17.7.2008

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/36

---

EFTA JÄRELEVALVEAMETI OTSUS

nr 125/06/COL,

3. mai 2006,

Norra Energiafondi kohta (Norra)

EFTA JÄRELEVALVEAMET, (1)

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, (2) eriti selle artikleid 61–63 ja protokolli nr 26,

võttes arvesse EFTA riikide vahelist järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitlevat lepingut, (3) eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 2 ja II osa artikli 4 lõiget 4, artiklit 6, artikli 7 lõikeid 2–5 ja artiklit 14,

võttes arvesse järelevalveameti suuniseid (4) EMP lepingu artiklite 61 ja 62 kohaldamise ja tõlgendamise kohta, eriti selle keskkonnaabi käsitlevat 15. peatükki,

võttes arvesse järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsust järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artiklis 27 nimetatud rakendussätete kohta,

olles kutsunud huvitatud isikuid üles esitama märkusi vastavalt kõnealustele sätetele (5) ja võttes nende märkusi arvesse,

ning arvestades järgmist:

I.   ASJAOLUD

1.   Menetlus

Vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 3 teatasid Norra ametiasutused Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 5. juuni 2003. aasta kirjaga, millega edastati Norra nafta- ja energeetikaministeeriumi 4. juuni 2003. aasta kiri ning mille järelevalveamet sai kätte ja registreeris 10. juunil 2003 (dokument nr 03-3705-A, registreeritud asjas SAM 030.03006), kahe olemasoleva abikava – „Uue energiatehnoloogia kasutuselevõtu toetusprogramm” ning „Energiatõhususe teabe- ja haridusmeetmed” – muutmisest.

16. juuni 2003. aasta kirjaga (dokument nr 03-3789-D) teatas EFTA järelevalveamet (edaspidi „järelevalveamet”) Norra ametiasutustele, et kuna kava jõustus 1. jaanuaril 2002, s.t enne sellest teatamist, käsitletaks meedet järelevalveameti riigiabi valdkonna menetlus- ja sisuliste eeskirjade 6. peatüki kohaselt ebaseadusliku abina. (6)

Pärast järgnenud kirjavahetust (7) teavitas järelevalveamet 18. mai 2005. aasta kirjaga Norra ametiasutusi oma otsusest alustada Norra Energiafondi suhtes järelevalve- ja kohtulepingu protokollis nr 3 I osa artikli 1 lõikes 2 sätestatud menetlust.

Järelevalveameti otsus nr 122/05/COL menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas ning selle EMP kaasandes. (8) Järelevalveamet kutsus huvitatud isikuid üles tegema märkusi. Järelevalveametile laekus üks märkus. Järelevalveamet edastas selle 27. septembri 2005. aasta kirjaga (toiming nr 335569) märkuste tegemiseks Norra ametiasutustele.

Norra ametiasutused esitasid oma märkused järelevalveameti otsuse kohta alustada ametlikku uurimismenetlust Euroopa Liidu juures asuva Norra esinduse 15. juuli 2005. aasta kirjaga, millega edastati reformiministeeriumi 12. juuli 2005. aasta kiri ning nafta- ja energeetikaministeeriumi 11. juuli 2005. aasta kiri. Järelevalveamet sai kirjad kätte ja registreeris need 19. juulil 2005 (toiming nr 327172).

Norra ametiasutused esitasid lisateabe, sealhulgas First Securities’e eksperdiaruande, 6. oktoobril 2005 (toiming nr 345642). Norra ametiasutuste ja järelevalveameti kohtumine toimus 11. oktoobril 2005. 18. novembril 2005 esitasid Norra ametiasutused e-posti teel veel teavet (toiming nr 350637). Kohtumine Norra ametiasutustega toimus 13. veebruaril 2006. Norra ametiasutused esitasid lisateavet 8. märtsil 2006 (toiming nr 365788).

2.   Energiafondi toetusmeetmete kirjeldus

Norra valitsus teatas oma teatises kahe Norra veevarude ja energeetika direktoraadi pädevusse kuuluva, alates 1978./1979. aastast toimiva energeetikavaldkonna abikava muutmisest. Esimene abikava oli „Uue energiatehnoloogia kasutuselevõtu toetusprogramm”, millega Norra valitsus andis investeeringutoetust taastuvenergia tehnoloogia kasutuselevõtuks. Teise abikavaga, „Energiatõhususe teabe- ja haridusmeetmed”, toetati tööstus-, äri- ja kodumajapidamissektorile suunatud energiatõhususe kampaaniaid ja kursusi. Neid abikavasid rahastati eelarvevahenditest. Abikavade kõige olulisemad teatatud muudatused olid järgmised:

2.1.	abikavad koondati uue rahastamismehhanismi, energiafondi alla;

2.2.	muudeti abikavade rahastamist, nii et kõikide Enova toetatavate meetmete rahastamiseks kasutatakse lisaks riigieelarvest antavate toetusele ka elektrijaotustariifidele kehtestatud lõive; (9)

2.3.	energiafondi haldab hiljuti moodustatud haldusasutus Enova. Lisaks sellele on muudetud õigusakte ning Norra riik ja Enova on sõlminud lepingu. Need muudatused peaksid tagama, et toetusmeetmed täidavad teatavaid uusi energiapoliitilisi eesmärke.

Punkti 2.1   täienduseks: kahe abikava koondamine

1. jaanuaril 2002 loodi energiafond ning kaks eespool nimetatud abikava koondati selle fondi alla. Energiafond toimib uue korra kohaselt jätkuvate toetusmeetmete rahastamise mehhanismina.

Punkti 2.2   täienduseks: energiafondi uutmoodi rahastamine

Kui olemasolevaid abikavasid rahastati riigieelarvest, siis hiljuti moodustatud energiafondi rahastatakse nii riigieelarvest kui ka elektrijaotustariifidele (mitte energiatoodangule endale) kehtestatud lõivudest.

Sellise lõivu maksmist näeb ette nafta- ja energeetikaministeeriumi 10. detsembri 2001. aasta määrus energiafondi kohta. (10) Vastavalt energiafondi määruse § 3, koostoimes selle § 2 punktiga a, peavad kõik energiaseaduse (11) § 4 punkti 1 alusel loa (omsetningskonsesjoner) saanud äriühingud elektrienergia edastamise eest jaotusvõrgus lisama lõpptarbijalt nõutavale tasule 1 ööri/kWh (kuni 1. juulini 2004 0,3 ööri/KWh) (vt ka energiaseaduse § 4 p. 4).

Loa omanik maksab seejärel energiafondi summa, mis võrdub 1 ööri/kWh ja jaotusvõrgu lõpptarbija arvel kajastuva energiakoguse korrutisega. Nagu käesoleva otsuse I osa punktis 7 esitatud tabelist selgub, on energiafondi järjest enam rahastatud vaid kõnealusest lõivust. See aga ei välista võimalust, et energiafond võiks tulevikus saada uuesti eelarveraha.

Punkti 2.3   täienduseks: energiafondi haldamine Enova poolt

Enova SF asutati 22. juunil 2001. (12) Enova on uus haldusasutus, mis on asutatud riigiettevõttena (statsforetak, SF). (13) See kuulub Norra riigile ja seda haldab nafta- ja energeetikaministeerium. Enova tegutseb alates 1. jaanuarist 2002, s.t alates energiafondi asutamisest.

Enova peamised ülesanded on rakendada toetuskavasid, hallata energiafondi ja täita Norra parlamendi 2000. aastal heakskiidetud energiapoliitika eesmärke. Need peamised ülesanded on üksikasjalikult esitatud Norra riigi (nafta- ja energeetikaministeeriumi) ja Enova SF vahel sõlmitud lepingus (edaspidi „leping”). (14) Enova enda kirjelduse kohaselt „tähistab Enova SFi asutamine muutust Norra energiatõhususe ja taastuvenergia poliitika kujundamises ja rakendamises”.

3.   Toetusmeetmete siseriiklik õiguslik alus

Toetusmeetmete õiguslik alus on parlamendi 5. aprilli 2001. aasta otsus, (15) mis tehti nafta- ja energeetikaministeeriumi 21. detsembri 2000. aasta ettepaneku (16) põhjal. Parlamendi otsusega muudetakse 29. juuni 1990. aasta energiaseadust (seadus nr 50, Energiloven). Enova peamised ülesanded on kindlaks määratud ministeeriumi ja Enova vahel sõlmitud lepingus, mida on eespool nimetatud.

Lisaks sellele on oluline ka hiljuti vastuvõetud 10. detsembri 2001. aasta määrus nr 1377, milles käsitletakse elektrijaotustariifidele kehtestatud lõive (Forskrift om innbetaling av påslag på nettariffen til Energifondet). Energiafondi käsitlevas määruses (Vedteker for energifondet) on sätestatud, et energiafond kuulub nafta- ja energeetikaministeeriumi alluvusse ning et seda haldab Enova.

4.   Abimeetme eesmärk

Kavad koondati hiljuti loodud energiafondi alla ja haldusasutus Enova asutati eesmärgiga kasutada efektiivsemalt energia säästmise meetmete jaoks antavaid riiklikke vahendeid ja toota keskkonnaohutut energiat. Enova ja energiafond peavad saavutama parlamendi seatud uued energeetikaalased eesmärgid. (17)

Eespool nimetatud lepingu kohaselt peaks energia säästmine ja uue keskkonnaohutu energia tootmine moodustama 2010. aasta lõpuks kokku vähemalt 12 TWh, millest

—	vähemalt 4 TWh tuleneb võimalusest kasutada uutel taastuvatel energiaallikatel, soojuspumpadel ja maasoojusel põhinevat soojusenergiat ning

—	vähemalt 3 TWh tuleneb tuuleenergia suuremast kasutamisest.

Lisaeesmärgina on lepingus ette nähtud, et fondi vahenditest toetatakse energia säästmist ja uue keskkonnaohutu energia kasutuselevõtmist, mis 2005. aasta lõpuks peaksid kokku moodustama vähemalt 5,5 TWh (algselt 4,5 TWh). Uute taastuvenergia liikide toetamise ja energia säästmisele kaasaaitamisega soovib Norra saavutada suuremat sõltumatust peamisest elektrienergia tootmiseks kasutatavast allikast, hüdroenergiast. Norra ametiasutuste allpool toodud andmete kohaselt sõltub Norra jätkuvalt hüdroenergiast, hoolimata sellest, et viimaste aastate jooksul on hakatud rohkem kasutama tuuleenergiat ja soojuselektrienergiat.

Tabel 1

Elektrienergia tootmine, tarbimine, import ja eksport, Norra, GWh, 2000–2005

	2000	2001	2002	2003	2004	jaanuar–mai 2005
Toodang kokku	142 816	121 608	130 473	107 273	110 427	60 976
Hüdroenergia	142 289	121 026	129 837	106 101	109 280	Ei ole teada
Tuuleenergia	31	27	75	220	260	Ei ole teada
Soojuselektrienergia	496	555	561	952	887	Ei ole teada
Tarbimine	123 761	125 206	120 762	115 157	121 919	56 665
Import	1 474	10 760	5 334	13 471	15 334	1 923
Eksport	20 529	7 162	15 045	5 587	3 842	6 234
Puhasimport	–19 055	3 598	–9 711	7 884	11 492	–4 311
Puhasimport/tarbimine	0,0 %	2,9 %	0,0 %	6,8 %	9,4 %	0,0 %
Puhaseksport/tarbimine	15,4 %	0,0 %	8,0 %	0,0 %	0,0 %	7,6 %

5.   Energiafondi süsteem, millest teavitati

5.1.   Üldised märkused energiafondi kohta

Enova võib anda investeeringutoetust energia säästmise süsteemidele ning taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuks ja kasutamiseks, samuti abi alginvesteeringute tegemiseks uutesse energiatehnoloogiatesse.

Toetuse suuruse määramiseks hinnatakse iga projekti tehnilist ja rahalist külge. Eelistatakse neid projekte, mille tulemusena toetuse iga Norra krooni kohta salvestatakse või toodetakse kõige rohkem kilovatttunde. Nii tekib projektide vahel riiklike vahendite saamiseks konkurents, mille eesmärk on valida välja kõige tõhusamad projektid.

Projektikonkursist teavitatakse suurimates üleriigilistes ja piirkondlikes ajalehtedes vähemalt kord kahe aasta jooksul ning enamiku programmide puhul neli korda aastas.

5.2.   Taastuvenergia

Taastuvenergia tootmiseks ja kasutamiseks antava investeeringutoetusega toetab Norra direktiivi 2001/77/EÜ (18) artiklis 2 taastuvate energiaallikatena määratletud energiaprojekte (vt järelevalveameti keskkonnaabi käsitlevate riigiabi suuniste – edaspidi „keskkonnasuunised” – punkti 7, milles käsitletakse tuule- ja päikeseenergiat, maasoojusenergiat, laineenergiat, hoovuste energiat, vähem kui 10MW võimsusega hüdroelektrijaamu, samuti energia tootmist biomassist). Nagu eespool selgitatud, ei ole seni toetatud projekte elektri tootmiseks Norra traditsioonilisest elektritootmise allikast – hüdroenergiast. (19) Energiafond ei toeta maagaasi kasutuselevõtmist. (20)

Enova peab üldiselt toetuskõlblikuks tuuleenergia, bioenergia, hoovuste energia, maasoojusenergia ja ookeani laineenergia kasutamise projekte. Päikeseenergia projektid hõlmavad integreeritud ehituslahendusi päikeseenergia passiivseks ärakasutamiseks, päikeseenergial töötavaid küttesüsteeme ja elektri tootmist päikesepatareide abil.

Norra ametiasutused on selgitanud, et bioenergiat määratletakse biomassil põhineva taastuvenergiana (elektrienergia või soojus) direktiivi 2001/77/EÜ tähenduses. Bioenergia on laiem mõiste kui biomass ning hõlmab biomassi elektrienergiaks ja/või soojuseks muundamise projekte, erinevalt biomassi projektidest, mis keskenduvad vaid biomassi tootmisele ja töötlemisele. Sellised projektid sõltuvad lisainvesteeringutest muudesse energiaallikatesse, et saaavutada nõutav reserv- ja täisvõimsus. Seepärast võivad kõnealuste projektide investeerimiskulud hõlmata lisaks biomassile ka teisi energiaallikaid. Järelevalveamet mõistab seda nii, et mõnel juhul võib biomass moodustab vaid murdosa bioenergiast.

Norra ametiasutused täpsustasid, et taastuvate energiaallikate kasutamine hõlmab ka olukordi, kus investeeritakse iseenda jaoks tootmisesse ehk tootja ja kasutaja on üks ja sama üksus (mis on levinud soojuse tootmisel).

Projektile antava toetuse arvutamisel lähtub Enova projekti praeguste tootmiskulude ning asjaomasest energiaallikast saadavate turuhinnal põhinevate tulude erinevuse ajaldatud diskonteeritud väärtusest. Teisisõnu ta arvutab välja nüüdispuhasväärtuse.

Turuhinna üle otsustamisel eristavad Norra ametiasutused kolme olukorda.

Esimene on olukord, kus taastuvenergia edastatakse ülekande- ja jaotusvõrku ning konkureerib seega Nordpooli energiabörsil noteeritud traditsioonilise elektrienergiaga. Niimoodi toimitakse tuule-, bio-, jäätme-, päikese-, laine- ja hoovuste energia puhul, kusjuures võrdlushinnana kasutatakse Nordpooli noteeritud hinda. Nordpooli energiabörsil on võimalik jälgida nii hetkehinda kui ka kuni kolme aasta tähtpäevahindu. Kuna investeeringud põhinevad elektrienergia prognoositavatel hindadel, kasutab Enova iga päev sõlmitavate tähtpäevatehingute hindu. Juhuslike hinnakõikumiste tasandamiseks kasutatakse viimaste kaubeldavate tähtpäevalepingute kuue kuu keskmist hinda. Kasutatakse projektitaotluste esitamise kuupäeval noteeritud hinda, kusjuures projektitaotlusi esitatakse neli korda aastas.

Teisel juhul on tegemist kaugküttega, mida jaotatakse kohaliku jaotusvõrgu kaudu ja mis konkureerib fossiilkütustest või elektrienergiast saadava soojusega. Sellel juhul tugineb Enova tarbija poolt lepingu järgi tegelikult makstavale hinnale (21) (tavaenergia hind – fossiilkütustest saadava energia ja elektrienergia hind).

Kolmas stsenaarium hõlmab energiat, mida ei edastata ühtegi jaotusvõrku (nt jääkaurust kohapeal toodetav elektrienergia, mida ei edastata energiajaotusvõrku). Sellisel juhul kasutatakse hinda, mida lõpptarbija maksab turul, maksud kaasa arvatud.

Abikava eesmärk on julgustada selliste investeeringute tegemist taastuvenergiasse, mida muidu ei tehtaks seetõttu, et energia turuhind ei kata kulusid ning muudaks nüüdispuhasväärtuse negatiivseks. Seepärast hüvitab toetus Norra ametiasutuste sõnul taastuvenergia tootmise lisakulud. Enova antav toetus ei tohi ületada projekti käivitamiseks vajalikuks peetavat summat, s.t summat, mis julgustaks otsustama investeerimise kasuks.

Energiafondi ja Enova loomisel aga ei olnud järelevalveameti teada täpselt kindlaks määratud, millal võib käivitamise otsusele avaldatavat mõju pidada piisavaks. Nii näiteks ei olnud kindlaks määratud, millal jõuab projekti ajaldatud väärtus – koos energiafondilt saadud toetusega – nulli. Mööndavasti analüüsiti ajaldatud väärtuse nulli jõudmist, kuid polnud määratud selget piiri, mille ületamise korral riigiabi ei anta. Nagu on näha järelevalveameti otsusest ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, võib projekti nüüdispuhasväärtus osutuda Enova antud toetuse tõttu mõnel juhul positiivseks. (22)

Projektide toetamisel sõlmivad Enova ja abisaaja abilepingu, kus on sätestatud, millistel tingimustel väljamakseid tehakse. Väljamaksete suurust võidakse muuta, kui kulud ehitamise jooksul vähenevad. Pärast investeeringu tegemist võrreldakse tehtud kulutusi taotluses esitatud hinnanguliste kuludega. Kui need näitajad erinevad taotleja kasuks, võib Enova vähendada finantsabi nii, et see arvestaks tegelike kuludega. (23)

Käivitamise otsuse mõjutamise nõue põhineb õiglasel kapitalitasuvusel. Kõikide projektide aastaseks diskontomääraks määrati 7 % (nominaalne, enne maksude mahaarvamist), millele lisati riskipreemiana teatavad protsendipunktid. Norra valitsus väitis, et Enova tugineb oma analüüside tegemisel Norra tunnustatud valitsusasutuste avalike uuringute aruannetes esitatud teoreetilistel väärtustel, mille kohaselt riskipreemia võib olenevalt energia ja projekti liigist jääda vahemikku 2,5–4,5 %.

5.3.   Energiasäästumeetmed

Teatavaks tehtud süsteemi kohaselt (24) arvutatakse energiasäästumeetmetesse tehtavate investeeringute toetuse suurus samamoodi nagu taastuvenergia projektide puhul – kasutatakse nüüdispuhasväärtuse arvutamise meetodit.

5.4.   Uus energiatehnoloogia

Selles kategoorias toetab Enova tehnoloogiaid, mis vajavad veel arendamist ja mida tuleb majandusliku elujõu saavutamiseks veel katsetada, kuigi nad on jõudnud järelevalveameti riigiabi suuniste uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitleva 14. peatüki kohasest uurimis- ja arendustegevuse etapist välja. Sellisteks tehnoloogiateks on näiteks hoovuste energia ja laineenergia kasutamise rajatised. Energiatõhususe saavutamiseks või taastuvenergia tootmise kiirendamiseks võivad projektid olla ka seotud.

Ametliku uurimise käigus selgitasid Norra ametiasutused, et seda kategooriat võiks käsitada eespool kirjeldatud taastuvenergia toomiseks ja energia säästmiseks antava investeeringutoetuse alaliigina. 95,3 % projektidest, mis on saanud toetuse selles kategoorias, olid seotud taastuvenergia tootmisega ning 4,3 % energiasäästumeetmetega. (25)

Energia säästmiseks ning päikeseenergiast ja biomassist soojuse tootmiseks on Enova Norra teadusnõukoguga sõlminud lepingu innovatiivsete energialahenduste kasutuselevõtu kohta. Norra ametiasutuste sõnul ei kujuta see leping endast uut abikava, vaid suurendab keskendumist valdkonnale, kus Enova ja teadusnõukogu vaheline koostöö looks sünergiat. Norra ametiasutuste sõnul võimaldab see toetust taotleda neil projektidel, mis on kas konkurentsieelses etapis (ja võivad seega saada toetust teadusnõukogult) või toodavad tulu (ja võivad seega saada toetust Enovalt). Projekti ei rahasta korraga mõlemad toetusi jagavad asutused. Norra ametiasutused rõhutavad aga, et keskkonnasuuniste punkti G (66) järgimine on igal juhul kumulatsioonieeskirjadega tagatud. Keskkonnasuuniste nimetatud punkti kohaselt ei tohi nende suuniste alusel antavat toetust kombineerida muut liiki riigiabiga (EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses), kui selle tulemusena on abi osatähtsus suurem kui keskkonnasuunistes ette nähtud.

Kuna Enova võib toetada ainult tulu teenivaid projekte, kasutab Enova eespool nimetatud nüüdispuhasväärtuse arvutamise meetodit ka uutele tehnoloogiaprojektidele antava toetuse arvutamisel. Projektide tulu saadakse müügiks mõeldud elektrienergia ja soojuse tootmisest ja Norra ametiasutuste sõnul on tegemist niisuguse tuluga, mis teeb võimalikuks nüüdispuhasväärtuse meetodi kasutamise nende projektide puhul.

5.5.   Energiaauditid

Enova pakub energiatõhususe suurendamiseks ettevõtjatele ka tasuta nõustamisteenust. Sellise toetuse eesmärk on suurendada energiaauditeid ja -analüüse tegevate ettevõtjate arvu ning aidata neil vähendada sellekohaseid kulusid. Nagu teatatud, ei arvatud neid teenuseid õiguslikult ei vähese tähtsusega abi ega ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi hulka. Selline abi oli suunatud teatavatele ettevõtjatele. 2003. aasta programmis kirjeldati sihtrühmadena üle 5 000-ruutmeetrise pindalaga eramajade ja üldkasutatavate hoonete omanikke ning tööstusettevõtteid ja suurte pindade rentnikke. Alates 2003. aastast on Enova sellise teenuse pakkumise asemel andnud ettevõtetele nõustamisteenuste ostmiseks raha.

Norra ametiasutused rõhutavad, et kõnealuste programmide alusel toetuse andmist tuleb eristada koolitus- ja haridusmeetmetest, sest raha antakse otse äriühingutele energiaauditite ja -analüüside tegemiseks ning energiasäästuinvesteeringute või ettevõtte käitumise muutmise kindlaksmääramiseks. Seepärast käsitleb järelevalveamet seda toetust käesolevas otsuses eraldi. Norra ametiasutused väidavad lisaks eelnevale, et programmid sarnanevad komisjoni poolt heaks kiidetud Soome abikava alusel tehtavatele energiaaudititele. (26)

Varem oli võimalik anda toetust, mis moodustas 50 % abikõlblikest kuludest. Alates 1. jaanuarist 2004 on Norra ametiasutuste sõnul toetuse suuruseks ainult 40 % abikõlblikest kuludest.

5.6.   Energiatõhususe teabe- ja haridusprogrammid

Enova hoiab käigus energiateabetelefoni, mille kaudu saavad tasuta teavet ja nõu kõik energiatõhususe suurendamisest huvitatud isikud. Kuna Enova ei suuda ise osutada energiatõhususe suurendamise teenust teha, siis ostetakse neid teenuseid Norra ametiasutuste sõnul riigihanke eeskirjade kohaselt. Enoval ei ole õigust otsustada, kellele sellist nõu ja teavet jagada.

Kuni 1. jaanuarini 2003 pakkus Enova suure tähelepanu osaliseks saanud programmi, mille kohaselt energiatõhususe küsimusi, millega tuli tegeleda majapidamistes ja ettevõtjate juures kohapeal, käsitlesid 20 selles valdkonnas Enovat esindavat piirkondlikku tõhususkeskust. Tugi oli tasuta ja iga küsimuse lahendamiseks arvestati umbes kaks tundi. Norra ametiasutuste sõnul ei kuulunud Enova pädevusse selle otsustamine, kellele seda teenust osutada.

Haridusmeetmetest tuleb nimetada järgmisi programme. Norra ametiasutused rõhutavad, et olulised on pakkujate vaheline konkurents ja projektide tasuvus.

Kuni 1. jaanuarini 2005 oli Enoval õppematerjalide ja hariduskontseptsioonide väljatöötamise programm, mis olid mõeldud taastuvenergia kohta olemas olevate teadmiste värskendamiseks ja säilitamiseks ettevõtetes. (27) Programm korraldati pakkumismenetlusena ning Enova maksis kõigist projekti väljatöötamise kuludest 50 %. Programmi eesmärk oli ergutada energiatõhusust käsitlevate õppematerjalide (raamatute, tarkvarade jne) väljatöötamist ning toetada energiaga seotud kursuste väljatöötamist, nt ülikoolis, kutseühingutes või mujal. Programm oli avatud avalik-õiguslikele üksustele, era- ja mittetulundusorganisatsioonidele. 2003. ja 2004. aasta programmid sisaldasid esmatähtsaks peetavate valdkondade loetelu (nt ehitusvaldkonna projektid, era- ja avaliku sektori partnereid hõlmavad projektid ning enne 1. augustit 2003 käivitatud projektid). 2003. aasta programm hõlmas eeskätt täienduskoolituse pakkumist ülikoolidele, ühingutele, kutseorganisatsioonidele ja eraomanduses olevatele haridusasutustele (1. etapp) ning arhitektidele, tarnijatele, ettevõtjatele ja teistele ärihoonete energiasüsteemidega tegelevatele isikutele (2. etapp) või ehitussektorile (2004. aasta programmi tekst).

2004. aasta programmi tutvustamiseks lõi Enova programmi tehnilistele töötajatele ja inseneridele mõeldud energiakoolituse väljatöötamiseks. See korraldati pakkumismenetlusena. Enova maksis kursuse kinni ainult 50 esimesele lõpetanule. Norra ametiasutuste kohaselt anti seda toetust otse üksikisikutele ja mitte ettevõtjatele.

Eespool nimetatud õppematerjalide väljatöötamise programmid lõpetati 31. detsembril 2004. Norra ametiasutuste sõnul teavitatakse järelevalveametit uutest programmidest. Programmi alusel on saanud toetust 33 projekti. Norra ametiasutusteteatel võivas mõned projektid ületada vähese tähtsusega abi künnise. Toetust anti ka valitsussektori üksustele, ülikoolidele ja teistele haridusasutustele ning mittetulunduslikele organisatsioonidele. Norra ametiasutused väidavad, et Enova poolt nendele üksuste toetamine ei olnud seotud EMP lepingu artikli 1 lõike 1 kohaldamisalasse jäävate ettevõtjate majandustegevusega, vaid koolitustegevusega.

Kavas ei olnud sätestatud, et abi võib anda vaid teatavat tüüpi üksustele või tegevustele. Samuti ei olnud seal ette nähtud, et toetus ei tohi ületada EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis e sätestatud õigusakti (28) kohast vähese tähtsusega abi künnist. Toetus ei piirdunud ka EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis f osutatud õigusaktis (29) sätestatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega ja selle ülesehitus ei vastanud EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis d osutatud õigusakti (30) nõuetele (koolitusabi).

Lisaks sellele hoiab Enova käigus programmi kohalike omavalitsuste energiaplaneerimise oskuste parandamiseks, eelkõige seoses avalike ehitiste ja maa-alade planeerimisega Norra planeerimis- ja ehitusseaduse kohaselt. Seda programmi pakutakse tasuta ja see on mõeldud omavalitsuste kõrgema tasandi otsustajatele ja tehnilistele töötajatele. Norra ametiasutuste kohaselt hindab Enova, kas omavalitsus konkureerib teenuse osutamises turul teiste ettevõtetega. Kui konkureerib, siis kõnealust tegevust ei toetata.

6.   Taastuvenergia tootmiseks antava investeeringutoetuse saajad ja abi osatähtsus

Kuna järelevalveamet uurib praegust abikava, ei saa võimalikke abisaajaid käesolevas otsuses lõplikult loetleda, vaid nende nimekiri on esialgne. 15. juuli 2005. aasta kirjaga teatasid Norra ametiasutused, et 2004. aasta lõpuks oli 236 abisaajat saanud sellist vähese tähtsusega abi künnist ületavat energiaauditi- ja investeeringutoetust (viimast nii taastuvenergia tootmiseks kui ka energiasäästumeetmete jaoks), mis ei seisnenud avalikele üksustele avalike funktsioonide täitmiseks antavas abis. Lisaks sellele nimetasid Norra ametiasutused veel 33 projekti, mida toetati haridusprogrammide ja õppematerjalide väljatöötamise programmi raames.

Norra ametiasutused väidavad, et hinnanguliselt veel 875 projekti on seotud avalik-õiguslikele üksustele antavate toetuste või Enova toetustega teatavate teenuste ostmiseks vastavalt riigihanke eeskirjadele.

Norra ametiasutused on esitanud 2002.–2004. aastal taastuvenergia projektidele antud abi osatähtsuse kohta järgmise (investeeringu kogukuludel põhineva) tabeli.

Taastuvenergia liik		Abi osatähtsus, % investeeringu kogukuludest, toetus on arvutatud nüüdispuhasväärtuse meetodil
	Projektide arv	Keskmine	Suurim
Tuuleenergia	10	23 %	68 %
Kaugküte	19	20 %	31 %
Bioenergia	31	20 %	50 %
Uus taastuvenergia	1	25 %	25 %

7.   Eelarve ja kestus

2002.–2005. aasta lepingut (vt käesoleva otsuse I osa punkti 2.3) pikendati kuni 2006. aasta lõpuni. Ette on näha lepingu pikendamist 31. detsembrini 2010. Norra ametiasutused on esitanud järgmise ülevaate abikava eelarvest.

	Toetus riigieelarvest miljonites Norra kroonides	Tariifidele kehtestatud lõivud miljonites Norra kroonides	Kogueelarve miljonites Norra kroonides	Kogueelarve miljonites eurodes (31)
2002	270	161	431	57,3
2003	259	192	451	56,4
2004	60	470	530	63,3
2005	0	650	650	79,3

8.   Kumulatsioon

Järelevalveamet märgib, silmas pidades Enova antava toetuse kumuleerumist muude valitsuse toetustega, et põhimõtteliselt võivad projektid saada abi ka muudest allikatest. Norra ametiasutused kinnitasid oma teatises, et tagavad selle, et antav abi ei ületa kunagi keskkonnasuuniste punktis G (66) sätestatud künnist. Nagu juba öeldud, on nimetatud punktis sätestatud, et keskkonnasuuniste alusel antavat abi ei tohi kombineerida muud liiki riigiabiga, kui selle tulemusena on abi osatähtsus suurem, kui keskkonnasuunistes ette nähtud. Taotlejad peavad Enovat teavitama, kui nad on esitanud veel taotlusi riigiabi saamiseks.

9.   Norra ametiasutuste tehtud muudatusettepanekud

Abikava keskkonnasuunistega kooskõlla viimiseks tegid Norra ametiasutused ettepaneku teha kavas mõningaid muudatusi, mida kirjeldatakse allpool. Järelevalveameti uurimise jooksul alustasid Norra ametiasutused nende muudatuste elluviimist.

9.1.   Muudatused taastuvenergia tootmisega seotud investeeringutoetuste andmises

1)   Norra piirdub toetuste andmisel direktiivi 2001/77/EÜ artikli 2 punktides a ja b (biomassi puhul) taastuvate energiaallikatena määratletud projektidega. Lisaks sellele ei anta toetust olemasolevatele hüdroenergiajaamadele.

2)   Abisumma arvutatakse nüüdispuhasväärtuse meetodil tootmiskulude ja turuhinna vahelise erinevuse põhjal. Abi antakse ühekordse summeeritud väljamaksena. Kasutatud arvutusmeetod on järgmine (tegeliku tuuleenergiaprojekti näitel, summad Norra kroonides).

Abikõlblikud investeerimiskulud (32)	123 000 000
Toodang kWh aastas	45 700 000
Hind NOK/kWh	0,25
Aastatulu (33)	11 425 000
Tegevuskulu NOK/kWh	0,10
Tegevuskulud aastas	4 570 000
Puhastulu aastas	6 855 000
Majanduslik eluiga aastates	25
Kapitalitasuvus	6,33 %
Nüüdispuhasväärtus	–38 000 000
Investeeringutoetus	38 000 000

Erinevalt teatavaks tehtud abikavast põhinevad eespool toodud arvutused abikõlblikel kuludel ja mitte kogukuludel. Nagu Norra ametiasutused on öelnud, ei hõlma abikõlblikud kulud, vähemalt alates 1. jaanuarist 2004, finantseerimiskulusid, muid kulusid ja hüvitisi.

3)   Eespool toodud arvutustes kasutatud elektrienergia turuhind on Nordpooli asjakohane hind. Kaugkütte puhul kasutatakse hinda, mida nafta või elektrienergia (oleneb sellest, kumb neist on madalama hinnaga) lõpptarbija riigiabi kohta otsuse tegemise ajal maksaks. Kui projekti säästlikkus põhineb suurtel kliendilepingutel, milles kokkulepitud hinnad erinevad elektrienergia ja nafta tegelikest tarbijahindadest, võetakse aluseks lepingus toodud hinnad. Elektrienergia puhul, mida jaotusvõrku ei edastata, kasutatakse lõpptarbijale rakendatavaid hindu, maksud kaasa arvatud.

4)   Abi võib katta õiglast kapitalitasuvust. Kuid iga asjaomase taastuvenergia valdkonna puhul määrab diskontomäära ja riskipreemia Enova jaoks välisekspert.

Tuleb märkida, et Norra ametiasutused esitasid järelevalveametile sõltumatu eksperdi First Securities ASA (34) aruande. Ekspert kasutab finantsvarade hindamise mudelit CAPM (35) ja ta arvutas tuuleenergiale 7 % ning kaugküttele, bioenergiale ja energia kasutamisele 6 % suuruse diskontomäära. Arvutused on raamistik, mis aitavad Enoval kindlaks määrata iga üksiku projekti puhul kasutatava kapitali diskontomäära. Projekti riskantsusest sõltuvalt võib suurem olla eeskätt nn beeta väärtus, (36) mis põhjustab diskontomäärade suurenemise.

Norra ametiasutused vaatavad intressimäära ja riskipreemia suuruse läbi ja korrigeerivad seda korra aastas. Diskontomäära oluliselt mõjutavate ootamatute muutuste korral, mis ilmnevad enne iga-aastast läbivaatamist, korrigeerivad Norra ametiasutused diskontomäära erandkorras. Kuid seda tehakse vaid juhul, kui on alust uskuda, et muutus ei ole ajutine.

5)   Abikõlblikud investeerimiskulud on loetletud komisjoni otsuses N 75/2002 – Soome. (37) Norra ametiasutuste kohaselt on Enova alates 1. jaanuarist 2005 tunnistanud abikõlblikeks vaid selles loetelus toodud kulud.

6)   Abi ei anta rohkem, kui projekti käivitamiseks vaja. See tähendab, et kui nüüdispuhasväärtus on punktis 2 sätestatud parameetrite põhjal arvutatuna negatiivne, antakse riigiabi vaid vahe tasandamiseks, s.t nüüdispuhasväärtuse viimiseks nulli.

7)   Projektile, mille nüüdispuhasväärtus on ilma abita null või positiivne, abi ei anta.

8)   Käesoleva abikava alusel antavad toetused ei tohi ületada keskkonnasuuniste punktis D.3.3.1 (54) sätestatud künnist, erandiks on biomassi puhul antavad toetused. Keskkonnasuuniste punktis D.3.3.1 (54) on ette nähtud, et toetus peab piirduma vaid turuhinna ja toomiskulude vahe kompenseerimisega ega tohi olla suurem jaama amortisatsioonikuludest, kusjuures jaama amortisatsioonikulude all mõistetakse ainult investeerimiskulusid. Abi võib katta ka õiglase kapitalitasuvuse, kui Norra suudab näidata, et see on hädavajalik teatavate taastuvate energiaallikate kehva konkurentsivõime tõttu.

9)   Enova kasutatud abi suuruse arvutamise meetodi kohaselt piirdub suurim Enova antav abisumma investeerimiskuludega. Projektidele, mille EBITDA (38) tavalistes tegutsemistingimustes on investeerimise hetkel negatiivne, ei anta üldse abi. Selle arvutamiseks kasutatakse Enova kasutatud diskontomäära, mis on ära toodud käesoleva otsuse I osa punkti 9 alapunktis 4.

10)   Biomassi puhul võib tegevusabi ületada investeerimiskulusid. Kuid tegevusabi ei anta mingil juhul keskkonnasuuniste punktis D.3.3.1 (55) ettenähtud summast rohkem. (39)

11)   Toetuse andmiseks käesoleva abikava alusel määratletakse biomassi „põllumajanduslikust tootmisest (sealhulgas taimsed ja loomsed ained), metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt laguneva fraktsioonina ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt laguneva fraktsioonina” (vt direktiivi 2001/77/EÜ artikli 2 punkti b). Bioenergia puhul, mille tootmiseks kasutatakse biomassi kõrval muid allikaid, antakse eespool punktis 10 sätestatud tegevusabi ainult selle osa eest, mis hõlmab biomassi. Teistele osadele antava toetuse suurus piirdub punktis 5 määratletud investeeringutoetusega.

12)   Abikava lõpptähtaeg on 1. jaanuar 2011.

Norra ametiasutused on esitanud ka järgmised andmed taastuv- ja tavaenergia tootmisega seotud tegevuskulude kohta.

Jooksvad kulud kokku, Norra krooni/kWh

Tehnoloogia	Tegevus- ja hoolduskulud	Kütus	Jooksvad kulud kokku
Rahvusvahelise Energiaagentuuri aruande arvandmed: elektritootmise ajakohastamise prognoositavad kulud 2005. aastal
Kivisüsi	0,034–0,068	0,076–0,152	0,11–0,22
Gaas	0,023–0,031	0,187–0,249	0,21–0,28
Soojuse ja elektri koostootmine			0,17–0,44
Norra veevarude ja energeetika direktoraadi aruande arvandmed: energia ja soojuse tootmise kulud 2002. aastal
Tuuleenergia	0,05		0,05
Enova projektiportfelli arvandmed (näited)
Tuuleenergia	0,05–0,10	0	0,05–0,10
Bioenergia	0,07–0,15	0,2–0,3	0,27–0,45
Uus taastuvenergia			0,05
Kaugküte			0,05–0,10

9.2.   Energiasäästumeetmed

Teatavaks tehtud abikava silmas pidades väidavad Norra ametiasutused, et nüüdispuhasväärtuse arvutamise meetod tuleks tunnistada vastuvõetavaks ka energiasäästumeetmete toetuse arvutamisel. Norra ametiasutused on siiski teinud ettepaneku teha energia säästmiseks võetavate toetusmeetmete edaspidisel rakendamisel järgmised muudatused.

Norra ametiasutused arvutavad energiasäästumeetmete investeeringutoetuse keskkonnasuuniste punktide D.1.3 (25) (40) ja D.1.7 (32) kohaselt, s.t projekti investeeringutoetus piirdub rangelt keskkonnaeesmärkide täitmiseks vajalike investeerimise lisakuludega. See tähendab, et energia säästmiseks tehtavaid investeerimiskulusid võrreldakse tehniliselt sarnase, kuid mitte nii suurt keskkonnakaitset pakkuva investeeringu kuludega. Investeerimise korral lisaseadmetesse ja protseduuridesse, mille ülesandeks on ainult energia säästmine ja mille puhul ei ole olemas alternatiivseid võrreldavaid investeeringuid, võrduvad võrreldavad investeerimiskulud nulliga. Abikõlblikud ei ole kulud, mida tehakse masinate asendamiseks Norras ettenähtud standarditele vastamise eesmärgil.

1)	Kulude arvutamisel ei arvestata tootmisvõimsuse suurenemisest saadavat kasu, investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitavaid kulusid ja sama viieaastase ajavahemiku jooksul lisaks toodetud kõrvaltooteid.

2)	Abikõlblikud kulud piirduvad investeerimiskuludega. Selles suhtes on abikõlblikud kulud samad, mis on loetletud Euroopa komisjoni otsuses N 75/2002 – Soome. (41) Alates 1. jaanuarist 2005 on Norra ametiasutused tunnistanud abikõlblikeks vaid selles loetelus nimetatud kulud.

3)

Abisumma ülemmäär on 40 % lisakuludest, see arvutatakse vastavalt eespool nimetatud parameetritele ning käesoleva abikava alusel ei anta tegevusabi. Keskkonnasuuniste punkti D.1.5 (30) kohaselt võib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele anda 10 % võrra suuremat abi. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted määratletakse vastavalt järelevalveameti suuniste peatükis 10.2 mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi kohta.

4)	Norra valitsus tagab, et koos muude riiklike toetustega ei ületa kogu saadav abi eespool nimetatud piirmäärasid.

5)	Abikava lõpptähtaeg on 1. jaanuar 2011.

9.3.   Uute energiatehnoloogiate toetamine

Norra ametiasutused väidavad, et taastuvenergia tootmise ja kasutamise eeskirjade kohaselt (nüüdispuhasväärtuse alusel) tuleb toetada taastuvenergia uute tehnoloogiate projekte. Energiatõhusate tehnoloogiate puhul kasutatakse samasuguseid arvutusi kui energiasäästumeetmete puhul. Toetust antakse muuhulgas ka projektidele, mida on varem katsetatud vaid laboratooriumides, mille kasutusala on piiratud või mis on välja töötatud tingimuste jaoks, mis erinevad Norras valitsevatest oludest ning vajavad kohandamist.

Eraldi tuleb teavitada konkurentsieelse etapi projektidest, mis jäävad uurimis- ja arendustegevuseks antavat riigiabi käsitlevate järelevalveameti suuniste kohaldamisalasse. Toetusi ei anta olemasoleva toodangu või tootmisliini täiustamise projektidele. Sama kehtib ka projektide kohta, mis on juba käivitunud või mille käivitamise otsus on juba tehtud.

9.4.   Energiatõhususe teabe- ja haridusmeetmed

Norra ametiasutused kinnitasid, et õppematerjali ja hariduskontseptsioonide väljatöötamise programmid, tehniliste töötajate koolituskursused ja tegevuskohtade külastused lõppesid 1. jaanuaril 2005. Selliste või nendega sarnaste projektide rakendamisest tulevikus teavitatakse eelnevalt järelevalveametit.

Norra ametiasutused kinnitasid veel, et avalik-õiguslike üksuste koolitusprogramm on seotud vaid kohalike omavalitsuste avalike ülesannetega (vt ka käesoleva otsuse I osa punkti 5.6).

9.5.   Muud

Norra ametiasutused kinnitasid ka seda, et toetuste andmisel ei diskrimineerita välisinvestoreid ja et nad annavad korrapäraselt järelevalveametile aru abikava rakendamisest. Norra ametiasutused esitasid järelevalveametile loetelu, milles on näiteks toodud kaheksa välisinvestorit, kes olid energiafondist toetust saanud.

10.   Ametliku uurimismenetluse algatamise põhjused

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses võttis järelevalveamet seisukoha, et energia säästmist käsitlevad meetmed ja uute energiatehnoloogiate ning taastuvenergia tootmisse tehtavate investeeringute toetamine kujutavad endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Teabe- ja haridusmeetmete kohta (sealhulgas nõustamisteenused) märkis järelevalveamet, et fondil oli – teabeliin ja arvatavasti ka tegevuskohtade külastused välja arvatud – laialdane kaalutlusõigus. Lisaks sellele leidis amet, et kaalutlusõiguse tõttu olid toetusmeetmed pigem selektiivsed kui üldised. Leiti, et kõik meetmed kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi ja mõjutavad lepinguosaliste vahelist kaubandust. Kuna energiafondiga seotud abist ei teavitatud järelevalveametit õigeaegselt, kujutab see endast järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti f tähenduses ebaseaduslikku abi.

Abi sobivuse hindamisel tegi järelevalveamet vahet teatavaks tehtud energiafondi ja Norra ametiasutuste pakutud muudatustega abikava vahel.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses kahtles järelevalveamet, kas investeeringutoetust taastuvenergia tootmiseks saab anda keskkonnasuuniste alusel. Järelevalveamet märkis, et eeskätt ei arvestatud toetuse andmisel keskkonnasuuniste punktides D.1.3 (27) ja D.1.7 (32) nimetatud lisakuludega. Pigem arvutati abivajaduse määramiseks projekti nüüdispuhasväärtus. Järelevalveamet leidis, et ei ole piisavalt tagatud, et toetatakse ainult investeeringutega seotud kulusid. Lisaks sellele puudub ülemäärast hüvitamist välistav süsteem. Järelevalveamet märkis, et erinevalt taastuvenergia projektidest nähakse energiasäästumeetmete puhul keskkonnasuunistes rangelt ette, et toetus moodustab 40 % abikõlblikest investeerimiskuludest. Norra ametiasutuste poolt kasutatud nüüdispuhasväärtuse arvutamise puhul ei saanud olla kindel, et seda künnist järgitakse. Energiatehnoloogia projektide ja energiaauditite kohta nõudis järelevalveamet rohkem teavet. Teabe- ja haridusmeetmete puhul märkis järelevalveamet, et abikava ei piirdunud selles osas vähese tähtsusega abiga (kuigi mõne projekti puhul võis toetuse suurus jääda allapoole vähese tähtsusega abi künnist) ega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega. Selle põhjal jõudis järelevalveamet ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses esialgsele järeldusele, et teatavaks tehtud abikava ei vasta EMP riigiabi sätetele.

Uurimismenetluse algatamise otsuses käsitles järelvalveamet ka Norra ametiasutuste pakutud muudatusi. Amet sedastas, et uurib veel, kas saab heaks kiita Norra tuginemist toetuste arvutamisel asjaomaste projektide nüüdispuhasväärtusele, kui Norra ametiasutused otsustasid piirduda toetuse andmisel turuhinna ja tootmiskulude vahega (vt keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (54)). Järelevalveametit huvitas ka, kuidas kavatsevad Norra ametiasutused tegelikkuses täita keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (54) kolmandas lauses väljendatud nõuet. Nimetatud punktis on ette nähtud, et korra toetuse saanud jaama energiatoomisele enam toetust ei anta. Samuti väljendas järelevalveamet kahtlusi nende projektide toetamise suhtes, mille nüüdispuhasväärtus oleks suurte tegevuskulude tõttu negatiivne ka pärast Enovalt toetuse saamist.

Uute energiatehnoloogiate ja haridusmeetmete toetamise ning nõustamisteenuste (energiaauditite) suhtes ei saanud järelevalveamet lõplikku seisukohta võtta.

11.   Kolmandate isikute märkused

Järelevalveamet sai uurimismenetluse algatamise otsuse kohta ühe märkuse. Saksamaa keskkonna, looduskaitse ja tuumaohutuse ministeeriumi sõnul ei ole asjaomast turgu võimalik selgelt määratleda ega teha kindlaks, kas toetust saanud ettevõtjad tõepoolest konkureerivad toetust mittesaanud ettevõtjatega ja saavad eelise või mitte. Lisaks sellele sedastab Saksamaa ministeerium, et abisumma määramiseks ei ole taastuvenergia tootmise lisakulude määramise põhimõte just kõige sobivam, sest üldiselt rakendatav ja selge lisakulude mõiste puudub. 40 % abi osatähtsuse puhul leiab Saksamaa ministeerium, et see ei ole erainvestori jaoks piisav tegutsemisajend, sest ta ise peab kandma 60 % kuludest. Seepärast võiks arvata, et toetus peaks moodustama pigem teatava osa kõigist investeerimiskuludest. Saksamaa ministeeriumi sõnul korvavad komisjoni tavad mõned keskkonnasuuniste sellekohased puudujäägid.

12.   Norra ametiasutuste märkused

15. juuli 2006. aasta vastuses võtavad Norra ametiasutused riigiabi olemasolu suhtes seisukoha, et järelevalveameti selektiivsuse kontroll on liiga range ega jäta võimalust kaaluda põhimõtteliselt kõigi äriühingute jaoks avatud programme. Mis puutub õppematerjalide väljatöötamise toetusse, võis Enova omal äranägemisel tagasi lükata vaid need projektid, mis ei vastanud programmi eesmärkidele või ei suutnud tagada piisavat kvaliteeti. Seega olid sealsed miinimumnõuded objektiivsed.

Lisaks sellele väitsid Norra ametiasutused eespool nimetatud kirjas, et järelevalveamet oleks pidanud energiafondi kokkusobivust hindama otse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel, nagu komisjon seda tegi Ühendkuningriigi WRAPi laenufondi abikava puhul. (42)

Taastuvenergia tootmiseks antava investeeringutoetuse kokkusobivuse hindamist silmas pidades väitsid Norra ametiasutused, et teatavaks tehtud taastuvenergia tootmise puhul välistab ülemäärase hüvitamise eri projektide vaheline konkurents. Lisaks sellele on Enova ja ministeeriumi vahelises lepingus sätestatud, et kogu antud abi peab olema EMP lepinguga kooskõlas. Norra ametiasutuste sõnul moodustavad vaid murdosa kuludest niisugused kulud, mis ei pruukinud olla abikõlblikud.

Eeluurimise jooksul ja 15. juuli 2006. aasta kirjas märkisid Norra ametiasutused, et Norra energeetika olukord erineb enamiku Euroopa riikide omast, sest enam kui 99 % kodumaisest elektrienergiast saadakse hüdroenergiast. Hüdroenergia kulude struktuur ja määr erineb ülejäänud Euroopas toodetava kivisöel, gaasil ja tuumaenergial põhineva traditsioonilise energiaga võrreldes. Uue taastuvenergiatootmise lisakulude arvutamisel ei saa hüdroenergiaga võrdlemist Norra ametiasutuste arvates kasutada. Valitud meetodil on veelgi olulisi eeliseid. Esiteks on nüüdispuhasväärtuse arvutamise meetod laialdaselt kasutusel nii energiasektoris kui ka muudes tööstusharudes. Turuhinna arvestamisega on valitud objektiivsed ja kergesti kättesaadavad kriteeriumid. Selle meetodi kasutamine kõigi toetust taotlevate projektide puhul võimaldab Enoval võrdsel alusel võrrelda erinevaid riikliku toetuse saamiseks konkureerivaid projekte ning anda toetust parima abi ja keskkonnasäästvuse suhtega projektidele. Teiseks tagab meetod, et projekt saab ainult summa, mis on vajalik projekti turule toomiseks.

Keskkonnasuuniseid sõna-sõnalt järgides peaksid Norra ametiasutused enda sõnul investeeringutoetuste kava täiendama tegevusabi kavaga, mille puhul abisumma määrataks lõpuks ikkagi nüüdispuhasväärtuse põhjal. Sel viisil antud tegevusabi oleks de facto investeeringutoetuse kava, mille raames makstaks toetus ühekordse summeritud makse asemel välja osamaksetena. Seejuures ei erineks abi saamise võimalus nimetamisväärselt, kuid süsteem oleks vähem läbipaistev ja selle haldamine keerulisem. (43) Teatavaks tehtud abikava puhul oleks Enova kaasatud vaid projekti investeerimisetapis.

15. juuli 2006. aasta vastuses nõustuvad Norra ametiasutused uurimismenetluse algatamise otsuses esitatud järelevalveameti seisukohaga, et Enova meetodil arvutatud investeeringutoetus on üldiselt võrdne taastuvenergiajaama investeerimise lisakuludega või neist väiksem. Kuid Norra ametiasutused ei ole nõus jaama kulumi piirmääraga. Selle puhul jäetaks arvesse võtmata tõsiasi, et järelevalveameti keskkonnasuunistes (punkt D.3.3.1 (54)) on sätestatud, et projektid võivad toota õiglast kasumit, ja seda on kasutatud komisjoni otsuses avamere tuuleprojekti Q7 kohta. (44) Kuigi sobiv kasumimäär määratakse sõltumatu eksperdi järelduste põhjal, väidavad Norra ametiasutused, et liiga suurest kasumimäärast tuleneva ülemäärase hüvitamise ohtu ei ole.

Pidades silmas nõuet, et toetuse saanud projekt ei tohiks enam abi saada (vt keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (54)) nõustuvad Norra ametiasutused, et energiafondi antav toetus peaks olema piiratud. Norra ametiasutuste sõnul tagavad sellekohase piirangu kaks asjaolu. Esiteks võetakse projekti Enova poolt hindamisel arvesse kõiki teadaolevaid tulusid (rahavoogu), hoolimata sellest, kas nt muud riiklikud toetused kvalifitseeruvad riigiabiks. Neid asjaolusid võetakse vajaduse korral arvesse tulude või kulude poolel ning need vähendavad seega vajadust saada Enovalt lisatoetust. Teiseks viitavad Norra ametiasutused seoses rohelise sertifikaadi süsteemi võimaliku rakendamisega abisaajaga sõlmitava lepingu punktile, mille kohaselt peab abisaaja sertifikaaditurule sisenedes maksma intressidega tagasi kogu energiafondilt saadud abi.

Abikava ametliku uurimismenetluse käigus on Norra ametiasutused teinud muudatusettepaneku projektide suhtes, mille nüüdispuhasväärtus oleks negatiivne isegi koos energiafondilt saadava toetusega. See muudatus on esitatud käesoleva otsuse I osa punkti 9.1 alapunktis 9 ning selle kohaselt ei anta üldse abi projektidele, mille EBITDA tavalistes tegutsemistingimustes on investeerimise hetkel negatiivne.

II.   HINNANG

1.   Riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses

EMP lepingu artikli 61 lõikes 1 on sätestatud:

1.1.   Riigi ressursside kasutamine

EMP lepingu artikli 61 kohaselt peab meede olema antud riigi poolt või riigi ressurssidest. Käesoleval juhul toetatakse erinevaid investeerimisprojekte riigieelarvest ja elektrijaotustariifidele kehtestatud lõivudest. Otse eelarvevahenditest rahastamine vastab riigi ressurssidest rahastamise kriteeriumile.

Elektrijaotustariifidele kehtestatud lõivust saadava tulu kohta märgib järelevalveamet, et vastavalt kohtupraktikale ja komisjoni tavale on tegemist riigi ressurssidega, kui raha annab üle riigi poolt asutatud fond ning fondi sissemaksete tegemise on kehtestanud või sissemakseid haldab riik. (45) Sellega seoses tuleb tuvastada, kas kõnealust raha kontrollis riik. (46) Selleks et varasid saaks käsitleda riigi ressurssidena, piisaks sellest, et need oleksid alaliselt riiklike ametiasutuste kontrolli all. (47)

Energiafondi asutas Norra riik. Energiafondi haldab avalik-õiguslik asutus, Enova, mis kuulub nafta- ja energeetikaministeeriumi kaudu Norra riigile. Fond loodi selleks, et see aitaks saavutada Norra riigi poliitilisi eesmärke ja Norra riigi energeetikaeesmärke, mis tulenevad Kyoto protokollist. Selleks kehtestab Norra riik määrusega kohustusliku lõivu (vt käesoleva otsuse I osa punkti 3), millega fondi rahastatakse. Lõivu suuruse määrab samuti riik. Lõivust saadav tulu laekub otse energiafondi, mis jagab seda valitud projektidele. Seepärast on järelevalveamet arvamusel, et Norra riik omab lõivu üle alalist kontrolli ja et seda tuleb pidada riigi ressurssideks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

1.2.   Teatavate ettevõtjate või teatavate kaupade tootmise soodustamine

Selleks et meedet saaks pidada abiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses peab meede veel esiteks andma selle saajale eelise, mis vabastab ta kuludest, mida tavaliselt tehakse eelarvest. Teiseks peab meede olema selektiivne, soodustades „teatavaid ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist”. Allpool käsitletakse eraldi investeeringutoetusi, sealhulgas energiaauditeid, ning haridus- ja koolitusmeetmeid.

1.2.1.    Üldine märkus: hinnatakse energiafondi abikava, mitte kava alusel antud üksiktoetusi

Käesoleval juhul võib allpool kirjeldatud toetusmeetmeid olla mõnes olukorras antud ettevõtjate asemel üksikisikutele (nt mõnesid koolitus- ja haridusmeetmeid) või need võivad olla seotud pigem koolitus- kui majandustegevusega. Ükski toetusmeetmetest ei piirdunud aga ametlikult (seaduse või haldusakti alusel) üksikisikute või konkreetse tegevusalaga (48). Toetusi võisid nt saada majandustegevusega tegelevad haridusvaldkonna eraettevõtjad või ettevõtjad, kelle tegevus toimus teatavas tööstussektoris (nt ehitustegevus).

Käesolev teatis ja hindamine käsitleb energiafondi, mitte sellest antud üksiktoetusi. Seepärast ei ole järelevalveametil vaja energiafondile (49) hinnangu andmiseks hinnata nt kas üksikjuhtudel mittetulunduslikele organisatsioonidele või haridusasutustele antud toetus oli seotud ettevõtja (majandus)tegevusega või mitte. Kuna energiafondi abikavas ei olnud selles suhtes ette nähtud mingeid piiranguid, leidis järelevalveamet, allpool esitatud erand väljaarvatud, et abikava alusel toetati ettevõtjaid.

Riigiabi ei ole avalikule sektorile selliste energiatõhususe meetmete rakendamiseks antud toetus, mis moodustavad osa üksuse avalikest ülesannetest. See kehtib eriti omavalitsustele suunatud energiatõhususe meetmete programmi suhtes. Kõnealune toetus ei kujuta endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest seda antakse Norra ametiasutuste kinnituse kohaselt ainult toetuse saaja avalike ülesannete täitmiseks.

1.2.2.    Investeeringutoetus (taastuvenergia tootmine, energiasäästumeetmed, uued energiatehnoloogiad ja energiaauditid)

Eespool nimetatud investeeringutoetused annavad nende saajatele eelise EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest need võimaldavad investeerimist taastuvenergia tootmisse või sellistesse meetmetesse, mis vähendavad äriühingu energiatarbimist või võimaldavad sellel (auditite puhul suurema pädevuse ja energiaanalüüsi abil) kasutada energiat tõhusamalt ning vähendavad seega äriühingu tavapäraseid jooksvaid kulusid.

Toetus on samuti selektiivne. Taastuvenergia tootmiseks antavate investeeringutoetustega abistatakse kindlat tüüpi energiatootjaid.

Selektiivsus on olemas ka teiste meetmete puhul, sest toetusi antakse vaid teatavatele äriühingutele, mille Enova valis välja pärast taotlusperioodil toimunud projektide võrdlemist ja kõige tõhusama projekti määramist toetuse saamiseks. Kohtupraktika kohaselt (50) olukorras, kus fondil on „küllalt suur vabadus, mis võimaldab tal finantsabi andmisel arvestada mitmesuguseid asjaolusid, eelkõige abisaajaid valida, finantsabi summat ja selle andmise tingimusi määrata, (…) asetab süsteem mõned ettevõtjad teiste ettevõtjatega võrreldes soodsamasse olukorda”. (51) Kõigi taotlemise kriteeriumidele vastavate projektide puhul ei saa olla kindel, kas need toetust saavad, sest see sõltub teistest nendega taotlemisel konkureerivatest projektidest ja rahasummast, mida Enova kavatseb eraldada selles projektide hindamise voorus. Kuna Enoval on vabadus määrata, kui tihti ja milliseid projektikonkursse ta korraldab, jätab süsteem Enovale piisavalt kaalutlusruumi, mis muudab toetusmeetme selektiivseks. (52)

Lisaks sellele annab energiaauditite selektiivsusest tunnistust veel see, et programm (2003. aasta programmi tekst, vt käesoleva otsuse I osa punkti 5.6 eespool) oli suunatud eramajade ja üldkasutatavate hoonete omanikele, kelle hoonete pindala oli suurem kui 5 000 ruutmeetrit, ning tööstusettevõtetele.

1.2.3.    Energiatõhususe teabe- ja haridusprogrammid

Järelevalveamet on seisukohal, et selektiivsus puudub Enova teabeliini puhul, mille kaudu anti nõu kõigile, kes olid huvitatud energiatõhususe kohta nõu saamisest ja mille puhul Enoval ei olnud kaalutlusõigust.

Riigiabiga ei ole tegemist ka eramajade külastuste puhul, sest toetust ei antud sel juhul ettevõtjatele EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Lisaks sellele leiab järelevalveamet, et isegi energia tõhusa kasutamise puhul ärihoonetes ei ole tegemist riigiabiga EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, sest meede oli avatud kõigile huvitatuile, ilma et Enoval ja selle tõhususkeskustel oleks selles osas kaalutlusõigust olnud. Teisisõnu ei vasta meede selektiivsuse tingimusele.

Selektiivne eelis on olemas seoses õppematerjali ja koolituskursuste väljatöötamise toetusprogrammiga, sest see vähendab sellise materjali või programmi loomisel selle väljatöötajate kulusid võrreldes nendega, kes kõnealust toetust ei saa. Järelevalveamet ei ole nõus Norra ametiasutuste väitega, et koolitus- ja haridusprogrammide suhtes rakendatakse liiga ranget selektiivsuse kontrolli. Toetus on esiteks suunatud teatavatele sektoritele, nt 2003. aasta programm oli muuhulgas mõeldud haridusteenuste erapakkujatele ja 2004. aasta programm ehitustegevuse jaoks. Programmi tekstis on rõhutatud, et koolituse pakkumisel tuleb arvesse võtta ettevõtluse vajadusi ning programmi rahastamises peaks osalema erasektor. See võimaldab välja töötada lahendusi eri sektorite jaoks. Teiseks jätavad asjassepuutuvad programmid Enovale siiski suure kaalutlusruumi. Norra ametiasutused ise rõhutavad, et projektide vaheline konkurents on ülioluline. Seega ei ole tagatud, et kõik projektid saavad toetuse, isegi siis, kui need vastavad kindlatele objektiivsetele kriteeriumidele, sest teiste projektide tulemused samas hindamisvoorus võivad olla paremad. Samuti ei ole tagatud, et toetust mittesaanud projektile antakse toetust järgmises voorus. Lisaks sellele sisaldavad 2003. ja 2004. aasta programmid prioriteetide loetelu, mis näitab, et teatavatel projektidel, eriti mitteprioriteetsetel projektidel, on vähem võimalusi toetust saada. Seepärast on järelevalveamet arvamusel, et toetuse andmine on selektiivne.

1.3.   Konkurentsi kahjustamine ja lepinguosaliste vahelise kaubanduse mõjutamine

Selleks et meetmeid saaks pidada abiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses, peavad meetmed kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi ja mõjutama lepinguosaliste vahelist kaubandust.

Käesoleval juhul parandavad meetmed toetuse saanud ettevõtete konkurentsiolukorda Euroopa Majanduspiirkonna energia- ja elektriturgudel, kus nad konkureerivad või võivad tulevikus konkureerida teiste energiatootjatega. (53)

Varem toetatud projektidest (vt käesoleva otsuse I osa punkti 6) oleks üsna suur hulk jäänud EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis e osutatud õigusakti kohaldamisalasse (komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes), sest eraldatud toetused jäid allapoole vähese tähtsusega abi künnist. Kuid mitte kõik toetatud projektid ei olnud vähese tähtsusega abi, ning ei pidanudki olema vastavalt abikava tingimustele.

Kuna elektrienergia turg on suures osas liberaliseeritud ning EMP riikide vahel toimub energiatoodangu ja elektrienergia liikumine (nt Norra impordib ja ekspordib teatava protsendi oma toodetud elektrienergiast), kahjustatakse (või võidakse kahjustada) konkurentsi teiste EMP ettevõtjatega. Seda näitab ka eri tüüpi elektrienergiaga kauplemine Nordpoolis, mis on Põhjamaade ühine raamistik. Seepärast energiafondi abikava kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ja mõjutada lepinguosaliste vahelist kaubandust.

2.   Uus abi

Nagu on näidatud käesoleva otsuse II osa punktis 1 antakse energiafondi kaudu abi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Vajab veel selgitamist, kas tegemist on ka uue abiga, millest oleks tulnud järelevalveametit aegsasti teavitada selle hinnangu saamiseks (vt järelevalve- ja kohtulepinguprotokolli nr 3 II osa artiklit 2). Uut abi määratletakse kogu abina, „mis ei ole olemasolev abi, sealhulgas igasugune olemasoleva abi muudatus” (vt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõiget c).

Norra valitsuse sõnul olid energiafondi alla liidetud programmid olemas juba enne Norra ühinemist Euroopa Majanduspiirkonnaga. Seepärast kujutasid kavad algselt endast olemasolevat abi järelevalve- ja kohtulepinguprotokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti b alapunkti ii tähenduses.

Oma teatises teavitasid Norra ametiasutused järelevalveametit muudatustest olemasolevates abikavades. Need on peamiselt järgmised:

i)	olemasolevate kavade liitmine vastloodud energiafondi alla 2002. aastal;

ii)	toetuste uutmoodi haldamine ja uue haldusasutuse Enova loomine, mis asus toetuste eest vastutama Norra veevarude ja energeetika direktoraadi asemel;

iii)	parlamendi poolt uute energiaeesmärkide väljatöötamine, mis tähendab, abikavade alusel meetmete võtmise käigus tuleks nüüd arvestada mõõdetava energiatõhususe ja toodangu eesmärkidega;

iv)	uus rahastamismehhanism (lõivu kehtestamine elektrijaotustariifidele).

Nende muutustega kaasnesid uued Enovat käsitlevad õigusnormid, mis mõjutasid toetuste andmist selliselt, et meetmed pidid vastama Norra riigi ja Enova 2002. aastal kokkulepitud uutele poliitilistele eesmärkidele.

Nimetatud muudatused ei olnud ainult tehnilised või haldusalased [vt järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse artikli 4 lõiget 1 (54)], vaid muutsid märkimisväärselt varasemat süsteemi ja selle õiguslikku raamistikku. Vastavalt kohtuasjas Namur Les Assurances  (55) tehtud kohtuotsusele tuleb kõigepealt uut abi käsitlevate sätete alusel kindlaks teha, kas tegemist on uue abiga. Sellega seoses tuleb märkida, et energiafondi ja Enova loomisega võeti vastu terve rida energiafondi kaudu toetuste andmist reguleerivaid uusi õigusakte. Esiteks parlamendi 5. aprilli 2001. aasta otsus, millega muudeti 29. juuni 1990. aasta energiaseadust. Otsusega volitati valitsust kohustama jaotusvõrguettevõtjat (loa alusel, omsetningskonsesjoner) lisama lõivu lõpptarbija elektrijaotustariifidele. See lõiv moodustas seejärel osa energiafondi rahastamisest. 10. detsembri 2001. aasta määruses nähti ette selle lõivu kogumise ja energiafondile ülekandmise üksikasjad. Parlamendi otsuse aluseks olnud ettepanekutes määratles valitsus uued ja konkreetsed energeetikaeesmärgid (vt käesoleva otsuse I osa punkti 4), mis tuleb saavutada ettenähtud ajavahemiku jooksul energiafondi ja Enova loomise abil. Uue energiafondi käsitleva määrusega anti fond nafta- ja energeetikaministeeriumi alluvusse ning selle haldajaks määrati Enova. See näitab, et aastatel 2000–2001 muudeti ja täiendati oluliselt energiatõhususmeetmete toetamist reguleerivaid õigusnorme.

Nende õigus- ja haldusmuudatuste eesmärgiks oli oluliselt muuta olemasolevat toetusskeemi ning luua täiesti uus moodus energiasäästumeetmete ja taastuvenergia tootmise rahastamiseks. (56) Kahe uue kava liitmine oli midagi enamat kui vaid tehniline formaalsus, sest need ühendati riigiabi paremini suunamiseks ja käegakatsutavamate tulemuste saavutamiseks säästva energia poliitika vallas. Projektidele toetuse andmise otsuse tegemisel tuli nüüd võtta arvesse, kas projektid suudavad anda panuse parlamendi 2000/2001. aastal kindlaksmääratud uute eesmärkide saavutamisse, mis on varasemate toetuskavadega võrreldes oluline muudatus.

Täiesti uue haldusstruktuuri puhul võtab vastloodud haldusasutus Enova üle Norra veevarude ja energeetika direktoraadi senise pädevuse. Enova on ministeeriumiga sõlmitud lepingu kohaselt kohustatud parlamendi poolt hiljuti kindlaksmääratud energeetikaeesmärkide saavutamiseks haldama energiafondi ja fondi hiljuti vastuvõetud õigusaktide alusel juhtima. Lisaks on talle ülesandeks tehtud fondide haldamise kaudu edendada konkurentsi turul. See näitab, et Enova ei jätka ainult Norra veevarude ja energeetika direktoraadi tööd, vaid tal lasub ka uusi ülesandeid ja kohustusi, mis on varasemate abikavadega võrreldes oluline muutus.

Märkimist väärib ka uue rahastamismehhanismi loomine. Eelarveliste vahendite asemel rahastatakse toetusmeetmeid (järjest enam) elektrijaotustariifidele kehtestatud lõivudest, mida kasutatakse energiafondi rahastamiseks. Kuigi Norra märkis, et lõiv kui selline võeti kasutusele enne EMP lepingu jõustumist, ei muuda see järelevalveameti arvamust, et uue rahastamismehhanismi kasutuselevõtmine oli oluline muutus. Enne 2002. aastat lõivu jaotusvõrguettevõtjad kasutasid peamiselt energiatõhususe alaseks teavitustegevuseks. Nüüd kehtestab ja kontrollib lõivu Norra riik, kes rahastab sellest sihtotstarbeliselt energiafondi. Fond võib kasutada rahalisi vahendeid kõikvõimalikeks toetusmeetmeteks ega pea piirduma teavitamistegevusega. (57) Neil põhjustel järeldab järelevalveamet, et rahastamismehhanismi muudatused on põhimõttelised.

Kirjeldatud muudatused muudavad abikava tervikuna ning seda ei saa enam olemasoleva kava osaks pidada. (58) Nii uus rahastamis- ja halduskord kui ka Enova kohustus täita hiljuti kindlaksmääratud energeetikaeesmärke on tihedalt seotud toetusprogrammi ülesehitusega ning neid rakendatakse kõigi energiafondi kaudu toetatavate meetmete puhul. Muudatused tehti eesmärgiga kasutada paremini ära riigi ressursse ja suurendada energiatõhusust, mille jaoks oli vaja luua uued struktuurid ja püstitada uued eesmärgid. Need uued struktuurid ja eesmärgid määravad, milline otsus toetuse kohta langetatakse, ning neid ei saa käsitleda varasematest abimeetmetest lahus.

Järelikult tuleb teatatud muudatused liigitada uueks abiks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõike c tähenduses.

Energiafond alustas tööd 1. jaanuaril 2002, s.t enne juunit 2003, kui kavast teavitati järelevalveametit. Seega teavitati energiafondi süsteemist järelevalveametit hilinemisega ning rikuti järelevalve- ja kohtulepingu I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud ooteaja kohustust. Seega tuleb abi pidada ebaseaduslikuks abiks järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 punkti f tähenduses. Igasugune ebaseaduslik abi, mis ei vasta EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c, tuleb tagasi nõuda.

3.   Abi kokkusobivus

Järelevalveameti hinnangul ei vasta abimeetmed ühelegi EMP lepingu artikli 61 lõikes 2 või lõike 3 punktides a, b, ja d sätestatud erandile. Seepärast tuleb hinnata, kas abi oleks õigustatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. Selle sätte alusel võib abi pidada kokkusobivaks, kui „kui see on mõeldud teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”.

Järelevalveamet hindab energiafondi vastavalt EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktile c ja järelevalveameti keskkonnasuunistele. Nimetatud suunistes nähakse ette, et EFTA riigid peavad oma keskkonnatoetuste kavad viima keskkonnasuunistega kooskõlla 1. jaanuariks 2002.

Alljärgnevas hinnangus eristab järelevalveamet talle teatavaks tehtud energiafondi abikava, mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2002 (vt käesoleva otsuse II osa punkti 3.1), ning Norra ametiasutuste kavandatud edaspidiseid muudatusi, mille eesmärk on viia toetamine kooskõlla EMP riigiabi sätetega (vt käesoleva otsuse II osa punkti 3.2).

3.1.   Energiafondi hindamine järelevalveametile teatatud kujul

3.1.1.    Investeeringutoetus (taastuvenergia tootmine, energiasäästuinvesteering, uus energiatehnoloogia, energiaauditid)

18. mai 2005. aasta otsuses algatada ametlik uurimismenetlus kahtles järelevalveamet, kas energiafondi antud investeeringutoetust võib pidada keskkonnasuunistega kooskõlas olevaks.

Uurimismenetluse algatamise otsuse kohta 15. juulil 2005. aastal esitatud märkustes väitsid Norra ametiasutused, et abikava peaks olema lubatud EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel. Järelevalveamet seda seisukohta ei jaga, vähemalt niivõrd, kuivõrd asjaomast toetust käsitletakse keskkonnasuunistes. Järelevalveameti hinnangul ei ole Euroopa komisjoni WRAPi käsitlev otsus (59) selles kontekstis asjakohane. Need kaks juhtumit erinevad teineteisest selle poolest, et ringlussevõtu kohta ei olnud suunistes ühtki investeeringutoetust käsitlevat sätet, kuid taastuvenergia investeeringutoetust keskkonnasuunistes käsitletakse. Järelevalveameti jaoks on tema enda suunised siduvad. (60) Seepärast leiab järelevalveamet, et ta ei saa eirata suuniste investeeringutoetust käsitlevat peatükki (jagu D.1.3, eriti punkt D.1.3 (27) ja punkti D.1.7 (32)) ega taastuvate energiaallikate kasutamiseks antavat tegevusabi käsitlevat peatükki (punkt D.3.3.1 (54)) ning nendes sätestatud abi osatähtsust.

1)   Taastuvenergia tootmiseks antav investeeringutoetus

Taastuvenergia tootmisesse tehtavat investeeringut saab toetada mahus, mille puhul abi osatähtsuses moodustab kuni 40 %, või vajaduse korral mahus, mis moodustab 100 % abikõlblikest kuludest (vt keskkonnasuuniste punkti D.1.3 (27)). Punktis D.1.6 (31) on selgitatud, millised investeeringud on abikõlblikud, nimelt maasse, ehitistesse, jaamadesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud ning teatavatel tingimustel ka investeeringud immateriaalsesse varasse. Punktis D.1.7 (32) on sätestatud, et abikõlblike kuludena käsitletakse taastuvenergiat tootva jaama investeerimiskulude ja tavapärase energiajaama investeerimiskulude vahet (edaspidi: lisakulud).

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses (61) märkis järelevalveamet, et taastuvate energiaallikate jaoks antud toetus ei põhinenud suuniste punkti D.1.7 (32) kohastel lisakuludel. Samuti leidis ta, et ilma Norra ametiasutuste hiljem pakutud muudatusteta ei oleks saanud tagada, et toetus ei ületaks 40 % künnist. Lisaks ei olnud tagatud ka see, et toetusmäär ei oleks suurem kui 100 % lisakuludest või et abikava ei võimaldaks ülemäärast hüvitamist. Puudusid ka igasugused tagatised, et toetust antakse ainult abikõlblike investeerimiskulude jaoks ning et ettevõtjatele antav abi ei ole suurem, kui projekti käivitamiseks vajalik. Seega oli järelevalveameti esialgne seisukoht, et teatavaks tehtud energiafond ei ole investeeringutoetusi käsitleva peatüki kohaselt lubatud (keskkonnasuuniste jagu D.1.3) ja kujutas endast nõuetele mittevastavat riigiabi.

Norra ametiasutuste märkused ei ole neid kahtlusi hajutanud. Selliste kulude hüvitamise kohta, mis ei pruukinud olla abikõlblikud, märgivad Norra ametiasutused, et alates 1. jaanuarist 2005 on Enova nõustunud vaid komisjoni Soome kohta tehtud otsuses N 75/2002 loetletud kulude toetamisega, kuid enne seda on toetatud ka muid kulusid (nt finantskulusid), kuigi need võisid moodustada vaid murdosa kogukuludest. Kuna teatavaks tehtud energiafondil puudusid selged eeskirjad selle kohta, millised kulud on abikõlblikud, katavad toetused tõesti kulusid, mis ei ole abikõlblikud. Samuti ei muuda Norra argument, et ülemäärast hüvitamist takistab abikava konkurentsielement, järelevalveameti arvamust, et abikaval puudusid igasugused toimivad õiguslikud piirangud, mis tagaksid, et toetus ei ületa suuniste investeeringutoetust käsitlevas peatükis kehtestatud künnist. Ilma ühegi kõnealuse eeskirjata on ülemäärase hüvitamise vältimine jäetud vaid juhuse hooleks.

Järelevalveamet jääb ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses väljendatud seisukohale, et teatavaks tehtud süsteemi puhul ei ole järgitud ka punkti D.3.3.1 (54) tingimusi. Järelevalveamet ei suutnud tuvastada ühtki kasutatud parameetrit, mis oleks taganud, et punktis D.3.3.1 (54) kehtestatud künnist kunagi ei ületata. Samuti puudus tagatis, et arvutustes võetakse arvesse vaid investeerimiskulusid (punktis D.3.3.1 (54) piirdutakse jaama kulumiga), ning piisav kindlus diskontomäära määramise viisis ja selles, et abi ei ületa kunagi nüüdispuhasväärtuse nulli jõudmiseks vajalikku summat.

Järelikult ei vasta teatavaks tehtud energiafondi abikava keskkonnasuuniste nõuetele.

2)   Energiasäästutoetus

Energia säästmiseks tehtavate investeeringute (energia säästmise määratlus on esitatud keskkonnasuuniste punktis B (7)) jaoks võib keskkonnasuuniste punkti D.1.3 (25) kohaselt anda toetust osatähtsusega kuni 40 % abikõlblikest kuludest. Asjaomased investeeringud, s.t maasse, ehitistesse, jaamadesse ja seadmetesse ning teatavatel tingimustel immateriaalsesse varasse, on määratletud keskkonnasuuniste punktis D.1.6 (31). Keskkonnasuuniste punkti D.1.7 (32) kohaselt piirdub toetus abikõlblike kuludega, mida määratletakse keskkonnaeesmärkide täitmiseks vajalike investeerimise lisakuludena. Euroopa Ühenduse normatiividega (62) kohanemiseks abi ei anta, kui ettevõtja ei kuulu väikeste ega keskmise suurusega ettevõtete hulka.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses leidis järelevalveamet, et toetust ei arvutata keskkonnasuuniste punktis D.1.7 (32) ettenähtud lisakulude meetodil. Eeskätt ei jää see keskkonnasuuniste punktis D.1.3 (25) ettenähtud 40 % künnise piiresse. Erinevalt taastuvenergia tootmiseks antavast investeeringutoetusest ei tohi energiasäästumeetmete puhul ületada 40 % künnist. (63)

Norra ametiasutused väidavad, et tegelikult on nad suuniste põhimõtteid järginud. Järelevalveamet ei vaidle vastu, et energiafondi abikava alusel antud üksiktoetused võisid iseenesest olla keskkonnasuunistega kooskõlas. Kuid see ei vii energiafondi kava, mis ei sisaldanud abi osatähtsuse künnised ega järginud lisakulude põhimõtet, tervikuna keskkonnasuunistega kooskõlla.

Mehhanismide puudumise tõttu, mis tagaksid, et toetusmeetme alusel antav abi ei ületaks toetuse 40 % künnist, võrreldes kulusid tavaenergia tootmise kuludega, tuleb teatavaks tehtud energiafondi kava pidada seega nõuetele mittevastavaks abiks.

3)   Uus energiatehnoloogia

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses leidis järelevalveamet, et tal puudus piisav teave, et hinnata, kas kõnealuse kategooria projektid on seotud taastuvenergia tootmisega. (64) Samuti ei olnud järelevalveamet kindel, kas projektid olid uurimis- ja arendusprojektid, mida oleks tulnud hinnata järelevalveameti riigiabi suuniste uurimis- ja arendustegevuseks antavat abi käsitleva 14. peatüki kohaselt.

Ametliku uurimismenetluse käigus selgitasid Norra ametiasutused, et kõnealuses kategoorias ei anta toetust ei ole seotud uurimis- ja arendusetapis olevatele projektidele, vaid peamiselt taastuvenergia tootmise projektidele ja vähemal määral ka energiasäästumeetmetele. Sellesse valdkonda jäävate projektide andmed, mille Norra ametiasutused esitasid, näitasid, et selle hetkeni oli toetatud vaid nimetatud kategooria projekte. Seepärast tuleb uute energiatehnoloogiate toetamist pidada energiasäästumeetmeteks või taastuvenergia tootmiseks antava investeeringutoetuse alarühmaks.

Teatavaks tehtud energiafondi puhul leidis järelevalveamet siiski, et abikava puhul ei tehtud esmalt selgeks, et uute energiatehnoloogiate projektid moodustavad muude toetuskategooriate alarühma ning neid tuleks seepärast hinnata samadele reeglite kohaselt. Teiste toetusmeetmete puhul leidis järelevalveamet igal juhul, et teatavaks tehtud süsteem ei sisaldanud ühtki piirangut, mis oleks taganud taastuvenergia tootmiseks ja energiasäästumeetmeteks antavate investeeringutoetuste puhul asjakohaste künniste järgimise või toetuse andmise ainult abikõlblikele investeerimiskulude jaoks. Seepärast on järelevalveamet jõudnud järeldusele, et teatavaks tehtud toetus ei vasta keskkonnasuuniste nõuetele.

4)   Energiaauditid

Ametliku uurimismenetluse otsuses leidis järelevalveamet, et tal polnud piisavalt teavet, et hinnata, kas kõnealuses kategoorias antav toetus on keskkonnasuunistega kooskõlas, eelkõige nende punktiga D.2 (36) (väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine).

Kõnealust toetuste kategooriat silmas pidades viitasid Norra ametiasutused ametliku uurimismenetluse käigus Soome abikavale, mis võimaldab energiaauditite kulusid riigiabi andmisel arvesse võtta (s.t ei piirdu vaid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega). Norra ametiasutused rõhutavad, et samamoodi nagu Soome süsteem võimaldab Norra Energiafond ettevõtetele finantstoetust energiaauditite ja analüüsi tegemiseks, selleks et need muuta võimalikult energiatõhusaks või et nad investeeriksid energia säästmisse või muudaksid energia säästmiseks oma käitumist. Soome kavaga anti abi 40 % abikõlblikest kuludest. Norra kavaga anti toetusi kuni 50 % abikõlblikest kuludest.

Esiteks leiab järelevalveamet, et energiafondi teatavaks tehtud abikavas ei olnud ühtki piirangut, mis oleks taganud, et kõnealuste meetmete toetused ei ületa keskkonnasuuniste punktis D.1.3 (25) energiasäästumeetmete jaoks kehtestatud 40 % künnist. Eeskätt ei ole keskkonnasuunistega kooskõlas toetus suurusega kuni 50 % abikõlblikest kuludest.

Teiseks leiab järelevalveamet, et energiaauditite toetus, mis on seotud ainult käitumise muutustega ilma selleks investeeringuid kavandamata, ei saa põhineda keskkonnasuuniste jaol D.1.3, milles käsitletakse ainult investeeringutoetust. Soome abikava puhul lubas komisjon vaid selliseid investeeringutoetusi. (65) Võib olla, et nõustamisteenusteks antud toetus leitakse kooskõlas olevat keskkonnasuuniste punktiga D.2 (36) ja EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis f osutatud õigusaktiga (66) (väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi koha). Kuid abikava nõuetele vastavuse hindamisel ei ole see otsustava tähtsusega, sest teatavaks tehtud energiafondil puudusid seejuures igasugused piirangud. Seepärast ei saa seda pidada keskkonnasuunistele vastavaks.

3.1.2.    Õppematerjali väljatöötamise meetmed ja haridusmeetmed

Järelevalveamet märgib, et teatavaks tehtud õppematerjalide väljatöötamise ja haridusprogrammid ei piirdunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega, nagu on sätestatud EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis f osutatud õigusaktis (väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi kohta). (67) Samuti ei piirdunud toetus EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis d osutatud õigusaktis sätestatud toetusega (koolitusabi). (68) Seepärast ei pea järelevalveamet hindama, kas toetusmeede võiks olla nimetatud grupierandite alusel õigustatud. Kõnealust toetusliiki ei käsitleta ka keskkonnasuunistes.

Norra ametiasutused väidavad, et kogu energiafondi kaudu antud abi või selle osasid tuleks hinnata otse EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c alusel.

Selleks et tuvastada, kas kõnealune meede on EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c vahetult kohaldades lubatud, peab järelevalveamet otsustama, kas toetus on selle eesmärkide täitmiseks vajalik ja proportsionaalne.

Toetusmeetme eesmärk oli suurendada energia säästmise võimalusi ja parandada energiatõhususe alaseid teadmisi ja oskusi. Energiasäästumeetmed, kuigi investeeringutega seotud, on eesmärk, mille jaoks võib keskkonnasuuniste sõnaselgete sätete kohaselt riigiabi anda. Üldiselt annavad energiatõhususe meetmed panuse kasvuhoonegaaside vähendamiseks mõeldud Kyoto eesmärkide täitmisse ning teadmistel ja asjatundlikkusel on energiatõhususe meetmete võtmisel ja rakendamisel oluline osa. Käesoleva toetuse vajadust silmas pidades oli programm mõeldud uue materjali ja kursuste väljatöötamiseks ega olnud mõeldud olemasolevate kursuste käigushoidmiseks ja läbivaatamiseks, sest need kulud tuli kanda kursusetasudest. Programmi alusel toetuse andmise eesmärk oli anda tõuge sellise uue materjali loomisele, mille järele oli nõudlus, sest Norra ametiasutuste sõnul puudusid Norras nüüdisaegsed õppematerjalid ja kursused.

Sellist abi võib pidada proportsionaalseks ja see ei mõjuta kaubandust ebasoovitaval määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Selles suhtes on järelevalveameti seisukoha jaoks oluline, et kava lõpetati ja et see hõlmas vaid 33 projekti (millest üks oli üksikisiku oma), millest igaüks sai piiratud abisumma. 12 projekti puhul, kui abi anti mittetulunduslike organisatsioonidena registreeritud üksustele, jäi toetuse suurus vahemikku 50 000–918 000 Norra krooni ehk 6 900–126 970 eurot; (69) vaid kaks projekti said toetust, mille suurus oli umbes 1 300 000 Norra krooni (180 555 eurot). Ülikoolidele ja kolledžitele antud toetus jäi vahemikku 200 000–450 000 Norra krooni (27 662–62 240 eurot) ning vaid ühte projekti toetati 875 000 Norra krooniga (121 023 eurot). Lisaks sellele ei kandnud Enova kunagi projekti kogukulusid, vaid kuni 50 % neist. Abisaajate väljavalimiseks ja abisumma määramiseks kasutati avatud pakkumismenetlust. Pakkumismenetlus tagas ka selle, et abi piirduks vajaliku summaga ja oleks proportsionaalne. Samuti oli abi projektiga seotud ega kujutanud endast seega tegevusabi ettevõtja igapäevaste jooksvate kulude vähendamiseks. Seepärast võib järeldada, et abi ei kahjustanud konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega. Seega oli abi kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c.

3.1.3.    Järeldus teatavaks tehtud abikava kohta

Järelevalveamet leiab, et Norra ametiasutused on rakendanud energiafondi ebaseaduslikult, rikkudes järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõiget 3.

Enova teabeliin ja tegevuskohtade külastused ei kujuta endast abi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses.

Teatavaks tehtud investeeringu toetamise meetmed (taastuvenergia tootmine, energia säästmine, energiaauditid) ei ole kooskõlas EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punktiga c ega keskkonnasuunistega.

Õppematerjalide ja kursuste väljatöötamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2003 antud toetus vastab EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c vahetu kohaldamise korral nõuetele.

3.2.   Energiafond koos Norra ametiasutuste kavandatud muudatustega

3.2.1.    Investeeringutoetus

1)   Taastuvenergia tootmiseks antav investeeringutoetus

Norra investeeringutoetuste kavale antud hinnangu kohaselt tuleb suuniseid arvestades kindlaks määrata ühele projektile antava abi ülemmäär. Keskkonnasuuniste punktis D.1.3 (27) on ette nähtud investeeringutoetuste künnis, mille kohaselt on abi ülemmäär 40 % investeeringu lisakuludest, mida on vaja teha keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Vajaduse korral võib toetus moodustada 100 % abikõlblikest kuludest.

Lisaks sellele on keskkonnasuuniste punktides D.3.3.1 (53) ja (54) lubatud investeeringute suurema ühikuhinna korvamiseks anda ta tegevusabi. Punktis 54 on lubatud anda toetust taastuvenergia tootmiskulude ja asjaomase energia turuhinna vahe korvamiseks. Kuid abi peab piirduma jaama amortiseerumisega, mida tuleb käsitada investeeringu kulumina. Kui EFTA riik suudab tõendada, et abi on mõnede taastuvate energiaallikate halba konkurentsivõimet arvesse võttes hädavajalik, võib see hõlmata ka õiglast kapitalistasuvust.

Tegevusabina käsitatakse tavaliselt abi, mis on mõeldud kergendama ettevõtjal igapäevase juhtimise või tavalise tegevusega seotud kulude kandmist. Taastuvate energiaallikate puhul on tegevuskulud tavaliselt väiksemad kui tavapärase tehnoloogia puhul. Seepärast eeldatakse, et taastuvenergia tootmisest saadav igapäevane rahavoog on positiivne, s.t tegevuskulude korvamiseks abi ei vajata.

Keskkonnasuuniste punktis D.3.3.1 (54) on ette nähtud, et toetust võib anda vaid jaama kulumi (s.t investeeringu) eest. See, mida korvatakse, on tegelikult investeeringu suurem ühikuhind, mitte igapäevased jooksvad kulud. Järelikult on punkti 54 alusel antud abi tegelikult ettevõtja investeeringute toetamiseks antud abi. Kui abi hõlmaks lisaks kapitali amortisatsioonile ka õiglast kapitalitasuvust, kataks see kõik kapitalikulud ning abi võrduks ajaldatud väärtust arvestades kogu investeeringuga. Edaspidist kapitali amortisatsiooni, millele lisatakse nõutav tasuvusmäär, diskonteeritakse ajaldatud väärtust arvestades samal määral. Abi ülemmäära moodustavad diskonteeritud kulud.

Keskkonnasuunistes on lubatud korraga anda investeeringutoetust ja tegevusabi. Võimaliku tegevusabi arvutamisel tuleb arvesse võtta kõiki kõnealusele ettevõttele antud investeeringutoetusi (vt keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (54)). Seega lahutatakse tegevusabi andmiseks abikõlblikust summast kõik saadud investeeringutoetused. See näitab, et keskkonnasuuniste punktis D.3.3.1 (54) esitatud künnis on maksimaalne künnis investeeringutoetuse andmisel taastuvenergia projektile.

Nagu käesoleva otsuse I osa punkti 9.1 alapunktides 4 ja 7 kirjeldatud, arvutatakse Enova kasutatud nüüdispuhasväärtuse meetodil abisumma suurus nii, et projekti nüüdispuhasväärtus jõuaks nulli – punkti, mis mõistlikku investorit ajendaks projekti turul realiseerima. Abi ei anta rohkem, kui on vaja ületa nüüdispuhasväärtuse nulli jõudmiseks. Seega arvutatakse abi suurus järgmise valemi alusel:

(diskonteeritud rahavood) – (investeerimiskulud) + (abi) = 0

Nagu eespool näidatud, kasutatakse esialgsete investeerimiskulude tasumiseks taastuvenergia projekti rakendamisest saadavaid rahavooge. Taastuvenergia projektide investeeringu ühikuhind on tavaliselt suurem kui tavapärase tehnoloogia puhul. Seega ei ole saadav netotulu (diskonteeritud rahavood) paljudel juhtudel nii suured, et kaaluks üles vajalikud investeeringud. Siis on selliste projektide puhul õigus saada abi nüüdispuhasväärtuse nulli viimiseks.

Järelevalveametil on siiski abi sellisel meetodil arvutamise suhtes üks kahtlus. Põhjuseks on see, et abikõlblikeks võib pidada ka projekte, mille rahavood ei ole positiivsed. Nimetatud projektide diskonteeritud rahavood on negatiivsed, mistõttu abi ületab investeerimiskulud ning järelikult ka abi ülemmäära.

Kui aga diskonteeritud rahavood on positiivsed, ei ületa ühelegi projektile antud abi kunagi investeerimiskulusid. Kõnealuse probleemi kõrvaldamiseks on Norra ametiasutused nõustunud kava muutma, nagu on kirjeldatud käesoleva otsuse I osa punkti 9.1 alapunktis 9, nii et negatiivse diskonteeritud rahavooga projektid abi ei saa. Sellega tagatakse, et abi andmisel ei ületata abi ülemmäära, kuna piirdutakse investeerimiskuludega.

Kuid projektide puhul, mille diskonteeritud rahavood on suhteliselt väikesed, on abi suhteliselt suur, millest tulenevalt on ka abi osatähtsus suur. Selleks et see oleks õigustatud, tuleb näidata, et antud abi on projekti elluviimiseks hädavajalik.

Eeldatavasti ei algata ükski mõistlik investor negatiivse nüüdispuhasväärtusega projekti. Seepärast on järelevalveamet seisukohal, et nüüdispuhasväärtuse arvutamine, mis põhineb parimal abi andmise ajal kättesaadaval teabel, näitab piisavalt, kas antav abi on hädavajalik. Nüüdispuhasväärtuse meetodit rakendades tuleb investeeringute diskontomäära määramisel võtta eraldi arvesse iga projektiga kaasnevat riski. Pärast nõupidamist järelevalveametiga tellis Norra nende diskontomäärade kindlaksmääramiseks, mida abikava projektitaotluste hindamisel kasutatakse, First Securities’elt (70) sõltumatu analüüsi. Selles aruandes on esitatud õigete diskontomäärade leidmise meetod, mis põhineb heale tavale vastavatel finantsmeetoditel.

Veel on Norra ametiasutused rõhutanud, et Enova on kaasatud vaid projektide investeerimisetapis. Projektidel, mis on saanud Enovalt investeeringutoetust, ei ole pärast ühekordse summeritud makse saamist enam õigust saada keskkonnasuuniste kohast toetust. Teine positiivne külg on see, et abi saab nn enampakkumisel, s.t eri projektid konkureerivad toetuse saamiseks ning toetust saavad vaid kõige tõhusamad projektid, mille abi ja energiatõhususe suhe on kõige parem. Niisugune lähenemine aitab kaasa sellele, et toetust saavad ainult paljutõotavad projektid ning ainult vajalikul määral.

Eespool nimetatud projektidega võrreldes on erandiks biomassi projektid. Nende projektide puhul võib keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (55) kohaselt üldine ülemmäär ületada investeerimiskulusid. Selle põhjuseks on niisuguste projektide tavalisest väiksemad investeeringud, kuid suuremad jooksvad kulud. Kõnealuste projektide puhul on järelevalveamet seisukohal, et abi võib anda nüüdispuhasväärtuse arvutuste kohaselt, piirdumata investeerimiskuludega.

Eespool käsitleti abi ülemmäära. Enamiku projektide korral, mille puhul on õigus Enovalt abi saada, on aga abi tegelik osatähtsus oluliselt väiksem. See tuleneb asjaolust, et taastuvenergia projektide tegevuskulud on üldiselt väikesed, mistõttu diskonteeritud rahavood on suuremad kui tavapäraste tehnoloogiate puhul. Võttes arvesse, et Enova annab projektide vahelisele konkurentsile tuginedes abi majanduslikult kõige efektiivsematele projektidele, ei ületa enamiku projektide puhul abi tõenäoliselt punktis D.1.3 (27) sätestatud künnist, mis on 100 % investeerimise lisakuludest, kusjuures punkti D.3.3.1 (54) rakendamisest tuleneva ülemmäärani küünib see harva. Seda kinnitab ka siiani toetust saanud taastuvenergia projektide hindamine. Abi osatähtsus oli toetust saanud tuuleenergia, kaugkütte ja bioenergia projektide puhul umbes 24 % kõigist investeerimiskuludest ning suurim abi osatähtsus ühe tuuleprojekti puhul 68 % ja bioenergiaprojekti puhul 50 % kõigist investeerimiskuludest. (71) Kuna sellest nähtub, et nüüdispuhasväärtuse meetod ei põhjusta mingil juhul suuniseid arvesse võttes ülemäärast hüvitamist, ei ole vaja seda üksikasjalikult näidata.

Kokkuvõtteks on järelevalveamet seisukohal, et pärast muudatuste tegemist Norra ametiasutuste poolt vastab abi jaotamisel kasutatav nüüdispuhasväärtuse meetod keskkonnasuunistes, eriti selle punktis D.3.3.1 (54) sätestatud künnistele.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tundis järelevalveamet muret samuti selle üle, kas energiafondist toetatavad projektid saavad riigilt ka muud abi, seda sõltumata sellest, kas kõnealust toetust saab liigitada riigiabiks EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses või mitte (vt keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (54)). Järelevalveamet oli mures, et niisuguse täiendava toetamise tõttu antakse ülearu vahendeid, sest Enova poolt projektidele antava toetuse tulemusena on nende nüüdispuhasväärtus õiglast tasuvust hõlmates nullis, millest peaks projekti elluviimiseks piisama.

Norra ametiasutused rõhutasid, et Enova on kaasatud vaid projekti investeerimisetappi ning projekt saab ainult minimaalse ühekordse summeeritud makse, mis ajendaks investeeringut tegema, ja mitte rohkem. Ametliku uurimismenetluse käigus selgitasid Norra ametiasutused veel, et projekti rahavoogude arvutamisel võetakse arvesse kõiki tulusid. Arvesse võetakse samuti muid riigi sekkumise tagajärjel saadud tulusid ka siis, kui need ei kujuta endast riigiabi. Kui riigilt saadav toetus kvalifitseerub riigiabiks, tuleb sellest projekti finantsvajaduste väljaselgitamiseks järelevalveametile teada anda.

Võttes arvesse Norra roheliste sertifikaatide turu (72) tekkimise võimalust, sisaldab abisaajaga sõlmitav leping sõnaselget sätet energiafondist saadud toetuse tagasimaksmise kohta, selleks et vältida toetuste saamist kahest allikast. Edaspidi makstakse projektile toetus välja osamaksetena, mida korrigeeritakse, kui projekti kulud osutuvad oodatust väiksemaks. Abilepingu lõpetamisel (s.t pärast viimase osamakse maksmist) annab Enova sellele lõpliku hinnangu ning teeb vajadusel kohandusi, kui ta leiab, et abisaaja on esitanud eksitavat teavet või projekt on saanud muid riigi antavaid toetusi. Eespool toodut arvestades leiab järelevalveamet, et keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (54) nõuded on täidetud.

Ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses tundis järelevalveamet muret, et energiafond toetab ka projekte, mille nüüdispuhasväärtus on ka pärast energiafondilt saadud toetust negatiivne. Norra ametiasutused on nüüd väitnud (vt käesoleva otsuse I osa punkti 9.1 alapunkti 9), et projektid, mille EBITDA tavalistes tegutsemistingimustes on investeerimise hetkel negatiivne, ei saa üldse abi. Järelikult on järelevalveameti kahtlustega arvestatud.

2)   Energiasäästumeetmed

Norra ametiasutused panevad ette, et nad muudavad teatavaks tehtud abikava (vt käesoleva otsuse I osa punkti 9.2) ning kavatsevad energiasäästumeetmete jaoks antava toetuse puhul rakendada keskkonnasuuniste punktides D.1.3 (25), D.1.6 (30) ja (31) ning D.1.7 (32) sätestatud lisakulude meetodit. Samuti on lubatud abi osatähtsus 40 % abikõlblikest kuludest, mida on võimalik väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 10 % võrra suurendada.

Järelevalveamet märgib, et selline lähenemine on kooskõlas keskkonnasuunistega ning vastab seega EMP lepingu eesmärkidele.

3)   Uued energiatehnoloogiad

Norra ametiasutused kinnitavad, et selles kategoorias antav toetus on ainult taastuvenergia tootmiseks ja energiasäästumeetmete jaoks antavate investeeringutoetuste alarühm.

Kui käesoleva toetuskategooria puhul kasutatakse taastuvenergia tootmiseks (I osa punkt 9.1) ja energiasäästumeetmete jaoks (vt käesoleva otsuse I osa punkti 9.2) antavate investeeringutoetuste arvutamise kriteeriume, tuleb käesolevas kategoorias antavaid toetusi hinnata samade kriteeriumide alusel. Seega vastab see keskkonnasuuniste nõuetele.

4)   Energiaauditid

Järelevalveamet leiab, et energiaauditite ja -analüüside kulud on keskkonnasuuniste punktide D.1.3 (25), D.1.6 (31) ja D.1.7 (32) kohaselt toetuskõlblikud. Järelevalveamet on nõus, et energiaauditid, teostatavusuuringud ja energiaanalüüsid on vajalikud selle hindamiseks, millised energiasäästumeetmed väärivad investeeringute tegemist ja millised mitte. (73) Järelevalveamet on nõus pidama energiaauditite kulusid abikõlblikeks, kui need on vahetult seotud energia säästmiseks tehtavate investeeringutega. Selle alusel antud abi ei tohi ületada künnist, mis moodustab 40 % asjaomastest abikõlblikest kuludest; seda künnist on võimalik väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul 10 % võrra suurendada (vt keskkonnasuuniste punkti D.1.5 (30)).

Seoses käitumise või süsteemi muutmiseks tehtavate energiaaudititega leiab järelevalveamet, et lubada ei saa toetusi, mis ei ole seotud vahetult energia säästmiseks tehtavate investeeringutega. Selline võimalus on ette nähtud vaid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Keskkonnasuuniste punkti D.2 (36) ja EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis e osutatud õigusakti artikli 5 kohaselt (väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi) võib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele nõustamisteenuste jaoks toetust anda. (74)

3.2.2.    Koolitus- ja haridusmeetmed

Järelevalveamet märgib, et praegu kõnealune abikava puudub ja kõigist uutest kavadest teavitatakse järelevalveametit, seega ei ole toetusmeetmete vastuvõetavust EMP riigiabi sätete alusel edaspidise ja hüpoteetilise hetke jaoks vaja määrata.

3.2.3.    Rahastamismehhanism

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa abimeedet eraldada selle rahastamismeetodist. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib toetuskava rahastamismehhanism muuta kogu abi ühisturuga kokkusobimatuks, (75) eriti juhul, kui sellega kaasneb diskrimineerimine. Rahastamismehhanismi on vaja koos abikavaga käsitleda iseäranis siis, kui abikava finantseerimiseks on loodud lõiv, nagu seda tehti energiafondi puhul. Niisugust lõivu võib käsitleda meetmena, mille toime võrdub koguselise piirangu mõjuga, kui see tasakaalustab täielikult kodumaisel toodangul lasuva koormuse (millega ei ole tegemist käesoleval juhul), või see võib kujutada endast diskrimineerivat sisemaksu, kui see nimetatud koormuse tasakaalustab osaliselt. (76) Sellise tasakaalustava mõju hindamiseks tuleb määrata, kas maks ja kodumaistele toodetele antavad soodustused on rahaliselt võrdväärsed. (77) Mõnel juhul on kohus analüüsinud lisaks maksudele lõivu kehtestamist ja selle kasutust. (78) Kuna energiafondi rahastatakse energiajaotustariifidele kehtestatud lõivust, mis mõjutab ka imporditavat energiat, tuleb käesoleval juhul hinnata abikava rahastamist maksutaolisest lõivust.

Energiafond ei tee vahet välismaiste ja kodumaiste taastuvenergia tootjate või ettevõtjate vahel, kes tahaksid investeerida energiasäästumeetmetesse, uutesse tehnoloogiatesse või teha energiaauditit. Norra ametiasutused näitasid, et siiani on energiafondist saanud toetust kaheksa muud EMP tootjat. Samuti ei ole automaatselt võrdsed tegevused, millele on kehtestatud lõiv (hüdroenergiast ja impordi teel saadav energia), ja energiafondi kaudu toetust saanud projektid. Lõiv on kehtestatud energia jaotamise tasandil, s.t mitte otse toodangule. (79) Isegi kui väidetaks, et see mõjutab tootmiskulusid kaudselt, ei anna Enova antav abi automaatselt eelist tootjatele, kelle energialt seda tasu kaudselt võetakse. Abi antakse peamiselt uute taastuvenergiate jaoks, erandiks on praegu hüdroenergia. Energiasäästumeetmeteks ja energiaauditiks võivad toetust saada kõik ettevõtjad. Seepärast ei saa tõestada, et kodumaised tootjad saavad imporditava energia arvelt eelise ja et selle tasakaalustab kodumaiste (hüdro)energiatootjate makstav lõiv.

Lõivust saadav tulu on seotud abiga, mida järelevalveamet peab nõuetele vastavaks, nagu on näidatud käesoleva otsuse II osa punktis 3.2 eespool. Nõustuti, et mahul põhinev lõiv on kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, ning seda võib seega lubada EMP lepingu artikli 61 lõike 3 punkti c ja keskkonnasuuniste alusel, kus põhimõte on sätestatud. Järelevalveamet leiab seega, et mahul põhinev süsteem ei ole vale. (80)

3.2.4.    Norra ametiasutuste kavandatud muudatustega energiafondi kohta tehtud järeldused

Järelevalveamet leiab, et taastuvenergia tootmise, energiasäästumeetmete ja nii uute energiatehnoloogiate kui ka energiaauditite jaoks investeeringutoetuste andmine on kooskõlas EMP lepingu eesmärkidega tingimusel, et Norra ametiasutused rakendavad energiafondi abikava nii, nagu on nimetatud:

—	käesoleva otsuse I osa punkti 9.1 alapunktides 1–12 taastuvenergia tootmiseks antavate investeeringutoetustega seoses;

—	käesoleva otsuse I osa punkti 9.2 alapunktides 1–5 energiasäästumeetmetega seoses;

—	käesoleva otsuse I osa punktis 9.3 uute energiatehnoloogiatega seoses;

—	käesoleva otsuse II osa punkti 3.2.1 alapunktis 4 energiaaudititega seoses.

4.   Tagasinõudmine

Nagu järelevalveamet käesoleva otsuse II osa punktis 3.1.3 leidis, ei ole taastuvenergia tootmiseks, energia säästmiseks ja uute energiatehnoloogiate jaoks ning energiaauditite toetamiseks antud investeeringu toetamise teatatud meetmed kooskõlas EMP lepingu eesmärkidega.

Kui abi ei vasta nõuetele ja seega kujutab endast ebaseaduslikku abi, nõuab järelevalveamet järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 kohaselt reeglina asjaomaselt EFTA riigilt, et see abisaajalt abi tagasi nõuaks.

Järelevalveamet on seisukohal, et käesoleval juhul ei välista tagasimaksmist ükski üldine põhimõte. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on juhul, kui leitakse, et abi on ebaseaduslik, selle loogiliseks tagajärjeks ebaseadusliku abi tühistamine selle tagasinõudmise teel. Järelikult ei saa ebaseaduslikult antud riigiabi tagasinõudmist varasema olukorra taastamiseks käsitada põhimõtteliselt ebaproportsionaalsena EMP lepingu riigiabi eesmärkide suhtes. Abi tagasimaksmisega annab abisaaja tagasi eelise, mis tal oma konkurentide suhtes turul oli, ning taastatakse abi saamisele eelnenud olukord. (81) Abi tagasimaksmise eesmärgist tuleneb ka see, et reeglina – välja arvatud erandlikel asjaoludel – ei ületa järelevalveamet kohtu tunnustatud pädevuspiire, kui ta palub asjaomasel EFTA riigil ebaseaduslikult antud abi tagasi nõuda, sest ta taastab vaid varasema olukorra. (82) Lisaks sellele ei saa järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 kohaselt järelevalveameti poolt riigiabi üle teostatava järelevalve kohustuslikkust silmas pidades abi saanud ettevõtjatel põhimõtteliselt olla õiguspäraseid ootusi, et abi on seaduslik, kui abi ei ole antud nimetatud protokollis ettenähtud korra kohaselt. (83) Käesoleval juhul puuduvad erandlikud asjaolud, mis oleksid andnud aluse abisaajate õiguspärasele ootusele.

Kooskõlas järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 14 lõikega 2 ning järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsuse 195/04/COL artiklitega 9 ja 11 peab tagasinõue sisaldama liitintressi.

Samuti märgib järelevalveamet, et käesolevas otsuses nimetatud tagasimaksmise nõue ei piira järelevalveametit järgmises otsuses või grupierandi määruse alusel otsustamast, et eespool nimetatud nelja meetme raames antud üksiktoetused ei kujuta endast riigiabi või et neid võib täielikult või osaliselt pidada objektiivsete näitajate alusel EMP lepingu eesmärkidega kooskõlas olevaks.

Kui eespool nimetatud nelja meetme alusel antud üksiktoetused, nagu 5. juuni 2003. aasta kirjaga teavitati, vastasid tingimustele, mille järelevalveamet käesolevas otsuses teatavaks tehtud toetusmeetmetele seadis (vt käesoleva otsuses toodud artiklit 4 allpool), on need EMP lepingu eesmärkidega kooskõlas ning neid ei ole vaja seega tagasi nõuda.

5.   Aastaaruande esitamise kohustus/energiafondi suunised

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 21 lõike 1 ning artikli 5 lõike 1 kohaselt koostoimes järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta menetlusotsuse 195/04/COL III lisaga peavad Norra ametiasutused esitama järelevalveametile aastaaruande.

Järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta menetlusotsuse 195/04/COL artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad Norra ametiasutused esitama lisaks teabe iga viie suurema toetuse saanud projekti kohta järgmistes kategooriates:

a)	taastuvenergia tootmiseks antavad investeeringutoetused,

b)	energia säästmiseks tehtavad investeeringud,

c)	uus energiatehnoloogia ja

d)	energiaauditid.

Aruanne peab eeskätt sisaldama vastavat nüüdispuhasväärtust ja näitama, kuidas on määratud energia turuhind. Lisaks sellele tuleb esitada projekti investeerimiskulude loetelu.

Biomassiprojektide toetamise puhul peavad aruanded sisaldama teavet, mis näitab, et kogukulud, mida ettevõtted pärast jaama kulumi mahaarvamist kannavad, on suuremad, kui asjaomase energia turuhind.

Veel leiab järelevalveamet, et tingimused, mida järelevalveamet käesolevas otsuses ette nägi, tuleks kanda Enova/energiafondi abiraamatusse, milles on esitatud toetuse andmise eeskirjad, või esitada mis tahes muul sobival toetusmeetmete kohaldamise suuniste kujul. Nende suuniste versioon tuleb esitada järelevalveametile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Järgmised energiafondi meetmed, millest Norra ametiasutused teavitasid 5. juuni 2003. aasta kirjaga (dokument nr 03-3705-A, mis registreeriti juhtumi SAM 030.03006 all), on EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi:

a)	investeeringutoetus taastuvenergia tootmiseks;

b)	investeeringutoetus energiasäästumeetmetele;

c)	investeeringutoetus uutele energiatehnoloogiatele;

d)	toetus energiaaudititele ja

e)	õppematerjali väljatöötamiseks ja koolitusele 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2003 antud toetus.

Artikkel 2

a)	Energiafondi abikavasse kuuluv teabeliin ja tegevuspaikade külastamise programm, millest teavitati 5. juuni 2003. aasta kirjaga (dokument nr 03-3705-A), ei ole EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses riigiabi.

b)	Omavalitsuste energiatõhususe programm ei ole riigiabi, kui toetust antakse ainult omavalitsuste avalike ülesannete täitmiseks.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse artikli 1 punktis e nimetatud meede on kooskõlas EMP lepingu tingimustega.

Artikkel 4

Taastuvenergia tootmiseks, energia säästmiseks ning uute energiatehnoloogiate ja energiaauditite jaoks antavad investeeringutoetused on kooskõlas EMP lepingu tingimustega EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses käesolevas artiklis esitatud tingimustel.

a)	Taastuvenergia tootmisse tehtavate investeeringute toetamine Selleks et abi oleks kooskõlas keskkonnasuuniste punktiga D.3.3.1 (54), peab abi vastama kõikidele käesoleva otsuse I osa punkti 9 alapunkti 1 lõigetes 1–12 sätestatud kriteeriumidele.

b)	Energia säästmiseks tehtavate investeeringute toetamine Selleks et abi oleks kooskõlas keskkonnasuuniste punktidega D.1.3 (25), D.1.6. (30) ja (31) ning D.1.7 (32), peab abi vastama üheaegselt käesoleva otsuse I osa punkti 9 alapunkti 2 lõigetes 1–5 sätestatud kriteeriumidele.

c)

Uue energiatehnoloogia toetamine Uue energiatehnoloogia toetamiseks võib anda abi käesoleva otsuse artikli 4 punkti a kohaselt, kui see hõlmab tehnoloogiat, millele antakse taastuvenergia tootmiseks ettenähtud investeeringutoetust, ning käesoleva otsuse artikli 4 punkti b kohaselt, kui toetuse andmine uuele energiatehnoloogiale on seotud investeeringute tegemisega energia säästmiseks.

d)

Energiaauditite ja -analüüside toetamine Energiaaudititeks antav abi peab olema vahetult seotud energia säästmiseks tehtavate investeeringutega ega tohi ületada 40 % abikõlblikest kuludest; väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul võib abi osatähtsust suurendada 10 protsendipunkti võrra. Abikõlblikud on kulud, mida on kirjeldatud käesoleva otsuse I osa punkti 9 alapunkti 1 joonealuses märkuses 35. Energiaaudititele, mis ei ole seotud energia säästmiseks tehtavate investeeringutega, vaid nt käitumise või süsteemi muutmisega, antakse toetust ainult tingimustel, mis on sätestatud keskkonnasuuniste punktis D.2 (36) koostoimes EMP lepingu XV lisa punkti 1 alapunktis e osutatud õigusaktiga.

Artikkel 5

a)	Norra ametiasutused peaksid esitama järelevalveametile igal aastal aruande vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 21 lõikele 1 ning artikli 5 lõikele 1 koostoimes järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta menetlusotsustuse 195/04/COL III lisaga.

b)

Järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta menetlusotsuse 195/04/COL artikli 5 lõike 2 kohaselt peavad Norra ametiasutused esitama lisaks järgmistes kategooriates teabe iga viie suurema toetuse saanud projekti kohta: 1) investeeringutoetused taastuvenergia tootmiseks, 2) investeeringud energia säästmiseks, 3) uued energiatehnoloogiad 4) energiaauditid. Aruanne peab eeskätt sisaldama asjakohast nüüdispuhasväärtust, sealhulgas energiafondi kasutatud diskontomäära, ja näitama, kuidas on määratud energia turuhind. Lisaks sellele tuleks esitada käesoleva otsuse artikli 5 punkti b kohaste projektide investeerimiskulude loetelu. Biomassiprojektide toetamise puhul tuleb aruannetes esitada teave, mis näitab, et ettevõtjate kogukulud on energia turuhinnast suuremad ka pärast jaama amortisatsiooni mahaarvamist.

c)	Lisaks sellele peavad Norra ametiasutused esitama järelevalveametile kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse vastuvõtmist energiafondi toetuste rakendamise suuniste uue versiooni.

Artikkel 6

a)	Käesoleva otsuse artikli 1 punktides a–d nimetatud meetmed, millest teavitati 5. juuni 2003. aasta kirjaga (dokument nr 03-3705-A), ei ole kooskõlas EMP lepingu tingimustega.

b)	Eespool nimetatud meetmete raames antud üksiktoetused, mis vastavad käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele, on EMP lepingu tingimustega kooskõlas.

Artikkel 7

Juhul kui Norra ei ole veel käesoleva otsuse artikli 6 punktis a nimetatud meetmeid kehtetuks tunnistanud, peab ta seda tegema viivitamatult ning asendama need meetmetega, mis vastavad käesoleva otsuse artiklis 4 sätestatud tingimustele.

Artikkel 8

Norra ametiasutused rakendavad kõiki võimalikke meetmeid, et nõuda abisaajatelt tagasi käesoleva otsuse artikli 6 punktis a nimetatud abi, mis on abisaajatele antud ebaseaduslikult; sellest arvatakse maha kõik juba tehtud tagasimaksed.

Abi tuleb tagasi nõuda viivitamata ning vastavalt riigi õigusaktides kehtestatud korrale, kui see võimaldab kõnealuse otsuse kohest ja tõhusat täitmist. Tagastamisele kuuluv abi peab sisaldama intressi ja liitintressi, mida arvestatakse toetuse abisaaja käsutusse andmise kuupäevast kuni selle tagasimaksmiseni. Intressi arvestatakse EFTA järelevalveameti otsuse nr 195/04/COL artiklite 9 ja 11 põhjal.

Artikkel 9

Norra ametiasutused teavitavad EFTA järelevalveametit käesoleva otsuse täitmiseks võetud meetmetest kahe kuu jooksul alates käesoleva otsuse kättesaamisest.

Artikkel 10

Käesolev otsus on adresseeritud Norra Kuningriigile.

Artikkel 11

Ainult ingliskeelne tekst on autentne.

---

(1)  Edaspidi „järelevalveamet.”

(2)  Edaspidi „EMP leping”.

(3)  Edaspidi „järelevalve- ja kohtuleping”.

(4)  Suunised EMP lepingu artiklite 61 ja 62 ning järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 artikli 1 kohaldamiseks ja tõlgendamiseks, mille EFTA järelevalveamet võttis vastu ja avaldas 19. jaanuaril 1994. Avaldatud EÜT L 231, 3.9.1994, lk 1 ja EMP kaasandes nr 32, lk 1. Suuniseid muudeti viimati 19. aprillil 2006. Edaspidi „riigiabi suunised”.

(5)  ELT C 196, 11.8.2005, lk 5.

(6)  6. peatükk tunnistati seejärel kehtetuks järelevalveameti 14. juuli 2004. aasta otsusega nr 195/04/COL. Ebaseadusliku abi määratlus on nüüd esitatud järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõikes f.

(7)  Norra ametiasutuste ja järelevalveameti kirjavahetuse kohta üksikasjalikuma teabe saamiseks vt järelevalveameti otsust nr 122/05/COL ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, vt joonealust märkust nr 5.

(8)  Vt joonealust märkust nr 5 eespool.

(9)  Norra ametiasutuste teate kohaselt võeti kõnealune lõiv kasutusele 1990. aastal elektrituru vabastamise käigus. Enne 2002. aastat kasutasid jaotusvõrguettevõtjad lõivu energiatõhusust käsitleva teabega seotud kulude katmiseks.

(10)  Forskrift om innbetaling av påslag på nettariffen til Energifondet (määrus, milles käsitletakse elektrijaotustariifidele kehtestatud lõivude maksmist Energiafondi, edaspidi „Energiafondi määrus”).

(11)  Lov av 29 Juni 1990 nr. 50 om produksjon, omforming, overføring, omsetning og fordeling av energi m.m, energiloven.

(12)  Mõtte luua energiatõhususe meetmetega tegelev keskasutus pakkus ekspertkomisjon välja juba 1998. aastal, NOU 1998:11. Norra valitsus esitas selle mõtte oma valges raamatus, St. meld. nr 29 (1998–99). Norra veevarude ja energeetika direktoraadi muutmine Energiafondiks esitati lõplikult 2001. aasta eelarves, St. prp. nr 1 (2000–2001).

(13)  Lov av 30 August 1991 om statsforetak.

(14)  22. septembri 2004. aasta muudetud leping Avtale mellom den norske stat v/Olje- og energidepartementet og Enova SF om forvaltningen av midlene fa Energifondet i perioden 2002–2005.

(15)  Odelstingets vedtak til lov om endringar i lov 29. juni 1990 nr. 50 om produksjon, omforming, overføring, omsetning og fordeling av energi m.m. (energilova). (Besl. O. nr 75 (2000–2001) jj, Innst. O. nr 59 (2000–2001) ja Ot. prp. nr 35 (2000–2001)).

(16)  Ot. prp. nr 35 (2000–2001).

(17)  Vt joonealust märkust 15 eespool.

(18)  EÜT L 283, 27.10.2001, lk 33. Direktiivi ei ole EMP lepingusse veel inkorporeeritud.

(19)  Energiafondi määruses (Vedteker for Energifondet, § 4) on sätestatud, et energiafondi tuleks kasutada energia säästmiseks ning uudse taastuvenergia ja muu keskkonnasõbraliku energia tootmiseks.

(20)  Vt järelevalveameti otsust 302/05/COL, millega kiideti heaks gaasitehnoloogia uurimis- ja arendustegevuse abikava.

(21)  Suurtele klientidele on nende suurte tarnelepingute tõttu tehtud tihti allahindlusi. Enova võtab seda arvesse konkureerivate energiaallikate hindadega võrdlemisel.

(22)  Vt näidet järelevalveameti ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse (otsus 122/05/COL) lehekülgedel 7 ja 9, eriti joonealust märkust 17.

(23)  Järelevalveameti hinnangul finantsabi ei suurendata, kui need näitajad on taotleja kahjuks.

(24)  Vt ka Norra ametiasutuste ettepanekut energiasäästumeetmete kasutamise kohta tulevikus (käesoleva otsuse jaotis I.9.2).

(25)  Norra ametiasutuste sõnul moodustavad ülejäänud 0,4 % Enova halduskulud seoses kõnealuste projektitaotlustega.

(26)  N 75/2002 – Energiasektori abikava muutmine, Soome.

(27)  Programmi nimetati 2003. aastal „õppematerjalid ja hariduskontseptsioonid”, 2004. aastal muudeti nimi „haridusprogrammiks”.

(28)  Sellega inkorporeeritakse EMP lepingusse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 69/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 30.

(29)  Sellega inkorporeeritakse EMP lepingusse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat riigiabi, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 33, mida on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004, ELT L 63, 28.2.2004, lk 22.

(30)  Sellega inkorporeeritakse EMP lepingusse komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrus (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes, EÜT L 10, 13.1.2001, lk 20. Määrust on muudetud komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 363/2004, ELT L 63, 28.2.2004, lk 20.

(31)  Norra ametiasutuste kasutatud vahetuskursid (Norra krooni ühe euro kohta): 2002. aastal 7,51; 2003. aastal 8,00; 2004. aastal 8,37; 2005. aastal 8,20.

(32)  Investeerimiskulud tekivad 0-aasta alguses.

(33)  Esimesed tulud saadakse 1. aasta lõpus.

(34)  First Securities on oluline Norra väärtpaberiturul tegutsev isik.

(35)  Capital Asset Pricing Model – meetod, mis näitab riski alusel kohandatud kapitalitasuvust turuportfelli riski ja kõnealuste varade (projekt) riski vahelise funktsioonina.

(36)  First Securities’e kasutatud valem on RE = RF + β (RM – RF), kus RF on Norra pikaajalised võlakirjad, β üksiku projekti risk, RM on turuportfelli eeldatav tasuvus, (RM–RF) on kapitali riskipreemia. RE on investeeritud kapitali eeldatav tasuvus.

(37)  (A) Ettevalmistus- ja projekteerimiskulud; (B) ehitiste, masinate ja seadmete kulud, paigalduskulud või olemaolevate ehitiste, masinate või seadmete remondi või kohandamise kulud; (C) investeeringuga vahetult seotud maa ostmiseks või elektriliinide ehitamiseks tehtavad kulud, mis moodustavad kuni 10 % projekti abikõlblikest kuludest; (D) kaugküttevõrguga ühendava toru ehitamise kulud. Küttevõrgu ehitamise kulud on abikõlblikud vaid uue tehnoloogia kasutuselevõtu projektide puhul; (E) ehitustööde ja ehitustööde järelevalve kulud; (F) ehitusjärgse koristuse ja pinnasetööde kulud; (G) käikuandmise kulud ja käikuandmiseks vajalike töötajate koolitamise kulud. Selles kontekstis tähendab käikuandmine üksuse süsteemi esimest käitamist, katsetamist ja reguleerimist selle tehnilistele omadustele vastava toimimise tagamiseks; (H) projektiga seotud teabe levitamise kulud; (I) investeeringu kontrollimise kulud; (J) erinevate projektide teostatavusuuringute kulud (projektis osalejate palgad ja kaudsed tööjõukulud, varustus, lisaseadmed, tarkvara, reisimine, teabe levitamine, muud otsesed ja üldkulud). Abisaajate üldkulud, ehitamise jooksul makstud intressid, liitumistasud ja mahaarvatavad maksud ei ole abikõlblikud. Vt joonealust märkust 26 eespool.

(38)  EBITDA tähendab tulusid enne intresside, maksude ja kulumi mahaarvamist. See koosneb äritegevuse tulemusena saadava raha juurdevoolust enne käibekapitali liikumisi.

(39)  Keskkonnasuuniste punkti D.3.3.1 (55) kohaselt võib biomassi puhul – millega seotud tegevuskulud on suuremad – anda tegevusabi summas, mis ületab investeeringuid, kui EFTA riik tõendab, et ettevõtete kogukulud ületavad energia turuhinda ka pärast jaama amortisatsiooni mahaarvamist.

(40)  Keskkonnasuuniste punkti D.1.3 (25) kohaselt võib energiasäästumeetmetele anda toetust baasmääras 40 % abikõlblikest kuludest. Keskkonnasuuniste punkti D.1.7 (32) kohaselt ei tohi toetuse suurus ületada investeerimise lisakulusid. Abikõlblike kulude arvutamisel ei arvestata tootmisvõimsuse kasvust saadavat kasu, investeeringu esimese viie aasta jooksul kokkuhoitavaid kulusid ja sama viieaastase ajavahemiku jooksul lisaks toodetud kõrvaltooteid.

(41)  Vt käesoleva otsuse I osa jaotise 9.1 punkti 5 ja joonealust märkust 35.

(42)  Komisjoni 11. novembri 2003. aasta otsus riigiabi kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb anda WRAPi (jäätmete ja ressursside tegevusprogrammi) keskkonnatoetuste fondist ja WRAPi liisingugarantii fondist (ELT L 102, 7.4.2004, lk 59).

(43)  Vt ka järelevalveameti otsuse 122/05/COL punkti „Norra esitatud teave”, lk 12 jj.

(44)  Madalmaades taastuvenergia tootmise ergutamist käsitlev riigiabi otsus N 707/2002 – Madalmaad (N 707/2002 the Netherlands, MEP Stimulating Renewable Energy).

(45)  Kohtuasi 173/73, Itaalia v. komisjon, EKL 1974, lk 709, kohtuasi 78/76, Steinike v. Saksamaa, EKL 1977, lk 595, komisjoni otsus N 707/2002 – Madalmaad, vt joonealust märkust 42 eespool; N 490/2000 – Itaalia, Elektrisektori luhtunud kulud.

(46)  Kohtujurist Jacobs kohtuasjas C-379/98, Preussen Elektra v. Schleswag AG, EKL 2001, lk I-2099 p 165.

(47)  Vt kohtuasja T-67/94, Ladbroke Racing Ltd v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 1998, lk II-1, p 105 jj. Selles suhtes ei ole kahtlust, et meede kuulub riigile, kes lõivu kehtestas. Kõnealune olukord erineb kohtuasjas C-345/02 (Pearle BV, Hans Prijs Optiek Franchise BV ja Rinck Opticiëns BV v. Hoofdbedrijfschap Ambachten, EKL 2004, lk I-7139) käsitletud kutseorganisatsiooni kehtestatud maksu.

(48)  Järelevalveamet tahaks siiski märkida, et selle otsustamiseks, kas ettevõtjat toetati, ei võeta arvesse üksuse õiguslikku seisundit ega organisatsioonilist vormi, vaid ettevõtja omadused määratakse toetatava tegevuse põhjal, vt kohtuasi C-41/90, Höfner ja Elser v. Macotron, EKL 1991, lk I-979. Nt võib ka mittetulunduslikel organisatsioonidel olla majandustegevus ning nad saavad teistega konkureerida, vt nt kohtuasja 78/76, Steinike & Weinlig, joonealune märkus 43 eespool, ja kohtuasja C-67/96, Albaania, International BV v. Stichting Bedrijfspensionfonds Textielindustrie, EKL 1999, lk I-5751.

(49)  Kui toetus kujutab endast abi – mille kohta tehakse otsus allpool –, siis kujutab energiafond endast abikava. Abikava määratlust vaata järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 1 lõikest d.

(50)  Kohtuasi C-241/94, komisjon v. Prantsusmaa, EKL 1996, lk I-4551, p 23.

(51)  Vt ka kohtujurist Jacobsi arvamust kohtuasjas C-256/97, DM Transport S.A, EKL 1999, lk I-3913, p-d 39 ja 40.

(52)  Seda toetab ka Enova enda arvamus oma rolli kohta tema kodulehel. Selle kohaselt: „Enova SFil on märkimisväärne vabadus oma strateegiliste tulipunktide ja poliitiliste meetmete valikul ning korraldamisel”.

(53)  Nt tavapäraseid allikaid kasutavad elektrienergia tootjad või praegused hüdroenergia tootjad või muud taastuvenergia tootjad, keda Enova ei toeta, või ettevõtjad, kes ei saa toetust energiasäästumeetmete rakendamiseks.

(54)  Otsus 195/04/COL.

(55)  Kohtuasi C-44/93, Namur-Les Assurances du Crédit v. Office National du Duccroire ja Belgia Kuningriik, EKL 1994, lk I-3829.

(56)  Sellega seoses vaata kohtujurist Fennelly tõlgendust kohtuasjades C-15/98 ja C-105/99, Itaalia Vabariik v. Euroopa Ühenduste Komisjon, EKL 2000, lk II-8855, p-d 61 jj, kes väidab, et õiguslike muutuste tulemusena pidi süsteem oluliselt muutuma, s.t see kujutas endast enamat kui ainult formaalset muutust.

(57)  Asjakohases valitsuse ettepanekus nimetavad Norra ametiasutused ise seda rahastamismehhanismi „uueks”.

(58)  Kohtuasi T-195/01 ja T-207/01, Gibraltari valitsus ja Hispaania Kuningriik v. Euroopa Komisjon, EKL 2001, lk II 3915, p 111.

(59)  Vt joonealust märkust 40 eespool.

(60)  Kohtuasi C-351/98, Hispaania Kuningriik v. Euroopa Komisjon, EKL 2002, lk I-8031, p 76.

(61)  Järelevalveameti otsuse 122/05/COL teise jao punkt 3.1.1.

(62)  EMP lepingu kontekstis nähakse ühenduse normatiividele viitamine sõnaselgelt ette keskkonnasuunistes, vt selle punkti A (5).

(63)  Järelevalveameti ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse II osa punkt 3.1.2, otsus 122/05/COL.

(64)  Järelevalveameti ametliku uurimismenetluse algatamise otsuse II osa punkt 3.1.3, otsus 122/05/COL.

(65)  Riigiabi käsitlev otsus N 75/2002 – Soome, vt käesoleva otsuse joonealust märkust 26.

(66)  Vt käesoleva otsuse joonealust märkust 29.

(67)  Vt käesoleva otsuse joonealust märkust 29.

(68)  Vt käesoleva otsuse joonealust märkust 30.

(69)  2003. aastaks määrati vahetuskursiks 7,23 ning see avaldati järelevalveameti koduleheküljel.

(70)  First Securities’e 16. detsembri 2004. aasta kiri Enovale.

(71)  Vt käesoleva otsuse I osa punkti 6.

(72)  Rohelise sertifikaadi all mõeldakse tavaliselt riigi fikseeritud miinimumhinda, mida rohelise energia tootja jaotusvõrguettevõtjalt saab. Sellised rohelised sertifikaadid ei pruugi olenevalt konkreetsest juhtumist kujutada endast riigiabi EMP lepingu artikli 61 lõike 1 tähenduses. Norra ametiasutused loobusid Rootsiga ühisest roheliste sertifikaatide turust veebruaris 2006.

(73)  Selliste kuludega nõustus ka Euroopa Komisjon riigiabi käsitlevas otsuses N 75/2002 – Soome, vt joonealust märkust 26 eespool.

(74)  Vt käesoleva otsuse joonealust märkust 29.

(75)  Kohtuasjad C-261/01 ja C-262/0, Belgische Staat v. Calster, Cleeren, Openbaar Slachthuis NV, EKL 2003, lk I-12249, p 46; kohtuasi C-47/69, Prantsusmaa v. komisjon, EKL 1970, lk 487, p 4.

(76)  Kohtuasi C-72/92, Firma Herbert Scharbatke GmbH v. Saksamaa Liitvabariik, EKL 1993, lk I-5509, milles viidatakse EÜ asutamislepingu artiklile 95, praegu artikkel 90. EMP lepingu artikkel 14 on identne EÜ asutamislepingu artikliga 90.

(77)  Kohtuasi C-266/91, Celulose Beira Industrial SA v. Fazenda Pública, EKL 1993, lk I-4337.

(78)  Kohtuasjad C-78/90-C-83/90, Compagnie Commerciale de l’Ouest ja teised, EKL 1992, lk I-1847.

(79)  Euroopa Komisjon lubas samasugust lõivu komisjoni otsuses N 707/2002, joonealune märkus 42 eespool.

(80)  Vt märkusi komisjoni otsustes N 707/2002 (joonealune märkus 42 eespool) ja N 533/01 – Iirimaa, Iirimaa taastuvate energiaallikate edendamiseks antav abi.

(81)  Kohtuasi C-350/93, komisjon v. Itaalia, EKL 1995, lk I-699, p 22.

(82)  Kohtuasi C-75/97, Belgia v. komisjon, EKL 1999, lk I-3671, p 66, ja kohtuasi C-310/99, Itaalia v. komisjon, EKL 2001, lk I-2289, p 99.

(83)  Kohtuasi C-169/95, Hispaania v. komisjon, EKL 1997, lk I-135, p 51.

---