Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document C2011/344A/01

Teade vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti tegevdirektori ametikoha (palgaaste AD 14) täitmise kohta — KOM/2011/10318

ELT C 344A, 24.11.2011, pp. 1–6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

24.11.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CA 344/1


Teade vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ameti tegevdirektori ametikoha (palgaaste AD 14) täitmise kohta

KOM/2011/10318

(2011/C 344 A/01)

Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid Euroopa Komisjoni ettepanekul (1)25. oktoobril 2011. aastal vastu määruse, millega asutati Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (2) (edaspidi „amet”). Määrus avaldati Euroopa Liidu Teatajas1. novembril 2011 ning see jõustus 20. päeval pärast avaldamist.

Määruse kohaselt on amet juriidilise isiku staatusega liidu asutus. Amet vastutab teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II), (3) viisainfosüsteemi (VIS) (4) ja EURODACi (5) pikaajalise operatiivjuhtimise eest. Tulevikus võib amet hakata vastutama ka muude vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide ettevalmistamise, väljatöötamise ja operatiivjuhtimise eest, juhul kui selline õigus talle eraldi õigusaktidega usaldatakse.

Ameti peamine ülesanne on tagada SIS II, VISi ja EURODACi pikaajaline operatiivjuhtimine, hoides süsteeme töös seitse päeva nädalas ööpäev läbi ja tagades seega IT-süsteemide tõhusa, turvalise ja pideva toimimise. Amet hakkab vastutama ka süsteemide ja andmete turvalisuse tagamiseks vajalike meetmete võtmise eest. Lisaks nimetatud operatiivülesannetele kuuluvad ameti kohustuste hulka ka aruandluse, avaldamise ja järelevalvega seotud küsimused, süsteemide tehnilise kasutamisega seotud erikoolituste korraldamine, komisjoni konkreetse taotluse korral katsekavade rakendamine ning süsteemide operatiivjuhtimisega seotud uuringute jälgimine.

Ameti asukoht on Tallinnas Eestis. Praeguste ja tulevaste süsteemide väljaarendamise ja operatiivjuhtimisega seotud ülesanded täidetakse Strasbourgis Prantsusmaal. Varurajatised paigaldatakse Sankt Johann im Pongausse Austrias.

Prognoositakse, et 2013. aastaks töötab ametis ligikaudu 120 inimest.

Aastate 2011–2013 kulukohustuste assigneeringuteks prognoositakse ligikaudu 107,8 miljonit eurot. Täpse summa määravad iga-aastase eelarve raames kindlaks eelarvepädevad institutsioonid.

Pakutav ametikoht

Tegevdirektori ülesandeks on ameti juhtimine ja selle esindamine. Direktor on ameti seadusjärgne ja avalik esindaja. Ta on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning annab oma tegevuse kohta aru haldusnõukogule. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat.

Tegevdirektor täidab ameti asutamisel keskset rolli. Direktor vastutab ameti tegevuseks vajalike haldus-, operatiiv- ja finantsmeetmete võtmise ning võtmetähtsusega töötajate värbamise eest.

Ilma et see piiraks haldusnõukogu volitusi, kannab tegevdirektor täielikku vastutust ametile antud ülesannete täitmise eest ja Euroopa Parlament kohaldab tema suhtes iga-aastast eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Euroopa Parlament või nõukogu võivad paluda tegevdirektoril esitada aruande oma ülesannete täitmise kohta.

Tegevdirektori kohustuste hulka kuulub eelkõige:

ameti igapäevase juhtimise tagamine;

ameti toimimise tagamine vastavalt asutamismäärusele;

haldusnõukogu poolt vastuvõetud menetluste, otsuste, strateegiate, programmide ja tegevuse ettevalmistamine ning rakendamine asutamismääruses, selle rakenduseeskirjades ja kohaldatavates määrustes täpsustatud piirides;

IT-süsteemide (sealhulgas statistiliste andmete) ja ameti korrapärase järelevalve ja hindamise tarbeks tõhusa süsteemi kehtestamine ning selle süsteemi rakendamine, et tulemuslikult ja tõhusalt ellu viia ametile seatud eesmärke;

osalemine haldusnõukogu koosolekutel ilma hääleõiguseta;

asutamismääruses sätestatud volituste kasutamine ameti töötajate suhtes ja personaliküsimuste lahendamine, eelkõige töötajate värbamine ja järelevalve, samuti tõhusa, motiveeriva ning meeskonnatööd soodustava personalijuhtimise tagamine;

konfidentsiaalsusnõuete kehtestamine vastavalt IT-süsteeme reguleerivatele õigusaktidele;

asukohaliikmesriikide valitsustega läbirääkimiste pidamine peakorterit käsitleva lepingu ning tehnilisi keskusi ja varurajatisi käsitlevate lepingute üle ning pärast nende lepingute heakskiitmist haldusnõukogus nendele allakirjutamine;

eelarve juhtimise tõhususe tagamine vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele;

haldusnõukogule vastuvõtmiseks ette nähtud dokumentide kavandite esitamine, mis hõlmab muu hulgas järgmiste dokumentide kavandeid:

ameti finantseeskirjad;

ameti järgmise aasta eelarve ning mitmeaastane personalipoliitika kava;

ameti mitmeaastane tööprogramm ja iga-aastane tegevusaruanne;

iga-aastase tööprogrammi rakendamine;

ameti tegevusvaldkonnas asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas üldsusega suhtlemine.

Täiendava teabe saamiseks vt määruse teksti.

Sobiv kandidaat

Kandidaadil peaks olema:

märkimisväärne tõendatud haldus- ja juhtimisoskus, eelkõige eelarve- ja rahaliste vahendite ning inimressursside juhtimise kogemus riiklikul, Euroopa ja/või rahvusvahelisel tasandil;

suutlikkus asutada ning juhtida ametit, kus töötab operatiiv- ja sisehaldusülesannetes kokku ligikaudu 120 töötajat;

põhjalikud teadmised EList ja liikmesriikide ametiasutuste ja ELi institutsioonide vahelisest suhtlusest. Eeliseks on head teadmised teabevahetust ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahulisi IT-süsteeme käsitlevate liidu õigusaktide kohta;

ulatuslik töökogemus suuremahuliste IT-süsteemide valdkonnas, mis on soovitavalt omandatud riigi, Euroopa või rahvusvahelise tasandi avalikus teenistuses;

andmekaitsealased teadmised;

võime juhtida ja motiveerida suurt meeskonda euroopalikus, mitmekultuurilises ja -keelses asutuses;

võime suhelda avalikkusega ning teha koostööd sidusrühmadega (Euroopa, rahvusvahelised, riiklikud ja kohalikud ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid jm);

väga hea suuline ja kirjalik väljendusoskus ning läbirääkimisoskus.

Esitatavad nõuded

Kandidaat, kes soovib valikumenetluses osaleda, peab taotluse esitamise kuupäevaks täitma järgmised tingimused.

Kodakondsus: kandidaadil peab olema ühe Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus.

Ülikoolidiplom: kandidaadil peab olema:

lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom ja mille omandamiseks vajaliku ülikooliõppe kestus on tavapäraselt vähemalt neli aastat, või

lõpetatud ülikooliõppele vastav haridustase, mida tõendab diplom, ning juhul kui ülikooliõppe kestus on tavapäraselt vähemalt kolm aastat, vähemalt üheaastane töökogemus asjaomases valdkonnas (seda üheaastast töökogemust ei saa lugeda allpool nõutud ülikoolijärgse töökogemuse hulka).

Töökogemus: vähemalt 15aastane ülikoolijärgne töökogemus, mis on saadud eespool osutatud kvalifikatsiooni omandamise järel.

Asjaomane töökogemus: 15aastasest töökogemusest vähemalt viis aastat peab olema omandatud ameti tegevusega otseselt seotud valdkonnas, eelistatult teabevahetuse või suuremahuliste IT-süsteemide valdkonnas.

Juhtimiskogemus: kandidaadil peab olema vähemalt viieaastane töökogemus kõrgel juhtival ametikohal (6).

Keeleoskus: kandidaat peab valdama ühte ELi ametlikku keelt väga heal tasemel ja teist ametlikku keelt rahuldaval tasemel.

Vanusepiirang: kandidaat peab saama enne pensioniea saabumist töötada viieaastase ametiaja lõpuni. Euroopa Liidu ajutiste töötajate pensioniiga algab selle kuu lõpus, mil nad saavad 65aastaseks.

Sõltumatus ja huvide deklaratsioon

Direktor peab esitama deklaratsiooni kohustuse kohta tegutseda sõltumatult avalikes huvides. Samuti tuleb esitada deklaratsioon huvide kohta, mida võib lugeda tema sõltumatust ohustavateks. Kandidaat kinnitab taotluses valmisolekut selliste deklaratsioonide esitamiseks.

Edukas kandidaat peab läbima julgeolekukontrolli.

Valikumenetlus ja ametisse nimetamine

Valikumenetlus teostatakse tingimusel, et ameti eelarves on olemas vajalikud assigneeringud ja selle ametikohtade loetelus on ette nähtud asjaomane ametikoht.

Valikumenetluse jaoks luuakse eelvalikukomisjon. Eelvalikukomisjon kutsub vestlusele töökoha konkreetsetele vajadustele kõige paremini vastavad kandidaadid. Kõnealused kandidaadid valitakse välja eespool esitatud kriteeriumide põhjal. Eelvalikukomisjonis välja valitud kandidaadid kutsutakse seejärel vestlusele ametisse nimetamise küsimustega tegelevasse nõuandekomiteesse ja nad peavad sooritama testid väliskonsultantide juhitavas personalivalikukeskuses. Ametisse nimetamise küsimustega tegelevas nõuandekomitees välja valitud kandidaatidega vestleb asjaomase valdkonna Euroopa Komisjoni volinik.

Pärast nimetatud vestlusi kiidab komisjon heaks sobivate kandidaatide nimekirja, mis esitatakse ameti haldusnõukogule. Haldusnõukogu kutsub nimekirja kantud kandidaadid vestlusele ja valib nende hulgast kandidaadi. Nimekirja kandmine ei taga kandidaadi ametisse nimetamist. Kandidaadilt võib nõuda lisaks eespool nimetatutele täiendavate vestluste ja/või testide läbimist. Haldusnõukogu võib nõuda uue valikumenetluse läbiviimist, kui ta ei ole veendunud ühegi esialgsesse nimekirja lisatud kandidaadi sobivuses.

Enne ametisse nimetamist kutsutakse haldusnõukogu valitud kandidaat esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele. Pärast seda võtab Euroopa Parlament vastu arvamuse, milles väljendatakse oma seisukohta valitud kandidaadi suhtes. Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile, kuidas kõnealust arvamust arvesse võeti. Arvamust käsitletakse kuni kandidaadi ametisse nimetamiseni isikliku ja konfidentsiaalsena.

Tegevdirektori ametisse nimetamise küsimuses teeb lõpliku otsuse haldusnõukogu.

Ametiaeg

Haldusnõukogu nimetab tegevdirektori ametisse viieks aastaks ameti ajutise töötajana palgaastmega AD 14 vastavalt Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (7) artikli 2 punktile a. Üheksa kuud enne nimetatud viieaastase ajavahemiku lõppu korraldab haldusnõukogu tihedas koostöös komisjoniga hindamise. Hindamisel hindab haldusnõukogu eelkõige esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja nende saavutamise viisi.

Haldusnõukogu võib arvestades hindamisaruannet ja üksnes juhul, kui see on põhjendatav ameti ülesannete ja vajadustega, pikendada ühe korra tegevdirektori volitusi kolmeks aastaks. Sellisel juhul teatab haldusnõukogu Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Kuu aja jooksul enne tegevdirektori ametiaja pikendamist kutsutakse tegevdirektor esinema Euroopa Parlamendi pädeva(te) komisjoni(de) ette ja vastama selle/nende liikmete küsimustele.

Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

Ametist vabastamine

Tegevdirektori võib ametist vabastada haldusnõukogu. Haldusnõukogu teeb oma otsuse kõikide hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega.

Võrdsed võimalused

Amet kohaldab võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise poliitikat kooskõlas personalieeskirjade (7) artikliga 1d.

Teenistustingimused

Tegevdirektori töökoht asub ameti asukohas Tallinnas.

Tegevdirektor peaks oma töökohale asuma 2012. aasta sügisel.

Taotluste esitamise kord

Selleks et taotlus oleks kehtiv, tuleb kandidaadil esitada:

1.

kaaskiri;

2.

vabas vormis elulookirjeldus (CV). Elulookirjelduse puhul tuleks eelistatavalt kasutada ühtset Europass-vormi (8). Kandidaadil palutakse tuua esile ametikohale vastavad teadmised ja kogemused ning neid lühidalt kirjeldada. Samuti palutakse tal esitada andmed varem juhitud üksuste eelarve, töötajate arvu ning tegevuse laadi kohta.

Puudulikult täidetud taotlusi vastu ei võeta.

Täiendavaid dokumente (nt tunnistuste ja diplomite tõestatud koopiad, soovitused, töökogemust tõendavad dokumendid jne) ei ole vaja saata kohe, vaid menetluse hilisemas etapis taotluse korral.

Taotlused tuleks esitada eelistatavalt inglise, prantsuse või saksa keeles ja saata järgmisel e-posti aadressil:

HOME-selections-IT-AGENCY-ED@ec.europa.eu

Kandidaat, kellel ei ole võimalik saata oma taotlust e-postiga, võib selle saata tähitud kirja või kiirkulleriga järgmisel aadressil:

European Commission

„Home Affairs” Directorate General

Shared Resources Directorate, Unit 02 (Human Resources)

B. 1049 Brussels

Belgium

Kui kandidaadi aadress muutub, palutakse tal sellest viivitamata kirjalikult teatada eespool nimetatud aadressil.

Kontaktisik lisateabe saamiseks:

Ioan-Dragos Tudorache

Head of Unit

Unit C 2 — IT Projects: Infrastructure and legal matters

Directorate-General Home Affairs

European Commission

Ioan-Dragos.Tudorache@ec.europa.eu

Lõppkuupäev

Taotlus tuleb saata e-postiga või tähitud kirjaga hiljemalt neljapäevaks, 22. detsembriks 2011 (e-posti kuupäev või tähitud kirja puhul kuupäev postitemplil).

Kiirkulleriga saadetud taotlused tuleb edastada eespool mainitud aadressil samaks kuupäevaks enne kella 17.00 (Brüsseli aja järgi).

Komisjon jätab endale õiguse taotluste esitamise tähtaega pikendada. Sel juhul avaldab ta vastava teate Euroopa Liidu Teatajas.

Oluline teave kandidaatidele

Tuletame kandidaatidele meelde, et valikukomisjoni töö on konfidentsiaalne. Kandidaadil on keelatud võtta otse või kaudselt, isiklikult või kellegi kaasabil ühendust valikukomisjoni liikmetega.

Isikuandmete kaitse

Komisjon ja amet tagavad, et kandidaatide isikuandmete töötlemisel peetakse kinni määrusest üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (9).


(1)  Muudetud ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks, KOM(2010) 93(lõplik).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1077/2011, 25. oktoober 2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1987/2006, 20. detsember 2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4), ning nõukogu otsus 2007/533/JSK, 12. juuni 2007, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 767/2008, 9. juuli 2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60).

(5)  Nõukogu 11. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2725/2000, mis käsitleb sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil, (EÜT L 316, 15.12.2000, lk 1).

(6)  Oma elulookirjelduses peaksid kandidaadid vähemalt nende viie aasta kohta, mille jooksul nad töötasid kõrge(te)l juhtiva(te)l ametikohal/-kohtadel, esitama järgmised andmed: 1) ametinimetus ja -ülesanded, 2) alluvate arv märgitud ametikohal/-kohtadel, 3) hallatud eelarvete suurus ning 4) madalamate ja kõrgemate hierarhiliste tasemete arv ning sama taseme kolleegide arv.

(7)  ELT L 124, 27.4.2004, lk 1.

(8)  Euroopa Liidu ühtse elulookirjelduse vormi saab alla laadida järgmiselt veebisaidilt: http://europass.cedefop.europa.eu/htm/index.htm.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 45/2001, 18. detsember 2000 (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).


Top