EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 01962R0031-20210101
Regulation No 31 (EEC), 11 (EAEC), laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
Consolidated text: Regulation No 31 (EEC), 11 (EAEC), laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
Regulation No 31 (EEC), 11 (EAEC), laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
01962R0031 — ET — 01.01.2021 — 020.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
REGULATION No 31 (EEC), 11 (EAEC), (ELT P 045 14.6.1962, lk 1385) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
P 35 |
524 |
6.3.1963 |
||
|
P 35 |
526 |
6.3.1963 |
||
|
P 35 |
528 |
6.3.1963 |
||
|
REGULATION No 18/63/EEC OF THE COUNCIL of 26 February 1963 (*) |
P 35 |
529 |
6.3.1963 |
|
|
REGULATION No 5/64/Euratom OF THE COUNCIL of 10 November 1964 (*) |
P 190 |
2971 |
21.11.1964 |
|
|
REGULATION No 182/64/EEC OF THE COUNCIL of 10 November 1964 (*) |
P 190 |
2971 |
21.11.1964 |
|
|
P 18 |
242 |
4.2.1965 |
||
|
P 18 |
242 |
4.2.1965 |
||
|
REGULATION No 4/65/Euratom OF THE COUNCIL of 16 March 1965 (*) |
P 47 |
701 |
24.3.1965 |
|
|
P 47 |
701 |
24.3.1965 |
||
|
P 31 |
461 |
19.2.1966 |
||
|
P 31 |
461 |
19.2.1966 |
||
|
RÈGLEMENTNo 10/66/Euratom DU CONSEIL du 24 novembre 1966 (*) |
P 225 |
3814 |
6.12.1966 |
|
|
P 225 |
3814 |
6.12.1966 |
||
|
L 56 |
1 |
4.3.1968 |
||
|
L 289 |
1 |
17.11.1969 |
||
|
L 15 |
1 |
21.1.1970 |
||
|
L 15 |
4 |
21.1.1970 |
||
|
L 5 |
1 |
7.1.1971 |
||
|
L 276 |
1 |
16.12.1971 |
||
|
L 276 |
6 |
16.12.1971 |
||
|
L 149 |
1 |
1.7.1972 |
||
|
L 160 |
1 |
16.7.1972 |
||
|
L 283 |
1 |
20.12.1972 |
||
|
L 55 |
1 |
28.2.1973 |
||
|
L 223 |
1 |
11.8.1973 |
||
|
L 2 |
1 |
3.1.1974 |
||
|
L 341 |
1 |
20.12.1974 |
||
|
L 71 |
1 |
20.3.1975 |
||
|
L 98 |
1 |
19.4.1975 |
||
|
L 164 |
1 |
27.6.1975 |
||
|
L 263 |
1 |
11.10.1975 |
||
|
L 299 |
1 |
29.10.1976 |
||
|
L 359 |
1 |
30.12.1976 |
||
|
L 359 |
9 |
30.12.1976 |
||
|
L 157 |
1 |
28.6.1977 |
||
|
L 314 |
1 |
8.12.1977 |
||
|
L 330 |
1 |
23.12.1977 |
||
|
L 119 |
1 |
3.5.1978 |
||
|
L 119 |
8 |
3.5.1978 |
||
|
L 328 |
1 |
23.11.1978 |
||
|
L 369 |
1 |
29.12.1978 |
||
|
L 369 |
6 |
29.12.1978 |
||
|
L 336 |
1 |
29.12.1979 |
||
|
L 20 |
1 |
26.1.1980 |
||
|
L 20 |
5 |
26.1.1980 |
||
|
L 21 |
18 |
24.1.1981 |
||
|
L 46 |
1 |
19.2.1981 |
||
|
L 271 |
1 |
26.9.1981 |
||
|
L 386 |
1 |
31.12.1981 |
||
|
L 47 |
8 |
19.2.1982 |
||
|
L 47 |
13 |
19.2.1982 |
||
|
L 331 |
1 |
26.11.1982 |
||
|
L 53 |
1 |
26.2.1983 |
||
|
L 180 |
1 |
5.7.1983 |
||
|
L 203 |
1 |
27.7.1983 |
||
|
L 361 |
1 |
24.12.1983 |
||
|
L 51 |
1 |
21.2.1985 |
||
|
L 51 |
6 |
21.2.1985 |
||
|
L 154 |
1 |
13.6.1985 |
||
|
L 180 |
3 |
12.7.1985 |
||
|
L 265 |
1 |
8.10.1985 |
||
|
L 343 |
1 |
20.12.1985 |
||
|
L 359 |
1 |
19.12.1986 |
||
|
L 359 |
5 |
19.12.1986 |
||
|
L 79 |
1 |
21.3.1987 |
||
|
L 286 |
3 |
9.10.1987 |
||
|
L 307 |
1 |
29.10.1987 |
||
|
L 356 |
1 |
18.12.1987 |
||
|
L 204 |
1 |
29.7.1988 |
||
|
L 204 |
5 |
29.7.1988 |
||
|
L 354 |
1 |
22.12.1988 |
||
|
L 209 |
1 |
21.7.1989 |
||
|
L 364 |
1 |
14.12.1989 |
||
|
L 204 |
1 |
2.8.1990 |
||
|
L 360 |
1 |
22.12.1990 |
||
|
L 204 |
1 |
27.7.1991 |
||
|
L 361 |
1 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
7 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
9 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
10 |
31.12.1991 |
||
|
L 361 |
13 |
31.12.1991 |
||
|
L 62 |
1 |
7.3.1992 |
||
|
L 383 |
1 |
29.12.1992 |
||
|
L 404 |
1 |
31.12.1992 |
||
|
L 328 |
1 |
29.12.1993 |
||
|
L 335 |
1 |
23.12.1994 |
||
|
L 310 |
1 |
22.12.1995 |
||
|
L 175 |
1 |
13.7.1996 |
||
|
L 338 |
1 |
28.12.1996 |
||
|
L 301 |
5 |
5.11.1997 |
||
|
L 351 |
1 |
23.12.1997 |
||
|
L 113 |
4 |
15.4.1998 |
||
|
L 307 |
1 |
17.11.1998 |
||
|
L 325 |
1 |
3.12.1998 |
||
|
L 346 |
1 |
22.12.1998 |
||
|
C 60 |
11 |
2.3.1999 |
||
|
L 78 |
1 |
24.3.1999 |
||
|
L 150 |
1 |
17.6.1999 |
||
|
L 327 |
1 |
21.12.1999 |
||
|
L 24 |
1 |
29.1.2000 |
||
|
L 76 |
1 |
25.3.2000 |
||
|
L 326 |
3 |
22.12.2000 |
||
|
L 326 |
7 |
22.12.2000 |
||
|
L 271 |
1 |
12.10.2001 |
||
|
L 345 |
1 |
29.12.2001 |
||
|
L 77 |
1 |
20.3.2002 |
||
|
L 347 |
1 |
20.12.2002 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 2148/2003, 5. detsember 2003, |
L 323 |
1 |
10.12.2003 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 2181/2003, 8. detsember 2003, |
L 327 |
1 |
16.12.2003 |
|
|
Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2182/2003, 8. detsember 2003, |
L 327 |
3 |
16.12.2003 |
|
|
L 124 |
1 |
27.4.2004 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 23/2005, 20. detsember 2004, |
L 6 |
1 |
8.1.2005 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 31/2005, 20. detsember 2004, |
L 8 |
1 |
12.1.2005 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 1972/2005, 29. november 2005, |
L 317 |
1 |
3.12.2005 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 2104/2005, 20. detsember 2005, |
L 337 |
7 |
22.12.2005 |
|
|
L 194 |
1 |
14.7.2006 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, Euratom) nr 1895/2006, 19. detsember 2006, |
L 397 |
6 |
30.12.2006 |
|
|
L 90 |
1 |
30.3.2007 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1558/2007, 17. detsember 2007, |
L 340 |
1 |
22.12.2007 |
|
|
L 127 |
1 |
15.5.2008 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1323/2008, 18. detsember 2008, |
L 345 |
10 |
23.12.2008 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ, EURATOM) nr 1324/2008, 18. detsember 2008, |
L 345 |
17 |
23.12.2008 |
|
|
L 55 |
1 |
27.2.2009 |
||
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1295/2009, 22. detsember 2009, |
L 348 |
9 |
29.12.2009 |
|
|
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1296/2009, 23. detsember 2009, |
L 348 |
10 |
29.12.2009 |
|
|
Muudetud: NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1190/2010, 13. detsember 2010, |
L 333 |
1 |
17.12.2010 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1080/2010, 24. november 2010, |
L 311 |
1 |
26.11.2010 |
|
|
L 338 |
1 |
22.12.2010 |
||
|
L 338 |
7 |
22.12.2010 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, EURATOM) nr 1023/2013, 22. oktoober 2013, |
L 287 |
15 |
29.10.2013 |
|
|
L 335 |
1 |
14.12.2013 |
||
|
L 353 |
23 |
28.12.2013 |
||
|
L 353 |
24 |
28.12.2013 |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 422/2014, 16. aprill 2014, |
L 129 |
5 |
30.4.2014 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 423/2014, 16. aprill 2014, |
L 129 |
12 |
30.4.2014 |
|
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2014 ( 1 ) (2014/C 444/05) |
C 444 |
11 |
12.12.2014 |
|
|
C 415 |
3 |
15.12.2015 |
||
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/1611, 7. juuli 2016, |
L 242 |
1 |
9.9.2016 |
|
|
C 466 |
5 |
14.12.2016 |
||
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2016 ( 2 ) (2016/C 466/10) |
C 466 |
19 |
14.12.2016 |
|
|
C 429 |
9 |
14.12.2017 |
||
|
C 451 |
4 |
14.12.2018 |
||
|
Ajakohastamine – Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määr alates 1. juulist 2018 ( 3 ) (2018/C 451/07) |
C 451 |
19 |
14.12.2018 |
|
|
Personalieeskirjade XII lisa artiklis 12 osutatud tõhus määr liitintressi arvutamiseks alates 1. jaanuarist 2019 ( 4 ) 2019/C 1/08 |
C 1 |
6 |
3.1.2019 |
|
|
C 420 |
9 |
13.12.2019 |
||
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määra ajakohastamine alates 1. juulist 2019 ( 5 ) (2019/C 420/08) |
C 420 |
22 |
13.12.2019 |
|
|
C 428 |
12 |
11.12.2020 |
||
|
Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemi sissemaksete määr alates 1. juulist 2020 ( 6 ) (2020/C 428/13) |
C 428 |
26 |
11.12.2020 |
|
Parandatud:
|
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
REGULATION No 31 (EEC), 11 (EAEC),
laying down the Staff Regulations of Officials and the Conditions of Employment of Other Servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community
Sole Article
The Staff Regulations of officials and the Conditions of Employment of other servants of the European Economic Community and the European Atomic Energy Community are laid down in the Annex, which forms an integral part of this Regulation.
This Regulation shall enter into force on 1 January 1962.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
EUROOPA LIIDU AMETNIKE PERSONALIEESKIRJAD
|
SISUKORD |
|
|
I jaotis: |
Üldsätted 1 – 10c |
|
II jaotis: |
Ametnike õigused ja kohustused 11 – 26a |
|
III jaotis: |
Ametnike teenistuskäik |
|
1. peatükk: |
Töölevõtmine 27 – 34 |
|
2. peatükk: |
Halduslik seisund 35 |
|
1. jagu: |
Teenistus 36 |
|
2. jagu: |
Lähetus 37 – 39 |
|
3. jagu: |
Puhkuse võtmine isiklikel põhjustel 40 |
|
4. jagu: |
Reservi arvamine 41 |
|
5. jagu: |
Puhkus seoses sõjaväeteenistusega 42 |
|
6. jagu: |
Lapsehooldus- või perepuhkus 42a ja 42b |
|
7. jagu: |
Puhkusele saatmine teenistuse huvides 42c |
|
3. peatükk: |
Aruanded, kõrgemale ametijärgule tõusmine ja ametialane edutamine 43 – 46 |
|
4. peatükk: |
Teenistuse lõpetamine 47 |
|
1. jagu: |
Ametist lahkumine 48 |
|
2. jagu: |
Tagandamine 49 |
|
3. jagu: |
Teenistuse huvides teenistusest vabastamine 50 |
|
4. jagu: |
Ebapädevust käsitlevad menetlused 51 |
|
5. jagu: |
Pensionilejäämine 52 ja 53 |
|
6. jagu: |
Aunimetus 54 |
|
IV jaotis: |
Ametnike töötingimused |
|
1. peatükk: |
Tööaeg 55 – 56c |
|
2. peatükk: |
Puhkus 57 – 60 |
|
3. peatükk: |
Riigipühad 61 |
|
V jaotis: |
Ametnike töötasud ja sotsiaalkindlustushüvitised |
|
1. peatükk: |
Töötasu ja kulude korvamine |
|
1. jagu: |
Töötasu 62 – 70 |
|
2. jagu: |
Kulude korvamine 71 |
|
2. peatükk: |
Sotsiaalkindlustushüvitised 72 – 76a |
|
3. peatükk: |
Pensionid ja invaliidsustoetus 77 – 84 |
|
4. peatükk: |
Alusetult makstud summade tagasimaksmine 85 |
|
5. peatükk: |
Õiguste üleminek liidule 85a |
|
VI jaotis: |
Distsiplinaarmeetmed 86 |
|
VII jaotis: |
Edasikaebamine 90 – 91a |
|
VIIIa jaotis: |
Välisteenistuse suhtes kohaldatavad erisätted 95 – 99 |
|
VIIIb jaotis: |
Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted 101a |
|
IX jaotis: |
Ülemineku- ja lõppsätted |
|
1. peatükk: |
Üleminekusätted 107a |
|
2. peatükk: |
Lõppsätted 110 – 113 |
|
I lisa: |
A. Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses |
|
B. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad |
|
|
II lisa: |
Personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud organite koosseis ja töökord |
|
III lisa |
Konkursid |
|
IV lisa |
Personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 kohaselt antav toetus |
|
IVa lisa |
Osalise tööajaga töö |
|
V lisa |
Puhkus |
|
VI lisa |
Hüvitav puhkus ja tasu ületunnitöö eest |
|
VII lisa |
Töötasu ja kulude hüvitamine |
|
VIII lisa |
Pensioniskeem |
|
IX lisa |
Distsiplinaarmenetlus |
|
X lisa |
Kolmandates riikides töötavate ametnike suhtes kohaldatavad eri- ja erandsätted |
|
XI lisa |
Personalieeskirjade Artiklite 64 ja 65 rakenduseeskirjad |
|
XII lisa |
Personalieeskirjade artikli 83 a rakenduseeskirjad |
|
XIII lisa |
Liidu ametnike suhtes kohaldatavad üleminekumeetmed (personalieeskirjade artikkel 107a) |
|
XIII.1 lisa |
Ametikohad üleminekuajal |
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Neid personalieeskirju kohaldatakse ►M128 liidu ◄ ametnike suhtes.
Artikkel 1a
Artikkel 1b
Kui käesolevates personalieeskirjades ei ole sätestatud teisiti, käsitletakse
Euroopa välisteenistust (edaspidi „välisteenistus”),
Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteed,
regioonide komiteed,
Euroopa ombudsmani ja
Euroopa andmekaitseinspektorit
käesolevate personalieeskirjade kohaldamisel ►M128 liidu ◄ institutsioonidena.
Artikkel 1c
Mis tahes käesolevate personalieeskirjade viidet meessoost isikule käsitatakse samuti viitena naissoost isikule ja vastupidi, kui kontekstis ei ole selgelt tähistatud teisiti.
Artikkel 1 ►M112 d ◄
Käesolevates personalieeskirjades käsitatakse vabaabielusid abieludena tingimusel, et kõik VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c loetletud tingimused on täidetud.
Puudega inimene vastab artikli 28 punktis e sätestatud tingimustele, kui ta suudab sooritada olulised tööülesanded mõistlike abinõude abil.
„Mõistlikud abinõud” seoses oluliste tööülesannetega tähendavad asjakohaseid, konkreetsel juhul vajalikke meetmeid, et võimaldada puudega inimesel tööle pääseda, töös osaleda või edeneda või saada koolitust, kui sellised meetmed ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suurt koormust.
Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine ei takista institutsioonide ametisse nimetavatel asutustel või ametiisikutel rakendada või vastu võtta meetmeid, millega nähakse ette erisoodustused, et puudega inimestel oleks lihtsam oma kutsealal töötada või vältida või kompenseerida ebasoodsaid tingimusi nende kutsetegevuses.
Artikkel 1e
Artikkel 2
▼M112 —————
Artikkel 3
Ametnikku ametisse nimetavas dokumendis on märgitud kuupäev, mil ametissenimetamine jõustub; see kuupäev ei tohi olla ametniku tööleasumise kuupäevast varasem.
Artikkel 4
Ametnikke nimetatakse ametisse ja edutatakse üksnes vaba ametikoha täitmiseks ja järgides käesolevaid personalieeskirju.
Institutsioon teatab vabast ametikohast oma töötajatele pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on otsustanud, et koht tuleb täita.
Kui vaba ametikohta ei ole võimalik täita üleviimise, artikli 45a kohase ametisse nimetamise või ametialase edutamise teel, teatatakse sellest teiste institutsioonide töötajatele ja/või korraldatakse sisekonkurss.
Artikkel 5
Ametisse nimetamiseks on nõutav vähemalt:
tegevusüksuse AST ►M131 ja tegevusüksuse AST/SC ◄ puhul:
diplomiga tõendatud keskharidusjärgne haridus, või
diplomiga tõendatud keskharidus, mis võimaldab õpinguid jätkata keskharidusjärgses õppeasutuses, ja vähemalt kolmeaastane asjakohane töökogemus, või
kui see on teenistuse huvides põhjendatud, erialane koolitus või erialane töökogemus samaväärsel tasemel;
tegevusüksuse AD puhul palgaastmetel 5 ja 6:
haridustase, mis vastab diplomiga tõendatud vähemalt kolmeaastasele ülikoolikursusele; või
kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus samaväärsel tasemel;
tegevusüksuse AD puhul palgaastmetel 7-16:
ülikooliõpingutele vastava haridustaseme läbimisel antav diplom, kui ülikooliõpingute tavaline kestus on neli või enam aastat, või
ülikooliõpingutele vastava haridustaseme läbimisel antav diplom ja vähemalt aastane asjaomane töökogemus, kui ülikooliõpingute tavaline kestus on vähemalt kolm aastat, või
kui see on teenistuse huvides õigustatud, erialane koolitus samaväärsel tasemel.
Artikkel 6
Artikkel 7
Ametnik võib taotleda üleviimist teisele ametikohale selles institutsioonis, mille teenistuses ta on.
Ajutine töö ei tohi kesta kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui sellise töö otsene või kaudne eesmärk on asendada ametnikku, kes on omakorda saadetud teenistuse huvides mõnele teisele ametikohale, kutsutud ajateenistusse või viibib pikaajalisel haiguspuhkusel.
Artikkel 8
Mõnda teise ►M128 Euroopa Liidu ◄ institutsiooni lähetatud ametnik võib kuue kuu möödudes taotleda oma üleviimist sellesse institutsiooni.
Kui ametniku koduinstitutsioon ja institutsioon, kuhu ta on lähetatud, on mõlemad üleviimisega nõus, loetakse, et ametnik on töötanud kogu oma ►M128 liidu ◄ teenistuskarjääri jooksul viimases institutsioonis. Sellise üleviimise korral ei saa ta rahalisi hüvitisi, mida ametnikul on vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele õigus saada teenistuse lõppemise korral mõnes ►M128 liidu ◄ institutsioonis.
Kui taotlust rahuldava otsuse kohaselt tuleb ametnik määrata kõrgemale palgaastmele kui ta oli oma koduinstitutsioonis, käsitatakse seda ametialase edutamisena; sellist otsust tohib teha üksnes artiklis 45 sätestatud tingimustel.
Artikkel 9
Ilma et see piiraks lõike 1a kohaldamist, moodustatakse igas institutsioonis:
mis täidab talle käesolevate personalieeskirjadega määratud ülesandeid.
Ametid võivad oma personali koosseisu silmas pidades kõrvale kalduda personalikomiteede koosseisu käsitleva II lisa artikli 1 sätetest. Ametid võivad otsustada jätta nimetamata ühiskomitee või -komiteede asendusliikmed, mis on ette nähtud II lisa artiklis 2.
Institutsiooni töötajatele edastatakse kõnealuste asutuste liikmete loetelu.
Komitee juhib institutsiooni pädevate organite tähelepanu kõigile käesolevate personalieeskirjade tõlgendamise ja rakendamisega seotud üldprobleemidele. Komiteega võib konsulteerida kõigi selliste probleemide ilmnemisel.
Komitee esitab institutsiooni pädevatele organitele ettepanekuid töökorralduse ja töö toimimise kohta ning personali töötingimuste või üldiste elamistingimuste parandamiseks.
Komitee võtab osa institutsiooni poolt oma töötajate huvides moodustatud sotsiaalhoolekandeorganite juhtimisest ja järelevalvest. Ta võib institutsiooni nõusolekul ise selliseid hoolekandeteenuseid luua.
Hindamiskomitee arvamust taotletakse järgmistel juhtudel:
pärast katseaja läbimist võetavate meetmete kohta; ja
nende töötajate väljavalimise korral, keda võib igasugune teenistusüksuse tegevusulatuse vähendamine mõjutada.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib anda juhtnööre tagamaks, et igas institutsioonis koostatakse korralisi aruandeid töötajate kohta ühtlustatud viisil.
Artikkel 10
Personalieeskirjade komitee koosneb ►M128 liidu ◄ institutsioonide esindajatest ja samast arvust nende personalikomiteede esindajatest. Personalieeskirjade komitee liikmete ametissenimetamise kord määratakse kindlaks ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel. Asutusi esindatakse ühiselt vastavalt nende ja komisjoni vahel kokkulepitud eeskirjadele.
Komisjon peab komiteega nõu kõikide ettepanekute üle, mis käsitlevad personalieeskirjade läbivaatamist; viimane teeb oma arvamuse teatavaks komisjoni kehtestatava tähtaja jooksul. Lisaks komiteele käesolevate personalieeskirjadega antud ülesannetele võib komitee esitada ettepanekuid personalieeskirjade parandamiseks. Komitee tuleb kokku esimehe, institutsiooni või mõne institutsiooni personalikomitee taotlusel.
Komitee koosolekute protokollid saadetakse asjaomastele organitele.
Artikkel 10a
Institutsioonid näevad ette ajavahemikud, mille jooksul personalikomitee, ühiskomitee ja personalieeskirjade komitee peavad esitama neilt palutud seisukohad; kõnealused ajavahemikud ei tohi olla lühemad kui viisteist tööpäeva. Kui ettenähtud aja jooksul ei ole seisukohta esitatud, teeb institutsioon oma otsuse.
Artikkel 10b
Artiklis 24b nimetatud ametiühingud ja kutseorganisatsioonid tegutsevad töötajate üldistes huvides, ilma et need piiraks personalikomiteede seadusjärgseid volitusi.
Artiklis 10 nimetatud komisjoni ettepanekuid võib esindavate ametiühingute ja kutseorganisatsioonide nõupidamistel arutada.
Artikkel 10c
Iga institutsioon võib sõlmida oma töötajaid käsitlevaid kokkuleppeid teda esindavate ametiühingute ja kutseorganisatsioonidega. Sellised kokkulepped ei või kaasa tuua personalieeskirjade või mis tahes eelarvekohustuste muutmist ning samuti ei või need mõjutada kõnealuses institutsioonis töötamist. Allakirjutajad esindavad ametiühingud ja kutseorganisatsioonid tegutsevad igas institutsioonis, mille suhtes kehtivad personalikomitee seadusjärgsed volitused.
II JAOTIS
AMETNIKE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 11
Ametnik täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult liidu huve silmas pidades. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki institutsiooniväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult. Ta täidab talle pandud kohustusi objektiivselt, erapooletult ja kooskõlas lojaalsuskohustusega liidu ees.
Ametnik ei võta ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata üheltki valitsuselt ega mujalt väljastpoolt oma institutsiooni vastu autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne tema ametisse nimetamist või eripuhkuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.
Enne ametniku töölevõtmist teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik kindlaks, et kandidaadil ei ole tema sõltumatust kahjustada võivaid isiklikke huvisid või muud huvide konflikti. Sel eesmärgil teavitab kandidaat ametisse nimetavat asutust või ametiisikut erivormi kasutades igasugusest olemasolevast või võimalikust huvide konfliktist. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab seda arvesse nõuetekohaselt põhjendatud arvamuses. Vajaduse korral võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik artikli 11a lõikes 2 osutatud meetmeid.
Käesolevat artiklit kohaldatakse analoogia põhjal ametnike suhtes, kes naasevad isiklikel põhjustel võetud puhkuselt.
Artikkel 11a
Artikkel 12
Ametnik hoidub mis tahes tegevusest või käitumisest, mis võib kahjustada tema seisundit.
Artikkel 12a
Artikkel 12b
Artikkel 13
Kui ametniku abikaasa on tasustataval töökohal, teatab ametnik sellest oma institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Kui abikaasa töö laad osutub sobimatuks ametniku tööga ja kui ametnik ei saa kinnitada, et see töö lõpeb kindlaksmääratud aja jooksul, otsustab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega, kas ametnik ►M112 jätkab tööd oma ametikohal või viiakse üle teisele ametikohale ◄ .
▼M112 —————
Artikkel 15
Ametnik, kes kandideerib avalikule ametikohale, teatab sellest ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule. Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab teenistuse huvisid silmas pidades, kas:
asjaomane ametnik peaks taotlema puhkust isiklikel põhjustel, või
asjaomasele ametnikule tuleks anda iga-aastane puhkus, või
asjaomane ametnik võib täita oma ülesandeid osalise tööajaga, või
asjaomane ametnik võib täita oma ülesandeid nii nagu enne.
Artikkel 16
Ka pärast teenistusest lahkumist on ametnik kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste puhul või soodustuste vastuvõtmisel.
Ametnik, kes kahe aasta jooksul pärast teenistusest lahkumist kavatseb hakata tegelema palgalise või tasustamata kutsealase tegevusega, teatab sellest oma institutsioonile kasutades erivormi. Kui kõnealune tegevus on seotud ametniku poolt viimasel kolmel aastal teenistuses tehtud tööga ja võib viia konfliktini institutsiooni õigustatud huvidega, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik teenistuse huvisid silmas pidades kas keelata tal sellega tegeleda või anda oma nõusoleku vastavalt tingimustele, mida ta peab kohaseks. Ametisse nimetav asutus või ametiisik teatab pärast nõupidamist ühiskomiteega oma otsuse 30 tööpäeva jooksul pärast vastava teate saamist. Kui nimetatud ajavahemiku lõpuks ei ole otsusest teatatud, käsitatakse seda kui vaikivat nõusolekut.
Rakendusmeetmetes määratletud endiste kõrgemate ametnike puhul keelab ametisse nimetav asutus või ametiisik põhimõtteliselt neil 12 kuu jooksul pärast teenistusest lahkumist tegeleda oma endise institutsiooni töötajatele suunatud lobi- või nõustamistegevusega oma ettevõtte, klientide või tööandjate heaks küsimustes, mille eest nad olid vastutavad viimasel kolmel teenistusaastal.
Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 ( 7 ) avaldab iga institutsioon kord aastas kolmanda lõigu kohaldamist käsitleva teabe, sealhulgas hinnatud juhtude loetelu.
Artikkel 17
Artikkel 17a
Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik suudab tõendada, et küsimus piirab märkimisväärselt ►M128 liidu ◄ õigustatud huvisid, teatab ametisse nimetav asutus või ametiisik ametnikule oma otsusest 30 tööpäeva jooksul alates teatise saamisest. Kui sellisest otsusest pole kindlaksmääratud ajal teatatud, tõlgendatakse seda nii, et ametisse nimetaval asutusel või ametiisikul ei olnud vastuväiteid.
Artikkel 18
Artikkel 19
Kohtumenetluses ei avalda ametnik ilma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku loata mingil alusel teavet, mida ta teab oma ametikohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad liidu huvid ja kui keeldumine ei too ametniku suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Ametnik järgib seda kohustust ka pärast teenistusest lahkumist.
Esimese lõigu sätteid ei kohaldata ametniku või endise ametniku suhtes, kes annab Euroopa Liidu Kohtule või mõne institutsiooni distsiplinaarnõukogule tunnistusi asjas, mis käsitleb Euroopa Liidu teenistujat või endist teenistujat.
Artikkel 20
Ametnik elab kas teenistuskohas või sellele piisavalt lähedal, et korralikult täita oma kohustusi. ►M112 Ametnik teatab ametisse nimetavale asutusele oma aadressi ja teavitab viivitama aadressi muutmisest. ◄
Artikkel 21
Ametiastmest olenemata abistab ametnik oma ülemusi ja annab neile nõu; ta vastutab talle määratud kohustuste täitmise eest.
Teenistusüksuse juhtiv ametnik vastutab oma ülemuste ees talle antud volituste ja juhiste täitmise eest. Tema alluvate vastutus ei vabasta teda mingil viisil tema enda vastutusest.
▼M112 —————
Artikkel 21a
Artikkel 22
Ametnikult võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt ►M128 liidu ◄ kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud tõsisest üleastumisest.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb põhjendatud otsuse distsiplinaarküsimustes sätestatud korra kohaselt.
Selle sätte põhjal tekkivad vaidlused kuuluvad ►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtu piiramatu jurisdiktsiooni alla.
Artikkel 22a
Esimeses lõigus nimetatud teave edastatakse kirjalikult.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ka sel juhul, kui institutsiooni töötaja, muu institutsiooni teenistuses olev või institutsiooni heaks töid tegev isik on jätnud kohustused täitmata.
Artikkel 22b
Institutsioon ei tee kahju oma teenistuses olevale ametnikule, kes avalikustab artiklis 22a määratletud teabe komisjoni või kontrollikoja presidendile, nõukogu eesistujale, Euroopa Parlamendi presidendile või Euroopa ombudsmanile, tingimusel et järgmised tingimused on täidetud:
ametnik usub ausalt ja põhjendatult, et avaldatud teave ja selles sisalduvad väited on valdavalt õiged; ja
ametnik on eelnevalt avaldanud sama teabe Euroopa Pettustevastasele Ametile või oma institutsioonile ning on võimaldanud Euroopa Pettustevastasel Ametil või oma institutsioonil võtta asjakohaseid meetmeid ameti või institutsiooni poolt määratud ajavahemiku jooksul, arvestades juhtumi keerukust. Ametnikku teavitatakse kõnealusest ajavahemikust nõuetekohaselt 60 päeva jooksul.
Artikkel 22c
Vastavalt artiklitele 24 ja 90 kehtestab institutsioon menetluse, mille kohaselt käsitletakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid koheldi artiklist 22a või 22b tulenevate kohustuste täitmise järel või tagajärjel. Asjaomane institutsioon tagab, et kaebusi käsitletakse konfidentsiaalselt ja põhjendatud juhtudel enne artiklis 90 sätestatud tähtaegade möödumist.
Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sise-eeskirjad, mis reguleerivad muu hulgas järgmist:
Artikkel 23
Ametnikele on antud privileegid ja immuniteedid üksnes ►M128 liidu ◄ huvides. Kui privileegide ja immuniteetide ►M15 protokollist ei ◄ tulene teisiti, ei ole ametnikud vabastatud oma isiklike kohustuste täitmisest ega kehtivate seaduste ja politseieeskirjade järgimisest.
Kui ametniku privileegid ja immuniteedid on vaidlustatud, teatab asjaomane ametnik sellest kohe ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule.
Privileegide ja immuniteetide protokollis ettenähtud reisiluba väljastatakse üksuste juhatajatele, palgaastmete AD12–AD16 ametnikele, väljaspool Euroopa Liidu territooriumit töötavatele ametnikele ja teistele ametnikele, kelle puhul see on vajalik teenistuse huvides.
Artikkel 24
►M15 ►M128 Liit ◄ aitab iga ametnikku ◄ , eelkõige menetluses sellise isiku vastu, kes esineb ähvarduste, solvavate või laimavate tegude või rünnakutega isiku või omandi vastu, mille all ametnik või tema pereliige kannatab ametniku ametiseisundi ja kohustuste tõttu.
►M15 ►M128 Liit ◄ kompenseerib ametnikule ◄ sellistel juhtudel kantud kahju niivõrd, kuivõrd töötaja ise ei ole teadlikult ega tõsise hooletuse tõttu kahju tekitanud ega ole saanud hüvitist kahju põhjustanud isikult.
Artikkel ►M112 24a ◄
►M128 Liit ◄ hõlbustab ametnike täiendõpet sel määral, mil see on vajalik teenistusüksuse laitmatuks toimimiseks ja on kooskõlas teenistusüksuse enda huvidega.
Sellist täiendõpet võetakse arvesse nende ametialasel edutamisel.
Artikkel ►M112 24b ◄
Ametnikel on õigus kasutada oma ühinemisvabadust; eelkõige võivad nad kuuluda Euroopa ametnike ametiühingutesse või kutseorganisatsioonidesse.
Artikkel 25
Ametnikud võivad esitada käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud küsimusi käsitlevaid taotlusi ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule selles institutsioonis, mille teenistuses nad on.
Igast käesolevate personalieeskirjade kohaselt tehtud konkreetsest otsusest teatatakse kohe kirjalikult asjaomasele töötajale. Igas ametniku kahjuks tehtud otsuses peab sisalduma põhjendus.
Konkreetsed otsused ametnike ametisse nimetamise, alaliselt töölevõtmise, ametialase edutamise, üleviimise, haldusliku seisundi määramise ning teenistuse lõpetamise kohta avaldatakse institutsioonis, mille teenistuses ametnik on. Avaldatud andmed on kõikidele töötajatele kättesaadavad sobiva aja jooksul.
Artikkel 26
Ametniku isikutoimik sisaldab järgmist:
kõiki dokumente ametniku haldusliku seisundi kohta ja kõiki aruandeid tema pädevuse, tulemuslikkuse ja käitumise kohta;
kõiki ametniku märkusi nende dokumentide kohta.
Dokumendid registreeritakse, nummerdatakse ja kantakse toimikusse järjekorras; punktis a osutatud dokumente tohib institutsioon ametniku vastu kasutada või tsiteerida üksnes juhul, kui ta on nendest dokumentidest enne nende toimikusse kandmist ametnikule teatanud.
Ametnik tõendab iga talle edastatud dokumendi kättesaamist oma allkirjaga, või siis edastatakse dokument tähtkirja teel ►M112 viimasel aadressil, mille ametnik on teatanud ◄ .
Ametniku isikutoimik ei sisalda ühtki viidet ametniku poliitiliste, ametiühinguga seotud, filosoofiliste ega usuliste tegevuste ja vaadete kohta või tema rassilise või etnilise päritolu ega seksuaalse sättumuse kohta.
Eelmine lõik ei keela siiski ametnikele teadaolevate, käesolevate personalieeskirjade kohaldamiseks vajalike haldusaktide ja -dokumentide toimikusse lisamist.
Iga ametniku kohta on üksnes üks isikutoimik.
Ametnikul on ka pärast teenistusest lahkumist õigus tutvuda kõikide oma toimikus olevate dokumentidega ►M112 ja teha neist koopiaid ◄ .
Isikutoimik on konfidentsiaalne ning sellega võib tutvuda üksnes asutuse ruumides ►M112 või turvalisel elektroonilisel andmekandjal ◄ . Sellegipoolest saadetakse see Euroopa Kohtule, kui seal on algatatud ametnikuga seotud ►M112 ————— ◄ asi.
Artikkel 26a
Ametnikel on õigus tutvuda oma tervisekaartidega ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ poolt kehtestatud korras.
III JAOTIS
AMETNIKE TEENISTUSKÄIK
1. PEATÜKK
Töölevõtmine
Artikkel 27
Ametnike töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist võtta institutsiooni teenistusse võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud ametnikud, kes valitakse liidu liikmesriikide kodanike hulgast võimalikult laialt geograafiliselt alalt. Ühtki ametikohta ei eraldata konkreetse liikmesriigi kodanikele.
Liidu kodanike võrdsuse põhimõte võimaldab igal institutsioonil ametnike kodakondsusega seotud suure tasakaalustamatuse korral, mis ei ole põhjendatud objektiivsete kriteeriumitega, võtta vastu asjakohased meetmed. Kõnealused meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi seisneda muudes töölevõtukriteeriumites peale teenetel põhinevate kriteeriumite. Enne asjakohaste meetmete vastuvõtmist kehtestab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik üldsätted käesoleva lõike rakendamiseks vastavalt artiklile 110.
Kolme aasta möödumisel 1. jaanuarist 2014 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande teise lõigu rakendamise kohta.
Selleks et aidata kaasa töötajate töölevõtmisele võimalikult laialt geograafiliselt alalt, püüavad institutsioonid toetada oma töötajate lastele mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduse andmist.
Artikkel 28
Ametnikku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et:
ta on ühe ►M128 Euroopa Liidu ◄ liikmesriigi kodanik, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik ei luba erandit, ja tal on kõik asjaomase liikmesriigi kodaniku õigused;
ta täidab kõiki talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustusi;
ta esitab asjakohased iseloomustused, mis näitavad tema sobivust kõnealuste kohustuste täitmiseks;
ta on vastavalt artikli 29 lõikele 2 läbinud III lisas ettenähtud konkursi, mis põhineb kas kvalifikatsioonidel või katsetel või nii kvalifikatsioonidel kui ka katsetel;
ta on füüsiliselt võimeline täitma oma kohustusi ja
Artikkel 29
Enne vaba ametikoha täitmist institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus või ametiisik kõigepealt:
kas seda kohta on võimalik täita:
üleviimise teel või
ametisse nimetamise teel vastavalt artiklile 45a või
ametialase edutamise teel
institutsiooni sees;
kas teiste institutsioonide sama palgaastme ametnikud on esitanud üleviimistaotlusi ja/või
kui vaba ametikohta ei olnud võimalik täita punktides a ja b nimetatud viisil, kas kaaluda kandidaadi valimist sobivate kandidaatide nimekirjast artikli 30 tähenduses, võttes vajaduse korral arvesse III lisa asjakohaseid sätteid sobivate kandidaatide kohta, ja/või
kas korraldada institutsioonis sisekonkurss, mis on avatud üksnes ametnikele ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 2 määratletud ajutistele töötajatele;
või kas rakendada konkursimenetlust kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. Konkursimenetlus on sätestatud III lisas.
Nimetatud menetlust võib rakendada ka tulevaste ametnike reservi moodustamiseks.
Säilitades põhimõtte, et valdav enamik ametnikke võetakse tööle avaliku konkursi korras, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandina punktist d ja ainult erandjuhul korraldada institutsioonis sisekonkursi, mis on avatud ka Euroopa Liidu muude teenistujate töötingimuste artiklites 3a ja 3b määratletud lepingulistele töötajatele. Viimatinimetatud töötajate kategooria suhtes kehtivad kõnealuse võimaluse osas piirangud vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 82 lõikele 7, ja piirangud konkreetsete ülesannete osas, mida ta oli volitatud lepingulise töötajana täitma.
Kõnealused konkursid on avatud üksnes ►M128 Euroopa Liidu ◄ muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti c kohaselt kõnealuses institutsioonis töötavatele ajutistele töötajatele. Institutsioonid seavad selliste konkursside minimaalseks kvalifikatsiooninõudeks vähemalt kümneaastase teenistusstaaži ajutise teenistujana ja selle, et isik on võetud tööle ajutiseks teenistujaks valikumenetluse põhjal, mis on taganud samade normide kohaldamise, mida kohaldatakse ametnike valimisel muude teenistujate teenistustingimuste artikli 12 lõike 4 kohaselt. Erandina käesoleva artikli lõike 1 punktist a kaalub selle institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik, mille teenistuses ajutine teenistuja on, enne vaba ametikoha täitmist kõnealuses institutsioonis nende sisekonkursside võitjate kõrval ka ametnike üleviimist institutsiooni sees.
Artikkel 30
Ametisse nimetav asutus või ametiisik nimetab iga konkursi puhuks ametisse valimiskomisjoni. Valimiskomisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab, millised kandidaatidest määrata vabadele ametikohtadele.
Kandidaatidel on juurdepääs vastavaid vabasid ametikohtasid käsitlevale asjakohasele teabele, mille institutsioonid ja ametid on avaldanud.
Artikkel 31
►M131 Ilma et see piiraks artikli 29 lõike 2 kohaldamist, võetakse ametnikke tööle vaid palgaastmetele SC 1–SC 2, AST 1–AST 4 või AD 5–AD 8. ◄ Konkursiteate palgaastme määrab kindlaks institutsioon järgmiste kriteeriumide alusel:
eesmärk võtta tööle artikli 27 määratluse kohaselt võimalikult kõrgetele normidele vastavad ametnikud;
nõutava töökogemuse kvaliteet.
Institutsioonide erivajaduste rahuldamiseks võib ametnike värbamisel samuti arvesse võtta ►M128 liidus ◄ valitsevaid tööturutingimusi.
Artikkel 32
Ametnik võetakse tööle oma palgaastme esimeses järgus.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib ametniku töökogemuse arvessevõtmiseks võimaldada staažilisa kuni 24 kuud. Käesoleva artikli jõustamiseks võetakse vastu üldised rakendussätted.
►M131 Institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ◄ kehtestatud palgaastmekriteeriumide kohaselt liigitatud ajutistel töötajatel säilib ajutise töötajana omandatud staaž, kui nad nimetatakse sama palgaastme ametnikeks kohe pärast ajutise teenistuse lõppu.
Artikkel 33
Enne ametisse nimetamist vaatab institutsiooni teenistuses olev arst konkursi võitja läbi, tõendamaks institutsioonile, et kõnealune isik vastab artikli 28 punkti e nõuetele.
Kui esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli põhjal antakse negatiivne meditsiiniline arvamus, võib kandidaat kahekümne päeva jooksul pärast seda, kui institutsioon on talle sellest arvamusest teatanud, taotleda, et tema juhtum esitataks läbivaatamiseks arstlikule komisjonile, mis koosneb kolmest arstist, kelle ametisse nimetav asutus või ametiisik valib institutsiooni teenistuses olevate arstide hulgast. Arstlik komisjon kuulab ära algse negatiivse arvamuse eest vastutava meditsiinitöötaja. Kandidaat võib arstlikule komisjonile esitada enda valitud arsti arvamuse. Kui arstliku komisjoni arvamus kinnitab esimeses lõigus ette nähtud tervisekontrolli otsust, maksab kandidaat 50 % arstitasudest ja lisakuludest.
Artikkel 34
Kui ametnik ei saa katseaja jooksul haiguse, artikli 58 kohase rasedus- ja sünnituspuhkuse või õnnetuse tõttu täita oma kohustusi järjest vähemalt ühe kuu jooksul, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik katseaega vastava ajavahemiku võrra pikendada. Katseaja kogukestus ei ületa 15 kuud.
Kõnealune aruanne edastatakse asjaomasele isikule, kellel on õigus esitada kirjalikult oma märkused kaheksa tööpäeva jooksul. Katseajal oleva isiku otsene ülemus edastab aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes küsib ühiselt hindamiskomiteelt kolme nädala jooksul arvamust selle kohta, milliseid meetmeid tuleb võtta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib otsustada katseajal oleva isiku teenistusest vabastada enne katseaja lõppu, teatades talle sellest kuu aega ette, või määrata ametniku ülejäänud katseajaks tööle muusse talitusse.
Kui aruandes soovitatakse katseajal olev isik teenistusest vabastada või erandlike asjaolude korral tema katseaega vastavalt lõikele 1 pikendada, edastab katseajal oleva isiku otsene ülemus aruande koos märkustega viivitamatult ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, kes peab ühise hindamiskomiteega kolme nädala jooksul nõu selle üle, milliseid meetmeid tuleb võtta.
Kui katseajal oleva isiku töö või käitumine ei vasta tema ametikohale, lõpetatakse temaga teenistussuhe.
2. PEATÜKK
Halduslik seisund
Artikkel 35
Ametnikele omistatakse üks järgmistest halduslikest seisunditest:
teenistuses;
lähetuses;
isiklikel põhjustel võetud puhkusel;
reservi arvatud;
puhkusel seoses sõjaväeteenistusega ;
lapsehoolduspuhkusel või perepuhkusel ;
puhkusele saadetud teenistuse huvides.
1. jagu
TEENISTUS
Artikkel 36
Teenistuses olev ametnik on ametnik, kes täidab IV jaotises sätestatud tingimustel kohustusi, mis kaasnevad ametikohaga, millele ta on alaliselt või ajutiselt määratud.
2. jagu
LÄHETUS
Artikkel 37
Lähetuses olev ametnik ►M56 on alaline ametnik ◄ , kes on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega:
suunatud teenistuse huvides:
tema oma soovi kohaselt:
Lähetuses viibivale ametnikule säilivad vastavalt artiklites 38 ja 39 sätestatud tingimustele kõik tema õigused ning ta on kohustatud täitma edasi kõiki oma kohustusi oma koduinstitutsiooni ametnikuna. ►M23 Võttes arvesse artikli 77 kolmanda lõigu pensionialaseid sätteid, kohaldatakse esimese lõigu punkti a teises taandes nimetatud lähetuses olevate ametnike suhtes siiski samu sätteid kui nende ametnike suhtes, kelle palgaaste on sama kui ametikohal, millel asjaomane isik lähetuse ajal töötab. ◄
Iga alaliselt töötav ametnik või isiklikel põhjustel puhkusel viibiv ametnik võib taotleda või talle võib pakkuda lähetust üksuse teenistuse huvides. Kui ametnik on lähetusse saadetud, peatatakse tema isiklikel põhjustel võetud puhkus.
Artikkel 38
Lähetust teenistusüksuse huvides reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:
lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast asjaomase ametniku ärakuulamist;
lähetuse kestuse määrab kindlaks ametisse nimetav asutus või ametiisik;
iga kuue kuu möödudes võib asjaomane ametnik taotleda lähetuse lõpetamist;
artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses oleval ametnikul on õigus saada palgalisa, kui kogu töötasu ametikohal, kuhu ta on lähetatud, on väiksem kui tema palgaastme ja -järgu puhul selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis; lisaks sellele on tal õigus saada hüvitist kõigi muude lähetusega seotud lisakulude katteks;
artikli 37 punkti a esimese taande kohases lähetuses olev ametnik jätkab pensionimaksete tasumist oma palgast ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis;
lähetuses viibivale ametnikule säilib tema ametikoht, õigus tõusta kõrgemale astmele ning õigus ametialasele edutamisele;
lähetuse lõppemise korral ennistatakse ametnik kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust.
Artikkel 39
Lähetust ametniku enda taotlusel reguleeritakse järgmiste eeskirjadega:
lähetusotsuse teeb ametisse nimetav asutus või ametiisik, kes määrab kindlaks lähetuse kestuse;
kuue kuu jooksul alates uuele tööle asumisest võib ametnik taotleda lähetuse lõpetamist; sellisel juhul ennistatakse ta kohe ametikohale, millel ta töötas enne lähetust;
pärast kõnealust kuut kuud tohib ametniku ametikohale nimetada kellegi teise;
lähetuse ajal arvutatakse pensionimaksed ja võimalik pensioniõigus palga alusel ametikohal, mis vastab tema palgaastmele ja -järgule institutsioonis, mis ta lähetusse saatis.
Artikli 37 lõike 1 punkti b alusel lähetuses viibiv ametnik, kes omandab pensioniõiguse organis, millesse ta on lähetatud, ei ole kõnealuse lähetuse kestel seotud pensioniskeemiga selles institutsioonis, mis ta lähetusse saatis.
Artikli 37 lõike 1 punkti b teise taande kohases lähetuses viibimise ajal töövõime kaotanud ametnikul ja sama ajavahemiku jooksul surnud ametniku ülalpeetavatel on käesolevate personalieeskirjade alusel õigus saada ►M112 invaliidsustoetust või toitjakaotuspensioni ◄ , millest arvatakse maha summad, mida neile maksab samadel alustel ja samal ajal organ, kuhu ametnik oli lähetatud.
Nimetatud sätte põhjal ei teki ametnikul ega tema ülalpeetavatel õigust saada pensioni, mis on kokku suurem kui maksimumsumma, mida ta käesolevate personalieeskirjade kohaselt võiks saada;
lähetuse ajal säilib ametnikul õigus tõusta kõrgemale ametijärgule;
pärast lähetuse lõppu tuleb ametnik ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib pärast nõupidamist ühiskomiteega paluda tal teenistusest lahkuda. Kuni tegeliku tööleennistamiseni on ametnik jätkuvalt lähetuses, kuid selle eest ei maksta.
3. jagu
PUHKUSE VÕTMINE ISIKLIKEL PÕHJUSTEL
Artikkel 40
Pikendada võib kuni aasta võrra. Isiklikel põhjustel võetud puhkuse kogukestus ei või ületada ►M131 12 aastat ◄ kogu ametniku ametiaja jooksul.
Kui aga ametnik taotleb sellist puhkust selleks, et:
tegeleda sellise lapse kasvatamisega, kes on ametniku ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ja kellel on institutsiooni meditsiinitöötaja tuvastatud raske vaimne või füüsiline puue ja kes vajab pidevat hooldamist või järelevalvet; või
saata oma abikaasat, kes on samuti liidu ametnik või muu teenistuja ning kes peab oma tööülesannete tõttu asuma alaliselt elama sedavõrd kaugele taotluse esitanud ametniku teenistuskohast, et ühise kodu loomine sellisesse kohta kahjustaks taotluse esitanud ametniku töökohustuste täitmist, või
abistada oma abikaasat, ülenejat sugulast, alanejat sugulast, venda või õde arstitõendiga kinnitatud raske haiguse või puude korral,
võib puhkust pikendada piiranguteta, tingimusel et iga pikendamise ajal on täidetud tingimused, mille tõttu puhkust anti.
►M112 Ametnik, kes ei tee tasustatavat tööd, võib pärast isiklikel põhjustel võetud puhkuse alguskuule järgneva kuu jooksul siiski taotleda, et tema suhtes jätkataks nende artiklite kohase kindlustuse kohaldamist, tingimusel et ta teeb isiklikel põhjustel võetud puhkuse esimese aasta jooksul pooled artikli 72 lõikes 1 ja artikli 73 lõikes 1 osutatud riskide katmiseks mõeldud sissemaksetest ja ülejäänud puhkuse jooksul kõik sissemaksed. Artikli 73 kohane kindlustuskate on olemas üksnes siis, kui tal on artikli 72 kohane kindlustuskate. Sissemaksed arvutatakse ametniku viimase põhipalga alusel. ◄ Peale selle võib ametnik, kes tõendab, et tal ei ole võimalik omandada pensioniõigust mõne muu pensioniskeemi alusel, taotluse korral omandada kuni ühe aasta jooksul uuesti pensioniõiguse, tingimusel et ta teeb sissemakse, mis võrdub kolmekordse ►M56 artikli 83 lõikes 2 ettenähtud määraga; sissemaksed arvutatakse töötaja palgaastmele ja -järgule vastava põhipalga alusel ◄ .
Isiklikel põhjustel antakse puhkust järgmiste eeskirjade kohaselt:
selle annab asjaomase ametniku taotlusel ametisse nimetav asutus või ametiisik;
pikendustaotlus tuleb esitada kaks kuud enne puhkuse lõppu;
ametniku kohale võib määrata kellegi teise;
pärast puhkuse lõppu tuleb ametnik ennistada tööle esimesele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale, tingimusel et vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema palgaastmele vastavale ja tema ►M112 tegevusüksuses ◄ vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib pärast nõupidamist ühiskomiteega paluda tal teenistusest lahkuda. Kuni tegeliku tööle ennistamiseni ►M112 või lähetusse saatmiseni ◄ on ametnik jätkuvalt isiklikel põhjustel võetud palgata puhkusel.
4. jagu
RESERVI ARVAMINE
Artikkel 41
Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab pärast nõupidamist ühiskomiteega, mis liiki ametikohti sellised meetmed mõjutavad.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab pärast nõupidamist ühiskomiteega nimekirja ametnikest, keda sellised meetmed mõjutavad, võttes arvesse ametnike pädevust, tulemuslikkust, tööalast käitumist, pereolusid ja teenistusstaaži. Iga ametnik, kes töötab mõnel eelmises lõigus osutatud ametikohal ja kes avaldab soovi, et ta kantaks reservi, kantakse kohe sellesse nimekirja.
Selles nimekirjas olevad ametnikud kantakse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega reservi.
Kahe aasta jooksul alates reservi arvamise kuupäevast on ametnikul eesõigus olla ennistatud oma ►M112 tegevusüksuse ◄ mis tahes vabanevale või tekkivale ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, tingimusel et tal on selleks vajalik erialane ettevalmistus.
Reservi arvatud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa järgi.
Eelmises lõigus sätestatud toetusest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.
Ametnik esitab vastavalt vajadusele kirjalikud tõendid ja teatab institutsioonile asjaoludest, mis võivad mõjutada tema õigusi.
Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.
Käesoleva artikli neljandas lõigus osutatud toetuse ja viimati saadud kogutöötasu suhtes kohaldatakse ►C2 XI lisa artikli 3 lõike 5 esimese lõigu punktis a osutatud paranduskoefitsienti, ◄ mis on kehtestatud liikmesriigi jaoks, kus toetuse või töötasu saaja tõendab oma viimase elukoha olevat, tingimusel et kõnealune liikmesriik oli saaja viimane teenistuskoht. Sellisel juhul, kui liikmesriigi vääringuks ei ole euro, arvutatakse kõnealune toetus käesolevate personalieeskirjade artiklis 63 sätestatud vahetuskursside alusel.
5. jagu
PUHKUS SEOSES SÕJAVÄETEENISTUSEGA
Artikkel 42
Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse või kordusõppustele või kes kutsutakse relvajõudude teenistusse, määratakse eriseisundisse „puhkus seoses sõjaväeteenistusega”.
Ametnik, kes kutsutakse sõjaväeteenistusse, lakkab saamast töötasu, kuid säilitab oma õiguse tõusta kõrgemale ametijärgule või saada ametialast edutust vastavalt käesolevatele personalieeskirjadele. Samuti säilib tema õigus vanaduspensionile, kui ta pärast ajateenistuse lõppu maksab tagantjärele oma pensionimaksed.
Ametnik, kes kutsutakse kordusõppustele või relvajõudude teenistusse, saab õppuste ajal või relvajõudude teenistuses olles jätkuvalt oma töötasu, millest lahutatakse tema teenistustasuga võrdne summa.
6. jagu
LAPSEHOOLDUS- VÕI PEREPUHKUS
Artikkel 42a
Ametnikul on õigus saada iga lapse kohta kuni kuus kuud põhipalgata lapsehoolduspuhkust, mis tuleb võtta esimese kaheteistkümne aasta jooksul pärast lapse sündi või lapsendamist. Puhkuse kestust võib kahekordistada institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastu võetud üldiste rakendussätete põhjal üksikvanemana tunnustatud vanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus. Korraga võetav miinimumpuhkus ei või olla lühem kui üks kuu.
Lapsehoolduspuhkuse ajal kehtib ametniku suhtes jätkuvalt sotsiaalkindlustusskeem; ametnikul jätkub pensioniõiguste kogumine ning säilivad ülalpeetava lapse toetus ja õppetoetus. Ametnikul säilib tema ametikoht ja tal on jätkuvalt õigus tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele. Puhkust võib võtta täisajaga või töötades edasi poole kohaga. Kui lapsehoolduspuhkust võetakse poole kohaga töötamist jätkates, kahekordistatakse esimeses lõigus sätestatud maksimumperioodi. Lapsehoolduspuhkuse ajal on ametnikul õigus saada ►M148 1 030,72 eurot ◄ suurust toetust kuus või 50 % sellest summast puhkuse ajal poole kohaga töötamise korral, kuid nad ei tohi teha muud tasustatavat tööd. Institutsioon maksab artiklites 72 ja 73 sätestatud sotsiaalkindlustusmaksed täies ulatuses ja need maksed arvutatakse ametniku põhipalga alusel. Kui puhkuse ajal töötatakse poole kohaga, kohaldatakse käesolevat sätet üksnes kogu põhipalga ja proportsionaalselt vähendatud põhipalga vahe suhtes. Tegelikult saadud põhipalga osas arvutatakse ametniku sissemakse samasid protsendimäärasid kasutades nagu siis, kui ta töötaks täistööajaga.
Üksikvanemate puhul ja vanemate puhul, kelle ülalpeetaval lapsel on esimeses lõigus osutatud institutsiooni meditsiinitöötaja poolt tuvastatud puue või raske haigus, ning lapsehoolduspuhkuse esimese kolme kuu jooksul, kui sellise puhkuse võtab isa ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või ükskõik kumb vanematest kohe pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või selle ajal või kohe pärast lapsendamispuhkust, on toetus ►M140 üksikvanemale ►M148 1 374,30 eurot ◄ ◄ kuus või vastavalt 50 % sellest summast, kui ametnik töötab puhkuse ajal poole kohaga.
Lapsehoolduspuhkust võib pikendada lisaks kuue kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % teises lõigus osutatud summast. Esimeses lõigus osutatud üksikvanemate puhul võib lapsehoolduspuhkust pikendada lisaks kaheteistkümne kuu võrra, sel ajal on toetus 50 % kolmandas lõigus osutatud summast.
Käesolevas artiklis nimetatud summasid ajakohastatakse samadel tingimustel nagu töötasu.
Artikkel 42b
Kui ametniku abikaasal, ülenejal sugulasel, alanejal sugulasel, vennal või õel on arstitõendiga kinnitatud raske haigus või puue, on ametnikul õigus saada põhipalgata perepuhkust. Sellise puhkuse kogukestus ei ületa üheksat kuud kogu ametniku ametiaja jooksul.
Kohaldatakse artikli 42a teist lõiku.
7.
jagu
Puhkusele saatmine teenistuse huvides
Artikkel 42c
Kõige varem viis aastat enne ametniku pensioniiga võib vähemalt kümme aastat teenistuses olnud ametniku saata ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega teenistuse huvides puhkusele organisatsiooniliste vajaduste tõttu, mis on seotud uute pädevuste omandamisega institutsioonides.
Igal aastal teenistuse huvides puhkusele saadetavate ametnike koguarv ei ole suurem kui 5 % kõikide institutsioonide ametnike arvust, kes jäid pensionile sellele eelnenud aastal. Selliselt arvutatud koguarv jagatakse institutsioonide vahel vastavalt eelnenud aasta 31. detsembri seisuga institutsioonis töötanud ametnike arvule. Igale institutsioonile määratud arv ümardatakse suurenemise suunas lähima täisarvuni.
Selline puhkus ei ole distsiplinaarmeede.
Kõnealune puhkus kestab üldjuhul seni, kuni ametnik jõuab pensioniikka. Erandkorras võib ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustada puhkuse katkestada ja ametniku tööle tagasi kutsuda.
Kui ametnik jõuab teenistuse huvides puhkusel viibimise ajal pensioniikka, jääb ta automaatselt pensionile.
Teenistuse huvides puhkusele saatmise suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:
ametniku kohale võib määrata teise ametniku;
teenistuse huvides puhkusele saadetud ametnikul ei ole õigust tõusta kõrgemale palgajärgule või -astmele.
Puhkusele saadetud ametnik saab toetust, mida arvutatakse IV lisa kohaselt.
Toetusest tehakse ametniku taotlusel pensioniskeemi sissemakseid, mis arvutatakse kõnealuse toetuse alusel. Sellisel juhul võetakse arvesse teenistuse huvides puhkusele saadetud ametniku teenistuse kestust, et arvutada VIII lisa artikli 2 kohaselt pensioniõiguslik staaž.
Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.
3. PEATÜKK
Aruanded, kõrgemale ametijärgule tõusmine ja ametialane edutamine
Artikkel 43
Ametniku pädevuse, tulemuslikkuse ja tööalase käitumise kohta koostatakse igal aastal hindamisaruanne institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku poolt vastavalt artiklile 110 kehtestatud tingimustel. Kõnealuses aruandes märgitakse, kas ametnik on oma tööülesandeid täitnud rahuldaval tasemel. Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab sätted, millega antakse õigus esitada aruandemenetluse käigus kaebus ning seda õigust tuleb kasutada enne artikli 90 lõikes 2 osutatud kaebuse esitamist.
Palgaastmest AST 5 alates võib aruandes esitada ametniku töö tulemuslikkuse põhjal arvamuse ka selle kohta, kas ametnik on võimeline täitma administraatori ülesandeid.
Aruanne tehakse ametnikule teatavaks. Tal on õigus seda kommenteerida, kui ta peab seda vajalikuks.
Artikkel 44
Ametnik, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme ühes järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku, välja arvatud juhul, kui tema tööülesannete täitmist on artiklis 43 osutatud viimase iga-aastase aruande kohaselt hinnatud mitterahuldavaks. Ametnik tõuseb oma palgaastme järgmisesse järku hiljemalt nelja aasta pärast, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 51 lõikes 1 sätestatud menetlust.
Kui ametnik nimetatakse üksuse juhatajaks, direktoriks või peadirektoriks samal palgaastmel, tõuseb ta ametisse nimetamise jõustumisel tagasiulatavalt ühe järgu võrra samal palgaastmel, tingimusel et tema töö tulemuslikkus on esimese üheksa kuu jooksul pärast ametisse nimetamist olnud rahuldav artikli 43 tähenduses. Sellise tõusuga kaasneb igakuise põhipalga tõus, mis vastab iga palgaastme esimese ja teise järgu vahelisele protsendimäärale. Kui palgatõus on väiksem või kui ametnik on sel ajal juba oma palgaastme viimases järgus, tõuseb tema põhipalk selliselt, et tagatakse tõus esimese ja teise palgajärgu vahel kuni järgmise edutamise jõustumiseni.
Artikkel 45
Artikkel 45a
Erandina artikli 5 lõike 3 punktidest b ja c võib tegevusüksuse AST ametniku alates palgaastmest 5 nimetada tegevusüksuse AD ametikohale, tingimusel et:
ta on valitud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud korras osalema kohustuslikus koolituskavas, mis on kehtestatud käesoleva lõike punktis b;
ta on läbinud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratletud koolituskava, mis sisaldab kohustuslikke koolitusetappe; ja
ta on ametisse nimetava asutuse või ametiisiku koostatud selliste kandidaatide nimekirjas, kes on läbinud suulise ja kirjaliku eksami, tõestades, et ta on edukalt osalenud käesoleva lõike punktis b nimetatud koolituskavas. Kõnealuse eksami sisu määratakse kindlaks III lisa artikli 7 lõike 2 punkti c kohaselt.
Kõnealune komitee võib ära kuulata ametnikud, kes on taotlenud osalemist eespool nimetatud koolituskavas, ja ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esindajad. Komitee võtab häälteenamusega vastu põhjendatud arvamuse ametisse nimetava asutuse või ametiisiku esitatud esialgse loetelu kohta. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab vastu nende ametnike loetelu, kellel on õigus osaleda eespool nimetatud koolituskavas.
Artikkel 46
Artikli 45 kohaselt kõrgemale palgaastmele nimetatud ametnik liigitatakse kõnealuse palgaastme esimesse järku. Palgaastmete AD 9-AD 13 ametnikud, kellel on üksuse juhataja kohustused ja kes on kõrgemale palgaastmele nimetatud artikli 45 kohaselt, liigitatakse uue palgaastme teise järku. Sama korda kohaldatakse mis tahes ametniku suhtes:
kes ametialase edutamise järel on nimetatud direktoriks või peadirektoriks, või
kes on direktor või peadirektor ja kelle suhtes kohaldatakse artikli 44 teise lõigu viimast lauset.
4. PEATÜKK
Teenistuse lõpetamine
Artikkel 47
Teenistus lõpeb:
ametist lahkumise korral,
tagandamise korral,
teenistuse huvides teenistusest vabastamise korral,
ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamise korral,
teenistusest vabastamise korral,
pensionilejäämise korral või
surma korral.
1. jagu
AMETIST LAHKUMINE
Artikkel 48
Ametist lahkuda sooviv ametnik avaldab oma selgesõnalise kavatsuse lahkuda lõplikult institutsiooni teenistusest kirjalikult.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb otsuse ametist lahkumise kinnitamise kohta ühe kuu jooksul alates lahkumisavalduse saamisest. ►M23 Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski keelduda ametist lahkumist heaks kiitmast, kui lahkumisavalduse vastuvõtmise kuupäeval on ametniku vastu käimas distsiplinaarmenetlus või kui selline menetlus algatatakse järgmise kolmekümne päeva jooksul. ◄
Lahkumine jõustub ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud kuupäeval; see ei ole tegevusüksuse AD ametnike puhul hiljem kui kolm kuud ning ►M131 tegevusüksuste AST ja AST/SC ◄ ametnike puhul hiljem kui üks kuu pärast ametniku lahkumisavalduses pakutud kuupäeva.
2. jagu
TAGANDAMINE
Artikkel 49
Ametnikku tohib tagandada üksnes juhul, kui ta ei vasta enam artikli 28 punktis a ►M23 sätestatud tingimustele, või artiklites ►M112 ————— ◄ 39 ja 40, artikli 41 lõigetes 4 ja 5 ning VIII lisa artikli 14 teises lõigus ettenähtud juhtudel. ◄
Ametisse nimetav asutus või ametiisik teeb ametniku tagandamise otsuse koos põhjendustega pärast nõupidamist ühiskomiteega ja asjaomase ametniku ärakuulamist.
3. jagu
TEENISTUSE HUVIDES TEENISTUSEST VABASTAMINE
Artikkel 50
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib oma otsusega vabastada teenistuse huvides teenistusest ►M112 artikli 29 lõikes 2 määratletud vanemametniku ◄ .
Selline teenistuses vabastamine ei ole distsiplinaarmeede.
Kui sel moel teenistusest vabastatud ametnikku ei määrata ►M112 ————— ◄ mõnele teisele ametikohale, mis vastab tema palgaastmele, saab ta hüvitist, mida arvutatakse vastavalt IV lisale.
Eelmises lõigus sätestatud hüvitisest arvatakse maha kõnealusel ajavahemikul ametniku uuel ametikohal makstav töötasu, kui see töötasu koos toetusega ületab kogutöötasu, mida ametnik viimati sai ja mis on arvutatud palgatabeli põhjal sellisena, nagu see tabel kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.
Kõnealune isik on kohustatud esitama taotluse korral kirjalikud tõendid ja teatama oma institutsioonile mis tahes teguritest, mis võivad mõjutada õigust hüvitisele.
Toetuse suhtes ei kohaldata paranduskoefitsienti.
VIII lisa artikli 45 kolmandat, neljandat ja viiendat lõiku kohaldatakse analoogia põhjal.
Kui ametniku õigus hüvitist saada lõpeb ja ta on saanud ►M131 58-aastaseks ◄ , on tal õigus saada pensioni, millest ei tehta VIII lisa artikli 9 kohaseid mahaarvamisi.
4. jagu
EBAPÄDEVUST KÄSITLEVAD MENETLUSED
Artikkel 51
Sise-eeskirjade vastuvõtmisel järgib institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik järgmiseid nõudeid:
ametnik, kes artiklis 43 osutatud kolme järjestikuse mitterahuldava iga-aastase aruande kohaselt ei tee ikka veel edusamme ametialase pädevuse osas, viiakse ühe astme võrra madalamale palgaastmele. Kui kahes järgmises iga-aastases aruandes on märgitud, et ametniku töötulemused on endiselt mitterahuldavad, vabastatakse ametnik teenistusest;
ametniku madalamale palgaastmele viimise või teenistusest vabastamise ettepanekus esitatakse selle põhjendused ja ettepanekust teavitatakse asjaomast ametnikku. Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ettepanek edastatakse artikli 9 lõikes 6 sätestatud ühisele nõuandekomiteele.
Toetust ei maksta juhul, kui ametnik lahkub teenistusest pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud menetluste alustamist või kui tal on õigus kohe makstavale täispensionile. Kui tal on õigus riiklikule töötushüvitisele, arvatakse kõnealuse hüvitise summa eespool nimetatud toetusest maha.
Lõikes 5 osutatud toetusi makstakse järgmise ajavahemiku jooksul:
kolm kuud, kui ametnik on teenistusest vabastamist käsitleva otsuse tegemise päevaks töötanud vähem kui viis aastat;
kuus kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt viis aastat, kuid vähem kui 10 aastat;
üheksa kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 10 aastat, kuid vähem kui 20 aastat;
12 kuud, kui ametnik on töötanud vähemalt 20 aastat.
5. jagu
PENSIONILEJÄÄMINE
Artikkel 52
Ilma et see piiraks artikli 50 sätete kohaldamist, jääb ametnik pensionile:
kas automaatselt selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta saab 66-aastaseks, või
tema enda taotluse põhjal selle kuu viimasel päeval, mille kohta on taotlus esitatud, kui ta on jõudnud pensioniikka või kui tema vanus on 58 aasta ja pensioniea vahel ja vastab kohe makstava pensioni saamise tingimustele vastavalt VIII lisa artiklile 9. Artikli 48 teise lõigu teist lauset kohaldatakse analoogia põhjal.
Ametnik võib oma taotluse kohaselt ja juhul, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda teenistuse huvides põhjendatuks, jätkata töötamist kuni 67-aastaseks saamiseni või erandkorras 70-aastaseks saamiseni; sel juhul läheb ta automaatselt pensionile selle kuu viimasel päeval, mil ta jõuab kõnealusesse ikka.
Kui ametisse nimetava asutus või ametiisik annab loa jääda ametnikul teenistusse pärast 66. eluaastat, antakse luba kõige rohkem üheks aastaks. Luba võib ametniku taotlusel pikendada.
Artikkel 53
Ametnik, kelle suhtes tuleb töövõimetuskomitee arvates kohaldada artikli 78 sätteid, ►M62 läheb pensionile automaatselt selle kuu viimasel päeval, mil ametisse nimetav asutus või ametiisik tunnistab, et töötaja on püsivalt võimetu oma kohuseid täitma. ◄
6. jagu
AUNIMETUS
Artikkel 54
Teenistuse lõppemisel võidakse ametnikule ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega anda aunimetus kas tema enda ►M112 palgaastmelt või sellest järgmiselt kõrgemalt palgaastmelt ◄ .
Aunimetusega ei kaasne rahalisi hüvesid.
IV JAOTIS
AMETNIKE TÖÖTINGIMUSED
1. PEATÜKK
Tööaeg
Artikkel 55
Peale ►M31 ————— ◄ selle võidakse ametnikult teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt nõuda, et ta täidaks väljaspool tööaega töökohal või kodus valveajakohustust. ►M131 Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik kehtestab pärast nõupidamist personalikomiteega käesoleva lõike rakendamise üksikasjalikud eeskirjad. ◄
◄
Artikkel 55a
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib anda sellise loa juhul, kui see vastab üksuse huvidele.
Ametnikul on õigus saada luba järgmistel juhtudel:
alla 9-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks;
9–12-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 20 % tavalisest tööajast;
alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui ametnik on üksikvanem;
raske olukorra puhul alla 14-aastase ülalpeetava lapse eest hoolitsemiseks, kui tööaega ei vähendata rohkem kui 5 % tavalisest tööajast. Sellisel juhul IVa lisa artikli 3 esimest kahte lõiku ei kohaldata. Kui mõlemad vanemad töötavad liidu teenistuses, lubatakse tööaega vähendada vaid ühel vanemal;
raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, õe või venna eest hoolitsemiseks;
täiendkoolitusel osalemiseks või
alates 58. eluaastast viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist.
Kui osalise tööajaga töötamise luba taotletakse täiendkoolitusel osalemiseks või viimase kolme aasta jooksul enne pensioniikka jõudmist, kuid mitte enne 58. eluaastat, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik keelduda loa andmisest või lükata loa andmise jõustumiskuupäeva edasi üksnes erandjuhtudel ning kaalukatel teenistuse huvidest tingitud põhjustel.
Kui loa saamise õigust kasutatakse raskelt haige või puudega abikaasa, üleneja sugulase, alaneja sugulase, venna või õe eest hoolitsemiseks või täiendkoolitusel osalemiseks, ei tohi sellised ajavahemikud kokku ületada viit aastat kogu ametniku ametiaja vältel.
Artikkel 55b
Ametnik võib taotleda luba töötada poole kohaga ametikohta jagades, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik peab seda ametikohta sel eesmärgil sobivaks. Poole kohaga töötamise lubamine töö jagamise teel ei ole ajaliselt piiratud. Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski selle loa tühistada üksuse huvides, teatades ametnikule sellest kuus kuud ette. Samamoodi võib ametisse nimetav asutus või ametiisik tühistada loa asjaomase ametniku taotluse korral ja kuuekuulise etteteatamisega. Sel juhul võib ametniku üle viia teisele ametikohale.
Kohaldatakse artiklit 59a ja IVa lisa artiklit 3, välja arvatud teise lõigu kolmas lause.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kehtestada üksikasjaliku korra käesoleva artikli kohaldamiseks.
Artikkel 56
Ametnikult võib nõuda ületunnitööd ainult edasilükkamatutel juhtudel või eriti tungiva töö puhul; töötamist öösel ning pühapäevadel või riigipühadel lubatakse ainult ametisse nimetava asutuse või ametiisiku sätestatud korra kohaselt. ►M23 Kogu ületunnitöö, mida ametnikult võidakse nõuda, ei tohi kuue kuu jooksul ületada 150 tundi. ◄
►M112 Tegevusüksuse AD ning tegevusüksuste AST 5-11 ◄ töötajate ületunnitöö ei anna õigust mingile hüvitisele või lisatasule.
Nagu on sätestatud VI lisas, on palgaastmete SC 1–SC 6 ning AST 1–AST 4 ametnikel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui teenistuse vajadused ei võimalda anda hüvitavat puhkust ületunnitöö tegemise kuule järgneva kahe kuu jooksul.
Artikkel 56a
Ametnikul, ►M30 ————— ◄ kes peab töötama korrapäraselt öösiti, laupäeviti, pühapäeviti või riigipühadel, on õigus erihüvitistele, kui ta teeb vahetustega tööd, mida institutsioon nõuab teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt ning mida ta peab korraliseks ja alaliseks tööks.
Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning nende hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.
Vahetustega töötava ametniku tavaline tööaeg ei tohi ületada tavalist aastast tööaega.
Artikkel 56b
Ametnikul ►M31 ————— ◄ on õigus erihüvitistele, kui ta ►C5 peab vastavalt ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusele väljaspool tööaega teenistuskoha vajadustest või ohutuseeskirjadest tulenevalt täitma töökohal või kodus regulaarselt valveajakohustust. ◄
Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid hüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.
Artikkel 56c
Teatavatele ametnikele antakse eritoetusi eriti raskete töötingimuste hüvitamiseks.
Komisjon määrab pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega artiklite 111 ja 112 alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktidega kindlaks ametnike kategooriad, kellel on õigus saada kõnealuseid erihüvitisi, ning hüvitiste määrad ja maksmise tingimused.
2. PEATÜKK
Puhkus
Artikkel 57
Ametnikel on õigus saada igal kalendriaastal puhkust, mille pikkus on vähemalt 24 tööpäeva ja kõige rohkem 30 tööpäeva, vastavalt eeskirjadele, mis sätestatakse ►M128 liidu ◄ ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.
Peale põhipuhkuse võib ametnikule erandjuhtudel taotluse põhjal anda eripuhkust. Sellise puhkusega seotud eeskirjad on sätestatud V lisas.
Artikkel 58
Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 57 sätestatud puhkusele õigus saada 20 nädalat puhkust. Kõnealune puhkus algab kõige varem kuus nädalat enne tõendile märgitud eeldatavat sünnituskuupäeva ja lõpeb mitte varem kui 14 nädalat pärast sünnituskuupäeva. Mitmike, enneaegse sünnituse või puude või raske haigusega lapse sünni korral kestab puhkus 24 nädalat. Käesoleva sätte tähenduses on „enneaegne sünnitus” sünnitus, mis toimub enne 34. rasedusnädala lõppu.
Artikkel 59
Asjaomane ametnik teatab oma töövõimetusest oma institutsioonile niipea kui võimalik ning teatab seejuures ka oma hetkel kehtiva aadressi. Ta esitab arstitõendi, kui ta puudub töölt rohkem kui kolm päeva. Kõnealune tõend tuleb saata hiljemalt viiendal puudumise päeval; arvestatakse postitemplil olevat kuupäeva. Kui seda ei tehta ja kui tõendi mittesaatmine ei ole tingitud ametnikust sõltumatutest põhjustest, käsitatakse ametniku puudumist loata puudumisena.
Ametnikult võib igal ajal nõuda institutsiooni korraldatud tervisekontrolli läbimist. Kui kontrolli ei saa läbi viia ametnikust sõltuvatel põhjustel, käsitatakse tema puudumist loata puudumisena alates kuupäevast, mil kontroll oleks pidanud toimuma.
Kui kontrolli käigus tuvastatakse, et ametnik suudab oma kohustusi täita, käsitatakse tema puudumist vastavalt järgmisele lõigule põhjendamatuna alates kontrolli tegemise kuupäevast.
Kui ametnik peab ametisse nimetava asutuse või ametiisiku korraldatud tervisekontrolli tulemusi meditsiiniliselt põhjendamatuteks, võib tema või tema nimel tegutsev arst kahe päeva jooksul esitada institutsioonile taotluse, et asi suunataks sõltumatule arstile arvamuse esitamiseks.
Institutsioon edastab viivitamata taotluse ametniku arsti ja institutsiooni meditsiinitöötaja vahel kokku lepitud teisele arstile. Kui sellist kokkulepet ei saavutata viie päeva jooksul alates taotluse esitamisest, valib institutsioon isiku sõltumatute arstide loetelust, mille sel eesmärgil koostavad ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee igal aastal ühisel nõusolekul. Ametnik võib kahe tööpäeva jooksul institutsiooni valiku vaidlustada, mille järel valib institutsioon loetelust uue isiku ja see valik on lõplik.
Sõltumatu arsti arvamus, mille ta esitab pärast ametniku arsti ja institutsiooni meditsiinitöötajaga nõupidamist, on siduv. Kui sõltumatu arsti arvamus kinnitab institutsiooni korraldatud kontrolli tulemusi, käsitatakse puudumist põhjendamatuna alates kõnealuse kontrolli toimumise päevast. Kui sõltumatu arsti arvamus ei kinnita kõnealuse kontrolli tulemusi, käsitatakse puudumist kõikidel eesmärkidel põhjendatuna.
Vaidluse korral kohaldatakse lõike 1 lõikudes 5-7 sätestatud menetlust.
Viimasel juhul tasub arsti tasud institutsioon maksimaalselt kuni summani, mille ametisse nimetav asutus või ametiisik määrab kuni kolmeks aastaks kindlaks pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega.
Artikkel 59a
Kui ametnikul on lubatud töötada osalise tööajaga, lühendatakse tema põhipuhkust võrdeliselt töötatud ajaga senikaua, kui tal on see luba.
Artikkel 60
Välja arvatud haiguse või õnnetusjuhtumi korral, ei või ametnik puududa töölt ilma oma vahetu ülemuse eelneva loata. Piiramata võimalikke kohaldatavaid distsiplinaarmeetmeid, lahutatakse kõik asjakohaselt tõendatud loata puudumised asjaomase ametniku põhipuhkusest. Kui töötaja on oma põhipuhkuse ära kasutanud, kaotab ta selle ajavahemiku eest oma tasu.
Kui ametnik soovib veeta puhkuse mujal kui kohas, kus ta töötab, peab ta selleks saama ametisse nimetava asutuse või ametiisiku eelneva nõusoleku.
3. PEATÜKK
Riigipühad
Artikkel 61
Riigipühade loetelud koostatakse liidu institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute kokkuleppel pärast konsulteerimist personalieeskirjade komiteega.
V JAOTIS
AMETNIKE TÖÖTASUD JA SOTSIAALKINDLUSTUSHÜVITISED
1. PEATÜKK
Töötasu ja kulude korvamine
1. jagu
TÖÖTASU
Artikkel 62
Vastavalt VII lisale on nõuetekohaselt ametisse nimetatud ametnikul õigus oma palgaastmele ja -järgule vastavale töötasule, välja arvatud juhul, kui selgesõnaliselt on sätestatud teisiti.
Ametnik ei tohi oma õigust töötasule loovutada.
Töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.
Artikkel 63
Ametniku töötasu väljendatakse eurodes. Seda makstakse selle riigi vääringus, kus ametnik oma kohuseid täidab, või eurodes.
Muus vääringus kui eurodes makstavat töötasu arvutatakse vahetuskursside põhjal, mida kasutati Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel vastava aasta 1. juulil.
Vahetuskursse uuendatakse igal aastal tagasiulatuvalt artiklis 65 ette nähtud töötasude iga-aastase ajakohastamise ajal.
Artikkel 64
Ametniku eurodes väljendatud töötasu suhtes kohaldatakse pärast käesolevates personalieeskirjades või rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %-ga, sõltuvalt elamistingimustest eri teenistuskohtades.
Paranduskoefitsiente arvutatakse või tühistatakse ning ajakohastatakse igal aastal kooskõlas XI lisaga. Ajakohastamise puhul käsitletakse kõiki väärtusi võrdlusväärtustena. Komisjon avaldab ajakohastatud väärtused kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Belgias ja Luksemburgis paranduskoefitsiente ei kohaldata, kuna nendes riikides asuvad enamiku institutsioonide peamised ja esialgsed teenistuskohad, mistõttu on neil eriline roll võrdlusalusena.
Artikkel 65
Artikli 42a teises ja kolmandas lõigus, artiklites 66 ja 69, VII lisa artikli 1 lõikes 1, artikli 2 lõikes 1, artikli 3 lõigetes 1 ja 2, artikli 4 lõikes 1, artikli 7 lõikes 2, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 1 ning XIII lisa artikli 8 lõikes 2 osutatud summasid, VII lisa endises artiklis 4a osutatud summasid, mida ajakohastatakse vastavalt XIII lisa artikli 18 lõikele 1, muude teenistujate töötingimuste artikli 24 lõikes 3, artikli 28a lõike 3 teises lõigus, artikli 28a lõikes 7, artiklites 93 ja 94 ning artikli 96 lõike 3 teises lõigus, artikli 96 lõikes 7 ning artiklites 133, 134 ja 136 osutatud summasid, nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 300/76 ( 8 ) artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud summasid ning nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68 ( 9 ) artiklis 4 osutatud summade koefitsienti ajakohastatakse igal aastal vastavalt XI lisale. Komisjon avaldab ajakohastatud summad kahe nädala jooksul pärast ajakohastamist teavitamise eesmärgil Euroopa Liidu Teataja C-seerias.
Artikkel 65a
Artiklite 64 ja 65 rakenduseeskirjad on sätestatud XI lisas.
Artikkel 66
Tegevusüksustes AD ja AST määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:
|
1.7.2020 |
ΚΛΙΜΑΚΙΟ |
||||
|
1.7.2020 |
PALGAJÄRK |
||||
|
PALGAASTE |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
16 |
19 127,29 |
19 931,05 |
20 768,57 |
20 768,57 |
20 768,57 |
|
15 |
16 905,33 |
17 615,72 |
18 355,95 |
18 866,64 |
19 127,29 |
|
14 |
14 941,46 |
15 569,34 |
16 223,58 |
16 674,95 |
16 905,33 |
|
13 |
13 205,78 |
13 760,70 |
14 338,93 |
14 737,88 |
14 941,46 |
|
12 |
11 671,70 |
12 162,15 |
12 673,23 |
13 025,81 |
13 205,78 |
|
11 |
10 315,83 |
10 749,30 |
11 201,00 |
11 512,64 |
11 671,70 |
|
10 |
9 117,48 |
9 500,59 |
9 899,84 |
10 175,25 |
10 315,83 |
|
9 |
8 058,32 |
8 396,94 |
8 749,80 |
8 993,22 |
9 117,48 |
|
8 |
7 122,21 |
7 421,49 |
7 733,35 |
7 948,51 |
8 058,32 |
|
7 |
6 294,84 |
6 559,36 |
6 834,99 |
7 025,15 |
7 122,21 |
|
6 |
5 563,58 |
5 797,38 |
6 040,98 |
6 209,06 |
6 294,84 |
|
5 |
4 917,29 |
5 123,92 |
5 339,22 |
5 487,78 |
5 563,58 |
|
4 |
4 346,06 |
4 528,68 |
4 718,98 |
4 850,27 |
4 917,29 |
|
3 |
3 841,17 |
4 002,60 |
4 170,80 |
4 286,82 |
4 346,06 |
|
2 |
3 394,97 |
3 537,62 |
3 686,28 |
3 788,84 |
3 841,17 |
|
1 |
3 000,59 |
3 126,66 |
3 258,05 |
3 348,71 |
3 394,97 |
Tegevusüksuses AST/SC määratakse igakuine põhipalk igale palgaastmele ja -järgule järgmise tabeli kohaselt:
|
1.7.2020 |
PALGAJÄRK |
||||
|
PALGAASTE |
1 |
2 |
3 |
4 |
5 |
|
6 |
4 878,26 |
5 083,26 |
5 296,86 |
5 444,21 |
5 519,44 |
|
5 |
4 311,57 |
4 492,75 |
4 682,20 |
4 811,78 |
4 878,26 |
|
4 |
3 810,72 |
3 970,83 |
4 137,70 |
4 252,82 |
4 311,57 |
|
3 |
3 368,02 |
3 509,55 |
3 657,05 |
3 758,77 |
3 810,72 |
|
2 |
2 976,76 |
3 101,86 |
3 232,22 |
3 322,13 |
3 368,02 |
|
1 |
2 630,97 |
2 741,53 |
2 856,74 |
2 936,19 |
2 976,76 |
Artikkel 66a
Solidaarsusmaks põhineb töötasu arvutamiseks kasutataval põhipalgal, millest on maha arvatud:
sotsiaalkindlustusmaks ja pensionimaksed ning maksud, mida sama palgaastme ja -järgu ametnik, kellel ei ole ülalpeetavaid VII lisa artikli 2 tähenduses, maksab enne solidaarsusmaksu tasumist, ning
palgaastme AST 1 esimese järgu ametniku põhipalga suurune summa.
Solidaarsusmaksu lähtesumma määramiseks kasutatavaid tegureid väljendatakse eurodes ja nende suhtes kohaldatakse paranduskoefitsienti 100.
Artikkel 67
Kui sellisele isikule makstakse peretoetusi, kohaldatakse lõikeid 2 ja 3.
Artikkel 68
Artikli 67 lõikes 1 sätestatud peretoetuste maksmist jätkatakse, kui ametnikul on õigus saada toetust Euroopa Söe- ja Teraseühenduse endiste personalieeskirjade artikli 41 või artikli 34 või 42 alusel.
Asjaomane isik teatab sama lapse jaoks mujalt saadavatest samalaadsetest toetustest; sellised toetused arvatakse VII lisa artiklite 1, 2 ja 3 alusel makstavatest toetustest maha.
Artikkel 68a
Ametnikul, kellel on lubatud töötada osalise tööajaga, on õigus saada töötasu, mis arvutatakse IVa lisas sätestatud korras.
Artikkel 69
Kodumaalt lahkumise toetus moodustab 16 % ametniku põhipalga, ►M25 majapidamistoetuse ja ülalpeetava ◄ lapse toetuse kogusummast, mida ametnikul on õigus saada. Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt ►M148 571,35 eurot ◄ kuus.
Artikkel 70
Ametniku surma korral makstakse tema elusolevale abikaasale või ülalpeetavatele lastele lahkunu täistöötasu kolme kuu vältel alates tema surma kuule järgnevast kuust.
Kui sureb isik, kellel on õigus saada pensioni või invaliidsustoetust, kohaldatakse eespool esitatud sätteid lahkunu pensioni või toetuse suhtes.
▼M112 —————
2. jagu
KULUDE KORVAMINE
Artikkel 71
Ametnikul on vastavalt VII lisa sätetele õigus saada tööleasumisel, üleviimisel või teenistusest lahkumisel talle tekkinud kulude eest hüvitist, samuti on tal õigus saada hüvitist kohustuste täitmise käigus või sellega seoses tekkinud kulude eest.
2. PEATÜKK
Sotsiaalkindlustushüvitised
Artikkel 72
Ametniku elukaaslast käsitatakse ravikindlustusskeemis abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punkti c esimesed kolm tingimust on täidetud.
►M131 Institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ võivad esimeses lõigus nimetatud eeskirjade kohaselt anda ühele ►M131 institutsiooni ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ◄ volitused kehtestada kulude hüvitamist reguleerivad eeskirjad artiklis 110 sätestatud menetluse kohaselt.;
Üks kolmandik sellise kindlustuskaitse jaoks vajalikust sissemaksest tuleb maksta ametnikul, kuid nõutav summa ei tohi ületada 2 % tema põhipalgast.
Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega, mille see teeb pärast nõupidamist institutsiooni meditsiinitöötajaga, ei kohaldata eelmises lõigus sätestatud taotluse esitamise ühekuulist tähtaega ja kuuekuulist tähtaega, kui asjaomasel isikul on raske või pikaajaline haigus, millesse ta on haigestunud enne teenistusest lahkumist ja millest ta on institutsioonile teatanud enne eelmises lõigus ettenähtud kuuekuulise tähtaja lõppu, tingimusel et asjaomane isik läbib institutsiooni korraldatud tervisekontrolli.
Neid hüvitisi kohaldatakse ka isiku suhtes, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni pärast sellise ametniku surma, kes oli korralises teenistuses või oli ►M128 liidu ◄ teenistuses ►M131 kuni pensioniikka jõudmiseni ◄ või sai invaliidsustoetust. Sissemakse suurus arvutatakse tema toitjakaotuspensioni alusel.
Järgmistel isikutel on samuti õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad ei tee tasustatavat tööd:
Lõikes 1 nimetatud sissemakse suurus arvutatakse endise ametniku pensioni alusel enne personalieeskirjade VIII lisa artiklis 9 sätestatud vähenduskoefitsiendi kohaldamist vajaduse korral.
Orvupensioni saama õigustatud isikud ei saa siiski lõikes 1 sätestatud hüvitisi, kui nad seda ei taotle. Sissemakse suurus arvutatakse orvupensioni alusel.
Kui saadavate hüvitiste kogusumma ületab lõikes 1 sätestatud hüvitiste summa, lahutatakse vahe lõike 1 kohaselt hüvitatavast summast, välja arvatud ►M128 liidu ◄ ravikindlustusskeemi kohaselt mittehüvitatavaid kulusid hõlmava täiendava eraravikindlustusskeemi alusel saadud hüvitised.
Artikkel 73
Kõnealustes eeskirjades täpsustatakse, milliseid riske ei kindlustata.
a) surma korral:
alljärgnevalt loetletud isikutele makstakse ühekordne summa, mis võrdub lahkunu viiekordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal:
b) püsiva täieliku töövõimetuse korral:
ametnikule makstakse ühekordne summa, mis võrdub tema kaheksakordse aasta põhipalgaga, mis arvutatakse 12 kuu jooksul enne õnnetust saadud igakuiste palgasummade põhjal;
c) püsiva osalise töövõimetuse korral:
ametnikule makstakse punktis b sätestatud hüvitisest summa, mis arvutatakse lõikes 1 nimetatud eeskirjades sätestatud skaala kohaselt.
Nagu nimetatud eeskirjades on sätestatud, võib eespool ettenähtud maksed asendada annuiteediga.
Eespool loetletud hüvitisi võib maksta lisaks 3. peatükis ettenähtud hüvitistele.
Kulud hüvitatakse ainult juhul, kui artikli 72 alusel ametnikule makstav summa ei kata täielikult tekkinud kulusid.
▼M62 —————
Artikkel 74
Sama toetust makstakse ametnikule, kes lapsendab alla viieaastase lapse, kes on ülalpeetav VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses
Artikkel 75
Ametniku, tema abikaasa, ülalpeetava lapse või mõne muu tema majapidamises elanud VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetava isiku surma korral hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku teenistuskohast tema päritolukohta.
Ametniku surma korral lähetuse ajal hüvitab institutsioon kulud, mis tekivad seoses surnu viimisega ametniku surmakohast päritolukohta.
Artikkel 76
Ametnikule, endisele ametnikule või ametniku surma korral tema õigusjärglastele, kes muu hulgas ►M112 puude või ◄ raske või pikaajalise haiguse või perekondike põhjuste tõttu,on eriti raskes olukorras, võib teha kingitusi, anda laenu või maksta avanssi.
Artikkel 76a
Elusolev abikaasa, kellel on raske või pikaajaline haigus või kes on puudega, võib institutsioonilt saada pensioni suurendavat rahalist abi haiguse või puude kestuse ajal asjaomase isiku sotsiaalsete ja meditsiiniliste asjaolude uurimise põhjal. Käesoleva artikli rakenduseeskirjad kinnitatakse ►M131 institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ◄ ühisel kokkuleppel pärast personalieeskirjade komiteega nõupidamist.
3. PEATÜKK
Pensionid ja invaliidsustoetus
Artikkel 77
Ametnikul, kes on teenistuses olnud vähemalt kümme aastat, on õigus saada vanaduspensioni. Tal on õigus saada pensioni teenistuse pikkusest olenemata, kui tema vanus ületab pensioniea, kui teda ei ole olnud võimalik tööle ennistada tema reservis viibimise ajal või kui ta on teenistuse huvides teenistusest vabastatud.
Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast viimasel palgaastmel, millel ametnik oli vähemalt ühe aasta jooksul. Ametnikule makstakse 1,80 % tema viimasest põhipalgast iga VIII lisa artikli 3 kohaselt arvestatud teenistuses oldud aasta eest.
Kui tegemist on ametnikuga, kes on assisteerinud isikut, kes töötab Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga ette nähtud ametikohal, või mõne liidu institutsiooni või organi valitud presidenti või mõne Euroopa Parlamendi fraktsiooni valitud esimeest, arvutatakse pensioni suurus vastavalt asjaomases ametis kogunenud pensioniõiguslikule staažile kõnealuse aja jooksul saadud viimase põhipalga põhjal, kui saadud põhipalk on suurem kui käesoleva artikli teise lõigu kohaldamisel aluseks võetav põhipalk.
Vanaduspension ei või olla väiksem kui 4 % elatusmiinimumist iga teenistuses oldud aasta kohta.
Pensioniiga algab 66-aastaselt.
Alates 1. jaanuarist 2014 hinnatakse pensioniiga iga viie aasta järel aruande põhjal, mille komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige liikmesriikide avaliku teenistuse töötajate pensioniea muutusi ning institutsioonide töötajate oodatava eluea muutusi.
Komisjon teeb vajaduse korral ettepaneku pensioniea muutmiseks vastavalt kõnealuse aruande järeldustele, võttes eelkõige arvesse muutusi liikmesriikides.
Artikkel 78
Ametnikul on VIII lisa artiklites 13–16 ette nähtud korras õigus invaliidsustoetusele püsiva täieliku invaliidsuse korral, mille tõttu ametnikul ei ole võimalik täita oma tegevusüksuse ametikohale vastavaid kohustusi.
Artiklit 52 kohaldatakse analoogia põhjal invaliidsustoetuse saajate suhtes. Kui invaliidsustoetuse saaja jääb pensionile enne 66. eluaastat, ilma et ta oleks saavutanud õigust maksimumpensionile, kohaldatakse vanaduspensioni käsitlevaid üldeeskirju. Vanaduspensioni suurus põhineb ametniku palgaastmel ja -järgul, mis ametnikul oli invaliidiks jäämise hetkel.
Invaliidsustoetus võrdub 70 %-ga ametniku viimasest põhipalgast, kuid ei või olla väiksem kui elatusmiinimum.
Invaliidsustoetusest tehakse sissemakseid pensioniskeemi, maksete suurus arvutatakse kõnealuse toetuse põhjal.
Kui invaliidsus on tekkinud tööülesannete täitmise ajal või seoses tööülesannete täitmisega juhtunud õnnetuse tagajärjel, kutsehaiguse või ühiskasuliku tegevuse tõttu või teise inimese päästmisel eluga riskides, ei või invaliidsustoetus olla väiksem kui 120 % elatusmiinimumist. Sellisel juhul tehakse sissemakseid pensioniskeemi täies mahus artiklis 1b osutatud institutsiooni või asutuse eelarvest.
Artikkel 79
Ametniku või endise ametniku ►M112 elusoleval abikaasal ◄ on VIII lisa 4. peatükis ettenähtud korras õigus toitjakaotuspensionile, mis on ►M5 60 % ◄ sellest ►M112 vanaduspensionist või invaliidsustoetusest ◄ , mida maksti ►M112 lahkunule ◄ ►M62 või mida ◄ oleks teenistuse pikkusest või east olenemata ►M112 lahkunule ◄ makstud, kui tal oleks surma ajal sellele õigus olnud.
Toitjakaotuspension, mida makstakse selle ametniku ►M112 elusolevale abikaasale ◄ , kes suri ühes artiklis 35 ►M62 ————— ◄ määratletud halduslikest seisunditest viibimise ajal, on vähemalt elatusmiinimumi suurune ja vähemalt ►M23 35 % ◄ selle ametniku viimasest põhipalgast.
See summa ei tohi olla alla 42 % ametniku viimasest põhipalgast, kui surma on põhjustanud üks ►M112 artikli 78 viiendas lõigus ◄ nimetatud asjaoludest.
▼M112 —————
Artikkel 80
Kui ametnik või vanaduspensioni või invaliidsustoetust saama õigustatud isik sureb, jätmata maha abikaasat, kellel oleks õigus saada toitjakaotuspensioni, on lahkunu ülalpeetavatel lastel VII lisa artikli 2 tähenduses õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklis 21 nimetatud tingimustele.
Sama õigus saada pensioni on lastel, kes vastavad eespool nimetatud tingimustele, kui toitjakaotuspensioni saav ►M62 abikaasa ◄ sureb või abiellub uuesti.
Kui ametnik või ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saama õigustatud isik sureb, kuid esimeses lõikes sätestatud tingimused pole täidetud, on VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatel lastel õigus saada orvupensioni vastavalt VIII lisa artiklile 21; pension võrdub siiski poolega nimetatud artikli kohaselt arvutatud pensionist.
VII lisa artikli 2 lõike 4 tähenduses ülalpeetavate lastena käsitatud isikute orvupension ei või ületada summat, mis võrdub ülalpeetava lapse kahekordse toetusega.
Kui laps on lapsendatud, ei ole põhjendatud orvutoetuse maksmine bioloogilise vanema surma korral, kui teda asendab kasuvanem.
Esimeses, teises ja kolmandas lõigus ette nähtud õigus kehtib ka sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus toetusele personalieeskirjade artikli 50, nõukogu määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 ( 10 ) artikli 5, nõukogu määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 ( 11 ) artikli 3 või nõukogu määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 ( 12 ) artikli 3 alusel, ning sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja taotles oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale.
Orvupensioni saajad ei või saada rohkem kui üht ►M128 liidu ◄ orvupensioni. Kui elusoleval lapsel on õigus rohkem kui ühele ►M128 liidu ◄ pensionile, makstakse talle pensioni, mis on suurem.
Artikkel 81
Isikul, kellel on õigus saada vanaduspensioni või invaliidsustoetust või toitjakaotuspensioni, on VII lisas sätestatud tingimustel õigus saada artiklis 67 määratletud peretoetusi; majapidamistoetus arvutatakse saaja pensioni või toetuse alusel. Neid toetusi makstakse toitjakaotuspensioni saajatele üksnes siis, kui surnud ametnikul või endisel ametnikul oli surma hetkel ülalpeetavaid lapsi.
Ülalpeetava lapse toetuse summa, mida makstakse toitjakaotuspensioni saama õigustatud isikule, on siiski kahekordne võrreldes artikli 67 lõike 1 punktis b sätestatud toetusega.
Artikkel 81a
Olenemata kõigist muudest sätetest, eelkõige nendest, mis on seotud toitjakaotuspensioni miinimumsumma maksmisega isikule, kellel on õigus saada toitjakaotuspensioni, ei tohi lesele ja teistele õigustatud isikutele toitjakaotuspensionina makstav kogusumma koos peretoetustega, millest on lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipidamised, ületada:
artiklis 35 sätestatud staatusega ametniku surma korral töötasu, mida ametnik oleks saanud vastavalt samale palgaastmele ja -järgule, kui ta oleks endiselt teenistuses olnud, koos kõigi peretoetustega, mida ta sel juhul oleks saanud ja millest oleks lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipeetavad summad;
pärast kuupäeva, mil punktis a nimetatud ametnik oleks saanud ►M131 66- aastaseks ◄ , tema surmaaegsele palgaastmele ja -järgule vastavat vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada, koos kõigi peretoetustega, mida ta oleks saanud ja millest oleks lahutatud maksud ja muud kohustuslikud kinnipeetavad summad;
sellise endise ametniku surma korral, kellel oli õigus saada ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ , pensionisummat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada, võttes arvesse punktis b nimetatud toetusi ja kinnipidamisi;
sellise endise ametniku surma korral, kes lahkus teenistusest enne pensioniikka jõudmist ja oli taotlenud oma vanaduspensioni saamise edasilükkamist pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimese kuupäevani, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus pensioniikka jõudmise korral saada, võttes arvesse punktis b osutatud toetusi ja kinnipidamisi;
sellise ametniku või endise ametniku surma korral, kellel oli oma surma päeval õigus saada toetust käesolevate personalieeskirjade ►M131 artiklite 41, 42c või 50 ◄ , määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 artikli 5, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 artikli 3, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 artikli 3, määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 2150/82 artikli 2 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1679/85 artikli 3 alusel, toetuse summat, mida ametnikul elus olles oleks olnud õigus saada, võttes arvesse punktis b nimetatud toetusi ja kinnipidamisi;
ajavahemikul, mis järgneb kuupäevale, mil oleks lõppenud punktis e nimetatud endise ametniku õigus saada toetust, vanaduspensioni summat, mida tal elus olles oleks olnud õigus saada kõnealusel kuupäeval, kui ta oleks vastanud pensioniõiguste saamise vanusenõuetele, võttes arvesse punktis b sätestatud toetusi ja kinnipidamisi.
Sellisel viisil jaotatud summade suhtes kohaldatakse artikli 82 lõike 1 teist ►M112 ja kolmandat ◄ lõiku.
Artikkel 82
Pensionide suhtes ei kohaldata paranduskoefitsiente.
Eurodes väljendatud pensionid makstakse ühes personalieeskirjade VIII lisa artiklis 45 nimetatud vääringus.
Artikkel 83
▼M131 —————
▼M112 —————
Artikkel 83a
Artikkel 84
Üksikasjalikud eeskirjad eespool kirjeldatud pensioniskeemi kohta on VIII lisas.
4. PEATÜKK
Alusetult makstud summade tagasimaksmine
Artikkel 85
Töötajale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada.
Sissenõudmistaotlus tuleb teha hiljemalt viis aastat pärast summa maksmise kuupäeva. Kui ametisse nimetav asutus või ametiisik suudab näidata, et toetuse saaja tahtlikult eksitas haldusasutust asjaomase summa saamiseks, ei tunnistata sissenõudmistaotlust kehtetuks isegi siis, kui kõnealune ajavahemik on lõppenud.
5. PEATÜKK
Õiguste üleminek ►M128 liidule ◄
Artikkel 85a
Lõikes 1 sätestatud õiguste ülemineku kohaldamisalasse kuuluvad muu hulgas:
VI JAOTIS
DISTSIPLINAARMEETMED
Artikkel 86
▼M112 —————
VII JAOTIS
EDASIKAEBAMINE
Artikkel 90
Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule kaebuse teda kahjustava meetme kohta, kui nimetatud asutus või ametiisik on teinud otsuse või kui ta pole võtnud personalieeskirjades ettenähtud meedet. Kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul. See tähtaeg algab:
Asutus või ametiisik teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsuse nelja kuu jooksul pärast kaebuse esitamise kuupäeva. Kui kaebusele pole selle tähtaja lõpuks vastatud, loetakse seda kaebuse kaudseks tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt artiklile 91.
▼M112 —————
Artikkel 90a
Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 1 tähenduses taotluse tema kohta käiva otsuse tegemiseks seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega. Kõnealune isik võib samuti esitada Euroopa Pettustevastase Ameti direktorile artikli 90 lõike 2 tähenduses kaebuse teda kahjustava meetme kohta seoses Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusega.
Artikkel 90b
Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid personalieeskirju, võib esitada Euroopa andmekaitseinspektorile artikli 90 lõikes 1 nimetatud taotluse või lõikes 2 nimetatud kaebuse oma pädevusalas.
Artikkel 90c
Taotlused ja kaebused valdkondade kohta, mille suhtes on kohaldatud artikli 2 lõiget 2, esitatakse ametisse nimetavale volitatud asutusele või ametiisikule.
Artikkel 91
►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtule esitatud kaebust käsitletakse ainult juhul, kui:
Kaebused vastavalt lõikele 2 esitatakse kolme kuu jooksul. Tähtaeg algab:
Artikkel 91a
Mis tahes kaebused valdkondade kohta, mille suhtes on kohaldatud artikli 2 lõiget 2, esitatakse selle institutsiooni kohta, kelle haldusalasse ametisse nimetav volitatud asutus või ametiisik kuulub.
▼M131 —————
VIIIa JAOTIS
VÄLISTEENISTUSE SUHTES KOHALDATAVAD ERISÄTTED
Artikkel 95
Artikli 43 kohaldamisel konsulteeritakse komisjoniga.
Artikkel 96
Olenemata artiklist 11, järgib liidu delegatsioonis töötav komisjoni ametnik juhtnööre, mis ta on saanud delegatsiooni juhilt vastavalt viimase rollile, mis on sätestatud nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsuse 2010/427/EL (millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine)* artiklis 5 ( 13 ).
Oma kohustuste raames komisjonilt saadud ülesandeid täitev välisteenistuse ametnik saab komisjonilt juhtnööre seoses talle usaldatud ülesannetega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 221 lõikele 2.
Komisjon ja välisteenistus lepivad kokku käesoleva artikli rakendamise üksikasjaliku korra.
Artikkel 97
Kuni 30. juunini 2014 võivad asjaomaste institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud erandjuhtudel ja ühisel kokkuleppel ning ainult teenistuse huvides viia ametniku, kes on viidud välisteenistusse üle otsusega 2010/427/EL, erandina käesolevate personalieeskirjade artiklitest 4 ja 29 ning artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustel, pärast tema eelnevat ärakuulamist üle välisteenistusest sama palgaastme vabale ametikohale nõukogu peasekretariaadis või komisjonis ilma töötajatele eelnevalt vabast ametikohast teatamata.
Artikkel 98
Siiski võib ametisse nimetav asutus või ametiisik erandjuhtudel ja pärast kõnealuste sätete alusel töölevõtmise võimaluste ärakasutamist otsustada võtta väljastpoolt esimese lõigu esimeses lauses loetletud allikaid tööle AD tasandi tehnilisi tugitöötajaid, kes on vajalikud välisteenistuse nõuetekohaseks toimimiseks, näiteks kriisiohjamise, julgeoleku- ja IT-spetsialiste.
Alates 1. juulist 2013 võtab ametisse nimetav asutus või ametiisik võrdselt ja ilma eelisõigusi andmata arvesse ka muude kui esimeses lõigus osutatud institutsioonide ametnike taotlusi.
Artikkel 99
Kuni välisteenistuse distsiplinaarnõukogu asutamiseni nimetatakse IX lisa artikli 5 lõikes 2 osutatud kaks lisaliiget välisteenistuse ametnike seast. IX lisa artikli 5 lõikes 5 ja artikli 6 lõikes 4 osutatud ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee on välisteenistuse ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee.
VIIIb JAOTIS
KOLMANDATES RIIKIDES TÖÖTAVATE AMETNIKE SUHTES KOHALDATAVAD ERI- JA ERANDSÄTTED
Artikkel 101a
Ilma et see piiraks personalieeskirjade muude sätete kohaldamist, nähakse X lisaga ette eri- ja erandsätted kolmandates riikides töötavate ametnike jaoks.
IX JAOTIS
ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED
1. PEATÜKK
Üleminekusätted
▼M112 —————
▼M23 —————
▼M62 —————
▼M112 —————
Artikkel 107a
Üleminekusätted on sätestatud XIII lisas.
▼M23 —————
2. PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 110
Rakenduseeskirjad jõustuvad ametite suhtes üheksa kuu möödumisel nende jõustumisest komisjonis või üheksa kuu möödumisel kuupäevast, mil komisjon teatas ametitele nende vastuvõtmisest, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem. Olenemata eespool sätestatust võib amet otsustada, et rakenduseeskirjad jõustuvad varasemal kuupäeval.
Erandina võib amet enne käesoleva lõike teises lõigus nimetatud üheksakuulise tähtaja möödumist ja pärast nõupidamist personalikomiteega esitada komisjonile nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad. Samadel tingimustel võib amet taotleda komisjonilt nõusolekut teatavate rakenduseeskirjade kohaldamata jätmiseks. Viimatinimetatud juhul võib komisjon taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise asemel nõuda ametilt, et see esitaks talle nõusoleku saamiseks komisjoni vastuvõetud eeskirjadest erinevad rakenduseeskirjad.
Käesoleva lõike teises lõigus osutatud üheksakuuline tähtaeg peatub kuupäeval, mil amet esitab taotluse komisjonilt nõusoleku saamiseks, ja jätkub kuupäeval, mil komisjon esitab oma seisukoha.
Pärast konsulteerimist personalikomiteega võib amet esitada komisjonile nõusoleku saamiseks ka rakenduseeskirjad küsimustes, mida komisjoni rakenduseeskirjades ei käsitata.
Rakenduseeskirjade vastuvõtmisel esindab ametit kas juhatus või samaväärne organ, millele on osutatud asjaomase ameti asutamist käsitlevas liidu õigusaktis.
Artikkel 111
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 112 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse töötingimuste teatavaid aspekte ning tasude maksmist ja sotsiaalkindlustusskeemi käsitlevate eeskirjade rakendamise teatavaid aspekte.
Artikkel 112
Artikkel 113
Komisjon esitab 31. detsembriks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesolevate personalieeskirjade toimimist.
I LISA
A. Artikli 5 lõikes 4 sätestatud ametikohtade liigid igas tegevusüksuses
1. Tegevusüksus AD
|
Peadirektor |
AD 15 – AD 16 |
|
Direktor |
AD 14 – AD 15 |
|
Nõunik või samaväärne |
AD 13 – AD 14 |
|
Üksuse juhataja või samaväärne |
AD 9 – AD 14 |
|
Administraator |
AD 5 – AD 12 |
2. Tegevusüksus AST
|
Vanemassistent Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad suurt iseseisvust ja suurt vastutust personali juhtimisel, eelarve täitmisel või poliitika koordineerimisel. |
AST 10 – AST 11 |
|
Assistent Täidab haldus-, tehnilisi või koolitusülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust eelkõige seoses eeskirjade või üldiste juhiste täitmisega või institutsiooni liikme, liikme isikliku büroo juhi, (ase)peadirektori või nendega samaväärse kõrgema astme juhi abina. |
AST 1 – AST 9 |
3. Tegevusüksus AST/SC
|
Sekretär/kantseleitöötaja Täidab sekretäri ja kantseleitöötaja ülesandeid, ameti toimimisega seotud ja muid taolisi ülesandeid, mis nõuavad teatavat iseseisvust (1). |
SC 1 – SC 6 |
|
(1)
Saaliteenindaja ametikohtade arv Euroopa Parlamendis ei ületa 85. |
|
B. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad
1. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksustes AST ja AD:
|
Palgaaste |
Assistendid |
Administraatorid |
|
13 |
— |
15 % |
|
12 |
— |
15 % |
|
11 |
— |
25 % |
|
10 |
20 % |
25 % |
|
9 |
8 % |
25 % |
|
8 |
25 % |
33 % |
|
7 |
25 % |
36 % |
|
6 |
25 % |
36 % |
|
5 |
25 % |
36 % |
|
4 |
33 % |
— |
|
3 |
33 % |
— |
|
2 |
33 % |
— |
|
1 |
33 % |
— |
2. Keskmisele teenistuskäigule vastavad protsendimäärad tegevusüksuses AST/SC:
|
Palgaaste |
Sekretärid/kantseleitöötajad |
|
SC 6 |
— |
|
SC 5 |
12 % |
|
SC 4 |
15 % |
|
SC 3 |
17 % |
|
SC 2 |
20 % |
|
SC 1 |
25 % |
II LISA
Personalieeskirjade artiklis 9 ettenähtud organite koosseis ja töökord
|
SISUKORD |
|
|
1. jagu: |
Personalikomitee Artikkel 1 |
|
2. jagu: |
Ühiskomitee 2 – 3a |
|
3. jagu: |
Distsiplinaarnõukogu 7 – 9 |
|
4. jagu: |
Hindamiskomitee 10 ja 11 |
|
5. jagu: |
Ametialast ebapädevust käsitlev ühine nõuandekomitee 12 |
1. jagu
PERSONALIKOMITEE
Artikkel 1
Personalikomitee koosneb selle liikmetest koos võimalike asendusliikmetega, kelle ametiaeg on kolm aastat. ►M131 Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik ◄ võib siiski otsustada kinnitada lühema ametiaja, mis ei tohi olla lühem kui üks aasta. Kõigil institutsiooni ametnikel on õigus valimistel hääletada ja kandideerida.
Personalikomiteesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse valimise tingimused, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, määratakse kindlaks vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. ►M131 Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võib siiski otsustada, et valimistingimused määratakse kindlaks vastavalt institutsiooni töötajatele korraldatud hääletusel väljendatud eelistusele. ◄ Valitakse salajase hääletuse teel.
Kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, sätestatakse keskkomitee liikmete nimetamise viis iga teenistuskoha puhul vastavas teenistuskohas teenivate institutsiooni ametnike üldkoosolekul. Keskkomitee liikmeks võib nimetada ainult asjaomase piirkondliku sektsiooni liikmeid.
Personalikomitee koosseis, kui komitee töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalike sektsioonide koosseis, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, on selline, et tagatud oleks ►M131 kõigi kolme personalieeskirjade artiklis 5 sätestatud tegevusüksuse ◄ ning kõigi ►M128 liidu ◄ muude teenistujate teenistustingimuste artikli 7 esimeses lõigus nimetatud teenistujate esindatus. Kohalike sektsioonide kaupa tegutseva personalikomitee keskkomitee on moodustatud siis, kui enamus selle liikmeist on ametisse nimetatud.
Valimised personalikomiteesse, kui selle töö ei ole korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, ja kohalikesse sektsioonidesse, kui personalikomitee töö on korraldatud kohalike sektsioonide kaupa, loetakse toimunuks ainult siis, kui osaleb vähemalt kaks kolmandikku hääleõiguslikest ametnikest. Kui see tingimus ei ole täidetud, loetakse valimised toimunuks teises hääletusvoorus, kui sellest võtab osa hääleõiguslike ametnike enamus.
Kohustusi, mille võtavad personalikomitee liikmed ja personalieeskirjade alusel loodud organitesse või institutsioonide loodud organitesse komitee poolt nimetatud ametnikud, loetakse nende tavaliseks teenistuseks institutsioonis, mille teenistuses nad on. Selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul seada ebasoodsasse olukorda.
2. jagu
ÜHISKOMITEE
Artikkel 2
Institutsiooni ühe või mitme ühiskomitee koosseis on järgmine:
Kahe või enama institutsiooni ühtse ühiskomitee koosseis on järgmine:
Ühtse ühiskomitee asutamise kord võetakse vastu ühtses ühiskomitees esindatud institutsioonide omavahelise kokkuleppega pärast konsulteerimist personalikomiteega.
Asendusliige hääletab ainult siis, kui liiget ei ole kohal.
Artikkel 3
Ühiskomitee tuleb kokku ametisse nimetava asutuse või ametiisiku kutsel või personalikomitee taotlusel.
Komitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende äraolekul nende asendusliikmed.
Komitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.
▼M23 —————
Komitee ►M23 arvamus ◄ saadetakse kirjalikult viie päeva jooksul pärast selle vastuvõtmist ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ning personalikomiteele.
Kõik komitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks komitee arvamuses.
Artikkel 3a
Ühtne ühiskomitee tuleb kokku kas personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või ühe ühtses ühiskomitees esindatud institutsiooni ametisse nimetava asutuse või ametiisiku või personalikomitee taotlusel.
Ühtne ühiskomitee on otsustusvõimeline ainult siis, kui kohal on kõik liikmed või nende asendusliikmed.
Ühtse ühiskomitee esimees hääletab ainult menetlusküsimustes.
Ühtse ühiskomitee arvamus edastatakse kirjalikult personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, teistele ametisse nimetavatele asutustele või ametiisikutele ja nende personalikomiteedele viie päeva jooksul pärast vastuvõtmist.
Kõik ühtse ühiskomitee liikmed võivad nõuda, et nende seisukohad protokollitaks ühiskomitee arvamuses.
3. jagu
TÖÖVÕIMETUSKOMITEE
Artikkel 7
Töövõimetuskomitee koosneb kolmest arstist:
Kui asjaomane ametnik ei nimeta arsti, nimetab selle ►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtu president.
Kui kolmanda arsti nimetamises ei suudeta kokku leppida kahe kuu jooksul pärast teise arsti nimetamist, määrab kolmanda arsti ►M128 Euroopa Liidu ◄ Kohtu president ühe asjaomase osapoole taotluse põhjal.
Artikkel 8
Töövõimetuskomitee tegevusest tulenevad kulud kannab institutsioon, mille juurde ametnik kuulub.
Kui ametniku nimetatud arst elab mujal kui ametniku teenistuskohas, kannab ametnik selle tõttu tekkivad lisakulud, välja arvatud esimese klassi sõidukulud, mille hüvitab institutsioon.
Artikkel 9
Ametnik võib esitada töövõimetuskomiteele kõik arvamused või tõendid, mille ta on saanud oma arstilt või muult samasuguselt arstilt, kelle poole ta on pöördunud.
Töövõimetuskomitee otsused tehakse teatavaks ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja asjaomasele ametnikule.
Komitee menetlus on konfidentsiaalne.
4. jagu
HINDAMISKOMITEE
Artikkel 10
Hindamiskomitee liikmed nimetab igal aastal ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee; kumbki nimetab ametisse ühepalju liikmeid institutsiooni tegevusüksusesse AD kuuluvate ametnike hulgast. Komitee valib esimehe. Ühiskomitee liikmed ei tohi kuuluda hindamiskomiteesse.
Kui hindamiskomiteelt palutakse soovitust ametniku kohta, kelle vahetu ülemus on komitee liige, siis see liige ei osale kõnealuse ametniku asja arutamisel.
Artikkel 11
Hindamiskomitee menetlus on konfidentsiaalne.
5. jagu
AMETIALAST EBAPÄDEVUST KÄSITLEV ÜHINE NÕUANDEKOMITEE
Artikkel 12
Ametialast ebapädevust käsitlev ühine nõuandekomitee koosneb esimehest ja vähemalt kahest liikmest, kes on vähemalt palgaastme AD 14 ametnikud. Komitee esimees ja liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Pooled liikmetest määrab ametisse personalikomitee ja pooled ametisse nimetav asutus või ametiisik. Esimehe nimetab ametisse nimetav asutus või ametiisik personalikomiteega üheskoos koostatud kandidaatide loetelust.
Kui juhtum käsitleb palgaastme AD 14 või madalama astme ametnikku, kuuluvad ühisesse nõuandekomiteesse kaks lisaliiget samast tegevusüksusest ja samalt palgaastmelt, kuhu kuulub asjaomane ametnik, ja kes määratakse samamoodi nagu alalised liikmed.
Kui ühisel nõuandekomiteel palutakse uurida personalieeskirjade artikli 29 lõikes 2 nimetatud juhtival kohal olevat vanemametnikku käsitlevat juhtumit, moodustatakse eriline ja ajutine ühine nõuandekomitee, mis koosneb kahest personalikomitee määratud liikmest ja kahest ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud liikmest, kelle palgaaste on vähemalt sama kõrge kui asjaomasel ametnikul.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik ja personalikomitee lepivad kokku ajutises menetluses, et määrata teises lõigus nimetatud lisaliikmed, kes osalevad selliste juhtumite käsitlemisel, mis hõlmavad Euroopa Liidust väljaspool asuvas riigis töötavat ametnikku või lepingulist töötajat.
III LISA
Konkursid
Artikkel 1
See peab sisaldama järgmist:
konkursi liik (institutsioonisisene konkurss, institutsioonidesisene konkurss, avatud konkurss ►M85 , vajaduse korral kahe või enama institutsiooni ühiskonkurss ◄ );
konkursi laad (kas kvalifikatsiooni või katsete põhjal või nii kvalifikatsiooni kui ka katsete põhjal);
täidetava ametikohaga seonduvate kohustuste ja ülesannete laad ►M112 ning tegevusüksus ja pakutud palgaaste ◄ ;
täidetavate ametikohtade puhul nõutavad ►M112 personalieeskirjade artikli 5 lõike 3 kohased ◄ diplomid ja muud formaalsed tõendid kvalifikatsiooni või kogemuste kohta;
kui konkurss põhineb katsetel, siis millised need on ja millist hindamissüsteemi neis kasutatakse;
vajaduse korral keeled, mida tuleb täidetavate ametikohtade eripära arvestades osata;
vajaduse korral vanusepiir ja võimalik vanusepiiri nihutamine ►M128 liidu ◄ teenistujate puhul, kelle teenistusaeg on kestnud vähemalt aasta;
avalduste vastuvõtmise viimane kuupäev;
personalieeskirjade artikli 28 punkti a kohased erandid.
Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi teate koostab personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühtse ühiskomiteega.
Artikkel 2
Kandidaadid peavad täitma ametisse nimetava asutuse või ametiisiku määratud blanketi.
Neilt võidakse nõuda täiendavaid dokumente või lisateavet.
Artikkel 3
Valimiskogu koosneb ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud esimehest ning ametisse nimetava asutuse või ametiisiku ja personalikomitee nimetatud liikmetest; kumbki nimetab ühepalju liikmeid.
Kahe või enama institutsiooni ühise avatud konkursi puhul koosneb valimiskogu personalieeskirjade ►M112 artikli 2 lõikes 2 ◄ nimetatud ametisse nimetava asutuse või ametiisiku nimetatud esimehest ja institutsioonide ettepaneku põhjal sama asutuse või ametiisiku ametissenimetatud liikmetest ning institutsioonide personalikomiteede ühise kokkuleppega ametissenimetatud liikmetest viisil, mis tagab võrdse esindatuse.
Valimiskogu võib teatavate katsete puhul kasutada ühe või mitme eksamineerija abi, kes osalevad katsetel nõuandvas pädevuses.
Valimiskogu koostatakse ametnikest, kelle ►M112 tegevusüksus ja ◄ ametiaste on vähemalt sama, mis täidetava ametikoha oma.
Kui valimiskokku kuulub üle nelja liikme, koosneb see vähemalt kahest mõlemast soost liikmest.
Artikkel 4
Ametisse nimetav asutus või ametiisik koostab nimekirja kandidaatidest, kes vastavad personalieeskirjade artikli 28 punktides a, b ja c sätestatud tingimustele, ning saadab selle koos kandidaatide toimikutega valimiskogu esimehele.
Artikkel 5
Pärast kõnealuste toimikute läbivaatamist koostab valimiskogu nimekirja kandidaatidest, kes vastavad konkursiteates sätestatud nõuetele.
Kui konkurss viiakse läbi katsete põhjal, lubatakse katsetele kõik nimekirjas olevad kandidaadid.
Kui konkurss viiakse läbi kvalifikatsioonide põhjal, kontrollib valimiskogu pärast seda, kui on otsustanud, kuidas kandidaatide kvalifikatsioone hinnata, esimeses lõigus ettenähtud nimekirja kantud kandidaatide kvalifikatsioone.
Kui konkurss viiakse läbi nii katsete kui ka kvalifikatsioonide põhjal, otsustab valimiskogu, millised nimekirja kantud kandidaatidest lubatakse katsetele.
Menetluse lõpus koostab valimiskogu sobivatest kandidaatidest personalieeskirjade artiklis 30 ettenähtud nimekirja; nimekirja tuleb kanda võimaluse korral vähemalt kaks korda rohkem kandidaate kui on täidetavaid kohti.
Valimiskogu saadab selle nimekirja ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule, lisades sellele põhjendatud aruande koos kõigi märkustega, mida tema liikmed soovivad teha.
Artikkel 6
Valimiskogu menetlus on konfidentsiaalne.
Artikkel 7
►C3 Ameti ülesanne on: ◄
korraldada konkreetsete institutsioonide taotluse korral avatud konkursse;
anda konkreetsete institutsioonide taotluse korral tehnilist abi nende institutsioonide korraldatud sisekonkurssidel;
määrata institutsioonide korraldatud kõikide läbivaatuste sisu selle tagamiseks, et personalieeskirjade artikli 45a lõike 1 punkti c nõuded on täidetud ühtsel ja järjepideval viisil;
vastutada üldiselt keeleoskuse määratlemise ja selle hindamise korraldamise eest selleks, et tagada, et personalieeskirjade artikli 45 lõike 2 nõuded on täidetud ühtsel ja järjepideval viisil.
IV LISA
Personalieeskirjade artiklite 41 ja 50 kohaselt antav toetus
Ainus artikkel
Ametnikul, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirjade artiklit 41 või artiklit 50, on õigus:
saada kolme kuu jooksul igakuist toetust, mis on võrdne tema põhipalgaga;
saada ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks lõikes 3 sisalduva tabeli kohaselt vastavalt eluea ja teenistuse pikkusele, igakuist hüvitist, mille suurus on:
Toetuse andmine katkestatakse päeval, mil ametnik saab ►M131 66-aastaseks ◄ .
▼M131 —————
Käesoleva artikli kohaldamisel on põhipalgaks personalieeskirjade artiklis 66 sätestatud tabelis esitatud põhipalk, mis kehtib selle kuu esimesel päeval, mille eest toetust makstakse.
Aeg, mil ametnik saab personalieeskirjade artiklis 41 või 50 ette nähtud toetust, määratakse nii, et korrutatakse tema teenistusaja pikkus tema eale vastava suhtarvuga, mis võetakse järgmisest tabelist; vajaduse korral ümardatakse see aeg lähima eelneva kuuni.
|
Iga |
% |
|
20 |
18 |
|
21 |
19,5 |
|
22 |
21 |
|
23 |
22,5 |
|
24 |
24 |
|
25 |
25,5 |
|
26 |
27 |
|
27 |
28,5 |
|
28 |
30 |
|
29 |
31,5 |
|
30 |
33 |
|
31 |
34,5 |
|
32 |
36 |
|
33 |
37,5 |
|
34 |
39 |
|
35 |
40,5 |
|
36 |
42 |
|
37 |
43,5 |
|
38 |
45 |
|
39 |
46,5 |
|
40 |
48 |
|
41 |
49,5 |
|
42 |
51 |
|
43 |
52,5 |
|
44 |
54 |
|
45 |
55,5 |
|
46 |
57 |
|
47 |
58,5 |
|
48 |
60 |
|
49 |
61,5 |
|
50 |
63 |
|
51 |
64,5 |
|
52 |
66 |
|
53 |
67,5 |
|
54 |
69 |
|
55 |
70,5 |
|
56 |
72 |
|
57 |
73,5 |
|
58 |
75 |
|
►M131 59–65 ◄ |
►M23 76,5 ◄ |
Esimeses lõigus nimetatud tähtaja möödumisel ja kõnealuses lõigus sätestatud tingimustel võib asjaomane ametnik pärast taotluse esitamist saada jätkuvalt hüvitisi kõnealuse ravikindlustusskeemi alusel, tingimusel et ta teeb kõik personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 nimetatud sissemaksed.
Kui ametniku õigus toetust saada lõpeb, arvutatakse tema sissemakse viimase igakuise toetuse põhjal.
Kui ametnik saab pensioni personalieeskirjades ettenähtud pensioniskeemi alusel, võrdsustatakse ta personalieeskirjade artikli 72 kohaldamisel ametnikuga, kes on olnud teenistuses kuni ►M131 66-aastaseks ◄ saamiseni.
IVa LISA
Osalise tööajaga töö
Artikkel 1
Ametnik taotleb luba osalise tööajaga töötamiseks ametniku vahetu ülemuse kaudu vähemalt kaks kuud enne taotletavat kuupäeva, v.a nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulistel juhtudel.
Luba võidakse anda vähemalt üheks kuuks ja maksimaalselt kolmeks aastaks, ilma et see piiraks artiklis 15 ja ►M131 artikli 55a lõike 2 punktis g ◄ nimetatud juhtusid.
Luba võib siiski samadel tingimustel pikendada. Asjaomane ametnik esitab pikendamistaotluse vähemalt kaks kuud enne loa kehtivusaja lõppu. Osalise tööajaga töö ei või olla lühem kui pool tavalisest tööajast.
Osalise tööajaga töötamise periood algab kuu esimesel päeval, v.a nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.
Artikkel 2
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib asjaomase ametniku taotlusel tühistada loa enne selle kehtivusaja lõppu. Tühistamiskuupäev ei või olla hiljem kui kaks kuud pärast ametniku pakutud kuupäeva või neli kuud pärast kuupäeva, mil osalise tööajaga töötamiseks anti luba pikemaks ajaks kui üks aasta.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib erandjuhtudel ja teenistuse huvides tühistada loa enne selle kehtivusaja lõppu, teatades sellest ametnikule kaks kuud ette.
Artikkel 3
Ametnikul on selle aja jooksul, mil tal on lubatud töötada osalise tööajaga, õigus saada töötasu, mille protsendimäär vastab protsendimäärale normaalsest tööajast. Protsendimäära ei kohaldata siiski ülalpeetava lapse toetuse, majapidamistoetuse põhisumma ja õppetoetuse suhtes.
Sissemaksed ravikindlustusskeemi arvutatakse ametnikule täistööajaga töötamise korral makstava põhipalga põhjal. Sissemaksed pensioniskeemi arvutatakse ametnikule osalise tööajaga töötamise korral saadud põhipalga põhjal. Ametnik võib samuti taotleda, et pensioniskeemi sissemaksed arvutataks ametnikule täistööajaga töötamise korral makstava põhipalga põhjal personalieeskirjade artikli 83 kohaselt. VIII lisa artiklite 2, 3 ja 5 kohaldamisel arvutatakse omandatud pensioniõigused proportsionaalselt tasutud sissemaksetega.
Osalise tööajaga töötamise ajal ei või ametnik teha ületunnitööd või muud tasustatavat tööd, v.a personalieeskirjade artiklile 15 vastav töö.
Artikkel 4
Olenemata artikli 3 esimese lõigu esimesest lausest, ►M131 ametnikud, kellel on personalieeskirjade artikli 55a lõike 2 punkti g kohaselt lubatud töötada poole kohaga ◄ , saavad vähendatud põhipalka, mis võrdub täistööajaga põhipalga järgmiste protsendimäärade kohaldamisel saadud kahest summast suurimaga:
kas 60 %;
või protsendimäär, mis vastab teenistusaastatele VIII lisa artiklite 2, 3, 4, 5, 9 ja 9a tähenduses poole kohaga töötamise ajavahemiku alguses, ning sellele lisandub 10 %.
Ametnikud, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva artikli sätteid, peavad poole kohaga töötamise lõpetamisel jääma kas pensionile või maksma tagasi summa, mis ületab 50 % poole kohaga töötamise ajavahemikul saadud põhipalgast.
Artikkel 5
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib kehtestada üksikasjaliku korra käesolevate sätete kohaldamiseks.
V LISA
Puhkus
|
SISUKORD |
|
|
1. jagu: |
Põhipuhkus 1 – 5 |
|
2. jagu: |
Eripuhkus 6 |
|
3. jagu: |
Sõiduaeg 7 |
1. jagu
PÕHIPUHKUS
Artikkel 1
Aastal, mil ametnik asub teenistusse või lahkub teenistusest, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga töötatud täiskuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl üle 15 päeva, ja üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl kuni 15 päeva.
Artikkel 2
Põhipuhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt ametniku soovile ja teenistusüksuse vajadustele. Üks puhkuseosa peab siiski sisaldama kaks järjestikust nädalat. Uutele ametnikele antakse põhipuhkus alles kolm kuud pärast tööleasumist; erandjuhtudel võivad nad asjakohastel põhjustel saada puhkust varem.
Artikkel 3
Kui ametnik põhipuhkuse ajal haigestub ja see oleks teda takistanud oma kohustusi täitmast, kui ta poleks olnud puhkusel, pikendatakse arstitõendi esitamisel tema põhipuhkust töövõimetusaja võrra.
Artikkel 4
Kui ametnik ei ole teenistusest sõltumatutel põhjustel kasutanud oma põhipuhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, võib puhkust järgmisse aastasse üle kanda kuni 12 kalendripäeva ulatuses.
Kui ametnik pole teenistusest lahkumise ajaks kogu oma põhipuhkust ära kasutanud, makstakse talle iga kasutamata päeva eest hüvitist, mis võrdub ühe kolmekümnendikuga tema kuutasust teenistusest lahkumise ajal.
Eelmises lõigus sätestatud viisil arvutatud summa arvatakse maha palgast, mille saab teenistusest lahkuv ametnik, kes on võtnud välja pikema põhipuhkuse, kui tal oli selleks kuupäevaks õigus saada.
Artikkel 5
Kui ametnik kutsutakse teenistuslikel põhjustel põhipuhkuse ajal tagasi tööle või jäetakse tema puhkus ära, hüvitatakse talle asjakohaste tõendite esitamisel kõik tema kantud kulud ja sõiduaeg hüvitatakse uue puhkusega.
2. jagu
ERIPUHKUS
Artikkel 6
Lisaks põhipuhkusele võib ametnik taotluse korral saada eripuhkust. Eripuhkust antakse eelkõige järgmistel juhtudel järgmiselt:
Täiendõppe puhul võib institutsioon anda eripuhkust institutsiooni poolt personalieeskirjade artikli 24a kohaselt koostatud täiendõppe programmiga ettenähtud piires.
Lisaks võib erandkorras eripuhkust anda ametnikule erandliku töö korral, mis ei kuulu ametniku tavapäraste kohustuste hulka. Sellist eripuhkust antakse hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui ametisse nimetav asutus või ametiisik on teinud otsuse ametniku töö erandliku iseloomu kohta.
Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse ametniku elukaaslast abikaasana, kui VII lisa artikli 1 lõike 2 punktis c sätestatud kolm esimest tingimust on täidetud.
Kui vastavalt käesolevale jaole antakse eripuhkust, määratakse sõiduaeg eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.
3. jagu
SÕIDUAEG
Artikkel 7
Ametnikel, kellel on õigus saada kodumaalt lahkumise või välismaal elamise toetust, on õigus saada igal aastal kaks ja pool päeva lisapuhkust kodumaal käimiseks.
Esimest lõiku kohaldatakse ametnike suhtes, kelle töötamiskoht asub liikmesriikide territooriumil. Kui töötamiskoht asub väljaspool liikmesriikide territooriumi, määratakse kodumaapuhkuse kestus eriotsusega, võttes arvesse konkreetseid vajadusi.
VI LISA
Hüvitav puhkus ja tasu ületunnitöö eest
Artikkel 1
Personalieeskirjade artiklis 56 sätestatud piirides on palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnikul õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:
iga ületunni eest on õigus saada hüvituseks poolteist vaba tundi; kui ületunnitöö tehakse kella 22 ja kella 7 vahel või pühapäeval või riigipühal, on iga tunni eest õigus saada hüvituseks kaks tundi puhkust; hüvitava puhkuse andmisel võetakse arvesse teenistusüksuse vajadusi ja asjaomase ametniku eelistusi;
kui teenistusüksuse vajadused ei võimalda võtta hüvitavat puhkust kahe kuu jooksul pärast kuud, mil ületunnitöö tehti, lubab ametisse nimetav asutus või ametiisik tasuda hüvitamata ületunnid määraga 0,56 % igakuisest põhipalgast iga ületunni eest punktis a sätestatu alusel;
ületunnitöö eest hüvitava puhkuse või tasu saamiseks peab täiendavalt töötatud aeg kestma üle 30 minuti.
Artikkel 2
Lähetuses viibides ei käsitata käesoleva lisa tähenduses ületunnitööna aega, mis kulub lähetuskohta jõudmiseks. Lähetuskohas üle tavalise tööaja töötatud tundide eest võib ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega vastavalt vajadusele hüvitada puhkuse või tasuga.
Artikkel 3
Olenemata käesoleva lisa eelnevatest sätetest, võib teatavate palgaastmete SC 1–SC 6 või AST 1–AST 4 ametnike eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlasummalise toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab ametisse nimetav asutus või ametiisik pärast nõupidamist ühiskomiteega.
VII LISA
Töötasu ja kulude hüvitamine
|
SISUKORD |
|
|
1. jagu: |
Peretoetused 1 – 3 |
|
2. jagu: |
Kodumaalt lahkumise toetus 4 |
|
3. jagu: |
Kulude hüvitamine |
|
A — |
Sisseseadmistoetus 5 |
|
B — |
Ümberasumistoetus 6 |
|
C — |
Sõidukulud 7 ja 8 |
|
D — |
Kolimiskulud 9 |
|
E — |
Päevaraha 10 |
|
F — |
Lähetuskulud 11 – 13a |
|
G — |
Kulude hüvitamine kindlaksmääratud summas 14 ja 15 |
|
4. jagu: |
Tasumisele kuuluvate summade maksmine 16 ja 17 |
1. jagu
PERETOETUSED
Artikkel 1
Majapidamistoetust antakse järgmistele isikutele:
abielus ametnik;
ametnik, kes on lesk, lahutatud, seaduslikult lahus elav või vallaline ja kellel on üks või mitu artikli 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülalpeetavat last;
ametnik, kes on püsivas vabaabielus, tingimusel et:
paar esitab õigusdokumendi, mida tunnustab liikmesriik või liikmesriigi mis tahes pädev asutus, teadvustades nende staatust vabaabielupartneritena,
kumbki partner ei ole abielus või muus vabaabielus,
partnerid ei ole järgmistes sugulussuhetes: vanem, laps, vanavanem, lapselaps, vend, õde, tädi, onu, venna- või õelaps, väimees, minia,
paar ei saa sõlmida seaduslikku abielu liikmesriigis; käesoleva punkti kohaldamisel leitakse paaril olevat võimalus seaduslikult abielluda üksnes sel juhul, kui osapooled täidavad kõiki liikmesriigi õigusaktides sätestatud tingimusi, mis võimaldavad sellisel paaril abielluda;
Kui ametniku lapsed on antud mitme isiku hooldada, jagatakse majapidamistoetus nende vahel vastavalt nende hooldatavate laste arvule.
Kui isikul, kellel on eelmiste sätete põhjal õigus saada ametniku nimel majapidamistoetust, on õigus saada sama toetust ka seepärast, et ta on ametnik või muu teenistuja, saab kõnealune isik kahest nimetatud toetusest ainult suuremat.
Artikkel 2
Sama kohaldatakse lapse suhtes, kelle puhul on esitatud lapsendamistaotlus ja alustatud lapsendamismenetlust.
Mis tahes last, keda ametnik on kohustatud ülal pidama liikmesriikide alaealiste kaitset käsitlevatel õigusaktidel põhineva kohtuotsuse kohaselt, käsitatakse ülalpeetava lapsena.
Toetust antakse:
automaatselt alla 18aastaste laste puhul;
ametniku põhjendatud taotluse põhjal koos tõendavate dokumentidega 18–26aastaste laste puhul, kes käivad üld- või kutsekoolis.
Artikkel 3
Õigus kõnealust toetust saada algab selle kuu esimesel päeval, mil laps hakkab õppima põhikoolis, ja lõpeb selle kuu lõpus, mil laps lõpetab hariduse omandamise, või selle kuu lõpus, mil laps saab 26-aastaseks, olenevalt sellest, kumb toimub varem.
Toetust makstakse maksimaalselt kahekordses esimeses lõigus ettenähtud ülemmääras:
Tasulises koolis käimist käsitlevat nõuet ei kohaldata kolmanda lõigu kohaste maksete suhtes.
Kui laps, kelle eest makstakse õppetoetust, on seadusega või kohtu või pädeva haldusasutuse otsusega antud teise isiku hooldada, makstakse õppetoetust ametniku nimel ja tema eest sellele teisele isikule. Sellisel juhul arvutatakse eelmises lõigus nimetatud kauguseks vähemalt 50 km last hooldava isiku elukohast.
2. jagu
KODUMAALT LAHKUMISE TOETUS
Artikkel 4
ametnikele, kes on või on olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil asub tema töökoht, kuid kes enne institutsiooni teenistusse asumise kuupäeva lõppenud kümne aasta jooksul elas alaliselt väljaspool selle riigi Euroopas asuvat territooriumi põhjusel, mis ei ole seotud tööga mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses.
Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt kui ►M148 571,35 eurot ◄ kuus.
▼M25 —————
▼M112 —————
3. jagu
KULUDE HÜVITAMINE
A.
Sisseseadmistoetus
Artikkel 5
Kui mõlemad abikaasad on ►M128 Euroopa Liidu ◄ ametnikud ►M112 või muud teenistujad ◄ ja neil mõlemal on õigus saada sisseseadmistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on suurem.
Sisseseadmistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.
Sisseseadmistoetust makstakse dokumentide esitamise korral, millest nähtub, et ametnik – ja kui tal on õigus ►M25 saada majapidamistoetust ◄ , siis ka tema pere – on asunud elama kohta, kus ta töötab.
B.
Ümberasumistoetus
Artikkel 6
Ametniku teenistusaja pikkuse arvutamisel võetakse arvesse aastaid, mille ametnik on veetnud mis tahes personalieeskirjade artiklis 35 loetletud halduslikus seisundis, välja arvatud puhkus isiklikel põhjustel.
See miinimumaja nõue ei kehti teenistusest teenistuse huvides lahkumise korral.
Ümberasumistoetuse suhtes kohaldatakse ametniku viimase teenistuskoha jaoks määratud paranduskoefitsienti.
Ametniku või surnud ametniku perekond peab ümber asuma kolme aasta jooksul pärast ametniku teenistuse lõppemist.
Seda tähtaega ei kohaldata ametniku pärijate suhtes, kes tõendavad, et nad ei olnud eeltoodud sätetest teadlikud.
C.
Sõidukulud
Artikkel 7
Ametnikul on õigus saada kindlasummalist hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:
tööle asudes: töölevõtmiskohast töökohta;
teenistuse lõpetamisel personalieeskirjade artikli 47 tähenduses: töökohast käesoleva artikli lõikes 4 määratletud päritolukohta;
iga üleviimise korral, millega kaasneb töökoha vahetus.
Ametniku surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada kindlasummalist hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.
Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.
Kilomeetrite eest makstav toetus on:
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
0 kuni 200 km |
|
0,2125 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
201 kuni 1 000 km |
|
0,3543 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
1 001 kuni 2 000 km |
|
0,2125 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
2 001 kuni 3 000 km |
|
0,0708 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
3 001 kuni 4 000 km |
|
0,0342 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
4 001 kuni 10 000 km |
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab |
10 000 km. |
Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavale toetusele lisatakse kindlasummaline lisahüvitis:
Eespool nimetatud kilomeetrite eest makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.
Muutmisotsusega ei saa ametniku põhiliseks viibimiskohaks tunnistada kohta väljaspool Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumi või Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi.
Artikkel 8
Kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu ametnikud, on mõlemal õigus saada enda ja oma ülalpeetavate sõidukulude katteks eelnevate sätete kohast kindlasummalist hüvitist; igal ülalpeetaval on õigus üksnes ühele hüvitisele. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.
Kui ametnik abiellub aasta kestel ja omandab seetõttu õiguse saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest see osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.
Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole ametnik kohustatud neid tagasi maksma.
Nende laste sõidukulusid, kes on kogu kalendriaasta jooksul alla 2-aastased, ei hüvitata.
Kui artiklis 7 määratletud päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi, põhineb kindlasummaline hüvitis ametniku töötamiskoha ja selle liikmesriigi pealinna, mille kodakondsus tal on, vahelise geograafilise vahemaa kilomeetrite eest makstaval toetusel. Ametnikul, kelle päritolukoht on väljaspool liidu liikmesriikide territooriumi ja ühtlasi väljaspool Euroopa Liidu toimimise lepingu II lisas loetletud riike ja territooriume ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikide territooriumi ja kes ei ole nende liikmesriikide kodanik, ei ole õigust kindlasummalisele hüvitisele.
Kilomeetrite põhjal makstav toetus on:
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
0 kuni 200 km |
|
0,4285 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
201 kuni 1 000 km |
|
0,7141 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
1 001 kuni 2 000 km |
|
0,4285 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
2 001 kuni 3 000 km |
|
0,1427 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
3 001 kuni 4 000 km |
|
0,0689 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa puhul: |
4 001 kuni 10 000 km |
|
0 eurot iga kilomeetri kohta vahemaa selle osa puhul, mis ületab |
10 000 km. |
Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavale toetusele lisandub kindlasummaline lisahüvitis:
Eespool nimetatud kilomeetrite põhjal makstavaid toetusi ja kindlasummalisi lisahüvitisi ajakohastatakse igal aastal võrdeliselt töötasudega.
Kindlasummalise hüvitise aluseks on lennukulud turistiklassis.
D.
Kolimiskulud
Artikkel 9
Ülemmäärad lähtuvad ametniku perekondlikust olukorrast kolimise ajal ning kolimise ja sellega seotud kindlustuse keskmisest maksumusest.
Institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik võtab käesoleva lõike jõustamiseks vastu üldised rakendussätted.
E.
Päevaraha
Artikkel 10
Kui ametnik tõendab, et ta peab personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks elukohta vahetama, on sellisel ametnikul lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul õigus saada päevaraha kalendripäeva eest järgmiselt:
Eespool sätestatud skaala vaadatakse läbi iga kord, kui vaadatakse läbi töötasud vastavalt personalieeskirjade artiklile 65.
Kui mõlemad abikaasad on ►M128 Euroopa Liidu ◄ ametnikud ►M112 või muud teenistujad ◄ ja neil mõlemal on õigus saada päevaraha, kohaldatakse punktis b sätestatud ajavahemikku selle abikaasa suhtes, kelle põhipalk on suurem. Teise abikaasa suhtes kohaldatakse punktis a sätestatud ajavahemikku.
Mingil juhul ei anta päevaraha pärast kuupäeva, mil ametnik personalieeskirjade artikli 20 nõuete täitmiseks kolib.
▼M112 —————
F.
Lähetuskulud
Artikkel 11
▼M112 —————
Artikkel 12
1. Rongireis
Raudtee kaudu toimunud lähetuse sõidukulud hüvitatakse tõendavate dokumentide esitamisel esimese klassi rongipileti hinna põhjal teenistuskoha ja lähetuskoha vahelise kõige lühema marsruudi järgi.
2. Lennureis
Ametnikel on lubatud reisida lennukiga, kui edasi-tagasi rongireisi pikkus oleks kokku vähemalt 800 kilomeetrit.
3. Merereis
Ametisse nimetav asutus või ametiisik otsustab kasutatavad klassid ja lisahüvitised kajuti eest iga juhtumi puhul ja reisi pikkuse ja maksumuse põhjal.
4. Autoreis
Sõidukulud hüvitatakse rongipileti hinna põhjal kindlas summas punkti 1 kohaselt; muid hüvitisi ei maksta.
Ametnikule, kes reisib lähetuses olles erioludes, võib ametisse nimetav asutus või ametiisik siiski otsustada maksta hüvitist vastavalt läbitud kilomeetrite arvule eespool nimetatud sõidukulude tavapärase hüvitamise asemel, kui ühistranspordi kasutamine on selgelt ebasoodne.
Artikkel 13
Liikmesriike käsitlev skaala on järgmine:
|
Sihtriik |
Majutuskulude (hotell) ülemmäär |
Päevaraha |
|
Belgia |
148 |
102 |
|
Bulgaaria |
135 |
57 |
|
Tšehhi Vabariik |
124 |
70 |
|
Taani |
173 |
124 |
|
Saksamaa |
128 |
97 |
|
Eesti |
105 |
80 |
|
Iirimaa |
159 |
108 |
|
Kreeka |
112 |
82 |
|
Hispaania |
128 |
88 |
|
Prantsusmaa |
180 |
102 |
|
Horvaatia |
110 |
75 |
|
Itaalia |
148 |
98 |
|
Küpros |
140 |
88 |
|
Läti |
116 |
73 |
|
Leedu |
117 |
69 |
|
Luksemburg |
148 |
98 |
|
Ungari |
120 |
64 |
|
Malta |
138 |
88 |
|
Madalmaad |
166 |
103 |
|
Austria |
132 |
102 |
|
Poola |
116 |
67 |
|
Portugal |
101 |
83 |
|
Rumeenia |
136 |
62 |
|
Sloveenia |
117 |
84 |
|
Slovaki Vabariik |
100 |
74 |
|
Soome |
142 |
113 |
|
Rootsi |
187 |
117 |
|
Ühendkuningriik |
209 |
125 |
Kui üks ►M128 liidu ◄ institutsioonidest, haldusasutus või väljaspool ►M128 liitu ◄ olev asutus pakub lähetuses viibivale ametnikule tasuta toitlustust ja majutust või hüvitab need, tuleb see deklareerida. Seejärel tehakse vastav mahaarvamine.
Väljaspool liikmesriikide Euroopa territooriumi asuvates riikides toimuvaid lähetusi käsitleva skaala kinnitab ja seda korrigeerib korrapäraselt ametisse nimetav asutus või ametiisik.
Artikkel 13a
Käesoleva lisa artiklite 11, 12 ja 13 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kehtestavad ►M131 eri institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud ◄ üldiste rakendussätete alusel.
G.
Kulude hüvitamine kindlaksmääratud summas
Artikkel 14
Erandjuhtudel võib ametisse nimetav asutus või ametiisik peale selle otsustada, et institutsioon kannab ka osa kõnealuste ametnike elamiskuludest.
▼M112 —————
Artikkel 15
Ametisse nimetava asutuse või ametiisiku otsusega võivad ►M112 personalieeskirjade artikli 29 lõike 2 tähenduses juhtival kohal olevad vanemametnikud ◄ , kel ei ole ametiautot, saada oma töökoha linnas sõitmise katteks kindlaksmääratud hüvitist summas kuni ►M97 892,42 eurot ◄ aastas.
Ametisse nimetav asutus või ametiisik võib selle hüvitise anda oma otsusega ametnikule, kes on oma kohustuste tõttu sunnitud pidevalt tegema sõite, mille jaoks ta on volitatud kasutama oma isiklikku autot.
4. jagu
TASUMISELE KUULUVATE SUMMADE MAKSMINE
Artikkel 16
Kui töötasu on vaja maksta vähem kui terve kuu eest, jagatakse see summa kolmekümnendikeks ning
kui tegelikult tuleb maksta 15 või vähema arvu päevade eest, võrdub maksmisele kuuluvate kolmekümnendike arv tasustatavate päevade tegeliku arvuga;
kui tegelikult tuleb maksta rohkem kui 15 päeva eest, võrdub maksmisele kuuluvate kolmekümnendike arv 30 ja mittetasustatavate päevade arvu vahega.
Artikkel 17
Tingimustel, mis on sätestatud institutsioonide ametisse nimetavate asutuste või ametiisikute ühisel kokkuleppel pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega, võivad ametnikud taotleda osa oma töötasu korrapärast ülekandmist erikorras.
◄
Eespool toodud sätte kohaselt võib ülekanne käsitleda emba-kumba või mõlemat:
teise liikmesriigi õppeasutuses õppiva ülalpeetava lapse kohta maksimumsumma, mis võrdub kõnealuse lapse eest tegelikult saadud õppetoetusega;
kehtivate tõendavate dokumentide esitamisel korrapärased maksed kõikidele muudele asjaomases liikmesriigis elavatele isikutele, kelle puhul ametnik esitab tõendeid selle kohta, et tal on kohustus selliste isikute ees kohtu või pädeva haldusasutuse otsuse põhjal.
Punktis b nimetatud ülekanded ei või ületada 5 % ametniku põhipalgast.
VIII LISA
Pensioniskeem
|
SISUKORD |
|
|
1. peatükk: |
Üldsätted 1 |
|
2. peatükk: |
Vanaduspension ja lahkumistoetus |
|
1. jagu: |
Vanaduspension 2 – 11 |
|
2. jagu: |
Lahkumistoetus 12 |
|
3. peatükk: |
Invaliidsustoetus 13 – 15 |
|
4. peatükk: |
Toitjakaotuspension 17 – 29 |
|
5. peatükk: |
Ajutised pensionid 30 – 33 |
|
6. peatükk: |
Pensioni suurendamine ülalpeetavate laste puhul 34 ja 35 |
|
7. peatükk: |
|
|
1. jagu: |
Pensioniskeemi rahastamine 36 – 38 |
|
2. jagu: |
Pensioni arvutamine 40 – 44 |
|
3. jagu: |
Hüvitiste maksmine 45 ja 46 |
|
8. peatükk: |
Üleminekusätted 48 – 51 |
1. PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 1
Ametnik võib selle otsuse töövõimetuskomiteele edasi kaevata.
2. PEATÜKK
Vanaduspension ja lahkumistoetus
1. jagu
VANADUSPENSION
Artikkel 2
Vanaduspensioni makstakse ametnikule kogunenud pensioniõigusliku staaži aastate koguarvu põhjal. Iga artikli 3 sätete kohaselt arvestatud aasta annab talle õiguse ühele aastale tööstaažile ja iga täielik kuu ühele kaheteistkümnendikule tööstaaži aastast.
Vanaduspensioniõiguse arvutamisel arvestatav maksimaalne tööstaaž ►M112 maksimumpensioni saamiseks vajalik aastate arv personalieeskirjade artikli 77 teise lõigu tähenduses ◄ .
Artikkel 3
Tingimusel, et asjaomased teenistujad on tasunud oma pensionisissemakseid asjaomase teenistusaja eest, võetakse artikli 2 tähenduses pensioniõigusliku staaži arvutamisel arvesse järgmist:
aeg, mil ametnik on olnud ühe institutsiooni teenistuses ühes personalieeskirjade artikli 35 punktides a, b, c, e ja f sätestatud halduslikest seisunditest. Personalieeskirjade artikliga 40 hõlmatud ametnike suhtes kohaldatakse selle artikli lõike 3 teise lõigu viimases lauses sätestatud nõudeid;
aeg, mil ametnikul on olnud õigus personalieeskirjade ►M131 artiklite 41, 42c ja 50 ◄ järgsele hüvitisele ja mis ei tohi ületada viit aastat;
aeg, mil ametnikul on õigus saada invaliidsustoetust;
aeg, mil teenistuja on olnud teenistuses mis tahes muus pädevuses vastavalt muude teenistujate teenistustingimustele. Kui nendes teenistustingimustes nimetatud lepingulistest töötajatest saavad ametnikud, siis tööstaaž lepinguliste töötajatena annab neile õiguse saada ametniku tööstaaži, mis arvutatakse lepingulise töötajana saadud viimase põhipalga ja ametnikuna saadud esimese põhipalga vahelises suhte põhjal tegelikult teenistuses oldud aja piires. Võimalikud üleliigsed sissemaksed, mis vastavad arvutatud pensioniõigusliku staaži ja tegelike teenistusaastate vahelisele erinevusele, hüvitatakse asjaomasele isikule lepingulise töötajana saadud viimase põhipalga põhjal. Käesolevat sätet koos vajalike muudatustega kohaldatakse siis, kui ametnikest saavad lepingulised töötajad.
Artikkel 4
Ametnik, kes on varem olnud ühe institutsiooni teenistuses kas ametniku, ajutise töötaja või lepingulise töötajana ja kes naaseb mõne ►M128 liidu ◄ institutsiooni teenistusse, omandab uuesti pensioniõiguse. Ta võib taotleda, et tema pensioniõiguse arvutamisel võetaks arvesse käesoleva lisa artikli 3 kohaselt kogu ametniku, ajutise töötaja või lepingulise töötajana teenistuses oldud aega, mille eest on tasutud sissemaksed, tingimusel et:
makstakse tagasi artikli 12 kohaselt makstud lahkumistoetus, millele lisandub liitintress ►M145 2,9 % ◄ aastas. Kui asjaomase ametniku puhul kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikleid 42 või 112, palutakse asjaomasel ametnikul samuti tagasi maksta kõnealuse artikli kohaselt makstud summa koos eespool mainitud intressiga;
selleks on kõrvale pandud summa enne artikli 11 lõikes 2 sätestatud teenistusaastate hüvitise arvutamist ja tingimusel, et ametnik on taotlenud kõnealuse artikli kohaseid õigusi ja ta on need saanud pärast seda, kui ta on uuesti teenistusse võetud; see summa on võrdne ►M128 liidu ◄ pensioniskeemi ülekantud summa osaga, mis vastab artikli 11 lõike 1 või artikli 12 lõike 1 punkti b kohaselt kindlustusmatemaatiliselt arvutatud ja algsesse skeemi ülekantud summale ja millele on liidetud liitintress ►M145 2,9 % ◄ aastas.
Kui asjaomase ametniku puhul kohaldatakse muude teenistujate teenistustingimuste artikleid 42 või 112, võetakse kõrvalepandava summa arvutamisel arvesse ka nimetatud artiklite kohaselt makstud summat, millele on lisatud liitintress ►M145 2,9 % ◄ aastas.
Kui ►M128 liidu ◄ skeemi ülekantavast summast ei piisa kogu varasema teenistusajaga seotud pensioniõiguste täiendamiseks, võib ametnik taotluse korral täiendada esimese lõigu punktis b määratletud summat.
Artikkel 5
Olenemata käesoleva lisa artiklist 2, kui ametnik jääb pärast pensioniikka jõudmist teenistusse, on tal õigus pensionitõusule, mis on võrdne 1,5 %-ga tema pensioni arvutamisel arvesse võetavast põhipalgast iga pärast pensioniiga töötatud aasta kohta, tingimusel et kogupension koos tõusuga ei ületa 70 % tema personalieeskirjade artikli 77 teises või kolmandas lõigus osutatud viimasest põhipalgast.
Selline pensionitõus kuulub väljamaksmisele ka pärast pensioniikka jõudmist liidu teenistusse jäänud ametniku surma korral.
Artikkel 6
Pensionihüvitiste arvutamiseks kasutatav elatusmiinimum vastab ►M131 palgaastme AST 1 esimese järgu ◄ ametniku põhipalgale.
▼M112 —————
Artikkel 8
Vanaduspensioni kindlustusmatemaatiline väärtus on ametnikule laekuvate hüvitiste kogumaksumus, mis arvutatakse XII lisa artiklis 9 nimetatud suremustabeli järgi ja ►M145 2,9 %-lise ◄ aastaintressi kohaselt, mille määr võidakse läbi vaadata XII lisa artiklis 10 sätestatud eeskirjade kohaselt.
Artikkel 9
Enne pensioniikka jõudmist teenistusest lahkuv ametnik võib taotleda, et tema vanaduspensioni hakataks maksma:
edasilükatuna alates tema pensioniikka jõudmise kalendrikuule järgneva kuu esimese päevast või
kohe, kui ta on saanud vähemalt 58-aastaseks. Sel juhul vähendatakse vanaduspensioni summa võrra, mis arvutatakse ametniku vanuse põhjal pensioni saamise alguse ajal.
Pensioni vähendatakse 3,5 % iga aasta kohta, mis jääb vanuseni, mil ametnik omandaks õiguse jääda vanaduspensionile personalieeskirjade artikli 77 tähenduses. Kui personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni saamise õigust andva ea ja asjaomase isiku tegeliku vanuse vahe ületab täisaastate arvu, lisatakse vähendusele üks aasta.
Artikkel 9a
Vähendatud pensioni määramiseks ametnikele, kes on omandanud õiguse saada pensioni, mis ületab 70 % nende viimasest põhipalgast, ja kes taotleb oma vanaduspensioni kohest maksmist artikli 9 kohaselt, vähendatakse artikli 9 kohaselt nominaalnäitajat, mis vastab pigem tööstaažile kui 70 %-le viimasest põhipalgast. Siiski ei tohi selliselt arvutatud vähendatud pensionid ületada 70 % viimasest põhipalgast personalieeskirjade artikli 77 tähenduses.
Artikkel 10
Õigus saada vanaduspensioni tekib selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb kuule, mil ametnikule kas automaatselt või oma taotluse põhjal määratakse pension; ta saab oma töötasu edasi, kuni talle hakatakse maksma pensioni.
Artikkel 11
Ametnikul, kes lahkub ►M128 liidu ◄ teenistusest, et:
on õigus lasta oma ►M128 liidu ◄ teenistuses kogutud pensioniõiguste ►M112 tegeliku ülekandekuupäeva kohane ◄ kindlustusmatemaatiline ekvivalent kanda üle selle juhtkonna või organisatsiooni hallatud pensionifondi või sellesse pensionifondi, milles ta kogub pensioniõigusi seoses oma tegevusega töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana.
Ametnikul, kes asub ►M128 liidu ◄ teenistusse:
on õigus pärast ametissenimetamist, kuid enne personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni maksmise õiguse saamist, tasuda ►M128 liidule ◄ tegeliku ülekandekuupäeva kohaselt sellise teenistuse või tegevustega omandatud pensioniõiguste kogumaksumus.
Sellisel juhul määrab ►M131 institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik ◄ , mille teenistuses ametnik on, kindlaks ametniku endisest teenistusajast tuleneva pensioniõigusliku staaži aastate arvu oma pensioniskeemi raames üldiste rakendussätetena, arvestades ametniku põhipalka, vanust ja ülekande tegemise päeval kehtivat vahetuskurssi ja võttes aluseks ülekantud kapitali, pärast ülekande tegemise kuupäeva ja tegeliku ülekandekuupäeva vahel kapitalikasvu näitava summa mahaarvamist.
Ametnikud võivad kasutada käesolevat korda üksnes üks kord iga liikmesriigi ja asjaomase pensionifondi puhul.
2. jagu
LAHKUMISTOETUS
Artikkel 12
Pensioniikka mittejõudnud ametnikul, kelle teenistus lõpeb muul põhjusel kui surma või invaliidsuse tõttu ja kellel ei ole õigust saada kohest või edasilükatud vanaduspensioni, on teenistusest lahkudes õigus saada:
lahkumistoetust, mis võrdub tema põhipalgast pensionimakseteks kinnipeetud summa kolmekordse väärtusega pärast muude teenistujate teenistustingimuste artiklite 42 ja 112 kohaselt tasutud summade mahaarvamist, kui ta on olnud teenistuses vähem kui üks aasta ja tema suhtes ei ole kohaldatud artikli 11 lõikes 2 kehtestatud korda;
muudel juhtudel artikli 11 lõikes 1 sätestatud hüvitisi või oma valikul eraõigusliku kindlustusseltsi või pensionifondi hüvitiste kindlustusmatemaatilisi ekvivalente, tingimusel et kindlustusselts või fond tagab, et:
kapitali ei maksta tagasi;
igakuist elatist makstakse kõige varem alates 60. eluaastast ja hiljemalt 66. eluaastast;
nähakse ette perepension või toitjakaotuspensionid;
üleminekut teise kindlustusseltsi või muusse fondi lubatakse üksnes juhul, kui selline fond täidab punktides i, ii ja iii kehtestatud tingimusi.
▼M112 —————
3. PEATÜKK
Invaliidsustoetus
Artikkel 13
Toetuse saaja peab esitama taotluse korral nõutavad kirjalikud tõendid ja teatama oma institutsioonile kõik tegurid, mis võivad mõjutada toetuse saamist.
Artikkel 14
Õigus saada ►M112 invaliidsustoetust ◄ jõustub selle kalendrikuu esimesel päeval, mis järgneb ametniku pensionilejäämisele vastavalt personalieeskirjade artiklile 53.
Kui ►M62 endise ametniku ◄ puhul ei ole ►M112 toetuse ◄ maksmise tingimused enam täidetud, tuleb ta ennistada tööle esimesele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale, tingimusel et ta vastab kõnealusel ametikohal töötamise nõuetele. Kui ametnik loobub talle pakutud ametikohast, säilib tal õigus ennistamisele järgmisele tema karjäärivahemikule vastavale ja tema kategoorias või teenistusüksuses vabanevale ametikohale samadel tingimustel; kui ametnik loobub ka teisest pakutud ametikohast, võib paluda tal teenistusest lahkuda ►M112 ————— ◄ .
Kui ►M112 invaliidsustoetust ◄ saav endine ►M62 ametnik ◄ sureb, lõpeb õigus saada ►M112 toetust ◄ selle kalendrikuu lõpus, mille jooksul ta suri.
Artikkel 15
Kui invaliidsuspensioni saav endine ►M62 ametnik ◄ ►M131 ei ole veel jõudnud pensioniikka ◄ , võib institutsioon kohustada teda korrapäraselt läbima tervisekontrolli, veendumaks et ta vastab endiselt ►M112 toetuse ◄ maksmise nõuetele.
▼M112 —————
4. PEATÜKK
Toitjakaotuspension
Artikkel 17
►M23 Kui ametnik sureb, olles ühes personalieeskirjade artiklis 35 sätestatud halduslikest seisunditest, on tema lesel, kui ta on ametniku surma hetkeks olnud temaga abielus vähemalt ühe aasta ja kui artikli 1 lõike 1 ning artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus ►M112 toitjakaotuspensionile ◄ ◄ , mis moodustab ►M5 60 % ◄ ►M62 sellest ◄ vanaduspensionist, mida oleks ametnikule makstud olenemata tema teenistusstaažist või east, kui tal oma surma hetkel sellele õigus olnud.
Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on sellest või varasemast abielust üks või mitu last ja kui ►M112 elusolev abikaasa ◄ peab neid ülal või on neid ülal pidanud, või kui ametniku surm tulenes kas kohustuste täitmisel saadud füüsilistest vigastusest või haigusest või õnnetusjuhtumist.
Artikkel 17a
Kui artikli 1 lõikest 1 ja artiklist 22 ei tulene teisiti, on sellise endise ametniku lesel, kes vabastati ametist või kelle teenistus lõpetati määruse (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, määruse (Euratom, ESTÜ, EMÜ) nr 2530/72 või määruse (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1543/73 alusel ning kes suri ajal, mil ta sai igakuist toetust personalieeskirjade artikli 50 või ühe eespool nimetatud määruse alusel, õigus saada ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ 60 % ulatuses vanaduspensionist, mida tema abikaasal olnud õigus saada, kui ta olenemata teenistusstaažist ja vanusest oleks oma surma ajal vastanud sellise pensioni saamise tingimustele, ►M112 tingimusel et nad olid juba abielus, enne kui ametnik lahkus institutsiooni teenistusest, ja et abielu oli kestnud vähemalt aasta ◄ .
Esimeses lõigus sätestatud ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ summa on vähemalt sama suur kui personalieeskirjade artikli 79 teises lõigus sätestatud summa. ►M112 Toitjakaotuspensioni ◄ summa ei tohi siiski mingil juhul olla suurem kui selle vanaduspensioni esimene väljamakse, mida endisel ametnikul oleks olnud õigus saada, kui ta oleks elanud ja kui tal oleks pärast eespool nimetatud toetuste saamise õiguse lõppemist olnud õigus saada vanaduspensioni.
Esimeses lõigus sätestatud abielu kestuse tingimust ei arvestata, kui ametnikul oli enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust üks või mitu last ja kui ►M112 elusolev abikaasa ◄ peab selliseid VII lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses ülalpeetavaid lapsi ülal või on neid ülal pidanud.
Abielu kestust ei arvestata ka siis, kui endise ametniku surm leiab aset artikli 17 teises lõigus kirjeldatud asjaoludel.
Artikkel 18
Kui endine ametnik sai vanaduspensioni, on tema elusoleval abikaasal, kui ta oli ametnikuga abielus olnud juba enne ametniku lahkumist institutsiooni teenistusest ja kui abielu oli kestnud vähemalt ühe aasta, õigus saada toitjakaotuspensioni, mis võrdub 60 %-ga vanaduspensionist, mida ametnik sai oma surma ajal, kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti. Minimaalne toitjakaotuspension on 35 % viimasest põhipalgast; toitjakaotuspension ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida abikaasa sai surma ajal.
Abielu kestust ei arvestata, kui ametnikul on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui lesk peab neid ülal või on neid ülal pidanud.
Artikkel 18a
Kui endine ametnik oli lahkunud teenistusest enne ►M131 pensioniikka jõudmist ◄ ja taotlenud oma vanaduspensioni edasilükkamist ►M131 pensioniikka jõudmise ◄ kalendrikuule järgneva kalendrikuu esimesele päevale, on tema lesel, ►M112 kui nad olid juba abielus, enne kui ametnik lahkus institutsiooni teenistusest, ja abielu on kestnud vähemalt ühe aasta ◄ ja kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, õigus saada ►M112 toitjakaotuspensioni ◄ , mis võrdub 60 %ga vanaduspensionist, mida tema abikaasale makstud ►M131 pensioniikka jõudmisel ◄ . Minimaalne ►M112 toitjakaotuspension ◄ on 35 % viimasest põhipalgast; ►M112 toitjakaotuspension ◄ ei või siiski mingil juhul ületada vanaduspensioni summat, mida ametnikul oleks olnud õigus saada ►M131 pensioniikka jõudmisel ◄ .
Abielu kestust ei arvestata, kui endisel ►M62 ametnikul ◄ on enne teenistusest lahkumist sõlmitud abielust laps või lapsed ja kui ►M112 elusolev abikaasa ◄ peab neid ülal või on neid ülal pidanud.
Artikkel 19
Kui endine ametnik sai invaliidsustoetust, on tema elusoleval abikaasal, kui nad olid abielus sel ajal, kui ametnikul tekkis õigus toetusele, õigus saada toitjakaotuspensioni, mis võrdub 60 %-ga invaliidsustoetusest, mida abikaasa sai surma ajal, kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti.
Minimaalne toitjakaotuspension on 35 % viimasest põhipalgast; toitjakaotuspension ei või siiski mingil juhul ületada invaliidsustoetuse summat, mida abikaasa sai surma ajal.
Artikkel 20
►M62 Artiklite 17a, 18, 18a ja 19 ◄ kohaldamisel ei võeta abielu kestust arvesse, kui abielu, mis on küll sõlmitud pärast ametniku teenistusest lahkumist, on kestnud vähemalt viis aastat.
Artikkel 21
Kui artikli 22 sätetest ei tulene teisiti, on see pension vähemalt elatusmiinimumi suurune.
Orbudel on õigus saada õppetoetust vastavalt VII lisa artiklile 3.
Artikkel 22
Kui ametnikust jäävad maha ►M112 elusolev abikaasa ◄ , samuti orvud varasemast abielust või teised tema pärijad, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu ►M112 elusolev abikaasa ◄ kõik need isikud lese ülalpeetavad, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.
Kui ametnikust jäävad maha orvud mitmest abielust, jaotatakse kogu pension, mis arvutatakse nii, nagu oleksid kõik lapsed samast abielust, asjaomaste isikute vahel võrdeliselt pensionidega, mida igale isikute kategooriale oleks eraldi makstud.
Kõnealuse jaotuse arvutamisel arvatakse kummagi abikaasa eelmisest abielust pärit lapsed, kes on personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses ülalpeetavatena, ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud ametniku või endise ametniku abielust pärit laste kategooriasse.
Teises lõigus kirjeldatud juhul käsitatakse ülenejaid sugulasi, kes on ülalpeetavad personalieeskirjade VII lisa artikli 2 tähenduses, samal viisil kui ülalpeetavaid lapsi ning jaotuspõhimõtte arvutamiseks arvatakse nad järeltulijate kategooriasse.
▼M62 —————
Artikkel 24
Toitjakaotuspensioni saamise õigus jõustub selle kalendrikuu esimesest päevast, mis järgneb kalendrikuule, mil ►M112 vanaduspensioni või invaliidsustoetust ◄ saanud ametnik ►M62 või endine ametnik suri ◄ . ►M23 Kui aga ametniku või pensioni saama õigustatud isiku surma korral tehakse personalieeskirjade artiklis 70 sätestatud makse, tekib selline õigus alles surmakuule järgneva neljanda kuu esimesel päeval. ◄
Õigus saada toitjakaotuspensioni lõpeb selle kalen