25.3.2010

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 79/25

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS,

nr 329/08/COL,

28. mai 2008,

ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. antud abi kohta (Island)

EFTA JÄRELEVALVEAMET (1),

VÕTTES ARVESSE Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja 26. protokolli,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat EFTA riikide lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

VÕTTES ARVESSE järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 (4) I osa artikli 1 lõiget 2 ning II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6, artikli 7 lõiget 5 ja artiklit 14,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti suuniseid (5) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamise ning tõlgendamise kohta, eriti selle peatükki raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta,

VÕTTES ARVESSE järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta (6),

OLLES KUTSUNUD huvitatud isikuid ÜLES esitama märkusi vastavalt kõnealustele sätetele (7) ja võttes nende märkusi arvesse

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   MENETLUSE KÄIK

Islandi ametiasutused teatasid protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 kohaselt ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. riigile kuuluvate aktsiate müümisest Euroopa Liidu juures asuva Islandi esinduse 19. augusti 2003. aasta kirjaga, millega edastati rahandusministeeriumi 19. augusti 2003. aasta kiri (viitenumbriga 03-5685 A).

Äriühing Aalborg Portland Íslandi ehf. esitas 17. detsembril 2003 järelevalveametile kaebuse Islandi riigile kuuluvate ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiate müügi tingimuste kohta. Järelevalveamet sai kirja kätte ja registreeris 23. detsembril 2003 (viitenumbriga 03-9059 A). Kaebuse esitaja taotles kõnealuse kaebuse menetlemist samal ajal valitsuse avaldatud müügiteatisega.

Pärast mitmete kirjade vahetamist (8) teatas järelevalveamet 21. detsembri 2004. aasta kirjaga Islandi ametiasutustele, et on otsustanud algatada Islandi riigile kuuluvate ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiate müügiga seoses protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetluse (toiming nr 296878). Järelevalveamet väljendas kahtlust ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. turuväärtuse üle riigile kuuluvate aktsiate müügi ajal, riigi poolt tagasi ostetud varade turuväärtuse üle, ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. õiguse üle kasutada tasuta teatavaid riigikassale müüdud Reykjavikis asuvaid varasid ning tema õiguse üle osta ettemääratud hinnaga tagasi teatav Reykjavikis asuv kinnisvara ja asjaomased maakasutusõigused.

Järelevalveameti otsus nr 421/04/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (9). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Islandi ametiasutused esitasid oma märkused nimetatud otsuse kohta 24. veebruari 2005. aasta kirjas (toiming nr 311243). Järelevalveamet sai 20. juunil 2005 märkused ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ostnud ettevõtjalt Íslenskt Sement ehf. (toiming nr 323552). 2. septembril 2005 esitas täiendavaid märkusi Aalborg Portland Íslandi ehf. (toiming nr 333018).

17. veebruari 2006. aasta kirjaga (toiming nr 363608) edastasid Islandi ametiasutused järelevalveametile ingliskeelse koopia ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ja Islandi valitsuse nimel tööstusministeeriumi vahel sõlmitud lepingust, mille alusel tühistati ettevõtja teatavate Reykjaviki varade tagasiostu õigus. Lisaks sellele võttis ettevõtja kõnealuse lepingu artikli 2 kohaselt määramata ajaks rendile varad, mida ta kasutas alates 1. jaanuarist 2004, kohustusega maksta vastavalt turuhindadele kindlaks määratud kuurenti.

Kaebuse esitaja tehtud märkusi ning ametliku uurimismenetluse käigus Islandi ametiasutuste esitatud täiendavat teavet ja selgitusi arvesse võttes pidas järelevalveamet vajalikuks laiendada ametlikku uurimismenetlust ja käsitleda ka ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmist Islandi riigi poolt. Vastavalt sellele võttis järelevalveamet 29. novembril 2006 vastu otsuse nr 367/06/COL Islandi riigi poolt ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmise kohta. 29. novembri 2006. aasta kirjaga (toiming nr 399095) teatas järelevalveamet Islandi ametiasutustele oma otsusest laiendada kõnealuse meetmega seoses ametlikku uurimismenetlust. Islandi ametiasutused ei esitanud märkusi järelevalveameti otsuse kohta.

Samal päeval, 29. novembril 2006, lõpetas järelevalveamet ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. riigile kuulunud aktsiad omandanud investorite rühma Íslenskt Sement ehf. toetamiseks rakendatud abimeetmetega seotud ametliku uurimismenetluse. Järelevalveamet leidis, et asjaomase tehinguga ei kaasnenud abi.

Järelevalveameti otsus nr 367/06/COL avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning EMP kaasandes (10). Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Järelevalveamet sai 7. mail 2007 märkused ettevõtjalt Íslenskt Sement ehf. (toiming nr 420691). Järelevalveamet edastas need 14. mai 2007. aasta kirjaga (toiming nr 421504) Islandi ametiasutustele, kellele anti võimalus vastata esitatud märkustele. Islandi ametiasutused vastasid 18. aprillil 2008 (toiming nr 474416).

2.   TAUST

2.1.   ETTEVÕTJA SEMENTSVERKSMIÐJAN HF. MÜÜK

Aastani 2000, mil Islandi turule sisenes Taani tsemendiimportija, oli ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. tsemenditurul tegelikult monopoliseisund. Uues konkurentsiolukorras tekkisid ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. majanduslikud raskused ja ettevõtja jäi kahjumisse. Seepärast otsustas riik 2003. aasta märtsis ettevõtja müüa ja kuulutas välja pakkumiskutse kõigi tema omanduses olevate ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiate müümiseks (11).

Pakkumismenetluse tulemusena valiti välja investorite rühm, (12) kes moodustas riigi aktsiate omandamiseks ettevõtja Íslenkst Sement ehf. Valitsus algatas kõnealuste investoritega läbirääkimised riigi omanduses olevate ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiate müügiks. Valitsuse ja Íslenkst Sement ehf.-i vaheliste läbirääkimiste tulemusena müüdi ettevõtja peamiselt allpool kirjeldatud kokkulepete kohaselt.

Tööstusministeerium sõlmis 2. oktoobril 2003 Islandi valitsuse nimel ettevõtjaga Íslenskt Sement ehf aktsiaostulepingu. Kõnealuse lepingu alusel müüs riik, kellele kuulus 100 % ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiatest nominaalväärtusega 450 miljonit Islandi krooni, need aktsiad 68 miljoni Islandi krooni eest ettevõtjale Íslenskt Sement ehf.

Vastavalt aktsiaostulepingu artiklile 4 võttis Islandi valitsus üle ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionivõlad ja -kohustused. Ühtlasi võttis ta üle kõik selliste isikute iga-aastaste maksetega seotud olemasolevad ja tulevased kohustused, kes teevad makseid riigiteenistujate pensionifondi B osasse, seni kuni nad töötavad ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. juures.

Rahandusministeerium võttis riigiteenistujate pensionifondiga 23. oktoobril 2003 sõlmitud lepingu alusel riigikassa nimel üle ülejäänud võlakirjad, mis olid 1997. aasta lepingu kohaselt emiteeritud ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. kohustuste katmiseks, ning ettevõtja praeguste pensionifondi B osaga liitunud töötajate olemasolevad ja tulevased kohustused. Valitsus täitis seega tööstusministeeriumi ja ettevõtja Íslenskt Sement ehf. vahel sõlmitud aktsiaostulepingu artiklis 4 sätestatud kohustuse.

Aktsiaostulepingu artikli 5 kohaselt pidi Islandi valitsus ostma ettevõtjalt Sementsverksmiðjan hf. teatavad varad eraldi lepingu alusel. Nagu on märgitud artikli 5 lõikes 3, oli kõnealuste varade müügihind 450 miljonit Islandi krooni.

Samal päeval, 2. oktoobril 2003, sõlmisid Sementsverksmiðjan hf. ja Islandi riigikassa ostulepingu, mille alusel ostis riigikassa 450 miljoni Islandi krooni eest ettevõtja Reykjavíkis asuva kinnisvara ja varad, Akranesis asuva büroohoone (välja arvatud poolteist korrust) ning ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. omanduses olevad teiste ettevõtjate aktsiad ja võlakirjad. Ostulepingu artikli 5 kohaselt võib Sementsverksmiðjan hf. jätta endale osa Reykjavikis asuvast müüdud kinnisvarast, (13) kasutada seda oma tootmistegevuses ja tagastada selle riigikassale hiljemalt 31. detsembriks 2011. Sementsverksmiðjan hf. maksaks kõnealuse kinnisvara hoolduse ja parenduse eest, kuid ei maksaks midagi selle kasutamisõiguse eest. Ostulepingu artikli 6 kohaselt on ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. 31. detsembrini 2009 õigus tagasi osta eespool nimetatud Reykjavikis asuv müüdud kinnisvara kokku 95 miljoni Islandi krooni eest, millele kohaldatakse alates 1. augustist 2003 fikseeritud aastaintressi 7 %.

Kõnealust ostulepingut muudeti 16. veebruaril 2006 ettevõtja Sementsverksmiðjan hf., Islandi valitsuse nimel esinenud tööstusministeeriumi ja ettevõtja Íslenskt Sement ehf. vahelise lepinguga. Lepingupooled leppisid kokku kalduda kõrvale aktsiaostulepingu artikli 5 lõike 4 sätetest seoses teatavate varade tagasiostu võimalusega, samuti otsustati kalduda kõrvale ostulepingu artiklist 6 ning asendada see teatavate varade (14) rentimist käsitleva sättega. Kuurendiks määrati […] Islandi krooni ja seda korrigeeritakse vastavalt ehituskuluindeksile. Riigikassale müüdud varade üleandmisaja osas leppisid pooled kokku asendada kuupäev 31. detsember 2011 kuupäevaga 1. jaanuar 2004.

2.2.   ETTEVÕTJA SEMENTSVERKSMIÐJAN HF. VÕLG RIIGITEENISTUJATE PENSIONIFONDI EES

2.2.1.    Riigiteenistujate pensionifondi toimimine

Esialgu kohaldati riigiteenistujate pensionifondi suhtes seadust nr 29/1963. 1990. aastal tundus, et maksed riigiteenistujate pensionifondi on pensionimaksete katmiseks ebapiisavad. Sellest lähtudes otsustas riik süsteemi ümber korraldada ja võttis vastu seaduse nr 1/1997 (riigiteenistujate pensionifondi seadus). Riigiteenistujate pensionifond jagati kaheks osaks: loodi uus A osa ja olemasolev pensionifond muudeti B osaks. Kõik uued töötajad pidid liituma A osaga, kusjuures olemasolevad töötajad said valida A osa liikmeks astumise ja B osa liikmeks jäämise vahel; B osa oli sellest hetkest alates uute liikmete jaoks suletud. Islandi ametiasutuste andmete kohaselt muudeti fond varasema pensionifondi A ja B osaks jagamise kaudu isetoimivaks ning fondis ei tohiks enam tekkida pensionimaksete ja -kohustuste vahelist negatiivset tasakaalu, mille lõpptulemusena peab korvama riigikassa (15).

B osa reguleerivate õigusnormide tulemusena tekib seevastu tavaliselt puudujääk, mida tuleb korrapäraselt katta. B osa reguleerivates õigusnormides on ette nähtud maksete tegemine riigiteenistujate pensionifondi B osasse üksnes sellega liitunud töötajate põhipalga, mitte nende kogutulu alusel. Liitunud töötajad omandavad õiguse saada teatud protsendi selle ametikoha põhipalgast, millelt nad pensionile lähevad. Seejärel seotakse pension riigiteenistujate palga keskmise tõusuga. Seaduse nr 1/1997 artikli 33 kohaselt peab kõnealuse vahe katma riigiteenistujate pensionifondi B osa liikmete tööandja. Sellest olenemata tagab seaduse nr 1/1997 artikli 32 alusel riigikassa pensioni seadusekohase maksmise töötajale, kui tööandja jätab oma maksekohustused täitmata.

2.2.2.    Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. riigiteenistujate pensionifondiga seotud kohustuste kindlaksmääramine

1996. aastal läbiviidud reformiga viidi riigiteenistujate pensionifondi käsitlevasse seadusesse uus säte, mille kohaselt peavad tööandjad hüvitama pensionimaksete kasvu.

Seaduse nr 1/1997 artiklis 33 on sätestatud, et „juhul, kui eelnevalt kindlaksmääratud […] pension suureneb avaliku sektori teenistujate üldise palgatõusu tõttu, hüvitavad  (16) riigikassa ja teised pensionifondis oma töötajaid kindlustavad tööandjad kõnealuse tõusu, mis järelikult leiab aset ka pensionimaksetes. […]”.

8. oktoobril 1997 sõlmis rahandusministeerium riigiteenistujate pensionifondiga lepingu riigikassa Islandi riikliku tsemenditehase töötajate ees olevate seaduse nr 1/1997 (riigiteenistujate pensionifondi kohta) artikli 33 kohaste kohustuste täitmise kohta 1996. aasta lõpuks. Kõnealused kohustused vastasid suurenenud pensionikohustusele ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. töötajate suhtes, millest lahutati ettevõtja osalus fondi varades.

Kõnealuse lepingu artiklis 3 on sätestatud: „Kasutades arvestuslikku 3,5 % intressimäära, hinnati Islandi riikliku tsemenditehase töötajatega seotud LSRi (17) kohustuste nüüdisväärtuseks 1996. aasta lõpus 494 816 380 Islandi krooni. LSRi kohustuste maksmiseks ettenähtud varad moodustavad hinnanguliselt 19 % fondi maksmata kohustustest. Seega on riigi ettevõtjalt Sementsverksmiðjan hf. Ltd. ülevõetud kohustuste väärtus 400 801 268 Islandi krooni”.

Seaduse nr 1/1997 uues artiklis 33 on sätestatud võimalus maksta võlakirjadega.

Sama lepingu artiklis 4 on sätestatud: „Riigikassa täidab artikli 2 kohaselt oma kohustuse LSRi ees 326 488 714 Islandi krooni väärtuses Iceland Cement Ltd. võlakirjade üleandmisega […]. Võlakirjad on seotud tarbijahinnaindeksiga, põhiindeksiga 178,6. Aastaintress on 5,5 % (poole aasta intress 2,75 %) ja see arvutatakse alates 1. jaanuarist 1997. Ajavahemiku 1. jaanuarist 1997 kuni 30. augustini 1997 intress makstakse eraldi 1. novembril 1997. Võlakirjade nüüdisväärtus seisuga 1. september 1997 ja arvestusliku intressiga 3,5 % on 400 801 268 Islandi krooni. Riigikassa garanteerib LSRile kõnealuste võlakirjade osamaksete ja intressi maksmise. Kõnealuste võlakirjadega täitis riigikassa täielikult oma LSRi ees olevad kohustused, mis olid seotud riigiteenistujate pensionifondi käsitleva seaduse nr 1/1997 artikli 33 kohaste pensionilisanditega ja mis tulenesid Islandi riikliku tsemenditehase töötajate liikmelisusest LSRis kuni 1996. aasta lõpuni”.

Kui Sementsverksmiðjan hf. täitis oma võlakohustused 8. oktoobri 1997. aasta lepingus kindlaksmääratud väärtuses võlakirjade emiteerimise kaudu, ei vastuta ettevõtja pärast seaduse nr 1/1997 artikli 33 viimase lõike kohaldamist seega enam fondi kohustuste eest maksta sellistele ettevõtja endistele töötajatele, kelle suhtes võlakohustused täideti, pensioni ajavahemiku eest, mis kestis 1996. aasta lõpuni. Kõnealused võlakirjad on järelikult lihtsalt võla tagasimaksmise edasilükkamine.

30. märtsil 1999 sõlmisid Sementsverksmiðjan hf. ja riigiteenistujate pensionifond teise seaduse nr 1/1997 artikli 33 kohase lepingu. Kõnealuse lepingu alusel hindab fond igal aastal aasta jooksul kogunenud pensionikohustust, mis on seotud pensionifondi B osaga liitunud ja ettevõtja juures endiselt töötavate töötajatega. Ettevõtja täidab kõnealused kohustused pärast selliste sissemaksete lahutamist, mida töötajad ja ettevõtja on juba teinud seoses aasta jooksul saadud pensioniõigustega. Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt olid 2003. aastal viis ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. töötajat endiselt riigiteenistujate pensionifondi B osa liikmed.

2.2.3.    Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf pensionikohustuste ülevõtmine riigi poolt

Rahandusministeeriumi ja riigiteenistujate pensionifondi vahelise 23. oktoobri 2003. aasta lepinguga võttis rahandusministeerium riigikassa nimel üle ülejäänud võlakirjad, mille Sementsverksmiðjan hf. oli 1997. aasta lepingu kohaselt emiteerinud oma kohustuste katmiseks. Ühtlasi võttis valitsus üle ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. kohustused riigiteenistujate pensionifondi ees teha igal aastal riigiteenistujate pensionifondi B osaga liitunud töötajate eest makseid (vastavalt riigiteenistujate pensionifondi ja ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. vahelisele 30. märtsi 1999. aasta lepingule).

Kõnealuse lepinguga täitis rahandusministeerium 2. oktoobril 2003 investorite rühmaga Íslenskt Sement ehf. sõlmitud aktsiaostulepingu artikli 4 alusel võetud kohustuse. Kõnealuses artiklis on sätestatud, et „[m]üüja võtab üle ettevõtja pensionivõlad ja -kohustused, mida valitsus garanteerib ja mille ettevõtja võttis üle erilepingu alusel 1997. aastal. Lisaks võtab müüja üle kõik selliste isikute iga-aastaste maksetega seotud olemasolevad ja tulevased kohustused, kes teevad praegu makseid riigiteenistujate pensionifondi B osasse, seni kuni nad töötavad ettevõtja juures”.

Isegi kui rahandusministeerium ise otsustas võtta investorite rühmaga Íslenskt Sement ehf. sõlmitud aktsiaostulepingus üle kõnealused ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. võlad ja kohustused, vabastati ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. nendest kohustustest eraldiseisva õigusakti, täpsemalt rahandusministeeriumi ja riigiteenistujate pensionifondi vahelise 23. oktoobri 2003. aasta lepingu alusel.

Islandi ametiasutuste esitatud teabe (18) kohaselt hinnati juba pensionile siirdunud töötajatega seotud pensionikohustuste suuruseks 2003. aastal 412 miljonit Islandi krooni. Riigiteenistujate pensionifondi B osaga endiselt liitunud ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. töötajatega seotud tulevaste kohustuste suuruseks hinnati 10–15 miljonit Islandi krooni, olenevalt töötajate ettevõtja juures töötamise ajast.

3.   KÄESOLEVAS OTSUSES HINNATAVAD MEETMED

Nagu eespool märgitud, laiendati otsusega nr 421/04/COL algatatud ametlikku uurimismenetlust, et hõlmata ettevõtja pensionikohustuste ülevõtmist riigi poolt otsusega nr 367/06/COL.

Samal päeval, 29. novembril 2006, võttis järelevalveamet vastu otsuse nr 368/06/COL lõpetada ametlik uurimismenetlus seoses riigile kuuluvate ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiate 29. novembril 2006 toimunud müügiga ettevõtjale Íslenskt Sement ehf. 68 miljoni Islandi krooni eest ning järeldas, et müük ei kujutanud endast riigiabi.

Käesolevas otsuses hindab järelevalveamet ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. antud riigiabi võimalikku olemasolu ja riigiabi kokkusobivust seoses järgmiste meetmetega, mille suhtes ei ole järelevalveamet veel otsust vastu võtnud:

1)

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. kinnisvara, varade, aktsiate ja võlakirjade ostmine riigi poolt. Otsuses nr 421/04/COL väljendas järelevalveamet muret, et Islandi riigikassa poolt ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. kuuluvate varade (19) omandamisega 450 miljoni Islandi krooni eest võis kaasneda riigiabi, kui kõnealune hind ei vastanud varade turuväärtusele.

2)

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. õigus jätta endale osa kõnealustest varadest ja osta need fikseeritud hinnaga tagasi. Otsuses nr 421/04/COL algatas järelevalveamet ametliku uurimismenetluse ka seoses ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. antud võimalusega jätta endale osa Reykjavikis asuvast müüdud kinnisvarast, (20) kasutada seda oma tootmistegevuses ja tagastada see riigikassale hiljemalt 31. detsembriks 2011. Sementsverksmiðjan hf. pidi maksma kõnealuse kinnisvara hoolduse ja parendamise eest, kuid mitte selle kasutamisõiguse eest. Lisaks sellele oli ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. ostulepingu artikli 6 kohaselt 31. detsembrini 2009 õigus osta tagasi eespool nimetatud Reykjavikis asuv müüdud kinnisvara kokku hinnaga 95 miljonit Islandi krooni, millele kohaldatakse 1. augustist 2003 alates fikseeritud aastaintressi 7 %. Otsuses nr 421/04/COL leidis järelevalveamet esialgu, et Reykjavikis asuvate riigikassale müüdud varade kasutustasu puudumine kujutab endast riigiabi. Järelevalveamet leidis, et kui Sementsverksmiðjan hf. rakendab eespool nimetatud tagasiostuhinda, võib riik kanda kahju, kui ta müüb varad turuväärtusest madalama hinnaga.

3)

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmine riigikassa poolt. Otsuses nr 367/06/COL leidis järelevalveamet esialgu, et ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmine riigi poolt kujutas endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Järelevalveamet kahtles selles, kas võib kohaldada kas või ühte EMP lepingu artikli 61 lõigetega 2 ja 3 ettenähtud erandit riigiabi andmist käsitlevast üldisest keelust. Juhul kui tegemist on riigiabiga, kahtles järelevalveamet selles, kas abi saab lugeda EMP lepinguga kokkusobivaks. Täpsemalt väljendas järelevalveamet muret, kas abi saab lugeda ühisturuga kokkusobivaks päästmis- ja ümberkorraldusabi andmist käsitlevate riigiabi suuniste alusel.

4.   ISLANDI AMETIASUTUSTE MÄRKUSED

23. veebruari 2005. aasta kirjas esitasid Islandi ametiasutused oma märkused otsuses nr 421/04/COL väljendatud järelevalveameti kahtluste kohta. Islandi ametiasutused selgitasid, et ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. varade tagasiostmine toimus ümberkorraldamise osana: „Riik ostis ettevõtjalt kõik varad, mis ei olnud olulised tootmise ja tegevuse jaoks, et vähendada tegevuskulusid ja muuta ettevõtja tegevus elujõuliseks.”

Tagasiostetud varade õiglase väärtuse küsimuses väitsid Islandi ametiasutused, et kõige täpsema hinnangu andsid AV ja VSO Ráðgjöfi eksperdid septembris 2003. Kõnealused eksperdid hindasid Reykjavíkis asuvate varade väärtuseks 276 miljonit Islandi krooni ning Akranesis asuva büroohoone väärtuseks 74,4 miljonit Islandi krooni. Islandi ametiasutused leidsid, et Reykjavikis asuvate varade hinnang oli riigi jaoks väga soodne, kuna kõnealustel varadel on prognoositava tulevase väärtuse põhjal strateegiline väärtus, „kuna müügi toimumise ajal kavandati suurt sillaprojekti, millega tõkestatakse juurdepääs ettevõtja Reykjaviki Saeverhöfdis asuvale sadamale ja muudetakse seega rajatised ettevõtja tegevuse seisukohast kasutuks. Kõnealuse silla ehitamise tulemusena muudetakse siiski selles piirkonnas linnaplaneeringut ja võib eeldada maa reserveerimist elamurajooniks, mis suurendab oluliselt maa väärtust”.

Seoses 2. oktoobri 2003. aasta ostulepingu artiklis 6 sätestatud teatavate varade tagasiostu õigusega viitasid Islandi ametiasutused kõnealuses kirjas oma soovile muuta lepingut ja asendada kõnealune õigus ostueesõigusega turuväärtuse alusel.

Lõpuks esitasid Islandi ametiasutused väited põhjendamaks, et kui ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. müügiga seoses anti abi, saab seda lugeda päästmis- ja ümberkorraldusabi andmist käsitlevate riigiabi suuniste alusel ühisturuga kokkusobivaks. Selle tõestuseks lisasid nad kirjale ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskava.

Islandi ametiasutused ei esitanud märkusi ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmist Islandi riigi poolt käsitleva järelevalveameti otsuse nr 367/06/COL kohta.

5.   ETTEVÕTJA ÍSLENSKT SEMENT EHF. MÄRKUSED

Íslenskt Sement ehf. esitas märkused järelevalveameti otsuse nr 421/04/COL kohta 20. juunil 2005 (toiming nr 323552). Asjaomases kirjas väitis ettevõtja, et riigi poolt ettevõtjalt Sementsverksmiðjan hf. tagasi ostetud varasid ei müüdud eraldi, vaid see müük oli ühendatud aktsiate müügiga. Seepärast oli kõnealune müük kõigi ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiate müüki käsitleva üldise ostulepingu lahutamatu osa. Lisaks käsitas Íslenskt Sement ehf. ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. õigust kasutada teatavaid tagasi ostetud varasid ettevõtja erastamise lahutamatu osana, mida võeti arvesse ostu üldhinna kokkuleppimisel. Sellest olenemata oleks ettevõtja Íslenskt Sement ehf. arvates kõnealuste varade kasutusõiguse objektiivne turuväärtus ebaoluline „kui mitte täiesti kasutu”, kuna neid sai kasutada ainult Sementsverksmiðjan hf. kui ainus tsemenditootja Islandil. Lõpuks vaidlustas Íslenskt Sement ehf. väite, mille kohaselt kujutab ettevõtja õigus osta kokku 95 miljoni Islandi krooni eest tagasi need varad, mida tal on õigus kasutada, endast riigiabi, kuna kõnealuste spetsiaalselt tsemendi tootmisega tegelevate tehaste turuväärtus oli madal.

7. mai 2007. aasta kirjas (toiming nr 421504) väljendas Íslenskt Sement ehf. esiteks oma arvamust järelevalveameti lähenemisviisi kohta jagada kõnealune juhtum kaheks osaks, s.o aktsiate müügiks ning muudeks meetmeteks. Kõnealuse ettevõtja arvates tuli eri tehinguid käsitada tervikuna. „See oli nii müüja (Islandi valitsus) kui ka ostja (Íslenskt Sement ehf.) eeltingimus, et samal päeval sõlmitud lepingud kujutaksid endast ühte tehingut, mida ei saa jagada. Seega ei oleks ühte või mitut lepingut sõlmitud, kui kõiki teisi ei oleks sõlmitud samal ajal ja üksteisega seotult.”

Teiseks esitas Íslenskt Sement ehf. argumendid tõestamaks, et ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmisega Islandi riigi poolt ei kaasnenud riigiabi. Íslenskt Sement ehf. selgitas, et pensionikohustusi ei kajastatud 1996. aasta raamatupidamisaruande bilansis, vaid neid näidati ainult lisades bilansivälise tingimusliku kohustusena. 1997. aastal vabastati ettevõtja pensionikohustustest võlakirjade emiteerimise vastu. See tähendab, et kohustusi rahastati selliste võla(kirjade) andmisega riigiteenistujate pensionifondile, mida kajastati seejärel 1997. aasta ja järgnevate aastate raamatupidamisaruannete bilansis pikaajalise kohustusena. Íslenskt Sement ehf. selgitas ühtlasi, et riik võttis seoses oma osaluse müügiga ettevõtjas Sementsverksmiðjan hf. üle võla, mis ettevõtjal oli 2003. aastal riigiteenistujate pensionifondi ees. Seega lahutati 2003. aasta raamatupidamisaruandes bilansi kohustustest 388 028 317 Islandi krooni, suurendades samas ettevõtja jaotamata kasumit sama summa võrra.

Kolmandaks osutas Íslenskt Sement ehf. ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. varade riigile müümisele 450 miljoni Islandi krooni eest, mida käsitleti järelevalveameti otsuses nr 421/04/COL. Kõik aktsiad ja võlakirjad müüdi riigile turuväärtusega (21). Reykjavíkis Saevarhófdis asuvate varade ja Akranesis asuva büroohoone osa väärtuseks hinnati vastavalt 276 miljonit ja 74,4 miljonit Islandi krooni ning need müüdi riigile 280 miljoni ja 72,5 miljoni Islandi krooni eest.

Ühtlasi osutas Íslenskt Sement ehf. 2003. aastal MP Investment Bank Ltd. poolt kindlaks tehtud ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. likvideerimiskuludele ning märgib taas, et likvideerimiskulude suuruseks, k.a puhastustööd Akranesis, saadi 506 498 730 Islandi krooni.

Íslenskt Sement ehf. leidis, et „[k]ui kohaldada Euroopa Kohtu poolt nt Gröditzer Stahlwerke GmbH asjas kasutusele võetud meetodit, on kõnealuse juhtumi puhul küsimus selles, kas riigi üldkulud seoses ettevõtja likvideerimisega ületaksid riigi kulusid seoses ettevõtja võlgade ülevõtmise ja ettevõtja aktsiate müügiga. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, tuleb leida, et riik käitus vastavalt turumajandusliku investeerimise põhimõttele, kuna erainvestor oleks majanduslikust põhjendatusest lähtudes võtnud võla üle ja müünud ettevõtja aktsiad”. Seepärast oli Íslenskt Sement ehf. arvamusel, et „likvideerimise kogukulu ületas ettevõtja müügi kogukulu 70 376 683 Islandi krooni võrra (22) ja seega käitus riik vastavalt turumajandusliku investeerimise põhimõttele. Seepärast ei saanud seoses riigi osaluse müügiga ettevõtjas toimunud ettevõtja pensionifondiga seotud kohustuse riigipoolse ülevõtmisega kaasneda riigiabi”.

6.   ETTEVÕTJA AALBORG PORTLAND ÍSLANDI EHF. MÄRKUSED

2. septembri 2005. aasta kirjaga edastas kaebuse esitaja Aalborg Portland Íslandi ehf. märkused järelevalveameti otsuse nr 421/04/COL kohta. Ta väljendas oma nõusolekut järelevalveameti tõstatatud probleemidega, kuid rõhutas, et uurimismenetluse algatamise otsuses ei käsitletud ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmist. Sellest olenemata ei esitanud Aalborg Portland Íslandi ehf. ühtegi märkust järelevalveameti otsuse nr 367/06/COL kohta, millega laiendati ametlikku uurimismenetlust, et käsitleda ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmist Islandi riigi poolt.

7.   ISLANDI TÄIENDAVAD MÄRKUSED

8. aprilli 2008. aasta kirjas esitasid Islandi ametiasutused täiendavat teavet varem esitatud ümberkorraldamiskava kohta ja lisasid kirjale järelevalveametile seni esitamata turuülevaate.

II.   HINDAMINE

1.   RIIGIABI OLEMASOLU

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

1.1.   KINNISVARA, VARADE, AKTSIATE JA VÕLAKIRJADE OST

Ostulepingu alusel ostis Islandi riigikassa kokku 450 miljoni Islandi krooni eest ettevõtja Reykjavíkis asuva kinnisvara ja varad, Akranesis asuva büroohoone (välja arvatud poolteist korrust) ning ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. omanduses olevad teiste ettevõtjate aktsiad ja võlakirjad.

Järgmises tabelis on esitatud võrdlus ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. Reykjavikis ja Akranesis asuva kinnisvara ja varade turuväärtuste vahel ning aktsiate ja võlakirjade sõltumatute ekspertide (23) kindlaksmääratud hinna ja nende eest riigikassa makstud hinna vahel.

(miljonites Islandi kroonides)
	Sõltumatute ekspertide hinnang	Islandi riigikassa makstud hind
Aadressil Saeverhöfdi 31, Reykjavik asuvad maatükid, kinnisvara ja seadmed	276	280
Akranesis asuv büroohoone (v.a poolteist korrust)	74,4	72,5
Geca aktsiad	46,5	46,5
Spöluri aktsiad	40	40
Spöluri võlakirjad	11	11
Kokku	447,9	450

Seega on riigikassa makstud hinna ja sõltumatute ekspertide hinnatud turuväärtuse vahe 2,1 miljonit Islandi krooni (võrdub 21 214 euroga). See vahe tuleneb Reykjavikis asuva kinnisvara müügist, kus müügihind oli hinnangulisest väärtusest 4 miljoni Islandi krooni võrra kõrgem, ning Akranesis asuva büroohoone müügist, kus müügihind oli hinnangulisest väärtusest 1,9 miljoni Islandi krooni võrra madalam.

Kohtupraktika kohaselt ei saa järelevalveamet kinnitada kõnealuses otsuses turuhinda meelevaldselt üksnes eksperdihinnangu alusel (24). Järelevalveamet peab maa ja hoonete turuväärtuse kindlaksmääramisel pigem „võtma arvesse selliste turuhindade oma olemuselt retrospektiivse kindlaksmääramise ebakindlust” (25). Sageli ei saa teha järeldust, et ühe hindamise tulemusel pakutud hind oleks määratluse järgi see turuhind, mida ostja on valmis aktsepteerima. Vastuvõetava turuhinna võib pärast turu katsetamist leida pigem teatud vahemikust. Järelevalveameti arvates puudub selge vastus küsimusele, kui suur peaks see vahemik olema. Ilmselt võib see olla iga juhtumi korral erinev.

Järelevalveameti arvamusel on kõnealune vahe 2,1 miljonit Islandi krooni sõltumatu eksperdi hinnangu ja riigikassa makstud hinna vahel nii väike, et puuduvad tõendid selle kohta, et ostuhind ei vastanud turutingimustele. Sõltumatu eksperdi kindlaksmääratud hinda või lugeda orienteeruvaks. Suur kõrvalekaldumine kõnealusest hinnast võib osutada riigiabile. Järelevalveameti arvamuse kohaselt (26) ei ole siiski nii väike vahe, nagu see on kõnealuses asjas, piisav järeldamaks, et ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. anti riigiabi. Pigem näitab see, et summa kujutas endast õiglast turuhinda. Järelevalveamet leiab seega, et Sementsverksmiðjan hf. ei saanud kinnisvara, varade, aktsiate ja võlakirjade müümisel Islandi riigikassale riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.2.   ÕIGUS JÄTTA ENDALE OSA VARADEST JA OSTA NEED FIKSEERITUD HINNAGA TAGASI

Ostulepingu artikliga 5 anti ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. võimalus jätta osa Reykjavikis asuvast müüdud kinnisvarast (27) endale, kasutada seda oma tootmises ja tagastada see riigikassale hiljemalt 31. detsembriks 2011. Sementsverksmiðjan hf. pidi maksma kõnealuse kinnisvara hooldamise ja parendamise eest, kuid ta ei maksnud midagi selle kasutamisõiguse eest. Lisaks sellele on ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. ostulepingu artikli 6 kohaselt 31. detsembrini 2009 õigus tagasi osta eespool mainitud Reykjavikis asuv müüdud kinnisvara kokku 95 miljoni Islandi krooni eest; summale liidetakse kogunenud intress, mida arvutatakse 1. augustist 2003 alates fikseeritud aastaseintressi 7 % alusel.

17. veebruari 2006. aasta kirjas (toiming nr 363608) edastasid Islandi ametiasutused järelevalveametile ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ja Islandi valitsuse nimel tööstusministeeriumi vahel sõlmitud lepingu ingliskeelse koopia. Kõnealuse lepingu alusel tühistati ettevõtja teatavate Reykjavikis asuvate varade tagasiostu õigus. Riigikassale müüdud varad anti talle üle 1. jaanuaril 2004. Alates sellest kuupäevast võttis ettevõtja tema kasutatavad varad kõnealuse lepingu artikli 2 kohaselt määramata ajaks rendile. Kõnealuste varade (28) kuurent on […] Islandi krooni. Renti korrigeeritakse kord aastas vastavalt ehituskuluindeksile. Islandi ametiasutused selgitasid, et rendi suuruse arvutamisel kasutati Islandi kinnisvaraturu tavapärast määra.

Järelevalveametil ei ole põhjust kahelda Islandi ametiasutuste esitatud teabe õigsuses ega täpsuses; selle teabe kohaselt maksab ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. kõnealuste varade rentimisel turuhinda (29). Seega leiab järelevalveamet, lähtudes eespool mainitud lepingu muudatustest, et rendiga ei kaasnenud riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.3.   PENSIONIKOHUSTUSTE ÜLEVÕTMINE

23. oktoobril 2003 rahandusministeeriumi ja riigiteenistujate pensionifondi vahel sõlmitud lepinguga võttis rahandusministeerium riigikassa nimel üle ülejäänud võlakirjad, mis olid 1997. aasta lepingu kohaselt emiteeritud ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. kohustuste katmiseks. Lisaks sellele võttis riigikassa sama lepingu alusel üle ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. kohustused seoses ettevõtja juures endiselt töötavate töötajatega. Kõnealuseid kohustusi tuli täita igal aastal.

1.3.1.    Riigi vahendite olemasolu

Abi peab riigiabiks kuulutamiseks olema esiteks antud riigi poolt või riigi ressurssidest. Rahandusministeeriumi ja riigiteenistujate pensionifondi vahel 2003. aasta oktoobris sõlmitud lepingu alusel tasub riigikassa pensionifondile ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. eest ettevõtja võlad. Lepingu sõlmimise ajal oli ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. võlg pensionifondi ees juba pensionile siirdunud töötajatega seotud pensionimaksetega seoses 412 miljonit Islandi krooni. Lisaks hinnati pensionifondi B osaga liitunud ja endiselt ettevõtja juures töötavate töötajatega seotud tulevaste kohustuste suuruseks 10–15 miljonit Islandi krooni. Pensionikohustuste ülevõtmiseks ja nende tasumiseks riigikassast kasutatakse riigi vahendeid.

1.3.2.    Teatud ettevõtjate või teatud kaupade tootmise soodustamine

Teiseks peab abimeede andma selle saajale eelise, mis vabastab ta kuludest, mida tavaliselt tehakse eelarvest.

Riik võttis üle ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. riigiteenistujate pensionifondi ees oleva võla, mis oli seotud ettevõtja töötajatele pensioni maksmisega. Sementsverksmiðjan hf. asutati 1955. aastal riigiasutuse osana. Tollal Islandi riiklikuks tsemenditehaseks nimetatud tsemenditootja töötajad liitusid riigiteenistujate pensionifondiga nagu ka kõik teised riigi ametiasutuste töötajad.

1997. aastal reformis riik riigiteenistujate pensionifondi. Riigiteenistujate pensionifond hindas kindlustusmatemaatiliselt kohustusi, mis tal oli oma liikmete ees seoses tulevaste pensionimaksetega. Seejärel võrreldi kõnealuse hinnangu tulemust fondi varadega ja selliste kohustustega, mis eri tööandjatel on pensionifondiga liitunud töötajate ees. Riigiteenistujate pensionifondi kohustused ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionile jäänud töötajate ees moodustasid 1996. aasta lõpus 400 miljonit Islandi krooni (30).

Riigikassa täitis kõnealuse kohustuse riigiteenistujate pensionifondi ees ettevõtja võlakirjadega. Nimetatud kohustus kajastus ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. raamatupidamisaruannetes 23. oktoobrini 2003, kui riik võttis üle ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. võla pensionifondi ees. Kõnealune võlg oli ühest küljest seotud pensioni maksmisega ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. töötajatele, kes olid 1997. aastal võla kindlaksmääramise ajal juba pensionile jäänud. Teisest küljest oli võlg seotud ka hinnanguliste pensionimaksetega viiele töötajatele, kes töötasid tol ajal ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. juures ja olid endiselt liitunud riigiteenistujate pensionifondi B osaga (31).

Pensionimaksete ülevõtmine riigi poolt vabastas ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. tegevuskulust niivõrd, kuivõrd pensioni maksmine kuulub tavakulude hulka, mida ettevõtja peab äritegevuse käigus kandma. Sellega andis riik kõnealusele ettevõtjale valikulise eelise, kuna teised ettevõtjad peavad kandma kõiki oma töötajatega seotud pensionikulusid.

1.3.3.    Konkurentsi moonutamine ja lepinguosalistevahelise kaubanduse kahjustamine

Kolmandaks peab abimeede moonutama konkurentsi ja kahjustama lepinguosalistevahelist kaubandust.

Ettevõtjad, kes saavad riigilt nende tavapäraseid kulusid vähendava majandusliku eelise, asetatakse paremasse konkurentsiolukorda kui ettevõtjad, kes ei saa kasutada kõnealust eelist. Euroopa Majanduspiirkonnas on tsemenditurul konkurents. Praegu tegutseb Islandi tsemenditurul kaks ettevõtjat: Sementsverksmiðjan hf. ja Aalborg Portland Íslandi ehf. Iga ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. antud eelis, mis vähendab tema kulusid, mis tal tavaolukorras tekiks, asetab teda paremasse konkurentsiolukorda kui muud praegused või potentsiaalsed Islandi tsemendituru osalised, kes ei saa sellist eelist. Seega moonutab riigi poolt ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. antud abi konkurentsi.

Neljandaks peab teatatud meede EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamiseks kahjustama EMP lepingu riikide vahelist kaubandust.

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. otsene konkurent Islandi turul on teises EMP lepingu riigis asuva ettevõtja tütarettevõtja, kes ei tooda Islandil tsementi, vaid impordib seda Islandile muudest EMP lepingu riikidest. Sel põhjusel kahjustab meede EMP lepingu riikide vahelist kaubandust EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.3.4.    Järeldus

Eespool nimetatud põhjustel järeldab järelevalveamet, et riik andis ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. riigiabi pensionikohustuste ülevõtmisega rahandusministeeriumi ja riigiteenistujate pensionifondi vahel 2003. aasta oktoobris sõlmitud lepingu alusel.

2.   MENETLUSNÕUDED

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 on sätestatud, et „EFTA järelevalveametit tuleb teavitada kõikidest plaanidest abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse […]. Asjaomane riik ei tohi oma kavandatud meedet jõustada enne lõpliku otsuse tegemist”.

Kuigi Islandi ametiasutused teatasid 29. augusti 2003. aasta kirjaga riigi osaluse kavatsetud müügist ettevõtjas Sementsverksmiðjan hf., rakendasid Islandi ametiasutused eespool nimetatud lepingute sõlmimisega kõik võimalikud kõnealustel lepingutel põhinevad riigiabi meetmed enne, kui järelevalveamet võttis teatise osas vastu lõpliku otsuse. Seepärast on kõnealuse tehingu raames antud riigiabi ebaseaduslik riigiabi protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti f tähenduses, see tähendab uus abi, mida anti vastuolus kõnealuse protokolli I osa artikli 1 lõikega 3.

3.   ABI KOKKUSOBIVUS ÜHISTURUGA

EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c kohaselt võib abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks pidada EMP lepinguga kokkusobivaks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Ümberkorraldusabi tuleb hinnata järelevalveameti päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste raames.

Otsuses nr 421/04/COL rõhutas järelevalveamet, et Islandi ametiasutused ei esitanud abi päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistele vastavuse hindamiseks ühtegi argumenti ega vastavaid tõendavaid dokumente. Islandi ametiasutused edastasid 2005. aasta veebruari kirjaga ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskava. Hiljem esitasid Islandi ametiasutused 2008. aasta veebruaris ümberkorraldamiskava kohta täiendavat teavet. Järgnevalt hindab järelevalveamet seda, kas kõnealune uus teave võimaldab teha järelduse, et abi vastab päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste nõuetele (32).

3.1.   KEHTIVAD PÄÄSTMIS- JA ÜMBERKORRALDUSABI SUUNISED

Abi anti 2003. aasta oktoobris, kui riik vabastas ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. tema pensionikohustustest. Kõnealuse abimeetme vastavuse hinnang põhineb abi andmise ajal kehtinud 1999. aasta päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistel (33).

3.2.   RASKUSTES OLEV ETTEVÕTJA

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.2.1 kohaselt loetakse piiratud vastutusega äriühingut igal juhul ja olenemata selle suurusest kõnealuste suuniste tähenduses raskustes olevaks ettevõtjaks, kui ta on kaotanud üle poole oma osa- või aktsiakapitalist ja kui üle veerandi sellest kapitalist on kaotatud viimase 12 kuu jooksul. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohaselt loetakse äriühingut olenemata asjaomase äriühingu liigist suuniste tähenduses raskustes olevaks ettevõtjaks, kui ta vastab siseriiklikus õiguses sätestatud võlgniku kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidele. Raskustes oleva äriühingu tavalised tunnused on kahjumi suurenemine, käibe vähenemine, laoseisu kasv, ülevõimsus, rahavoo kahanemine, võla suurenemine, intressinõuete suurenemine ning varade puhasväärtuse vähenemine või kadumine.

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiakapital vähenes 1 096 miljonilt Islandi kroonilt 2000. aastal 458 miljonile Islandi kroonile 2003. aastal. Ettevõtja käive vähenes 1,06 miljardilt Islandi kroonilt 2000. aastal 863 miljonile Islandi kroonile 2001. aastal ja 598 miljonile Islandi kroonile 2002. aastal. Ettevõtja müügimaht vähenes […] 2000. aastal […] 2001. aastal ja […] 2002. aastal. Sellest tulenevalt vähenes tootmine üle […] %. Äritegevuse tulemused halvenesid samas ajavahemikus kiiresti. Ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. oli 2000. aastal kasum 70 miljonit Islandi krooni, kuid 2001. aastal tekkis tal kahjum 230 miljonit Islandi krooni. 2002. aastal oli ettevõtja kahjum 220 miljonit Islandi krooni. Aastatel 2000 kuni 2002 suurenes ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. koguvõlg 733 miljonilt Islandi kroonilt 1 157 miljonile Islandi kroonile. Käibevara vähenes 750 miljonilt Islandi kroonilt 640 miljonile Islandi kroonile.

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. 2002. aasta raamatupidamisaruandes väljendasid raamatupidajad ettevõtja finantsseisundi osas suurt muret. Jaotamata kahjumi ja tegevuskahjumi 2003. aastal jätkumise suure tõenäosuse põhjal järeldati, et ettevõtja tegevuse jätkamise võimalikkus on küsitav.

Islandi ametiasutuste esitatud selgituste ja teabe kohaselt oli ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pankroti äärel ega saanud taastuda oma vahendite abil.

Seetõttu leiab järelevalveamet, et ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. oli abi andmise ajal päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste tähenduses raskustes ettevõtja.

3.3.   ÜMBERKORRALDUSABI MÄÄRATLUS

Ümberkorraldusabi peaks põhinema teostataval, sidusal ja kaugeleulatuval kaval taastada ettevõtja pikaajaline elujõulisus. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.2.2 kohaselt hõlmab ümberkorraldusabi tavaliselt üht või mitut järgmist elementi: äriühingu tegevuse ümberkorraldamine ja ratsionaliseerimine selle tõhustamiseks, mis tavaliselt tähendab loobumist kahjumlikust tegevusest, sellise olemasoleva tegevuse ümberkorraldamist, mida saab uuesti konkurentsivõimeliseks muuta, ning võimaluse korral tegevuse mitmekesistamist uute ja elujõulisemate valdkondade kaasamise kaudu. Füüsilise ümberkorraldamisega peab tavaliselt kaasnema finantsiline ümberkorraldamine (kapitalisüstid, võla vähendamine). Päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistes rõhutatakse siiski, et ümberkorraldamine ei saa piirduda ainult finantsabiga varasema kahjumi korvamiseks, jättes kahjumi põhjused puutumata.

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskava koosnes mitmest meetmest. Kava hõlmas ettevõtja finantsilist ümberkorraldamist, tööjõu ja tootmiskulude ümberkorraldamist ning alternatiivsete tuluallikate kaasamist. Seega ei piirdunud kõnealune ümberkorraldamiskava päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniseid silmas pidades finantsilise ümberkorraldamisega, vaid selles käsitleti ka mitmeid muid ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamise aspekte. Seetõttu oli abi kohe alguses selline, mida tuleb hinnata päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste alusel.

3.4.   ÜMBERKORRALDAMISABI LUBAMISE TINGIMUSED

Riigiabi raskustes olevate ettevõtjate ümberkorraldamiseks saab lugeda õiguspäraseks vaid teatavatel tingimustel. Seda võib näiteks põhjendada sotsiaal- või regionaalpoliitiliste kaalutlustega, vajadusega võtta arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) positiivset mõju majandusele või sellega, et soovitakse säilitada turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust, kui äriühingute turult kadumine võiks tekitada monopoli või kitsa oligopoli.

3.4.1.    Elujõulisuse taastamine

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.2 alapunkti b kohaselt peab abi andmise tingimuseks olema järelevalveameti poolt heaks kiidetud ümberkorraldamiskava elluviimine. Ümberkorraldamiskava, mis peab olema võimalikult lühiajaline, peab mõistliku aja jooksul ning tuleviku tegevustingimustega seotud realistlike oletuste alusel taastama äriühingu pikaajalise elujõulisuse. Ümberkorraldusabi peab olema seotud elujõulise ümberkorraldamiskavaga, mida asjaomane EFTA riik kohustub rakendama. Järelevalveametile tuleb esitada üksikasjalik kava, mis peab eelkõige sisaldama turuülevaadet.

Elujõulisuse paranemine peab tulenema peamiselt ümberkorraldamiskavas sisalduvatest sisemistest meetmetest ja see võib põhineda välistel teguritel, nagu hindade ja nõudluse erinevused, mida äriühing ise eriti mõjutada ei saa, ainult sel juhul, kui turu arengu kohta tehtud oletused on üldtunnustatud. Ümberkorraldamine peab sisaldama sellise tegevuse lõpetamist, mis oleks kahjumlik isegi pärast ümberkorraldamist.

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.2 alapunktis b nõutakse, et ümberkorraldamiskavas tuleb kirjeldada ettevõtja raskuseid põhjustanud asjaolusid, luues sellega aluse kavandatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Ümberkorraldamiskavas tuleb muu hulgas arvesse võtta nõudmise ja pakkumise praegust olukorda ning tulevikuväljavaateid asjaomasel tooteturul vastavalt stsenaariumidele, mis põhinevad optimistlikel, pessimistlikel ja vahepealsetel oletustel ning äriühingu konkreetsetel tugevatel ja nõrkadel külgedel. Kava peaks võimaldama äriühingul areneda uue struktuuri suunas, mis pakub pikaajalise elujõulisuse väljavaateid ning aitab äriühingul jalule tõusta.

Kava peab tooma kaasa sellise pöörde, mis võimaldaks äriühingul pärast ümberkorraldamise lõppemist kanda ise kõik kulud, kaasa arvatud amortisatsiooni- ja finantseerimiskulud. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohaselt peab ümberkorraldatud äriühingu eeldatav kapitalitasuvus olema küllaldane võimaldamaks tal turul omal jõul konkureerida.

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskava koosnes neljast järgmisest meetmest:

—	finantsiline ümberkorraldamine;

—	tööjõu ümberkorraldamine;

—	tootmiskulude ümberkorraldamine;

—	alternatiivsed tuluallikad.

Islandi ametiasutused selgitasid, et üks peamisi ümberkorraldamise meetmeid oli võlgade vähendamine varade müügi kaudu. 2003. aasta sügisel müüs Sementsverksmiðjan hf. kõik varad, mis ei olnud otseselt seotud tsemendi tootmise ja Islandi turule toimetamisega. Müügist saadud rahaga sai ettevõtja vähendada olemasolevat võlga ja suutis tegevuskahjumit vähemalt vähendada. Varade müügist saadud kogutulu oli 580 miljonit Islandi krooni ning seda kasutati pika- ja lühiajalise võla vähendamiseks. Ettevõtja peaeesmärk oli vähendada ümberkorraldamise ajal kapitalikulusid. Ülejäänud pikaajaliste võlgade tingimused vaadati uuesti läbi selliselt, et ettevõtja ei peaks vähendama laenu põhisummat müügile järgneva kahe aasta jooksul.

Esitatud teabe kohaselt oli ettevõtja ümberkorraldamise kõige raskem osa võlausaldajatega võlatingimustes uuesti kokku leppimine. Tundub, et ettevõtja suurendas tekkinud kahjumi tõttu müügile eelnenud kolme aasta jooksul oluliselt oma lühi- ja pikaajalist võlakoormat. Ettevõtja sõlmis laenulepinguid eri asutustega. Krediidiasutused käsitasid kõnealuseid ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. antud laene riigi võetud laenudena ega soovinud anda juba erastatud ettevõtjale enne tasumata laenude tagasimaksmist rohkem laenu. Seepärast tuli võlgnevust oluliselt vähendada ning see saavutati tsemendi tootmiseks ja/või turustamiseks mittevajalike varade müügi kaudu.

Islandi ametiasutused märkisid, et „(finants)läbirääkimistel oli oluline kõrvaldada pensionivõlg ettevõtja bilansist, nii et ettevõtja saaks pakkuda elujõulise ja usutava tagasimaksegraafiku. On selge, ja seda seisukohta jagasid ka ostjad ja võlausaldajad, et ettevõtja poleks suutnud kustutada nii pensionivõlga kui ka muid lühi- ja pikaajalisi laene, säilitades samal ajal põhivarainvesteeringuid ettevõtja tegevuse jätkamiseks vajalikul tasemel”.

Pensionivõla kõrvaldamisel ja muude võlgade osalisel tagasimaksmisel oli oluline osa loa saamisel finantsiliseks ümberkorraldamiseks.

Müügi toimumise ajal töötas ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. juures 63 inimest. Ettevõtja majandusliku eripära ja tema turu analüüs näitas, et tööjõudu tuleb vähendada vähemalt 20 töötaja võrra. Tehase töö tagamiseks oli vaja vähemalt 41 töötajat. Lepingud liigsete töötajatega lõpetati ja seepärast olid koondamiskulud teatavate töötajate pika tööstaaži tõttu suured.

Teiseks rakendas ettevõtja enamiku töötajate suhtes tootmisega seotud tulemustasu süsteemi. Töötajatele jagatav summa oli fikseeritud, nii et tootmisega seotud tulemustasu kulud püsisid ettevõtja jaoks töötajate arvust olenemata samal tasemel. Ametiühinguga alustati läbirääkimisi kõnealuse tootmisega seotud tulemustasu kohaldamiseks töötaja kaupa selliselt, et vastavalt töötajate arvu vähendamisele väheneks ka makstava tulemustasu üldsumma.

Islandi ametiasutuste esitatud teabe kohaselt oli tähtsaim meede uute toorainehindade kokkuleppimine. Lisaks muudeti tsemendi koostist, et vähendada tootmise energiakulu.

Uute toorainehindade kokkuleppimise puhul sõltus suur osa ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. muutuvatest tegevuskuludest rahvusvahelistest/siseriiklikest turuhindadest ja neid ei saanud muuta. Nii oli see söe, elektrienergia, ränidioksiidi tolmu ja muude toorainete puhul. Setteliiva, ainsa kõige tähtsama sisemaise tooraine tarnehinda oli siiski võimalik vähendada […] % võrra. Ka teiste sisemaiste toorainete hinda oli võimalik kokku leppida.

Lisaks sellele alustas Sementsverksmiðjan hf. alternatiivse tuluallikana ja kütuse üldkulu vähendamise vahendina vedeljäätmete põletamist.

Eespool kirjeldatud meetmete põhjal leiab järelevalveamet, et ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskava vastab päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste nõuetele. Ümberkorraldamiskavas kirjeldati ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. raskustesse viinud asjaolusid. Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. seisund ei võimaldanud tal tulla toime konkurentsiga ja 2000. aastate alguses ehitusvaldkonnas esinenud majanduslike raskustega. Ümberkorraldamiskava sisaldas põhjalikku finantsilist ümberkorraldamist, mis hõlmas uusi läbirääkimisi võlausaldajatega võlatingimuste üle ja riigiteenistujate pensionifondiga seonduvate pensionikohustuste ülevõtmist Islandi riigi poolt. Finantsilise ümberkorraldamisega kaasnesid füüsilise ümberkorraldamise meetmed, sh tööjõu ümberkorraldamine (töölepingute lõpetamine, uued läbirääkimised töötajatele antavate soodustuste üle) ning eelkõige tootmiskulude, s.o ümberkorraldamiskava kõige kulukama osa ümberkorraldamine. Tootmiskulusid vähendati, tsemendi koostist muudeti, toimusid uued läbirääkimised tarnijatega sõlmitud lepingute üle, käivitati turualgatused tulude suurendamiseks. Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskavas nähti ette elujõulisuse taastamine lühikese kaheaastase ajavahemiku jooksul, mis tundub olevat mõistlik ajakava. Praeguseks on ümberkorraldamiskava täielikult ellu viidud ning see võimaldab ettevõtjal konkureerida turul omal jõul. Nimetatud põhjustel leiab järelevalveamet Islandi ametiasutuste esitatud teabest lähtudes, et ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskava vastab päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.2 alapunkti b nõuetele.

3.4.2.    Põhjendamatute konkurentsimoonutuste vältimine

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.2 alapunktis c nõutakse meetmete võtmist, et vähendada nii palju kui võimalik abi kahjustavat mõju konkurentidele. Vastasel korral tuleb lugeda abi ühiste huvidega vastuolus olevaks ja seetõttu EMP lepinguga kokkusobimatuks. Tavaliselt annab sellele tingimusele konkreetse vormi ettevõtja kohalolu piiramine asjaomasel turul pärast ümberkorraldamise lõppu. Kõne alla tuleb vara loovutamine, tootmisvõimsuse või turuosa piiramine ning turutõkete vähendamine asjaomastel turgudel. Kui asjaomase turu suurus on EMP tasandil tähtsusetu või kui ettevõtja osa asjaomasest turust on tähtsusetu, tuleb lugeda, et põhjendamatu konkurentsimoonutus puudub.

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.2 alapunkti c kohaselt määrab järelevalveamet põhjendamatu konkurentsimoonutuse puudumise kindlustamiseks vajaliku ettevõtja kohalolu piiramise või vähendamise määra ümberkorraldamiskavale lisatud turuülevaate alusel ning kui menetlus on algatatud, huvitatud isikute edastatud teabe põhjal.

Kõnealuse juhtumi puhul algatas järelevalveamet ametliku uurimismenetluse 2004. aasta detsembris ja laiendas seda 2006. aasta novembris. Huvitatud isikud ei esitanud siiski märkusi, mis sisaldaksid teavet kompenseerivate meetmete kehtestamise vajaduse ja nende ulatuse kohta.

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistes suhtutakse positiivsemalt ettevõtjatesse, kelle tegevuse jätkamisel on ebatõenäoline, et see mõjutab oluliselt EMP konkurentsiolukorda. Islandi ametiasutused esitasid ettevõtjat Sementsverksmiðjan hf. ja Islandi tsemenditurgu – ainus turg, millel ettevõtja tegutseb – käsitleva turuülevaate. Kõnealuse turuülevaate kohaselt on Islandi tsemendi koguturg riigi elanikkonna vähesuse tõttu piiratud. Islandi tsemenditurul tegutseb kaks ettevõtjat – Sementsverksmiðjan hf. ja Aalborg Portland Ísland hf. Sealjuures toodab ja müüb esimene tsementi ja räbutsementi, teine aga impordib tsementi Taanist ja müüb seda Islandil. 2002. aastal moodustas tsemendi tarbimine Islandil 122 899 tonni (34). Tsemendi tarbimine ELis moodustas 2002. aastal 217,6 miljonit tonni. Seepärast võib Islandi tsemendituru osa EMPs lugeda tähtsusetuks.

Lisaks sellele saab päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.1.3 kohaselt ümberkorraldusabi põhjendada lisaks sotsiaal- või regionaalpoliitiliste kaalutlustele ka sellega, et soovitakse säilitada turu konkurentsipõhimõtetele vastavat ülesehitust, kui äriühingute turult kadumine võiks tekitada monopoli või kitsa oligopoli. See juhtuks Islandil, kui Sementsverksmiðjan hf. kaoks turult, mis väga tõenäoliselt muutuks monopoolseks tsemendituruks ja sõltuks ettevõtja ainukese konkurendi impordist Islandi tsemenditurule. Asjaolu, et Islandi tsemenditurgu on iseloomustatud kahe turuosalise monopolina või kitsa oligopolina, näitab, et selle turu võimalused ja atraktiivsus teiste turuosaliste jaoks on turu piiratuse ja väikeste arenguvõimaluste tõttu väga piiratud (sellega seoses viidatakse eespool nimetatud turuülevaate järeldustele).

Seetõttu ei pea järelevalveamet vajalikuks nõuda muude täiendavate meetmete võtmist ettevõtja turul viibimise piiramiseks.

3.4.3.    Miinimumiga piirduv abi

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.2 alapunkti d kohaselt peavad toetuse suurus ja intensiivsus rangelt piirduma ümberkorraldamiseks vajamineva miinimumiga, pidades silmas äriühingu, selle osanike või seda hõlmava kontserni olemasolevaid rahalisi vahendeid. Abisaajatelt oodatakse omavahenditest tehtavat olulist makset ümberkorraldamiskava heaks, sealhulgas äriühingu säilimiseks ebaolulise vara müügi või turutingimustes toimuva välisfinantseerimise kaudu. Abi moonutava mõju piiramiseks nõutakse päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.2 alapunktis d, et abi ei tohi anda sel määral või sellises vormis, mis võimaldaks äriühingul ülemääraseid rahalisi ressursse kasutada agressiivseks turgu moonutavaks tegevuseks, mis ei ole seotud ümberkorraldamisprotsessiga.

Kooskõlas päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistega uurib järelevalveamet pärast ümberkorraldamist äriühingu kohustuste taset, kaasa arvatud olukorda pärast maksunõuete edasilükkamist või vähendamist. Lisaks uurib järelevalveamet seda, ega mis tahes osa abist ei kasutata äriühingu elujõulisuse taastamiseks ebaolulise uue investeeringu rahastamiseks. Igal juhul tuleb tõestada, et abi kasutatakse üksnes äriühingu elujõulisuse taastamiseks ning et see ei võimalda abisaajal suurendada ümberkorraldamiskava elluviimise ajal oma tootmismahtu, välja arvatud selles osas, mis on oluline elujõulisuse taastamiseks ega moonuta põhjendamatult konkurentsi.

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamine tähendas peamiselt äriühingu säilimiseks ebaoluliste varade müüki, nagu maa ja hooned ning ettevõtja omanduses olevad teiste ettevõtjate aktsiad ja võlakirjad, mida ettevõtja võis müüa, et saada raha oma võlgade tagasimaksmiseks. Lisaks maksti ettevõtja võlad tema tegevuse jätkamiseks võimalikult suures ulatuses tagasi ja lepiti kokku uued tingimused, et hõlbustada võlgade tagasimaksmist. Tööjõud ja tootmiskulud ning -struktuurid korraldati vastavalt ümber ning rahastati ettevõtja omavahenditest. Riigi sekkumine piirdus ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. pensionikohustuste ülevõtmisega ligikaudu 425 miljoni Islandi krooni ulatuses. Seda käsitasid ettevõtja võlausaldajad ümberkorraldamise teostatavuse kohustusliku tingimusena. Seepärast leiab järelevalveamet, et riigikassa antud abi oli osutatud minimaalsel vajalikul määral, kuna see puudutas ainult riigiteenistujate pensionifondi ees oleva ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. võla ülevõtmist Islandi riigi poolt.

Ümberkorraldamiskulusid saab võtta kokku järgmiselt:

a) uued läbirääkimised võlausaldajatega	10 811 853 Islandi krooni 2 648 904 Islandi krooni (finantsilise ümberkorraldamise läbiviimise tasu)
b) tööjõu ümberkorraldamine	19 098 479 Islandi krooni 2 702 963 Islandi krooni (tööjõu ümberkorraldamise läbiviimise tasu)
c) tootmiskulude ümberkorraldamine ja alternatiivsed tuluallikad	1 018 200 000 Islandi krooni
d) varade ümberhindamine	511 856 488 Islandi krooni

Järelevalveamet leiab, et Islandi riigi osalemine ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamises riigiteenistujate pensionifondiga seotud ettevõtja pensionikohustuste ülevõtmise kaudu kujutab endast ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamise elluviimise põhiosa. Ettevõtja võlausaldajad käsitasid pensionikohustuste ülevõtmist riigi poolt muude võlgade ja kohustuste üle läbirääkimiste pidamise eeltingimusena. Kõnealune riigi antud abi võimaldas ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. saada puhtalt ümberkorraldamismeetmete rahastamiseks vajalikke vahendeid.

Kuigi pensionikohustuste ülevõtmine ei olnud ettevõtja Sementsverksmiðjan hf., vaid riigi kulu, tuleb seda käsitleda ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamise terviklikul hindamisel. Abi oli vajalik eri ümberkorraldamismeetmete võtmiseks. Seda ja ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. elujõulisuse taastamiseks vajalike kulutuste suurust arvesse võttes leiab järelevalveamet, et kõnealuse ümberkorraldamisega seotud abi piirdus vajaliku miinimumiga.

3.4.4.    Abistatavates piirkondades antav ümberkorraldamisabi

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punkti 16.3.2.5 kohaselt võtab järelevalveamet abistatavates piirkondades antava ümberkorraldamisabi hindamisel arvesse regionaalarengu vajadusi. Abistatavates piirkondades võivad abi lubamise tingimused olla eelkõige kompenseerivate meetmete rakendamise osas leebemad. See ei tähenda siiski, et järelevalveamet nõustub alati ümberkorraldamisabi andmisega abistatavates piirkondades asuvatele raskustes olevatele äriühingutele, et aidata piirkonnal äriühinguid kunstlikult toetada. Vastupidi, piirkonna enda huvides on arendada võimalikult kiiresti välja alternatiivsed tegevusvaldkonnad, mis on elujõulised ja jätkusuutlikud.

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. tehas asub Akranesis, Islandi keskläänepiirkonnas. Kõnealust piirkonda hõlmab järelevalveameti 8. augusti 2001. aasta otsusega nr 253/01/COL kinnitatud Islandi regionaalabi kaart. Piirkonda iseloomustab riigi keskmisest kõrgem töötuse tase ja elanikkonna vähenemine. Tsemenditehas paikneb Akranesis 1958. aastast alates ja sel on piirkonna majanduselus oluline osa. Umbes 5 500 elanikuga linnas oleks kõnealuse tehase sulgemisel väga kahjulik mõju, mis veelgi kiirendaks elanikkonna vähenemist ning üldist sotsiaalset ja majanduslikku allakäiku.

3.4.5.    Ümberkorraldamiskava täielik rakendamine

Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohaselt peab äriühing täielikult rakendama järelevalveameti heakskiidetud ümberkorraldamiskava ning täitma kõik järelevalveameti otsuses ettenähtud kohustused (35). Järelevalveamet loeb kava rakendamata jätmist või muude kohustuste täitmata jätmist abi väärkasutamiseks.

Ümberkorraldamiskava jaoks ettenähtud ajakava:

Meede	Ümberkorraldamise algus	Ümberkorraldamise lõpp
Finantsiline ümberkorraldamine (läbirääkimised võlatingimuste üle ja võlgade tagasimaksmine krediidiasutustele, pensionikohustuste ülevõtmine riigi poolt)	September 2003	Oktoober 2003
Tööjõu ümberkorraldamine (töötajate koondamine, uued läbirääkimised ametiühingutega)	Oktoober 2003	Aprill 2004
Tootmiskulude ümberkorraldamine (uued läbirääkimised tarnijatega hindade üle, alternatiivne tulu ja kulude vähendamine)	Oktoober 2003	Detsember 2004

Ümberkorraldamiskavas nähti ette kasumi teenimine pärast ettevõtja ümberkorraldamist 2005. aasta juulis. Islandi ametiasutused teatasid järelevalveametile, et Sementsverksmiðjan hf. viis ümberkorraldamiskava lõpule ja saavutas kasumlikkuse 2005. aastal. Ajavahemikul 2003. aasta juunist 2004. aasta maini tekkis ettevõtjal Sementsverksmiðjan hf. 83 miljoni Islandi krooni suurune kahjum, 2002. aastal oli kahjum 250 miljonit Islandi krooni. Ajavahemikul 2004. aasta juunist 2005. aasta maini sai ettevõtja 22 miljoni Islandi krooni suuruse kasumi.

Kõnealuse teabe põhjal tundub, et ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ümberkorraldamiskava oli võimalikult lühikese kestusega, sellega suudeti mõistliku aja jooksul taastada äriühingu elujõulisus ja see põhines seega realistlikel oletustel tuleviku tegevustingimuste kohta.

3.4.6.    Järelevalve ja aastaaruanne

Järelevalveamet peab olema kindel, et ümberkorraldamiskava rakendatakse nõuetekohaselt. Selleks kasutatakse tavaliselt asjaomase EFTA riigi poolt järelevalveametile esitatavaid korrapäraseid põhjalikke aruandeid. Kõnealusel juhul oli ümberkorraldamine siiski juba lõpule viidud ja ettevõtja elujõulisus taastatud. Pooleliolevaid ümberkorraldamismeetmeid ei ole, kõik on edukalt lõpule viidud. Seetõttu ei tule kõnealusel juhul esitada aruandeid ümberkorraldamiskava rakendamise kohta.

3.5.   ÜHEKORDSE ABI TINGIMUS

Ümberkorraldamisabi tuleks anda vaid üks kord, et vältida äriühingute ebaausat abistamist. Päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste punktis 16.3.2.3 nõutakse, et järelevalveametile kavandatud ümberkorraldamisabi andmisest teatamisel peab EFTA riik täpsustama, kas asjaomane äriühing on minevikus juba saanud ümberkorraldamisabi, kaasa arvatud enne päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste jõustumist antud abi ning igasugune muu abi, millest ei ole teatatud.

Islandi ametiasutused teatasid, et ühekordse abi tingimus on täidetud. Ühtlasi teatasid nad, et ettevõtja ei ole eelnevalt saanud mingit abi ning talle ei ole ka tulevikus kavas abi anda.

4.   JÄRELDUS

Eespool nimetatud põhjustel leiab järelevalveamet, et ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. Islandi riigi poolt ettevõtja pensionikohustuste ülevõtmisega seoses antud abi kujutab endast ümberkorraldamisabi, mis on abi andmise ajal kehtinud päästmis- ja ümberkorraldusabi suuniste kohaselt EMP lepinguga kokkusobiv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. riigiteenistujate pensionifondiga seotud pensionikohustuste ülevõtmine riigi poolt kujutab endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Artikkel 2

Artiklis 1 viidatud abi on vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c kooskõlas 1999. aastal järelevalveameti vastu võetud päästmis- ja ümberkorraldusabi suunistega EMP lepinguga kokkusobiv.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Islandi Vabariigile.

Artikkel 4

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  Edaspidi „järelevalveamet”.

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4)  Edaspidi „protokoll nr 3”.

(5)  Järelevalveameti suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, mille EFTA järelevalveamet on vastu võtnud ja avaldatud 19. jaanuaril 1994, avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, ning EMP kaasandes nr 32. Suuniseid muudeti viimati 19. detsembril 2007. Edaspidi „riigiabi suunised”. Riigiabi suuniste ajakohastatud versioon on kättesaadav järelevalveameti veebilehel http://www.eftasurv.int/fieldsofwork/fieldstateaid/guidelines/.

(6)  Avaldatud ELT L 139, 25.5.2005, lk 37.

(7)  Järelevalveameti otsus nr 421/04/COL, avaldatud ELT C 117, 19.5.2005, lk 17, ning EMP kaasandes nr 24, 19.5.2005. Järelevalveameti otsus nr 368/06/COL, avaldatud ELT C 77, 5.4.2007, lk 21, ning EMP kaasandes nr 17, 5.4.2007, lk 1.

(8)  Järelevalveameti ja Islandi ametiasutuste kirjavahetuse kohta täpsema teabe saamiseks vt järelevalveameti otsus ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, otsus nr 421/04/COL.

(9)  Vt joonealune märkus 7.

(10)  Vt joonealune märkus 7.

(11)  Müügiprotsessi kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsus nr 421/04/COL.

(12)  Investorite rühm koosnes ettevõtjatest Framtak fjárfestingarbanki hf., Björgun ehf., BM Vallá ehf., sinna kuulus alguses ka Steypustöðin, kelle hiljem asendas Norra äriühing Norcem AS.

(13)  Kaks tsemendihoidlat, tsemendi pakendamise ja väljastamise hoone, trepid ja koridor, torustiku betoonkanal, tara ja värav, terasest silo ja kaasnevad seadmed, õhukompressorid, kuivati ja elektriseadmed doki juures asuvas laos, sadamakraana, torustik betoonkanalis, sõidukite kaalumise seadmed ja vastavad arvutid.

(14)  Survekamber, kaks silo, tsemendi väljastamise hoone, pumpla, autode kaalumise seadmed ja nende juurde kuuluvad arvutid laadimisruumis, kraana, torud ja terasest silo juurdekuuluvate seadmetega, masinad ja tualetid, trafopunkt, trepp ja koridor.

(15)  Maksed riigiteenistujate pensionifondi A osasse tehakse sellega liitunud töötajate kogutulu alusel ja töötajad omandavad pensioni saamise õiguse tasutud maksete kogusumma alusel. Nagu enamiku kohustusliku ametipensioni fondide puhul, on ka A osa pensioniõigused seotud tarbijahinnaindeksiga. Liitunud töötajate õigus saada pensioni on sätestatud seadustes ja tööandjad peavad korrapäraselt korrigeerima oma makseid tagamaks, et fondi sissemaksed katavad fondi kohustused.

(16)  Rõhu lisas järelevalveamet.

(17)  Riigiteenistujate pensionifondi islandikeelne akronüüm.

(18)  Islandi ametiasutused esitasid teabe ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. töötajate pensionifondiga liitumise kohta mitmes kirjas. Nad esitasid kõnealused hinnangulised andmed 12. novembri 2003. aasta kirjas. 18. aprilli 2006. aasta kirjas selgitasid Islandi ametiasutused täiendavalt, et ettevõtja asutamisel 1993. aastal liitus riigiteenistujate pensionifondiga kuus töötajat ja erapensionifondidega 93 töötajat. Nagu Islandi ametiasutused selgitasid, võisid riigiteenistujate pensionifondiga liituda ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. ametnikud, samas kui töölised liitusid erapensionifondidega, st oma ametiühingute pensionifondidega. Pärast ettevõtja asutamist 1993. aastal võisid uued ametnikud endiselt liituda riigiteenistujate pensionifondiga. Pärast riigi omanduses olevate ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. aktsiate müüki 2003. aastal peavad kõik uued töötajad liituma erapensionifondiga.

(19)  Kõnealused varad on ettevõtja Reykjavíkis asuvad varad, Akranesis asuv büroohoone (välja arvatud poolteist korrust) ja ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. omanduses olevad teiste ettevõtjate aktsiad ja võlakirjad.

(20)  Kaks tsemendihoidlat, tsemendi pakendamise ja väljastamise hoone, trepid ja koridor, torustiku betoonkanal, tara ja värav, terasest silo ja kaasnevad seadmed, õhukompressorid, kuivati ja elektriseadmed doki juures asuvas laos, sadamakraana, torustik betoonkanalis, sõidukite kaalumise seadmed ja vastavad arvutid.

(21)  Ettevõtjas Geca oleva osaluse väärtuseks hinnati 46,5 miljonit Islandi krooni, ettevõtjas Spölur oleva osaluse väärtuseks 40 miljonit Islandi krooni ja Spöluri väljastatud võlakirjade väärtuseks 11 miljonit Islandi krooni.

(22)  Islenskt Sement selgitab, et ettevõtja likvideerimise kogukulud, sh riigi poolt Reykjavikis ja Akranesis asuva maa eest makstud ostusummad, moodustasid 390,4 miljonit Islandi krooni. Kui riik oleks otsustanud ettevõtja likvideerida, vastaksid likvideerimiskulud põhivara likvideerimismaksumusele, s.o 69,9 miljonile Islandi kroonile, millest lahutatakse lepinguline kohustus puhastada rajatis, mis teeb ettevõtja likvideerimise kogukuluks 390,4 miljonit Islandi krooni. Riigi otsuse tulemusena võtta üle ettevõtja võlg riigiteenistujate pensionifondi ees kokku 388 028 317 Islandi krooni eest ja müüa ettevõtja aktsiad ettevõtjale Islenskt Sement 68 miljoni Islandi krooni eest moodustus netokulu 320 028 317 Islandi krooni. Seega ületaksid likvideerimiskulud ettevõtja müügi kogukulu 70 376 683 Islandi krooni võrra.

(23)  Almenna Verkfræðistofan (AV) teostas ettevõtja Sementsverksmiðjan hf. Reykjavikis asuva kinnisvara väärtuse osalise hindamise 2003. aasta veebruaris ning täieliku hindamise 2003. aasta novembris. Aktsiate ja võlakirjade väärtuse määras kindlaks MP Verðbref riigi osaluse müügile eelnenud ettevõtja likvideerimismaksumuse kindlaksmääramisel. Hákoti kinnisvarabüroo atesteeritud kinnisvaramaakler Daníel Rúnar Elíasson hindas Akranesis asuva hoone 2003. aasta augustis.

(24)  Liidetud kohtuasjad T-127/99, T_129/99 ja T-148/99: Diputación Foral de Alava jt vs. komisjon (EKL 2002, lk II-1275, punkt 71).

(25)  Kohtuasi T-366/00: Scott SA vs. komisjon (EKL 2007, lk II-797, punkt 93).

(26)  Euroopa Kohtu praktika kohaselt järelevalveametile „ei saa ligikaudset hindamist ette heita”, kuna kõnealused hinnangud on oma olemuselt ligikaudsed, vt eespool viidatud kohtuasi T-366/00: Scott SA vs. komisjon, punkt 96.

(27)  Kaks tsemendihoidlat, tsemendi pakendamise ja väljastamise hoone, trepid ja koridor, torustiku betoonkanal, tara ja värav, terasest silo ja kaasnevad seadmed, õhukompressorid, kuivati ja elektriseadmed doki juures asuvas laos, sadamakraana, torustik betoonkanalis, sõidukite kaalumise seadmed ja vastavad arvutid.

(28)  Renditi survekamber, kaks silo, tsemendi väljastamise hoone ja pumpla, mis hõlmavad 290 ruutmeetrit. Lisaks renditi autode kaalumise seadmed, maatükk, kraana, torud ja terasest silo, masinad ja tualetid, trafopunkt, trepp ja koridor.

(29)  Islandi ametiasutused teatasid järelevalveametile, et suurem osa varem ettevõtjale Sementsverksmiðjan hf. kuulunud Reykjavikis Sævarhöfðis asuvast maast oli antud rendile ettevõtjale Jarðboranir hf. rendihinnaga […] Islandi krooni ruutmeetri kohta. Ettevõtjalt Sementsverksmiðjan hf. nõutud rendihind oli […] Islandi krooni. Lisaks selgitasid Islandi ametiasutused, et Sævarhöfðis asuva maa rendile andmist reklaamiti 2003. aasta lõpus ajalehes Morgunblaðið ning et soodsaima ülalmainitud hinnaga pakkumise tegi ettevõtja Jarðboranir hf. Nimetatud põhjustel rõhutasid Islandi ametiasutused, et rendihind vastas Islandi turuhindadele.

(30)  Islandi riikliku tsemenditehase töötajatega seonduvate riigikassa võlakohustuste seaduse nr 1/1997 (riigiteenistujate pensionifondi kohta) artikli 33 kohast täitmist käsitleva riigiteenistujate pensionifondi ja rahandusministeeriumi vahelise lepingu artikli 3 kohaselt moodustasid ettevõtja Iceland Cement Ltd. kohustused 1996. aasta lõpus 400 801 268 Islandi krooni.

(31)  Pensionile jäänud töötajatega seotud pensionimaksed moodustasid 2003. aasta oktoobris 412 miljonit Islandi krooni. Samal päeval hinnati praeguste töötajatega seotud tulevastele kohustustele vastava võla suuruseks ligikaudu 10–15 miljonit Islandi krooni.

(32)  Kohtuasi T-157/01: Danske Busvognmænd vs. komisjon (EKL 2004, lk II-917, punkt 116).

(33)  Avaldatud EÜT L 274, 26.10.2000 ning EMP kaasandes nr 48, 26.10.2000.

(34)  38,215 tonni tsementi imporditi Islandile ja 84,684 tonni toodeti riigis endas.

(35)  Ümberkorraldamiskava oleks tegelikult tulnud esitada täismahus koos teatisega enne abi andmist. Kõnealusel juhul ei esitatud kava eelnevalt, kuid selle põhiosad koostati enne ümberkorraldamise toimumist. Seepärast leiab järelevalveamet, et kava võib suuniste alusel heaks kiita.

---