(1)

Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikast, (2) tuleneb, et avalike teenuste eest makstav hüvitis ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui see hüvitis vastab teatavatele tingimustele. Juhul kui avalike teenuste eest makstav hüvitis ei vasta neile tingimustele ja üldkriteeriumid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamiseks on täidetud, kujutab nimetatud hüvitis endast riigiabi. Järelevalveamet on seisukohal, et seda kohtupraktikat kohaldatakse samuti EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kontekstis.

(2)

Euroopa Komisjoni 28. novembri 2005. aasta otsus 2005/842/EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes (3) määrab kindlaks tingimused, mille korral teatavad avalike teenuste osutamise eest makstavad hüvitised kujutavad endast EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikele 2 vastavat riigiabi, ja vabastab kõnealustele tingimustele vastavad hüvitised eelneva teatamise kohustusest. Kõnealust otsust ei ole veel lisatud EMP lepingusse. (4) Avalike teenuste eest makstava hüvitise suhtes, mis kujutab endast riigiabi ega kuulu otsuse 2005/842/EÜ kohaldamisalasse, kehtib ka pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist eelneva teatamise kohustus. Nende suuniste eesmärk on määratleda tingimused, mille täitmisel nimetatud riigiabi on kokkusobiv EMP lepingu toimimisega vastavalt EMP lepingu artikli 59 lõikele 2.

(3)

Neid suuniseid kohaldatakse kõigis EMP lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades, välja arvatud transport ja avalik ringhääling, mille suhtes kohaldatakse EFTA järelevalveameti suuniseid riigiabi eeskirjade kohta avaliku ringhäälingu jaoks. (5)

(4)

Nende suuniste sätete kohaldamine ei piira EMP valdkondlikes eeskirjades ja meetmetes sisalduvate, avalike teenuste osutamise kohustuse suhtes kehtivate rangemate erisätete kohaldamist.

(5)

Need suunised ei piira riigihangete ja konkurentsi suhtes kehtivate sätete (eriti EMP lepingu artiklite 53 ja 54) kohaldamist.

(6)

Euroopa Ühenduste Kohus sätestas oma Altmarki otsuses (6) tingimused, mille korral avalike teenuste eest makstav hüvitis ei kujuta endast riigiabi, järgnevalt:

(7)

Kui need neli kriteeriumi on täidetud, siis ei kujuta avalike teenuste eest makstav hüvitis endast riigiabi ning EMP lepingu artiklit 61 ja EFTA riikide vahelise, järelevalveameti ja kohtu asutamist käsitleva lepingu (edaspidi: “järelevalve- ja kohtuleping”) protokolli nr 3 I osa artiklit 1 ei kohaldata. Juhul kui EFTA riigid ei vasta neile kriteeriumidele ja üldkriteeriumid EMP lepingu artikli 61 lõike 1 kohaldamiseks on täidetud, kujutab avalike teenuste eest makstav hüvitis endast riigiabi.

(8)

Järelevalveamet on seisukohal, et EMP lepingu praegusel arenguetapil võib kõnealuse riigiabi lugeda EMP lepingu artikli 59 lõikele 2 vastavaks, kui see on vajalik üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ja ei mõjuta kaubanduse arengut poolte huvide vastaselt. Kõnealuse tasakaalu saavutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused.

(9)

Euroopa Ühenduste Kohtu kohtupraktikast tuleneb, et välja arvatud valdkondades, kus kehtivad Euroopa Majanduspiirkonna lepingu sätted, on EFTA riikidel laialdased volitused, et otsustada, millised teenused võiks lugeda üldist majandushuvi pakkuvate teenuste hulka kuuluvaks. Seega on järelevalveameti ülesanne tagada, et kõnealuse diskretsiooni ulatust kohaldatakse vastavalt üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlusele ilmsete vigadeta.

(10)

EMP lepingu artikli 59 lõikest 2 selgub, et üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavad ettevõtjad (7) on ettevõtjad, kellele on antud eriülesanded. Määratledes avalike teenuste osutamise kohustusi ja hinnates, kas asjaomased ettevõtjad täidavad neid kohustusi, kutsutakse EFTA riike üles pidama selles küsimuses laialdasi arutelusid, ja seda eelkõige tarbijatega.

(11)

EMP lepingu artiklile 59 vastav üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlus tähendab, et kõnealustele ettevõtjatele on riik andnud eriülesande. (8) Teenuste osutamise kriteeriumide ja tingimuste raamistiku eest vastutavad ametiasutused, sõltumata teenuse osutaja õiguslikust seisundist ja sellest, kas teenust osutatakse vaba konkurentsi alusel. See tingimus kehtib kõikides valdkondades peale nende, kus kehtivad EMP asjaomased eeskirjad. Seepärast on avalike teenuste riigihanked vajalikud kõnealuste ettevõtjate ja riigi kohustuste määratlemiseks. Riik tähendab käesolevas kontekstis nii keskvõimu kui ka piirkondlikke ja kohalikke asutusi.

(12)

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine antakse ettevõtjale ülesandeks ühe või mitme riikliku aktiga, mille vormi määrab kindlaks EFTA riik. Selles aktis või nendes aktides tuleb täpsustada eelkõige:

(13)

Määratledes avalike teenuste osutamise kohustusi ja hinnates, kas asjaomased ettevõtjad neid täidavad, kutsutakse EFTA riike üles pidama selles küsimuses laialdasi arutelusid, eelkõige tarbijatega.

(14)

Hüvitise suurus ei tohi ületada avalike teenuste osutamise kohustuste täitmisel tekkivaid kulutusi, kui võetakse arvesse saadud tulu ja kõnealuste kohustuste täitmisest saadud mõistlikku kasumit. Hüvitis hõlmab kõiki riigi antud soodustusi või riiklikest vahenditest mis tahes kujul antud soodustusi. Mõistlik kasum võib sisaldada asjaomaste ettevõtjate kokkulepitud, piiratud ajavahemikul tootlikkuse suurenemisest saadud kasumit kas täiel määral või osaliselt, ilma et see mõjutaks teenuste kvaliteeti, mille riik on kehtestanud.

(15)

Hüvitist tuleb alati kasutada asjaomase üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks antud avalike teenuste eest makstav hüvitis, mida tegelikult kasutatakse muudel turgudel tegutsemiseks, ei ole õigustatud ja kujutab endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi. Ettevõtja, kellele makstakse hüvitist avalike teenuste osutamise eest, võib sellele vaatamata teenida mõistlikku kasumit.

(16)

Arvesse võetavad kulud sisaldavad kõiki üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamisega seonduvaid kulusid. Kui kõnealuse ettevõtja tegevus piirdub üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega, võib arvesse võtta kõik ettevõtja kantud kulud. Juhul kui ettevõtja tegevus ei piirdu üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega, võib arvesse võtta vaid üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seonduvad kulud. Seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenustega tehtud kulud võivad katta kõnealuste teenuste osutamisel tekkivad muutuvkulud, asjakohase osa üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise ja muu tegevusega seotud ühistest püsikuludest ja piisava kasumi omakapitalilt, mis on paigutatud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisse. (9) Investeeringutega, eelkõige investeeringutega infrastruktuuri, seotud kulud võib võtta arvesse, kui need on vajalikud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks. Kulud, mis on seotud muude eesmärkidega kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega, peavad hõlmama kõik muutuvkulud, asjakohase osa püsikuludest ja piisava kasumi kapitalilt. Nimetatud kulusid ei tohi mitte mingil juhul arvestada üldist majandushuvi pakkuvate teenustega seonduvate kuludena. Kulude väljaarvutamine peab lähtuma eespool määratletud kriteeriumidest ja põhinema üldtunnustatud kuluarvestuspõhimõtetel, millest tuleb järelevalveametit teavitada järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõike 3 sätetele vastava teatisega.

(17)

Arvesse võetavad tulud peavad sisaldama vähemalt kogu tulu, mis saadakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest. Kui kõnealusel ettevõtjal on eri- või ainuõigusi, mille alusel osutatakse üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, millest saadav kasum on suurem kui mõistlik kasum, või kui see ettevõtja saab riigilt muid soodustusi, siis tuleb need sõltumata nende klassifikatsioonist EMP lepingu artiklis 61 võtta arvesse ja lisada ettevõtja tuludesse. Lisaks sellele võib EFTA riik otsustada, et muust tegevusest kui üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisest saadud kasum tuleb kas täielikult või osaliselt eraldada eespool nimetatud teenuste rahastamiseks.

(18)

Mõistlik kasum peaks tähendama omakapitali tootlust, võttes arvesse riski, mis võib ettevõtjatele kaasneda EFTA riigi sekkumisega, eriti kui sellega antakse ettevõtjale ainu- või eriõigusi, või selle riski puudumist. Nimetatud kasum ei tohi tavaliselt ületada asjaomases valdkonnas viimastel aastatel saadud keskmist kasumit. Valdkondades, kus puuduvad võrdväärsed ettevõtjad sellele ettevõtjale, kelle ülesandeks on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine, võib kõnealust ettevõtjat võrrelda mõnes teises EMP riigis asuva ettevõtjaga või vajaduse korral ka mõnes teises valdkonnas tegutseva ettevõtjaga, eeldusel, et arvestatakse iga valdkonna erijoontega. Mõistliku kasumi määratlemiseks võib EFTA riik rakendada stimuleerivaid kriteeriume, mis võivad muu hulgas olla seotud osutatud teenuste kvaliteedi ja tootmisefektiivsuse suurenemisega.

(19)

Kui ettevõtja tegevus hõlmab nii üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamist kui ka muud tegevust, peavad sisemisest raamatupidamisest üheselt selguma üldist majandushuvi pakkuvate teenuste ning muude teenuste osutamisega seonduvad kulud ja tulud ning nende eraldamise põhimõtted. Kui ettevõtja ülesandeks on mitme üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamine kas seetõttu, et nende teenuste tellijad on erinevad asutused või seetõttu, et nende teenuste iseloom on erinev, peab nende ettevõtjate sisemisest raamatupidamisest selguma, et erinevate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seoses ei maksta liigseid hüvitisi. Need põhimõtted ei piira EMP lepingu XV lisa punktis 1 viidatud õigusakti (komisjoni muudetud direktiiv 80/723/EMÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta) kohaldamist juhtudel, mis kuuluvad kõnealuse õigusakti kohaldamisalasse.

(20)

EFTA riigid peavad korrapäraste kontrollidega tagama, et ei maksta liigseid hüvitisi. Liigsed hüvitised ei ole vajalikud üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks ja kujutavad endast seetõttu ühisturuga kokkusobimatut riigiabi, mis tuleb riigile tagasi maksta, ning tulevikus tuleb hüvitise väljaarvutamise parameetrid ajakohastada.

(21)

Kui liigse hüvitise suurus ei ületa 10 % iga-aastasest hüvitisest, võib selle üle kanda järgmisesse aastasse. Mõned üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega seonduvad kulutused võivad aastati olulisel määral erineda, eelkõige eriinvesteeringute puhul. Sel juhul võib erandina olla teatavatel aastatel vajalik maksta liigseid hüvitisi üle 10 % rohkem, et tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine. Eriolukorda, kus on õigustatud üle 10 % suurema liigse hüvitise maksmine, tuleks täpsustada järelevalveametile esitatavas teatises. Olukorda tuleks siiski hinnata igas valdkonnas valitseva olukorra põhjal kindlaksmääratud ajavahemiku järel, mis ei tohiks olla pikem kui neli aastat. Kõik nimetatud ajavahemiku lõpus kindlaks tehtud liigsed hüvitised tuleks maksta tagasi.

(22)

Liigseid hüvitisi võib kasutada mõne teise üldist majandushuvi pakkuva teenuse rahastamiseks, mida osutab sama ettevõtja, kuid kõnealune ülekanne tuleb ära näidata ettevõtja raamatupidamises ning seda tuleb teha vastavalt nendes suunistes sätestatud, eelkõige eelnevat teatamist käsitlevatele eeskirjadele ja põhimõtetele. EFTA riigid peavad tagama, et nimetatud ülekandeid kontrollitakse nõuetekohaselt. Kohaldatakse EMP lepingu XV lisa punktis 1 viidatud õigusakti (komisjoni muudetud direktiiv 80/723/EMÜ) sätteid läbipaistvuse kohta.

(23)

Liigne hüvitis ei tohi jääda ettevõtja käsutusse põhjendusega, et tegemist on EMP lepingule vastava abiga (nt keskkonnaabi, tööhõiveabi või väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav abi). Kui EFTA riik tahab anda sellist abi, tuleb järgida järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikes 3 sätestatud eelneva teavitamise korda. Abi võib välja maksta alles siis, kui järelevalveamet on selle heaks kiitnud. Kui abi on kooskõlas grupierandi määrusega, peavad olema täidetud grupierandi määruse tingimused.

(24)

Järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 II osa artikli 7 lõike 4 kohaselt (10) võib järelevalveamet lisada positiivsele otsusele tingimused, mille täitmisel võib abi lugeda EMP lepingu toimimisega kokkusobivaks, ja sätestada kohustused, mis võimaldavad jälgida otsuse täitmist. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste valdkonnas võivad tingimused ja kohustused olla vajalikud eelkõige tagamaks, et asjaomastele ettevõtjatele antav abi ei moodusta liigseid hüvitisi. Korrapärased aruanded või muud kohustused võivad olla vajalikud, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenusega seotud konkreetse olukorraga.

(25)

Neid suuniseid kohaldatakse alates nende vastuvõtmisest järelevalveameti poolt. Suuniste kehtivus lõppeb kuue aasta pärast alates nende jõustumisest. Järelevalveamet võib pärast EFTA riikidega konsulteerimist teha kõnealustesse suunistesse enne nende kehtivusaja lõppemist EMP lepingu toimimise parandamiseks vajalikke muudatusi. Nelja aasta pärast, arvestades nende suuniste vastuvõtmise kuupäeva, viib järelevalveamet läbi mõjuhinnangu, mille aluseks on faktiline teave ja järelevalveameti eestvõttel peamiselt EFTA riikide edastatud andmete põhjal läbiviidud ulatuslike arutelude tulemused. Mõjuhinnangu tulemused tehakse kättesaadavaks EFTA riikidele.

(26)

Järelevalveamet kohaldab nendes suunistes sätestatut abi suhtes, millest teda on teavitatud, ja teeb otsuse kõnealuse abi kohta pärast suuniste vastuvõtmist ka juhul, kui abist teatati enne suuniste vastuvõtmist. Teatamata abi suhtes kohaldab järelevalveamet:

(27)

Järelevalveamet teeb vastavalt järelevalve- ja kohtulepingu protokolli nr 3 I osa artikli 1 lõikele 1 asjakohase meetmena ettepaneku, et EFTA riigid viiksid oma kehtiva korra avalike teenuste eest hüvitise maksmiseks vastavusse nende suunistega 18 kuu jooksul pärast alates otsuse teatavakstegemisest EFTA riigile. EFTA riigid kinnitavad järelevalveametile ühe kuu jooksul pärast neile otsuse teatavakstegemist, et nad nõustuvad tehtud ettepanekuga asjakohaste meetmete kohta. Kui järelevalveamet vastust ei saa, on ta seisukohal, et asjaomane EFTA riik ei ole ettepanekuga nõus.