osutava asutuse vahel;

▼B

2.  Lõike 1 punkti b alusel nõutava loa andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase isiku ümberasumine kahjustaks tema tervislikku seisundit või tema ravi.

Lõike 1 punkti c alusel nõutava loa andmisest ei või keelduda, kui kõnealune ravi kuulub hüvitiste hulka, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil asjaomane isik elab ja kus tal puudub võimalus saada sellist ravi aja jooksul, mis harilikult kulub kõnealuse ravi saamiseks elukohajärgses liikmesriigis, võttes arvesse tema tervislikku hetkeseisundit ja haiguse eeldatavat kulgu.

3.   ►M7  Lõikeid 1, 1a ja 2 kohaldatakse analoogia alusel ka töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmete suhtes. ◄

Lõike 1 punkti a ja punkti c alapunkti i kohaldamisel artikli 19 lõikes 2 osutatud pereliikmete suhtes, kes elavad muu liikmesriigi territooriumil kui see, kus elab töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja:

a) annab mitterahalisi hüvitisi pereliikmete elukoha järgse liikmesriigi asutuse nimel nende viibimiskoha järgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele nii, nagu töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oleks seal kindlustatud. Hüvitiste andmise kestus on siiski määratud selle liikmesriigi õigusaktidega, kelle territooriumil pereliikmed elavad;

b) lõike 1 punkti c alusel nõutava loa annab välja selle liikmesriigi asutus, kelle territooriumil pereliikmed elavad.

4.  Lõike 1 sätete kohaldamine töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ei mõjuta nende pereliikmete õigust saada hüvitist.

▼M7

Artikkel 22a

Erireeglid teatud isikukategooriatele

Olenemata artiklis 2 sätestatust kohaldatakse artikli 22 lõike 1 punkte a ja c ning lõiget 1a samuti isikute suhtes, kes on ühe liikmesriigi kodanikud ja kes on kindlustatud vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, samuti nendega koos elavatele pereliikmetele.

▼M7 —————

▼M4 —————

▼B

Artikkel 23 (a)

Rahaliste hüvitiste arvutamine

1.  Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema keskmisel töötasul või keskmistel sissemaksetel, määrab sellise liikmesriigi pädev asutus sellise keskmise töötasu või keskmised sissemaksed kindlaks üksnes sellise töötasu või selliste sissemaksete põhjal, mis on saadud või tehtud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktid sätestavad, et rahaliste hüvitiste arvutamine peab põhinema normtöötasul, arvestab sellise liikmesriigi pädev asutus üksnes sellist normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu, mis on saadud nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud perioodide eest.

▼M8

2a.  Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse samuti siis, kui pädevate asutuste kohaldatavad õigusaktid näevad ette teatud kontrollperioodi ja see periood kattub, ühe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel asjaomase isiku täitunud kindlustusperioodidega või osaga nendest.

▼B

3.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt oleneb rahaliste hüvitiste suurus pereliikmete arvust, võtab sellise liikmesriigi pädev asutus arvesse ka asjaomase isiku neid pereliikmeid, kes elavad mõne teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 24

Olulised mitterahalised hüvitised

1.  Kui liikmesriigi asutus on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või tema pereliikme õigust saada protees, oluline abivahend või muu oluline mitterahaline hüvitis tunnustanud enne, kui teise liikmesriigi asutus on kõnealuse isiku kindlustanud, saab nimetatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja sellise hüvitise esimesena nimetatud asutuse arvelt, seda ka juhul, kui hüvitis antakse pärast seda, kui teisena nimetatud asutus on ta kindlustanud.

2.  Halduskomisjon koostab loetelu hüvitistest, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 sätteid.



3.

jagu

Töötud ja nende pereliikmed

Artikkel 25

▼M7

1.  Töötu isik, kes varem töötas või oli füüsilisest isikust ettevõtja, ja kelle suhtes kohaldatakse artikli 69 lõike 1 või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii teise lause sätteid ning kes vastab pädeva riigi õigusaktides kehtestatud tingimustele õiguste saamiseks rahalistele ja mitterahalistele hüvitistele, võttes vajadusel arvesse artikli 18 sätteid, saab artikli 69 lõike 1 punktis c nimetatud ajavahemikus:

a) mitterahalisi hüvitisi, mis on antud isikule meditsiinilistel põhjustel vajalikud liikmesriigi territooriumil viibimise ajal, kus ta otsib tööd, võttes arvesse hüvitiste olemust ja eeldatavat riigis viibimise aega. Neid mitterahalisi hüvitisi osutatakse pädeva asutuse poolt selle liikmesriigi, kus isik tööd otsib, asutuse arvel vastavalt viimatinimetatud asutuse suhtes kehtivate õigusaktide sätetele, kui isik on kindlustatud;

b) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt selle suhtes kehtivatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja selle liikmesriigi, kus töötu isik tööd otsib, asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib hüvitisi siiski anda viimatinimetatud asutus esimesena nimetatud asutuse arvel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele. Artikli 69 lõike 1 alusel sätestatud töötushüvitisi ei anta ajavahemikus, mil isik saab rahalist toetust.

▼M7

1a.  Artikli 22 lõiget 1a kohaldatakse analoogia alusel.

▼B

2.  Täielikult töötu, kes varem töötas ja kelle suhtes on kohaldatavad artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkti ii sätted või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimene lause, saab mitterahalisi ja rahalisi hüvitisi vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil ta elab, nii nagu oleksid need õigusaktid tema suhtes kehtinud tema viimasel töötamisajal, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid; selliste hüvitiste kulud kannab elukohariigi asutus.

3.  Kui töötu vastab haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitise saamise tingimustele, mis on selle liikmesriigi õigusaktides, kes on vastutav töötushüvitise kulude katmise eest, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid, saavad tema pereliikmed kõnealuseid hüvitisi, olenemata liikmesriigist, mille territooriumil nad elavad või viibivad. Selliseid hüvitisi annab:

i) mitterahaliste hüvitiste puhul elu- või viibimiskohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele töötushüvitise kulude katmise eest vastutava liikmesriigi pädeva asutuse nimel;

ii) rahaliste hüvitiste puhul töötushüvitise kulude katmise eest vastutava liikmesriigi pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

4.  Lõikes 1 ettenähtud aega võib pädev asutus pikendada vääramatu jõu puhul tema poolt kohaldatavates õigusaktides ettenähtud tähtaja võrra, ilma et see piiraks liikmesriigi õigusaktide sätete kohaldamist, mis lubavad pikendada haigushüvitiste andmise aega.

Artikkel 25a (12)

Täielikult töötute sissemaksed

Artikli 25 lõikes 2 osutatud töötutele mitterahaliste ja rahaliste hüvitiste andmise eest vastutav asutus, kes allub liikmesriigile, mille õigusaktid näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste katmiseks, võib neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.



4.

jagu

Pensionitaotlejad ja nende pereliikmed

Artikkel 26

Õigus saada mitterahalisi hüvitisi juhul, kui õigus saada hüvitisi viimatiselt pädevalt asutuselt on lõppenud

1.  Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, tema pereliikmed või tema ülalpidamisel olnud isikud, kelle õigus saada mitterahalisi hüvitisi viimatise pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel lõpeb pensionitaotluse menetlemise ajal, saab siiski kõnealuseid hüvitisi järgmistel tingimustel: mitterahalisi hüvitisi antakse vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, kelle territooriumil asjaomased isikud elavad, tingimusel et neil on õigus saada selliseid hüvitisi nimetatud õigusaktide alusel või neil oleks õigus saada selliseid hüvitisi mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel, kui nad elaksid selle territooriumil, arvestades vajadusel artikli 18 sätteid.

2.  Pensionitaotleja, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kes kohustab asjaomast isikut ennast tasuma ravikindlustusmakseid pensionitaotluse menetlemise ajal, kaotab õiguse saada mitterahalisi hüvitisi pärast kahe kuu möödumist, mille eest ta pole tasunud sissemakseid.

3.  Vastavalt lõike 1 sätetele antud mitterahalised hüvitised makstakse selle asutuse arvelt, kes on vastavalt lõike 2 sätetele kogunud sissemakseid; kui lõike 2 sätete alusel ei tule tasuda sissemakseid, maksab mitterahaliste hüvitiste kulude eest vastutav asutus pärast pensioni määramist vastavalt artikli 28 sätetele väljaantud hüvitiste summa elukohajärgsele asutusele tagasi.



5.

jagu

Pensionärid ja nende pereliikmed

Artikkel 27

Mitme riigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, kui elukohariigis on õigus saada hüvitisi

Pensionär, kellel on õigus saada pensioni kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, millest ühe territooriumil ta elab, ja kellel on õigus saada hüvitisi oma elukohariigi õigusaktide alusel, arvestades vajadusel artikli 18 ja VI lisa sätteid, saab selliseid hüvitisi koos oma pereliikmetega elukohajärgselt asutuselt ja selle asutuse kulul, nii nagu asjaomane isik oleks pensionär, kelle pensioni makstaks üksnes tema elukohariigi õigusaktide alusel.

Artikkel 28

Ühe või enama riigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, kui elukohariigis ei ole õigust saada hüvitisi

1.  Pensionär, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel ning kellel ei ole õigus saada hüvitisi liikmesriigi õigusaktide alusel, mille territooriumil ta elab, saab selliseid hüvitisi siiski endale ja oma pereliikmetele nii, nagu oleks tal, arvestades vajadusel artikli 18 ja VI lisa sätteid, õigus saada hüvitisi pensionide suhtes pädeva liikmesriigi või vähemalt ühe pädeva liikmesriigi õigusaktide alusel, juhul kui ta elaks sellise riigi territooriumil. Hüvitisi antakse järgmistel tingimustel:

a) mitterahalisi hüvitisi annab lõikes 2 osutatud asutuse nimel elukohajärgne asutus, nii nagu asjaomane isik oleks pensionär oma elukohariigi õigusaktide alusel ja tal oleks õigus saada selliseid hüvitisi;

b) rahalisi hüvitisi annab vajaduse korral lõike 2 reeglite kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2.  Lõikes 1 käsitletud juhtudel kannab hüvitiste kulud asutus, mis määratakse kindlaks järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui pensionäril on õigus saada kõnealuseid hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, kannab kulud selle riigi pädev asutus;

b) kui pensionäril on õigus saada kõnealuseid hüvitisi kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, kannab need kulud selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid on pensionäri suhtes kõige kauem kehtinud; kui nimetatud reegli kohaldamisel on hüvitiste kulude kandmise eest vastutavad mitu asutust, kannab kulud see asutus, kes kohaldab pensionäri suhtes viimasena kehtinud õigusakte.

Artikkel 28a

Ühe või mitme muu liikmesriigi peale elukohariigi õigusaktide alusel makstavad pensionid, juhul kui elukohariigis on õigus saada hüvitisi

Kui pensionär, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või on õigus saada pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elab sellise liikmesriigi territooriumil, kelle õigusaktide alusel ei ole mitterahaliste hüvitiste saamise õigus seatud sõltuvusse kindlustus- või töötamistingimusest ning puudub õigus saada pensioni, kannab talle ja tema pereliikmetele antud mitterahaliste hüvitiste kulud ühe sellise liikmesriigi asutus, kes on pädev pensioni suhtes, ning mis määratakse kindlaks vastavalt artikli 28 lõikes 2 sätestatud reeglitele, tingimusel et pensionäril ja tema pereliikmetel oleks olnud õigus saada selliseid hüvitisi nimetatud asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel juhul, kui nad elaksid selle liikmesriigi territooriumil, kus nimetatud asutus asub.

Artikkel 29

Pereliikmete elamine muus riigis kui see, kus elab pensionär. Ümberasumine riiki, kus elab pensionär

1.  Kui sellise pensionäri pereliikmed, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või õigus saada pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elavad teise liikmesriigi territooriumil kui see, kus elab pensionär, saavad nad juhul, kui pensionäril on õigus saada hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, hüvitisi nii, nagu elaks pensionär nendega samal territooriumil. Hüvitist antakse järgmistel tingimustel:

▼M2

a) mitterahalisi hüvitisi annab pereliikmete elukoha järgne asutus õigusaktide kohaselt, mida ta rakendab, kusjuures kulud kannab artikli 27 või artikli 28 lõike 2 sätete kohaselt määratud asutus; kui elukoht asub pädevas liikmesriigis, annab mitterahalised hüvitised ja kannab kulud pädev asutus;

▼B

b) rahalisi hüvitisi annab vajaduse korral artikli 27 või artikli 28 lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja pereliikmete elukoha järgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

2.  Lõikes 1 osutatud pereliikmed, kes asuvad elama selle liikmesriigi territooriumile, kus pensionär elab, saavad:

a) mitterahalisi hüvitisi nimetatud riigi õigusaktide sätete alusel, seda ka juhul, kui nad on juba saanud hüvitist enne elukoha muutmist sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse eest;

b) rahalisi hüvitisi, mida vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele vajaduse korral annab artikli 27 või artikli 28 lõike 2 sätete kohaselt kindlaksmääratud pädev asutus. Pädeva asutuse ja pensionäri elukoha järgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib selliseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

Artikkel 30

Olulised mitterahalised hüvitised

Artikli 24 sätteid kohaldatakse pensionäride suhtes analoogia põhjal.

▼M7

Artikkel 31

Pensionäri ja/või tema pereliikmete viibimine liikmesriigis, mis ei ole tema elukohariik

1.  Pensionär, kellel on õigus pensionile või pensionidele ühe liikmesriigi õigusaktidele alusel või õigus pensionidele kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, ning kellel on õigus saada hüvitisi ühe nimetatud riigi õigusaktide alusel, saab koos oma pereliikmetega, kes viibivad liikmesriigi territooriumil, mis ei ole nende elukohariik:

a) meditsiinilistel põhjustel vajalikke mitterahalisi hüvitisi oma viibimise ajal liikmesriigi territooriumil, mis ei ole tema elukohariik, võttes arvesse hüvitiste iseloomu ja eeldatavat riigis viibimise aega. Neid mitterahalisi hüvitisi annab asukohariigi asutus vastavalt selle suhtes kehtivate õigusaktide sätetele pensionäri või tema pereliikmete elukohariigi asutuse arvel;

b) rahalisi hüvitisi antakse, kui see on asjakohane, pädeva asutuse poolt, nagu on kindlaks määratud artiklis 27 või artikli 28 lõikes 2, vastavalt antud asutuse suhtes kehtivate õigusaktide sätetele. Pädeva asutuse ja asukohariigi asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib neid hüvitisi siiski anda viimatinimetatud asutus esimesena nimetatud asutuse arvel vastavalt pädeva riigi õigusaktide sätetele.

2.  Artikli 22 lõiget 1a kohaldatakse analoogia alusel.

▼B

Artikkel 32 (15)

Artikkel 33 (7)

Pensionäride sissemaksed

1.  Liikmesriigi asutus, kes on vastutav pensioni maksmise eest ja kes kohaldab õigusakte, mis sätestavad pensionäride sissemaksete kinnipidamise haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitiste katmiseks, võib teha selliseid asjakohaste õigusaktide järgi arvutatud kinnipidamisi sellise asutuse väljamakstavatest pensionidest selle määrani, mis kõnealuse liikmesriigi asutusel tuleb kanda artiklite 27, 28, 28a, 29, 31 ja 32 alusel antavate hüvitiste kuludena.

2.  Kui artiklis 28a osutatud juhul sõltub haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitise saamine sissemaksete või samalaadsete maksete tasumisest elamise alusel vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, mille territooriumil pensionär elab, ei tule selliseid sissemakseid tasuda.

Artikkel 34

Üldsätted

1.  Artiklite 28, 28a, 29 ja 31 kohaldamisel võrdsustatakse pensionär, kes saab ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahte või enamat pensioni, nimetatud sätete tähenduses pensionäriga, kellel on õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel.

2.  Artikleid 27—33 ei kohaldata pensionäri või tema pereliikmete suhtes, kellel liikmesriigi õigusaktide alusel on kutse- või äritegevusest tulenevalt õigus saada hüvitisi. Sellisel juhul võrdsustatakse asjaomane isik käesoleva peatüki kohaldamisel töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga või töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmega.

▼M4



5a.

jagu

Isikud, kes õpivad või osalevad kutseõppes, ja nende pereliikmed

▼M7

Artikkel 34a

Erisätted õpilaste ja nende pereliikmete kohta

Artikleid 18, 19, artikli 22 lõike 1 punkte a ja c ning lõiget 1a, artikli 22 lõike 2 teist lõiku, artikli 22 lõiget 3, artikleid 23 ja 24 ning 6. ja 7. jagu kohaldatakse analoogia alusel õpilaste ja nende pereliikmete suhtes, vastavalt vajadusele.

▼M7 —————

▼B



6.

jagu

Muud sätted

Artikkel 35

Kohaldatav kindlustusskeem mitme skeemi olemasolu korral viibimis- või elukohariigis. Varasem haigestumine. Hüvitiste andmise maksimumperiood

1.  Arvestades lõikes 2 sätestatut, kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi haiguse või raseduse ja sünnituse korral, kohaldatakse artikli 19, artikli 21 lõike 1, artiklite 22, 25, 26, artikli 28 lõike 1, artikli 29 lõike 1 või artikli 31 alusel selle kindlustusskeemi sätteid, milles käsitletakse terasetööstuse töölisi. Kui kõnealused õigusaktid sisaldavad eriskeemi kaevanduste ja samalaadsete ettevõtete töötajate jaoks, kohaldatakse sellise skeemi sätteid selle kategooria töötajate ja nende pereliikmete suhtes, tingimusel et viibimis- või elukohajärgne asutus, kellele esitatakse avaldus, on pädev kohaldama sellist skeemi.

▼M8 —————

▼B

3.  Kui liikmesriigi õigusaktide alusel on hüvitiste andmine seatud sõltuvusse haiguse päritolust, ►M4  ei kohaldata nimetatud tingimust isikute suhtes ◄ , kellele laieneb käesolev määrus, olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil nad elavad.

4.  Kui liikmesriigi õigusaktides on määratud hüvitiste andmise maksimumperiood, võib nimetatud õigusakte kohaldav asutus vajaduse korral võtta arvesse aja, mille eest on sama haigusjuhu või sama raseduse ja sünnituse tõttu teise liikmesriigi asutus juba andnud hüvitist.



7.

jagu

Tagasimaksed asutuste vahel

Artikkel 36 (15)

1.  Ühe liikmesriigi asutuse poolt teise liikmesriigi asutuse nimel vastavalt käesolevale peatükile antud mitterahalised hüvitised makstakse täielikult tagasi.

2.  Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras kas tõendite esitamisel tegelike kulude kohta või ühekordse maksena.

Viimasel juhul peavad ühekordsed maksed olema sellised, mis tagaksid, et tagasimakse vastaks võimalikult tegelike kulude suurusele.

3.  Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad ette näha teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel.



2.

PEATÜKK (11)

INVALIIDSUS



1.

jagu

Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest

Artikkel 37 (11)

Üldsätted

1.  Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes on järjestikuselt või vahelduvalt kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid ja kelle kindlustusperioodid on täitunud üksnes õigusaktide alusel, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest, saab hüvitisi vastavalt artiklile 39. See artikkel ei mõjuta pensioni suurendamist või pensionilisasid laste eest vastavalt 8. peatükile.

2.  VI lisa A osa loetleb lõikes 1 osutatud laadi õigusaktid, mis kehtivad iga asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 38 (11)

Kindlustus- või elamisperioodide arvestamine, mis on täitunud õigusaktide alusel, mis kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel

1.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad muu skeemi kui lõikes 2 või 3 määratletud tähenduses eriskeemi alusel hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus vajaduse korral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, olgu need täitunud üld- või eriskeemi alusel, töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana. Selleks võtab nimetatud asutus neid perioode arvesse nii, nagu oleksid need täitunud tema enda õigusaktide alusel.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib töötajate eriskeem, või asjakohasel juhul teatavat tööd tehes, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes juhul, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul sama tööd tehes.

Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

3.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodi täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal. Käesolevas lõikes osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid on iga asjaomase liikmesriigi puhul loetletud IV lisa B osas.

Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

Artikkel 39 (11) (14)

Hüvitiste määramine

1.  Asjaomase isiku vastavuse hüvitise saamise tingimustele määrab kindlaks selle liikmesriigi asutus, kelle õigusaktid olid kohaldatavad invaliidsusega lõppenud töövõimetuse tekkimise ajal, vastavalt nimetatud õigusaktidele ning arvestades vajaduse korral artiklit 38.

2.  Lõikes 1 osutatud tingimustele vastav isik saab hüvitist üksnes nimetatud asutuselt vastavalt selle asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

3.  Isik, kellel ei ole õigust saada lõike 1 alusel hüvitist, saab hüvitist, millele tal ikka veel on õigus, teise liikmesriigi õigusaktide alusel, arvestades vajaduse korral artiklit 38.

4.  Kui lõigetes 2 või 3 osutatud õigusaktid sätestavad, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse peale laste muude pereliikmete olemasolu, võtab pädev asutus arvesse ka asjaomase isiku need pereliikmed, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

5.  Kui lõigetes 2 või 3 osutatud õigusaktid näevad ette hüvitiste vähendamise, peatamise või tühistamise muu sissetuleku või muude eri liiki hüvitistega kattumise korral artikli 46a lõikes 2 määratletud tähenduses, kohaldatakse mutatis mutandis artikli 46a lõiget 3 ja artikli 46c lõiget 5.

6.  Täielikult töötu töötaja, kelle suhtes on kohaldatav artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkt ii, saab invaliidsushüvitist selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kelle territooriumil ta elab, vastavalt nimetatud asutuse poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes viimatise töötamise ajal, vajaduse korral arvestades artiklit 38 ja/või artikli 25 lõiget 2. Elukohariigi asutus on vastutav selliste hüvitiste maksmise eest.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise invaliidsushüvitiste katmiseks, võib see asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Kui nimetatud asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid näevad ette, et hüvitised arvutatakse palga põhjal, võtab see asutus arvesse palga, mis saadi viimatise töötamise riigis ja elukohariigis vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Kui elukohariigis ei ole mingit palka saadud, võtab pädev asutus vajaduse korral arvesse vastavalt tema õigusaktides sätestatud reeglitele palga, mis saadi viimatise töötamise riigis.



2.

jagu

Töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle suhtes kehtivad üksnes õigusaktid, mille alusel invaliidsushüvitise suurus sõltub kindlustus- või elamisperioodi kestusest, või nii seda kui ka 1. jaos osutatud laadi õigusaktid

Artikkel 40 (11)

Üldsätted

1.  Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes on järjestikuselt või vahelduvalt kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, millest vähemalt ühe liikmesriigi õigusaktid on olnud artikli 37 lõikes 1 osutatud laadi õigusaktid, saab hüvitist 3. peatüki sätete alusel, mida lõike 4 sätteid arvesse võttes kohaldatakse mutatis mutandis.

2.  Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtivad IV lisa A osas loetletud õigusaktid ajal, kui ta on töövõimetu ja see lõpeb invaliidsusega, saab hüvitisi vastavalt artikli 37 lõike 1 sätetele järgmistel tingimustel:

 ta vastab nimetatud õigusaktide või muude samalaadsete õigusaktide tingimustele, arvestades vajaduse korral artikli 38 sätteid, ilma et arvestataks kindlustusperioode, mis on täitunud IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel,

 ta ei vasta tingimustele, mis annavad õiguse saada hüvitist IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel, ning

 ta ei taotle vanadushüvitist, võttes arvesse artikli 44 lõike 2 teist lauset.

3.  

a) Selleks et kindlaks määrata õigus saada hüvitist IV lisa A osas loetletud liikmesriigi õigusaktide alusel, mis seavad invaliidsushüvitiste andmise sõltuvusse rahalise haigushüvitise saamisest asjaomase isiku poolt või tema töövõimetusest teatava aja jooksul, tuleb juhul, kui töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kelle suhtes on nimetatud õigusaktid kehtinud, on invaliidsusega lõppev töövõimetus ajal, kui tema suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, arvesse võtta, ilma et see piiraks artikli 37 lõike 1 kohaldamist:

i) iga ajavahemik, mille eest ta on kõnealuse töövõimetuse põhjal saanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel rahalist haigushüvitist või on selle asemel saanud jätkuvalt palka;

ii) iga ajavahemik, mille eest ta on kõnealusele töövõimetusele järgnenud invaliidsuse põhjal saanud teise liikmesriigi õigusaktide alusel hüvitist määruse käesolevas, 2. peatükis ja järgmises, 3. peatükis määratletud tähenduses,

nii nagu oleks tegemist ajavahemikuga, mille eest ta sai rahalist haigushüvitist esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel või mille jooksul ta oli töövõimetu nimetatud õigusaktides määratletud tähenduses.

b) Õigus saada invaliidsushüvitist esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktide alusel omandatakse kas nimetatud õigusaktides nõutava esialgse perioodi möödumise järel, mille eest saadakse haiguskompensatsiooni, või nimetatud õigusaktides nõutava esialgse töövõimetusperioodi möödumise järel, kuid mitte enne:

i) kuupäeva, kui on omandatud õigus saada punkti a alapunktis ii osutatud invaliidsushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel või

ii) päeva, mis järgneb viimasele päevale, mil asjaomasel isikul on õigus saada rahalist haigushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

4.  Liikmesriigi asutuse otsus taotleja invaliidsusgrupi kohta on kõigi teiste asjaomaste liikmesriikide asutustele siduv, tingimusel et V lisas on tunnustatud nende riikide õigusaktide kooskõla seoses invaliidsusgrupiga.



3.

jagu

Invaliidsuse süvenemine

Artikkel 41 (11)

1.  Sellise invaliidsuse süvenemisel, mille eest töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist ühe liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) kui asjaomase isiku suhtes ei ole alates hüvitiste saamisest kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid, annab hüvitist esimese riigi pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele ning arvestades invaliidsuse süvenemist;

b) kui asjaomase isiku suhtes on alates hüvitiste saamisest kehtinud ühe või mitme muu liikmesriigi õigusaktid, antakse talle hüvitist vastavalt artikli 37 lõikele 1 või artikli 40 lõikele 1 või 2, võttes arvesse invaliidsuse süvenemist;

c) kui punkti b alusel makstava hüvitise või makstavate hüvitiste kogusumma on väiksem kui hüvitise summa, mida asjaomane isik sai varem maksmise eest vastutava asutuse arvelt, maksab selline asutus talle lisaraha kahe summa vahe ulatuses;

d) kui punktis b osutatud juhul vastutab algse töövõimetuse eest Madalmaade asutus ja kui:

i) invaliidsuse süvenemise põhjuseks on sama haigus kui see, mille tõttu anti hüvitist Madalmaade õigusaktide alusel,

ii) tegemist on kutsehaigusega selle liikmesriigi õigusaktides määratletud tähenduses, mis viimati kehtisid asjaomase isiku suhtes ja see annab talle õiguse saada artikli 60 lõike 1 punktis b osutatud lisaraha ning

iii) õigusaktid, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud alates hüvitise saamisest, on loetletud IV lisa A osas,

jätkab Madalmaade asutus pärast invaliidsuse süvenemist algse hüvitise maksmist ning hüvitist, mida tuleb maksta selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mis asjaomase isiku suhtes viimati kehtisid, vähendatakse Madalmaade hüvitise võrra;

e) kui punktis b osutatud juhul ei ole asjaomasel isikul õigust saada hüvitist teise liikmesriigi asutuse arvelt, annab hüvitist esimese riigi pädev asutus vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, arvestades invaliidsuse süvenemist ning vajaduse korral artiklit 38.

2.  Sellise invaliidsuse süvenemise korral, mille eest töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja saab hüvitist kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, antakse talle hüvitist vastavalt artikli 40 lõikele 1, võttes arvesse invaliidsuse süvenemist.



4.

jagu

Hüvitiste andmise jätkamine pärast peatamist või tühistamist. Invaliidsushüvitiste muutmine vanadushüvitisteks. Artikli 39 alusel antavate hüvitiste ümberarvutamine

Artikkel 42 (11)

Hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse kindlaksmääramine invaliidsushüvitiste andmise jätkamise korral

1.  Kui pärast peatamist jätkatakse hüvitiste andmist, vastutab hüvitiste andmise eest see asutus või need asutused, kes vastutasid hüvitiste andmise eest hüvitiste peatamise ajal, ilma et see piiraks artikli 43 kohaldamist.

2.  Kui pärast hüvitiste tühistamist on asjaomase isiku seisundi tõttu õigustatud edasiste hüvitiste andmine, antakse neid vastavalt artikli 37 lõikele 1 või artikli 40 lõikele 1 või 2.

Artikkel 43 (11)

Invaliidsushüvitiste muutmine vanadushüvitisteks. Artikli 39 alusel antavate hüvitiste ümberarvutamine

1.  Vajaduse korral muudetakse invaliidsushüvitised vanadushüvitisteks tingimuste kohaselt, mis on kehtestatud nende andmise aluseks olevates õigusaktides, ning vastavalt 3. peatükile.

2.  Kui invaliidsushüvitist saav isik võib esitada taotluse vanadushüvitise saamiseks ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel vastavalt artiklile 49, jätkab iga asutus, kes on liikmesriigi õigusaktide alusel vastutav invaliidsushüvitise maksmise eest, sellisele isikule invaliidsushüvitiste maksmist, millele nimetatud isikul on selle asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel õigus, seni, kuni lõike 1 sätted muutuvad selle asutuse suhtes kohaldatavaks, või seni, kuni asjaomane isik vastab selliste hüvitiste saamise tingimustele.

3.  Kui vastavalt artiklile 39 liikmesriigi õigusaktide alusel antavad invaliidsushüvitised muudetakse vanadushüvitiseks ja kui asjaomane isik ei vasta veel ühe või mitme riigi õigusaktide tingimustele sellise hüvitise saamiseks, saab asjaomane isik alates hüvitise muutmise kuupäevast sellelt või nendelt liikmesriikidelt vastavalt 3. peatükile antavaid invaliidsushüvitisi, nii nagu oleks nimetatud peatükk olnud kohaldatav ajal, kui ta oli töövõimetu ning see lõppes invaliidsusega, seni, kuni asjaomane isik vastab asjaomaste riikide õigusaktides sätestatud vanadushüvitise saamise tingimustele, või kui sellist hüvitise muutmist ei ole ette nähtud, niikaua, kui tal on õigus saada invaliidsushüvitist asjaomase riigi või asjaomaste riikide õigusaktide alusel.

4.  Artikli 39 alusel ettenähtud invaliidsushüvitised arvutatakse ümber vastavalt 3. peatükile niipea, kui hüvitisesaaja vastab invaliidsushüvitise saamise tingimustele IV lisa A osas loetlemata õigusaktide alusel, või niipea, kui ta hakkab saama vanadushüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

▼M3



5.

jagu

Avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikud

Artikkel 43a

1.  Artikli 37, artikli 38 lõike 1, artikli 39 ning 2., 3. ja 4. jao sätteid kohaldatakse analoogia põhjal avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad avalike teenistujate eriskeemi alusel hüvitiste saamisõiguse tekkimise, lõppemise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kõnesoleva liikmesriigi avalike teenistujate ühe või mitme eriskeemi kõigi kindlustusperioodide täitmisest või sellest, et neid peetakse kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide kohaselt selliste perioodidega samaväärseks, võetakse arvesse ainult neid perioode, mida saab kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustada.

Kui sel viisil täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode hüvitiste andmisel arvesse üldskeemi alusel või kui see ei õnnestu, siis tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel.

3.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt arvutatakse hüvitised vaatlusperioodil saadud viimase palga või viimaste palkade alusel, lähtub selle riigi pädev asutus arvutamisel ainult nendest nõuetekohaselt ümber hinnatud palkadest, mis on saadud sellisel perioodil või sellistel perioodidel, mil asjaomase isiku suhtes kehtisid kõnesolevad õigusaktid.

▼B



3.

PEATÜKK (11)

VANADUS JA TOITJAKAOTUS (PENSIONID)

Artikkel 44 (11)

Hüvitiste andmise üldtingimused, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud kahe või enama liikmesriigi õigusaktid

1.  Kahe või enama liikmesriigi õigusaktidele allunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või nende ülalpidamisel olnud isikute õigus saada hüvitist määratakse kindlaks vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

2.  Välja arvatud juhul, kui artiklis 49 on sätestatud teisiti, arvestatakse asjaomase isiku esitatud hüvitise määramise taotluse menetlemisel kõigi riikide õigusakte, mis on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud. Sellest reeglist tehakse erand, kui asjaomane isik otseselt palub vanadushüvitiste määramise edasi lükata, millele tal oleks õigus ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel.

▼M5

3.  Käesolevat peatükki ei kohaldata pensionide suurendamise ega pensionilisandite suhtes laste eest ega vastavalt 8. peatüki sätetele antavate orvupensionide suhtes.

▼B

Artikkel 45 (11) (14)

Hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel kindlustus- või elamisperioodide arvessevõtmine, mis on täitunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud õigusaktide alusel

1.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise kindlustusskeemi alusel, mis ei ole eriskeem lõikes 2 või 3 määratletud tähenduses, sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, peab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus vajaduse korral arvesse võtma teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, olgu need täitunud üld- või eriskeemi alusel, töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana. Selleks arvestab ta kõnealuseid perioode nii, nagu oleksid need täitunud tema enda õigusaktide alusel.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes teataval kutsealal, mille suhtes kehtib töötajate eriskeem, või asjakohasel juhul teatavat tööd tehes, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes juhul, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul sama tööd tehes. Kui niimoodi täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

3.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad teatavate hüvitiste andmise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest üksnes kutsealal, mille suhtes kehtib füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeem, võetakse teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud perioode selliste hüvitiste andmisel arvesse üksnes siis, kui need on täitunud analoogilise kindlustusskeemi alusel või vastupidisel juhul samal kutsealal. Käesolevas lõikes osutatud füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid on iga asjaomase liikmesriigi puhul loetletud IV lisa B osas. Kui käesolevas lõikes osutatud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode arvesse hüvitiste andmisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest.

4.  Liikmesriigi eriskeemi alusel täitunud kindlustusperioode võetakse arvesse hüvitiste saamise õiguse omandamisel, säilitamisel või ennistamisel üldskeemi alusel või vastupidisel juhul vastavalt tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava teise liikmesriigi kindlustusskeemi alusel, tingimusel et asjaomane isik on olnud seotud ühega nendest skeemidest, seda ka juhul, kui viimasena nimetatud riik on juba arvestanud neid perioode lõikes 2 või lõike 3 esimeses lauses osutatud kindlustusskeemi alusel.

5.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse asjaomase isiku kindlustatusest riski realiseerumise ajal, loetakse see tingimus täidetuks, kui isik oli kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, iga asjaomase riigi puhul VI lisas ettenähtud korras.

6.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil asjaomane töötaja elab, võtab arvesse vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele töötaja puhul, kelle suhtes on kohaldatav artikli 81 lõike 1 punkti a alapunkt ii või punkti b alapunkti ii esimene lause, täistööajaga töötamise perioodi nii, nagu oleks nimetatud asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid kehtinud selle töötaja suhtes tema viimatise töötamise ajal.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise vanadus- ja toitjakaotuspensionide katmiseks, võib see asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Kui asjaomase isiku täistööajaga töötamise perioodi saab tema elukohariigis võtta arvesse vaid juhul, kui sissemakseperioodid on täitunud nimetatud riigis, loetakse see tingimus täidetuks, kui sissemakseperioodid on täitunud mõnes teises liikmesriigis.

Artikkel 46 (11)

Hüvitiste määramine

1.  Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud, ilma et oleks vaja kohaldada artiklit 45 või artikli 40 lõiget 3, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab makstava hüvitise summa:

i) üksnes nende õigusaktide alusel, mida ta kohaldab;

ii) vastavalt lõikele 2;

b) pädev asutus võib loobuda arvutuste tegemisest punkti a alapunkti ii alusel, kui sellise arvutuse tulemusel saadav summa, arvestamata numbrite ümardamisest tulenevaid erinevusi, on sama või väiksem kui punkti a alapunkti i alusel tehtud arvutuste tulemusel saadud summa, niivõrd kuivõrd kõnealune asutus ei kohalda õigusakte, mis sisaldavad reegleid artiklites 46b ja 46c osutatud kattumiste vältimiseks, või kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis sisaldavad reegleid artiklis 46c osutatud kattumiste vältimiseks, tingimusel et kõnealused õigusaktid sätestavad, et eri liiki hüvitisi võetakse arvesse, tuginedes üksnes selliste õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide ja sellistes õigusaktides täishüvitise saamiseks nõutavate kindlustus- ja elamisperioodide suhtele.

IV lisa C osas loetletakse iga asjaomase liikmesriigi puhul juhud, mil need kaks arvutusviisi võiksid anda sellise tulemuse.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud üksnes pärast artikli 45 või artikli 40 lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab hüvitise teoreetilise suuruse, mida asjaomane isik saaks taotleda tingimusel, kui kõik kindlustus- ja/või elamisperioodid, mis on täitunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud liikmesriigi õigusaktide alusel, oleksid täitunud kõnealuses riigis pädeva asutuse poolt hüvitise määramise päeval kohaldatavate õigusaktide alusel. Kui kõnealuste õigusaktide järgi ei sõltu hüvitise suurus täitunud perioodide kestusest, loetakse selline hüvitise suurus käesolevas punktis osutatud teoreetiliseks suuruseks;

b) seejärel määrab pädev asutus kindlaks hüvitise tegeliku suuruse, tuginedes eelmises punktis osutatud teoreetilisele suurusele, vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud kindlustus- või elamisperioodide kestuse ja kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud kindlustus- ja elamisperioodide kogukestuse suhtele.

3.  Asjaomasel isikul on õigus saada iga liikmesriigi pädevalt asutuselt suurim summa, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 1 ja 2, ilma et eelöeldu piiraks vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate sätete kohaldamist, mis on ette nähtud hüvitiste aluseks olevates õigusaktides.

Sellisel juhul tehakse võrdlus summade alusel, mis on kindlaks määratud pärast kõnealuste sätete kohaldamist.

4.  Kui invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensionide puhul ei ületa hüvitiste kogusumma, mis tuleb maksta kahe või enama liikmesriigi pädevatel asutustel artikli 6 punktis b osutatud mitmepoolsete sotsiaalkindlustuskonventsioonide alusel, kogusummat, mis tuleks maksa sellistel liikmesriikidel lõigete 1—3 alusel, kohaldatakse asjaomase isiku suhtes tema jaoks soodsamaid, käesoleva peatüki sätteid.

Artikkel 46a (11)

Liikmesriikide õigusaktide alusel antavate invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitiste vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevad üldsätted

1.  Käesoleva peatüki kohaldamisel mõistetakse samaliigiliste hüvitiste kattumisena igasugust invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotushüvitiste kattumist, mida arvutatakse või antakse ühe ja sama isiku täitunud kindlustus- ja/või elamisperioodide alusel.

2.  Käesoleva peatüki kohaldamisel mõistetakse eriliigiliste hüvitiste kattumisena igasugust selliste hüvitiste kattumist, mida ei saa pidada samaliigilisteks lõikes 1 määratletud tähenduses.

3.  Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotushüvitise samaliigilise või eriliigilise hüvitise või muu sissetulekuga kattumise korral kehtivad järgmised reeglid:

a) teise liikmesriigi õigusaktide alusel saadavaid hüvitisi või teises liikmesriigis saadavat sissetulekut võetakse arvesse üksnes juhul, kui esimese liikmesriigi õigusaktid näevad ette välismaal saadavate hüvitiste või sissetulekute arvessevõtmise;

b) teise liikmesriigi õigusaktide alusel antavate hüvitiste suurust võetakse arvesse enne maksude, sotsiaalkindlustusmaksete ja muude individuaalsete kinnipidamiste mahaarvamist;

c) arvesse ei võeta nende teise liikmesriigi õigusaktide alusel määratavate hüvitiste suurust, mida makstakse vabatahtliku jätkuva kindlustuse põhjal;

d) kui vähendamis-, peatamis- või tühistamissätted on kohaldatavad üksnes ühe liikmesriigi õigusaktide alusel ning sel põhjusel, et asjaomane isik saab teiste liikmesriikide õigusaktide alusel makstavaid sama- või eriliigilisi hüvitisi või teiste liikmesriikide territooriumil muud sissetulekut, võib esimese liikmesriigi õigusaktide alusel makstavat hüvitist vähendada vaid summa piires, mis vastab teiste liikmesriikide alusel makstavate hüvitiste või teiste liikmesriikide territooriumil saadava sissetuleku suurusele.

Artikkel 46b (11)

Kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel antavate samaliigiliste hüvitiste kattumisel kohaldatavad erisätted

1.  Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid ei kohaldata hüvitise suhtes, mis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõikele 2.

2.  Liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid kohaldatakse hüvitise suhtes, mis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile i üksnes juhul, kui vastav hüvitis on:

a) IV lisa D osas osutatud hüvitis, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodide kestusest, või

b) hüvitis, mille suurus on kindlaks määratud riski realiseerumiskuupäeva ja hilisema kuupäeva vahel täitunuks loetud arvestusliku perioodi alusel. Viimasena mainitud juhul kohaldatakse kõnealuseid sätteid sellise hüvitise kattumisel:

i) samaliigilise hüvitisega, välja arvatud juhul, kui kahe või enama liikmesriigi vahel on sõlmitud kokkulepe, mis näeb ette, et üht ja sama arvestuslikku perioodi ei või arvestada korduvalt, või

ii) punktis a osutatud liiki hüvitisega.

Punktides a ja b ning kokkulepetes osutatud hüvitised on loetletud IV lisa D osas.

Artikkel 46c (11)

Erisätted, mida kohaldatakse artikli 46a lõikes 1 osutatud ühe või mitme hüvitise kattumisel ühe või mitme teiseliigilise hüvitisega või muu hüvitisega, juhul kui sellega on seotud kaks või enam liikmesriiki

1.  Kui eri liiki hüvitiste või muu sissetuleku saamine toob kaasa kahe või enama artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud hüvitise vähendamise, peatamise või tühistamise, jagatakse summa, mida ei makstaks asjaomaste liikmesriikide õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete rangel kohaldamisel, vähendamisele, peatamisele või tühistamisele kuuluvate hüvitiste arvuga.

2.  Kui kõnealune hüvitis on arvutatud vastavalt artikli 46 lõikele 2, võetakse vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel arvesse teistelt liikmesriikidelt saadavaid eri liiki hüvitisi või muid sissetulekuid ja kõiki muid elemente, mis on ette nähtud liikmesriigi õigusaktides, proportsionaalselt artikli 46 lõike 2 punktis b osutatud kindlustus- või elamisperioodidega ning kasutatakse kõnealuse hüvitise arvutamisel.

3.  Kui eri liiki hüvitiste või muu sissetuleku saamine toob kaasa ühe või mitme artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i ja artikli 46 lõikes 2 osutatud hüvitise vähendamise, peatamise või tühistamise, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud hüvitise või hüvitiste puhul jagatakse summa, mida ei makstaks asjaomaste liikmesriikide õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete rangel kohaldamisel, vähendamisele, pea amisele või tühistamisele kuuluvate hüvitiste arvuga;

b) artikli 46 lõike 2 alusel arvutatud hüvitiste puhul toimub vähendamine, peatamine või tühistamine vastavalt lõikele 2.

4.  Kui lõike 1 ja lõike 3 punktis a osutatud juhul näevad liikmesriigi õigusaktid ette, et vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamisel tuleb võtta eri liiki hüvitisi ja/või muid sissetulekuid ning kõiki muid elemente proportsionaalselt artikli 46 lõike 2 punktis b osutatud kindlustusperioodidega, ei kohaldata selle liikmesriigi puhul kõnealustes sätetes ettenähtud jagamist.

5.  Kõiki eespool mainitud sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid näevad ette, et õigust hüvitisele ei saa omandada juhul, kui asjaomane isik saab teise liikmesriigi õigusaktide alusel makstavat eri liiki hüvitist või muud sissetulekut.

Artikkel 47 (11)

Hüvitiste arvutamise lisasätted

1.  Artikli 46 lõikes 2 osutatud teoreetilise ja pro rata suuruse arvutamisel kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui enne riski realiseerumist kõigi asjaomaste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- ja elamisperioodide kogukestus on pikem kui täishüvitise saamiseks nõutav maksimumperiood ühe sellise riigi õigusaktides, arvestab selle riigi pädev asutus täitunud perioodide kogukestuse asemel seda maksimumperioodi; see arvutusviis ei tohi põhjustada nimetatud asutusele suuremat maksekohustust kui tema poolt kohaldatavates õigusaktides ettenähtud täishüvitis. See ei kehti hüvitiste suhtes, mille suurus ei sõltu kindlustusperioodi kestusest;

b) kattuvate perioodide arvestamise kord on sätestatud artiklis 98 osutatud rakendusmääruses;

c) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi keskmise töötasu, keskmise sissemakse või keskmise suurendamise alusel või taotleja kogu töötasu ja kõigi kindlustatute (v.a õpilased) keskmise kogutöötasu kindlustusperioodiaegse suhte alusel, määrab sellised keskmised näitajad kindlaks vastava riigi pädev asutus üksnes kõnealuse riigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide alusel või üksnes asjaomase isiku nimetatud perioodidel saadud kogutöötasu alusel;

d) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi töötasu, sissemaksete või suurendamiste suuruse alusel, määrab selle riigi pädev asutus kindlaks töötasu, sissemaksed ja suurendamised, mis võetakse arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest, tuginedes tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest arvestatud keskmistele töötasudele, sissemaksetele ja suurendamistele;

e) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitised normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, loeb selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest tema poolt arvesse võetavad normtöötasud või kindlaksmääratud summad võrdseks tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodidele vastavate normtöötasude või kindlaksmääratud summadega või vajaduse korral keskmise standartöötasu või keskmise kindlaksmääratud summaga;

f) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse mõne perioodi eest hüvitised töötasu suuruse alusel ja teiste perioodide eest normtöötasu või kindlaksmääratud summa alusel, võtab selle riigi pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest arvesse töötasu või kindlaksmääratud summat, mis on kindlaks määratud vastavalt punktis a või e osutatud sätetele või vajaduse korral keskmist töötasu või keskmist kindlaksmääratud summat; kui hüvitisi arvutatakse normtöötasu või kindlaksmääratud summa põhjal kõigi perioodide eest, mis on täitunud selle asutuse poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, loeb pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide eest tema poolt arvessevõetava töötasu võrdseks normtöötasule või kindlaksmääratud summale vastava arvestusliku töötasuga;

g) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitised keskmiste sissemaksete alusel, määrab pädev asutus sissemaksete keskmise kindlaks üksnes nende kindlustusperioodide põhjal, mis on täitunud kõnealuse riigi õigusaktide alusel.

2.  Liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis käsitlevad hüvitiste arvutamisel arvessevõetavate tegurite revalvatsiooni, kohaldab vajadusel selle riigi pädev asutus vastavalt lõikele 1 arvessevõetavate tegurite suhtes teiste liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide puhul.

3.  Kui liikmesriigi õigusaktide järgi võetakse hüvitiste suuruse kindlaksmääramisel arvesse peale laste muude pereliikmete olemasolu, võtab selle riigi pädev asutus arvesse ka neid asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu nad elaksid pädeva riigi territooriumil.

4.  Kui liikmesriigi pädeva asutuse poolt kohaldatavad õigusaktid nõuavad hüvitiste arvutamisel palga arvessevõtmist ja kui on kohaldatud artikli 45 lõike 6 esimest ja teist lõiku ning kui pensionide maksmisel võetakse kõnealuses liikmesriigis arvesse üksnes neid täieliku töötuse perioode, mille eest on saadud hüvitist vastavalt artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktile ii või artikli 71 lõike 1 punkti b alapunkti ii esimesele lausele, maksab kõnealuse liikmesriigi pädev asutus pensioni selle palga alusel, mida ta kasutas töötushüvitise arvutamisel vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

Artikkel 48 (11)

Alla aasta kestvad kindlustus- või elamisperioodid

1.  Olenemata artikli 46 lõikest 2 ei ole liikmesriigi pädev asutus kohustatud määrama hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodide eest, mida võetakse riski realiseerumisel arvesse, kui:

 kõnealused perioodid kestavad vähem kui aasta ja

 üksnes kõnealuseid perioode arvesse võttes ei näe nimetatud õigusaktid ette hüvitise saamise õiguse tekkimist.

2.  Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus võtab lõikes 1 osutatud perioode arvesse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud punkti b kohaldamisel.

3.  Kui lõike 1 kohaldamise tagajärjel vabaneksid kõik asjaomaste liikmesriikide asutused oma kohustustest, määratakse hüvitist üksnes neist riikidest viimase õigusaktide alusel, kelle tingimused on täidetud, nii nagu kõik täitunud ja vastavalt artikli 45 lõigetele 1—4 arvessevõetavad kindlustus- ja elamisperioodid oleksid täitunud selle riigi õigusaktide alusel.

Artikkel 49 (11) (15)

Hüvitiste arvutamine, kui asjaomane isik ei vasta üheaegselt kõigi õigusaktide tingimustele, mille alusel on kindlustus- või elamisperioodid täitunud, või kui ta on otseselt palunud vanadushüvitiste andmise edasi lükata

1.  Kui asjaomane isik ei vasta teataval ajal hüvitise määramise tingimustele kõigi liikmesriikide õigusaktide kohaselt, mis on tema suhtes kehtinud, arvestades vajaduse korral artiklit 45 ja/või artikli 40 lõiget 3, kuid vastab üksnes ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide tingimustele, kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) iga pädev asutus, kes kohaldab neid õigusakte, mille tingimused on täidetud, arvutab makstava hüvitise suuruse vastavalt artiklile 46;

b) siiski:

i) kui asjaomane isik vastab vähemalt kahe riigi õigusaktide tingimustele, ilma et oleks arvesse võetud nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille tingimused ei ole täidetud, ei võeta nimetatud perioode arvesse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel, välja arvatud juhul, kui kõnealuste perioodide arvessevõtmine võimaldab määrata suurema hüvitise;

ii) kui asjaomane isik vastab üksnes ühe riigi õigusaktide tingimustele, ilma et oleks arvesse võetud nende õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille tingimused ei ole täidetud, arvutatakse artikli 46 lõike 1 punkti a alapunkti i alusel makstava hüvitise suurus üksnes vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, mille tingimused on täidetud, ning arvesse võetakse üksnes nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioode, välja arvatud juhul, kui nende õigusaktide alusel täitunud perioodide arvessevõtmine, mille tingimused ei ole täidetud, võimaldab vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile ii määrata suurema hüvitise.

Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse mutatis mutandis, kui asjaomane isik on otseselt palunud vanadushüvitiste andmise edasi lükata vastavalt artikli 44 lõike 2 teisele lausele.

2.  Lõikes 1 osutatud juhul ühe või mitme asjaomase riigi õigusaktide alusel määratud hüvitis või hüvitised arvutatakse automaatselt ümber vastavalt artiklile 46 niipea, kui on täidetud ühe või mitme riigi õigusaktide tingimused, mis on asjaomase isiku suhtes kehtinud, arvestades vajaduse korral artiklit 45 ning arvestades vajadusel uuesti lõiget 1. Käesolevat lõiget kohaldatakse mutatis mutandis juhul, kui asjaomane isik taotleb vanadushüvitiste määramist, mida tal on õigus saada ühe või mitme liikmesriigi õigusaktide alusel ning mille määramine oli vastavalt artikli 44 lõike 2 teisele lausele seniajani edasi lükatud.

3.  Kui ühe või mitme asjaomase riigi õigusaktide tingimused ei ole enam täidetud, tehakse automaatselt ümberarvutus vastavalt lõikele 1, ilma et see piiraks artikli 40 lõike 2 kohaldamist.

Artikkel 50 (11)

Lisahüvitise andmine, kui eri liikmesriikide õigusaktide alusel makstavate hüvitiste summa on väiksem kui miinimumhüvitis, mis on ette nähtud selle hüvitisesaaja elukohariigi õigusaktides

Hüvitisesaajale, kelle suhtes kehtib käesolev peatükk, ei või riigis, kelle territooriumil ta elab ja kelle õigusaktide alusel talle hüvitist makstakse, määrata väiksemat hüvitist kui nimetatud õigusaktides kindlaksmääratud miinimumhüvitis kindlustus- või elamisperioodi eest, mis võrdub kõigi kindlustus- või elamisperioodidega, mida vastavalt eelmistele artiklitele maksmisel arvestatakse. Nimetatud riigi pädev asutus peab vajaduse korral maksma talle kõnealuse riigi territooriumil elamise ajal lisahüvitist, mis on võrdne käesoleva peatüki alusel makstavate hüvitiste kogusumma ja miinimumhüvitise vahega.

Artikkel 51 (11)

Hüvitiste revalvatsioon ja ümberarvutamine

1.  Kui elukalliduse tõusu või palgataseme muutumise tõttu või muul põhjusel tekkinud korrigeerimisvajaduse tõttu muudetakse asjaomaste riikide hüvitisi kindlaksmääratud protsendimäära või summa võrra, tuleb sellist protsendimäära või summat vahetult kohaldada artikli 46 alusel kindlaksmääratud hüvitiste suhtes, ilma et oleks vaja teha ümberarvutusi vastavalt nimetatud artiklile.

2.  Kui aga muudetakse hüvitiste kindlaksmääramise viisi või hüvitiste ümberarvutamise reegleid, tehakse ümberarvutus vastavalt artiklile 46.

▼M3

Artikkel 51a

Avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikud

1.  Artikli 44, artikli 45 lõigete 1, 5 ja 6 ning artiklite 46—51 sätteid kohaldatakse analoogia põhjal avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktid seavad avalike teenistujate eriskeemi alusel hüvitiste saamisõiguse tekkimise, lõppemise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kõnesoleva liikmesriigi avalike teenistujate ühe või mitme eriskeemi kõigi kindlustusperioodide täitumisest või sellest, et neid peetakse kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide kohaselt selliste perioodidega samaväärseks, võetakse arvesse ainult neid perioode, mida saab kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustada.

Kui sel viisil täitunud perioode arvesse võttes ei vasta asjaomane isik kõnealuste hüvitiste saamise tingimustele, võetakse nimetatud perioode hüvitiste andmisel arvesse üldskeemi alusel või kui see ei õnnestu, siis tööliste või bürootöötajate suhtes kohaldatava kindlustusskeemi alusel.

3.  Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt arvutatakse hüvitised vaatlusperioodil saadud viimase palga või viimaste palkade alusel, lähtub selle riigi pädev asutus arvutamisel ainult nendest nõuetekohaselt ümber hinnatud palkadest, mis on saadud sellisel perioodil või sellistel perioodidel, mil asjaomase isiku suhtes kehtisid kõnesolevad õigusaktid.

▼B



4.

PEATÜKK

TÖÖÕNNETUSED JA KUTSEHAIGUSED



1.

jagu

Õigus saada hüvitist

Artikkel 52

Elamine muus liikmesriigis kui pädev riik. Üldreeglid

Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kellega juhtub tööõnnetus või kes haigestub kutsehaigusesse ning kes elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, saab oma elukohariigis:

a) mitterahalisi hüvitisi, mida annab pädeva asutuse nimel elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud;

b) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib hüvitisi anda elukohajärgne asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

Artikkel 53

Piirialatöötajad. Erireeglid

Piirialatöötaja võib samuti saada hüvitisi pädeva riigi territooriumil. Selliseid hüvitisi annab pädev asutus vastavalt kõnealuse riigi õigusaktide sätetele, nii nagu asjaomane isik elaks selles riigis.

Artikkel 54

Viibimine pädevas riigis või sinna elama asumine

1.  Artiklis 52 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes viibib pädeva riigi territooriumil, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele ka juhul, kui ta on juba enne seal viibimist saanud hüvitisi. See säte ei kehti siiski piirialatöötajate suhtes.

2.  Artiklis 52 osutatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes asub elama pädeva riigi territooriumile, saab hüvitisi vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele ka juhul, kui ta on juba enne oma elukoha muutmist saanud hüvitisi.

Artikkel 55

Viibimine väljaspool pädevat riiki. Naasmine või elama asumine teise liikmesriiki pärast tööõnnetuse juhtumist või kutsehaigusse haigestumist. Vajadus minna teise liikmesriiki, et saada vajalikku ravi

1.  Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kellega on juhtunud tööõnnetus või kes on haigestunud kutsehaigusse ning:

a) kes viibib muu liikmesriigi territooriumil kui pädev liikmesriik või

b) kellele pärast õiguse omandamist saada pädeva asutuse arvelt hüvitisi on nimetatud asutus andnud loa naasta liikmesriigi territooriumile, kus ta elab, või asuda elama teise liikmesriigi territooriumile või

c) kellele pädev asutus on andnud loa minna teise liikmesriigi territooriumile, et saada seal oma seisundile vastavat ravi;

on õigus saada:

i) mitterahalisi hüvitisi, mida annab pädeva asutuse nimel viibimis- või elukohajärgne asutus vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele, nii nagu oleks see asutus kõnealuse isiku kindlustanud; hüvitiste andmise kestus on siiski reguleeritud pädeva riigi õigusaktidega;

ii) rahalisi hüvitisi, mida annab pädev asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele. Pädeva asutuse ja viibimis- või elukohajärgse asutuse vahelise kokkuleppe alusel võib kõnealuseid hüvitisi anda viimasena nimetatud asutus pädeva asutuse nimel vastavalt pädeva riigi õigusaktidele.

2.  Lõike 1 punkti b alusel nõutava loa andmisest võib keelduda üksnes juhul, kui on tuvastatud, et asjaomase isiku ümberasumine kahjustaks tema tervislikku seisundit või tema ravi.

Lõike 1 punkti c alusel nõutava loa andmisest ei või keelduda juhul, kui asjaomasel isikul puudub võimalus saada kõnealust ravi liikmesriigi territooriumil, kus ta elab.

Artikkel 56

Õnnetused reisimise ajal

Õnnetus reisimise ajal, mis juhtub muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, loetakse juhtunuks pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 57 (7)

Kutsehaigushüvitised, kui asjaomane isik on töötanud sama ohu tingimustes mitmes liikmesriigis

1.  Kui kutsehaigusesse haigestunud isik on kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada sellise haiguse, määratakse hüvitised, mida tal või tema ülalpidamisel olnud isikutel on õigus taotleda, üksnes nendest riikidest viimase õigusaktide alusel, mille tingimused on täidetud, arvestades vajaduse korral lõikeid 2—5.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealune haigus oleks esmakordselt diagnoositud tema territooriumil, loetakse see tingimus täidetuks, kui kõnealune haigus diagnoositi esmakordselt teise liikmesriigi territooriumil.

3.  Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealune haigus oleks diagnoositud teatava tähtaja jooksul pärast viimatise töötamise või tegutsemise lõppu, mis tõenäoliselt võis kõnealuse haiguse põhjustada, võtab selle riigi pädev asutus sellise töötamis- või tegutsemisaja kontrollimisel vajalikul määral arvesse samasugust töötamist või tegutsemist mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleks töötatud või tegutsetud esimesena nimetatud riigi õigusaktide alusel.

4.  Kui liikmesriigi õigusaktide järgi sõltub hüvitiste määramine kutsehaiguse puhul sellest, et kõnealuse haiguse tõenäoliselt põhjustanud töötamine või tegutsemine oleks kestnud teatava aja, võtab selle riigi pädev asutus vajalikul määral arvesse sellise töötamise või tegutsemise aega mis tahes teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleks töötatud või tegutsetud esimese riigi õigusaktide alusel.

5.  Sklerootilise pneumokonioosi puhul jagatakse rahaliste hüvitiste, sealhulgas pensionide kulud nende liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kelle territooriumil toimus asjaomase isiku nimetatud haiguse tõenäoliselt põhjustanud töötamine või tegutsemine. Selline jagamine toimub suhte põhjal, mis on iga sellise riigi õigusaktide alusel täitunud artikli 45 lõikes 1 osutatud vanaduskindlustuse või elamisperioodide kestuse ja kõigi selliste riikide õigusaktide alusel täitunud vanaduskindlustuse või elamisperioodide kogukestuse vahel kuupäeval, millal hakati hüvitist maksma.

6.  Nõukogu määrab ühehäälselt komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks kutsehaigused, mille suhtes kohaldatakse lõike 5 sätteid.

Artikkel 58

Rahaliste hüvitiste arvutamine

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise keskmise töötasu põhjal, määrab sellise keskmise töötasu kindlaks üksnes lähtuvalt töötasust, mille maksmine nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodide eest on kinnitust leidnud.

2.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahaliste hüvitiste arvutamise normtöötasu põhjal, võtab arvesse üksnes normtöötasu või vajadusel keskmist normtöötasu nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodide eest.

3.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette rahalise hüvitise suuruse varieerumise sõltuvalt pereliikmete arvust, võtab arvesse ka teise liikmesriigi territooriumil elavaid asjaomase isiku pereliikmeid, nii nagu elaksid nad pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 59

Tööõnnetuse all kannatanud või kutsehaigust põdeva isiku transportimise kulud

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette tööõnnetuse all kannatanud või kutsehaigust põdeva isiku elukohta või haiglasse transportimise kulude hüvitamise, kannab vastavad kulud ka isiku transportimise puhul elukohta või haiglasse sellise teise liikmesriigi territooriumil, kus see isik elab, tingimusel et kõnealune asutus on andnud selliseks transportimiseks eelnevalt loa, arvestades nõuetekohaselt transportimist õigustavaid asjaolusid. Selline luba ei ole nõutav piirialatöötaja puhul.

2.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette tööõnnetuse tõttu hukkunu laiba matusepaika transportimise kulude hüvitamise, hüvitab vastavalt tema poolt kohaldatavate õigusaktide sätetele samasugusesse paika transportimise kulud sellise teise liikmesriigi territooriumil, kus oli kõnealuse isiku elukoht õnnetuse toimumise ajal.



2.

jagu

Sellise kutsehaiguse süvenemine, mille tõttu on määratud hüvitis

Artikkel 60 (7) (11)

1.  Sellise kutsehaiguse süvenemise korral, mille tõttu töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on saanud või saab hüvitist liikmesriigi õigusaktide alusel, kohaldatakse järgmisi reegleid:

a) kui asjaomane isik ei ole hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitiste kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

b) kui asjaomane isik on hüvitise saamise ajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötanud või tegutsenud alal, mis tõenäoliselt võib põhjustada või süvendada kõnealust haigust, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud kandma hüvitise kulud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, arvestamata haiguse süvenemist. Teise liikmesriigi pädev asutus määrab asjaomasele isikule lisahüvitise, mille suurus võrdub vahega pärast haiguse süvenemist maksta oleva hüvitise suuruse ja hüvitise suuruse vahel, mis oleks tulnud maksta tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne haiguse süvenemist juhul, kui kõnealune haigus oleks tekkinud selle liikmesriigi õigusaktide alusel;

c) kui punktis b käsitletud juhul ei ole sklerootilist pneumokonioosi või artikli 57 lõike 6 alusel kindlaksmääratud haigust põdeval töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal õigust saada hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel, on esimese liikmesriigi pädev asutus kohustatud andma hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist. Esimese liikmesriigi pädeva asutuse poolt haiguse süvenemist arvesse võttes makstava rahalise hüvitise suuruse, kaasa arvatud pensioni, ja enne haiguse süvenemist makstavate analoogiliste hüvitiste suuruse vahe katab siiski teise liikmesriigi pädev asutus;

d) liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vähendamis-, peatamis- või tühistamissätteid ei kohaldata isikute suhtes, kes saavad kahe liikmesriigi asutuste määratud hüvitisi vastavalt punktile b.

2.  Artikli 57 lõike 5 sätete kohaldamisel kutsehaiguse süvenemise korral kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) vastavalt artikli 57 lõikele 1 hüvitise määranud pädev asutus on kohustatud andma hüvitist tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, võttes arvesse haiguse süvenemist;

b) rahaliste hüvitiste kulud, kaasa arvatud pensionid, jagatakse jätkuvalt asutuste vahel, kes vastavalt artikli 57 lõikele 5 jagasid omavahel varasemate hüvitiste kulud. Kui aga isik on jätkanud töötamist või tegutsemist, mis tõenäoliselt võis põhjustada või süvendada kõnealust kutsehaigust, kas siis selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus ta on juba töötanud või tegutsenud samal alal või mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel, katab sellise riigi pädev asutus haiguse süvenemist arvestades makstava hüvitise ja enne haiguse süvenemist makstava hüvitise suuruse vahe.



3.

jagu

Muud sätted

Artikkel 61

Reeglid teatavate riikide õigusaktide erijoonte arvestamiseks

1.  Kui liikmesriigi territooriumil, kus asjaomane isik juhtub olema, puudub tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustus või kui selline kindlustus on olemas, kuid puudub mitterahaliste hüvitiste andmise eest vastutav asutus, annab selliseid hüvitisi see viibimis- või elukohajärgne asutus, kes on vastutav mitterahaliste hüvitiste andmise eest haiguse korral.

2.  Kui pädeva riigi õigusaktid seavad tasuta mitterahalise hüvitise saamise sõltuvusse tööandja korraldatud arstiabi kasutamisest, loetakse artiklis 52 ja artikli 55 lõikes 1 osutatud juhul antavad mitterahalised hüvitised sellise arstiabi hulka kuuluvaks.

3.  Kui pädeva riigi õigusaktid näevad ette tööandja kohustustega seotud kindlustusskeemi, loetakse artiklis 52 ja artikli 55 lõikes 1 osutatud juhul antavad mitterahalised hüvitised antuks pädeva asutuse palvel.

4.  Kui pädeva riigi tööõnnetushüvitistega seotud kindlustusskeemi puhul ei ole tegemist kohustusliku kindlustusega, annab mitterahalisi hüvitisi otse vastav tööandja või kindlustusandja.

5.  Kui liikmesriigi õigusaktid näevad otseselt või kaudselt ette varasemate või varem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste arvessevõtmise töövõimetuse astme hindamisel, hüvitise saamise õiguse kinnitamisel või hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus arvesse ka varasemaid või varem tuvastatud tööõnnetusi või kutsehaigusi, mille suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, nii nagu need oleksid esinenud või tuvastatud vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele.

6.  Kui liikmesriigi õigusaktid näevad otseselt või kaudselt ette hilisemate või hiljem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste arvessevõtmise töövõimetuse astme hindamisel, hüvitise saamise õiguse kinnitamisel või hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus arvesse ka hilisemaid või hiljem tuvastatud tööõnnetusi või kutsehaigusi, mille suhtes kehtivad teise liikmesriigi õigusaktid, nii nagu need oleksid esinenud või tuvastatud vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele, kuid üksnes juhul, kui:

1) tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel ei ole makstud mingit hüvitist varasemate või varem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste eest ning

2) hilisemate või hiljem tuvastatud tööõnnetuste või kutsehaiguste eest ei ole makstud mingit hüvitist tulenevalt teise liikmesriigi õigusaktidest, mis kehtisid kõnealuste tööõnnetuste või kutsehaiguste suhtes, arvestades lõike 5 sätteid.

Artikkel 62

Viibimis- või elukohariigis mitme kindlustusskeemi olemasolu puhul kohaldatav skeem. Hüvitiste maksmise maksimumkestus

1.  Kui viibimis- või elukohariigi õigusaktides on mitu kindlustusskeemi, kohaldatakse artiklis 52 või artikli 55 lõikes 1 osutatud töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate suhtes terasetööstuse tööliste kindlustusskeemi. Kui aga kõnealustes õigusaktides on eriskeem kaevanduse ja samalaadiliste ettevõtete töötajate jaoks, kohaldatakse sellise kindlustusskeemi sätteid selle kategooria töötajate suhtes, kui nimetatud skeemi on pädev kohaldama viibimis- või elukohajärgne asutus, kellele nad oma taotluse esitavad.

2.  Kui liikmesriigi õigusaktides on määratud maksimaalne aeg, mille kestel võib anda hüvitisi, võib kõnealuseid õigusakte kohaldav asutus võtta arvesse iga perioodi, mille eest on juba saadud hüvitist teise liikmesriigi asutuselt.



4.

jagu

Tagasimaksed asutuste vahel

Artikkel 63

1.  Pädev asutus on kohustatud maksma tagasi tema nimel vastavalt artikli 52 ja artikli 55 lõike 1 sätetele antavate mitterahaliste hüvitiste summa.

2.  Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras tõendite esitamisel tegelike kulude kohta.

3.  Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad ette näha teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel.

▼M4



5.

jagu

Õpilased

Artikkel 63a

1.– 4. jao sätteid kohaldatakse õpilaste suhtes analoogia põhjal.

▼B



5.

PEATÜKK

MATUSETOETUSED

Artikkel 64

Kindlustus- või elamisperioodide liitmine

Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad matusetoetuse saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustus- või elamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, nii nagu need oleksid täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 65

Õigus saada toetust juhul, kui surm saabub või toetust saama õigustatud isik elab muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik

1.  Kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, pensionär või pensionitaotleja või tema pereliige sureb sellise liikmesriigi territooriumil, mis ei ole pädev riik, loetakse surm saabunuks pädeva riigi territooriumil.

2.  Pädev asutus on kohustatud määrama matusetoetuse, mis kuulub maksmisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, seda ka juhul, kui toetust saama õigustatud isik elab muu liikmesriigi territooriumil kui pädev riik.

3.  Lõigete 1 ja 2 sätteid kohaldatakse ka juhul, kui surm saabub tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel.

Artikkel 66

Toetuse andmine pensionäri surma korral, kes oli elanud muu liikmesriigi territooriumil kui see liikmesriik, kelle asutus oli vastutav mitterahaliste hüvitiste andmise eest

Kui pensionär, kellel oli õigus saada pensioni ühe liikmesriigi õigusaktide alusel või pensione kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel, elas surma saabumisel muu liikmesriigi territooriumil kui see, mille pädev asutus vastutas pensionärile mitterahaliste hüvitiste andmise eest artikli 28 sätete alusel, annab nimetatud asutus oma kulul matusetoetust, mis kuulub maksmisele tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel, nii nagu oleks kõnealune pensionär oma surma saabumise ajal elanud selle liikmesriigi territooriumil.

Eelmise lõigu sätteid kohaldatakse analoogia põhjal pensionäri pereliikmete suhtes.

▼M4

Artikkel 66a

Õpilased

Artiklite 64–66 sätteid kohaldatakse õpilaste ja nende pereliikmete suhtes analoogia põhjal.

▼B



6.

PEATÜKK

TÖÖTUSHÜVITISED



1.

jagu

Ühissätted

Artikkel 67

Kindlustus- või töötamisperioodide liitmine

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitise saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse kindlustusperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse kindlustus- või töötamisperioode, mis on töötajana täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, nii nagu oleksid need tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid, tingimusel et kõnealuste õigusaktide alusel täitumise korral oleks nimetatud töötamisperioode arvestatud kindlustusperioodidena.

2.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid seavad hüvitise saamise õiguse omandamise, säilitamise või ennistamise sõltuvusse töötamisperioodide täitumisest, võtab vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel töötajana täitunud kindlustus- või töötamisperioode, nii nagu oleksid need tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud töötamisperioodid.

3.  Välja arvatud artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja punkti b alapunktis ii osutatud juhud, sõltub lõigete 1 ja 2 kohaldamine tingimusest, et asjaomasel isikul peaks olema viimati täitunud:

 lõike 1 korral kindlustusperiood,

 lõike 2 korral töötamisperiood

vastavalt nende õigusaktide sätetele, mille alusel taotletakse hüvitist.

4.  Kui perioodi kestus, mille jooksul võib saada hüvitist, oleneb kindlustus- või töötamisperioodi kestusest, kohaldatakse vastavalt vajadusele lõike 1 või lõike 2 sätteid.

Artikkel 68

Hüvitise arvutamine

1.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette, et hüvitise arvutamine peab põhinema eelmise palga suurusel, võtab arvesse üksnes asjaomase isiku palka, mis ta on saanud viimase töötamise eest kõnealuse riigi territooriumil. Kui aga asjaomase isiku viimane töötamine sel territooriumil on kestnud alla nelja nädala, arvutatakse hüvitis hariliku palga põhjal, mis vastab palgale samaväärse või sarnase töötamise eest töötu elu- või viibimiskohas, nagu oli tema viimane töötamine teise liikmesriigi territooriumil.

2.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid näevad ette, et hüvitise suurus varieerub sõltuvalt pereliikmete arvust, võtab arvesse ka neid asjaomase isiku pereliikmeid, kes elavad teise liikmesriigi territooriumil, nii nagu elaksid nad pädeva riigi territooriumil. Seda sätet ei kohaldata juhul, kui pereliikmete elukohariigis on teisel isikul õigus saada töötushüvitist, mille arvutamiseks pereliikmeid arvesse võetakse.



2.

jagu

Töötud, kes lähevad muusse liikmesriiki kui pädev riik

Artikkel 69

Hüvitise saamise õiguse säilitamise tingimused ja piirid

1.  Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on täielikult töötu ja kes vastab liikmesriigi õigusaktide tingimustele hüvitise saamise kohta ning kes läheb ühte või mitmesse liikmesriiki, selleks et leida seal tööd, säilitab õiguse saada kõnealust hüvitist järgmistel tingimustel ja järgmistes piirides:

a) enne lahkumist peab ta olema tööotsijana registreeritud ja olnud kättesaadav pädeva riigi tööhõivetalitustele vähemalt nelja nädala jooksul pärast töötuks jäämist. Pädevad talitused või asutused võivad siiski anda talle loa lahkuda enne nimetatud tähtaja möödumist;

b) igas liikmesriigis, kuhu ta läheb, peab ta end tööotsijana registreerima ning alluma seal kehtivale kontrollimiskorrale. Nimetatud tingimus loetakse registreerimisele eelnenud perioodi suhtes täidetuks, kui asjaomane isik registreerib end seitsme päeva jooksul alates kuupäevast, mil ta ei ole enam kättesaadav selle riigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus. Erandjuhul võivad nimetatud tähtaega pikendada pädevad talitused või asutused;

c) õigus saada hüvitist jätkub maksimaalselt kolm kuud alates kuupäevast, mil asjaomane isik ei olnud enam kättesaadav selle riigi tööhõivetalitustele, kust ta lahkus, tingimusel et hüvitise saamise kogukestus ei ületa hüvitise saamise kestust, milleks tal oli õigus kõnealuse riigi õigusaktide järgi. Hooajatöötaja puhul on selline kestus piiratud ajaga, mis jääb selle hooaja lõpuni, milleks ta tööle võetud oli.

2.  Kui asjaomane isik naaseb pädevasse riiki enne aja möödumist, mille jooksul tal on õigus saada hüvitist lõike 1 punkti c alusel, on tal õigus saada jätkuvalt hüvitist nimetatud riigi õigusaktide alusel; ta kaotab igasuguse õiguse saada hüvitist pädeva riigi õigusaktide alusel, kui ta ei naase sinna enne kõnealuse aja möödumist. Erandjuhul võivad kõnealust tähtaega pikendada pädevad talitused või asutused.

3.  Lõike 1 sätetele võib kahe töötamise vahelise aja jooksul tugineda vaid üks kord.

▼M8 —————

▼B

Artikkel 70

Hüvitise maksmine ja tagasimaksmine

1.  Artikli 69 lõikes 1 osutatud juhtudel maksab hüvitist iga sellise riigi asutus, kuhu töötu läheb tööd otsima.

Sellise hüvitise summa peab tagasi maksma sellise liikmesriigi pädev asutus, kelle õigusaktid kehtisid töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes tema viimase töötamise ajal.

2.  Lõikes 1 osutatud tagasimaksed määratakse kindlaks ja tasutakse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras kas tõendite esitamisel tegelike kulude kohta või ühekordse maksena.

3.  Kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid võivad ette näha teistsuguse tagasimaksmisviisi või loobuda igasugusest tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel.



3.

jagu

Töötud, kes oma viimase töötamise ajal elasid muus liikmesriigis kui pädev riik

Artikkel 71

1.  Töötu, kes on varem töötanud ja kes oma viimase töötamise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev riik, saab hüvitist vastavalt järgmistele sätetele:

a) 

i) piirialatöötaja, kes on teda palganud ettevõttes osaliselt või aeg-ajalt töötu, saab hüvitist vastavalt pädeva riigi õigusaktidele, nii nagu elaks ta selle riigi territooriumil; nimetatud hüvitist maksab pädev asutus;

ii) piirialatöötaja, kes on täielikult töötu, saab hüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil ta elab, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes tema viimase töötamise ajal; nimetatud hüvitist maksab elukohajärgne asutus oma arvel;

b) 

i) töötaja, kes ei ole piirialatöötaja ning kes on osaliselt, aeg-ajalt või täielikult töötu ning kes on jätkuvalt kättesaadav oma tööandjale või tööhõivetalitustele pädeva riigi territooriumil, saab hüvitist vastavalt selle riigi õigusaktide sätetele, nii nagu elaks ta selle riigi territooriumil; nimetatud hüvitist maksab pädev asutus;

ii) töötaja, kes ei ole piirialatöötaja ning kes on täielikult töötu ja on kättesaadav tööhõivetalitustele liikmesriigi territooriumil, kus ta elab, või kes naaseb nimetatud territooriumile, saab hüvitist vastavalt selle riigi õigusaktidele, nii nagu oleks ta seal viimati töötanud; nimetatud hüvitist maksab elukohajärgne asutus oma arvel. Kui aga sellisel töötajal on tekkinud õigus saada hüvitist selle liikmesriigi pädeva asutuse arvel, kelle õigusaktid tema suhtes viimati kehtisid, saab ta hüvitist artikli 69 alusel. Hüvitise saamine elukohariigi õigusaktide alusel peatatakse ajavahemikuks, mille jooksul töötu võib artikli 69 sätete alusel esitada taotluse hüvitise saamiseks selle riigi õigusaktide alusel, mis tema suhtes viimati kehtisid.

2.  Ajal, mil töötul on õigus saada hüvitist lõike 1 punkti a alapunkti i või punkti b alapunkti i sätete alusel, ei või ta taotleda hüvitist selle liikmesriigi õigusaktide alusel, mille territooriumil ta elab.

▼M3



4.

jagu

Avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isikud

Artikkel 71a

1.  1. ja 2. jao sätteid kohaldatakse analoogia põhjal avalike teenistujate töötaoleku eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes.

2.  Avalike teenistujate töötaoleku eriskeemiga hõlmatud isikute suhtes ei kohaldata 3. jao sätteid. Avalike teenistujate töötaoleku eriskeemiga hõlmatud tööta isik, kes on osaliselt või täielikult ilma tööta ja kes viimase tööloleku ajal ei elanud pädeva riigi, vaid mõne muu liikmesriigi territooriumil, saab abiraha pädeva riigi õigusaktide alusel nagu siis, kui ta elaks selle riigi territooriumil; nimetatud abiraha maksab pädev asutus oma kulul.

▼B



7.

PEATÜKK (8)

PEREHÜVITISED

Artikkel 72 (8)

Kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide liitmine

Kui liikmesriigi õigusaktid seavad hüvitiste saamise õiguse omandamise sõltuvusse kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodide täitumisest, võtab kõnealuse riigi pädev asutus vajalikul määral arvesse teises liikmesriigis täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, nii nagu oleksid need täitunud tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel.

Artikkel 72a (9) (14)

Töötajad, kes on muutunud täielikult töötuks

Täielikult töötuks muutunud töötaja, kelle suhtes on kohaldatav artikli 71 lõike 1 punkti a alapunkt ii või punkti b alapunkti ii esimene lause, saab koos endaga sama liikmesriigi territooriumil elavate pereliikmete eest perehüvitist vastavalt selle riigi õigusaktidele, nii nagu oleksid need õigusaktid kehtinud tema suhtes tema viimase töötamise ajal, võttes vajaduse korral arvesse artikli 72 sätteid. Selliseid hüvitisi annab elukohajärgne asutus oma kulul.

Kui nimetatud asutus kohaldab õigusakte, mis näevad ette töötu sissemaksete kinnipidamise perehüvitiste katmiseks, võib nimetatud asutus neid kinni pidada vastavalt oma õigusaktide sätetele.

Artikkel 73 (8)

Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle pereliikmed elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

Töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal, kelle suhtes kehtivad liikmesriigi õigusaktid, on õigus saada teise liikmesriigi territooriumil elavate pereliikmete eest esimese riigi õigusaktides ettenähtud perehüvitisi, nii nagu elaksid pereliikmed selles riigis ning arvestades VI lisa sätteid.

Artikkel 74 (8)

Töötu, kelle pereliikmed elavad muus liikmesriigis kui pädev riik

Varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötul, kes saab liikmesriigi õigusaktide alusel töötushüvitist, on õigus saada teises liikmesriigis elavate pereliikmete eest esimese riigi õigusaktides ettenähtud perehüvitisi, nii nagu elaksid pereliikmed selles riigis ning arvestades VI lisa sätteid.

Artikkel 75 (8)

Hüvitiste maksmine

1.  Artiklis 73 osutatud juhtudel annab perehüvitisi selle riigi pädev asutus, kelle õigusaktid kehtivad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, ning artiklis 74 osutatud juhtudel selle riigi pädev asutus, kelle õigusaktide alusel saab töötushüvitist varem töötanud või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud töötu. Hüvitisi antakse vastavalt selliste asutuste poolt kohaldatavatele sätetele, olenemata sellest, kas füüsiline või juriidiline isik, kellele selliseid hüvitisi tuleb maksta, elab või viibib pädeva riigi või muu liikmesriigi territooriumil.

2.  Kui aga isik, kellele tuleks anda perehüvitisi, ei kasuta neid pereliikmete ülalpidamiseks, täidab pädev asutus oma juriidilise kohustuse, makstes kõnealused hüvitised pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule pereliikmete elukoha järgse asutuse või nende elukohariigi pädeva võimuorgani poolt selleks määratud asutuse või organi taotlusel ja vahendusel.

3.  Kaks või enam liimesriiki võivad vastavalt artikli 8 sätetele kokku leppida, et nende riikide või ühe sellise riigi õigusaktide alusel maksta olevaid perehüvitisi annab pädev asutus pereliikmeid tegelikult ülalpidavale füüsilisele või juriidilisele isikule kas otse või pereliikmete elukoha järgse pädeva asutuse vahendusel.

Artikkel 76 (8)

Prioriteetsusreeglid juhul, kui õigus saada perehüvitisi pädeva riigi õigusaktide alusel ja selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus pereliikmed elavad, kattuvad

1.  Kui ühel ja samal ajavahemikul antakse perehüvitisi sama pereliikme eest ja töötamise või tegutsemise tõttu selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kelle territooriumil pereliikmed elavad, peatatakse õigus saada hüvitisi teise liikmesriigi õigusaktide alusel asjakohasel juhul artikli 73 või 74 alusel selle summa ulatuses, mida antakse esimese liikmesriigi õigusaktide alusel.

2.  Kui hüvitisi ei taotleta liikmesriigis, mille territooriumil pereliikmed elavad, võib teise liikmesriigi pädev asutus lõike 1 sätteid kohaldada nii, nagu oleksid hüvitised määratud esimeses liikmesriigis.

▼M4

Artikkel 76a

Õpilased

Artikli 72 sätteid kohaldatakse õpilaste suhtes analoogia põhjal.

▼B



8.

PEATÜKK

HÜVITISED PENSIONÄRIDE ÜLALPEETAVATELE LASTELE JA ORBUDELE

Artikkel 77

Pensionäride ülalpidamist vajavad lapsed

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel mõistetakse terminit “hüvitised” kui vanadus-, invaliidsus- või tööõnnetus- või kutsehaiguspensioni saavatele isikutele makstavat peretoetust ning nende laste eest makstavat pensionisuurendit või pensionilisa, välja arvatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusskeemi alusel määratav pensionilisa.

2.  Olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil elab pensionär või elavad tema lapsed, antakse hüvitisi vastavalt järgmistele reeglitele:

a) üksnes ühe liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saavale pensionärile vastavalt pensioni eest vastutava liikmesriigi õigusaktidele;

b) kahe või enama liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saavale pensionärile:

i) vastavalt selle riigi õigusaktidele, kelle territooriumil ta elab, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selle riigi õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest, või

ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis on tema suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selliste õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste asjaomaste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras.

Artikkel 78

Orvud

▼M5

1.  Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab mõiste “hüvitis” peretoetusi ja vajaduse korral orbude lisa- või eritoetusi.

▼B

2.  Olenemata sellest, millise liikmesriigi territooriumil orb või teda tegelikult ülalpidav füüsiline või juriidiline isik elab või asub, antakse orvuhüvitisi vastavalt järgmistele reeglitele:

a) sellise surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid üksnes ühe liikmesriigi õigusaktid, orvule vastavalt selle riigi õigusaktidele;

b) sellise surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid mitme liikmesriigi õigusaktid, orvule:

i) vastavalt selle liikmesriigi õigusaktide sätetele, mille territooriumil orb elab, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on ta selle riigi õigusaktide alusel omandanud õiguse saada üht lõikes 1 osutatud hüvitist;

ii) muudel juhtudel vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis on surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kõige kauem kehtinud, tingimusel et vajaduse korral artikli 79 lõike 1 punkti a sätteid arvestades on õigus saada üht lõikes 1 osutatud hüvitistest omandatud selle riigi õigusaktide alusel; kui selliste õigusaktide alusel ei ole omandatud õigust saada hüvitisi, uuritakse sellise õiguse omandamise tingimusi teiste liikmesriikide õigusaktides nende liikmesriikide õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioodide kahanevas järjekorras.

Artiklis 77 osutatud pensionäri lastega seotud hüvitiste andmisele kohaldatavad liikmesriigi õigusaktid jäävad siiski kohaldatavaks ka pärast kõnealuse pensionäri surma tema orbudele hüvitiste andmise suhtes.

▼M5

Artikkel 78a

Orvupensione, välja arvatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustusskeemi alusel makstav pension, käsitatakse artikli 78 lõike 1 reguleerimisalasse kuuluvate “hüvitistena”, kui surnu suhtes kehtis mingil ajal skeem, millega on ette nähtud ainult peretoetused või orbude lisa- või eritoetused. Kõnealused toetuskavad on loetletud VIII lisas.

▼B

Artikkel 79 (7)

Ühissätted pensionäri ülalpeetavate laste ja orbude hüvitiste suhtes

1.  Artiklites ►M5  77, 78 ja 78a ◄ määratletud hüvitisi antakse vastavalt nimetatud artiklite sätete kohaldamisel kindlaksmääratud õigusaktidele selliste õigusaktide kohaldamise eest vastutava asutuse poolt ja arvel, nii nagu oleksid pensionäri või surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud üksnes pädeva riigi õigusaktid.

Siiski:

a) kui sellised õigusaktid näevad ette, et hüvitiste saamise õiguse omandamine, säilitamine või ennistamine sõltub kindlustus-, töötamis-, füüsilise ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodide kestusest, määratakse nende kestus vajaduse korral artikli 45 või artikli 72 sätteid arvestades;

b) kui sellised õigusaktid näevad ette, et hüvitiste suurus arvutatakse pensioni suuruse põhjal või et see sõltub kindlustuspe rioodide kestusest, arvutatakse nende hüvitiste suurus vastavalt artikli 46 lõike 2 sätetele kindlaksmääratud teoreetilise suuruse põhjal.

2.  Juhul kui artikli 77 lõike 2 punkti b alapunktis ii ja artikli 78 lõike 2 punkti b alapunktis ii sätestatud reeglite kohaldamise tagajärjeks oleks mitme liikmesriigi pädevus, kusjuures perioodide kestus on võrdne, antakse artiklis ►M5  77, 78 või 78a ◄ määratletud hüvitisi vastavalt liikmesriigi õigusaktidele, mis pensionäri või surnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes viimasena kehtisid.

3.  Õigus saada hüvitisi üksnes siseriiklike õigusaktide või lõike 2 sätete ja artiklite ►M5  77, 78 ja 78a ◄ alusel peatatakse juhul, kui lastel tekib õigus saada perehüvitisi või peretoetust liikmesriigi õigusaktide alusel tulenevalt kutse- või äritegevusest. Sellisel juhul võrdsustatakse asjaomased isikud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetega.

▼M3

Artikkel 79a

Sätted, mis käsitlevad hüvitisi orbudele, kellel on õigus saada hüvitist avalike teenistujate eriskeemi alusel

1.  Olenemata ►M5  artikli 78a ◄ sätetest arvutatakse avalike teenistujate eriskeemi alusel makstavad orvupensionid vastavalt 3. peatüki sätetele.

2.  Kui lõikes 1 sätestatud juhul on kindlustus-, töötamis-, füüsilise ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodid ka üldskeemi alusel täitunud, makstakse selle üldskeemi alusel maksmisele kuuluvad hüvitised vastavalt 8. peatüki sätetele ►M5  kui artikli 44 lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti ◄ . Avalike teenistujate eriskeemi sätete kohaselt täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilise ettevõtjana tegutsemise perioode või kõnesoleva liikmesriigi õigusaktide kohaselt selliste perioodidega samaväärseks peetavaid perioode võetakse vajaduse korral arvesse hüvitiste saamisõiguse tekkimisel, säilitamisel või ennistamisel vastavalt selle üldskeemi sätetele.

▼B



IV

JAOTIS

VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE HALDUSKOMISJON

Artikkel 80

Moodustamine ja töömeetod

1.  Komisjoni juurde luuakse võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon (edaspidi “halduskomisjon”), kuhu kuulub iga liikmesriigi valitsuse esindaja, keda vajadusel abistavad eksperdid. Komisjoni esindaja võtab halduskomisjoni istungitest osa nõuandva pädevusega.

2.  Tehnilistes küsimustes abistab halduskomisjoni Rahvusvaheline Tööbüroo sel eesmärgil Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahel sõlmitud kokkulepete kohaselt.

3.  Halduskomisjoni reeglid koostatakse tema liikmete vastastikusel kokkuleppel.

Otsused artikli 81 punktis a osutatud tõlgendusküsimuste kohta tehakse ühehäälselt. Need avaldatakse vajalikus ulatuses.

4.  Sekretariaaditeenused tagab halduskomisjonile komisjon.

Artikkel 81

Halduskomisjoni ülesanded

Halduskomisjonil on järgmised ülesanded:

a) tegelda kõigi käesolevast määrusest ja sellele järgnevatest määrustest või nende põhjal sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevate haldus- ja tõlgendusküsimustega, ilma et eelöeldu piiraks asjaomaste võimuorganite, asutuste ja isikute õigust kasutada liikmesriikide õigusaktides, käesolevas määruses või asutamislepingus ettenähtud menetlusi ja võimalust pöörduda kohtusse;

b) korraldada liikmesriikide pädevate võimuorganite, asutuste ja kohtute palvel kõigi käesoleva määrusega seotud dokumentide tõlkimine, eelkõige taotluste tõlkimine, mida on esitanud isikud, kellel võib olla õigus saada hüvitist käesoleva määruse sätete alusel;

c) tugevdada ja arendada liikmesriikidevahelist koostööd sotsiaalkindlustusküsimustes, eelkõige ühist huvi pakkuvate tervishoiu- ja sotsiaalmeetmete alal;

▼M1

d) tugevdada ja arendada liikmesriikidevahelist koostööd teabevahetuse korra nüüdisajastamise abil, eelkõige sellega, et teabe liikumist asutuste vahel kohandatakse telemaatilise teabevahetuse jaoks, võttes arvesse andmetöötlust igas liikmesriigis. Sellise nüüdisajastamise peaeesmärk on kiirendada hüvitiste andmist;

▼B

e) koondada tegurid, mida tuleks arvesse võtta raamatupidamisaruannete koostamisel, mis on seotud liikmesriikide asutuste poolt kantavate kuludega käesoleva määruse sätete alusel, ning kinnitada kõnealuste asutuste vahelised raamatupidamise aastaaruanded;

f) täita muid funktsioone, mis käesoleva määruse ja sellele järgnevate määruste sätete või nende põhjal sõlmitud lepingute või kokkulepete järgi kuuluvad tema pädevusse;

g) esitada komisjonile ettepanekuid järgnevate määruste väljatöötamise ning käesoleva määruse ja järgnevate määruste muutmise kohta.



V

JAOTIS

VÕÕRTÖÖTAJATE SOTSIAALKINDLUSTUSE KONSULTATIIVKOMITEE

Artikkel 82 (B)

Asutamine, moodustamine ja töömeetodid

1.  Käesolevaga asutatakse võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse konsultatiivkomitee (edaspidi “konsultatiivkomitee”), mis koosneb ►M10  162 ◄ liikmest, kusjuures sinna kuulub igast liikmesriigist:

a) kaks valitsuse esindajat, kellest vähemalt üks peab olema halduskomisjoni liige;

b) kaks ametiühingute esindajat;

c) kaks tööandjate organisatsioonide esindajat.

Iga eespool nimetatud kategooria kohta määratakse üks asendusliige igast liikmesriigist.

2.  Konsultatiivkomitee liikmed ja asendusliikmed määrab nõukogu, kes ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide esindajaid valides püüab saavutada eri asjaomaste sektorite võrdse esindatuse komitees.

Nõukogu avaldab liikmete ja asendusliikmete nimekirja Euroopa Ühenduste Teatajas.

3.  Liikmete ja asendusliikmete ametiaeg on kaks aastat. Neid võib ametisse tagasi määrata. Ametiaja möödudes jäävad liikmed ja asendusliikmed ametisse, kuni nad asendatakse või määratakse tagasi.

4.  Konsultatiivkomitee eesistujaks on komisjoni esindaja. Eesistuja ei osale hääletamisel.

5.  Konsultatiivkomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas. Konsultatiivkomitee kutsub kokku selle eesistuja kas omal algatusel või vähemalt kolmandiku liikmete kirjalikul taotlusel. Sellises taotluses peavad olema konkreetsed ettepanekud päevakorra kohta.

6.  Erandjuhul võib konsultatiivkomitee eesistuja ettepaneku põhjal otsustada võtta vastu nõuandeid isikutelt või organisatsioonide esindajatelt, kellel on sotsiaalkindlustusküsimustes ulatuslikud kogemused. Lisaks saab komitee samadel tingimustel kui halduskomisjon tehnilist abi Rahvusvaheliselt Tööbüroolt Euroopa Ühenduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

7.  Konsultatiivkomitee arvamused ja ettepanekud peavad olema motiveeritud. Arvamused antakse ja ettepanekud esitatakse antud häälte absoluutse enamusega.

Komitee võtab liikmete häälteenamusega vastu oma kodukorra, mille kinnitab nõukogu pärast komisjoni arvamuse saamist.

8.  Sekretariaaditeenused tagab konsultatiivkomiteele komisjon.

Artikkel 83

Konsultatiivkomitee ülesanded

Euroopa Ühenduste Komisjoni või halduskomisjoni taotlusel või oma algatusel on konsultatiivkomitee pädev:

a) uurima üldisi küsimusi või põhimõttelisi küsimusi ja probleeme, mis tulenevad asutamislepingu artikli 51 sätete raames vastuvõetud määruste rakendamisest;

b) andma arvamusi halduskomisjonile ja esitama ettepanekuid kõnealuste määruste muutmise kohta.



VI

JAOTIS

MUUD SÄTTED

Artikkel 84 (7)

Pädevate võimuorganite vaheline koostöö

1.  Liikmesriikide pädevad võimuorganid edastavad üksteisele kogu teabe, mis on seotud:

a) käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmetega;

b) nende õigusaktides tehtud muudatustega, mis võivad mõjutada käesoleva määruse rakendamist.

2.  Käesoleva määruse rakendamiseks osutavad liikmesriikide võimuorganid ja asutused häid teeneid ja toimivad nii, nagu rakendaksid nad oma riigi õigusakte. Kõnealuste võimuorganite ja asutuste antav haldusabi peab üldjuhul olema tasuta. Liikmesriikide pädevad võimuorganid võivad aga kokku leppida teatavate kulude tagasimaksmises.

3.  Liikmesriikide võimuorganid ja asutused võivad käesoleva määruse rakendamiseks suhelda üksteisega ja asjaomaste isikute või nende esindajatega vahetult.

4.  Liikmesriigi võimuorganid, asutused ja kohtud ei või keelduda neile esitatud taotluste või muude dokumentide vastuvõtmisest põhjusel, et need on koostatud teise liikmesriigi ametlikus keeles. Vajadusel võivad nad kohaldada artikli 81 punkti b sätteid.

5.  

a) Kui käesoleva määruse või artiklis 98 osutatud rakendusmääruse alusel edastavad liikmesriigi võimuorganid või asutused teise liikmesriigi võimuorganitele või asutustele isikuandmeid, kehtivad sellise edastamise suhtes andmeid edastava liikmesriigi õigusnormid andmekaitse kohta.

Iga järgneva edastamise, samuti kõnealuste andmete talletamise, muutmise ja kustutamise suhtes kehtivad andmeid saava liikmesriigi õigusnormid andmekaitse kohta.

b) Isikuandmete kasutamine muul kui sotsiaalkindlustuse eesmärgil sõltub asjaomase isiku nõusolekust või toimub vastavalt siseriiklikes õigusaktides ettenähtud muudele tagatistele.

▼M7

Artikkel 84a

Käesoleva määrusega hõlmatud asutuste ja isikute vahelised suhted

1.  Käesoleva määrusega hõlmatud asutused ja isikud on kohustatud vahetama vastastikku teavet ja tegema koostööd, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane rakendamine.

Vastavalt headele haldustavadele vastavad asutused mõistliku ajavahemiku jooksul kõigile järelepärimistele ning annavad asjaomastele isikutele teavet, mida viimased vajavad neile käesoleva määrusega antud õiguste teostamiseks.

Asjaomased isikud teavitavad pädeva riigi asutusi ja elukohariigi asutusi nii kiiresti kui võimalik mistahes muutustest nende isiklikus või perekondlikus olukorras, mis mõjutavad nende õigusi käesoleva määrusega sätestatud hüvitistele.

2.  Lõike 1 kolmandas lõigus viidatud teavitamiskohustuse mittetäitmine võib kaasa tuua võrdeliste meetmete rakendamise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Sellele vaatamata on need meetmed samaväärsed nendega, mida rakendatakse sarnastes situatsioonides siseriiklike õigusaktide alusel, ning ei muuda taotlejatele käesoleva määrusega antud õiguste teostamist võimatuks või ületamatult raskeks.

3.  Raskuste korral käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel, mis võivad kahjustada käesoleva määrusega hõlmatud isikute õigusi, võtab pädeva riigi asutus või asjassepuutuva isiku elukohariigi asutus kontakti asjaomas(t)e liikmesriigi (liikmesriikide) asutustega. Kui mõistliku ajavahemiku jooksul ei leita lahendust, võivad asjaomased ametivõimud paluda halduskomisjonil menetlusse astuda.

▼B

Artikkel 85

Maksudest vabastamine või maksude vähendamine. Õigsuse tõestamisest vabastamine

1.  Ühe liikmesriigi õigusaktides ettenähtud vabastamist maksudest, riigilõivust, notari- või registreerimistasust või nende vähendamist tõendite või dokumentide puhul, mille esitamist nõutakse selle riigi õigusaktide kohaldamisel, laiendatakse samasugustele dokumentidele, mille esitamist nõutakse teise liikmesriigi õigusaktide või käesoleva määruse kohaldamisel.

2.  Kõik teatised, dokumendid ja tõendid, mille esitamist nõutakse käesoleva määruse kohaldamisel, on vabastatud nende õigsuse tõestamisest diplomaatiliste või konsulaarasutuste poolt.

▼M1

3.  Kui asutus on saatnud elektroonilise sõnumi kooskõlas käesoleva määruse ja rakendusmääruse sätetega, ei või ükski teise liikmesriigi võimuorgan ega asutus seda tagasi lükata seetõttu, et sõnum on vastu võetud elektrooniliselt, kui vastuvõttev asutus on kinnitanud oma suutlikkust võtta vastu elektroonilisi sõnumeid. Eeldatakse, et selliste sõnumite taasesitamine ja salvestamine on algdokumendi või selles käsitletava teabe õige ja täpne taasesitamine, kui ei ole tõendeid vastupidise kohta.

Elektroonilist sõnumit peetakse kehtivaks, kui sõnumi salvestamiseks kasutatud arvutisüsteemis on olemas turvaabinõud selleks, et välistada salvestatud sõnumi muutmine, edasisaatmine või juurdepääs sellele. Salvestatud teavet peab olema võimalik alati loetaval kujul taasesitada. Kui elektrooniline sõnum saadetakse ühest sotsiaalkindlustusasutusest teise, võetakse kõik vajalikud turvameetmed vastavalt asjaomastele ühenduse sätetele.

▼B

Artikkel 86 (14)

Taotlused, avaldused või kaebused, mis on esitatud muu liikmesriigi kui pädeva riigi võimuorganile, asutusele või kohtule

1.  Iga taotlus, avaldus või kaebus, mis ühe liikmesriigi õigusaktide järgimiseks tuleks esitada selle riigi võimuorganile, asutusele või kohtule teatava tähtaja jooksul, loetakse õigeaegselt esitatuks, kui see on sama tähtaja jooksul esitatud teise liikmesriigi vastavale võimuorganile, asutusele või kohtule. Sellisel juhul saadab taotluse, avalduse või kaebuse saanud võimuorgan, asutus või kohus selle viivitamata edasi esimesena nimetatud riigi pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule kas otse või asjaomase liikmesriigi pädevate võimuorganite kaudu. Selliste taotluste, avalduste või kaebuste esitamise kuupäev teise riigi võimuorganile, asutusele või kohtule loetakse nende pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule esitamise kuupäevaks.

2.  Kui isik, kellel liikmesriigi õigusaktide alusel on selleks õigus, on esitanud sellele riigile taotluse perehüvitise saamiseks, seda ka juhul, kui nimetatud riik ei ole vastavalt prioriteediõigusele pädev, loetakse esmataotluse esitamise kuupäev pädevale võimuorganile, asutusele või kohtule taotluse esitamise kuupäevaks, tingimusel et liikmesriigis, mis on pädev vastavalt prioriteediõigusele, esitab selle riigi õigusaktide põhjal selleks õigust omav isik uue taotluse. Teine taotlus tuleb esitada aasta jooksul pärast seda, kui on teatatud esimese taotluse tagasilükkamisest, või pärast hüvitiste maksmise lõpetamist esimeses liikmesriigis.

Artikkel 87

Arstlik läbivaatus

1.  Ühe liikmesriigi õigusaktides ettenähtud arstlikku läbivaatust võib pädeva asutuse taotlusel teise liikmesriigi territooriumil teha hüvitist saama õigustatud isiku viibimis- või elukoha järgne asutus tingimustel, mis on kehtestatud artiklis 98 osutatud rakendusmääruses või nende puudumisel asjaomaste liikmesriikide pädevate võimuorganite vahel kokkulepitud tingimustel.

2.  Lõikes 1 sätestatud tingimustel tehtud arstlik läbivaatus loetakse toimunuks pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 88

Käesoleva määruse alusel makstavate rahasummade ülekandmine ühest liikmesriigist teise

Vajaduse korral tehakse käesoleva määruse põhjal sooritatavad rahaülekanded asjaomaste liikmesriikide vahel ülekande ajal kehtivate sellealaste kokkulepete kohaselt. Kui kahe liikmesriigi vahel ei kehti selliseid kokkuleppeid, määravad kõnealuste riikide pädevad võimuorganid või rahvusvaheliste maksete eest vastutavad võimuorganid vastastikusel kokkuleppel selliste ülekannete sooritamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 89

Erikord teatavate õigusaktide rakendamiseks

Teatavate liikmesriikide õigusaktide rakendamise erikord on sätestatud VI lisas.

Artikkel 90 (8)

Artikkel 91

Sellistelt tööandjatelt või ettevõtetelt võetavad sissemaksed, mis ei asu pädevas riigis

Tööandja ei ole kohustatud maksma suurendatud sissemakseid sel põhjusel, et tema peamine tegevuskoht või registrisse kantud asukoht või tema ettevõtte peamine tegevuskoht on muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil.

Artikkel 92

Sissemaksete kogumine

1.  Ühe liikmesriigi asutusele tasutavaid sissemakseid võib koguda teise liikmesriigi territooriumil vastavalt halduskorrale ja tagatistele ning privileegidele, mida kohaldatakse viimasena nimetatud riigi vastavale asutusele tasutavate sissemaksete kogumisel.

2.  Lõike 1 sätete rakendamise kord on vajalikul määral reguleeritud artiklis 98 osutatud rakendusmäärusega või liikmesriikidevaheliste kokkulepete abil. Selline rakenduskord võib hõlmata ka sissemaksete tagasisaamise korra.

Artikkel 93

Hüvitiste maksmise eest vastutavate asutuste õigused vastutust kandvate kolmandate isikute suhtes

1.  Kui isik saab hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahju eest, mille põhjustas teise riigi territooriumil aset leidnud juhtum, määratakse hüvitiste maksmise eest vastutava asutuse õigused kahju hüvitama kohustatud kolmanda isiku suhtes järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui hüvitiste maksmise eest vastutavale asutusele lähevad tema poolt kohaldatavate õigusaktide põhjal üle hüvitisesaaja õigused kolmanda isiku suhtes, tunnustavad sellist üleminekut kõik liikmesriigid;

b) kui kõnealusel asutusel on otsesed õigused kolmanda isiku suhtes, tunnustavad neid õigusi kõik liikmesriigid.

2.  Kui isik saab hüvitisi ühe liikmesriigi õigusaktide alusel kahju eest, mille põhjustas teise liikmesriigi territooriumil aset leidnud juhtum, kohaldatakse kõnealuse isiku või pädeva asutuse suhtes esimese liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis määravad kindlaks, millisel juhul on tööandjate või nende poolt töölevõetud isikute tsiviilvastutus välistatud.

Lõike 1 sätteid kohaldatakse ka hüvitise maksmise eest vastutava asutuse õiguste suhtes tööandja või tema poolt töölevõetud isiku vastu juhtudel, kui nende tsiviilvastutus ei ole välistatud.

3.  Kui vastavalt artikli 36 lõike 3 ja/või artikli 63 lõike 3 sätetele on kaks või enam liikmesriiki või nende pädevad võimuorganid sõlminud kokkuleppe loobuda tagasimaksmisest nende jurisdiktsiooni all olevate asutuste vahel, määratakse vastutust kandva kolmanda isiku suhtes tekkivad õigused järgmiste reeglite kohaselt:

a) kui viibimis- või elukohajärgse liikmesriigi asutus annab isikule hüvitist kahju eest, mis tulenes tema territooriumil aset leidnud juhtumist, kasutab see asutus vastavalt tema poolt kohaldatavatele õigusaktidele hageja kohale asumise õigust või vahetut hagemisõigust kõnealuse kahju hüvitamise eest vastutava kolmanda isiku vastu;

b) punkti a rakendamisel:

i) loetakse hüvitist saav isik viibimis- või elukohajärgse asutuse poolt kindlustatuks

ning

ii) see asutus loetakse deebitorasutuseks.

c) Lõigete 1 ja 2 sätted jäävad kohaldatavaks kõigi hüvitiste suhtes, mida ei hõlma käesolevas lõikes osutatud loobumiskokkulepe.



VII

JAOTIS

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 94 (7) (8) (11) (12)

Üleminekusätted töötajate kohta

1.  Käesoleva määruse alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. oktoobrit 1972 või enne määruse kohaldamise kuupäeva asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal.

2.  Kõiki kindlustusperioode või vajaduse korral töötamis- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, võetakse arvesse käesoleva määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramiseks.

3.  Käesoleva määruse alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, arvestades lõike 1 sätteid.

4.  Iga hüvitis, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäevast, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5.  Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. oktoobrit 1972 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse kohaldamise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklis 78 osutatud hüvitiste suhtes.

6.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. oktoobrist 1972 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse kohaldamise kuupäevast, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast, ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

7.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. oktoobrist 1972 või alates asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse kohaldamise kuupäevast, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, taotluse esitamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992.

8.  Sklerootilise pneumokonioosi puhul kohaldatakse artikli 57 lõikes 5 sätestatut kutsehaiguse tõttu antava rahalise hüvitise suhtes, mille kulusid ei saa asjaomaste asutuste vahelise kokkuleppe puudumise korral jagada nende asutuste vahel enne 1. oktoobrit 1972.

9.  Prantsusmaal töötavatele töötajatele või Prantsusmaa õigusaktide alusel töötushüvitist saavatele töötutele nende teises liikmesriigis elavate pereliikmete jaoks 15. novembril 1989 makstava peretoetuse maksmist jätkatakse nimetatud kuupäeval kehtiva määra, tähtaja ja korra järgi seni, kuni nende summa ületab hüvitiste summa, mida tuleks maksta alates 16. novembrist 1989, ja seni, kuni asjaomase isiku suhtes kehtivad Prantsusmaa õigusaktid. Arvesse ei võeta katkestusi, mis on lühemad kui üks kuu, ega töötus- või haigusperioode.

Käesoleva lõike rakendamise kord, eelkõige nimetatud hüvitiste kulude jagamise kord määratakse kindlaks asjaomaste liikmesriikide vahelise kokkuleppega pärast seda, kui halduskomisjon on esitanud arvamuse.

10.  Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne artikli 45 lõike 6 jõustumise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, arvestades artikli 45 lõike 6 sätteid.

Artikkel 95 (6) (12)

Üleminekusätted füüsilisest isikust ettevõtjate kohta

1.  Käesoleva määruse alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva.

2.  Kõiki kindlustus- või vajaduse korral töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, võetakse arvesse käesoleva määruse alusel omandatud õiguste kindlaksmääramiseks.

3.  Käesoleva määruse alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, arvestades lõike 1 sätteid.

4.  Iga hüvitis, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäevast, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5.  Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juulit 1982 või enne asjaomase liikmesriigi territooriumil või selle riigi territooriumi osal määruse rakendamise kuupäeva, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklis 78 osutatud hüvitiste suhtes.

6.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse rakendamise kuupäevast, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

7.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juulist 1982 või asjaomase liikmesriigi territooriumil määruse rakendamise kuupäevast, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, taotluse esitamise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Sama sätet kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel territooriumidel, mis said Saksamaa Liitvabariigi osaks 3. oktoobril 1990, tingimusel et lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992.

Artikkel 95a (11)

Üleminekusätted määruse (EMÜ) nr 1248/92 ( 3 ) kohaldamiseks

1.  Määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel ei omandata mingeid õigusi perioodi suhtes enne 1. juunit 1992.

2.  Kõiki kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. juunit 1992, võetakse arvesse hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel.

3.  Määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juunit 1992, arvestades lõike 1 sätteid.

4.  Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juunit 1992, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EMÜ) nr 1248/92 sätteid.

5.  Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992, jõustuvad määruse (EMÜ) nr 1248/92 alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

6.  Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

Artikkel 95b (14)

Üleminekusätted määruse (EMÜ) nr 1247/92 ( 4 )

1.  Määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel ei omandata mingeid õigusi perioodide eest enne 1. juunit 1992.

2.  Elamis- ja töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode, mis on täitunud liikmesriigi territooriumil enne 1. juunit 1992, võetakse arvesse hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramiseks määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel.

3.  Määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel omandatakse õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. juunit 1992, arvestades lõike 1 sätteid.

4.  Kõik mitteosamakselised erihüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. juunist 1992, tingimusel et varem kindlaksmääratud õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5.  Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 1. juunit 1992, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EMÜ) nr 1247/92 sätteid.

6.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. juunist 1992, jõustuvad määruse (EMÜ) nr 1247/92 alusel omandatavad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. juunist 1992, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või mis ei ole ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui on kohaldatavad mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamad sätted.

8.  Määruse (EMÜ) nr 1247/92 sätete kohaldamine ei või põhjustada enne 1. juunit 1992 liikmesriigi pädevate asutuste poolt määruse (EMÜ) nr 1408/71 III jaotise alusel nende määratud hüvitiste tühistamist, mille suhtes on kohaldatavad viimase määruse artikli 10 sätted.

9.  Määruse (EMÜ) nr 1247/92 artikli 1 kohaldamine ei või põhjustada sellise taotluse tagasilükkamist, mis on esitatud pensionilisana antava mitteosamakselise erihüvitise saamiseks ning mille esitas selle hüvitise saamise tingimustele vastav asjaomane isik enne 1. juunit 1992, seda ka juhul, kui asjaomane isik elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, tingimusel et taotlus hüvitise saamiseks on esitatud viie aasta jooksul alates 1. juunist 1992.

10.  Olenemata lõike 1 sätetest, kõik pensionilisana määratavad mitteosamakselised erihüvitised, mis on jäänud määramata seetõttu, et asjaomane isik elab muu liikmesriigi kui pädeva riigi territooriumil, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal 1. juunist 1992, esimesel juhul alates kuupäevast, mil hüvitis oleks tulnud määrata, ja teisel juhul hüvitise peatamise kuupäevast.

11.  Kui määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 4 lõikes 2a osutatud mitteosamakselisi erihüvitisi võib samal ajavahemikul ja samale isikule määrata nimetatud määruse artikli 10a kohaselt selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil kõnealune isik elab, ja nimetatud artikli lõigete 1—10 kohaselt teise liikmesriigi pädev asutus, võib asjaomane isik need hüvitised liita üksnes kuni suurima erihüvitise määrani, mida ta võiks taotleda ühe kõnealuse liikmesriigi õigusaktide alusel.

12.  Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni otsusega või vajadusel asjaomaste liikmesriikide või nende pädevate võimuorganite ühise kokkuleppega kehtestatakse üksikasjalikud reeglid lõike 11 kohaldamiseks, eelkõige selles lõikes osutatud hüvitiste suhtes vähendamis-, peatamis- või tühistamissätete kohaldamiseks, mida näevad ette ühe või mitme liikmesriigi õigusaktid, samuti diferentseeritud lisasummade jagamiseks.

▼M3

Artikkel 95c

Üleminekusätted määruse (EÜ) nr 1606/98 kohaldamiseks

1.  Määruse (EÜ) nr 1606/98 ( 5 ) alusel ei teki mingeid õigusi perioodide suhtes enne 25. oktoobrit 1998.

2.  Kõiki enne 25. oktoobrit 1998 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode ning vajaduse korral ka töötamis-, elamis- ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode võetakse arvesse hüvitise saamisõiguse kindlaksmääramiseks määruse (EÜ) nr 1606/98 sätete alusel.

3.  Vastavalt lõike 1 sätetele omandatakse õigus määruse (EÜ) nr 1606/98 alusel ka juhul, kui see on seotud kindlustusjuhtumiga, mis toimus enne 25. oktoobrit 1998.

4.  Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 25. oktoobrist 1998 tingimusel, et õiguste põhjal, mille alusel on varem hüvitisi määratud, ei ole tehtud ühekordset summeeritud väljamakset.

5.  Selle isiku õigused, kellele pension määrati enne 25. oktoobrit 1998, võib asjaomase isiku taotluse põhjal läbi vaadata, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1606/98 sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste artiklites 78 ja 79 osutatud hüvitiste suhtes niivõrd, kui see on kohaldatav artiklite 78 ja 79a puhul.

6.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 25. oktoobrist 1998, jõustuvad määrusest (EÜ) nr 1606/98 tulenevad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku suhtes ei või kohaldada ühegi liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis on seotud õiguste lõppemise või aegumisega.

7.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 25. oktoobrist 1998, jõustuvad lõppemata või aegumata õigused alates taotluse esitamise kuupäevast, kui mõne liikmesriigi õigusaktides ei ole soodsamaid sätteid.

▼M4

Artikkel 95d

Õpilaste suhtes kohaldatavad üleminekusätted

1.  Käesoleva määruse alusel ei teki õpilastel, nende pereliikmetel ega nende ülalpidamisel olnud isikutel mingeid õigusi perioodi suhtes, mis eelneb 1. maile 1999.

2.  Kõiki enne 1. maid 1999 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode ning vajaduse korral ka töötamis-, elamis- ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode võetakse arvesse käesoleva määruse sätete kohase hüvitise saamise õiguse kindlaksmääramisel.

3.  Vastavalt lõike 1 sätetele omandatakse käesoleva määruse kohane õigus ka juhul, kui see on seotud juhtumiga, mis toimus enne 1. maid 1999.

4.  Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mis on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal 1. mail 1999 tingimusel, et varasemate hüvitiste määramise aluseks olevate õiguste põhjal ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5.  Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. maist 1999, jõustuvad käesolevast määrusest tulenevad õpilaste, nende pereliikmete ja nende ülalpidamisel olnud isikute õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku suhtes ei või kohaldada ühegi liikmesriigi õigusaktide sätteid, mis on seotud õiguste lõppemise või aegumisega.

6.  Kui lõikes 4 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. maist 1999, jõustuvad lõppemata või aegumata õigused alates sellise taotluse esitamise kuupäevast, kui mõne liikmesriigi õigusaktidega ei ole ette nähtud soodsamaid sätteid.

▼M5

Artikkel 95e

Üleminekusätted määruse (EÜ) nr 1399/1999 ( 6 ) kohaldamiseks

1.  Määruse (EÜ) nr 1399/1999 sätteid kohaldatakse orbude õiguste suhtes siis, kui vanem, kellega seoses on orvul teatavad õigused, on surnud pärast 1. septembrit 1999.

2.  Kõiki kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud liikmesriigi õigusaktide alusel enne 1. septembrit 1999, võetakse arvesse määruse (EÜ) nr 1399/1999 kohaste õiguste kindlaksmääramiseks.

3.  Kui vanem, kellega seoses orvul on tekkinud õigused, on surnud enne 1. septembrit 1999, võib orvu õigused tema taotluse korral läbi vaadata vastavalt määrusele (EÜ) nr 1399/1999.

4.  Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. septembrist 1999, jõustuvad määrusest (EÜ) nr 1399/1999 tulenevad õigused alates sellest kuupäevast ning asjaomase isiku suhtes ei või kohaldada ühegi liikmesriigi sätteid õiguste lõppemise või aegumise kohta.

5.  Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. septembrist 1999, jõustuvad lõppemata või aegumata õigused alates sellise taotluse esitamise kuupäevast, kui mõne liikmesriigi õigusaktidega ei ole ette nähtud soodsamaid sätteid.

▼M8

Artikkel 95f

Üleminekusätted, mis on seotud II lisa I jao jaotistega “D. SAKSAMAA” ja “R. AUSTRIA”

1.  II lisa I jao jaotised “D. SAKSAMAA” ja “R. AUSTRIA”, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 647/2005, millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, ( 7 ) ei kehtesta ühtki õigust hüvitise saamiseks 1. jaanuarile 2005 eelnenud perioodi eest.

2.  Käesoleva määruse sätete kohaselt omandatavate õiguste kindlaksmääramiseks võetakse arvesse kõiki enne 1. jaanuari 2005 liikmesriigi õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodid ning kohasel juhul ka töötamis-, elamis- ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid.

3.  Vastavalt lõike 1 sätetele omandatakse käesoleva määruse kohane õigus ka juhul, kui see on seotud kindlustusjuhtumiga, mis toimus enne 1. jaanuari 2005.

4.  Kõik hüvitised, mis on jäänud määramata või mille maksmine on peatatud asjaomase isiku kodakondsuse või elukoha tõttu, määratakse või ennistatakse asjaomase isiku taotluse põhjal alates 1. jaanuarist 2005 tingimusel, et varasemate hüvitiste määramise aluseks olevate õiguste alusel ei ole tehtud ühekordset väljamakset.

5.  Isikute, kellele pension määrati enne 1. jaanuari 2005, õigused võib asjaomaste isikute taotlusel läbi vaadata, võttes arvesse käesoleva määruse sätteid. Seda sätet kohaldatakse ka teiste hüvitiste suhtes vastavalt artiklile 78.

6.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse kahe aasta jooksul alates 1. jaanuarist 2005, jõustuvad käesoleva määruse alusel omandatavad õigused alates nimetatud kuupäevast ning asjaomase isiku vastu ei või tugineda ühegi liikmesriigi õigusaktide sätetele, mis on seotud õiguste lõppemise või piiramisega.

7.  Kui lõikes 4 või 5 osutatud taotlus esitatakse pärast kahe aasta möödumist alates 1. jaanuarist 2005, jõustuvad õigused, mis ei ole lõppenud või ajaliselt piiratud, alates taotluse esitamise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse mõne liikmesriigi õigusaktide soodsamaid sätteid.

Artikkel 95 g

Austria hooldustoetuse (Pflegegeld) kohta IIa lisasse tehtud kande kehtetuks tunnistamise üleminekusätted

Kui Austria föderaalseaduse (Bundespflegegeldgesetz) kohaste hooldustoetuste taotlused esitati käesoleva määruse artikli 10a lõike 3 alusel hiljemalt 8. märtsil 2001, kohaldatakse nimetatud sätet aja jooksul, mil hooldustoetuse saaja elab jätkuvalt Austrias pärast 8. märtsi 2001.

▼B

Artikkel 96

Kokkulepped, mis on seotud tagasimaksetega asutuste vahel

Enne 1. juulit 1982 artikli 36 lõike 3, artikli 63 lõike 3 ja artikli 70 lõike 3 alusel sõlmitud kokkuleppeid kohaldatakse ka isikute puhul, kellele laiendati käesoleva määruse kohaldamist nimetatud kuupäeval, välja arvatud juhul, kui üks kõnealuste kokkulepete osaliseks olevatest liikmesriikidest on selle vastu.

Kõnealust vastuseisu võetakse arvesse, kui sellise liikmesriigi pädev võimuorgan teatab sellest kirjalikult enne 1. oktoobrit 1983 teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele võimuorganitele. Halduskomisjonile saadetakse nimetatud teatise koopia.

Artikkel 97

Teatamine vastavalt teatavatele sätetele

1.  Artikli 1 punktis j, artiklis 5 ja artikli 8 lõikes 2 osutatud teatised adresseeritakse nõukogu eesistujale. Neis osutatakse kõnealuste seaduste ja kindlustusskeemide jõustumiskuupäevale või artikli 1 punktis j osutatud juhul kuupäevale, millest alates kohaldatakse käesolevat määrust liikmesriikide deklaratsioonides märgitud kindlustusskeemide suhtes.

2.  Vastavalt lõikele 1 saadud teatised avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 98

Rakendusmäärus

Käesoleva määruse rakendamise kord kehtestatakse hilisema määrusega.




I LISA (A) (B) (8) (9) (13) (14) (15)

ISIKUD, KELLE SUHTES KOHALDATAKSE KÄESOLEVAT MÄÄRUST

I.   Töötajad ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad (määruse artikli 1 punkti a alapunktid ii ja iii)

A.   BELGIA

Ei kohaldata.

▼M10

B.   BULGAARIA

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes teeb tööd ilma sotsiaalkindlustusseaduse artikli 4 lõike 3 punktides 5 ja 6 määratletud töölepinguta.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

D.   TAANI

▼B

1. Määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötajaga võrdsustatakse iga isik, kelle suhtes töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise tõttu kehtivad:

a) perioodi eest enne 1. septembrit 1977 õigusaktid tööõnnetuste ja kutsehaiguste kohta;

b) perioodi eest, mis algab 1. septembril 1977 või hiljem, õigusaktid töötajate pensionilisa kohta (arbejdsmarkedets tillaegspension, ATP).

2. Määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kellel vastavalt õigusaktidele päevarahade kohta haiguse või raseduse ja sünnituse korral on õigus saada sellist päevaraha mingi muu sissetuleku kui palga alusel.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼B

Kui vastavalt käesoleva määruse III jaotise 7. peatükile perehüvitisi andev pädev asutus on Saksamaa asutus, siis käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses:

a) “töötaja” on töötuse vastu kohustuslikult kindlustatu või iga isik, kes sellise kindlustuse tõttu saab ravikindlustuse alusel rahalisi hüvitisi või nendega võrreldavaid hüvitisi ►M5  või alaline avalik teenistuja, kes saab avaliku teenistujana palka, mis on vähemalt sama suur kui palk, mille puhul töötajal on kohustuslik töötuskindlustus ◄ ;

b) “füüsilisest isikust ettevõtja” on iga füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik, kes on kohustatud:

 ühinema vanaduskindlustusega või tasuma vastavaid sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustusskeemi raames

 või

 ühinema kindlustusskeemiga kohustusliku pensionikindlustuse raames.

▼M10

F.   EESTI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis iii määratletud töötajaga võrdsustatakse OGA-skeemi alusel kindlustatud ja üksnes töötajana töötav isik või isik, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid ning kes seejärel on või on olnud töötaja määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses.

2. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötajaga võrdsustatakse riikliku peretoetuse määramisel käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktides i ja iii nimetatud töötajad.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼B

Kui vastavalt käesoleva määruse III jaotise 7. peatükile perehüvitisi andev pädev asutus on Prantsusmaa asutus, siis:

1. käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötajaga võrdsustatakse iga isik, kes on sotsiaalkindlustusskeemi alusel kohustuslikult kindlustatud vastavalt sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklile L 311-2 ja kes vastab sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklis L 313-1 ettenähtud töö või tasustamisega seotud miinimumtingimustele, et saada rahalist hüvitist haigus-, rasedus- ja sünnitus- ning invaliidsuskindlustuse alusel, või isik, kes saab nimetatud rahalisi hüvitisi;

2. käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev isik, kes on kohustatud võtma kindlustuse ja tasuma sissemakseid vanadushüvitisteks vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustusskeemile.

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis iii määratletud töötajaga võrdsustatakse OGA-skeemi alusel kindlustatud ja üksnes töötajana töötav isik või isik, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid ning kes seejärel on või on olnud töötaja määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses.

2. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötajaga võrdsustatakse riikliku peretoetuse määramisel käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktides i ja iii nimetatud töötajad.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼B

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötajaga võrdsustatakse iga isik, kes on ►M2  1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseaduse jaotiste 9, 21 ja 49 ◄ alusel kohustuslikult või vabatahtlikult kindlustatud.

2. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on ►M2  1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseaduse jaotiste 17 ja 21 ◄ alusel kohustuslikult või vabatahtlikult kindlustatud.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Isikuid, kes on 1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse (318. ptk) tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjad või vabakutselised, peetakse füüsilisest isikust ettevõtjaks määruse artikli 1 punkti a alapunkti ii tähenduses.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼B

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes tegutseb või teeb tööd ilma töölepinguta.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

V.   RUMEENIA

Ei kohaldata.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

Y.   SOOME

▼B

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on vastavalt kas töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja tööpensioniskeemi reguleerivates õigusaktides määratletud tähenduses.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼M11

Isikud, kellel on tasustatav tegevus ning kes teevad ise sotsiaalkindlustusmaksete seaduse (2000:980) peatüki 3 lõike 3 kohaselt oma sissetulekule vastavaid sissemakseid, loetakse füüsilisest isikust ettevõtjateks.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kes on vastavalt kas “töötav palgasaaja” või “vabakutseline palgasaaja” Suurbritannia või Põhja-Iiri õiguses määratletud tähenduses. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunktis ii määratletud tähenduses töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga võrdsustatakse iga isik, kelle eest tuleb Gibraltari õiguse kohaselt tasuda sissemakseid kas vastavalt kui “töötaja” või kui “füüsilisest isikust ettevõtja” eest.

II.   Pereliikmed (määruse artikli 1 punkti f teine lause)

A.   BELGIA

Ei kohaldata.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ei kohaldata.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Määruse III jaotise 1. peatüki kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab väljend “pereliige” abikaasat ja/või ülalpeetavat last, nagu need on määratletud riikliku sotsiaalabi seaduses nr 117/1995 Sb.

▼M10

D.   TAANI

▼B

Määruse artikli 22 lõike 1 punkti a ja artikli 31 kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel haiguse või raseduse ja sünnituse korral tähendab “pereliige”:

1. töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või määruse tingimuste kohaselt muu õigustatud isiku abikaasat, kui ta ei ole määruse tingimuste kohaselt ise õigustatud isik, või

2. alla 18aastast last, kes on määruse tingimuste kohaselt õigustatud isiku hooldusel.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

F.   EESTI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼M1

Peretoetuste või perehüvitiste saamise õiguse määratlemisel tähendab mõiste “pereliige” kõiki sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklis L 512–3 nimetatud isikuid.

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼B

Määruse kohaldamisel haiguse või raseduse ja sünnituse korral mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab “pereliige” iga isikut, keda loetakse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ülalpeetavaks 1947.–1970. aasta tervishoiuseaduste kohaselt.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Määruse III jaotise 1. peatüki kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab väljend “pereliige” abikaasat ja alla 18aastast last.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Määruse III jaotise 1. peatüki kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab väljend “pereliige” abikaasat ja alla 18aastast last.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼M11

Käesoleva määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki sätete kohaste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab “pereliige” abikaasat, registreeritud partnerit või alla 18aastast last.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

V.   RUMEENIA

Määruse III jaotise 1. peatüki kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab väljend “pereliige” abikaasat, ülalpeetavat vanemat, alla 18-aastast last (või alla 26-aastast ülalpeetavat last).

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼M9

Et määrata kindlaks mitterahaliste hüvitiste saamise õigus vastavalt määruse III jaotise 1. peatükile, tähendab”pereliige“abikaasat ja/või ülalpeetavat last, nagu on määratletud lapsetoetusseaduses.

▼M10

Y.   SOOME

▼B

Määruse III jaotise 1. peatüki sätete kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab “pereliige” abikaasat või last ravikindlustusseaduses määratletud tähenduses.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼B

Määruse III jaotise 1. peatüki sätete kohaste mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab “pereliige” abikaasat või alla 18aastast last.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Mitterahaliste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab “pereliige”:

1. Suurbritannia ja Põhja-Iiri seaduste kohaselt:

1) abikaasat, tingimusel et:

a) kõnealune isik, olenemata sellest, kas ta on töötaja, füüsilisest isikust ettevõtja või määruse alusel õigustatud muu isik:

i) elab koos abikaasaga või

ii) peab abikaasat ülal

ning

b) abikaasa ei saa:

i) sissetulekut töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana või määruse alusel õigustatud muu isikuna ega

ii) sotsiaalkindlustushüvitist või pensioni tulenevalt abikaasa enda kindlustusest;

2) last kasvatavat isikut, tingimusel et:

a) töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja või määruse alusel õigustatud muu isik:

i) elab nimetatud isikuga koos ja on abielulistes suhetes või

ii) peab teda ülal

ning

b) kõnealune isik ei saa:

i) sissetulekut töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana või määruse alusel õigustatud muu isikuna ega

ii) sotsiaalkindlustushüvitist või pensioni tulenevalt enda kindlustusest;

3) last, kelle eest kõnealusele isikule, töötajale

2. Gibraltari seaduste kohaselt isikut, kes on ülalpeetav Group Practice Scheme Ordinance'is (1973) määratletud tähenduses.




II LISA (A) (B) (8) (10) (15)

(Määruse artikli 1 punktid j ja u)

I.   Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti j viimase lõigu alusel välja arvatud eriskeemid füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks

A.   BELGIA

Ei kohaldata.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ei kohaldata.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

D.   TAANI

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼M8

Ei kohaldata.

▼M10

F.   EESTI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

G.   HISPAANIA

▼M1

1. Füüsilisest isikust ettevõtjad, keda nimetatakse sotsiaalkindlustuse üldseaduse konsolideeritud teksti (20. juuni 1994. aasta kuninglik dekreetseadus nr 1/1994) artikli 10 lõike 2 punktis c ja 20. augusti 1970. aasta dekreedis nr 2530/1970 (artiklis 3), mis reguleerib selliste füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi, kes liituvad kutseühinguga ja otsustavad saada nimetatud ühingu loodud vastastikuse kindlustusseltsi liikmeks, selle asemel et ühineda füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkindlustuse eriskeemiga.

▼B

2. Hoolekandesüsteem ja/või sotsiaalabi või heategevus, mida juhtivad asutused ei ole reguleeritud sotsiaalkindlustuse üldseadusega või 6. detsembri 1941. aasta seadusega.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼M9

1. Füüsilisest isikust käsitöö-ettevõtjate, tööstus- või kaubandustöötajate või vabakutseliste töötajate täiendavad hüvitisskeemid, vabakutseliste füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavad vanaduskindlustuse skeemid, füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavad kindlustusskeemid, mis hõlmavad invaliidsust ja surma, ning lepinguliste tegevarstide ja muude meditsiinitöötajate täiendavad vanadushüvitise skeemid, nagu on vastavalt viidatud sotsiaalkindlustusseaduse artiklites L.615-20, L.644-1, L.644-2, L.645-1 ja L.723-14.

2. Põllumajanduses töötavate füüsilisest isikust ettevõtjate täiendavad haigus- ja sünnituskindlustuse skeemid vastavalt maaelukoodeksi artiklile L.727-1.

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

1. Erapraksisega arstide pensioniskeemid, mis on loodud 1967. aasta meditsiiniseaduse (ühingud, distsipliin ja pensionifond) (seadus 16/67; muudetud redaktsioonis) alusel antud 1999. aasta meditsiinimäärusega (pensionid ja toetused) (P.I. 295/99).

2. Advokaatide pensioniskeemid, mis on loodud advokaadiseaduse (pensionid ja toetused) (2. ptk; muudetud redaktsioonis) alusel antud 1966. aasta advokaadimäärusega (P.I. 642/66; muudetud redaktsioonis).

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼M8

Ei kohaldata.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

V.   RUMEENIA

Ei kohaldata.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼A1

Ei kohaldata.

▼M10

Y.   SOOME

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼B

Ei kohaldata.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Ei kohaldata.

II.   Määruse reguleerimisalast artikli 1 punkti u alapunkti i alusel välja arvatud spetsiaalsed sünni- või lapsendamistoetused

A.   BELGIA

a) Sünnitoetus;

b) lapsendamistoetus.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus (laste eest makstavate peretoetuste seadus).

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Sünnitoetus.

▼M10

D.   TAANI

▼B

Ei ole.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼B

Ei ole.

▼M10

F.   EESTI

▼M9

a) sünnitoetus

b) lapsendamistoetus.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

Ei ole.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼M8

Sünnitoetused (ühekordne rahaline toetus kolmanda ja iga järgneva lapse sünni korral ja ühekordne rahaline toetus mitmike sünni korral).

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼M8

Sünni- või lapsendamistoetus (väikelapse toetus).

▼B

Ei ole.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼B

Ei ole.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Ei ole.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Ei ole.

▼M10

M.   LÄTI

▼M9

a) sünnitoetus

b) lapsendamistoetus.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Sünnitoetus.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

a) Sünnituseelne toetus;

b) sünnitoetus.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Sünnitoetus.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei ole.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼B

Ei ole.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼M2

Ei ole

▼M10

T.   POOLA

▼M9

Täiendav sünnitoetus (28. novembri 2003. aasta seadus perehüvitiste kohta).

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Ei ole.

▼M10

V.   RUMEENIA

Sünnitoetus.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Sünnitoetus.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼A1

Sünnitoetus.

▼M10

Y.   SOOME

▼M8

Rasedus- ja sünnituspakett, ühekordne rasedus- ja sünnitustoetus ning rasedus- ja sünnitustoetuse seadusega sätestatud ühekordne hüvitis rahvusvahelise lapsendamisega seotud kulude katteks.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼B

Ei ole.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Ei ole.

III.   Mitteosamakselised erihüvitised artikli 4 lõikes 2b määratletud tähenduses, mis ei kuulu määruse reguleerimisalasse

A.   BELGIA

Ei ole.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ei ole.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Ei ole.

▼M10

D.   TAANI

▼B

Ei ole.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼B

a) Hüvitised, mida määratakse liidumaade seaduste kohaselt invaliididele, eelkõige pimedatele.

▼M8 —————

▼M10

F.   EESTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

Ei ole.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼B

Ei ole.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼B

Ei ole.

▼A1

▼B

Ei ole.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼B

Ei ole.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Ei ole.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Ei ole.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei ole.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

Ei ole.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei ole.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei ole.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼B

Ei ole.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼M11

Ei ole.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Ei ole.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Ei ole.

▼M10

V.   RUMEENIA

Ei ole.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

Y.   SOOME

▼B

Ei ole.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼B

Ei ole.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Ei ole.

▼M8




IIa LISA

RAHALISED MITTEOSAMAKSELISED ERIHÜVITISED

Artikkel 10a

A.   BELGIA

a) asendussissetuleku toetus (27. veebruari 1987. aasta seadus);

b) eakatele tagatud sissetulek (22. märtsi 2001. aasta seadus).

▼M10

B.   BULGAARIA

Vanaduspension (sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 89).

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼M8

Sotsiaaltoetus (riikliku sotsiaaltoetuse seadus nr 117/1995 Sb.).

▼M10

D.   TAANI

▼M8

Pensionäride eluasemekulud (individuaalse eluasemetoetuse seadus, konsolideeritud 29. märtsi 1995. aasta seadusega nr 204).

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼M9

Hüvitised elamiskulude katmiseks tööotsijaid puudutavate üldsätete alusel, välja arvatud juhul, kui seoses kõnealuste hüvitistega on täidetud abikõlblikkuse kriteeriumid ajutise lisasumma saamiseks pärast töötushüvitise saamist (sotsiaalkindlustusseadustiku II osa artikli 24 lõige 1).

▼M10

F.   EESTI

▼M8

a) puudega täiskasvanu toetus (27. jaanuari 1999. aasta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus);

b) töötu riiklik abiraha (1. oktoobril 2000 jõustunud töötu sotsiaalse kaitse seadus).

▼M10

G.   KREEKA

▼M8

Erihüvitised eakatele (seadus 1296/82).

▼M10

H.   HISPAANIA

▼M8

a) miinimumsissetuleku tagatis (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/82);

b) rahalised hüvitised eakatele ja invaliididele (24. juuli 1981. aasta kuninglik dekreet nr 2620/81);

c) mitteosamakselised invaliidsus- ja vanaduspensionid, mis on ette nähtud 20. juuni 1994. aasta kuningliku dekreet-seadusega nr 1/1994 heakskiidetud sotsiaalkindlustuse üldseaduse konsolideeritud teksti artikli 38 lõikega 1;

d) liikuvuse parandamise ja transpordikulude hüvitamise toetused (7. aprilli 1982. aasta seadus nr 13/1982).

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼M8

a) eriinvaliidsusfondi ja eakate solidaarsusfondi lisatoetused (30. juuni 1956. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseaduse VIII osas);

b) puudega täiskasvanu toetus (30. juuni 1975. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseaduse VIII osas);

c) eritoetus (10. juuli 1952. aasta seadus, kodifitseeritud sotsiaalkindlustusseadustiku VIII osas).

▼M10

J.   IIRIMAA

▼M8

a) töötusabi (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 2. peatükk);

b) (mitteosamakseline) vanaduspension (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 4. peatükk);

c) (mitteosamakseline) lesepension (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 6. peatükk, mida on muudetud 1997. aasta sotsiaalhoolekandeseaduse V osaga);

d) puudetoetus (1996. aasta sotsiaalhoolekandeseadus, IV osa);

e) liikuvustoetus (1970. aasta tervishoiuseadus, jaotis 61);

f) pimedate pension (1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadus, III osa, 5. peatükk).

▼M10

K.   ITAALIA

▼M8

a) varatute isikute sotsiaalpensionid (30. aprilli 1969. aasta seadus nr 153);

b) töövõimetute või invaliidistunud tsiviilisikute pensionid ja toetused (30. märtsi 1974. aasta seadus nr 118, 11. veebruari 1980. aasta seadus nr 18 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

c) kurtide ja tummade pensionid ja toetused (26. mai 1970. aasta seadus nr 381 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

d) pimedate tsiviilisikute pensionid ja toetused (27. mai 1970. aasta seadus nr 382 ja 23. novembri 1988. aasta seadus nr 508);

e) miinimumpensione täiendavad hüvitised (4. aprilli 1952. aasta seadus nr 218, 11. novembri 1983. aasta seadus nr 638 ja 29. detsembri 1990. aasta seadus nr 407);

f) puudetoetusi täiendavad hüvitised (12. juuni 1984. aasta seadus nr 222);

g) sotsiaaltoetus (8. augusti 1995. aasta seadus nr 335);

h) täiendav sotsiaaltoetus (29. detsembri 1988 seaduse nr 544 artikli 1 lõigud 1 ja 12 ning hilisemad muudatused).

▼M10

L.   KÜPROS

▼M8

a) sotsiaalpension (1995. aasta sotsiaalpensioniseadus (seadus 25(I)/95), muudetud redaktsioonis);

b) toetus raske liikumispuude korral (ministrite nõukogu 16. oktoobri 1992. aasta otsus nr 38 210, 1. augusti 1994. aasta otsus nr 41 370, 11. juuni 1997. aasta otsus nr 46 183 ja 16. mai 2001. aasta otsus nr 53 675);

c) eritoetus pimedatele (1996. aasta eritoetuste seadus (seadus 77(I)/96) muudetud redaktsioonis).

▼M10

M.   LÄTI

▼M9

a) riiklik sotsiaalkindlustushüvitis (1. jaanuari 2003. aasta seadus riiklike sotsiaalhüvitiste kohta);

b) piiratud liikumisvõimalustega puudega isikute transpordikulude hüvitamise toetus (1. jaanuari 2003. aasta seadus riiklike sotsiaalhüvitiste kohta).

▼M10

N.   LEEDU

▼M11

a) Sotsiaalabipension (2005. aasta seadus riigi sotsiaaltoetuste kohta, artikkel 5).

b) Eritoetus (2005. aasta seadus riigi sotsiaaltoetuste kohta, artikkel 15).

c) Transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artikkel 7).

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼M8

Sissetulek raskete puuetega inimestele (12. septembri 2003. aasta seaduse artikli 1 lõige 2), v.a isikutele, kes on tunnistatud puuetega töötajateks ja töötavad avatud tööturul või erikeskkonnas.

▼M10

P.   UNGARI

▼M8

a) invaliidsustoetus (invaliidsustoetust käsitlev ministrite nõukogu määrus nr 83/1987 (XII 27));

b) mitteosamakseline vanadustoetus (sotsiaalhaldust ja sotsiaalhüvitisi käsitlev 1993. aasta III seadus);

c) transporditoetus (raskete füüsiliste puuetega inimeste transporditoetusi käsitlev valitsuse määrus nr 164/1995 (XII 27)).

▼M10

Q.   MALTA

▼M8

a) täiendav toetus (1987. aasta sotsiaalkindlustusseaduse artikkel 73 (318. ptk));

b) vanaduspension (1987. aasta sotsiaalkindlustusseadus (ptk. 318)).

▼M10

R.   MADALMAAD

▼M8

a) noorte puuetega inimeste töövõimetushüvitised (Wajong, 24. aprill 1997);

b) 6. novembri 1986. aasta täiendavate hüvitiste seadus (TW).

▼M10

S.   AUSTRIA

▼M8

Lisakompensatsioon (9. septembri 1955. aasta riiklik seadus üldise sotsiaalkindlustuse kohta — ASVG, 11. oktoobri 1978. aasta riiklik seadus tööstuses ja kaubanduses töötavate isikute sotsiaalkindlustuse kohta — GSVG ja 11. oktoobri 1978. aasta riiklik seadus talupidajate sotsiaalkindlustuse kohta — BSVG).

▼M10

T.   POOLA

▼M9

Sotsiaalpension (27. juuni 2003. aasta sotsiaalpensioni seadus).

▼M10

U.   PORTUGAL

▼M8

a) mitteosamakseline riiklik vanadus- ja invaliidsuspension (13. oktoobri 1980. aasta dekreet-seadus nr 464/80);

b) mitteosamakseline lesepension (11. novembri 1981. aasta dekreet nr 52/81).

▼M10

V.   RUMEENIA

Puuetega inimeste igakuine toetus (puuetega inimeste spetsiaalset kaitset ja tööhõivet käsitlev erakorraline määrus nr 102/1999, heakskiidetud seadusega nr 519/2002).

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼M8

a) riiklik pension (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus);

b) pensionäride toimetulekutoetus (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus);

c) ülalpidamistoetus (23. detsembri 1999. aasta pensioni- ja invaliidsuskindlustuse seadus).

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼M11

a) Ainsaks sissetulekuallikaks olevate pensionide korrigeerimine, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2004.

b) Enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension.

▼M10

Y.   SOOME

▼M8

a) puudetoetus (puudetoetuse seadus 124/88);

b) lapsehooldustoetus (lapsehooldustoetuse seadus 444/69);

c) eluasemetoetus pensionäridele (pensionäride eluasemetoetuse seadus, 591/78);

d) tööturutoetus (töötushüvitiste seadus, 1290/2002);

e) eritoetus sisserändajatele (sisserändajate eritoetuse seadus, 1192/2002).

▼M10

Z.   ROOTSI

▼M8

a) pensioni saavate isikute eluasemekulutuste katmise täiendavad toetused (seadus 2001: 761);

b) rahaline toetus eakatele (seadus 2001: 853);

c) puude- ja hooldustoetus puudega lastele (seadus 1998: 703).

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼M8

a) riiklik pension (riikliku pensioni seadus 2002);

b) sissetulekust sõltuvad toetused tööotsijatele (28. juuni 1995. aasta tööotsijate seadus, I jagu artiklid (2) (d) (ii) ja 3, 18. oktoobri 1995. aasta Põhja-Iiri tööotsijate määrus, artiklid 3 (2)(d)(ii) ja 5);

c) toimetulekutoetus (25. juuli 1986. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotised 20 — 22 ja 23 ning 5. novembri 1986. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusmäärus, artiklid 21 — 24);

d) puuetega inimeste ülalpidamistoetus (27. juuni 1991. aasta seadus puuetega inimeste ülalpidamistoetuse ja osalise ülalpidamistoetuse kohta, jaotis 1 ja 24. juuli 1991. aasta Põhja-Iiri määrus puuetega inimeste ülalpidamistoetuse ja osalise ülalpidamistoetuse kohta, artikkel 3);

e) hooldustoetus (20. märtsi 1975. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 35 ja 20. märtsi 1975. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 35);

f) hooldajatoetus (20. märtsi 1975. aasta sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 37 ja 20. märtsi 1975. aasta Põhja-Iiri sotsiaalkindlustusseadus, jaotis 37).

▼B




III LISA (A) (B) (6) (7) (12) (14) (15)

SOTSIAALKINDLUSTUSKONVENTSIOONIDE SÄTTED, MIDA KOHALDATAKSE, OLENEMATA MÄÄRUSE ARTIKLIST 6. SOTSIAALKINDLUSTUSKONVENTSIOONIDE SÄTTED, MIDA EI KOHALDATA KÕIGILE ISIKUTELE, KELLE SUHTES ON KOHALDATAV KÄESOLEV MÄÄRUS

(Määruse artikli 7 lõike 2 punkt c ja artikli 3 lõige 3)

Üldkommentaar

1. Niivõrd kuivõrd käesoleva lisa sätetes on viidatud teiste lepingute sätetele, asendatakse need viited viidetega käesoleva määruse vastavatele sätetele, juhul kui asjaomaste konventsioonide sätted ise puuduvad käesolevas lisas.

2. Lõpetamisklausel sotsiaalkindlustuskonventsioonides, mille mõned sätted on esitatud käesolevas lisas, jääb nende sätete suhtes kehtima.

▼M8

3. Võttes arvesse käesoleva määruse artikli 6 sätteid, tuleb märkida, et kahepoolsete konventsioonide sätted, mis ei kuulu käesoleva määruse reguleerimisalasse ja mis jäävad liikmesriikide vahel kehtima, sealhulgas kolmandas riigis täitunud kindlustusperioodide liitmist ette nägevad sätted, ei ole käesolevas lisas loetletud.

▼B

A.   Sotsiaalkindlustuskonventsioonide sätted, mida kohaldatakse, olenemata määruse artiklist 6. (Määruse artikli 7 lõike 2 punkt c)

▼M9 —————

▼A1

►M9  1 ◄ .   BELGIA - SAKSAMAA

▼M8

7. detsembri 1957. aasta üldkonventsiooni kõnealuse kuupäevaga lõpp-protokolli artiklid 3 ja 4, nagu see on esitatud 10. novembri 1960. aasta lisaprotokollis (arvesse võttes mõnedel piirialadel enne ja pärast Teist maailmasõda ning selle ajal täitunud kindlustusperioode).

▼M8 —————

▼M10

2.   BULGAARIA — SAKSAMAA

a) 17. detsembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 10.

3.   BULGAARIA — AUSTRIA

14. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 38 lõige 3.

4.   BULGAARIA — SLOVEENIA

18. detsembri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 2.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼A1

►M10  5 ◄ .   TŠEHHI VABARIIK - SAKSAMAA

▼M9

27. juuli 2001. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 39 lõike 1 punktid b ja c;

27. juuli 2001. aasta sotsiaalkindlustuslepingu lõpp-protokolli punkt 14.

▼M9 —————

▼M10

6.   TŠEHHI VABARIIK - KÜPROS

▼M9

19. jaanuari 1999. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 32 lõige 4.

▼M9 —————

▼M10

7.   TŠEHHI VABARIIK - LUKSEMBURG

▼M9

17.novembri 2000. aasta lepingu artikli 52 punkt 8.

▼M9 —————

▼M10

8.   TŠEHHI VABARIIK - AUSTRIA

▼A1

20. juuli 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 3.

▼M9 —————

▼M10

9.   TŠEHHI VABARIIK - SLOVAKKIA

▼M9

29. oktoobri 1992. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artiklid 12, 20 ja 33.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

10.   TAANI — SOOME

▼M8

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10, mis käsitleb lisareisikulude katmist haigestumise korral mõnes teises Põhjamaa riigis viibimise ajal, põhjustades algsest kallima tagasisõidu elukohariiki.

▼M10

11.   TAANI - ROOTSI

▼M8

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10, mis käsitleb lisareisikulude katmist haigestumise korral mõnes teises Põhjamaa riigis viibimise ajal, põhjustades algsest kallima tagasisõidu elukohariiki.

▼M8 —————

▼M10

12.   SAKSAMAA - KREEKA

▼M8 —————

▼M8

31. mai 1961. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 8 lõige 1, lõike 2 punkt b ja lõige 3, artiklid 9 — 11 ning nimetatud artikleid käsitlevad I ja IV peatükk, koos märkusega 14. juuni 1980. aasta protokollis (töötushüvitiste kindlustusperioodide arvesse võtmine ühest riigist teise elama asumise korral).

▼M10

13.   SAKSAMAA - HISPAANIA

▼M8

4. detsembri 1973. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 2 (diplomaatiliste ja konsulaarasutuste esindatus).

▼M10

14.   SAKSAMAA - PRANTSUSMAA

▼M8 —————

▼M8

a) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga samal päeval sõlmitud täiendav leping nr 4, nagu see on esitatud 18. juuni 1955. aasta täiendavas lepingus nr 2 (arvesse võttes ajavahemikul 1. juuli 1940 kuni 30. juuni 1950 täitunud kindlustusperioode);

b) nimetatud täiendava lepingu nr 2 I jaotis (arvesse võttes enne 8. maid 1945 täitunud kindlustusperioode);

c) 10. juuli 1950. aasta üldkonventsiooniga samal päeval sõlmitud üldprotokolli punktid 6, 7 ja 8 (halduskorraldused);

d) 20. detsembri 1963. aasta lepingu II, III ja IV jaotis (sotsiaalkindlustus Saarimaal).

▼M8 —————

▼M10

15.   SAKSAMAA — LUKSEMBURG

▼M8

11. juuli 1959. aasta lepingu artiklid 4, 5, 6 ja 7 (arvesse võttes ajavahemikul september 1940 kuni juuni 1946 täitunud kindlustusperioode).

▼M10

16.   SAKSAMAA - UNGARI

▼A1

a) 2. mai 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõige 3 ja artikli 40 lõike 1 punkt b.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 16.

▼M10

17.   SAKSAMAA — MADALMAAD

▼B

a) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooni artikli 3 lõige 2.

b) 29. märtsi 1951. aasta konventsiooniga liituva 21. detsembri 1956. aasta lisakokkuleppe nr 4 artiklid 2 ja 3 (õiguste kindlaksmääramine, mida said Madalmaade töötajad Saksamaa sotsiaalkindlustusskeemide alusel ajavahemikus 13. mai 1940—1. september 1945).

▼M10

18.   SAKSAMAA - AUSTRIA

▼M8 —————

▼M8

19. juuli 1978. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 1 lõige 5 ja artikkel 8 ning nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli artikkel 10 (töötu abiraha määramine piiriala töötajatele eelmise töökohariigi poolt) kohaldatakse jätkuvalt isikute suhtes, kes on 1. jaanuaril 2005 või enne seda töötanud piiriala töötajana ja jäänud töötuks enne 1. jaanuari 2011

▼M10

19.   SAKSAMAA - POOLA

▼A1

a) Vanadus- ja töövigastuseraldisi käsitlev 9. oktoobri 1975. aasta konventsiooni tingimustel ja ulatuses, mis on määratletud 8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 27 lõigetes 2-4.

b) 8. detsembri 1990. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 11 lõige 3, artikli 19 lõige 4, artikli 27 lõige 5 ja artikli 28 lõige 2.

▼M10

20.   SAKSAMAA — RUMEENIA

a) 8. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 28 lõike 1 punkt b.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 13.

▼M8 —————

▼A1

►M10  21 ◄ .   SAKSAMAA - SLOVEENIA

a) 24. septembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 42.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 15.

▼M10

22.   SAKSAMAA - SLOVAKKIA

▼M9

12. septembri 2002.aasta lepingu artikli 29 lõike 1 punktid 2 ja 3; 12. septembri 2002. aasta lepingu lõpp-protokolli punkt 9.

▼M10

23.   SAKSAMAA - ÜHENDKUNINGRIIK

▼M8

a) 20. aprilli 1960. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 7 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivatele tsiviilisikutele kohaldatavad õigusaktid);

b) 20. aprilli 1960. aasta töötuskindlustuskonventsiooni artikli 5 lõiked 5 ja 6 (sõjaväes teenivatele tsiviilisikutele kohaldatavad õigusaktid).

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

24.   HISPAANIA — PORTUGAL

▼M8

11. juuni 1969. aasta üldkonventsiooni artikkel 22 (töötushüvitiste eksportimine).

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M10

25.   IIRIMAA - ÜHENDKUNINGRIIK

▼M8

14. septembri 1971. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikkel 8 (teatud puudetoetuste ülekandmise ja arvestamise kohta).

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M11 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

26.   ITAALIA - SLOVEENIA

▼A1

a) Vastastikuste sotsiaalkindlustusalaste kohustuste reguleerimise leping rahulepingu XIV lisa punkti 7 põhjal (sõlmitud 5. veebruaril 1959 nootide vahetamise teel).

b) Endist Trieste vabaterritooriumi B-tsooni käsitleva 7. juuli 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 3.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M10

27.   LUKSEMBURG - SLOVAKKIA

▼M9

23.mai 2002. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 50 lõige 5.

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M10

28.   UNGARI - AUSTRIA

▼A1

31. märtsi 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 23 lõige 2 ja artikli 36 lõige 3.

▼M9 —————

▼M10

29.   UNGARI - SLOVEENIA

▼A1

7. oktoobri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 31.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

30.   MADALMAAD — PORTUGAL

▼M8

19. juuli 1979. aasta konventsiooni artikkel 31 (töötushüvitiste eksportimine).

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

31.   AUSTRIA - POOLA

▼A1

7. septembri 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 33 lõige 3.

▼M8 —————

▼M10

32.   AUSTRIA - SLOVEENIA

▼A1

10. märtsi 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 37.

▼M10

33.   AUSTRIA - SLOVAKKIA

▼M9

21. detsembri 2001. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 34 lõige 3.

▼M8 —————

▼M9 —————

▼A1

►M9  30 ◄ .   PORTUGAL - ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

a) 15. novembri 1978. aasta ravi käsitleva protokolli artikli 2 lõige 1.

b) 15. novembri 1978. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 26 vastavalt 28. septembri 1987. aasta kirjavahetuses tehtud muudatustele, kui kõne all on Portugali töötajad ja ajavahemik 22. oktoobrist 1987 üleminekuperioodi lõpuni, mis on ette nähtud Hispaania ja Portugali ühinemistingimusi käsitleva akti artikli 220 lõikes 1.

▼M10

35.   SOOME — ROOTSI

▼M8

15. juuni 1992. aasta Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 10, mis käsitleb lisareisikulude katmist haigestumise korral mõnes teises Põhjamaa riigis viibimise ajal, põhjustades algsest kallima tagasisõidu elukohariiki.

▼M8 —————

▼B

B.   Konventsioonide sätted, mida ei kohaldata kõigile isikutele, kelle suhtes on kohaldatav käesolev määrus (Määruse artikli 3 lõige 3)

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M10

1.   BULGAARIA — AUSTRIA

14. aprilli 2005. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 38 lõige 3.

▼A1

►M10  2 ◄ .   TŠEHHI VABARIIK - KÜPROS

▼M9

19. jaanuari 1999. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 32 lõige 4.

▼M9 —————

▼M10

3.   TŠEHHI VABARIIK - AUSTRIA

▼A1

20. juuli 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 32 lõige 3.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

4.   SAKSAMAA - UNGARI

▼A1

2. mai 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni lõpp-protokolli punkt 16.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

5.   SAKSAMAA - SLOVEENIA

▼A1

a) 24. septembri 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 42.

b) Nimetatud konventsiooni lõpp-protokolli punkt 15.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

6.   ITAALIA - SLOVEENIA

▼A1

a) Vastastikuste sotsiaalkindlustusalaste kohustuste reguleerimise leping rahulepingu XIV lisa punkti 7 põhjal (sõlmitud 5. veebruaril 1959 nootide vahetamise teel).

b) Endise Trieste vabaterritooriumi B-tsooni käsitleva 7. juuli 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 45 lõige 3.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M10

7.   UNGARI - AUSTRIA

▼A1

31. märtsi 1999. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 36 lõige 3.

▼M9 —————

▼M10

8.   UNGARI - SLOVEENIA

▼A1

7. oktoobri 1957. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 31.

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M10

9.   AUSTRIA - POOLA

▼A1

7. septembri 1998. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikli 33 lõige 3.

▼M8 —————

▼M10

10.   AUSTRIA - SLOVEENIA

▼A1

10. märtsi 1997. aasta sotsiaalkindlustuskonventsiooni artikkel 37.

▼M10

11.   AUSTRIA - SLOVAKKIA

▼M9

21. detsembri 2001. aasta sotsiaalkindlustuslepingu artikli 34 lõige 3.

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼M9 —————

▼M8 —————

▼B




IV LISA (B) (11) (13) (15)

(Määruse artikli 37 lõige 2, artikli 38 lõige 3, artikli 45 lõige 3, artikli 46 lõike 1 punkt b ja artikli 46b lõige 2)

A.   Määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud õigusaktid, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi pikkusest.

A.   BELGIA

a) Õigusaktid, mis reguleerivad üldisi invaliidsusskeeme, eraldi kaevurite invaliidsusskeeme ja kaubalaevastiku meremeeste eriskeeme.

b) Õigusaktid, mis reguleerivad füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustust töövõimetuse korral.

c) Õigusaktid, mis reguleerivad invaliidsust välissotsiaalkindlustusskeemi alusel ja varem Belgia Kongos ja Ruanda-Urundis töötanute invaliidsusskeemi.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ei ole.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼M9

Täieliku töövõimetuse pension isikutele, kelle täielik töövõimetus tekkis enne 18aastaseks saamist ja kes ei olnud nõutavaks perioodiks kindlustatud (pensionikindlustusseaduse nr 155/1995 42. jagu.).

▼M10

D.   TAANI

▼B

Ei ole.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼B

Ei ole.

▼M10

F.   EESTI

▼A1

a) Enne 1. aprilli 2000 riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud ja riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel säilitatud invaliidsuspensionid.

b) Rahvapensionid, mis on määratud püsiva töövõimetuse alusel vastavalt riikliku pensionkindlustuse seadusele.

c) Invaliidsuspensionid, mis on määratud vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele, politseiteenistuse seadusele, prokuratuuriseadusele, kohtuniku staatuse seadusele, seadusele Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta ning Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele.

▼M10

G.   KREEKA

▼A1

Õigusaktid, mis käsitlevad põllumajanduslikku kindlustusskeemi.

▼M10

G.   HISPAANIA

▼M3

Õigusaktid invaliidsuskindlustuse kohta üldskeemi ja eriskeemide alusel, välja arvatud avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemid.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼B

1.  Töötajad

Kõik invaliidsuskindlustust reguleerivad õigusaktid, välja arvatud õigusaktid, mis reguleerivad kaevurite sotsiaalkindlustusskeemi invaliidsuskindlustust.

2.  Füüsilisest isikust ettevõtjad

Õigusaktid põllumajanduses hõivatud füüsilisest isikust ettevõtjate invaliidsuskindlustuse kohta.

Õigusaktid, mis käsitlevad põllumajanduslikku kindlustusskeemi.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼M2

1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseaduse II osa 15. peatükk.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Ei ole.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Ei ole.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

jaanuari 1996. aasta riiklike pensionide seaduse artikli 16 lõike 1 punkt 2.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei ole.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

Ei ole.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei ole.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei ole.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼B

a) 18. veebruari 1966. aasta seadus töövõimetuskindlustuse kohta (muudetud kujul).

▼M2

b) 24. aprilli 1997. aasta füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetuskindlustuse seadus (WAZ) muudetud kujul.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼B

Ei ole.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Ei ole.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Ei ole.

▼M10

V.   RUMEENIA

Ei ole.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼M11

Sellise isiku invaliidsuspension, kes invaliidistus, kui ta oli ülalpeetav laps, ning kelle puhul on alati loetud nõutav kindlustusperiood täitunuks (sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003, muudetud, artikli 70 lõike 2, artikli 72 lõike 3 ning artikli 73 lõigete 3 ja 4 alusel).

▼M10

Y.   SOOME

▼B

Riiklikud pensionid isikutele, kes on invaliidid sünnist saadik või lapseeast (riiklike pensionide seadus (547/93)).

▼M10

Z.   ROOTSI

▼M9

Õigusaktid sissetulekuga seotud pikaajaliste invaliidsushüvitiste kohta (seadus 1962: 381 kindlustuse kohta, muudetud kujul, peatükk 8).

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

a)  Suurbritannia

1975. aasta sotsiaalkindlustusseaduse jaotised 15 ja 36.

1975. aasta sotsiaalkindlustuspensioniseaduse jaotised 14, 15 ja 16.

b)  Põhja-Iiri

1975. aasta (Põhja-Iiri) sotsiaalkindlustusseaduse jaotised 15 ja 36.

1975. aasta (Põhja-Iiri) sotsiaalkindlustuspensionimääruse artiklid 16, 17 ja 18.

B.   Füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid määruse nr 1408/71 artikli 38 lõikes 3 ja artikli 45 lõikes 3 määratletud tähenduses

A.   BELGIA

Ei ole.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ei ole.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Ei ole.

▼M10

D.   TAANI

▼B

Ei ole.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼M8

Talupidajate vanaduskindlustus (Alterssicherung der Landwirte).

▼M10

F.   EESTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

Ei ole.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼M11

Skeem, mille järgi alandatakse meresõiduga tegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate pensioniiga vastavalt kuninga 30. detsembri 2004. aasta dekreedile nr 2390/2004.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼B

Ei ole.

▼A1

▼B

Ei ole.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼B

Ei ole.

▼M10

K.   ITAALIA

▼M8

Pensionikindlustusskeemid järgmiste ametialade esindajatele (Assicurazione pensioni per):

 arstid (medici)

 farmatseudid (farmacisti)

 veterinaararstid (veterinari)

 meditsiiniõed, meditsiiniala abitöötajad ja lasteõed (infermieri, assistenti sanitari, vigilatrici infanzia)

 psühholoogid (psicologi)

 insenerid ja arhitektid (ingegneri ed architetti)

 maamõõtjad (geometri)

 õigusnõustajad (avvocati)

 majandusteadlased (dottori commercialisti)

 raamatupidajad ja majanduseksperdid (ragionieri e periti commerciali)

 värbamiskonsultandid (consulenti del lavoro)

 notarid (notai)

 tollimaaklerid (spedizionieri doganali)

 bioloogid (biologi)

 põllumajandustehnikud ja -teadlased (agrotecnici e periti agrari)

 müügiesindajad ja -agendid (agenti e rappresentanti di commercio)

 ajakirjanikud (giornalisti)

 tööstusspetsialistid (periti industriali)

 aktuaarid, keemikud, agronoomid, metsnikud, geoloogid (attuari, chimici, dottori agronomi, dottori forestali, geologi).

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Ei ole.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei ole.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

Ei ole.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei ole.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei ole.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼B

Ei ole.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼M8

Vabakutseliste ühingute pensioniasutuste pensioniskeemid (Kammern der Freien Berufe).

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Ei ole.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Ei ole.

▼M10

V.   RUMEENIA

Ei ole.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

Y.   SOOME

▼B

Ei ole.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼B

Ei ole.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Ei ole.

C.   Määruse artikli 46 lõike 1 punktis b osutatud asjaolud, mille puhul võib loobuda hüvitiste arvutamisest vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2

A.   BELGIA

Ei ole.

▼M10

B.   BULGAARIA

Kõik pensioni saamise taotlused kindlustusperioodideks ja vanaduspensionid, üldhaiguse korral makstavad invaliidsuspensionid ning ülalnimetatud pensionitest tulenevad toitjakaotuspensionid.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼M9

Invaliidsuspension (osaline ja täielik) ja toitjakaotuspension (“lesed” ja “orvud”) juhul, kui need pensionid ei tulene vanaduspensionist, mida surnud isikul oleks olnud õigus saada oma surma ajal.

▼M10

D.   TAANI

▼B

Kõik pensionitaotlused, millele osutatakse sotsiaalpensionide seaduses, välja arvatud IV lisa D osas nimetatud pensionid.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼B

Ei ole.

▼M10

F.   EESTI

▼B

Ei ole.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

Ei ole.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼B

Ei ole.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼M6

Kõik töötajate täiendavate pensioniskeemide kohased pensionisoodustuste või toitjakaotussoodustuste taotlused, v.a tsiviillennunduses töötava õhusõiduki meeskonna vanadus- või toitjakaotuspensionide taotlused vastavalt täiendavale pensioniskeemile.

▼B

Ei ole.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼M2

Kõik väljateenitud pensionide, (osamakseliste) vanaduspensionide ja (osamakseliste) lesepensionide taotlused.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Invaliidsus-, töö- ja toitjakaotuspensionid töötajate ja järgmiste füüsilisest isikust ettevõtjate kategooriate jaoks: vahetult põllumajanduses tegutsevad põllumehed, rentnikud, talupidajad, käsitöölised ja äritegevusega tegelevad isikud.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Kõik vanadus-, invaliidsus- või lesepensioni taotlused.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei ole.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

Ei ole.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Vanadus- ja invaliiduspensioni saamise taotlused, kui taotlejal on täitunud Ungaris vähemalt 20 kindlustusaastat. Toitjakaotushüvitise saamise taotlused, kui surnud isik omandas õiguse täispensionile vaid Ungari seaduste alusel.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei ole.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼B

Kõik vanaduspensioni saamise taotlused 31. mai 1956. aasta seaduse alusel, millega reguleeritakse üldist vanaduskindlustust (muudetud kujul).

▼M10

S.   AUSTRIA

▼B

Ei ole.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Kõik vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensioni taotlused.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼B

Invaliidsus-, vanadus- ja lesepensioni saamise taotlused.

▼M10

V.   RUMEENIA

Ei ole.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼M11

Toitjakaotuspension (lese- või orvupension), mille suurus on arvutatud surnule varem makstud vanaduspensioni, eelvanaduspensioni või invaliidsuspensioni alusel.

▼M10

Y.   SOOME

▼B

Ei ole.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼M11

Sissetulekul põhinevad vanaduspensionid (seadus 1998:674) ja tagatispensionid vanaduspensioni kujul (seadus 1998:702).

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

Kõik taotlused vanadus- ja lesepensioni saamiseks, mis on kindlaks määratud määruse III jaotise 3. peatüki alusel, välja arvatud need, mille suhtes:

a) 6. aprillil 1975 või hiljem alanud tulumaksuaasta jooksul:

i) on asjaomasel isikul täitunud nõutav kindlustus-, töötamis- või elamisperiood nii Ühendkuningriigi kui ka mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi seaduste alusel ning

ii) üht (või enamat) alapunktis i osutatud maksuaastatest ei loetud kvalifitseerivaks aastaks Ühendkuningriigi seadustes määratletud tähenduses;

b) määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võetaks arvesse Ühendkuningriigis kehtivate seaduste alusel enne 5. juulit 1948 täitunud kindlustusperioode, kohaldades mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioode.

▼A1

D.   Määruse artikli 46b lõikes 2 osutatud hüvitised ja kokkulepped

1. Määruse artikli 46b lõike 2 punktis a osutatud hüvitised, mille suurus ei sõltu täitunud kindlustus- või elamisperioodi pikkusest.

a) Invaliidsushüvitised, mis on ette nähtud käesoleva lisa A osas nimetatud õigusaktidega.

b) Täielik Taani riiklik vanaduspension, mille saamise õiguse on pärast 10aastast elamisperioodi omandanud isikud, kellele on määratud pension hiljemalt 1. oktoobril 1989.

c) Eesti rahvapension, mis on määratud vastavalt riikliku pensionikindlustuse seadusele, vanaduspensionid, mis on määratud vastavalt Riigikontrolli seadusele, politseiteenistuse seadusele ja prokuratuuriseadusele ning vanadus- ja toitjakaotuspensionid, mis on määratud vastavalt õiguskantsleri seadusele, kaitseväeteenistuse seadusele, kohtuniku staatuse seadusele, seadusele Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta ning Vabariigi Presidendi ametihüve seadusele.

d) Hispaania toitjakaotushüvitised ja -pensionid, mida määratakse üld- ja eriskeemide alusel.

e) Lesetoetus lesekindlustuse raames Prantsusmaa üldise sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate süsteemi alusel.

f) Lese invaliidsuspension Prantsusmaa üldise sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate süsteemi alusel, juhul kui seda arvutatakse surnud abikaasa invaliidsuspensioni alusel, mida makstakse vastavalt artikli 46 lõike 1 punkti a alapunktile i.

g) Hollandi toitjakaotuspension ülalpeetavate üldkindlustust käsitleva 21. detsembri 1995. aasta seaduse alusel.

h) Soome rahvapensionid, mis on kindlaks määratud vastavalt 8. juuni 1956. aasta rahvapensioniseadusele ja mida määratakse rahvapensioniseaduse üleminekureeglite alusel (547/93), ning orvupensioni lisasumma vastavalt 17. jaanuari 1969. aasta toitjakaotuspensioni seadusele.

▼M11

i) Rootsi tagatispension ja tagatud kompensatsioon, millega on asendatud kuni 1. jaanuarini 1993 kehtinud riigipensioniseaduse alusel makstud Rootsi täisriigipensionid, samuti nimetatud kuupäevast kohaldatud õigusaktide üleminekueeskirjade alusel määratud täisriigipension, ning sissetulekuga seotud haiguskompensatsioon ja tegevuskompensatsioon Rootsis.

▼A1

2. Määruse artikli 46b lõike 2 punktis b osutatud hüvitised, mille suurus on kindlaks määratud riski realiseerumiskuupäeva ja hilisema kuupäeva vahel täitunuks loetud arvestusliku perioodi alusel.

a) Taani ennetähtaegsed vanaduspensionid, mille suurus on kindlaks määratud enne 1. oktoobrit 1984 kehtinud õigusaktide kohaselt.

b) Saksamaa invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid, mille puhul võetakse arvesse lisaperioodi, ja Saksamaa vanaduspensionid, mille puhul võetakse arvesse juba omandatud lisaperioodi.

c) Itaalia pensionid täieliku töövõimetuse puhul (inabilità).

d) Läti invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid, mille puhul võetakse arvesse arvestuslikku kindlustusperioodi.

e) Leedu sotsiaalkindlustuse invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid.

f) Luksemburgi invaliidsus- ja toitjakaotuspensionid.

▼M9

g) Slovakkia invaliidsuspension ja sellest tulenev toitjakaotuspension.

▼A1

h) Soome tööpensionid, mille puhul vastavalt siseriiklikele õigusaktidele võetakse arvesse tulevasi perioode.

▼M11

i) Rootsi haiguskompensatsioon ja tegevuskompensatsioon tagatiskompensatsiooni kujul (seadus 1962:381, muudetud seadusega 2001:489), tunnustatud kindlustusperioodide alusel arvutatud toitjakaotuspension (seadus 2000:461 ja seadus 2000:462) ning Rootsi vanaduspension eelnevate arvestusperioodide alusel arvutatud tagatispensioni kujul (seadus 1998:702).

▼A1

3. Määruse artikli 46b lõike 2 punkti b alapunktis i osutatud kokkulepped, mille eesmärk on vältida ühe ja sama arvestusliku perioodi arvessevõtmist kaks või enam korda:

▼M11

a) Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon, 18. august 2003.

▼A1

b) 28. aprillil 1997 Saksamaa Liitvabariigi ja Soome vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusleping.

▼M11

c) 10. novembri 2000. aasta sotsiaalkindlustuskokkulepe Soome Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel.

▼B




V LISA (15)

VASTAVUS LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE VAHEL, MIS KÄSITLEVAD INVALIIDSUSGRUPIGA SEOTUD TINGIMUSI

(Määruse artikli 40 lõige 4)



BELGIA

Liikmesriik

Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad

Belgia asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv

Üldkava

Kaevurite kava

Meremeeste kava

Ossom

Üldinvaliidsus

Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

PRANTSUSMAA

1.  Üldkava

 

— III grupp (pidev hooldus)

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— II grupp

 

— I grupp

2.  Põllumajanduslik kava:

 

— Täielik üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— Kahekolmandikuline üldinvaliidsus

 

— Pidev hooldus

3.  Kaevurite kava:

 

— Osaline üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— Pidev hooldus

 

—Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

4.  Meremeeste kava:

 

— Üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— Pidev hooldus

 

— Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

ITAALIA

1.  Üldkava

 

— Invaliidsus: töölised

right accolade Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— Invaliidsus: bürootöötajad

2.  Meremeeste kava:

 

— Meresõidukõlbmatus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

LUKSEMBURG

Töötajate invaliidsus: töölised

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

Invaliidsus: bürootöötajad



PRANTSUSMAA

Liikmesriik

Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad

Prantsusmaa asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv

Üldkava

Põllumajanduslik kava

Kaevurite kava

Meremeeste kava

I grupp

II grupp

III grupp

Pidev hooldus

2/3 invaliidsus

Täielik invaliidsus

Pidev hooldus

2/3 üldinvaliidsus

Pidev hooldus

Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud invaliidsus

2/3 üldinvaliidsus

Tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud invaliidsus

Pidev hooldus

BELGIA

1. Üldkava

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

2.  Kaevurite kava:

 

— Osaline üldinvaliidsus

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

—Kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus (2)

 
 
 
 

3. Meremeeste kava

Vastavus (1)

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus (1)

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus (1)

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

ITAALIA

1.  Üldkava

 

— Invaliidsus: töölised

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

—Invaliidsus: bürootöötajad

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

2.  Meremeeste kava:

 

—MeresõidukõlbmatusVastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

LUKSEMBURG

Invaliidsus: töölised

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

Invaliidsus: bürootöötajad

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

(1)   Niivõrd kui Belgia asutuste tunnustatud invaliidsus on üldinvaliidsus.

(2)   Üksnes juhul, kui Belgia asutus on tunnustanud, et töötaja on kõlbmatu tööks maa all või maa peal.



ITAALIA

Liikmesriik

Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad

Itaalia asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv

Üldkava

Meremehed

Meresõidukõlbmatus

Töölised

Bürootöötajad

BELGIA

1. Üldkava

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

2.  Kaevurite kava:

 

— osaline üldinvaliidsus

Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

3. Meremeeste kava

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

PRANTSUSMAA

1.  Üldkava

 

— III grupp (pidev hooldus)

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— II grupp

 

— I grupp

2.  Põllumajanduslik kava:

 

— täielik üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— kahekolmandikuline üldinvaliidsus

 

— pidev hooldus

3.  Kaevurite kava:

 

— osaline üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

Vastavus puudub

 

— pidev hooldus

 

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

4.  Meremeeste kava:

 

— üldinvaliidsus

right accolade Vastavus puudub

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

— pidev hooldus

 

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

 
 
 



LUKSEMBURG

Liikmesriik

Invaliidsusgruppi tunnustada otsustanud liikmesriikide asutuste rakendatavad kavad

Luksemburgi asutuste rakendatavad kavad, mille puhul on kõnealune otsus vastavuse korral siduv

Invaliidsus: töölised

Invaliidsus: bürootöötajad

BELGIA

1. Üldkava

Vastavus

Vastavus

2.  Kaevurite kava:

 

— osaline üldinvaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

 

3. Meremeeste kava

Vastavus (1)

Vastavus (1)

PRANTSUSMAA

1.  Üldkava

 

— III grupp (pidev hooldus)

right accolade Vastavus

Vastavus

 

— II grupp

 

— I grupp

2.  Põllumajanduslik kava:

 

— täielik üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

 

— kahekolmandikuline üldinvaliidsus

 

— pidev hooldus

3.  Kaevurite kava:

 

— osaline üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

 

— pidev hooldus

 

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

4.  Meremeeste kava:

 

— üldinvaliidsus

right accolade Vastavus

Vastavus

 

— pidev hooldus

 

— kutsehaigusest või tööõnnetusest tingitud invaliidsus

Vastavus puudub

Vastavus puudub

(1)   Niivõrd kui Belgia asutuste tunnustatud invaliidsus on üldinvaliidsus.




VI LISA (A) (B) (2) (7) (8) (9) (11) (12) (13) (14) (15)

TEATAVATE LIIKMESRIIKIDE ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMISE ERIKORD

(Määruse artikkel 89)

A.   BELGIA

1. Isikud, kellel on füüsilisest isikust ettevõtjatele kohaldatava Belgia kohustusliku ravi- ja invaliidsuskindlustusskeemi alusel õigus saada mitterahalisi ravikindlustushüvitisi, on määruse III jaotise 1. peatüki, sealhulgas artikli 35 lõike 1 sätete alusel õigustatud isikud järgmistel tingimustel:

a) ajutise elamise korral muu liikmesriigi kui Belgia territooriumil on asjaomastel isikutel õigus:

i) saada haiglaravi suhtes mitterahalisi hüvitisi, mis on ette nähtud ajutise elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel;

ii) muude Belgia kindlustusskeemi alusel antavate mitterahaliste hüvitiste hüvitamisele vastava Belgia asutuse poolt ajutise elukohariigi õigusaktide alusel ettenähtava määra ulatuses.

b) Juhul kui nad elavad alaliselt muu liikmesriigi kui Belgia territooriumil, on asjaomastel isikutel õigus saada alalise elukoha liikmesriigi õigusaktide alusel ettenähtud mitterahalisi hüvitisi, tingimusel et nad tasuvad vastavale Belgia asutusele vajaliku täiendava sissemakse, mis on ette nähtud Belgia eeskirjadega.

2. Määruse III jaotise 7. ja 8. peatüki kohaldamisel pädeva Belgia asutuse poolt loetakse laps üles kasvatatuks selles liikmesriigis, mille territooriumil ta elab.

3. Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel loetakse enne 1. jaanuari 1945 Belgia õigusaktide alusel täitunud vanaduskindlustusperioodid ühtlasi ka kindlustusperioodideks, mis on täitunud üldist invaliidsuskindlustusskeemi ja meremeeste kindlustusskeemi reguleerivate Belgia õigusaktide alusel.

4. Artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Belgia õigusaktides määratletud tähenduses.

5. Artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võrdsustatakse füüsilisest isikust ettevõtjate vanaduskindlustusperioodid, mis on täitunud Belgia õigusaktide alusel enne füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetust käsitlevate õigusaktide jõustumist nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega.

6. Selleks et tuvastada, kas on täidetud Belgia õigusaktide nõuded töötushüvitise saamiseks, võetakse arvesse üksnes tasulise töö tegemise päevi; nimetatud päevadega võrdsustatud päevi kõnealustes õigusaktides määratletud tähenduses võetakse arvesse üksnes siis, kui neile eelnesid tasulise töö tegemise päevad.

7. Määruse artikli 72 ja artikli 79 lõike 1 punkti a alusel võetakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud töötamis- ja/või kindlustusperioode arvesse, kui hüvitise saamine Belgia õigusaktide alusel on seatud sõltuvusse tingimusest, et kindlaksmääratud varasema perioodi suhtes oleksid täidetud perehüvitise saamise tingimused töötajate kindlustusskeemi raames.

8. Määruse (EMÜ) 1408/71 artikli 14a lõigete 2, 3 ja 4, artikli 14c punkti a ja artikli 14d kohaldamisel arvutatakse äritegevusest saadud tulu kontrollaastal, mille alusel määratakse kindlaks sissemaksed, mis tuleb tasuda tulenevalt sotsiaalkokkulepetest füüsilisest isikust ettevõtjate kohta, kasutades tulu saamise aasta keskmist aastamäära.

Ümberarvestuskurss on aasta keskmine ümberarvestuskurss, mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas vastavalt määruse (EMÜ) nr 574/72 artikli 107 lõikele 5.

9. Määruse artikli 46 lõikes 2 nimetatud invaliidsuspensioni teoreetilise suuruse arvutamisel lähtub pädev Belgia asutus tulust, mis asjaomane isik on saanud oma viimasest töisest tegevusest.

10. Kõik töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes ei ole enam kindlustatud Belgias ravi- ja invaliidsuskindlustuse õigusaktide alusel (millega sätestatakse, et õigus saada hüvitist sõltub sellest, kas asjaomane isik on riski realiseerumise hetkel kindlustatud), loetakse määruse III jaotise 3. peatüki rakendamisel riski realiseerumise hetkel kindlustatud olevaks juhul, kui asjaomane isik on kindlustatud samade riskide vastu teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

11. Juhul kui asjaomasel isikul on õigus saada Belgia invaliidsushüvitist määruse artikli 45 alusel, makstakse talle hüvitist vastavalt määruse artikli 46 lõikes 2 sätestatud reeglitele:

a) vastavalt 9. augusti 1963. aasta seaduse sätetele kohustusliku ravi- ja invaliidsuskindlustusskeemi loomise ja organiseerimise kohta, juhul kui töövõimetuse tekkimise hetkel oli see isik kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel samade riskide vastu kui töötaja käesoleva määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses;

b) vastavalt 20. juuli 1971. aasta kuningliku dekreedi sätetele, millega luuakse kindlustusskeem füüsilisest isikust ettevõtjate kindlustamiseks töövõimetuse vastu, juhul kui töövõimetuse tekkimise hetkel oli see isik füüsilisest isikust ettevõtja käesoleva määruse artikli 1 punktis a määratletud tähenduses.

▼M3

12. Kahjustav sündmus, millele on osutatud 9. märtsi 1953. aasta seaduse (millega tehakse teatavaid kohandusi sõjaväelaste pensionides ning antakse tasuta arstiabi ja retseptiravimeid rahuajal invaliidistunud sõjaväelastele) artiklis 1, on tööõnnetus või kutsehaigus käesoleva määruse III jaotise 4. peatüki tähenduses.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ei ole.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Ei ole.

▼M10

D.   TAANI

▼M2 —————

▼M1

2. Isikutel, kellel on Taanis viibimise või elamise ajal määruse III jaotise 1. peatüki kohaselt õigus saada mitterahalisi hüvitisi, on õigus saada selliseid hüvitisi samadel tingimustel, nagu Taani õigusaktides on ette nähtud isikute suhtes, kes kuuluvad riikliku tervisekindlustuse seaduse (lov om offentlig sygesikring) alusel klassi 1. Isikud, kes asuvad Taani elama ja liituvad sealse tervisekindlustusskeemiga, võivad nagu kindlustatud Taani kodanikudki kindlustada ennast soovi korral klassis 2.

▼B

3. 

a) Sotsiaalpensione reguleerivate Taani õigusaktide sätteid, mis seavad pensioni saamise õiguse sõltuvusse taotleja elamisest Taanis, ei kohaldata nende töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate või nende ülalpidamisel olnud isikute suhtes, kes elavad muu liikmesriigi kui Taani territooriumil.

b) Pensioni arvutamisel loetakse piirialatöötajal või hooajatöötajal Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul piiriala- või hooajatöötajaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodide jooksul elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

c) Pensioni arvutamisel loetakse muul isikul kui piiriala- või hooajatöötajal enne 1. jaanuari 1984 Taanis täitunud töötamisperioode või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode tema ülalpidamisel olnud abikaasa Taanis täitunud elamisperioodideks, kui ülalpidamisel olnud abikaasa oli nende perioodide jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga abielus ning nende kooselu ei olnud lõppenud või sobimatuse tõttu faktiliselt lõppenud, tingimusel et nimetatud perioodide jooksul elas abikaasa teise liikmesriigi territooriumil.

d) Käesoleva punkti alapunktide b ja c kohaselt arvessevõetavaid perioode ei arvestata juhul, kui need langevad kokku perioodidega, mida võetakse asjaomase isiku pensioni arvutamisel arvesse teise liikmesriigi kohustusliku kindlustuse seaduste alusel, või perioodidega, mille jooksul asjaomane isik sai pensioni selliste seaduste alusel.

Neid perioode võetakse siiski arvesse juhul, kui nimetatud pensioni aastasumma on väiksem kui pool sotsiaalpensioni põhimäärast.

4. Käesoleva määruse tingimused ei piira 7. juuni 1972. aasta Taani seaduste üleminekusätete kohaldamist, mis käsitlevad nende Taani kodanike pensioniõigusi, kes on teatud aja jooksul vahetult enne taotluse esitamise kuupäeva tegelikult Taanis elanud. Siiski määratakse pension Taani kodanike jaoks kehtestatud tingimustel teiste liikmesriikide kodanikele, kes elasid tegelikult Taanis ühe aasta jooksul vahetult enne taotluse esitamise kuupäeva.

5. 

a) Perioodid, mille jooksul piirialatöötaja, kes elab muu liikmesriigi kui Taani territooriumil, on töötanud või tegutsenud Taanis, võrdsustatakse elamisperioodidega Taani õigusaktides määratletud tähenduses. Sama põhimõtet kohaldatakse perioodide suhtes, mil piirialatöötaja on paigutatud tööle muusse liikmesriiki kui Taani või osutab selles riigis teenuseid.

b) Perioodid, mille jooksul hooajatöötaja, kes elab muu liikmesriigi kui Taani territooriumil, on töötanud Taanis, võrdsustatakse elamisperioodidega Taani õigusaktides määratletud tähenduses. Sama põhimõtet kohaldatakse perioodide suhtes, mil piirialatöötaja on paigutatud tööle muusse liikmesriiki kui Taani.

6. Selleks et määrata kindlaks, kas haiguse või raseduse ja sünnituse korral makstavaid päevarahasid käsitleva 20. detsembri 1989. aasta seaduses sätestatud tingimused päevarahade saamiseks haiguse või raseduse ja sünnituse korral on täidetud, juhul kui asjaomase isiku suhtes Taani õigusaktid enam ei kehti eespool mainitud seadusega kehtestatud kontrollperioodi jooksul:

a) võetakse kindlustusperioode ja töötamisperioode, mis on täitunud mingi muu liikmesriigi kui Taani õigusaktide alusel eespool mainitud kontrollperioodi jooksul, mille kestel asjaomase isiku suhtes ei kehtinud Taani õigusaktid, arvesse nii, nagu oleks tegemist viimasena nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodidega.

▼M8 —————

▼B

7. Käesoleva määruse artikli 46a lõike 3 punkti d ja artikli 46c lõikeid 1 ja 3 ning rakendusmääruse artikli 7 lõiget 1 ei kohaldata pensionide suhtes, mis on määratud Taani õigusaktide alusel.

8. Käesoleva määruse artikli 67 kohaldamisel arvutatakse Taanis kindlustatud füüsilisest isikust ettevõtjate töötushüvitised vastavalt Taani õigusaktidele.

9. Juhul kui Taani väljateenitud pensioni või varajast pensioni saaval isikul on samuti õigus saada teisest liikmesriigist toitjakaotuspensioni, loetakse need pensionid Taani õigusaktide rakendamisel samaliigilisteks hüvitisteks määruse artikli 46a lõikes 1 määratletud tähenduses, tingimusel et isikul, kelle kindlustus- või elamisperioodide alusel arvutatakse toitjakaotuspension, on täitunud elamisperioodid ka Taanis.

▼M3

10. Isikult, kes on hõlmatud avalike teenistujate eriskeemiga ja on Taani resident ning

a) kelle suhtes ei kohaldata III jaotise 1. peatüki 2.–7. jao sätteid; ning

b) kellel ei ole õigust saada Taanis pensioni,

võivad pädevad asutused nõuda Taanis antud mitterahaliste hüvitiste maksumuse tasumist, kui mitterahalised hüvitised on hõlmatud asjaomase eriskeemi ja/või seda täiendava isikukindlustusskeemiga. See nõue kehtib ka sellise isiku abikaasa ja alla 18aastaste laste kohta.

▼M8

11. Ajutine hüvitis töötutele, kes töötavad paindliku töögraafiku alusel (ledighedsydelse) (10. juuni 1997. aasta seadus nr 455), on tagatud III jaotise 6. peatüki (töötu abirahad) alusel. Teise liikmesriiki suunduvate töötute puhul rakendatakse käesoleva määruse artikleid 69 ja 71, kui kõnealune liikmesriik rakendab sama kategooria isikute puhul sarnaseid tööhõivekavasid.

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼B

1. Käesoleva määruse artikli 10 sätted ei piira selliste sätete kohaldamist, mille järgi õnnetused (ja kutsehaigused), mis leiavad aset väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi, ja väljaspool seda territooriumi täitunud perioodid ei anna alust hüvitise maksmiseks või annavad alust hüvitiste maksmiseks üksnes teatud tingimustel, juhul kui asjaomased isikud elavad väljaspool Saksamaa Liitvabariigi territooriumi.

2. 

a) Standardperiood (pauschale Anrechnungszeit) määratakse kindlaks üksnes Saksamaa perioodidele tuginedes.

b) Kaevurite pensionikindlustuse puhul Saksamaa perioode arvesse võttes kohaldatakse üksnes Saksamaa õigusakte.

c) Saksamaa asendusperioode (Ersatzzeiten) arvesse võttes kohaldatakse üksnes Saksamaa õigusakte.

▼M8 —————

▼B

4. Sotsiaalkoodeksi VI köite artiklit 7 kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike ning teiste liikmesriikide territooriumil elavate kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes vastavalt järgmistele reeglitele.

Kui üldtingimused on täidetud, võib Saksamaa pensionikindlustusskeemile tasuda vabatahtlikke sissemakseid:

a) kui asjaomane isik elab Saksamaa Liitvabariigi territooriumil;

b) kui asjaomane isik elab muu liikmesriigi territooriumil ja on varem teinud vabatahtlikult või kohustuslikult sissemakseid Saksamaa pensionikindlustusskeemi;

c) kui asjaomane isik on teise liikmesriigi kodanik, elab kolmanda liikmesriigi territooriumil, on teinud sissemakseid Saksamaa pensionikindlustusskeemi vähemalt 60 kuu jooksul või oli tal õigus vabatahtlikule kindlustusele sotsiaalkoodeksi VI raamatu artikli 232 alusel ning ta ei ole teise liikmesriigi õigusaktide alusel kindlustatud ei kohustuslikult ega vabatahtlikult.

5. 

6. 

7. 

8. 

9. Kui teiste liikmesriikide pädevate asutuste kindlustatud pensionäridele või nende pereliikmetele Saksamaa asutuste antud mitterahaliste hüvitiste kulud tuleb maksta tagasi igakuiste ühekordsete maksete põhjal, tuleb selliseid kulusid käsitada Saksamaa pensionäride ravikindlustusskeemi kulutustena Saksamaa pensionäride ravikindlustusasutuste rahandusliku võrdsustamise eesmärgil. Elukohajärgsetele Saksamaa asutustele teiste liikmesriikide pädevate asutuste poolt makstavaid kogumakseid käsitatakse tuluna, mida tuleb arvesse võtta eespool nimetatud rahanduslikul võrdsustamisel.

10. Füüsilisest isikust ettevõtjate puhul sõltub töötushüvitise (Arbeitslosenhilfe) maksmine sellest, kas asjaomane isik enne töötuks registreerimist töötas vähemalt ühe aasta peamiselt füüsilisest isikust ettevõtjana Saksamaa Liitvabariigi territooriumil ega ole lihtsalt seda tööd ajutiselt katkestanud.

▼M8 —————

▼B

12. Kohustusliku kindlustuse perioodid, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel kas käsitööliste eriskeemi alusel või sellise kindlustusskeemi puudumisel füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemi alusel või üldskeemi alusel, võetakse arvesse 18aastase kohustuslike sissemaksete perioodi tõendamisel, mis on nõutav vabastuse saamiseks kohustuslikust liikmeksolekust füüsilisest isikust ettevõtjatest käsitööliste pensionikindlustusskeemis.

13. Sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite (Fünftes Sozialgesetzbuch — SGB V) artikli 5 lõike 1 punktis ii ja ravikindlustusreformi seaduse (Gesundheitsreformgesetz) artiklis 56 ettenähtud pensionäride kohustuslikku ravikindlustust reguleerivate Saksamaa õigusaktide kohaldamisel võetakse vajalikul määral arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või elamisperioode, mille jooksul asjaomasel isikul oli õigus saada mitterahalist haigushüvitist, nii nagu oleksid need Saksamaa õigusaktide alusel täitunud perioodid, tingimusel et need ei kattu nimetatud õigusaktide alusel täitunud perioodidega.

14. Saksamaa sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite (SGB V) artikli 47 lõike 1 ja Saksamaa sotsiaalkindlustusseaduse (Reichversicherungsordnung — RVO) artikli 200 lõike 2 ja artikli 561 lõike 1 alusel rahaliste hüvitiste määramisel määravad Saksamaa asutused kindlaks netotasu, mida tuleb arvesse võtta hüvitiste arvutamisel, nii nagu elaks kindlustatu Saksamaa Liitvabariigis.

15. Avaliku teenistuja staatuses Kreeka õpetajad, kes on teinud sissemakseid Saksamaa kohustuslikku pensionikindlustusskeemi seetõttu, et nad on õpetanud Saksamaa koolides, olles teinud sissemakseid ka Kreeka avalike teenistujate eriskeemi, ning kes pärast 31. detsembrit 1978 ei kuulu enam Saksamaa kohustusliku kindlustuse alla, võivad taotluse korral saada kohustuslike sissemaksete eest kompensatsiooni vastavalt sotsiaalkoodeksi VI raamatu artiklile 210. Sissemaksete kompenseerimise taotlused tuleb esitada aasta jooksul pärast käesoleva sätte jõustumist. Asjaomane isik võib esitada nõude ka kuue kuu jooksul pärast kuupäeva, mil lõppes tema kohustuslik kindlustus.

Sotsiaalkoodeksi VI raamatu artikli 210 lõiget 6 kohaldatakse üksnes perioodide suhtes, mille jooksul lisaks sissemaksetele Kreeka avalike teenistujate eriskeemi tasuti kohustuslikke sissemakseid pensionikindlustusskeemi, ning arvestusperioodide suhtes, mis vahetult järgnevad kõnealuste kohustuslike sissemaksete tegemise perioodidele.

16. 

▼M8 —————

▼B

18. Saksamaa õigusaktide alusel ja teise liikmesriigi õigusaktide alusel pensioni saaval isikul on käesoleva määruse artikli 27 kohaldamisel õigus saada mitterahalist haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitist, kui nimetatud isik on Saksamaa sotsiaalkindlustuskoodeksi V köite (SGB V) artikli 8 lõike 1 punkti 4 alusel vabastatud kohustuslikust ravikindlustusest (Krankenversicherung).

19. Lapsekasvatamise kindlustusperiood Saksamaa õigusaktide alusel kehtib ka perioodi suhtes, mil asjaomane töötaja kasvatas last teises liikmesriigis, tingimusel et nimetatud isikul polnud võimalik kutsetöös osaleda tulenevalt emade kaitse seaduse (Mutterschutzgesetz) artikli 6 lõikest 1 või võttis ta lapsehoolduspuhkust lapsehooldustoetuste föderaalseaduse (Bundeserziehungsgeldgesetz) artikli 15 alusel ning ei teinud mingit vähemtähtsat (geringfügig) tööd SGB IV artiklis 8 määratletud tähenduses.

20. Kui kohaldatakse 31. detsembril 1991 kehtivat Saksamaa pensioniõigust, kohaldatakse ka VI lisa sätteid 31. detsembril 1991 kehtivas versioonis.

▼M3

21. 

a) Mitterahaliste hüvitiste korral ei kohaldata III jaotise 1. peatüki 2.–7. jagu isikute suhtes, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi avalike teenistujate või nendega võrdsustatud isikute skeemi alusel ning kes ei ole kohustusliku ravikindlustussüsteemi kohaselt kindlustatud.

b) Kui avalike teenistujate skeemiga hõlmatud isik elab liikmesriigis, mille õigusaktide kohaselt:

 ei sõltu mitterahaliste hüvitiste saamisõigus isiku kindlustatusest või töötamisest, ja

 ei ole pensioni maksmist ette nähtud,

soovitab isiku ravikindlustusasutus tal oma elukohaliikmesriigi asjaomastele asutustele teatada, et ta ei soovi kasutada elukohaliikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ettenähtud õigusi mitterahaliste hüvitiste saamiseks. Sel juhul võib vajaduse korral osutada määruse artiklile 17a.

22. Olenemata punktist 21, mitterahaliste hüvitiste korral kohaldatakse määruse artikli 27 sätteid isikute suhtes, kellel on õigus saada pensioni nii Beamtenversorgungsrecht'i kui ka mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

23. 4. peatükki ei kohaldata isikute suhtes, kellel on õigus saada mitterahalisi hüvitisi avalikele teenistujatele või nendega võrdsustatud isikutele ettenähtud õnnetusjuhtumikindlustuse alusel.

▼M8

24. Määruse artikli 46 lõike 2 punktis a osutatud vabakutseliste pensioniskeemide teoreetilise suuruse arvutamiseks võtab pädev asutus iga mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusaasta suhtes aluseks keskmise iga-aastase õiguse saada pensioni, mis on välja teenitud pädeva asutuse koosseisus maksude tasumise kaudu.

25. Määruse artiklit 79a kohaldatakse vajalike muudatustega vabakutseliste pensioniskeemides orvupensionide ja laste eest makstavate pensionide suurendamise või pensionilisandite arvutamisel.

▼M10

F.   EESTI

▼M11

Vanemahüvitise arvutamisel liidetakse muudes liikmesriikides töötatud perioodid Eestis töötatud perioodidele ning võetakse muudes liikmesriikides töötatud perioodide puhul aluseks Eestis töötatud perioodidel makstud keskmine sotsiaalmaks. Kui vaatlusaasta jooksul on kõnealune isik töötanud vaid väljaspool Eestit muudes liikmesriikides, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks Eestis vaatlusaasta ning rasedus- ja sünnituspuhkuse vahelisel perioodil makstud keskmine sotsiaalmaks.

▼M10

G.   KREEKA

▼B

1. 

2. Kreeka kodanike ja Kreeka päritolu välismaalaste pensionikindlustusskeemiga vabatahtlikku liitumist käsitlev seadus nr 1469/84 on kohaldatav teiste liikmesriikide kodanike, kodakondsuseta isikute ja pagulaste suhtes, kes elavad liikmesriigi territooriumil, teises lõigus esitatud tingimustel.

Nimetatud seaduse tingimuste täitmise korral võib sissemakseid teha:

a) kui asjaomane isik elab liikmesriigi territooriumil ja on kunagi varem olnud kohustuslikult liitunud Kreeka pensionikindlustusskeemiga

või

b) olenemata elukohast, kui asjaomane isik on varem elanud Kreekas 10 aasta jooksul, järjestikku või mitte, või on tema suhtes varem 1500 päeva jooksul kehtinud Kreeka õigusaktid kas kohustuslikult või vabatahtlikult.

3. Olenemata OGA-määrustega kohaldatavatest vastavatest sätetest võrdsustatakse OGAga kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud määruse artikli 1 punktis r määratletud kindlustusperioodidega perioodid, mille jooksul on õigus saada hüvitist seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega nimetatud riske eraldi sätestavate liikmesriigi õigusaktide alusel, tingimusel et need perioodid langevad kokku põllumajandussektoris töötamise perioodidega Kreekas.

4. Kreeka õigusaktide puhul sõltub määruse artikli 49 lõike 2 kohaldamine tingimusest, et nimetatud artiklis osutatud ümberarvutamine ei kahjustaks asjaomase isiku huve.

5. Kui Kreeka lisapensionifondide eeskirjad näevad ette Kreeka seadusjärgsetes kindlustusasutustes täitunud kohustusliku vanaduspensionikindlustuse perioodide tunnustamise, kohaldatakse nimetatud eeskirju ka kohustusliku pensionikindlustusperioodide suhtes, mis on täitunud mõne muu määruse reguleerimisalasse kuuluva liikmesriigi õigusaktide alusel.

6. Töötajad, kes kuni 31. detsembrini 1992 olid kohustuslikult liitunud muu liikmesriigi kui Kreeka pensionikindlustusskeemiga ja kelle suhtes kehtib kohustuslik Kreeka sotsiaalkindlustus (põhiline riiklik kindlustus) esmakordselt pärast 1. jaanuari 1993, loetakse “varem kindlustatud isikuteks” vastavalt seaduse nr 2084/92 sätetele.

▼M1

7. Tervishoiu eriskeemiga hõlmatud teenistuses olevad või pensionile jäänud avalikud teenistujad, nendega võrdsustatud isikud ja nende pereliikmed võivad saada mitterahalisi haigus- ning rasedus- ja sünnitushüvitisi ootamatult tekkinud vajaduse korral teise liikmesriigi territooriumil viibimise ajal või ajal, mil nad sinna reisivad selleks, et saada pädeva Kreeka asutuse eelneva loa alusel nende tervislikule seisundile vastavat ravi, käesoleva määruse artikli 22 lõike 1 punktides a ja c, artikli 22 lõikes 3 ja artikli 31 punktis a sätestatud korras samadel tingimustel nagu töötajad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on hõlmatud Kreeka sotsiaalkindlustust käsitlevate õigusaktidega (riiklikud sotsiaalkindlustusskeemid).

8. Artiklit 22b kohaldatakse analoogia põhjal kõigi Kreeka tervishoiu eriskeemiga hõlmatud avalike teenistujate, nendega võrdsustatud isikute ja nende pereliikmete suhtes.

▼M3

7. Avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute suhtes, kes on tööle võetud 31. detsembriks 1982, kohaldatakse analoogia alusel määruse III jaotise 2. ja 3. peatükki, kui asjaomaste isikute kindlustusperioodid on täitunud teises liikmesriigis avalike teenistujate ja nendega võrdsustatud isikute pensioni eriskeemide raames või üldskeemi raames ja asjaomased isikud on avalike teenistujatena või nendega võrdsustatud isikutena tööle võetud kooskõlas Kreeka õigusaktidega.

8. Kui avalike teenistujate või nendega võrdsustatud isikute eriskeemi alusel ei ole saadud pensioniõigust, ei piira artikli 43a lõike 2 ja artikli 51a lõike 2 sätete kohaldamine Kreeka õigusaktide (tsiviil- ja sõjaväepensionide koodeks) kohaldamist seoses kindlustusperioodide ülekandmisega avalike teenistujate eriskeemist töötajate üldisesse kindlustusskeemi, tehes nõutava makse.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼M1

1. Käesoleva määruse artikli 1 punkti a alapunkti iv nõuet tegutseda kas töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana või nõuet olla eelnevalt kohustuslikus korras kindlustatud sama riski vastu skeemi alusel, mis on loodud sama liikmesriigi töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks, ei arvestata isikute puhul, kes kooskõlas 6. veebruari 1985. aasta kuningliku dekreediga nr 317/1985 on vabatahtlikult liitunud üldise sotsiaalkindlustusskeemiga ja tegutsevad valitsustevahelise rahvusvahelise organisatsiooni ametniku või töötajana.

2. Võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt laienevad 7. detsembri 1979. aasta üldise sotsiaalkindlustusskeemiga vabatahtlikku liitumist käsitleva kuningliku dekreediga nr 2805/79 ettenähtud hüvitised ka teiste liikmesriikide kodanikele ning ühenduse territooriumil elavatele pagulastele ja kodakondsuseta isikutele, kes, asunud rahvusvahelise organisatsiooni teenistusse, ei ole enam kohustuslikult seotud Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemiga.

▼M3

3. 

a) Kõigis Hispaania sotsiaalkindlustussüsteemides, välja arvatud avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri skeemid, peetakse töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes ei ole Hispaania õigusaktide kohaselt enam kindlustatud, riski materialiseerumise ajal määruse III jaotise 3. peatüki sätete rakendamisel endiselt kindlustatuks, kui ta on riski materialiseerumise ajal kindlustatud mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel või, kindlustuse puudumisel, kui selle sama riski eest tuleb maksta hüvitist vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele. Viimati nimetatud tingimust peetakse täidetuks artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul.

b) määruse III jaotise 3. peatüki sätete rakendamisel võetakse töötajal riikliku pensioni saajaid käsitleva seaduse konsolideeritud teksti artikli 31 punktis 4 sätestatud kohustuslikust pensionieast või kohustuslikust tagandamiseast puudujäävaid aastaid arvesse teenistusajana ainult juhul, kui selle riski materialiseerumise ajal, mille alusel tuleb maksta invaliidsuspensioni või toitjakaotuspensioni, oli hüvitise saaja hõlmatud Hispaania avalike teenistujate eriskeemiga või tegevusega, mille suhtes seda skeemi kohaldatakse.

▼B

4. 

a) Vastavalt käesoleva määruse artiklile 47 arvutatakse Hispaania hüvitise teoreetiline suurus kindlustatu tegelike sissemaksete põhjal aastate jooksul, mis vahetult eelnesid viimase sissemakse tasumisele Hispaania sotsiaalkindlustusele.

▼M2

b) Saadud pensionisummat suurendatakse suurendamiste ja ümberhindamiste summa võrra, mida arvutatakse samaliigiliste pensionide puhul iga järgneva aasta eest.

▼M3

5. Teistes liikmesriikides täitunud perioode, mis tuleb arvutada avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide kohaselt, käsitletakse määruse artikli 47 kohaldamisel samal viisil nagu Hispaania avaliku teenistuja ajaliselt lähimaid täitunud perioode.

6. Avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemides kasutatav väljendacto de servicio (teenistusjuhtum) osutab tööõnnetustele ja kutsehaigustele määruse III jaotise 4. peatüki sätete tähenduses ja rakendamisel.

7. 

a) Mitterahaliste hüvitiste korral ei kohaldata III jaotise 1. peatüki 2.–7. jagu isikute suhtes, kes saavad hüvitisi avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide alusel ja on hõlmatud Hispaania skeemiga “Mutualismo administrativo”.

b) Kui ühe kõnesoleva skeemiga hõlmatud isik elab liikmesriigis, mille õigusaktide kohaselt:

 ei sõltu mitterahaliste hüvitiste saamisõigus isiku kindlustatusest või töötamisest, ja

 ei ole pensioni maksmist ette nähtud,

soovitab isiku ravikindlustusasutus tal oma elukohaliikmesriigi asjaomastele asutustele teatada, et ta ei soovi kasutada elukohaliikmesriigi siseriiklike õigusaktidega ettenähtud õigusi mitterahaliste hüvitiste saamiseks. Sel juhul võib vajaduse korral osutada määruse artiklile 17a.

8. Olenemata punktist 7, mitterahaliste hüvitiste korral kohaldatakse määruse artikli 27 sätteid isikute suhtes, kellel on õigus saada pensioni nii avalike teenistujate, relvajõudude ja kohtustruktuuri eriskeemide kui ka mõne teise liikmesriigi õigusaktide alusel.

▼M4

9. Hispaania õpilaste eriskeem (“Seguro Escolar”;) ei toetu hüvitiste tunnustamisel kindlustus-, töö- ja elamisperioodide täitumisele nimetatud mõistete määruse artikli 1 punktides r, s ja sa määratletud tähenduses. Seepärast ei saa Hispaania asutused anda välja perioodide liitmiseks vajalikke tõendeid.

Sellest olenemata kohaldatakse Hispaania õpilaste eriskeemi ka teiste liikmesriikide kodanikest õpilaste suhtes, kes õpivad Hispaanias, samadel tingimustel nagu Hispaania kodakondsusega õpilaste suhtes.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼B

1. 

a) Eakate töötajate hüvitis, samuti eakate füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitis ja põllumajanduslik vanadushüvitis määratakse kõigile töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on teiste liikmesriikide kodanikud ja kes taotluse esitamise ajal elavad Prantsusmaa territooriumil, samadel tingimustel, nagu Prantsusmaa õigusaktides on kehtestatud Prantsusmaa töötajate suhtes.

b) Sama põhimõtet kohaldatakse pagulaste ja kodakondsuseta isikute suhtes.

c) Käesoleva määruse sätted ei mõjuta Prantsuse õigusaktide sätteid, mille kohaselt eakate töötajate või eakate füüsilisest isikust ettevõtjate hüvitise saamise õiguse omandamisel võetakse arvesse vaid töötamisperioode või nendega võrdsustatud perioode või vastavalt füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioode Prantsuse Vabariigi Euroopa departemangude ja ülemeredepartemangude (Guadeloupe, Guyana, Martinique ja Réunion) territooriumil.

2. Sotsiaalkindlustust kaevanduses reguleerivate eriõigusaktidega ettenähtud erihüvitist ja kumulatiivset hüvitist antakse vaid Prantsuse kaevanduses töötavatele töölistele.

3. 10. juuli 1965. aasta seadust nr 65-555, millega antakse välismaal töötavatele või tegutsevatele või töötanud või tegutsenud Prantsuse kodanikele õigus ühineda vabatahtliku vanaduskindlustusskeemiga, kohaldatakse teiste liikmesriikide kodanike suhtes järgmistel tingimustel:

 kutse- või äritegevus, mis annab õiguse vabatahtlikule kindlustusele Prantsuse süsteemis, ei peaks toimuma või olema toimunud Prantsusmaa territooriumil ega selle liikmesriigi territooriumil, mille kodanik on asjaomane töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja,

 töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja peab taotluse esitamisel tõendama, et ta kas on elanud Prantsusmaal vähemalt 10 aastat, mis ei pea olema järjestikused, või et tema suhtes on sama pika aja jooksul pidevalt kehtinud Prantsuse õigusaktid kohustuslikul või vabatahtlikul alusel.

Eelmised tingimused kehtivad ka sel juhul, kui teiste liikmesriikide kodanike suhtes kohaldatakse sätteid, mis lubavad väljaspool Prantsusmaad töötaval Prantsuse töötajal vabatahtlikult liituda Prantsuse töötajate täiendava pensioniskeemiga kas otse või oma tööandja kaudu.

4. Isikul, kelle suhtes kehtivad Prantsusmaa õigusaktid vastavalt määruse artikli 14 lõikele 1 või artikli 14a lõikele 1, on õigus saada pereliikmete eest, kes viibivad temaga koos liikmesriigi territooriumil, kus ta töötab, järgmisi perehüvitisi:

a) imikutoetust, mida makstakse kuni kolme kuu vanustele lastele;

b) perehüvitisi, mida makstakse vastavalt määruse artiklile 73.

▼M6

5. Määruse artikli 46 lõike 2 punktis a osutatud teoreetilise suuruse arvutamisel põhi- või täiendavate skeemide puhul, mille kohaselt vanaduspension arvutatakse pensionipunktide põhjal, võtab pädev asutus teiste liikmesriikide õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusaastate puhul arvesse pensionipunktide arvu, mis saadakse kohaldatavate õigusaktide kohaselt saadud pensionipunktide arvu jagamisel kõnealustele punktidele vastavate aastate arvuga.

▼B

6. 

a) Piirialatöötajatel, kes töötavad mingi muu liikmesriigi kui Prantsusmaa territooriumil ja kes elavad Prantsusmaa departemangudes Haut-Rhin, Bas-Rhin ja Moselle, on õigus saada nende departemangude territooriumil mitterahalist hüvitist, mida antakse kohaliku Alsace-Lorraine'i kindlustusskeemi alusel, mis on kehtestatud 12. juuni 1946. aasta seadusega nr 46-1428 ja 25. septembri 1967. aasta seadusega nr 67-814 vastavalt määruse artiklile 19.

b) Neid sätteid rakendatakse analoogia põhjal määruse artikli 25 lõigete 2 ja 3 ning artiklite 28 ja 29 alusel õigustatud isikute suhtes.

▼M2

7.  ►M8  Käesoleva määruse artiklitest 73 ja 74 olenemata makstakse eluasemetoetust ja vanemate valiku kohast lapsehoolduse lisatoetust (väikelapse toetus) ainult asjaomastele isikutele ja nende Prantsusmaa territooriumil elavatele perekonna liikmetele. ◄

▼B

8. Iga töötaja, kelle suhtes ei kehti enam Prantsuse õigusaktid, mis reguleerivad lesekindlustust üldise Prantsuse sotsiaalkindlustussüsteemi või põllumajandustöötajate süsteemi alusel, loetakse riski realiseerumisel omavat selliste õigusaktide alusel kindlustatu staatust määruse III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamisel, kui kõnealune isik on riski realiseerumise ajal töötajana kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel, või selle puudumise korral juhul, kui teise liikmesriigi töötajaid käsitlevate õigusaktide alusel tuleb maksta toitjakaotustoetust. Nimetatud tingimus loetakse siiski täidetuks artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul.

▼M6

9. Määruse III jaotise 3. peatüki kohaldamiseks töötaja või endise töötaja suhtes kohaldatavaid Prantsuse õigusakte kohaldatakse nii vanaduskindlustuse põhiskeemide kui ka täiendavate skeemide suhtes, mille alla asjaomane isik on kuulunud.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼B

1. Määruse artikli 19 lõikes 1, artikli 22 lõigetes 1 ja 3, artikli 25 lõigetes 1 ja 3, artikli 26 lõikes 1 ning artiklites 28a, 29 ja 31 osutatud töötajatel või füüsilisest isikust ettevõtjatel, töötutel, pensionitaotlejatel ja pensionäridel ning nende pereliikmetel, kes elavad või viibivad Iirimaal, on õigus saada Iirimaa õigusaktides ettenähtud tasuta ravi, kui sellise ravi kulu tasub muu liikmesriigi kui Iirimaa asutus.

2. Muu liikmesriigi kui Iirimaa õigusaktidele alluva töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja pereliikmetel, kes vastavad nimetatud õigusaktidega kehtestatud hüvitise saamise tingimustele, arvestades vajadusel määruse artiklit 18, on õigus Iirimaal elamise korral saada tasuta igasugust Iirimaa õigusaktidega ettenähtud ravi.

Selliste hüvitiste kulud tasub asutus, kes on töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustanud.

Kui aga töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa või laste eest hoolitsev isik tegeleb Iirimaal kutse- või äritegevusega, peab pereliikmetele maksma hüvitisi Iiri asutus, kui õigus saada selliseid hüvitisi tuleneb üksnes Iirimaa õigusaktidest.

3. Kui töötaja, kelle suhtes kehtivad Iirimaa õigusaktid, on lahkunud oma töö käigus ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ja kui temaga juhtub õnnetus enne kohalejõudmist, määratakse tema õigus saada hüvitist nimetatud õnnetuse eest kindlaks:

a) nagu oleks õnnetus juhtunud Iirimaa territooriumil

ning

b) tuvastades, kas ta oli oma töötamisest tulenevalt nimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, arvestamata tema lahkumist Iirimaa territooriumilt.

4. 

▼M2

5. Iirimaa õigusaktide kohase haigus- või töötushüvitise andmiseks võetakse töötasu arvutamisel erandina määruse artikli 23 lõikest 1 ja artikli 68 lõikest 1 arvesse vastavalt mees- või naistöötaja asjakohase aasta keskmisele nädalapalgale vastav summa iga täistöönädala eest, mil ta on asjakohasel ajavahemikul olnud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt töötaja.

▼B

6. Artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Iirimaa õigusaktides määratletud tähenduses.

7. Artikli 44 lõike 2 kohaldamisel loetakse töötaja otseselt palunuks vanaduspensioni määramise edasilükkamist, mida tal oleks õigus saada Iirimaa õigusaktide alusel, sellisel juhul, kui vanaduspensioni saamise eeltingimuseks on pensionilejäämine ja kõnealune töötaja ei ole pensionile jäänud.

8. 

9. Töötul, kes naaseb Iirimaale kolmekuulise perioodi lõpul, mille vältel ta sai määruse artikli 69 lõike 1 kohaldamisel jätkuvalt hüvitisi Iirimaa õigusaktide alusel, on artikli 69 lõikest 2 olenemata õigus taotleda töötushüvitist, kui ta vastab eespool nimetatud õigusaktides sätestatud tingimustele.

10. Iirimaa õigusaktide alusel täitunud perioodi vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f ei või:

i) võtta arvesse nimetatud sätte alusel kui Iirimaa seaduste alusel täitunud perioodi määruse III jaotise kohaldamisel

ega

ii) olla aluseks, et lugeda Iirimaa pädevaks riigiks määruse artiklites 18 ja 38 ning artikli 39 lõikes 1 ettenähtud hüvitiste maksmiseks.

▼M10

K.   ITAALIA

▼B

Ei ole.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Määruse artikli 18 lõike 1, artikli 38, artikli 45 lõigete 1-3, artikli 64, artikli 67 lõigete 1 ja 2 ning artikli 72 kohaldamisel määratakse Küprose Vabariigi õigusaktide kohane kindlustusnädal 6. oktoobril 1980 või hiljem alanud perioodi kohta kindlaks järgmiselt: vastava perioodi kogu kindlustatav töötasu jagatakse vastaval osamakseaastal kehtinud kindlustatava põhitöötasu nädalasummaga, tingimusel et selliselt kindlaksmääratud nädalate arv ei ületa vastava perioodi kalendrinädalate arvu.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei ole.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼B

1. Olenemata määruse artikli 94 lõikest 2 võetakse invaliidsus-, vanadus- või toitjakaotuspensioni käsitlevate Luksemburgi õigusaktide alusel töötajal või füüsilisest isikust ettevõtjal enne 1. jaanuari 1946 või enne kahepoolse konventsiooniga kindlaksmääratud varasemat kuupäeva täitunud kindlustusperioode või nendega võrdsustatud perioode arvesse nimetatud õigusaktide kohaldamisel üksnes juhul, kui asjaomane isik tõendab, et tal on pärast kõnealust kuupäeva täitunud kuuekuuline kindlustusperiood Luksemburgi skeemi alusel. Kui kehtib mitu kahepoolset konventsiooni, võetakse kindlustusperioode või nendega võrdsustatud perioode arvesse alates varasemast kuupäevast.

2. Luksemburgi pensionide kindla osa määramisel käsitatakse alates 1. oktoobrist 1972 elamisperioodidena Luksemburgi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja puhul, kes ei ela Luksemburgi territooriumil.

3. Määruse artikli 22 lõike 2 teine lõik ei mõjuta Luksemburgi õigusaktide sätteid, mille kohaselt haigekassa ei tohi keelduda loa andmisest saada ravi välismaal, juhul kui vajalikku ravi ei saa osutada Luksemburgis.

4. Sotsiaalkindlustuskoodeksi (Code des Assurances Sociales) artikli 171 lõikes 7 ettenähtud kindlustusperioodi arvessevõtmisel tunnustab Luksemburgi asutus asjaomase isiku puhul teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode nii, nagu oleksid need nimetatud asutuse kohaldatavate õigusaktide alusel täitunud perioodid. Eelmiste sätete kohaldamine on seatud sõltuvusse tingimusest, et asjaomasel isikul oleksid viimasena täitunud kindlustusperioodid Luksemburgi õigusaktide alusel.

▼M3

5. Avaliku teenistuja puhul, kes teenistusest lahkumise ajal ei kuulu Luksemburgi õigusaktide reguleerimisalasse, võetakse pensioni arvutamisel aluseks asjaomase isiku viimane palk enne Luksemburgi riigi teenistusest lahkumist, mis on määratud kooskõlas pensioni määramise ajal kehtivate õigusaktidega.

6. Kui teises liikmesriigis minnakse Luksemburgi kohustuslikult skeemilt üle avalike teenistujate või nendega võrdsustatud isikute eriskeemile, peatatakse tagasiulatuva mõjuga kindlustust käsitlevate Luksemburgi õigusaktide kohaldamine.

7. Luksemburgi kohustusliku skeemi perioodide kinnitamisel võetakse aluseks ainult Luksemburgis täitunud perioodid.

▼M4

8. Luksemburgi Suurhertsogiriigis ravikindlustusskeemiga hõlmatud isikud, kes õpivad teises liikmesriigis, on vabastatud kohustusest liituda õpilasena õppimiskoha riigi õigusaktide alusel.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei ole.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei ole.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼M11

1. Ravikindlustus

a) Seoses õigusega mitterahalistele hüvitistele Madalamaade õigusaktide kohaselt käsitatakse käesoleva määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki rakendamiseks selliste õigustatud isikutena:

i) isikuid, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 2 kohaselt peavad kindlustuse sõlmima ravikindlustusandjaga,

ning

ii) kui nad ei kuulu punktis i nimetatud isikute hulka, siis isikuid, kes elavad alaliselt mõnes muus liikmesriigis ning kellel käesoleva määruse alusel on oma elukohariigis õigus tervishoiuteenustele, mille kulud kaetakse Madalmaades.

b) Punkti a alapunktis i nimetatud isikud peavad vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) sätetele sõlmima kindlustuse ravikindlustusandjaga ning punkti a alapunktis ii nimetatud isikud peavad end registreerima ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

c) Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) ja eriravikulude üldkindlustust käsitleva seaduse (Algemene wet bijzondere ziektekosten) sissemaksete kohustust puudutavaid sätteid kohaldatakse punktis a nimetatud isikute ja nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul kohaldatakse sissemaksed isiku suhtes, kellest tuleneb õigus tervishoiuteenustele.

d) Ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) hilinenud kindlustusevõtmist käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis punkti a alapunktis ii nimetatud isikute suhtes hilinenud registreerumise puhul ravikindlustusametis (College voor zorgverzekeringen).

e) Isikud, kellel on mõne muu liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus mitterahalistele hüvitistele ning kes elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigustatud saama mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elamiskoha- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse (Zorgverzekeringswet) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti eriravikulude üldkindlustust käsitlevas seaduses (Algemene wet bijzondere ziektekosten) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

f) Määruse artiklite 27–34 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade Kuningriigi käesoleva määruse artikli 5 kohase deklaratsiooni alapunktides b (invaliidsuspensionid) ja c (vanaduspensionid) nimetatud õigusnormide alusel makstavate pensionidena järgmisi pensione:

 6. jaanuari 1966. aasta pensioniseaduse alusel avalikele teenistujatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (Madalmaade avaliku teenistuse pensioniseadus – Algemene burgerlijke pensioenwet);

 6. oktoobri 1966. aasta pensioniseaduse alusel sõjaväelastele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (sõjaväepensioniseadus – Algemene militaire pensioenwet);

 15. veebruari 1967. aasta pensioniseaduse alusel Madalmaade raudtee-ettevõtte (NV Nederlandse Spoorwegen) töötajatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (raudteepensioniseadus – Spoorwegpensioenwet);

 Madalmaade raudtee-ettevõtte tööhõivetingimusi reguleeriva määruse alusel määratud pensionid (Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen);

 enne pensioniiga (65 aastat) pensionile jäänud isikutele määratud hüvitised endistele töötajatele vanaduses sissetuleku tagava pensioniskeemi alusel või hüvitiste maksmine enneaegse tööturult lahkumise korral riigi pensioniskeemi alusel või kollektiivlepinguga 55aastastele või vanematele isikutele;

 koondamiste, väljateenitud aastate pensionile ja ennetähtaegselt vanaduspensionile jäämise korral kohaldatava pensioniskeemi alusel sõjaväepersonalile ja riigiametnikele määratavad hüvitised;

g) Määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki kohaldamiseks loetakse Madalmaade skeemis sätestatud kahjunõueteta tagasimakse tervishoiuteenuste piiratud kasutamise korral sularahas makstavaks haigushüvitiseks.

▼B

2.  Madalmaade õigusaktide kohaldamine üldise vanaduskindlustuse suhtes (Toepassing van de Nederlandse Algemene Ouderdomswet — AOW)

a) AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata kalendriaastate või nende osade suhtes enne 1. jaanuari 1957, mille jooksul hüvitisesaaja, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid tal käsitada selliseid aastaid kindlustusperioodina, elas 15.— 65. eluaastani Madalmaade territooriumil või mille jooksul teise liikmesriigi territooriumil elades ta töötas Madalmaades nimetatud riigis asutatud tööandja juures.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse pensioniõiguslikuks ka isikud, kes elasid või töötasid kooskõlas eespool nimetatud tingimustega üksnes enne 1. jaanuari 1957.

b) AOW artikli 13 lõikes 1 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate või nende osade suhtes, mille jooksul abielus olev või olnud isik ei olnud oma 15. ja 65. eluaasta vahel eespool nimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, olenemata elamisest muu liikmesriigi kui Madalmaade territooriumil, kui need kalendriaastad või nende osad langevad kokku ühelt poolt kõnealuse isiku abikaasal nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus, ja teiselt poolt kalendriaastate või nende osadega, mida tuleb arvesse võtta punkti a alusel.

Erandina AOW artiklist 7 loetakse sellist isikut hüvitisesaajaks.

c) AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata kalendriaastate või nende osade suhtes enne 1. jaanuari 1957, mille jooksul pensionäri abikaasa, kes ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid tal käsitada selliseid aastaid kindlustusperioodina, elas abikaasa 15. ja 65. eluaasta vahel Madalmaade territooriumil või mille jooksul teise liikmesriigi territooriumil elades ta töötas Madalmaades nimetatud riigis asutatud tööandja juures.

d) AOW artikli 13 lõikes 2 osutatud vähendamist ei kohaldata 2. augustile 1989 eelnenud kalendriaastate või nende osade suhtes, mille jooksul oma 15. ja 65. eluaasta vahel pensionäri abikaasa elas muu liikmesriigi kui Madalmaade territooriumil ega olnud eespool nimetatud õigusaktide alusel kindlustatud, kui need kalendriaastad või nende osad langevad kokku ühelt poolt kõnealuse isiku abikaasal nimetatud õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidega, tingimusel et nad olid sellistel perioodidel abielus, ja teiselt poolt kalendriaastate või nende osadega, mida tuleb arvesse võtta punkti a alusel.

e) Punktides a, b, c ja d osutatud sätteid kohaldatakse üksnes juhul, kui asjaomane isik on elanud kuus aastat ühe või mitme liikmesriigi territooriumil pärast 59aastaseks saamist, ja üksnes seni, kuni kõnealune isik elab neist liikmesriikidest mõne territooriumil.

f) Erandina üldise vanaduskindlustuse seaduse (AOW) artikli 45 lõikest 1 ja üldise toitjakaotuskindlustuse seaduse artikli 63 lõikest 1 on kohustusliku kindlustusskeemiga hõlmatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasal, kes elab muus liikmesriigis kui Madalmaades, lubatud võtta vabatahtlik kindlustus nende õigusaktide alusel, kuid üksnes selliste 2. augustile 1989 järgnevate perioodide suhtes, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja on või oli kohustuslikult kindlustatud nende õigusaktide alusel. See luba kaotab kehtivuse töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kohustusliku kindlustuse lõppemise kuupäeval.

Nimetatud luba ei kaota kehtivust aga juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja kohustuslik kindlustus lõpeb tema surma tõttu ja kui tema lesk saab pensioni üksnes Madalmaade õigusaktide alusel ►M2  toitja kaotanud ülalpeetavate kindlustust käsitlevad üldkohaldatavad õigusaktid ◄ (AWW).

Iga juhul kaotab vabatahtliku kindlustuse luba kehtivuse kuupäeval, mil vabatahtlikult kindlustatud isik saab 65aastaseks.

Eespool nimetatud vabatahtliku kindlustuse eest tasutavad sissemaksed määratakse Madalmaade üldvanaduskindlustuse seaduse (AOW) ja Madalmaade ►M2  toitja kaotanud ülalpeetavate kindlustust käsitlevad üldkohaldatavad õigusaktid ◄ (AWW) alusel kohustuslikult kindlustatud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa puhul kindlaks vastavalt sätetele, mis on seotud kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramisega, tingimusel et tema sissetulek loetakse Madalmaades saaduks.

2. augustil 1989 või pärast seda kohustuslikult kindlustatud olnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa puhul määratakse sissemaksed kindlaks vastavalt sätetele, mis on seotud kohustusliku kindlustuse sissemaksete kindlaksmääramisega Madalmaade üldvanaduskindlustuse seaduse ja Madalmaade ►M2  toitja kaotanud ülalpeetavate kindlustust käsitlevad üldkohaldatavad õigusaktid ◄ alusel.

g) Punktis f osutatud luba antakse üksnes juhul, kui töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa on teatanud sotsiaalkindlustuspangale (Sociale Verzekeringsbank) hiljemalt aasta jooksul pärast kohustusliku kindlustusperioodi algust kavatsusest võtta vabatahtlik kindlustus.

2. augustil 1989 või pärast seda kohustuslikult kindlustatud olnud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja abikaasa puhul algab kõnealune aastane tähtaeg 2. augustil 1989.

Määruse artikli 14 lõike 1, artikli 14a lõike 1 või artikli 17 sätetele alluva töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja väljaspool Madalmaid elavale abikaasale ei või anda punkti f neljandas lõigus osutatud luba, kui sellel abikaasal on või oli üksnes vastavalt Madalmaade õigusaktide sätetele lubatud võtta vabatahtlik kindlustus.

h) Punkte a, b, c, d ja f ei kohaldata nende perioodide suhtes, mis langevad kokku nende perioodidega, mida võib võtta arvesse pensioni arvutamisel muu liikmesriigi kui Madalmaade õigusaktide alusel, ega nende perioodide suhtes, mille jooksul asjaomane isik on saanud selliste õigusaktide alusel vanaduspensioni.

i) Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse üksnes kindlustusperioode, mis on täitunud üle 15aastastel isikutel Madalmaade vanaduskindlustuse üldseaduse (AOW) alusel.

3.  Toitja kaotanud ülalpeetavate üldkindlustust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine

▼M2

a) Määruse III jaotise III peatüki kohaldamisel käsitletakse iga töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kelle suhtes ei kehti enam toitja kaotanud ülalpeetavate üldkindlustust käsitlevad Madalmaade õigusaktid, riski saabumisel selliste õigusaktide kohaselt kindlustatuna, kui see isik on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt, või kui see nii ei ole, siis juhul, kui teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt tuleb maksta toitjakaotushüvitist. Artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.

b) Kui alapunkti a kohaselt on lesel õigus saada lesepensioni toitja kaotanud ülalpeetavate üldkindlustust käsitlevate Madalmaade õigusaktide alusel, arvutatakse selline pension määruse artikli 46 lõike 2 kohaselt.

Nimetatud sätete kohaldamisel tunnustatakse Madalmaade õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodidena ka enne 1. oktoobrit 1959 täitunud kindlustusperioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja elas Madalmaade territooriumil enne 15aastaseks saamist või mille jooksul ta, elades teise liikmesriigi territooriumil, tegi tasulist tööd Madalmaades nimetatud riigis asutatud tööandja juures.

c) Arvesse ei võeta punkti b alusel arvestatavaid perioode, mis langevad kokku kindlustusperioodidega, mis on täitunud teise liikmesriigi õigusaktide alusel toitjakaotuspensionide kohta.

▼M2

d) Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel võetakse kindlustusperioodidena arvesse üksnes neid, mis on Madalmaade õigusaktide kohaselt täitunud pärast 15aastaseks saamist.

4.  Töövõimetust käsitlevate Madalmaade õigusaktide kohaldamine

a) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole enam kindlustatud töövõimetuskindlustust (WAO) käsitleva 18. veebruari 1966. aasta seaduse alusel ja/või töövõimetust (AAW) ►M2  ja 24. aprilli 1997. aasta füüsilisest isikust ettevõtjate töövõimetuskindlustuse seadus ◄ käsitleva 11. detsembri 1975. aasta seaduse alusel, loetakse riski realiseerumisel endiselt kindlustatuks määruse III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamisel, kui ta on sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide alusel või selle puudumise korral juhul, kui sama riski eest tuleb talle maksta hüvitist teise liikmesriigi õigusaktide alusel. Artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.

▼M9

b) Kui vastavalt alapunktile a on isikul õigus saada Hollandi invaliidsushüvitist, arvutatakse hüvitisi, nagu määruse artikli 46 lõikes 2 viidatud, järgmiselt:

i) kooskõlas töövõimetuskindlustuses (WAO) kehtestatud sätetega, kui enne töövõimetuse tekkimist oli kõnealune isik viimati tööl töötajana määruse artikli 1 punkti a tähenduses;

ii) kooskõlas invaliidsuskindlustuse (füüsilisest isikust ettevõtjad) seadusega (WAZ), kui enne töövõimetuse tekkimist oli kõnealune isik viimati tööl, kuid mitte töötajana määruse artikli 1 punkti a tähenduses.

▼B

c) Vastavalt eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seadusele (WAO) või vastavalt eespool nimetatud ►M2  24. aprilli 1997. aasta füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuskindlustuse seadus ◄ määratud hüvitiste arvutamisel peavad Madalmaade asutused võtma arvesse järgmist:

 enne 1. juulit 1967 Madalmaades täitunud töötamisperioode ja nendega võrdsustatud perioode,

 eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seaduse (WAO) alusel täitunud kindlustusperioode,

 eespool nimetatud 11. detsembri 1975. aasta seaduse (AAW) alusel üle 15aastasel isikul täitunud kindlustusperioode, kui need ei lange kokku kindlustusperioodidega, mis on täitunud eespool nimetatud 18. veebruari 1966. aasta seaduse (WAO) alusel,

▼M2

 kindlustusperioodid, mis on täitunud 24. aprilli 1997. aasta füüsilisest isikust ettevõtja töövõimetuskindlustuse seaduse (WAZ) kohaselt.

▼B

d) Määruse artikli 40 lõike 1 kohaselt Madalmaade invaliidsushüvitise arvutamisel võtab Madalmaade asutus arvesse kõiki lisasid, mida määratakse pensionilisade seaduse sätete alusel. Õigus saada nimetatud lisa ja lisa suurus arvutatakse üksnes pensionilisade seaduse alusel.

5.  Madalmaade seaduste kohaldamine perehüvitiste suhtes

a) Töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kvartali jooksul kohaldatakse Madalmaade õigusakte perehüvitiste kohta ja kelle suhtes selle kvartali esimesel päeval kohaldati teise liikmesriigi vastavaid õigusakte, loetakse kindlustatuks Madalmaade seaduse kohaselt sellest esimesest kuupäevast alates.

b) Perehüvitiste suurus, mida võib taotleda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, keda loetakse punkti a alusel kindlustatuks Madalmaade perehüvitist reguleerivate õigusaktide alusel, määratakse kindlaks määruse artiklis 98 osutatud rakendusmääruses sätestatud korras.

6.  Teatavate üleminekusätete kohaldamine

Määruse artikli 45 lõiget 1 ei kohaldata selleks, et hinnata õigust saada hüvitist üldist vanaduskindlustust, leskede ja orbude üldkindlustust ja töövõimetuse üldkindlustust reguleerivate õigusaktide üleminekusätete alusel (artikkel 46).

▼M9

7. Määruse II jaotise kohaldamisel käsitatakse palgatöötajana isikut, kes on töötaja 1964. aasta töötasumaksuseaduse tähenduses ja kes on kindlustatud riikliku kindlustuse alusel.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼M3

1. Määruse kohaldamisel jäävad üldskeemilt avalike teenistujate eriskeemile üleminekul kehtima Austria õigusaktid, mis käsitlevad kindlustusperioodide ülekandmist ülekandesumma maksmise kaudu.

▼B

2. Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel ei arvestata Austria õigusaktidest tulenevaid suurendatud sissemakseid lisakindlustuse eest ja kaevurite lisahüvitist. Sellistel juhtudel suurendatakse vastavalt määruse artikli 46 lõikele 2 arvutatud summat lisakindlustuse eest tasutavate suurendatud sissemaksete ja kaevurite lisahüvitise võrra.

3. Määruse artikli 46 lõike 2 kohaldamisel loetakse Austria õigusaktide kohaldamise korral pensioniõiguse tekkimise kuupäeva (Stichtag) riski realiseerumise kuupäevaks.

4. Määruse sätete kohaldamise mõjul ei vähene hüvitise saamise õigus, mis tuleneb Austria õigusaktidest isikute kohta, kelle sotsiaalkindlustusseisund on halvenenud poliitilistel või usulistel põhjustel või sünnipärastel põhjustel.

▼M2

5. Määruse artikli 22 lõike 1 punkti a sätteid kohaldatakse ka teatavate kannatanute kaitset käsitlevate Austria õigusaktide (Versorgungsgesetze) kohase haiguskindlustusega isikute suhtes.

▼M3

6. Määruse kohaldamisel käsitletakse relvajõudude kaitse kohta vastuvõetud seaduse (Heeresversorgungsgesetz — HVG) alusel makstavaid hüvitisi tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest makstavate hüvitistena.

▼M6

7. Määruse kohaldamisel käsitletakse 30. novembri 1973. aasta seaduse Sonderunterstützungsgesetz kohast eritoetust vanaduspensionina.

▼M8

8. Teoreetilise summa arvutamisel vastavalt määruse artikli 46 artikli 2 punktile a, mis käsitleb vabakutseliste assotsiatsioonide (Kammern der Freien Berufe) pensioniskeemide hüvitisi või hüvitiste osasid, mida rahastatakse üksnes rahastamisskeemi meetodil või mis rajanevad pensioni arvepidamissüsteemil, võtab pädev asutus arvesse, iga mis tahes muu liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustuskuu eest, kapitali proportsionaalselt vastavates pensioniskeemides tegelikult omandatud kapitaliga või kapitali, mida loetakse pensionikonto skeemis omandatuks, ja asjaomase pensioniskeemi kindlustusperioodide kuude arvu.

9. Määruse artiklit 79a kohaldatakse vajalike muudatustega vabakutseliste assotsiatsioonide (Kammern der Freien Berufe) pensioniskeemides orvupensionide ja laste eest makstavate pensionide suurendamise või pensionilisandite arvutamisel.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

26. jaanuari 1982. aasta õpetajate harta artikli 88 kohaldamisel õpetajate õigusele jääda ennetähtaegselt vanaduspensionile loetakse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud õpetajana töötamise perioodid Poola õigusaktide alusel täitunud õpetajana töötamise perioodideks ning teise liikmesriigi õigusaktide alusel õpetajana töötamise lõpetamine loetakse õpetajana töötamise lõpetamiseks Poola õigusaktide alusel.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼M3

Avalike teenistujate või nendega võrdsustatud isikute eriskeemiga hõlmatud isikute puhul, kes ei tööta pensionile jäädes või pensioniõiguste kindlaksmääramisel enam Portugali valitsusasutuses, võetakse pensioni arvutamisel aluseks viimane selles asutuses saadud palk.

▼M10

V.   RUMEENIA

Määruse artikli 46 lõikes 2 nimetatud teoreetilise suuruse arvutamiseks nendes kindlustusskeemides, kus pensione arvutatakse pensionipunktide alusel, võtab pädev asutus arvesse teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud iga kindlustusaasta suhtes pensionipunkte, mis saadakse, jagades tema kohaldatavate õigusaktide alusel kogutud pensionipunktid nendele punktidele vastava aastate arvuga.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

Y.   SOOME

▼M11

1. Kohaldades artikli 46 lõike 2 punkti a arvestusliku perioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasupõhise pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes muus liikmesriigis töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest arvestusperioodist, on arvestusliku perioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga arvestusperioodi jooksul.

▼B

►M11  2 ◄ . Kui Soome õigusaktide alusel maksab Soome asutus viivist hüvitisetaotluse menetlemisega viivitamise eest, loetakse sellist viivist käsitleva Soome õigusnormi kohaldamisel teise liikmesriigi asutusele esitatud taotlus esitatuks kuupäeval, kui kõnealune taotlus koos kõigi vajalike lisadega jõuab pädevasse Soome asutusse.

▼M2

►M11  3 ◄ . Käesoleva määruse III jaotise 3. peatüki sätete kohaldamisel käsitletakse töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes enam ei ole kindlustatud riikliku pensioniskeemi alusel, riski saabumisel kindlustatud isikuna, kui ta oli sama riski suhtes kindlustatud teise liikmesriigi õigusaktide kohaselt, või kui see nii ei ole, siis juhul, kui teise liikmesriigi õigusaktide alusel on tal õigus saada sama liiki riskiga seotud pensioni. Artikli 48 lõikes 1 osutatud juhul loetakse viimane tingimus siiski täidetuks.

▼M3

►M11  4 ◄ . Kui avalike teenistujate eriskeemiga hõlmatud isik on Soome resident ning:

a) kui III jaotise I peatüki 2.–7. jagu ei kohaldata ja

b) kui kõnesoleval isikul ei ole õigust saada Soomes pensioni,

vastutab see isik temale või ta pereliikmetele Soomes määratud mitterahaliste hüvitiste maksumuse eest, kui need on hõlmatud avalike teenistujate eriskeemiga ja seda täiendava isikukindlustusskeemiga.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼M11 —————

▼M11

1. Käesoleva määruse kindlustus- või elamisperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad õigust tagada pension 1937. aastal või enne seda sündinud isikutele, kes on Rootsis elanud teatava aja enne pensionitaotluse esitamist (seadus 2000:798).

2. Arvestusliku sissetuleku arvutamiseks sissetulekuga seotud haiguskompensatsiooni ja tegevuskompensatsiooni jaoks riigi kindlustusseaduse (Lag (1962:381) om allmän försäkrings) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:

a) kui kindlustatud isiku suhtes on arvestusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides saadud sissetulek samaväärseks kindlustatud isiku keskmise brutotuluga Rootsis seal viibitud aja jooksul arvestusperioodist, jagades Rootsis saadud sissetuleku selle kogumiseks kulunud aastate arvuga;

b) kui hüvitised arvutatakse käesoleva määruse artikli 40 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse arvestusperiood vastavalt eespool nimetatud seaduse 8. peatüki lõigetele 2 ja 8 nii nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole nimetatud perioodil pensioni kogumiseks vajalikku sissetulekut vastavalt sissetulekul põhineva vanaduspensioni seadusele (1998:674), lubatakse arvestusperioodi lugema hakata varasemast ajast, kui kindlustatud isikul oli Rootsis tasustatav tegevus.

3. 

a) Arvestusliku pensionivara arvutamiseks sissetulekul põhineva toitjakaotuspensioni saamiseks (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniõiguse olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kolme aasta jooksul viiest (arvestusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse lähtudes keskmisest Rootsi baaspensionist. Kui asjaomasel isikul on pensioniosakuid Rootsis vaid ühe aasta väärtuses, loetakse iga muu liikmesriigi kindlustusperiood samaväärseks.

b) Arvestuslike pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surnud isikutest tuleneva lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (arvestusperiood) ning kindlustusperioodid täitusid arvestusperioodil mõnes muus liikmesriigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhinevaina nagu Rootsi aasta puhul.

▼M3

5. Isik, kes on hõlmatud avalike teenistujate eriskeemiga ja on Rootsi resident ning

a) kelle suhtes ei kohaldata III jaotise 1. peatüki 2.–7 jao sätteid ja

b) kellel ei ole õigust saada Rootsis pensioni,

peab tasuma talle Rootsis antud arstiabi eest Rootsi õigusaktides mitteresidentidele kehtestatud ulatuses, kui antud arstiabi on hõlmatud asjaomase eriskeemiga ja/või seda täiendava isikukindlustusskeemiga. See nõue kehtib ka sellise isiku abikaasa ja alla 18aastaste laste kohta.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼B

1. Juhul kui isik, kes tavaliselt elab Gibraltaril või kellelt on nõutud alates tema viimatisest saabumisest Gibraltarile, et ta tasuks töötajana sissemakseid Gibraltari õigusaktide alusel, taotleb töövõimetuse, raseduse või sünnituse või töötuse tõttu teatud ajaks vabastust sissemaksetest ja teeb ettepaneku, et selle perioodi sissemaksed talle krediteeritakse, loetakse kõik perioodid, mille jooksul see isik on töötanud mingi muu liikmesriigi kui Ühendkuningriigi territooriumil, tema taotluse suhtes perioodideks, mille jooksul ta on töötanud Gibraltaril ja mille eest ta on tasunud sissemakseid töötajana vastavalt Gibraltari õigusaktidele.

2. Kui vastavalt Ühendkuningriigi õigusaktidele võib isikul olla õigus saada väljateenitud pensioni, juhul kui:

a) endise abikaasa tasutud sissemakseid võetakse arvesse, nagu oleksid need asjaomase isiku enda sissemaksed,

või

b) nimetatud isiku abikaasa või endine abikaasa vastab sissemaksetingimustele,

siis tingimusel, et selline abikaasa või endine abikaasa alati on või oli töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtisid kahe või enama liikmesriigi õigusaktid, kohaldatakse määruse III jaotise 3. peatüki sätteid, et määrata kindlaks õigused Ühendkuningriigi õigusaktide alusel. Sellisel juhul tõlgendatakse nimetatud 3. peatüki viiteid kindlustusperioodidele viidetena kindlustusperioodidele, mis on täitunud:

▼M8

i) abikaasa või endine abikaasa, kui nõude on esitanud:

 abielus naine või

 isik, kelle abielu on lõppenud muul põhjusel kui abikaasa surm,

või

ii) endine abikaasa, kui nõude on esitanud:

 lesestunud mees, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud lapsevanema toetust; või

 lesestunud naine, kellel vahetult enne pensioniiga ei ole õigust saada lesestunud ema toetust, lesestunud lapsevanema toetust või lesepensioni, või kellel on ainult õigus saada vastavalt käesoleva määruse artikli 46 lõikele 2 arvestatud vanadusega seotud lesepensioni, ning seetõttu tähendab “vanadusega seotud lesepension” vastavalt 1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse jaotisele 39(4) lesepensioni maksmist vähendatud määral.

▼B

3. 

a) Kui Ühendkuningriigi õigusaktide alusel antavat töötushüvitist makstakse isikule vastavalt määruse artikli 71 lõike 1 punkti a alapunktile ii või punkti b alapunktile ii, loetakse vastavalt Suurbritannias või Põhja-Iirimaal viibitud perioodideks nimetatud isikul teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid, et täita Ühendkuningriigi õigusaktidega kehtestatud tingimusi lapsetoetuse (child benefit) saamiseks Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal viibitud perioodide suhtes.

b) Kui määruse II jaotise alusel, välja arvatud artikli 13 lõike 2 punkt f, on Ühendkuningriigi õigusaktid kohaldatavad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes, kes ei vasta Ühendkuningriigi õigusaktides kehtestatud tingimustele lapsetoetuse (child benefit) saamiseks seoses:

i) viibimisega Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal, loetakse ta seal viibinuks kõnealuse tingimuse täitmiseks;

ii) viibimisperioodiga Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal loetakse selliste tingimuste täitmiseks nimetatud töötajal teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus-, töötamis- või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise perioodid Suurbritannias või vastavalt Põhja-Iirimaal viibimise perioodideks.

c) Gibraltari õigusaktide alusel perehüvitiste taotluste suhtes kohaldatakse punktide a ja b sätteid analoogia põhjal.

4. Ühendkuningriigi õigusaktide alusel antavat lesehüvitist käsitletakse määruse III jaotise kohaldamisel toitjakaotuspensionina.

5. Artikli 10a lõike 2 kohaldamisel hoolitsemistoetust, invaliidi hooldamise toetust ja invaliidi ülalpidamistoetust reguleerivate sätete suhtes võetakse muu liikmesriigi kui Ühendkuningriigi territooriumil täitunud töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodi arvesse niivõrd, kui see on vajalik täitmaks Ühendkuningriigis viibimise tingimust, enne kuupäeva, kui esmakordselt tekib õigus saada kõnealust toetust.

6. Kui töötaja, kelle suhtes kehtivad Ühendkuningriigi õigusaktid, on lahkunud oma töö käigus ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ja kui temaga juhtub õnnetus enne kohalejõudmist, määratakse tema õigus saada hüvitist nimetatud õnnetuse eest kindlaks:

a) nagu oleks õnnetus juhtunud Ühendkuningriigi territooriumil

ning

b) tuvastades, kas ta oli töötaja Suurbritannia või Põhja-Iiri õigusaktide alusel või töötaja Gibraltari õigusaktide alusel, arvestamata tema lahkumist nimetatud territooriumidelt.

7. Määrust ei kohaldata selliste Ühendkuningriigi õigusnormide suhtes, millega jõustatakse Ühendkuningriigi ja kolmanda riigi vahel sõlmitud sotsiaalkindlustuskokkulepe.

8. Määruse III jaotise 3. peatüki kohaldamisel ei võeta arvesse astendatud sissemakseid, mida kindlustatud isik on tasunud Ühendkuningriigi õigusaktide alusel, ega nimetatud õigusaktide alusel makstavaid astendatud vanadushüvitisi. Astendatud hüvitiste summa liidetakse Ühendkuningriigi õigusaktide alusel makstavate hüvitiste summale, mis on kindlaks määratud vastavalt nimetatud peatükile. Nimetatud kahe summa kokkuliitmisel saadud summa moodustab hüvitise suuruse, mis tegelikult tuleb asjaomasele isikule maksta.

9. 

10. Mitteosamakselise sotsiaalkindlustushüvitise ja töötuskindlustuse määruse (Gibraltar) kohaldamisel loetakse iga isik, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, Gibraltaril elavaks juhul, kui ta elab mõnes liikmesriigis.

▼M1

11. Määruse artiklite 27, 28, 28a, 29, 30 ja 31 kohaldamisel loetakse hüvitisi, mida ainult määruse artikli 95b lõike 8 tõttu makstakse väljaspool Ühendkuningriiki, invaliidsushüvitisteks.

▼B

12. Määruse artikli 10 lõike 1 kohaldamisel loetakse iga Ühendkuningriigi õigusaktide alusel hüvitisele õigust omav isik teise liikmesriigi territooriumil viibimise korral nimetatud viibimise ajal sellise teise liikmesriigi territooriumil elavaks.

13.1. Sissetulekuteguri arvutamisel määramaks kindlaks õigust saada hüvitisi Ühendkuningriigi õigusaktide alusel ja arvestades punktis 15 sätestatut võetakse iga nädal, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes on kehtinud teise liikmesriigi õigusaktid ja mis algas vastava tulumaksuaasta jooksul Ühendkuningriigi õiguses määratletud tähenduses, arvesse järgmiselt.

a) Perioodid ajavahemikus 6. aprillist 1975 kuni 5. aprillini 1987:

i) iga töötajana täidetud kindlustus-, töötamis- või elamisnädala kohta

loetakse, et asjaomane isik on tasunud sissemakseid töötajana sissetuleku põhjal, mis võrdub kahe kolmandikuga selle aasta ülemisest tulupiirist;

ii) iga füüsilisest isikust ettevõtjana täidetud kindlustus-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on tasunud 2. klassi sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjana.

b) Perioodid alates 6. aprillist 1987:

i) iga töötajana täidetud kindlustus-, töötamis- või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on saanud sissetulekut, mis võrdub kahe kolmandikuga selle nädala ülemisest tulupiirist, ja tasunud selle pealt sissemakseid töötajana;

ii) iga füüsilisest isikust ettevõtjana täidetud kindlustus-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisnädala kohta loetakse, et asjaomane isik on tasunud 2. klassi sissemakseid füüsilisest isikust ettevõtjana.

c) Iga täisnädala kohta, mille jooksul tal on täitunud periood, mis on võrdsustatud kindlustus-, töötamis-, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamisperioodiga, loetakse asjaomane isik vajalikke sissemakseid teinuks või sissetulekut saanuks, kuid üksnes ulatuses, mis on vajalik, et viia tema kogutulutegur kõnealuse maksuaasta eest nõutavale tasemele, et muuta see maksuaasta tunnustatavaks aastaks Ühendkuningriigi sissemaksete või sissetuleku krediteerimist reguleerivates õigusaktides määratletud tähenduses.

13.2. Määruse artikli 46 lõike 2 punkti b kohaldamisel, juhtudel:

a) kui mõnel maksuaastal, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, on töötajal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodid üksnes muus liikmesriigis kui Ühendkuningriigis ja lõike 1 punkti a alapunkti i või lõike 1 punkti b alapunkti i kohaldamisest tulenevalt arvestatakse seda aastat kvalifitseeriva aastana Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses määruse artikli 46 lõike 2 punkti a kohaldamisel, loetakse ta sel aastal kindlustatuks 52 nädala jooksul nimetatud teises liikmesriigis;

b) kui mõnda maksuaastat, mis on alanud 6. aprillil 1975 või hiljem, ei loeta kvalifitseerivaks aastaks Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses määruse artikli 46 lõike 2 punkti a kohaldamisel, ei võeta arvesse ühtki sel aastal täitunud kindlustus-, töötamis- või elamisperioodi.

13.3. Sissetulekuteguri konverteerimisel kindlustusperioodideks jagatakse vastaval tulumaksuaastal Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses saavutatud sissetulekutegur selle aasta madalaima tulupiiriga. Tulemus väljendatakse täisarvuna, komakohti ei võeta arvesse. Niimoodi arvutatud suurust käsitletakse esindavana Ühendkuningriigi õigusaktide alusel sel aastal täitunud kindlustusnädalate arvu, tingimusel et selline arv ei ületa nädalate arvu, mille jooksul sel aastal kõnealuse isiku suhtes nimetatud õigusaktid kehtisid.

14. Määruse artikli 40 lõike 3 punkti a alapunkti ii kohaldamisel võetakse arvesse üksnes perioode, mille jooksul töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja oli töövõimetu Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses.

15.1. Määruse artikli 46 lõike 2 punkti a järgi arvutamisel, pensioni selle osa teoreetilist suurust, mis Ühendkuningriigi õigusaktide alusel koosneb lisakomponendist:

a) tõlgendatakse määruse artikli 46 lõike 2 väljendit “töötasu, sissemaksed või suurendamine” tähendavana sissetulekuteguri jääki vastavalt määratlusele 1975. aasta sotsiaalkindlustuse pensionide seaduses või vastavalt 1975. aasta sotsiaalkindlustuse pensionide määruses (Põhja-Iiri);

b) sissetulekuteguri jääk arvutatakse vastavalt määruse artikli 47 lõike 1 punktile b eespool punktis a osutatud tõlgenduse kohaselt, jagades Ühendkuningriigi õigusaktide alusel registreeritud summeeritud jäägi tulumaksuaastate arvuga Ühendkuningriigi õigusaktides määratletud tähenduses (kaasa arvatud tulumaksuaastate osa), mis on täitunud nimetatud õigusaktide alusel alates 6. aprillist 1978 asjakohase kindlustusperioodi jooksul.

15.2. Pensioni selle osa suuruse hindamisel, mis Ühendkuningriigi õigusaktide alusel koosneb lisakomponendist, tõlgendatakse määruse artikli 46 lõike 2 väljendit “kindlustus- või elamisperioodid” tähendavana kindlustus- või elamisperioode, mis on täitunud alates 6. aprillist 1978.

16. Töötul, kes naaseb Ühendkuningriiki pärast kolmekuulise perioodi möödumist, mille jooksul ta sai jätkuvalt Ühendkuningriigi õigusaktide alusel hüvitisi vastavalt määruse artikli 69 lõikele 1, on erandina artikli 69 lõikest 2 õigus saada jätkuvalt töötushüvitisi, kui ta vastab eespool nimetatud õigusaktide tingimustele.

17. Raske invaliidsuse hüvitise saamise õiguse kohaldamisel: iga töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle suhtes kehtivad või on kehtinud Ühendkuningriigi õigusaktid vastavalt määruse II jaotisele, välja arvatud artikli 13 lõike 2 punkt f:

a) loetakse kogu perioodi suhtes, mille jooksul ta töötas või tegutses füüsilisest isikust ettevõtjana ja tema suhtes kehtisid teises liikmesriigis viibimise ajal Ühendkuningriigi õigusaktid, Ühendkuningriigis viibinuks või elanuks;

b) omab õigust, et muu liikmesriigi territooriumil ja õigusaktide alusel töötajana või füüsilisest isikust ettevõtjana täitunud kindlustusperioode käsitletaks Ühendkuningriigis viibimise või elamise perioodidena.

18. Perioodi, mille jooksul kohaldati Ühendkuningriigi õigusakte vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f ei või:

i) võtta nimetatud sätte alusel arvesse määruse III jaotise kohaldamisel Ühendkuningriigi õigusaktide kohaldamise perioodina

ega

ii) olla aluseks Ühendkuningriigi lugemisele pädevaks riigiks määruse artiklites 18 või 38 või artikli 39 lõikes 1 ettenähtud hüvitiste määramiseks.

19. Arvestades üksikute liikmesriikidega sõlmitud konventsioone, lõpeb määruse artikli 13 lõike 2 punkti f ja rakendusmääruse artikli 10b kohaldamisel Ühendkuningriigi õigusaktide kohaldatavus iga isiku puhul, kelle suhtes varem kohaldati Ühendkuningriigi õigusakte töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, pärast kolme päeva, mis järgnevad:

a) päevale, mil ta asus elama artikli 13 lõikes 2 punktis f osutatud teise liikmesriiki;

b) alalise või ajutise töötamise või füüsilisest ettevõtjast isikuna tegutsemise lõppemise päevale, mille jooksul tema suhtes kehtisid Ühendkuningriigi õigusaktid;

c) iga perioodi viimasele päevale, mille jooksul ta sai Ühendkuningriigi haigus- või rasedus- ja sünnitustoetust (kaasa arvatud mitterahalised hüvitised, mille puhul Ühendkuningriik on pädev riik) või töötushüvitist ning mis:

i) algas enne teise liikmesriiki elama asumise kuupäeva, või kui see on hilisem, siis

ii) vahetult järgnes teises liikmesriigis töötamisele või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele, mille jooksul kõnealuse isiku suhtes kehtisid Ühendkuningriigi õigusaktid.

20. Asjaolu, et vastavalt määruse artikli 13 lõike 2 punktile f ja rakendusmääruse artiklile 10b ning punktile 19 eespool muutusid isiku suhtes kohaldatavaks teise liikmesriigi õigusaktid, ei takista:

a) Ühendkuningriigil pädeva riigina tema suhtes kohaldada töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjaga seotud määruse III jaotise 1. ja 2. peatüki 1. jao või artikli 40 lõike 2 sätteid, kui ta on nende tähenduses jätkuvalt töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja ja oli viimati sellisena kindlustatud Ühendkuningriigi õigusaktide alusel;

b) tema käsitlemist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana määruse III jaotise 7. ja 8. peatüki või rakendusmääruse artikli 10 või 10a kohaldamisel, tingimusel et vastavalt punktile a tuleb talle maksta Ühendkuningriigi hüvitist III jaotise 1. peatüki alusel.

▼M4

21. Õpilaste või õpilase pereliikmete või tema ülalpidamisel olnud isikute puhul ei kohaldata artikli 10a lõike 2 sätteid hüvitiste suhtes, mis on mõeldud üksnes puuetega inimeste erikaitseks.

▼M8 —————

▼M10




VII LISA

JUHTUMID, MILLE PUHUL ISIKU SUHTES KOHALDATAKSE KORRAGA KAHE LIIKMESRIIGI ÕIGUSAKTE

(Määruse artikli 14c lõike 1 punkt b)

1. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Belgias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

2. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Bulgaarias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

3. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Tšehhi Vabariigis ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

4. Juhul kui isik, kes elab Taanis, tegutseb Taanis füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

5. Talupidajate õnnetus- ja vanaduskindlustusskeemi korral: juhul kui isik tegutseb Saksamaal põllumajanduse valdkonnas füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

6. Juhul kui isik, kes elab Eestis, tegutseb Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

7. Füüsilisest isikust ettevõtjate pensionikindlustusskeemi korral: juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Kreekas ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

8. Juhul kui isik, kes elab Hispaanias, tegutseb Hispaanias füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

9. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Prantsusmaal ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis, v.a Luksemburgis.

10. Juhul kui isik tegutseb Prantsusmaal põllumajanduse valdkonnas füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd Luksemburgis.

11. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Itaalias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

12. Juhul kui isik, kes elab Küprosel, tegutseb Küprosel füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

13. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Maltal ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

14. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Portugalis ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

15. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Rumeenias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

16. Juhul kui isik, kes elab Soomes, tegutseb Soomes füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

17. Juhul kui isik tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana Slovakkias ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

18. Juhul kui isik, kes elab Rootsis, tegutseb Rootsis füüsilisest isikust ettevõtjana ja teeb tasulist tööd mõnes teises liikmesriigis.

▼M5




VIII LISA

SKEEMID, MILLEGA NÄHAKSE ETTE AINULT PERETOETUSED VÕI ORBUDE LISA- VÕI ERITOETUSED

(Määruse artikkel 78a)

A.   BELGIA

a) Peretoetused, mis on ette nähtud töötajate peretoetusi käsitlevate kooskõlastatud seadustega.

b) Ülalpeetava hüvitised, mis on ette nähtud füüsilisest isikust ettevõtjate ülalpeetava hüvitisi käsitlevate õigusaktidega.

c) Ülalpeetava hüvitised, mis on ette nähtud Belgia Kongo ja Ruanda-Urundi endiste töötajate kindlustusskeemidega.

▼M10

B.   BULGAARIA

Ei ole.

▼M10

C.   TŠEHHI VABARIIK

▼A1

Ei ole.

▼M10

D.   TAANI

▼M5

“Spetsiaalsed peretoetused ning tavalised ja täiendavad peretoetused, mida antakse, kui hooldaja on ainus ülalpidaja.

Lisaks sellele ülalpeetava lapse hüvitised kõigile kuni 18aastastele lastele, kui nad elavad Taanis ja nende hooldaja on Taani õigusaktide alusel täielikult maksukohustuslane.”

▼M10

E.   SAKSAMAA

▼M5

Ei ole.

▼M10

F.   EESTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

G.   KREEKA

▼M5

Ei ole.

▼M10

H.   HISPAANIA

▼M5

Ei ole.

▼M10

I.   PRANTSUSMAA

▼M5

Kõik peamised sotsiaalkindlustusskeemid, välja arvatud töötajatele (ametnikud, riigiteenistujad, meremehed, notaribüroode ametnikud, EDG-GDFi, SNCFi ja RATP esindajad, ooperiteatri ja Comédie française' i töötajad, jne) mõeldud eriskeemid peale kaevurite skeemide.

Ei ole.

▼M10

J.   IIRIMAA

▼M5

Lastehüvitis, (osamakseline) orvutoetus ning (osamakselise) lesepensioni suurendamine ja (osamakseline) lesepension, mida makstakse seoses lastega, kelle puhul on täidetud tingimused vastavalt 1993. aasta (konsolideeritud) sotsiaalhoolekandeseadusele (Social Welfare (Consolidation) Act 1993) ja õigusaktidele, millega seda on muudetud.

▼M10

K.   ITAALIA

▼M5

Ei ole.

▼M10

L.   KÜPROS

▼A1

Ei ole.

▼M10

M.   LÄTI

▼A1

Ei ole.

▼M10

N.   LEEDU

▼A1

Ei ole.

▼M10

O.   LUKSEMBURG

▼M5

Ei ole.

▼M10

P.   UNGARI

▼A1

Ei ole.

▼M10

Q.   MALTA

▼A1

Ei ole.

▼M10

R.   MADALMAAD

▼M5

Ei ole.

▼M10

S.   AUSTRIA

▼M5

Ei ole.

▼M10

T.   POOLA

▼A1

Ei ole.

▼M10

U.   PORTUGAL

▼M5

Ei ole.

▼M10

V.   RUMEENIA

Ei ole.

▼M10

W.   SLOVEENIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

X.   SLOVAKKIA

▼A1

Ei ole.

▼M10

Y.   SOOME

▼M5

Ei ole.

▼M10

Z.   ROOTSI

▼M5

Ei ole.

▼M10

AA.   ÜHENDKUNINGRIIK

▼M5

1.   Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa

1992. aasta sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits Act 1992) ja 1992. aasta (Põhja-Iirimaa) sotsiaalkindlustusmaksude ja hüvitiste seaduse (Social Security Contributions and Benefits (Northern Ireland) Act 1992) sätted lastehüvitiste kohta (kaasa arvatud võimalikud suuremad määrad üksikvanematele); pensionäridele makstav ülalpeetava lapse toetus ja hooldajatoetus.

2.   Gibraltar

1997. aasta sotsiaalkindlustusmääruse (avatud pikaajalised hüvitusskeemid) (Social Security (Open Long-Term Benefits Scheme) Ordinance 1997) ja 1996. aasta sotsiaalkindlustusmääruse (suletud pikaajalised hüvitusskeemid) (Social Security (Closed Long-Term Benefits Scheme) Ordinance 1996) sätted pensionäridele makstavate ülalpeetavate laste toetuse suurendamise ja hooldajatoetuse kohta.

▼B




B LISA

MÄÄRUSI (EMÜ) nr 1408/71 JA (EMÜ) nr 574/72 MUUTVATE AKTIDE LOETELU

A. Hispaania ja Portugali ühinemisakt (EÜT L 302, 15.11.1985, lk 23)

B. Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakt (EÜT C 241, 29.8.1994, lk 9), mida on kohandatud nõukogu otsusega 95/1/EÜ (EÜT L 1, 1.1.1995, lk 1)

1. Ajakohastav nõukogu 2. juuni 1983. aasta määrus (EMÜ) nr 2001/83 (EÜT L 230, 22.8.1983, lk 6)

2. Nõukogu 13. juuni 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1660/85, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 160, 20.6.1985, lk 1; hispaania keeles:DO Edición especial, 1985 (05. V4) lk 142; portugali keeles:JO Edição Especial, 1985 (05. F4) lk 142; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 61; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 61)

3. Nõukogu 13. juuni 1985. aasta määrus (EMÜ) nr 1661/85, millega kehtestatakse tehnilised muudatused ühenduse eeskirjades võõrtöötajate sotsiaalkindlustuseks Gröönimaal (EÜT L 160, 20.6.1985, lk 7; hispaania keeles:DO Edición especial, 1985 (05.04), lk 148; portugali keeles:JO Edição Especial, 1985 (05.04), lk 148; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 67; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 67)

4. Komisjoni 26. veebruari 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 513/86, millega muudetakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord, lisasid 1, 4, 5 ja 6 (EÜT L 51, 28.2.1986, lk 44; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 73; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 73)

5. Nõukogu 11. detsembri 1986. aasta määrus (EMÜ) nr 3811/86, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 355, 16.12.1986, lk 5; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 86; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 86)

6. Nõukogu 11. mai 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 1305/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 131, 13.5.1989, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 143; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 143)

7. Nõukogu 18. juuli 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 2332/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 224, 2.8.1989, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 154; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 154)

8. Nõukogu 30. oktoobri 1989. aasta määrus (EMÜ) nr 3427/89, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 331, 16.11.1989, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (04), lk 165; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (04), lk 165)

9. Nõukogu 25. juuni 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 2195/91, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 206, 29.7.1991, lk 2; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 46; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 46)

10. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 124; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 124)

11. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1248/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 7; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 130; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 130)

12. Nõukogu 30. aprilli 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 1249/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 136, 19.5.1992, lk 28; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (05), lk 151; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (05), lk 151)

13. Nõukogu 30. juuni 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 1945/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord ning määrust (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 (EÜT L 181, 23.7.1993, lk 1; rootsi keeles:EGT, Specialutgåva 1994, område 05 (06), lk 63; soome keeles:EYVL:n erityispainos 1994, alue 05 (06), lk 63)

14. Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) 3095/95, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes, määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, määrust (EMÜ) nr 1247/92, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 ja määrust (EMÜ) nr 1945/93, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1247/92 (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 1)

15. Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 3096/95, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 335, 30.12.1995, lk 10)



( 1 ) See annex B.

( 2 ) See annex B.

( 3 ) EÜT L 136, 19.5.1992, lk 7.

( 4 ) EÜT L 136, 19.5.1992, lk 1.

( 5 ) EÜT L 209, 25.7.1998, lk 1.

( 6 ) EÜT L 164, 30.6.1999, lk 1.

( 7 ) ELT L 117, 4.5.2005, lk 1.

Top