3.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 29/36

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 205/09/COL,

8. mai 2009,

mis käsitleb põhimõtteliselt elujõuliste pankade ajutise rekapitaliseerimise kava, millega suurendada finantsstabiilsust ja reaalmajandusele laenamist (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ning selle protokolli nr 26,

VÕTTES ARVESSE EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamise lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3 ja II osa artikli 4 lõiget 3 (4),

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, (5) eriti peatükki „Finantsasutuste rekapitaliseerimine praeguses finantskriisis: piirdumine minimaalselt vajaliku abiga ja kaitsemeetmed põhjendamatute konkurentsimoonutuste vastu” (6),

VÕTTES ARVESSE 14. juuli 2004. aasta otsust nr 195/04/COL protokolli nr 3 II osa artiklis 27 osutatud rakendussätete kohta (7),

NING ARVESTADES JÄRGMIST:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

28. aprillil 2009 teatasid Norra ametiasutused kooskõlas protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3 põhimõtteliselt elujõuliste pankade ajutise rekapitaliseerimise kavast, millega suurendada finantsstabiilsust ja reaalmajandusele laenamist (juhtum nr 516522) (8).

2.   Abimeetme eesmärk

Norra ametiasutused on selgitanud, et Norra majanduse ning pankade laenuandmispoliitika ja -tegevuse arengu suhtes valitseb suur ebakindlus. Riigi reaalmajandus ja finantssüsteem on väga suures vastastikuses sõltuvuses. Kahjumi suurenemise kartusest tingitud soov vähendada riske võib ajendada pankasid piirama oma laenuandmistegevust. Välisnõudluse vähenemise mõju Norra majandusele süvendab laenutingimuste karmistumine ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks, mis pärsib investeerimist ja tegutsemist reaalmajanduses ning võimendab üldise majandussurutise negatiivset mõju.

Norra ametiasutused on osutanud, et Norra keskpanga (Norges Bank) ja finantsinspektsiooni (Kredittilsynet) laenutegevuse uuringud näitavad, et pangad on laenutingimusi oluliselt karmistanud eriti ettevõtete jaoks. Samuti nähtub neist, et pangad lähtuvad oma laenupoliitika läbivaatamisel peamiselt kapitali suhtarvudest. Praegu on Norra pangad rahaliselt elujõulised, kuid neil on vaja tugevdada oma põhikapitali, et nad saaksid jätkata laenude andmist tavapärasel tasemel.

Norra keskpank esitas 2008. aasta detsembris valitsusele soovituse võtta meetmeid pankade elujõulisuse parandamiseks, et elavdada laenude andmist reaalmajandusele. Finantsinspektsioon kinnitas selle soovituse.

Norra ametiasutused on selgitanud, et mõne Norra suurema panga põhikapitali suhtarv on suhteliselt madal ja seetõttu vajavad nad rekapitaliseerimist, et jätkata laenude andmist reaalmajandusele (9). Ka väiksemad pangad, mille kapitali suhtarv on kõrge, võivad vajada täiendavat põhikapitali, et säilitada oma laenuandmistegevus senises mahus või suurendada seda kooskõlas teatatud abikava eesmärgiga. Norra ametiasutused on seisukohal, et teatavatel väikestel pankadel on enese finantseerimiseks vähem võimalusi ja suhteliselt kitsas laenuportfell. Seega ohustavad likviidsusriskid neid rohkem kui laiema äribaasiga pankasid. Nii et isegi kui nende kapitali suhtarv oli algselt kõrgem, võivad sellised tegurid viidata sellele, et nende põhikapital kulub kiiremini kui teistel pankadel. Seepärast on Norra ametiasutused asunud seisukohale, et tulenevalt nii pangandussektori olukorrast kui ka Norra majanduse väljavaadetest on vaja riiklikku meedet, mis pakub põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimist, et taastada finantsstabiilsus ja suurendada reaalmajandusele laenamist.

Kava eesmärk on pakkuda pankadele I taseme kapitali, (10) et tugevdada pankade olukorda nii, et nad saaksid säilitada oma laenuandmistegevuse tavapärasel tasemel. Kava on avatud ainult põhimõtteliselt elujõulistele pankadele ja on Norra ametiasutuste teatel koostatud eesmärgiga tagada laenude andmine reaalmajandusele, samal ajal vähendades konkurentsimoonutusi.

Rekapitaliseerimiskava alusel on moodustatud riiklik finantseerimisfond (Statens finansfond), (11) mille eesmärk on pakkuda Norra pankadele ajutiselt I taseme kapitali (12): fond ostab kas hübriidväärtpabereid või eeliskapitaliinstrumente panga taotluse alusel. Ostutingimused sätestatakse fondi ja panga vahel sõlmitavas lepingus, kus määratletakse rekapitaliseerimise üksikasjad (nt nimiväärtus, summa, instrumendi intressimäär ja kava kasutamise lõpetamine).

3.   Abimeetme riiklik õiguslik alus

Fondi loomise riiklik õiguslik alus on Lov 6. mars 2009 nr. 12 om Statens finansfond. Vastuvõtmisel on veel fondi ja selle tegevust käsitlev rakendusmäärus (13).

4.   Eelarve ja kestus

Norra keskpank korraldas 2008. aastal kuue Norra suurima panga suhtes makromajandusliku stressitesti. Testis rakendati negatiivset stsenaariumi, mis nägi ette tulemuse, et pankade kahjum moodustab keskmiselt 2,3 % nende riskiga kaalutud varadest. Testi põhjal hindas Norra keskpank kümne suurima panga rekapitaliseerimisvajaduse 34 miljardile Norra kroonile. Vastavalt sellele on fondile eraldatud piisavalt vahendeid (50 miljardit Norra krooni, ligi 5,1 miljardit eurot).

Kava on ajutine ning peaks jõustuma 2009. aasta mais, millest alates on fondil kuus kuud aega rekapitaliseerimist taotlevate pankadega lepingute sõlmimiseks. Taotluste esitamise tähtajaks määratakse 6 nädalat enne nimetatud kuuekuulise perioodi lõppu, et fondil oleks aega sõlmida leping taotleva pangaga enne kõnealuse perioodi lõppu 2009. aasta novembris. Sellel perioodil kaaluvad Norra ametiasutused ühtlasi seda, kas meedet on vaja kauemaks, ja vajaduse korral annavad kavast uuesti teada.

5.   Rekapitaliseerimiskava

5.1.   Abisaajad

Norra ametiasutused on selgitanud, et teatatud kava alusel antakse abi ainult rahaliselt elujõulistele Norra pankadele.

Norra finantsinspektsioon võtab endale kontrolliülesande ja otsustab, kas pank on kõlblik kavas osalema (14). Oma korraliste järelevalveülesannete osana saab finantsinspektsioon pankadelt teavet nende laenuportfellide ja muude bilansielementide, nende äriplaanide ning nende enda hinnangute kohta tulevastele riskiteguritele. Kui pank taotleb fondilt kapitalisüsti, palutakse finantsinspektsioonilt hinnangut panga kavas osalemise kõlblikkusele. Määruse paragrahvi 2 kohaselt on otsustavaks põhimõte, et „panga I taseme kapitali suhtarvu nõue on täidetud varuga, võttes ühtlasi arvesse tõenäolisi sündmusi lähitulevikus”. Norra ametiasutuste teatel lähtub finantsinspektsioon eeldusest, et see nõue on täidetud, kui panga põhikapitali suhtarv on 6 % või kõrgem, s.o kohustuslikust miinimumnõudest 2 protsendipunkti kõrgem. Finantsinspektsioon tugineb oma analüüsis kõikidel juhtudel ajakohasele teabele, võttes arvesse panga mitmesuguseid riskimäärasid, varade kvaliteeti ja äriprognoose, aga ka ametlikke kapitaliadekvaatsuse suhtarve, et jõuda järeldusele, et pank on põhimõtteliselt elujõuline ka arvesse võttes tõenäolisi sündmusi lähitulevikus.

5.2.   Kapitali suurendamise ülempiirid

Fondi kapitalisüstidega rahastatava põhikapitali suurendamiseks on ette nähtud järgmised ülempiirid:

a)	panka, mille põhikapitali suhtarv on alla 7 %, võib rekapitaliseerida suhtarvuni kuni 10 %;

b)	panka, mille põhikapitali suhtarv on 7 %–10 %, võib rekapitaliseerida kuni 3 protsendipunkti ulatuses, kuid mitte üle suhtarvu 12 %;

c)	panka, mille põhikapitali suhtarv on üle 10 %, võib rekapitaliseerida kuni 2 protsendipunkti ulatuses (15).

Pangad, mille põhikapitali suhtarv on pärast riigipoolset kapitalisüsti üle 12 %, dokumenteerivad oma vajaduse kapitali suurendamise järele ning fond hindab seda, võttes arvesse panga seisundit ning võimalusi, kuidas elavdada reaalmajandusele laenamist.

Samamoodi tuleb taotlusele, millega soovitakse põhikapitali suurendamist rohkem kui 2 protsendipunkti ulatuses, lisada asjakohased dokumendid, mis põhjendavad vajadust nii suure kapitalisüsti järele.

Fond teeb otsuse tegelikult eraldatava summa kohta pärast mitmesuguste riskitegurite, äriplaanide ja prognooside hindamist. Norra ametiasutused on selgitanud, et kui fond ei ole esitatud tõendite põhjal veendunud, et vajadus kava alusel abi saada on olemas, jätab ta taotluse rahuldamata. Kõrgeimasse riskikategooriasse paigutatud pankasid, kes taotlevad kapitali suurendamist rohkem kui 2 protsendipunkti ulatuses, kontrollitakse eriti hoolikalt.

Kui rekapitaliseerimine vastab rohkem kui 2 %-le põhikapitali suhtarvust, teatatakse sellest järelevalveametile.

5.3.   Riskiklassidesse määramine

Fond määrab iga panga objektiivsete kriteeriumide alusel ühte kolmest riskiklassist (16). Määratud riskiklassist tuleneb fondi antud kapitalisüsti kupong. Määratud riskiklass jääb kehtima kogu panga ja fondi vahel sõlmitud lepingu ajaks.

Määruses on sätestatud, et pangad, kes on saanud reitingu mõnelt tunnustatud krediidireitinguagentuurilt, määratakse riskiklassidesse järgmiselt:

Riskiklass	1	2	3
Reiting	AA- või kõrgem	A- kuni A+	BBB+ või madalam

Norra ametiasutused on selgitanud, et rahvusvahelised reitinguagentuurid on reitingu andnud vaid vähestele Norra pankadele. Samas annavad suurimad Norra pangad korrapäraselt hinnanguid teistele pankadele. Panku, mida tunnustatud krediidireitinguagentuurid ei hinda, hinnatakse vastavalt samasugustele põhimõtetele, mida kasutavad ametlikud krediidireitinguagentuurid (17).

Norra ametiasutuste hinnangul jääb 1. riskiklassi väga vähe Norra panku, mitmed jäävad 2. riskiklassi ning enamik (ligi kolm neljandikku kõigist Norra pankadest) 3. riskiklassi.

5.4.   Rekapitaliseerimise instrumendid

Norra õigusaktid näevad ette kaks alternatiivset kapitaliinstrumenti: I taseme hübriidväärtpaber („fondsobligasjon”) ja I taseme eeliskapitaliinstrument („preferansekapitalinstrument”). Mõlemat instrumenti käsitletakse I taseme kapitalina ja kumbki neist ei hõlma hääleõigust. Mõlemad annavad mittekumulatiivse eelisõiguse aastaintressile, mille kasutamine on seotud tingimusega, et pank peab olema saanud kasumit ning panga kapitaliadekvaatsuse suhtarv on vähemalt 0,2 % kõrgem kui mis tahes ajal kohustuslikuna kehtiv minimaalne kapitaliadekvaatsuse suhtarv. Intressi makstakse, kuni kas see või kasum on täielikult välja makstud.

Rekapitaliseerimise hind määratakse kehtiva intressimäära põhjal igale pangale eraldi. Sellele lisandub lisaintress, mis sõltub panga riskikategooriast ja valitud instrumendiliigist.

Norra ametiasutused leiavad, et süsteem, mille järgi arvutatakse iga instrumendi intressimäära, vastab meetodikale, mille Euroopa Keskpank (18) määras kindlaks oma 20. novembri 2008. aasta soovituses, (19) ning on seepärast kooskõlas rekapitaliseerimise suunistega.

Norra ametiasutused on selgitanud, et Norra pankade varad on valdavalt ujuva intressimääraga. Intressimäärariski vähendamiseks püüavad pangad üldiselt hoida sama tähtajaga intressimääralepinguid bilansi mõlemal poolel. Tähtaegade sobitamisest tulenebki, et Norra pankadel on enamasti ujuva intressimääraga seotud kohustused. Seda arvestades on Norra ametiasutused teinud ettepaneku, et rekapitaliseerimise tasustamine põhineks kas lühiajalise 6-kuulise riigivõlasertifikaadi või 5-aastase riigivõlakirja tootlusel.

Norra ametiasutuste selgituste kohaselt on rekapitaliseerimise kulu pankade jaoks viie aasta jooksul sama sõltumata sellest, millise variandi pank valib. Selle näiteks võrdlevad nad rekapitaliseerimise kulu nüüdisväärtust pankade jaoks olukorras, kus tasustamine põhineks 5-aastaste riigivõlakirjade tootlusel, ja olukorras, kus tasustamine põhineks 6-kuuliste riigivõlasertifikaatide tootlusel viie aasta jooksul (20).

Võrdlemise tulemusel leiavad Norra ametiasutused, et kuigi 6-kuuliste riigivõlasertifikaatide tootlus on praegu madalam kui 5-aastaste riigivõlakirjade oma, on rekapitaliseerimise kulu pankade jaoks viie aasta jooksul sama olenemata sellest, kumma võlaväärtpaberi tootlus aluseks võetakse.

5.4.1.   I taseme hübriidväärtpaber

I taseme hübriidväärtpaberitega kaetakse kahjumit pärast lihtaktsiakapitali (eelis kahjumi katmisel). Need on mõeldud fikseeritud kupongiga, milleks on Norra riigivõlakirja intressimäär, lunastatavateks tähtajatuteks võlaväärtpaberiteks, millele lisandub järgmine lisaintress:

—	1. riskiklassi pankade puhul 5,0 %;

—	2. riskiklassi pankade puhul 5,5 %;

—	3. riskiklassi pankade puhul 6,0 % (21).

Vastavalt EKP soovitusele on minimaalseks lisaintressiks emiteeriva panga 5-aastaste krediidiriski vahetustehingute hinnavahed allutatud võla puhul vaatlusperioodil 1. jaanuarist 2007 kuni 31. augustini 2008 pluss 200 baaspunkti tegevuskulude katteks pluss veel 100 baaspunkti, et kajastada hübriidväärtpaberi eelist allutatud võla suhtes. Seejärel kohaldatakse 2. ja 3. riskiklassi kuuluvate pankade suhtes juurdehindlust.

Norra ametiasutused on märkinud, et Norra keskpank on välja arvutanud, et DnB NOR puhul, (22) mis on ainus Norra pank, mille puhul kaubeldakse krediidiriski vahetustehingutega, on allutatud krediidiriski hinnavahede mediaan perioodil 1. jaanuarist 2007 kuni 31. august 2008 hinnanguliselt 100 baaspunkti (23).

Lunastamise stimuleerimiseks suurendatakse kupongi pärast neljandat ja viiendat aastat kummalgi juhul 1 protsendipunkti võrra. Kõrgem kupongimäär jääb instrumendile kuni lunastamiseni. Lunastamiseks on vaja finantsinspektsiooni luba, kes peab kontrollima, et pank suudab kapitaliadekvaatsuse nõudeid täita ka pärast lunastamist.

5.4.2.   I taseme eeliskapitaliinstrument

I taseme eeliskapitaliinstrument on samaväärne (katab kahjumit paralleelselt) lihtaktsiatega. Selle võib lunastada 3 aasta pärast. Kohustuslikult vahetatava instrumendina vahetatakse see viie aasta pärast lihtaktsiate vastu, välja arvatud juhul, kui see lunastatakse või vahetatakse varem. Sellel on fikseeritud kupong, milleks on Norra riigivõlakirja intressimäär, millele lisandub järgmine lisaintress:

—	1. riskiklassi pankade puhul 6,0 %;

—	2. riskiklassi pankade puhul 6,5 %;

—	3. riskiklassi pankade puhul 7,0 % (24).

Vastavalt EKP soovitusele on minimaalseks lisaintressiks määratud 600 baaspunkti (aktsiate riskipreemiana 500 baaspunkti ning tegevuskulude katteks 100 baaspunkti). 2. ja 3. riskiklassi kuuluvate pankade suhtes kohaldatakse juurdehindlust.

Nagu eespool märgitud, võib instrumendi lunastada kolme aasta pärast. Lunastusväärtuse arvutamismeetod täpsustatakse pangaga sõlmitud lepingus ja ei saa olla alla nimiväärtuse (25). Ennetähtaegset lunastamist soodustatakse näiteks sättega pangaga sõlmitud lepingus, mis näeb ette lunastusväärtuse tõstmise neljandal ja viiendal aastal, mis muudab ennetähtaegse lunastamise vähem kulukaks kui sellega viivitamise.

Lisaks stimuleeritakse lunastamist kohustusliku aktsiate vastu vahetamise asemel sellega, et viieaastase perioodi lõpuks määratakse selline vahetushind, mis on fondile soodsam kui vahetus aktsiate turuhinnaga sellel ajal ning samuti soodsam võrreldes instrumendi lunastamisega enne viie aasta möödumist (teisisõnu kaasneb vastuvõetud meetodiga olemasolevate aktsionäride osaluse oluline vähenemine).

Norra ametiasutused on selgitanud, et fondil on õigus vahetada instrument lihtaktsiateks või esmase omakapitali sertifikaatideks, kui eeliskapital moodustab panga raamatupidamislikust aktsiakapitalist olulise osa. Kui suur oluline osa on, selle määratleb fond iga pangaga eraldi sõlmitavas lepingus. Olulise osa künnis ei ole üle 50 % (26).

Pangaga sõlmitavas lepingus võidakse panga jaoks samuti ette näha võimalus vahetada instrument lihtaktsiateks või esmase omakapitali sertifikaatideks, kui „omavahendite” väärtus on vähenenud oluliselt (rohkem kui 20 % võrra). Selle arvutamise meetod, kui palju aktsiaid fond vahetamise korral saab, määratletakse pangaga sõlmitavas lepingus ning see peab tagama, et ühelt poolt lunastamisväärtus ja potentsiaalne kasum ning teiselt poolt vahetusväärtus ja potentsiaalne kahjum on omavahel mõistlikus vahekorras (27).

5.5.   Käitumisega seotud kaitsemeetmed

Norra ametiasutuste teatel on kavasse lisatud rida käitumisega seotud kaitsemeetmeid.

Fond annab pangale kapitalisüsti tingimusega, et seda kasutatakse kooskõlas kava eesmärkidega ja mitte nendega vastuolus ning et pank ei kasuta kapitalisüsti oma turustustegevuses või agressiivsete äristrateegiate elluviimiseks (28).

Kapitalisüstidega on seotud veel teisedki piirangud, nagu näiteks i) juhtivate töötajate palkade ja muude hüvede tõstmise keeld, mis kehtib kuni 31. detsembrini 2010; ii) peaaegu täielik keeld maksta boonuseid 2009. ja 2010. majandusaasta eest koos keeluga maksta kogunenud boonuseid välja pärast seda; iii) juhtivatele töötajatele kehtiv keeld saada aktsiaid vms soodustingimustel ning iv) keeld algatada uusi aktsiaoptsiooniprogramme või laiendada või uuendada olemasolevaid.

II.   HINDAMINE

1.   Riigiabi olemasolu

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

Et abi saaks pidada riigiabiks, peab ta esmajoones olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest. Teatatud kava seisneb kapitalisüstides, mida fond teeb riigieelarvest eraldatud vahenditega. Selleks on fondi eelarvesse eraldatud 50 miljardit Norra krooni.

Lisaks võimaldavad rekapitaliseerimismeetmed abisaajatel saada vajalikku kapitali soodsamatel tingimustel, kui see oleks finantsturgudel valitsevaid tingimusi arvestades muidu võimalik. Järelevalveamet leiab, et arvestades kapitaliturgudel valitsevaid raskusi, investeerib riik sellepärast, et mitte ükski turumajanduslik ettevõtja ei oleks nõus samadel tingimustel investeerima. Peale selle on teatatud meede valikuline ainult selle poolest, et kava alusel antakse abi ainult põhimõtteliselt elujõulistele Norra pankadele ja mitte muudele finantsasutustele või muudele ettevõtetele. See annab abisaajatele majandusliku eelise ning tugevdab nende positsiooni nende konkurentide suhtes Norras ja muudes EMP riikides, mistõttu tuleb meedet pidada konkurentsi moonutavaks ja lepinguosaliste vahelist kaubandust mõjutavaks.

Neil põhjustel on järelevalveamet seisukohal, et teatatud rekapitaliseerimiskava kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

2.   Menetlusnõuded

Protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „järelevalveametit informeeritakse kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse (…). Asjassepuutuv riik ei tohi rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluse järgi on tehtud lõplik otsus”.

Norra ametiasutused täitsid teatamisnõude, teatades rekapitaliseerimiskavast 28. aprillil 2009. Nad on kohustunud mitte rakendama kava enne, kui järelevalveamet on selle heaks kiitnud, täites sellega ühtlasi rakendamiskeeldu.

Seetõttu on järelevalveametil võimalik järeldada, et Norra ametiasutused on täitnud oma kohustused kooskõlas protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikega 3.

3.   Abi kokkusobivus

3.1.   EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b ja rekapitaliseerimise suuniste kohaldamine

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktis b on sätestatud, et „abi üleeuroopalist huvi pakkuva tähtsa projekti elluviimiseks või tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EÜ liikmesriigi või EFTA riigi majanduses” (allakriipsutus lisatud) võib pidada EMP lepinguga kokkusobivaks.

Järelevalveamet ei vaidlusta Norra ametiasutuste järeldust, et praegune ülemaailmne finantskriis on vähendanud laenamist reaalmajandusele kogu riigis. Kui selle olukorra parandamiseks midagi ette ei võeta, oleks sellel süsteemne mõju kogu Norra majandusele. Seepärast leiab järelevalveamet, et teatatud kava eesmärk on kõrvaldada tõsine häire Norra majanduses.

Järelevalveamet võttis 2009. aasta jaanuaris EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel vastu rekapitaliseerimise suunised, millega kehtestatakse praeguse finantskriisiga seoses rekapitaliseerimise vormis antud abi hindamise eeskirjad. Seepärast hindab järelevalveamet käesolevat teadet rekapitaliseerimise suuniste alusel.

Rekapitaliseerimise suunistes on sätestatud, et „finantsturgude praeguses olukorras võib pankade rekapitaliseerimine teenida mitut eesmärki. Esiteks aitab rekapitaliseerimine kaasa finantsstabiilsuse taastamisele ja aitab taastada usaldust, mida on vaja pankadevahelise laenamise taastamiseks. […] Teiseks võib rekapitaliseerimine aidata tagada reaalmajandusele laenamist” (29). Lisaks „peavad pankade kapitalile juurdepääsu tingimused olema piisavalt soodsad, et rekapitaliseerimine oleks piisavalt tõhus. Samuti peaksid kõigi rekapitaliseerimismeetmetega seotud tingimused tagama võrdsed võimalused ja pikas perspektiivis naasmise normaalsete turutingimuste juurde. Riigi sekkumine peaks seega olema proportsionaalne ja ajutine ning see peaks toimuma viisil, mis innustab panku riigi kapitali tagastama niipea, kui turutingimused lubavad […]. Kõigil juhtudel peaks liikmesriik tagama, et pankade rekapitaliseerimine põhineb tegelikul vajadusel” (allakriipsutused lisatud) (30).

Teatatud meetmed peavad seega vastama järgmistele tingimustele:

—   asjakohasus (meetme piisavus seatud eesmärkide saavutamiseks): abimeede peab olema hästi suunatud finantsstabiilsuse ja reaalmajandusele laenamise edendamisele;

—   vajalikkus: abimeede peab oma suuruse ja vormi poolest olema seatud eesmärgi saavutamiseks vajalik (31);

—   proportsionaalsus: abimeetme positiivsed mõjud peavad nõuetekohaselt tasakaalustama konkurentsimoonutusi, et neid tekiks meetme eesmärkide saavutamisel võimalikult vähe.

3.2.   Asjakohasus

Järelevalveamet peab kõigepealt hindama, kas kavandatud meede, s.o põhimõtteliselt elujõuliste pankade riigipoolne rekapitaliseerimine, on asjakohane, et saavutada seatud eesmärki suurendada finantsstabiilsust ja reaalmajandusele laenamist.

Järelevalveamet tunnistab, et krediidiasutused võivad praeguses turuolukorras vajada täiendavat kapitali, et tagada piisav krediidivoog kogu majandusse, võideldes sellega kriisi edasise süvenemise vastu. Lisaks on ebakindlus majanduse väljavaadete suhtes nõrgendanud usaldust finantsasutuste pikaajalise elujõulisuse vastu. Põhimõtteliselt elujõuliste pankade rekapitaliseerimine peaks tagama, et finantsasutused on piisavalt tugevalt kapitaliseeritud, et taluda paremini võimalikke kahjumeid ja säilitada laenamistegevuse tavapärasel tasemel.

Seepärast võib kapitali pakkumist põhimõtteliselt elujõulistele pankadele pidada asjakohaseks meetmeks, et tagada reaalmajandusele laenamist soodustavad tingimused kooskõlas rekapitaliseerimise suunistega.

3.3.   Vajalikkus

Abimeede peab praeguseid erandlikke olusid silmas pidades olema suuruse ja vormi poolest seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik. Seepärast võib järeldada, et ainult põhimõtteliselt elujõulistele pankadele antav abi on seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik.

Norra ametiasutused on näinud ette, et teatatud kava jõustub 2009. aasta mais ja on avatud 6 kuud. Kapitalisüsti taotluste esitamise tähtajaks määratakse 6 nädalat enne nimetatud 6-kuulise perioodi lõppu (umbes 2009. aasta septembri lõpp).

Lisaks on ette nähtud, et kapitalisüstid on ajutised. Kavas on pankade jaoks sätestatud stiimulid kava alusel saadud kapitali tagastamiseks ning kehtestatud hulk pankade käitumisega seotud piiranguid, mis peaks täiendavalt stimuleerima naasmist normaalsete turutingimuste juurde.

Järelevalveamet on seisukohal, et kuna Norra ametiasutused on piiranud kava ajalist raamistikku, piirdub võimalik riigiabi praeguse olukorraga finantsturgudel ja praeguse tõsise häirega Norra majanduses.

Rekapitaliseerimise suunistes rõhutatakse põhimõtteliselt elujõuliste ja paremate tulemustega pankade ning raskustes ja nõrgemate tulemustega pankade eristamise tähtsust (32).

Norra ametiasutused on selgitanud, et teatatud kava alusel antakse abi ainult põhimõtteliselt elujõulistele pankadele. Norra finantsinspektsioon kontrollib pankade poolt kapitalisüsti taotlemisel esitatud teavet ja hindab objektiivsete kriteeriumide alusel (ametlikud kapitaliadekvaatsuse suhtarvud, panga mitmesuguste riskimäärade analüüs, varade kvaliteet, äriprognoosid jms), kas pank on põhimõtteliselt elujõuline. Kava on avatud ainult pankadele, kelle puhul finantsinspektsioon tuvastab, et nende I taseme kapitali nõuded on täidetud „hea varuga, võttes ühtlasi arvesse tõenäolisi sündmusi lähitulevikus” (33).

Seepärast võib järeldada, et teatatud kava järgib rekapitaliseerimise suunistes sätestatud eristust ja seda ei kasutata pankade rekapitaliseerimiseks, kes ei ole põhimõtteliselt elujõulised.

EFTA riigid peaksid tagama, et pankade rekapitaliseerimine põhineks tegelikul vajadusel (34). Norra keskpank korraldas 2008. aasta detsembris kuue Norra suurima panga suhtes stressitesti. Testis rakendati negatiivset stsenaariumi, mis nägi ette tulemuse, et pankade kahjum moodustab keskmiselt 2,3 % nende riskiga kaalutud varadest. Norra keskpanga hinnangul on Norra kümne suurima panga rekapitaliseerimisvajadus negatiivse stsenaariumi korral ligikaudu 34 miljardit Norra krooni. Nende järelduste põhjal piisab Norra ametiasutuste hinnangul 50 miljardist Norra kroonist, et suurendada kõigi Norra pankade põhikapitali keskmiselt 2,3 % võrra. Seepärast on kava eelarve 50 miljardit Norra krooni.

Norra ametiasutuste kavandatud kapitalisüstide tase on seega seotud Norra pangandusturul valitsevate spetsiifiliste tingimustega. Norra ametiasutused on määranud kindlaks fondilt saadavate kapitalisüstidega põhikapitali suurendamise ülempiirid, mis on seotud panga põhikapitali suurusega enne riigi sekkumist. Nii võivad pangad, mille põhikapitali suhtarv on alla 7 %, taotleda rekapitaliseerimist mahus, mis suurendaks nende põhikapitali suhtarvu kuni 10 %-ni (35). Panku, mille põhikapitali suhtarv on 7%–10%, võib rekapitaliseerida kuni 3 protsendipunkti ulatuses, kuid ainult kuni põhikapitali suhtarvuni 12 %. Pangad, mille põhikapitali suhtarv on üle 10 %, võivad kapitalisüsti taotleda ainult kuni 2 protsendipunkti ulatuses.

Nagu eespool märgitud, otsustab iga kapitalisüsti tegeliku suuruse üle fond ja see sätestatakse iga taotleva pangaga eraldi sõlmitavas lepingus. Lisaks vaadatakse eelisjärjekorras läbi süsteemse tähtsusega pankade taotlused, mis tagab, et ka finantsstabiilsuse taastamise eesmärki võetakse arvesse (36). Lisaks on fondil vaja täiendavaid põhjendusi iga taotluse puhul, millega taotletakse kapitalisüsti rohkem kui 2 protsendipunkti ulatuses, et kontrollida vajadust nii suure süsti järele.

Igast rohkem kui 2 % ulatuses tehtud kapitalisüstist teatatakse järelevalveametile.

Fond vajab täiendavaid põhjendusi ka taotluste puhul, millega taotletakse kapitalisüsti mahus, mille tulemusel suureneks taotleva panga põhikapitali suhtarv üle 12 %. Seepärast peab fond kontrollima, kas riigi sekkumine on kapitalisatsiooni niigi kõrge taseme puhul vajalik. Järelevalveamet märgib, et see olukord puudutab peamiselt väikesi hoiupanku, kellel on enese finantseerimiseks vähe võimalusi. Nende pankade varad moodustavad kõikide pankade varadest väikese osa (ainult 11 %) ja nad tegutsevad peamiselt kohalikel turgudel. Kui panga rekapitaliseerimisvajadus ei ole piisavalt põhjendatud, lükkab fond tema taotluse tagasi.

Eespool toodut arvesse võttes teeb järelevalveamet järelduse, et teatatud kava on koostatud selliselt, et tagatud on iga kapitalisüsti põhinemine tegelikul vajadusel.

3.4.   Proportsionaalsus

Lõpuks peab järelevalveamet hindama, kas kapitalisüste tehakse tingimustel, mis piiravad abi summat nii, et meetme eesmärkide saavutamisel tekib võimalikult vähe konkurentsimoonutusi.

Rekapitaliseerimise suuniste kohaselt on hinnakujunduse vastavus turuhindadele konkurentsimoonutuste piiramise parim tagatis (37). Rekapitaliseerimine tuleks seepärast kujundada selliselt, et seejuures võetakse arvesse iga institutsiooni turuolukorda ning luuakse stiimulid pankadele riigi kapitali võimalikult kiireks tagastamiseks. Rekapitaliseerimismeetmete hindamisel tuleks seepärast arvestada järgmisi tegureid: rekapitaliseerimise eesmärk, abi saava panga elujõulisus, instrumendi intressimäär, stiimulid kava kasutamise lõpetamiseks ning kaitsemeetmed abi kuritarvitamise ja konkurentsimoonutuste vastu.

Meetme eesmärki ja pankade elujõulisust on käsitletud eespool. Instrumendi üldise intressimäära puhul tuleb piisaval määral arvesse võtta järgnevaid kaalutlusi:

—	abisaaja riskiprofiil,

—	valitud meetme omadused,

—	kava kasutamise lõpetamise stiimulid ning

—	asjakohane võrdlusalusena kasutatav riskivaba intressimäär. (38)

Suunistes on asjakohane meetod rekapitaliseerimiste hinnakujunduseks kindlaks määratud viitega eespool nimetatud EKP soovituses sätestatud meetodile. Nimetatud meetod hõlmab hinnakoridori arvutamist mitmesuguste komponentide põhjal, kus alampiiriks on allutatud laenude nõutav intressimäär ning ülempiiriks lihtaktsiate nõutav intressimäär. Nii ülem- kui ka alampiir seisneb riigivõlakirjade ja nende lisaintresside kombinatsioonis. Hinnakoridori arvutamisel tuleb iga kord arvesse võtta konkreetse asutuse ja EFTA riigi eriolukorda. Järelevalveamet kiidab heaks ka alternatiivsed hinnakujundusmeetodid, kui nende tulemused on kõrgemad kui EKP meetodiga saadud. (39)

Seepärast võetakse allutatud laenude nõutavaks intressimääraks riigivõlakirjade tootlus pluss emiteeriva panga krediidiriski vahetustehingute hinnavahed pluss 200 baaspunkti tegevuskulude katteks ja kava kasutamise lõpetamise stimuleerimiseks. Muude, allutatud laenudele sarnaste majanduslike tunnustega hübriidinstrumentide eelisseisundi kajastamiseks lisatakse veel 100 baaspunkti.

Norra ametiasutused on seisukohal, et I taseme hübriidväärtpaber vastab eespool esitatud kirjeldusele, ning on selle intressimääraks võtnud riigivõlakirja tootluse pluss 5,0 % pankade puhul, kes jäävad 1. riskiklassi (2. ja 3. riskiklassi kuuluvate pankade puhul on lisaintress vastavalt 5,5 % ja 6,0 %). Nad on märkinud, et Norra keskpanga hinnangul on DnB NOR-i (Norra suurim pank ja ainus, kelle kohta on olemas krediidiriski vahetustehingute andmed) krediidiriski vahetustehingute hinnavahe 100 baaspunkti. Kuna teiste Norra pankade kohta selliseid andmeid ei ole, on Norra ametiasutused sama lisaintressi ette näinud kõikidele pankadele. EKP meetodit järgides oleks lisaintress seega vähemalt 400 baaspunkti. Nagu eespool märgitud, on teatatud kava raames ette nähtud minimaalne lisaintress 500 baaspunkti ning seepärast on see selles suhtes suunistega kooskõlas.

Lihtaktsiate nõutavaks intressimääraks võetakse riigivõlakirjade tootlus pluss 500 baaspunkti aktsiate riskipreemiaks pluss 100 baaspunkti tegevuskulude katteks ja kava kasutamise lõpetamise stimuleerimiseks. Muude, lihtaktsiatele sarnaste majanduslike omadustega instrumentide (kaasa arvatud tähtajatud instrumendid, mis on vahetatavad lihtaktsiateks) nõutav intressimäär peaks olema lihtaktsiate oma lähedane.

Norra ametiasutused on seisukohal, et I taseme eeliskapitaliinstrument vastab eespool esitatud kirjeldusele, ning on selle intressimääraks võtnud riigivõlakirja tootluse pluss 6,0 % pankade puhul, kes jäävad 1. riskiklassi (2. ja 3. riskiklassi kuuluvate pankade puhul on lisaintress vastavalt 6,5 % ja 7,0 %). EKP meetodit järgides oleks lisaintress vähemalt ligikaudu 600 baaspunkti, mistõttu võib järeldada, et eeliskapitaliinstrumendi intressimäära lisaintress on rekapitaliseerimise suunistega kooskõlas.

Instrumendi intressimäära teine osa on riigivõlakirjade tootlus. (40) Teatatud kava aluseks on võetud Norra 5-aastased riigivõlakirjad. Samas on teatatud kavas taotlevatele pankadele jäetud võimalus siduda instrumendi intressimäär 6-kuuliste riigivõlasertifikaatidega. Järelevalveamet märgib, et praegu on 6-kuuliste riigivõlasertifikaatide ujuv intressimäär 5-aastaste riigivõlakirjade fikseeritud intressimäärast umbes 1 protsendipunkti võrra madalam. Seega oleks panga puhul, kes otsustab 6-kuuliste riigivõlasertifikaatide ujuva intressimäära kasuks, intressimäär praegu umbes 1 protsendipunkti võrra madalam.

Norra ametiasutused on väitnud, et mõlemad kapitalisüstide hinna kujundamise meetodid annavad harilikult sama tulemuse. Selle näiteks võtavad nad viie aasta intressimäära arvutamisel aluseks nii Norra 5-aastaste riigivõlakirjade praeguse intressimäära kui ka 6-kuuliste riigivõlasertifikaatide kulu nüüdisväärtuse futuuriturgudel viie aasta jooksul. See põhineb teoorial, et aja jooksul saavutatakse ujuva ja fikseeritud intressimäära pariteet.

Kuigi need arvutused põhinevad eeldustel ja alati ei ole tagatud, et tegelik intress kujuneb samaks mis prognoositud, on järelevalveamet seisukohal, et olemasolevaid andmeid arvesse võttes on tõenäoline, et 6-kuuliste riigivõlasertifikaatidega seotud intressimäär jääb eespool kirjeldatud meetodi järgi moodustatud hinnakoridori sisse. Lisaks on järelevalveamet võtnud teatavaks, et instrumendi intressimäära lisaintressid ületavad rekapitaliseerimise suunistes sätestatud miinimumi.

Olles käsitlenud võrdlusintressimäära ja pakutavate instrumentide omaduste küsimust, tuleb instrumendi intressimäära järgmise osana kaaluda abisaaja riskiprofiili.

Nagu eespool märgitud, määrab fond iga panga objektiivsete kriteeriumide alusel ühte kolmest riskiklassist. (41) Määratud riskiklass määrab ära saadud kapitalisüsti kupongi. Rekapitaliseerimise suuniste 1. lisas on rohkem teavet selle kohta, kuidas tuleb abisaaja riskiprofiili hinnata, ning ühtlasi on seal asjaomaste näitajatena nimetatud kapitali adekvaatsust, rekapitaliseerimise mahtu, krediidiriski vahetustehingute praeguseid hinnavahesid ning taotleva panga reitingut ja prognoose.

Järelevalveamet on seisukohal, et eespool I jaotise punktis 5.3 kirjeldatud meetod, mida fond hindamisel kasutab, võtab neid mitmesuguseid näitajaid piisavalt arvesse ning annab tulemuseks taotlevate pankade määramise õigetesse riskiklassidesse.

Norra ametiasutused on 2. riskiklassi pankade instrumendi intressimäärale lisanud täiendavad 50 baaspunkti ja 3. riskiklassi pankade instrumendi intressimäärale 100 baaspunkti. Seda on põhjendatud DnB NOR-i ja teiste Norra pankade allutatud laenude intressimäärade vahedega kui juurdehindlusena DnB NOR-i krediidiriski vahetustehingute hinnavahele. Tuvastati, et madalaima ja kõrgeima tootluse vahe ei ole suurem kui ligikaudu 100 baaspunkti, mistõttu keskmise ja kõrge riski klassi pankade instrumendi intressimäära lisaintress määrati vastavalt 50 ja 100 baaspunkti.

Intressimäära viimane suunistes käsitletud osa on kava kasutamise lõpetamise stiimulid, mis on kavas ette nähtud. Sellega seoses märgib järelevalveamet, et I taseme hübriidväärtpaberi puhul (mille võib mis tahes ajal lunastada) suurendatakse intressimäära neljandal ja viiendal aastal kummalgi juhul 1 protsendipunkti võrra, mis jääb kehtima kuni väärtpaberi lunastamiseni. I taseme eeliskapitaliinstrumendi puhul on lunastamine võimalik alles kolme aasta möödudes ja viienda aasta lõpus vahetatakse instrument automaatselt lihtaktsiateks. Määruses on siiski sätestatud, et 1) lunastusväärtus ei tohi olla alla nimiväärtuse ning suureneb neljandal ja viiendal aastal, ning 2) aktsiateks vahetamine viienda aasta lõpus peab toimuma tingimustel, mis motiveerib panka lunastama instrumenti enne automaatset vahetumist. Norra ametiasutused on samuti märkinud, et täiendava stiimulina instrumendi ennetähtaegseks lunastamiseks peaks vahetamine toimuma hinnaga, mis on fondile soodsam kui sellel ajal kehtiv turuhind, millega vahetamise korral kaasneks olemasolevate aktsionäride positsiooni oluline nõrgenemine.

Järelevalveamet leiab, et kõiki neid elemente arvesse võttes on instrumendi intressimäär teatatud kavas ette nähtud üldiselt tasemel, mis on kooskõlas rekapitaliseerimise suunistes sätestatud põhimõtetega.

Peale instrumendi intressimäära ja kava kasutamise lõpetamise stiimulite on rekapitaliseerimise suunistes osutatud ka kaitsemeetmetele abi kuritarvitamise ja konkurentsimoonutuste vastu ning EFTA riikide jaoks sätestatud nõue siduda rekapitaliseerimisega tõhusad ja jõustatavad riiklikud kaitsemeetmed, mis tagavad, et süstitud kapitali kasutatakse reaalmajandusele laenamise toetamiseks, nii et reaalmajanduse rahastamise eesmärk saavutatakse ka tegelikult. (42) Sellega seoses märgib järelevalveamet, et teatatud kava näeb ette kapitalisüste saavate pankade käitumist reguleerivad kohustused, mis peavad tagama, et saadud vahendeid kasutatakse ainult reaalmajandusele laenamise toetamiseks. Määruse paragrahv 6 tagab, et fondi hoitakse abi saanud panga laenupoliitikaga kursis, paragrahv 8 kohustab kapitalisüsti saanud panku kasutama seda kooskõlas kava eesmärkidega ja mitte nendega vastuolus, s.o reaalmajandusele laenamise edendamiseks, ning paragrahv 14 annab fondile volituse võtta meetmeid selle tagamiseks, et kapitalisüstiga seotud tingimusi täidetakse.

Lõpetuseks märgib järelevalveamet, et Norra ametiasutused ei ole pangandussektori suhtes rakendanud muid riigiabimeetmeid.

4.   Kokkuvõte

Eespool kirjeldatud hindamise tulemusel on järelevalveamet seisukohal, et põhimõtteliselt elujõuliste pankade ajutise rekapitaliseerimise kava, millega suurendada finantsstabiilsust ja reaalmajandusele laenamist, mida Norra ametiasutused kavatsevad rakendada, sobib kokku EMP lepinguga selle artikli 61 tähenduses, koosmõjus rekapitaliseerimise suunistega.

Norra ametiasutustele meenutatakse kohustust, mis tuleneb protokolli nr 3 II osa artiklist 21 koosmõjus otsuse nr 195/04/COL artikliga 6, esitada aastaaruandeid kava rakendamise kohta.

Samuti meenutatakse Norra ametiasutustele kohustust teatada järelevalveametile kõikidest kava muudatustest.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

EFTA järelevalveamet on teinud otsuse mitte esitada vastuväiteid põhimõtteliselt elujõuliste pankade ajutise rekapitaliseerimise kavale, millega suurendada finantsstabiilsust ja reaalmajandusele laenamist EMP lepingu artikli 61 alusel koosmõjus rekapitaliseerimise suunistega.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 3

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  Edaspidi „järelevalveamet”.

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4)  Edaspidi „protokoll nr 3”.

(5)  Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja andis välja 19. jaanuaril 1994 ning mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „EÜT” või „ELT”) L 231, 3.9.1994, lk 1, ja EMP kaasandes nr 32, 3.9.1994, lk 1. Edaspidi „riigiabi suunised”. Riigiabi suuniste ajakohastatud versioon on avaldatud järelevalveameti veebilehel: http://www.eftasurv.int/state-aid/legal-framework/state-aid-guidelines/

(6)  Edaspidi „rekapitaliseerimise suunised”.

(7)  Otsus nr 195/04/COL, 14. juuli 2004, avaldatud: ELT L 139, 25.5.2006, lk 37, ja EMP kaasanne nr 26, 25.5.2006, lk 1, muudetud otsusega nr 319/05/COL, 14. detsember 2005, avaldatud: ELT C 286, 23.11.2006, lk 9, ja EMP kaasanne nr 57, 23.11.2006, lk 31.

(8)  Edaspidi „rekapitaliseerimiskava”.

(9)  2008. aasta lõpu seisuga oli Norras 121 hoiupanka ja 18 kommertspanka. Ligi 77 % Norra panga põhikapitali suhtarv oli üle 12 %. Kuid need olid põhiliselt väiksemad hoiupangad, kelle varad moodustasid kõikide pankade varadest ainult 11 %. Samas oli väga vähe neid panku, kelle põhikapitali suhtarv oli alla 7 %.

(10)  Panga finantssuutlikkuse peamine näitaja reguleerija seisukohalt on I taseme kapital. Selleks on põhikapital, mis koosneb peamiselt lihtaktsiatest ja avalikustatavatest reservidest (või jaotamata kasumist), kuid võib hõlmata ka tähtajatuid mittekumulatiivseid eelisaktsiaid.

(11)  Edaspidi „fond”.

(12)  Mõiste „Norra pangad” hõlmab välispankadele kuuluvaid Norra panku, kuid mitte välispankade filiaale Norras, muid krediidiasutusi kui pangad ning muud liiki finantsasutusi.

(13)  Edaspidi „määrus”.

(14)  Määruse paragrahv 2.

(15)  Määruse paragrahv 2.

(16)  Määruse paragrahv 10.

(17)  See hõlmab mitmesuguseid hindamiskriteeriume, nagu näiteks põhikapitali suhtarv, laenuportfelli tootlus, koosseis ja kvaliteet, hoiuste ja laenude suhe, kahjum ja riskimäärad (krediidirisk, likviidsusrisk, tururisk ja operatsioonirisk). Fond või fondi värvatud eksperdid võivad asjakohase riskiklassi määramisel lähtekohana kasutada Norras tegutsevate suurimate pankade antud reitinguid, nt DnB NOR (Norra suurim finantsteenuseid pakkuv kontsern) krediidianalüüsi.

(18)  Edaspidi „EKP”.

(19)  Edaspidi „EKP soovitus”.

(20)  Forvardturul ostetud 6-kuuliste riigivõlasertifikaatide tootluse põhjal.

(21)  Määruse paragrahv 11.

(22)  Norra ametiasutuste arvutuste aluseks on tavapäraste pangaeelisvõlakirjade kõigi hinnavahede summa riigivõlakirjade suhtes ning allutatud laenude krediidiriski vahetustehingute hinnavahed võrreldes pangaeelisvõlakirjadega.

(23)  Eurotsoonis seevastu on allutatud laenude puhul tehtavate kõigi krediidiriski vahetustehingute hinnavahede mediaan EKP hinnangul 73 baaspunkti.

(24)  Määruse paragrahv 12.

(25)  Määruse paragrahv 13.

(26)  Määruse paragrahv 12.

(27)  Kui vahetushinnaks määrataks algse ja vahetamise ajal kehtiva turuhinna keskmine, tuleks fondi kasum tagada lunastamisväärtuse suurendamise teel vastavas ulatuses, nii et kahjumirisk ja potentsiaalne kasum oleksid omavahel tasakaalus. Kui vahetushinnaks määrataks vahetamise ajal kehtiv turuhind, ei osaleks fond aktsia väärtuse vähenemises enne vahetamist. Sellisel juhul on ka fondi kasum arvatavasti väiksem.

(28)  Määruse paragrahv 8.

(29)  Rekapitaliseerimise suuniste punktid 4 ja 5.

(30)  Rekapitaliseerimise suuniste punkt 11.

(31)  15. aprilli 2008. aasta otsus kohtuasjas C-390/06: Nuova Agricast vs. Ministero delle Attività Produttive (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 68). Selles märkis Euroopa Kohus, et „[n]agu tuleneb otsusest kohtuasjas 730/79 […], ei saa abi, mis parandab seda saanud ettevõtja olukorda, kuid mis ei ole vajalik EÜ artikli 87 lõikes 3 ettenähtud eesmärkide saavutamiseks, pidada ühisturuga kokkusobivaks.”

(32)  Rekapitaliseerimise suuniste punkt 12.

(33)  Määruse paragrahv 2.

(34)  Rekapitaliseerimise suuniste punkt 11.

(35)  Kuna pankadele, mille põhikapitali suhtarv on alla 6 %, kava alusel üldiselt abi ei anta, on selle kategooria pankade põhikapitali suurenemise ülempiir 4 protsendipunkti. Nagu märgitud eespool joonealuses märkuses 9, on neid panku väga vähe, mille põhikapitali suhtarv on alla 7 %.

(36)  Määruse paragrahv 2.

(37)  Rekapitaliseerimise suuniste punkt 19.

(38)  Rekapitaliseerimise suuniste punkt 23.

(39)  Rekapitaliseerimise suuniste punkt 30.

(40)  See on EKP soovituses määratletud järgmiselt: „i) EMU 5-aastase võrdlusvõlakirja tootlus 20 pangapäeva jooksul enne kapitalisüsti pluss ii) finantsasutuse asukohariigi võlakirjade keskmine tulususevahe vaatlusperioodil 1. jaanuarist 2007 kuni 31. augustini 2008”.

(41)  Vt joonealune märkus 17.

(42)  Rekapitaliseerimise suuniste punkt 39.

---