1)

26. novembril 2008 võttis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) vastu teatise „Euroopa majanduse elavdamise kava” (edaspidi „majanduse elavdamise kava”), et tuua Euroopa välja valitsevast finantskriisist (1). Majanduse elavdamise kava tugineb kahele teineteist täiendavale põhimõttele. Esiteks lühiajalised meetmed nõudluse suurendamiseks, töökohtade päästmiseks ja usalduse taastamiseks ning teiseks nn arukas investeerimine, et saavutada suurem majanduskasv ja jätkusuutlik jõukus pikemas perspektiivis. Majanduse elavdamise kava kaudu tõhustatakse ja kiirendatakse Lissaboni strateegia raames toimuvaid reforme.

2)

Seepärast on praegu vaja vältida riiklikku sekkumist, mis õõnestaks eesmärki anda vähem ja paremini suunatud riigiabi. Ometi on teatavate tingimuste korral vaja anda uut ajutist riigiabi.

3)

EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) on arvamusel, et vaja on kasutusele võtta uued instrumendid, mis võimaldaksid riigiabi eeskirju kohaldada võimalikult paindlikult, et kriisi lahendades säiliks aus konkurents ja välditaks põhjendamatuid konkurentsipiiranguid. Käesolevates suunistes esitatakse EFTA riikidele mitmete täiendavate ajutiste riigiabi andmise võimaluste üksikasjad.

4)

Finantskriis on väga olulisel määral mõjutanud EMP pangandussektorit ja enneolematult võimsalt Islandit. Euroopa Ülemkogu on rõhutanud, et kuigi riiklik sekkumine tuleb otsustada riigi tasandil, tuleb seda teha kooskõlastatud raamistikus ja tuginedes mitmele ühenduse ühisele põhimõttele (2). Komisjon reageeris viivitamatult eri meetmete võtmisega, sealhulgas teatis „Riigiabi eeskirjade kohaldamine meetmete suhtes, mida on võetud seoses finantsasutustega praeguse ülemaailmse finantskriisi olukorras” (3) ja mitmed otsused, millega lubatakse päästmisabi andmist finantsasutustele. Järelevalveamet on võtnud samaväärseid meetmeid (4).

5)

Erasektori investeeringute, majanduskasvu ja töökohtade loomise eeltingimus on piisav ja taskukohane juurdepääs rahastamisele. EFTA riigid peavad kasutama oma mõju, mis kaasneb pangandussektorile antava olulise rahalise toetusega, tagamaks, et selline toetus ei parandaks mitte ainult pankade finantsolukorda, vaid majandust laiemalt. Seega peaks finantssektorile antav toetus olema hästi suunatud, et see tagaks pankade tavalise laenutegevuse jätkumise. Järelevalveamet võtab seda pankadele antava riigiabi läbivaatamisel arvesse.

6)

Kuigi finantsturgude olukord näib paranevat, on finantskriisi mõju reaalmajandusele praegu täiesti tuntav. Suur langus mõjutab majandust laiemalt, sealhulgas kodumajapidamisi, ettevõtjaid ja töökohti. Finantsturgude kriisi tulemusena vähendavad pangad intensiivfinantseerimist ja muutuvad varasemate aastatega võrreldes riskikartlikumaks, muutes juurdepääsu laenurahale senisest keerulisemaks. Finantskriis võib esile kutsuda laenuraha piiramise, nõudluse vähenemise ja majanduslanguse.

7)

Sellised probleemid ei pruugi mõjutada mitte ainult nõrku rahapuhvriteta ettevõtjaid, vaid ka elujõulisi ettevõtjaid, kel ei ole ootamatult kas piisavalt või üldse laenuraha. See kehtib eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) kohta, kelle juurdepääs rahastamisele on võrreldes suurettevõtjatega igal juhul tunduvalt keerulisem. Selline olukord ei pruugi lühikese ja keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul tõsiselt mõjutada mitte ainult paljude elujõuliste ettevõtjate ja nende töötajate majandusolukorda, vaid sel võib olla pikemaajalisem negatiivne mõju, sest EMP tulevased investeeringud, eelkõige need, mis on suunatud püsiva majanduskasvu ja Lissaboni strateegia muude eesmärkide saavutamiseks, võivad viibida või neist võidakse isegi loobuda.

8)

Praeguses finantsolukorras võib EFTA riikidel tekkida kiusatus tegutseda iseseisvalt ja eelkõige toetada oma ettevõtjaid teistest rohkem. Varasematest kogemustest nähtub, et selline iseseisev tegutsemine ei saa olla tõhus ja võib tõsiselt kahjustada siseturgu. Arvestades täielikult praegust konkreetset majandusolukorda, on toetuse andmisel oluline tagada EMP ettevõtjate võrdsed võimalused ja vältida olukorda, kus EFTA riigid püüavad aina enam toetada oma ettevõtjaid, sest see ei oleks EMPd kui tervikut silmas pidades jätkusuutlik ja kahjustaks EMPd kui tervikut. Soovitud tulemuste saavutamiseks kasutatakse konkurentsipoliitikat.

9)

Käesolevates suunistes esitatud ajutistel täiendavatel meetmetel on kaks eesmärki. Esiteks soovitakse panganduskriisist tulenevate erakorraliste ja ajutiste finantsprobleemide leevendamiseks taas suurendada pankade laenamist ettevõtjatele ja seega tagada neile pidev juurdepääs rahastamisele. Selles küsimus on VKEd erilise tähtsusega kogu EMP majandusele ja nende finantsolukorra paranemine avaldab positiivset mõju ka suurettevõtjatele, toetades seega pikaajalist üldist majanduskasvu ja ajakohastamist.

10)

Teine eesmärk on ergutada ettevõtjaid jätkama investeerimist tulevikku, eelkõige püsiva majanduskasvu edendamisse. Kui praegune kriis peataks keskkonna valdkonnas saavutatud märkimisväärsed edusammud või annaks neile isegi tagasikäigu, võiksid sellel olla väga halvad tagajärjed. Seepärast on keskkonnaprojektidesse investeerivatele ettevõtjatele vaja anda ajutist toetust (mis võiks muu hulgas anda EMP tööstusele tehnoloogilise eelise), ühendades sel moel kiireloomulise ja vajaliku rahalise toetuse EMP pikaajaliste hüvedega.

11)

Käesolevates suunistes tuletatakse esiteks meelde riikliku toetuse mitmeid võimalusi, mida EFTA riigid saavad kehtivate riigiabi eeskirjade alusel juba praegu kasutada, enne kui kehtestatakse täiendavad riigiabi meetmed, mida EFTA riigid võivad ajutiselt võtta, et leevendada teatud ettevõtjate praeguseid probleeme, mis on seotud juurdepääsuga rahastamisele, ning soodustada keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtavaid investeeringuid.

12)

Järelevalveamet on seisukohal, et kavandatud abivahendid on kõnealuste eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasemad.

13)

Majanduse elavdamise kava võeti vastu praeguse majandusolukorra leevendamiseks. Arvestades praeguse kriisi ulatust, vajab ühendus piisavalt ulatuslikku ja selget kooskõlastatud lähenemisviisi, et taastada tarbijate ja ettevõtjate usaldus. See kehtib ka EFTA riikide olukorra parandamise kohta.

14)

Majanduse elavdamise kava strateegilised eesmärgid on järgmised:

15)

Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks on EFTA riikidel juba praegu mitmeid vahendeid, mille puhul ei ole tegemist riigiabiga. Näiteks võib teatud ettevõtjatel olla praegu suuremaid probleeme juurdepääsuga rahastamisele kui teistel, mistõttu on nende kasvuks ja ettenähtud investeeringuteks vajalik rahastamine viibinud või isegi nurjunud. Sel otstarbel võiksid EFTA riigid võtta mitmeid üldisi poliitikameetmeid, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes oma territooriumil ja mis järelikult jäävad riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja ning mille eesmärk on ajutiselt lühikese ja keskmise pikkusega ajavahemiku jooksul leevendada rahastamisega seotud probleeme. Näiteks võiks pikendada sotsiaalkindlustusmaksete ja muude samalaadsete maksete või isegi maksude maksetähtaegu või võtta töötajatele suunatud meetmeid. Kui sellised meetmed võetakse kõigi ettevõtjate suhtes, ei ole nende puhul üldiselt tegemist riigiabiga.

16)

EFTA riigid võivad anda rahalist toetust ka otse tarbijatele, näiteks selleks, et nad loobuksid vanadest toodetest ja/või ostaksid keskkonnasäästlikke tooteid. Kui sellise abi andmisel ei arvestata toote päritolu, ei kujuta see endast riigiabi.

17)

Lisaks võib nii VKEde kui ka suurettevõtjate võimalikult tõhusaks toetamiseks kasutada ühenduse üldisi programme, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1639/2006/EÜ kehtestatud konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (5) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1982/2006/EÜ sätestatud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013) (6).

18)

Viimaste aastate jooksul on järelevalveamet märkimisväärselt ajakohastanud riigiabi eeskirju, et julgustada EFTA riike suunama riiklikku toetust senisest paremini jätkusuutlikesse investeeringutesse, aidates sel viisil kaasa Lissaboni strateegia elluviimisele. Selles kontekstis pööratakse erilist tähelepanu VKEdele, millele antava riigiabi võimalusi on suurendatud. Lisaks on riigiabi eeskirju märkimisväärselt lihtsustatud ja ühtlustatud hiljuti vastuvõetud üldise grupierandi määrusega, (7) millega pakutakse EFTA riikidele väga paljusid abimeetmeid, millega kaasneb minimaalne halduskoormus. Praeguses majandusolukorras on olulise tähtsusega järgmised kehtivad riigiabi käsitlevad õigusaktid.

19)

EMP lepinguga kohandatud vähese tähtsusega abi määruses (8) on täpsustatud, et ühele ettevõtjale kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul kuni 200 000 euro ulatuses antavate toetusmeetmete puhul ei ole tegemist riigiabiga asutamislepingu tähenduses. Samas määruses on ka sätestatud, et kui tagatis ei ole suurem kui 1,5 miljonit eurot, ei ületa see vähese tähtsusega abi piirmäära ja seega ei ole ka sellise tagatise puhul tegemist riigiabiga. Järelikult võivad EFTA riigid selliseid tagatisi anda ilma vastava abisumma arvutamise ja sellega kaasneva halduskoormuseta.

20)

Eespool nimetatud üldise grupierandi määrus, millega on lihtsustatud riigiabi menetlust teatavate oluliste abimeetmete puhul ja edendatud riigiabi ümbersuunamist EMP prioriteetsete eesmärkide saavutamisse, moodustab riigiabi eeskirjade olulise osa. Nii kõik varasemad grupierandid kui ka uued valdkonnad (innovatsioon, keskkond, suurettevõtjate teadus- ja arendustegevus, riskikapitalimeetmed VKEdele) on koondatud ühte õigusakti. Kõigi üldise grupierandi määruses käsitletud juhtumite puhul saavad EFTA riigid anda abi järelevalveametile ette teatamata. Seega sõltub menetluse kiirus ainult EFTA riikidest. Üldise grupierandi määrus on eriliselt oluline VKEde jaoks, sest sellega nähakse ette erieeskirjad, milles käsitletakse eranditult neile antavat investeerimisabi ja tööhõivealast abi. Lisaks on VKEdele kättesaadavad kõik 26 määruses käsitletud meedet, mis võimaldavad EFTA riikidel anda sellistele ettevõtjatele abi erinevates arenguetappides, toetades neid erinevates valdkondades alates juurdepääsust rahastamisele kuni teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni, koolituse, tööhõive ja keskkonnameetmeteni.

21)

Uutes keskkonnakaitseks antavat riigiabi käsitlevates suunistes (9) on sätestatud, et EFTA riigid võivad muu hulgas anda riigiabi järgmiselt:

22)

7. veebruaril 2007 võttis järelevalveamet vastu uued teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antavat riigiabi käsitlevad suunised. Suunised sisaldavad uusi, innovatsiooni käsitlevaid sätteid, mis on suunatud eelkõige VKEdele ning mis on kooskõlas abi parema suunamisega tööhõivesse ja majanduskasvu toetamisse, nagu see on sätestatud Lissaboni strateegias. Muu hulgas võivad EFTA riigid anda riigiabi järgmiselt:

23)

Konkurentsivõime seisukohalt on ka koolitus olulise tähtsusega. Ülimalt tähtis on säilitada investeeringud koolitusse isegi ajal, kui töötuse määr suureneb, et arendada uusi oskusi. Uue üldise grupierandi määruse kohaselt võivad EFTA riigid anda nii üld- kui ka erikoolituse puhul abi ettevõtjatele kuni 80 % ulatuses abikõlblikest kuludest.

24)

2008. aastal võttis järelevalveamet vastu uued suunised garantiidena antava riigiabi kohta, millega täpsustatakse, millistel tingimustel ei peeta riigi laenugarantiid riigiabiks. Suuniste kohaselt ei peeta garantiid riigiabiks eelkõige juhul, kui selle eest makstakse turuhinda. Lisaks garantiidena antava abi olemasolu või selle puudumisega seotud tingimuste täpsustamisele nähakse uutes suunistes esimest korda ette VKEde konkreetsed „safe-harbour” preemiad, millega tagatakse garantiide lihtsam, kuid turvaline kasutamine, et soodustada selliste ettevõtjate rahastamist.

25)

Järelevalveamet võttis 25. oktoobril 2006 vastu uued suunised väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta. Suunistes keskendutakse innovatiivsetele ja kiiresti kasvavatele VKEdele, kes on ka Lissaboni strateegias kesksel kohal. Järelevalveamet kehtestas sihtrühma kuuluva VKE kohta uueks garantiipreemiate „safe-harbour” künniseks 1,5 miljonit eurot, mis on 50 % suurendamine. Järelevalveamet tunnistab, et allpool nimetatud künnist finantsturgudel reeglina puuduvad alternatiivsed rahastamisvahendid (st esineb turutõrge). Lisaks on ka riskikapitaliabi lisatud üldise grupierandi määrusesse.

26)

Vastavalt alates 2007. aasta jaanuarist kohaldatavate regionaalabi suunistele aastateks 2007–2013 saavad EFTA riigid ebasoodsas olukorras olevates piirkondades anda investeerimisabi uue käitise rajamiseks, olemasoleva käitise laiendamiseks või toodangu mitmekesistamiseks uute toodete lisamisega.

27)

Regionaalabi suunistega aastateks 2007–2013 kehtestatakse ka uus abivorm, et stimuleerida väikeettevõtjate käivitamist ja esmast arengut abi saavas piirkonnas.

28)

Raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antavat riigiabi käsitlevate olemasolevate suuniste kohaselt saavad EFTA riigid abi anda ettevõtjatele, kes vajavad riigi toetust. Sel eesmärgil võivad EFTA riigid teatada päästmis- ja/või ümberkorraldamisabi kavadest, mis on suunatud VKEdele.

29)

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b võib järelevalveamet lugeda abi kokkusobivaks EMP lepingu toimimisega, kui seda antakse „tõsise häire kõrvaldamiseks mõne EFTA riigi majanduses”. Kõnealune säte on identne EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktiga b, millega seoses on Esimese Astme Kohus teinud otsuse, et selline häire peab mõjutama asjaomase liikmesriigi majandust tervikuna ning mitte üksnes ühte selle piirkonda või mõnda selle territooriumi osa. See on kooskõlas ka vajadusega anda range tõlgendus sellisele erandisättele nagu EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkt b (10).

30)

Kõnealust ranget tõlgendamist on komisjon oma otsuste tegemisel pidevalt kohaldanud (11). Järelevalveamet on samuti kohaldanud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b ranget tõlgendamist (12).

31)

Sellega seoses leiab järelevalveamet, et lisaks finantssüsteemi erakorralisele toetamisele tuleb käesoleva ülemaailmse kriisi puhul teha ka erakorralisi otsuseid poliitilisel tasandil.

32)

Praegune kriis mõjutab eri moel ja määral kõiki EFTA riike ning on tõenäoline, et töötus suureneb, nõudlus väheneb ning riikide rahandusolukord halveneb veelgi.

33)

Arvestades praeguse finantskriisi tõsidust ja selle mõju EFTA riikide majandusele üldiselt, leiab järelevalveamet, et teatavat liiki riigiabi on nende raskuste leevendamiseks piiratud ajavahemikul õigustatud ning seda võib EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel pidada EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

34)

Seega peavad EFTA riigid näitama, et käesoleva raamistiku kohaselt järelevalveametile teatatud riigiabi meetmed on EFTA riigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks vajalikud, asjakohased ja proportsionaalsed ning et kõik tingimused on täielikult täidetud.

35)

EMP lepinguga kohandatud vähese tähtsusega abi määruse (13) artiklis 2 on sätestatud:

„Kui abimeetmed vastavad käesoleva artikli lõigete 2–5 tingimustele, ei loeta neid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kõikidele tingimustele vastavaks ja seetõttu vabastatakse nad järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 2 kohasest teatamiskohustusest.

Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Ühele maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 100 000 eurot. Need ülemmäärad kehtivad sõltumata vähese tähtsusega abi liigist ja eesmärgist ning sellest, kas EFTA riigi antud abi on täielikult või osaliselt rahastatud ühenduse vahenditest. Kõnealune ajavahemik määratakse kindlaks osutades ettevõtjate kasutatavatele eelarveaastatele asjaomases EFTA riigis”.

36)

Finantskriis ei mõjuta mitte ainult struktuurselt nõrku ettevõtjaid, vaid ka ettevõtjaid, kellel ei ole ootamatult kas piisavalt või üldse laenuraha. Selliste ettevõtjate finantsolukorra paranemine avaldab positiivset mõju kogu EMP majandusele.

37)

Arvestades praegust majandusolukorda, peetakse seega vajalikuks ajutiselt lubada anda piiratud summas abi, mis kuulub EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamisalasse, sest ületab vähese tähtsusega abi määruses sätestatud piirmäära.

38)

Järelevalveamet peab sellist riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel ühisturuga kokkusobivaks, kui järgmised tingimused on täidetud:

39)

Garantiidena antavat riigiabi käsitlevate suuniste eesmärk on anda EFTA riikidele üksikasjalikud juhised põhimõtete kohta, millele järelevalveamet kavatseb rajada oma tõlgenduse EMP lepingu artiklitest 61 ja 62 ning nende kohaldamisest riigigarantiide suhtes. Suunistega täpsustatakse eelkõige tingimusi, mille kohaselt võidakse otsustada, et tegemist ei ole riigiabiga. Suunistes ei anta vastavuskriteeriume garantiide hindamiseks.

40)

Et toetada juurdepääsu rahastamisele ja vähendada pankade soovimatust võtta praegu suuri riske, võiksid subsideeritud laenugarantiid piiratud ajavahemikul pakkuda asjakohast ja õigesti suunatud lahendust, mis lihtsustaks ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele.

41)

Järelevalveamet peab sellist riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, kui järgmised tingimused on täidetud:

42)

Viite- ja diskontomäärasid käsitlevates suunistes on sätestatud viitemäärade kindlaksmääramise meetod, mis põhineb ühe aasta pankadevahelisel laenuintressil (inter-bank offered rate – IBOR), millele lisandub sõltuvalt ettevõtja krediidivõimest ja tagatise suurusest 60–1 000 baaspunktini ulatuv marginaal. Järelevalveamet võib muuta viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodit, et kajastada valitsevaid turutingimusi. Juhul kui EFTA riik kohaldab laenu andmise ajal kehtivate suunistega sätestatud viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodit ja vastab osutatud suunistega kehtestatud tingimustele, ei hõlma intressimäär üldjuhul riigiabi.

43)

Praeguses turuolukorras võib ettevõtjatel olla rahastamisega probleeme. Seepärast on järelevalveamet nõus, kui riigi- või eralaene antakse intressimääraga, mis on vähemalt võrdne keskpanga üleööintressi määraga, millele lisatakse preemia, mis on võrdne üheaastase keskmise pankadevahelise määra ja ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 30. juunini 2008 kehtinud keskpanga üleööintressi keskmise määra vahega, millele omakorda lisatakse laenusaaja riskiprofiilile vastav krediidiriski garantiipreemia, nagu on ette nähtud järelevalveameti viite- ja diskontomäärasid käsitlevates suunistes.

44)

Kõnealuse intressimäära ja järelevalveameti viite- ja diskontomäärasid käsitlevates suunistes määratletud viitemäära vahes sisalduvat abielementi peetakse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel EMP lepingu toimimisega ajutiselt kooskõlas olevaks, kui täidetud on järgmised tingimused:

45)

Viite- ja diskontomäärasid käsitlevates järelevalveameti suunistes on sätestatud viitemäärade kindlaksmääramise meetod, mis põhineb ühe aasta pankadevahelisel laenuintressil (inter-bank offered rate – IBOR), millele lisandub sõltuvalt ettevõtja krediidivõimest ja tagatise suurusest 60–1 000 baaspunktini ulatuv marginaal. Järelevalveamet võib muuta viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodit, et kajastada valitsevaid turutingimusi. Juhul kui EFTA riik kohaldab laenu andmise ajal kehtivate suunistega sätestatud viite- ja diskontomäärade kindlaksmääramise meetodit ja vastab osutatud suunistega kehtestatud tingimustele, ei hõlma intressimäär üldjuhul riigiabi.

46)

Praeguse finantskriisi tõttu on ettevõtjatel ka raskem leida juurdepääsu rahalistele vahenditele, mille abil toota keskkonnasõbralikumaid tooteid. Garantiidena antav abi ei pruugi olla piisav, et rahastada kulukaid keskkonnakaitset suurendavaid projekte, mille jaoks on vaja kohandada varasemaid või veel jõustumata uusi normatiive või tegutseda normatiivide üleselt.

47)

Järelevalveamet leiab, et keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine peaks vaatamata finantskriisile jääma esmatähtsaks. Keskkonnasõbralikumate, sealhulgas energiatõhusate toodete tootmine on EMP ühistes huvides ja finantskriis ei tohiks saada takistuseks selle eesmärgi saavutamisele.

48)

Seepärast võiksid täiendavad meetmed subsideeritud laenude näol aidata kaasa keskkonnahoidlike toodete tootmisele. Subsideeritud laenud võivad siiski põhjustada suuri konkurentsimoonutusi ning seega tuleks neid anda üksnes eriolukordades ja sihtotstarbelisteks investeeringuteks.

49)

Järelevalveamet leiab, et piiratud ajavahemikuks tuleks EFTA riikidele pakkuda võimalust anda abi intressimäärade vähendamise vormis.

50)

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti b alusel peab järelevalveamet EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks kõigile järgmistele tingimustele vastavate investeerimislaenude intressitoetust:

51)

Suunistes väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antava riigiabi kohta on sätestatud tingimused, mille kohaselt riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi võib pidada vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõikele 3 EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks.

52)

Tuginedes väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevate suuniste kohaldamisel saadud kogemustele, on järelevalveamet seisukohal, et ühenduses ei esine üldist riskikapitali pakkumisega seotud turutõrget. Siiski esineb ettevõtjate teatavates arenguetappides tehtavate teatavate investeeringuliikide puhul turul puudujääke, mis tulenevad riskikapitali pakkumise ja nõudluse mittevastavusest, ning seda võib üldiselt kirjeldada kui omakapitali puudujääki.

53)

Kõnealuste suuniste punktis 4.3. on sätestatud, et kui osamaksed ei ületa 1,5 miljonit eurot sihtrühma kuuluva VKE kohta 12-kuulise ajavahemiku jooksul, on teatavatel tingimustel turutõrgetega juba arvestatud ning EFTA riik ei pea neid tõendama.

54)

Samade suuniste punkti 5.1. alapunktis a märgitakse, et „järelevalveamet on teadlik riskikapitalituru pidevast kõikumisest ning aeg-ajalt esinevast omakapitali puudujäägist, samuti ka sellest, et turutõrked mõjutavad ettevõtteid erinevalt, sõltuvalt ettevõtte suurusest, arenguetapist ja majandussektorist, kus ta tegutseb. Seetõttu on järelevalveamet valmis kaaluma riskikapitalimeetmete EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks tunnistamist osainvesteeringute korral, mis ületavad künnise 1,5 miljonit eurot ettevõtte kohta aastas tingimusel, et esitatakse vajalikud tõendid turutõrke olemasolu kohta.”

55)

Finantsturgude heitlikkus on avaldanud negatiivset mõju riskikapitaliturule VKEde aastase kasvu osas, muutes riskikapitali vähem kättesaadavaks. Et riskikapitaliga seotud riskide tajumine on võimaliku tootlikkuse madalatest ootustest tuleneva ebakindluse tõttu praegu märkimisväärselt suurenenud, püüavad investorid praegu investeerida kindlamat liiki varadesse, mida on võrreldes riskikapitaliinvesteeringutega seotud varadega lihtsam hinnata. Ka riskikapitaliinvesteeringute vähene likviidsus on osutunud investoritele takistuseks. On tõendeid, et sellest tulenev piiratud likviidsus on praeguses turuolukorras suurendanud VKEde omakapitali puudujääki. Seega on peetud asjakohaseks ajutiselt suurendada riskikapitaliinvesteeringute „safe-harbour” künnist, et vähendada suurenenud omakapitali puudujääki, ja ajutiselt vähendada erainvestori minimaalset osalust 30 %-ni ka meetmete puhul, mis on suunatud abi mitte saavates piirkondades asuvatele VKEdele.

56)

Vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile b kohandatakse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavatele riskikapitaliinvesteeringutele antavat riigiabi käsitlevates suunistes sätestatud teatavaid ülemmäärasid kuni 31. detsembrini 2010 järgmiselt:

57)

Käesolevates suunistes sätestatud abi ülemmäära kohaldatakse olenemata sellest, kas abi saavat projekti toetatakse täies ulatuses riigi vahenditest või seda rahastab osaliselt ühendus.

58)

Käesolevate suunistega ettenähtud ajutisi abimeetmeid ei tohi samade abikõlblike kulude katmiseks kumuleerida vähese tähtsusega abi määruse kohaldamisalasse jääva abiga. Kui ettevõtja on enne kõnealuse ajutise raamistiku jõustumist juba saanud vähese tähtsusega abi, ei tohi käesolevate suuniste punkti 4.2. kohaste meetmete raames saadud abi ja vähese tähtsusega abi kogusumma ajavahemikul 1. jaanuarist 2008 kuni 31. detsembrini 2010 ületada 500 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2008 saadud vähese tähtsusega abi tuleb maha arvata sellise ühisturuga kokkusobiva abi summast, mida antakse samal eesmärgil punktide 4.3, 4.4, 4.5 või 4.6 kohaselt.

59)

Ajutisi abimeetmeid tohib kumuleerida muu kokkusobiva abiga või muude ühenduse rahastamisvormidega, tingimusel et asjaomastes suunistes või grupierandi määrustes sätestatud abi maksimaalsest osatähtsusest peetakse kinni.

60)

Lühiajalise ekspordikrediidikindlustuse suunistes on sätestatud, et turukõlblikke riske ei saa katta EFTA riigi poolt tagatavatest ekspordikrediidikindlustustest. Turukõlblikud riskid on avalik-õiguslike ja eraõiguslike võlgnike kaubanduslikud ja poliitilised riskid kõnealuste suuniste lisas loetletud riikides ja riskiperioodi pikkusega kuni kaks aastat. Turukõlblike riskidena käsitatakse riske, mis hõlmavad võlgnikke, kes asuvad ELi liikmesriikides, EFTA riikides või kuues muus OECD liikmesriigis.

61)

Järelevalveamet leiab, et praeguse finantskriisi tulemusena ei esine kindlustuse või edasikindlustuse probleeme küll mitte igas EFTA riigis, kuid ei saa välistada, et teatavates riikides võivad turukõlblikud riskid ajutiselt katmata jääda.

62)

Kõnealuste suuniste punkti 4 alapunktides 9–13 on sätestatud, et

„sellistel asjaoludel võib avalik-õiguslik või riigi toetust saav ekspordikrediidikindlustuse andja, kes kindlustab turukõlbmatuid riske riigi nimel või riigi tagatisega, kindlustada kõnesolevaid ajutiselt turukõlbmatuid riske. Kindlustusandja peaks võimaluse korral ühtlustama oma selliste riskide kindlustusmaksete määrad nendega, mille eraõiguslikud ekspordikrediidikindlustuse andjad on mujal kehtestanud kõnealuse riskiliigi suhtes.

EFTA riik, kes kavatseb kohaldada kõnesolevat vabastusklauslit, peab teatama EFTA järelevalveametile viivitamata oma otsuse eelnõust. Teatis peaks sisaldama turuaruannet, millest nähtub, et riskidel puudub kate eraõiguslikul kindlustusturul, kusjuures kaks suurt tuntud rahvusvahelist eraõiguslikku ekspordikrediidikindlustuse andjat ja siseriiklik krediidikindlustuse andja esitavad sellekohased tõendid, põhjendades sellega vabastusklausli kasutamist. Teise võimalusena võib riskikatte puudumist eraõiguslikul kindlustusturul tõendada sellise sõltumatu konsultandi turuaruanne, keda järelevalveamet peab usaldusväärseks ja erapooletuks. Lisaks peaks see sisaldama nende tingimuste kirjeldust, mida avalik-õiguslik või riigi toetust saav ekspordikrediidikindlustuse andja soovib kohaldada kõnealuste riskide suhtes.

Järelevalveamet kontrollib kahe kuu jooksul pärast sellise teatise saamist, kas vabastusklausli kasutamine vastab eespool nimetatud tingimustele ja on kooskõlas EMP lepinguga.

Kui järelevalveamet leiab, et vabastusklausli kasutamise tingimused on täidetud, kehtib vastavust käsitlev otsus kaks aastat alates otsuse kuupäevast, tingimusel et vabastusklausli kasutamist õigustavad turutingimused ei muutu kõnealuse ajavahemiku jooksul.

Peale selle võib järelevalveamet, konsulteerides teiste EFTA riikidega, läbi vaadata vabastusklausli kasutamise tingimused; samuti võib ta otsustada vabastusklausli kohaldamine lõpetada või asendada see muu asjakohase süsteemiga”.

63)

Kõnealused sätted, mida kohaldatakse nii suurettevõtjate kui ka VKEde suhtes, on praeguses majandusolukorras asjakohased juhul, kui EFTA riik leiab, et teatavatel turukõlblikel krediidiriskidel ja/või teatavatel riskikaitse ostjatel puudub kate eraõiguslikul kindlustusturul.

64)

Et sellises olukorras EFTA riigi jaoks menetlust kiirendada, leiab järelevalveamet, et kuni 31. detsembrini 2010 võivad EFTA riigid näidata turu toimimise puudusi, esitades piisavad tõendid riskikatte puudumise kohta eraõiguslikul kindlustusturul. Vabastusklausli kasutamist peetakse õigustatuks, kui

65)

Järelevalveamet tagab tihedas koostöös asjaomaste EFTA riikidega vabastusklausli kohaldamist käsitlevate otsuste kiire vastuvõtmise.

66)

Käesolevates suunistes osutatud riigiabi meetmetest tuleb teatada järelevalveametile. Lisaks käesolevates suunistes esitatud peamistele meetmetele võtab järelevalveamet kohustuse tagada käesolevate suuniste alusel praeguse kriisiga seotud abimeetmete kiire lubamise, kui asjaomased EFTA riigid teevad tihedat koostööd ja annavad täielikku teavet.

67)

Nimetatud kohustus lisandub käimasolevale protsessile, mille raames koostab komisjon praegu mitmeid parandusi riigiabi üldisesse menetluskorda, et võimaldada eelkõige kiiremat ja tõhusamat otsustusprotsessi tihedas koostöös liikmesriikidega. Kõnealune üldine lihtsustamispakett peaks eelkõige järgima komisjoni ja liikmesriikide ühiselt võetud kohustusi muuta riigiabi uurimismenetlus igas etapis senisest sujuvamaks ja prognoositavamaks ning võimaldama üheselt mõistetavate juhtumite senisest kiiremat heakskiitmist.

68)

Vastavalt 14. juuli 2004. aasta otsusele nr 195/04/COL järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 kohaldamise kohta, esitavad EFTA riigid järelevalveametile iga-aastase aruande.

69)

31. juuliks 2009 peavad EFTA riigid järelevalveametile esitama loetelu kavadest, mis on kehtestatud käesolevate suuniste alusel.

70)

EFTA riigid peavad tagama, et üksikasjalik dokumentatsioon kõikide käesolevate suuniste alusel antud abimeetmete kohta säilitataks. Dokumentatsiooni, mis peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kontrollida vajalike tingimuste arvestamist, tuleb säilitada kümme aastat ja esitada taotluse korral järelevalveametile. EFTA riikidel peab eelkõige olema teave, mis kinnitaks, et punktide 4.2–4.5 kohase abi saajad ei olnud 1. juuli 2008. aasta seisuga raskustes olevad ettevõtjad.

71)

Lisaks sellele peavad EFTA riigid 31. detsembriks 2009 esitama järelevalveametile aruande käesolevate suuniste alusel võetud meetmetest. Aruanded peavad eelkõige sisaldama üksikasju, mis osutavad vajadusele, et järelvalveamet säilitaks käesolevates suunistes käsitletud meetmed pärast 31. detsembrit 2009, ja üksikasjalikku teavet selle kohta, millist kasu on subsideeritud laenud keskkonnale toonud. EFTA riigid peavad ka iga aasta 31. oktoobriks esitama teabe iga järgneva aasta kohta, mil käesolevaid suuniseid kohaldatakse.

72)

Järelevalveamet võib paluda täiendavat teavet antud abi kohta, et kontrollida, kas on järgitud tingimusi, mis on sätestatud järelevalveameti otsuses abimeetme heakskiitmise kohta.

73)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid alates nende vastuvõtmise kuupäevast. Käesolevad suunised on koostatud lähtuvalt praegustest erakorralistest ja ajutistest finantsprobleemidest seoses panganduskriisiga ja neid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2010. Pärast EFTA riikidega konsulteerimist võib järelevalveamet suunised enne kõnealust kuupäeva läbi vaadata tähtsatel konkurentsi- või majanduspoliitikaga seotud kaalutlustel. Järelevalveamet võib ka esitada täiendavaid selgitusi seoses oma lähenemisviisiga konkreetsetele küsimustele, kui see võib osutuda kasulikuks.

74)

Järelevalveamet kohaldab käesolevaid suuniseid kõikide teatatud riskikapitalimeetmete suhtes, mille kohta ta peab tegema otsuse pärast käesolevate suuniste vastuvõtmist, isegi juhul, kui meetmetest teatati enne käesolevate suuniste vastuvõtmist.

75)

Kooskõlas suunistega kohaldatavate eeskirjade kohaldamise kohta õigusvastase riigiabi hindamiseks kohaldab järelevalveamet abi korral, millest ei ole teatatud,

76)

Tihedas koostöös asjaomaste EFTA riikidega tagab järelevalveamet, et otsused võetakse vastu kiiresti pärast käesolevas dokumendis käsitletud meetmete kohta esitatud täieliku teatise saamist. EFTA riigid peavad teavitama järelevalveametit oma kavatsustest ja vastavate meetmete võtmise kavadest nii varakult ja täielikult kui võimalik.

77)

Järelevalveamet tuletab meelde, et menetluse mis tahes täiustamine sõltub täielikult selgete ja täielike teatiste esitamisest.