3.5.2018

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/4

---

TÖÖKORD

Vastu võetud 7. jaanuaril 1994 (1)

Uuesti sõnastatud 19. detsembril 2017 (2)

(2018/C 155/04)

EFTA JÄRELEVALVEAMETI TÖÖKORRALDUS

Artikkel 1

Kolleegium

EFTA järelevalveameti liikmed tegutsevad ühiselt kooskõlas kehtiva töökorraga ja moodustavad sel viisil tegutsedes kolleegiumi.

Järelevalveamet juhindub oma tegevuses kollegiaalsuse põhimõttest, mis põhineb kolleegiumi liikmete võrdsel osalemisel otsuste vastuvõtmises. Otsuseid kaalutakse ühiselt ja kõik kolleegiumi liikmed vastutavad ühiselt kõikide vastu võetud otsuste eest.

Kolleegiumi protokollilise järjestuse eesotsas on president, järgnevad liikmed vastavalt oma tööstaažile. Sama tööstaažiga liikmed järjestuvad vanuse põhjal.

Artikkel 2

President

President esindab järelevalveametit tervikuna avalikkuse ees, austades samas kollegiaalsuse põhimõtet.

President teostab järelevalvet järelevalveameti juhtimise üle ning tal on volitused sõlmida lepinguid ja järelevalveametit muul moel siduda, et võimaldada järelevalveametil toimida, minemata siiski vastuollu volituste ja ülesannetega, mis on antud järelevalveametile EMP lepinguga ning EFTA riikide vahel järelevalveameti ja kohtu asutamise kohta sõlmitud lepinguga (edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping“), eriti selle artikliga 5.

President hoiab kolleegiumi kursis oma üldise lähenemisviisiga, nagu ka teistele kolleegiumi liikmetele muret valmistavate üksikute küsimustega. Tegutsedes võtab ta nõuetekohaselt arvesse teiste kolleegiumi liikmete väljendatud seisukohti ning järgib suuniseid, poliitikapõhimõtteid ja menetlusi, mille kolleegium on sätestanud vastavalt artiklile 16.

Artikkel 3

Portfellid

Kolleegium määrab igale liikmele vastutuse kolleegiumi otsuste ettevalmistamise ja rakendamise eest konkreetsetes EMP lepingu valdkondades (nn portfellid). Liikmed annavad kolleegiumile korrapäraselt aru ja esitavad ettepanekuid jõustamispoliitika kohta valdkondades, mille eest nad vastutavad, ning juhivad neis valdkondades järelevalveameti suhtlust avalikkusega.

Portfellid määratakse konsensuse alusel kolleegiumi ühe või mitme uue liikme ametisse nimetamisel. Portfellide jaotus vaadatakse üle vähemalt iga kahe aasta tagant või kolleegiumi liikme taotlusel. Kui konsensust ei saavutata, jääb jaotus muutmata – liikmed säilitavad oma olemasolevad portfellid või võtavad üle portfellid, mis olid määratud nende eelkäijatele (kolleegiumi liige, kelle ametissenimetamise ettepaneku oli esitanud varem sama EFTA riigi valitsus).

Artikkel 4

Osakonnad

Kolleegiumi abistavad ülesannete täitmisel neli osakonda, nimelt siseturuasjade osakond, konkurentsi ja riigiabi osakond, õigus- ja täitevasjade osakond ning haldusosakond. Osakonnad tegutsevad tihedas koostöös.

Igat osakonda juhib direktor, kelle määrab ametisse kolleegium ja kes vastutab kogu kolleegiumi ees oma osakonna tegevuse eest. Direktorid juhivad oma osakonda kooskõlas kolleegiumi sätestatud poliitikapõhimõtete, menetluste ja suunistega ning annavad kolleegiumile, nii nagu nõutud, korrapäraselt aru. Kui vastutus otsuste ettevalmistamise ja rakendamise eest konkreetses EMP lepingu valdkonnas on määratud konkreetsele kolleegiumi liikmele, saab asjaomane direktor juhised sellelt liikmelt.

Enne otsuse ettepaneku esitamist kolleegiumile konsulteerib ettepanekut ettevalmistav osakond kõigi teiste asjasse puutuvate osakondadega. Õigus- ja täitevasjade osakonna direktoriga konsulteeritakse ettepanekute puhul, mis hõlmavad õigusakte ja meetmeid, millel võivad olla õiguslikud tagajärjed. Haldusosakonna direktoriga konsulteeritakse ettepanekute puhul, mis võivad mõjutada järelevalveameti haldamist, eriti personalijuhtimist või eelarvet. Kõik osakondade vahel esinevad lahkarvamused registreeritakse ettepaneku esitamisel kolleegiumile.

Kolleegium võib moodustada osakondadevahelise töörühma ja muid struktuure, et tegeleda konkreetsete küsimustega. Ta määrab sellisele rühmale juhi ning määrab kindlaks rühma volitused ja tööpõhimõtted.

Artikkel 5

Asendamine

Kui presidendil ei ole võimalik täita oma ülesandeid, täidab neid aasta esimese kuue kuu jooksul protokollilises järjestuses teisel kohal olev liige ja aasta järgmise kuue kuu jooksul protokollilises järjestuses kolmandal kohal olev liige. See hõlmab ka nende ülesannete täitmist, mis on presidendil kolleegiumi liikmena.

Kui kolleegiumi liikmel ei ole võimalik täita oma ülesandeid, täidab neid protokollilises järjestuses järgmisel kohal olev liige või juhul, kui tegemist on protokollilises järjestuses viimasel kohal oleva liikmega, talle vahetult eelnev liige, kellel on võimalik neid ülesandeid täita.

Kui direktoril ei ole võimalik täita oma ülesandeid, täidavad neid talle alluvad ametnikud direktori kindlaks määratud korras. Direktorid teavitavad kohaldatavast korrast õigus- ja täitevasjade osakonna direktorit.

Artikkel 6

Kolleegiumi liikmete taandumine

Piiramata järelevalve- ja kohtulepingu artikli 9 lõike 3 kohaldamist, kui kolleegiumi liige leiab, et vältimaks kahtluse tekkimist järelevalveameti sõltumatuses, oleks tal kohane teatud küsimuse või selle osa arutamises või selle kohta otsuse tegemises mitte osaleda, võib ta end taandada.

Sellisel juhul teatab kolleegiumi liige oma otsusest õigus- ja täitevasjade osakonna direktorile. Õigus- ja täitevasjade osakonna direktor teavitab sellest viivitamata teisi kolleegiumi liikmeid ja kõiki asjaomaseid personali liikmeid ning võtab kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et end taandanud kolleegiumi liige ei oleks enam asjaomase küsimusega seotud.

Kui end taandanud kolleegiumi liige leiab, et järelevalveameti või EMP lepingu nõuetekohase toimimise huvides oleks asjakohane asendada ta asjaomase küsimuse käsitlemisel mõne teise kolleegiumi liikmega, teeb ta asjaomasele teisele kolleegiumi liikmele ettepaneku end kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu artikli 9 lõikega 3 asendada.

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUSED

Artikkel 7

Otsuste liigid

Kasutades volitusi ja täites ülesandeid, mis on talle määratud EMP lepinguga ning järelevalve- ja kohtulepinguga, eelkõige selle artikliga 5, teeb järelevalveamet otsuseid

a)	kolleegiumi koosolekutel vastavalt artiklitele 8–11;

b)	kirjaliku menetluse teel vastavalt artiklile 12;

c)	delegeerimise teel vastavalt artiklile 13.

Artikkel 8

Kolleegiumi koosolekud

Kolleegiumi koosolekud kutsub kokku president. Kolleegium tuleb üldjuhul kokku kord aastas. Vajaduse korral toimuvad lisakoosolekud.

Koosolekuid juhib president.

Kaks kohalviibivat liiget moodustavad kvoorumi. Et otsus vastu võetaks, peab see saama vähemalt kaks poolthäält.

Artikkel 9

Kolleegiumi koosolekute päevakord

President koostab iga koosoleku jaoks päevakorra projekti. Iga küsimus, mida kolleegiumi liige paneb ette käsitleda, lisatakse päevakorra projekti. Samamoodi lisatakse sellesse kõik küsimused, mis on enam kui kuus kuud pärast õigus- ja täitevasjade osakonna direktorilt heakskiidu saamist veel lahendamata.

Kui ei otsustata teisiti, jagatakse päevakorra projekt ja vajalikud töödokumendid liikmetele välja vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut.

Liikme taotlusel lükatakse päevakorra projekti kantud küsimuse arutamine üks kord ühe koosoleku võrra edasi, välja arvatud juhul, kui edasilükkamine ei lase siduvate tähtaegade tõttu kolleegiumil teha asjaomases küsimuses tõhusat otsust.

Kolleegium võib otsustada ühehäälselt, mis tahes puuduva liikme sõnaselgel nõusolekul, pidada arutelu ja teha otsus küsimuses, mida päevakorra projektis ei ole või millega seotud töödokumendid jagati välja pärast ettenähtud tähtaega.

Kolleegium, kellel on ees päevakorra projekt ja selle muutmise taotlused, kinnitab koosolekul päevakorra.

Artikkel 10

Osalemine kolleegiumi koosolekutel

Kolleegiumi koosolekud ei ole avalikud. Arutelud on konfidentsiaalsed ja jäävad selleks.

Õigus- ja täitevasjade osakonna direktor osaleb kõikidel koosolekutel. Päevakorra projektis nimetatud otsuste eelnõude ettevalmistamise eest vastutavate osakondade direktorid peavad osalema ja teised direktorid võivad osaleda koosolekutel, välja arvatud juhul, kui kolleegium otsustab teisiti.

President võib omal algatusel või liikme taotlusel kutsuda järelevalveameti ametnikke osalema koosolekul või mõnes selle osas ja seal sõna võtma.

Kui järelevalveametilt nõutakse, et ta lubaks mõne teise institutsiooni, asutuse või organi esindajal viibida kolleegiumi koosolekutel, kus võetakse vastu teatud liiki otsuseid, või kui ta on ise kohustunud seda lubama, kutsutakse kõnealuse institutsiooni, asutuse või organi esindaja osalema igal sellisel koosolekul või selle asjaomases osas.

Kolleegium võib kutsuda ükskõik millise teise isiku osalema kogu koosolekul või mõnes selle osas ja seal sõna võtma.

Artikkel 11

Kolleegiumi koosolekute protokollid

Kõiki kolleegiumi koosolekuid protokollitakse.

Protokoll autenditakse presidendi allkirjaga ning õigus- ja täitevasjade osakonna direktor annab sellele kaasallkirja.

Artikkel 12

Kirjaliku menetluse teel vastu võetavad otsused

Liikme ettepanekul võib kolleegium teha otsuse kirjaliku menetluse teel. Kirjaliku menetluse käigus võib iga liige taotleda ettepaneku arutamist kolleegiumi koosolekul. Sellisel juhul lisatakse küsimus järgmise kolleegiumi koosoleku päevakorra projekti.

Kõikidele liikmetele jagatakse välja otsuse ettepaneku tekst ja antakse teada kavandatud vastuvõtmiskuupäev.

Ettepanek loetakse kolleegiumi poolt kavandatud kuupäeval vastu võetuks, tingimusel et

—

(kui ettepaneku kavandatud vastuvõtmine ei toimu enne kui kolm tööpäeva pärast ettepaneku teksti liikmetele välja jagamist ja kui on kindlaks tehtud, et asjaomase tekstiga on tuttavad kõik kolleegiumi liikmed) vähemalt kaks kolleegiumi liiget on ettepaneku heaks kiitnud ja ettepaneku arutamiseks kolleegiumi koosolekul ei ole esitatud ühtki taotlust või

—	kõik kolleegiumi liikmed on väljendanud oma heakskiitu.

Otsus registreeritakse kolleegiumi järgmise koosoleku protokollis.

Artikkel 13

Delegeeritud otsused

Tingimusel et austatakse täielikult kollegiaalsuse põhimõtet, võib kolleegium anda oma liikmele volituse teha kolleegiumi nimel ja kolleegiumi kontrolli all selgelt piiritletud otsuseid valdkondades, mille eest ta on määratud vastutama kooskõlas artikliga 3, ja võtta vastu lõplik tekst otsuse puhul, mille sisu on kolleegium kindlaks määranud.

Ajal, mil tööl ei ole piisaval arvul kolleegiumi liikmeid, et moodustada kvoorum, võidakse ühele või mitmele kolleegiumi liikmele anda luba teha mis tahes vajalikke kiireloomulisi otsuseid.

Ametnikke võidakse volitada võtma juhtimis- või haldustegevusega seotud selgelt piiritletud meetmeid.

Hoolimata otsustuspädevuse delegeerimisest jääb kolleegiumile igal juhul õigus teha ükskõik milline otsus ise. Lisaks võib vastutav kolleegiumi liige otsustada mitte kasutada talle delegeeritud volitusi ja selle asemel suunata otsuse vastuvõtmise kogu kolleegiumile. Otsused, mille ükskõik milline kolleegiumi liige leiab olevat eriti olulised või huvipakkuvad, suunatakse igal juhul kogu kolleegiumile.

Õigus- ja täitevasjade osakonna direktor annab kolleegiumile korrapäraselt teada delegeerimisotsusega antud volituste alusel vastu võetud otsustest ning juhib neile tähelepanu kolleegiumi koosolekutel.

Käesoleva artikli kohaselt saadud volitusi tohib kasutada üksnes õigus- ja täitevasjade osakonna direktori heakskiidul ning neid ei tohi edasi delegeerida, välja arvatud delegeerimisotsuses selgelt kindlaks määratud ulatuses.

Artikkel 14

Menetlus

Õigus- ja täitevasjade osakonna direktor aitab presidendil ette valmistada kolleegiumi koosolekuid, rakendada otsustusmenetlusi ning vajaduse korral tagada järelevalveameti otsuste teatavaks tegemise ja avaldamise.

Sellega seoses kannab ta hoolt selle eest, et kolleegiumis vaatluse alla võetavate dokumentide koostamisel ja esitamisel peetakse kinni eeskirjadest, ning vajaduse korral astub vajalikud sammud, et tagada ametlik teavitamine järelevalveameti otsustest ja nende avaldamine Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

Artikkel 15

Autentimine

Õigusaktid, mille kolleegium võtab vastu koosolekul või kirjaliku menetluse teel, autenditakse keel(t)es, milles nad on autentsed, presidendi allkirjaga ning õigus- ja täitevasjade osakonna direktori kaasallkirjaga.

Õigusaktid, mis võetakse vastu delegeerimismenetluse teel, autenditakse keel(t)es, milles nad on autentsed, volitatud liikme allkirjaga ning õigus- ja täitevasjade osakonna direktori kaasallkirjaga.

Neil piiritletud juhtudel, kui ametnikule on antud volitused võtta vastu õigusakte, autenditakse õigusaktid vaid asjaomase ametniku allkirjaga.

Võimaluse korral kasutatakse elektroonilisi allkirju.

JUHTIMINE JA HALDUS

Artikkel 16

Juhtimis- ja haldusotsused

Järelevalveameti juhtimis- ja haldusotsused ametnike ametissenimetamise, lepingute sõlmimise ja muude küsimuste kohta, mis ei lähe vastuollu volituste ja ülesannetega, mille järelevalveamet on saanud EMP lepinguga ning järelevalve- ja kohtulepinguga, eriti selle artikliga 5, teeb pädev direktor presidendi volituse alusel kooskõlas kolleegiumi sätestatud poliitikapõhimõtete, menetluste ja suunistega.

Kõik järelevalveameti juhtimist või haldamist käsitlevad otsused, mis võivad mõjutada järelevalveameti suutlikkust tagada EMP lepingu nõuetekohane toimimine, näiteks otsuse direktori määramise või struktuuri, vahendite jaotuse või järelevalveameti osakondade ülesannete mis tahes muutmise kohta, teeb vaid kolleegium tervikuna konsensuse alusel.

Direktorid vastutavad kolleegiumi ees oma otsuste eest ja annavad, nii nagu nõutud, kogu kolleegiumile neist aru. Kolleegium sätestab vajaduse korral käesoleva töökorra jõustamiseks ning kogu järelevalveameti juhtimise ja haldamise suunamiseks eeskirjad, suunised, poliitikapõhimõtted ja menetlused.

President kutsub korrapäraste ajavahemike järel kokku juhtkonna koosoleku, kus direktorid annavad kolleegiumile aru ning saavad kolleegiumilt juhiseid oma osakonna juhtimise ja toimimise kohta.

Direktorid peavad oma osakonna haldamise teemal korrapäraselt nõu haldusdirektoriga seoses personali, rahaliste vahendite, infotehnoloogia, turvalisuse ja muude haldusküsimustega.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev kodukord jõustub 1. jaanuaril 2018.

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

7. jaanuari 1994. aasta kodukord muudetud kujul tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse samaaegselt käesoleva kodukorra jõustumisega.

See ei mõjuta ühtki eelmise kodukorra alusel vastu võetud otsust.

Artikkel 19

Avaldamine

Käesolev kodukord, mis on autentne inglise keeles, avaldatakse Euroopa Liidu Teataja EMP osas ja EMP kaasandes.

---

(1)  Dokument nr 186989.

(2)  Kolleegiumi otsus nr 217/17/COL.

---