This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2006/193E/02
MINUTES#Tuesday 6 September 2005
PROTOKOLL
Teisipäev, 6. september 2005
PROTOKOLL
Teisipäev, 6. september 2005
ELT C 193E, 17.8.2006, p. 16–122
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
17.8.2006 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 193/16 |
PROTOKOLL
(2006/C 193 E/02)
ISTUNGI LÄBIVIIMISE KORD
ISTUNGI JUHATAJA: Jacek Emil SARYUSZ-WOLSKI
asepresident
1. Istungi algus
Istung algas kell 09.05.
2. Esitatud dokumendid
Järgmised dokumendid on Euroopa Parlamendile esitanud
|
1) |
nõukogu ja komisjon:
|
3. Assigneeringute ümberpaigutamine
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 18/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0186/2005 - SEK(2005)0683 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 19/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0187/2005 - SEK(2005)0684 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 20/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0188/2005 - SEK(2005)0685 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 21/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0189/2005 - SEK(2005)0757 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 22/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0212/2005 - SEK(2005)0821 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 23/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0227/2005 - SEK(2005)0822 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 24/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0228/2005 - SEK(2005)0899 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
*
* *
Eelarvekomisjon vaatas läbi Euroopa Komisjoni ettepaneku assigneeringute DEC 26/2005 ümberpaigutamise kohta (C6-0229/2005 - SEK(2005)0901 (lõplik)).
Pärast nõukogu arvamusega tutvumist andis komisjon vastavalt 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse artikli 24 lõikele 3 nõusoleku assigneeringute ümberpaigutamiseks täismahus.
4. Looduskatastroofid (põuad ja üleujutused) (esitatud resolutsiooni ettepanekud)
Vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2 esitati looduskatastroofide (põuad ja üleujutused) üle toimunud arutelu kokkuvõttena järgmised resolutsiooni ettepanekud (5.9.2005 protokolli punkt 18):
|
— |
Gerardo Galeote Quecedo, Françoise Grossetête, Luís Queiró, Othmar Karas, Markus Ferber, Richard Seeber, Luis de Grandes Pascual, László Surján, Daniel Varela Suanzes-Carpegna, José Ribeiro e Castro, María Esther Herranz García, María del Pilar Ayuso González ja Cristina Gutiérrez-Cortines fraktsiooni PPE-DE nimel selle suve põudade kohta Lõuna-Euroopas ja üleujutuste kohta Kesk-Euroopas (B6-0458/2005); |
|
— |
Vittorio Prodi fraktsiooni ALDE nimel Euroopa Liitu suve jooksul tabanud looduskatastroofide kohta (B6-0462/2005); |
|
— |
Rosa Miguélez Ramos, Edite Estrela, Heinz Kindermann ja Herbert Bösch fraktsiooni PSE nimel Euroopa 2005. aasta suve põudade ja üleujutuste kohta (B6-0466/2005); |
|
— |
Liam Aylward, Alessandro Foglietta ja Rolandas Pavilionis fraktsiooni UEN nimel ELi sellel suvel tabanud looduskatastroofide kohta (B6-0467/2005); |
|
— |
Ilda Figueiredo, Pedro Guerreiro, Willy Meyer Pleite, Helmuth Markov ja Dimitrios Papadimoulis fraktsiooni GUE/NGL nimel looduskatastroofide (põuad ja üleujutused) kohta (B6-0471/2005); |
|
— |
Claude Turmes, Satu Hassi ja Eva Lichtenberger fraktsiooni Verts/ALE nimel looduskatastroofide kohta (B6-0472/2005). |
5. Inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete rikkumise juhtumite arutamine (esitatud resolutsiooni ettepanekute tutvustamine)
Järgmised parlamendiliikmed ja fraktsioonid esitasid vastavalt kodukorra artiklile 115 taotluse arutelu korraldamiseks alljärgnevate resolutsiooni ettepanekute üle:
I - NÄLG NIGERIS
|
— |
Panagiotis Beglitis ja Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel, toiduga seonduv olukord Nigeris (B6-0460/2005); |
|
— |
Marie-Hélène Aubert, Marie Anne Isler Béguin ja Frithjof Schmidt fraktsiooni Verts/ALE nimel, nälg Nigeris (B6-0464/2005); |
|
— |
Luisa Morgantini ja Gabriele Zimmer fraktsiooni GUE/NGL nimel, toiduga seonduv olukord Nigeris (B6-0470/2005); |
|
— |
Fiona Hall ja Johan Van Hecke fraktsiooni ALDE nimel, nälg Nigeris (B6-0473/2005); |
|
— |
John Bowis ja Bernd Posselt fraktsiooni PPE-DE nimel, nälg Nigeris (B6-0476/2005); |
|
— |
Ģirts Valdis Kristovskis, Eoin Ryan ja Roberts Zīle fraktsiooni UEN nimel, nälg Nigeris (B6-0479/2005). |
II - INIMÕIGUSTE RIKKUMINE HIINAS, ERITI USUVABADUSE VALDKONNAS
|
— |
Graham Watson fraktsiooni ALDE nimel inimõiguste rikkumise kohta Hiinas, eriti usuvabaduse valdkonnas (B6-0457/2005); |
|
— |
Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel inimõiguste rikkumise kohta Hiinas, eriti usuvabaduse valdkonnas (B6-0461/2005); |
|
— |
Raül Romeva i Rueda, Hélène Flautre, Helga Trüpel ja Claude Turmes fraktsiooni Verts/ALE nimel inimõiguste rikkumise kohta Hiinas, eriti usuvabaduse valdkonnas (B6-0465/2005); |
|
— |
Jonas Sjöstedt fraktsiooni GUE/NGL nimel põhivabaduste kohta Hiinas (B6-0469/2005); |
|
— |
José Ribeiro e Castro, Mario Mauro, John Bowis, Bernd Posselt, Vytautas Landsbergis, Thomas Mann ja Georg Jarzembowski fraktsiooni PPE-DE nimel inimõiguste rikkumise kohta Hiinas, eriti usuvabaduse valdkonnas (B6-0475/2005); |
|
— |
Bastiaan Belder fraktsiooni IND/DEM nimel inimõiguste rikkumise kohta Hiinas, eriti usuvabaduse valdkonnas (B6-0477/2005); |
|
— |
Cristiana Muscardini, Marcin Libicki, Konrad Szymański ja Roberta Angelilli fraktsiooni UEN nimel usuvabaduse kohta Hiinas (B6-0478/2005). |
III - POLIITVANGIDE OLUKORD SÜÜRIAS
|
— |
Philippe Morillon fraktsiooni ALDE nimel inimõiguste olukorra kohta Süürias, eriti Riad Seifi ja Mamun al Humsi juhtum (B6-0456/2005); |
|
— |
Pasqualina Napoletano fraktsiooni PSE nimel poliitvangide olukorra kohta Süürias (B6-0459/2005); |
|
— |
Hélène Flautre ja Cem Özdemir fraktsiooni Verts/ALE nimel poliitvangide olukorra kohta Süürias, eriti Riad Seifi ja Mamun al Humsi juhtum (B6-0463/2005); |
|
— |
Vittorio Agnoletto fraktsiooni GUE/NGL nimel inimõiguste kohta Süürias (B6-0468/2005); |
|
— |
Charles Tannock ja Bernd Posselt fraktsiooni PPE-DE nimel inimõiguste kohta Süürias (B6-0474/2005); |
|
— |
Cristiana Muscardini ja Sebastiano (Nello) Musumeci fraktsiooni UEN nimel poliitvangide olukorra kohta Süürias (B6-0480/2005). |
Kõneaeg eraldatakse vastavalt kodukorra artiklile 142.
6. Töötervishoid ja tööohutus: töötajate kokkupuude optilise kiirgusega ***II (arutelu)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (optiline kiirgus) tulenevate riskidega (üheksateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) [05571/6/2005 - C6-0129/2005 - 1992/0449B((COD)] - tööhõive- ja sotsiaalkomisjon.
Raportöör: Csaba Őry (A6-0249/2005).
Sõna võttis Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Csaba Őry tutvustas soovitust teisele lugemisele.
Sõna võtsid: Ria Oomen-Ruijten fraktsiooni PPE-DE nimel, Stephen Hughes fraktsiooni PSE nimel, Elizabeth Lynne fraktsiooni ALDE nimel, Sepp Kusstatscher fraktsiooni Verts/ALE nimel, Ilda Figueiredo fraktsiooni GUE/NGL nimel, Roger Helmer (fraktsioonilise kuuluvuseta), Thomas Mann, Harlem Désir, Marian Harkin, Elisabeth Schroedter, Jiří Maštálka, Anja Weisgerber, Karin Jöns, Alyn Smith, Philip Bushill-Matthews, Harald Ettl, Alexander Radwan, Ole Christensen, Avril Doyle, Proinsias De Rossa ja Jacques Barrot.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 7.9.2005 protokolli punkt 4.7.
7. Programm PROGRESS ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS [KOM(2004)0488 - C6-0092/2004 - 2004/0158(COD)] - tööhõive- ja sotsiaalkomisjon.
Raportöör: Karin Jöns (A6-0199/2005).
Sõna võttis Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Karin Jöns tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Ilda Figueiredo (FEMM komisjoni arvamuse koostaja), Raymond Langendries fraktsiooni PPE-DE nimel, ja Jan Andersson fraktsiooni PSE nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Miroslav OUZKÝ
asepresident
Sõna võtsid: Luigi Cocilovo fraktsiooni ALDE nimel, Bairbre de Brún fraktsiooni GUE/NGL nimel, Derek Roland Clark fraktsiooni IND/DEM nimel, Ria Oomen-Ruijten, Richard Howitt, Siiri Oviir, Kyriacos Triantaphyllides, Marie Panayotopoulos-Cassiotou, Lissy Gröner, Anna Záborská, Rodi Kratsa-Tsagaropoulou ja Jacques Barrot.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 6.9.2005.
8. Piirideta televisioon (arutelu)
Raport direktiiviga 97/36/EÜ muudetud direktiivi 89/552/EMÜ (“Piirideta televisioon”) artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta 2001. ja 2002. aastal [2004/2236(INI)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Henri Weber (A6-0202/2005).
Henri Weber tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Luis Herrero-Tejedor fraktsiooni PPE-DE nimel, Gyula Hegyi fraktsiooni PSE nimel, Claire Gibault fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Dimitrios Papadimoulis fraktsiooni GUE/NGL nimel, Ruth Hieronymi, Vladimír Železný fraktsiooni IND/DEM nimel, Nikolaos Sifunakis, Giulietto Chiesa, Alyn Smith, Mario Borghezio, Manolis Mavrommatis, Maria Badia I Cutchet, Anneli Jäätteenmäki, Thomas Wise, Ivo Belet ja Jacques Barrot (komisjoni asepresident).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 6.9.2005.
ISTUNGI JUHATAJA: Antonios TRAKATELLIS
asepresident
9. Hääletused
Hääletuse üksikasjalikud tulemused (muudatusettepanekud, eraldi ja osade kaupa hääletus jne) on esitatud protokolli I lisas.
9.1. Taotlus majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse küsimiseks - struktuur, teemad ja raamistik Euroopa Liidu teemalise debati hindamiseks (kodukorra artikkel 117)
Taotlus konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega - Struktuur, teemad ja raamistik Euroopa Liidu teemalise debati hindamiseks.
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 1)
Vastu võetud.
9.2. Taotlus regioonide komitee arvamuse küsimiseks - struktuur, teemad ja raamistik Euroopa Liidu teemalise debati hindamiseks (kodukorra artikkel 118)
Taotlus konsulteerida regioonide komiteega Struktuur, teemad ja raamistik Euroopa Liidu teemalise debati hindamiseks.
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 2)
Vastu võetud.
9.3. EÜ/Maroko Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll *** (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta [9649/2005 - KOM(2004)0848 - C6-0200/2005 - 2004/0292(AVC)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Elmar Brok (A6-0219/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 3)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0308).
Parlament andis oma nõusoleku.
9.4. EÜ/Tuneesia Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll *** (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta [9648/2005 - KOM(2004)0736 - C6-0199/2005 - 2004/0265(AVC)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Elmar Brok (A6-0220/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 4)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0309).
Parlament andis oma nõusoleku.
9.5. EÜ/Jordaania Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll *** (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Soovitus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta [5092/2005 - KOM(2004)0578 - C6-0202/2005 - 2004/0196(AVC)] - välisasjade komisjon.
Raportöör: Elmar Brok (A6-0221/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 5)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0310).
Parlament andis oma nõusoleku.
9.6. Toortubakaturu ühine korraldus * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta [KOM(2005)0235 - C6-0193/2005 - 2005/0105(CNS)] - põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon.
Raportöör: Joseph Daul (A6-0233/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 6)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0311).
9.7. Põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavad märgised * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta [KOM(2005)0194 - C6-0140/2005 - 2005/0094(CNS)] - põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon.
Raportöör: Joseph Daul (A6-0234/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 7)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0312).
9.8. Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kiire areng ja ekspluatatsioon ***I (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kiire arengu faasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta [KOM(2004)0477 - C6-0087/2004 - 2004/0156(COD)] - tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon.
Raportöör: Etelka Barsi-Pataky (A6-0212/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 8)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0313).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Etelka Barsi-Pataky (raportöör) esitas suulise muudatusettepaneku muudatusettepanekute 6, 7, 8 ja 19 kohta, mis võeti arvesse. |
9.9. EÜ/Liibanoni teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta [KOM(2005)0062 - C6-0059/2005 - 2005/0012(CNS)] - transpordi- ja turismikomisjon.
Raportöör: Paolo Costa (A6-0232/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 9)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0314).
9.10. EÜ/Gruusia teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Ühenduse ja Gruusia vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta [KOM(2005)0061 - C6-0060/2005 - 2005/0009(CNS)] - transpordi- ja turismikomisjon.
Raportöör: Paolo Costa (A6-0231/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 10)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0315).
9.11. Kalapüüki käsitlevad andmed ja kaugseirevahendid * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta [KOM(2004)0724 - C6-0187/2004 - 2004/0252(CNS)] - kalanduskomisjon.
Raportöör: Paulo Casaca (A6-0238/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 11)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0316).
9.12. EÜ/Albaania vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitleva lepingu sõlmimine * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitleva lepingu sõlmimise kohta [KOM(2004)0092 - C6-0053/2005 - 2004/0033(CNS)] - kodanike õiguste, justiits- ja siseasjade komisjon.
Raportöör: Ewa Klamt (A6-0214/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 12)
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0317).
9.13. Ühenduse välisabi kättesaadavus * (kodukorra artikkel 131) (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta [8977/2005 - C6-0156/2005 - 2005/0806(CNS)] - arengukomisjon.
Raportöör: Michael Gahler (A6-0239/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 13)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK, MUUDATUSETTEPANEKUD ja ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud tervikhääletusel (P6_TA(2005)0318).
9.14. Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine ***II (hääletus)
Soovitus teisele lugemisele nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta [16075/1/2004 - C6-0128/2005 - 2003/0107(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Jonas Sjöstedt (A6-0236/2005).
(kvalifitseeritud häälteenamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 14)
NÕUKOGU ÜHINE SEISUKOHT
Muudetud kujul heaks kiidetud (P6_TA(2005)0319).
9.15. Programm PROGRESS ***I (hääletus)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS [KOM(2004)0488 - C6-0092/2004 - 2004/0158(COD)] - tööhõive- ja sotsiaalkomisjon.
Raportöör: Karin Jöns (A6-0199/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 15)
EUROOPA KOMISJONI ETTEPANEK
Vastu võetud koos muudatustega (P6_TA(2005)0320).
ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT
Vastu võetud (P6_TA(2005)0320).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Lívia Járóka esitas suulised muudatusettepanekud muudatusettepanekute 6 ja 23 kohta; Karin Jöns (raportöör) võttis sõna seoses nende muudatusettepanekutega. Kuna rohkem kui 37 parlamendiliiget oli vastu nimetatud suuliste muudatusettepanekute arvesse võtmisele, siis neid ei hääletatud; |
|
— |
hääletuse lõpus tänas raportöör laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite (2007-2013) ajutise komisjoni liikmeid koostöö eest. |
9.16. Tekstiili- ja rõivatööstuse tulevik pärast 2005. aastat (hääletus)
Raport tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku kohta pärast 2005.aastat [2004/2265(INI)] - rahvusvahelise kaubanduse komisjon.
Raportöör: Tokia Saïfi (A6-0193/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 16)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0321).
Hääletust puudutavad sõnavõtud:
|
— |
Pedro Guerreiro esitas fraktsiooni GUE/NGL nimel suulise muudatusettepaneku muudatusettepaneku 9 kohta, mis võeti arvesse. |
9.17. Piirideta televisioon (hääletus)
Raport direktiiviga 97/36/EÜ muudetud direktiivi 89/552/EMÜ (“Piirideta televisioon”) artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta 2001. ja 2002. aastal [2004/2236(INI)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Henri Weber (A6-0202/2005).
(antud häälte enamus)
(üksikasjalikud hääletustulemused: I lisa, punkt 17)
RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Vastu võetud (P6_TA(2005)0322).
10. Hääletuse kohta selgituste andmine
Kirjalikud selgitused hääletuse kohta:
Kodukorra artikli 163 lõike 3 alusel esitatud kirjalikud selgitused hääletuse kohta lisatakse käesoleva istungi stenogrammile.
Suulised selgitused hääletuse kohta:
Raport: Karin Jöns - A6-0199/2005:
|
— |
Hynek Fajmon. |
Raport: Tokia Saïfi - A6-0193/2005:
|
— |
Alexander Stubb ja Jörg Leichtfried. |
11. Hääletuse parandused
Hääletuse parandused on toodud veebilehel “Séance en direct”, “Résultats des votes (appels nominaux)/Results of votes (Roll-call votes)” ja lisa 2 “Nimelise hääletuse tulemused” trükiversioonis.
Europarli elektroonilist versiooni päevakajastatakse korrapäraselt vähemalt kaks nädalat pärast hääletuse toimumise päeva.
Seejärel suletakse hääletuse paranduste nimekiri tõlkimise ja Euroopa Liidu Teatajas avaldamise eesmärgil.
(Istung katkestati kell 12.40 ja jätkus kell 15.05.)
ISTUNGI JUHATAJA: Luigi COCILOVO
asepresident
12. Eelmise istungi protokolli kinnitamine
Eelmise istungi protokoll kinnitati.
13. 2006. eelarveaasta
Nõukogu tutvustas üldeelarve projekti - 2006. eelarveaasta.
Ivan Lewis (nõukogu eesistuja) tutvustas projekti.
Küsimuse arutelu lõpetati.
14. Euroopa Liidu 2006. aasta üldeelarve (arutelu)
Euroopa Liidu 2006. aasta üldeelarve.
Sõna võtsid: Janusz Lewandowski (BUDG komisjoni esimees), Giovanni Pittella (2006. aasta üldeelarve raportöör), Valdis Dombrovskis (2006. aasta üldeelarve raportöör), Dalia Grybauskaitė (komisjoni liige), Laima Liucija Andrikienė fraktsiooni PPE-DE nimel, Constanze Angela Krehl fraktsiooni PSE nimel, István Szent-Iványi fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Esko Seppänen fraktsiooni GUE/NGL nimel, ja Lars Wohlin fraktsiooni IND/DEM nimel.
ISTUNGI JUHATAJA: Dagmar ROTH-BEHRENDT
asepresident
Sõna võtsid: Wojciech Roszkowski fraktsiooni UEN nimel, Sergej Kozlík (fraktsioonilise kuuluvuseta), Margrietus van den Berg, Anne E. Jensen, Georgios Karatzaferis, Véronique De Keyser, Annemie Neyts-Uyttebroeck, David Martin, Nathalie Griesbeck, Katerina Batzeli, Jan Mulder, Teresa Riera Madurell, Jamila Madeira, Kyösti Tapio Virrankoski, Jutta D. Haug, Catherine Guy-Quint, Bogusław Liberadzki, Martine Roure, Lissy Gröner, Heinz Kindermann ja Joseph Muscat.
Arutelu lõpetati.
15. Paranduseelarve nr 4/2005 projekt (Tsunami) - Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtt (Tsunami) (arutelu)
Raport Euroopa Liidu 2005. eelarveaasta paranduseelarve nr 4/2005 projekti kohta - III jagu - komisjon (Tsunami) [11220/2005 - C6-0239/2005 - 2005/2079(BUD)] - eelarvekomisjon.
Raportöör: Salvador Garriga Polledo (A6-0255/2005).
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtu kohta taastusabi andmiseks tsunami tagajärjel kannatanud riikidele vastavalt 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 24 [SEK(2005)0548 - C6-0127/2005 - 2005/2083(ACI)] - eelarvekomisjon.
Raportöör: Reimer Böge (A6-0254/2005).
Salvador Garriga Polledo tutvustas raportit (A6-0255/2005).
Reimer Böge tutvustas raportit (A6-0254/2005).
Sõna võtsid: Nirj Deva (DEVE komisjoni arvamuse koostaja), Ingeborg Gräßle fraktsiooni PPE-DE nimel, Catherine Guy-Quint fraktsiooni PSE nimel, Kyösti Tapio Virrankoski fraktsiooni ALDE nimel, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel, Alessandro Battilocchio (fraktsioonilise kuuluvuseta), Zbigniew Krzysztof Kuźmiuk, Anders Wijkman (DEVE komisjoni arvamuse koostaja) ja Dalia Grybauskaitė (komisjoni liige).
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 7.9.2005 protokolli punkt 4.4 ja 7.9.2005 protokolli punkt 4.1.
(Istung katkestati infotunni läbiviimiseks kell 17.15 ja jätkus kell 17.30.)
ISTUNGI JUHATAJA: Sylvia-Yvonne KAUFMANN
asepresident
16. Infotund (küsimused komisjonile)
Parlament vaatas läbi komisjonile esitatavad küsimused (B6-0330/2005).
Esimene osa
Küsimus 38 (Panagiotis Beglitis): eksport endisest Jugoslaavia Makedoonia Vabariigist.
László Kovács (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Panagiotis Beglitis.
Küsimus 39 (Seán Ó Neachtain): Interneti nuhkvara.
Viviane Reding (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Seán Ó Neachtain.
Küsimus 40 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Teine osa
Küsimus 41 (Nikolaos Vakalis): finantsperspektiiv 2007-2013.
Dalia Grybauskaitė (komisjoni liige) vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Nikolaos Vakalis ja David Martin.
Küsimus 42 (Justas Vincas Paleckis): uus tegevus, mille eesmärk on levitada ühtse Euroopa ideed ja tutvustada liikmesriikide kodanikele ELi konkreetseid saavutusi.
Küsimus 43 (Gay Mitchell): plaan D.
Margot Wallström (komisjoni asepresident) vastas küsimustele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Justas Vincas Paleckis, Gay Mitchell, David Martin, Paul Rübig ja Elmar Brok.
Küsimus 44 (Nils Lundgren): ELi teabestrateegia.
Margot Wallström vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Nils Lundgren, Elmar Brok ja Jan Andersson.
Küsimus 45 (Bart Staes): Euroopa õiguslik raamistik piiriülese kuritegevuse vastaseks võitluseks
Franco Frattini (komisjoni asepresident) vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Bart Staes.
Küsimus 46 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Küsimus 47 (Sarah Ludford): No fly lists ehk isikud, kellel on Ameerika Ühendriikide lennukeeld.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Sophia in 't Veld (autori asendaja), Paul Rübig ja Dimitrios Papadimoulis.
Küsimus 48 (Bernd Posselt): Euroopa Politseikolledž ja välispiiride kontroll.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Bernd Posselt.
Küsimus 49 (Dimitrios Papadimoulis): Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiridel teostatava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuur.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Dimitrios Papadimoulis.
Küsimus 50 (Claude Moraes): EUROPOLi läbipaistvus.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Claude Moraes ja James Hugh Allister.
Küsimus 51 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Sõna võttis John Purvis infotunni läbiviimise teemal.
Küsimus 52 (Joachim Wuermeling): Saksa viisade küsimus.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavatele küsimustele, mille esitas(id) Ewa Klamt (autori asendaja) ja Manfred Weber.
Küsimus 53 muutus kehtetuks autori puudumise tõttu.
Küsimus 54 (Inger Segelström): põgenike kvootide taaskehtestamine.
Franco Frattini vastas küsimusele ja täiendavale küsimusele, mille esitas(id) Inger Segelström.
Küsimustele 55 kuni 94 vastatakse kirjalikult.
Komisjoni infotund lõppes.
(Istung katkestati kell 19.10 ja jätkus kell 21.00.)
ISTUNGI JUHATAJA: Ingo FRIEDRICH
asepresident
17. Alaealiste ja inimväärikuse kaitse seoses audiovisuaalsete ja teabeteenuste sektori konkurentsivõimega ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja teabeteenuste sektori konkurentsivõimega [KOM(2004)0341 - C6-0029/2004 - 2004/0117(COD)] - kultuuri- ja hariduskomisjon.
Raportöör: Marielle De Sarnez (A6-0244/2005).
Sõna võttis Viviane Reding (komisjoni liige).
Marielle De Sarnez tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Roberta Angelilli (LIBE komisjoni arvamuse koostaja), Vasco Graça Moura fraktsiooni PPE-DE nimel, Christa Prets fraktsiooni PSE nimel, Alfonso Andria fraktsiooni ALDE nimel, Michael Cramer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Konrad Szymański fraktsiooni UEN nimel, Manolis Mavrommatis, Nikolaos Sifunakis, Ljudmila Novak, Aloyzas Sakalas, Luis Herrero-Tejedor, Laima Liucija Andrikienė ja Viviane Reding.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 7.9.2005 protokolli punkt 4.8.
18. Käibemaks: 1. kohustuse lihtsustamine, 2. koondsüsteem * (arutelu)
Raport:
|
1. |
Ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 77/388/EMÜ käibemaksukohustuse lihtsustamiseks [KOM(2004)0728 - C6-0024/2005 - 2004/0261(CNS)] |
|
2. |
Ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1798/2003 halduskoostöö korra kehtestamise osas seoses koondsüsteemiga ja käibemaksu tagastamise korraga [KOM(2004)0728 - C6-0025/2005 - 2004/0262(CNS)] - majandus- ja rahanduskomisjon. |
Raportöör: Zsolt László Becsey (A6-0228/2005).
Sõna võttis László Kovács (komisjoni liige).
Zsolt László Becsey tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Antolín Sánchez Presedo fraktsiooni PSE nimel, Margarita Starkevičiūtė fraktsiooni ALDE nimel, ja László Kovács.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 7.9.2005 protokolli punkt 4.10.
19. Pediaatrias kasutatavad ravimid ***I (arutelu)
Raport ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus pediaatrias kasutatavate ravimite kohta ning määruse (EMÜ) nr 1768/92, direktiivi 2001/83/EÜ ja määruse (EÜ) nr 726/2004 muutmise kohta [KOM(2004)0599 - C6-0159/2004 - 2004/0217(COD)] - keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon.
Raportöör: Françoise Grossetête (A6-0247/2005).
Sõna võttis Günther Verheugen (komisjoni asepresident).
Françoise Grossetête tutvustas raportit.
Sõna võtsid: Patrizia Toia (ITRE komisjoni arvamuse koostaja), John Bowis fraktsiooni PPE-DE nimel, Dagmar Roth-Behrendt fraktsiooni PSE nimel, Jules Maaten fraktsiooni ALDE nimel, Hiltrud Breyer fraktsiooni Verts/ALE nimel, Adamos Adamou fraktsiooni GUE/NGL nimel, Johannes Blokland fraktsiooni IND/DEM nimel, Irena Belohorská (fraktsioonilise kuuluvuseta), Miroslav Mikolášik, Anne Ferreira, Mojca Drčar Murko, Carl Schlyter, Jiří Maštálka, Kathy Sinnott, Jan Tadeusz Masiel, Frederika Brepoels, Genowefa Grabowska, Marios Matsakis, Vittorio Agnoletto, Thomas Ulmer, Evangelia Tzampazi, Frédérique Ries, Richard Seeber, Dorette Corbey, Holger Krahmer, Alexander Stubb, Gyula Hegyi, Mia De Vits, Lasse Lehtinen ja Günther Verheugen.
Arutelu lõpetati.
Hääletus: 7.9.2005 protokolli punkt 4.9.
20. Järgmise istungi päevakord
Kinnitati järgmise päeva istungi päevakord (dokument “Päevakord” 360.636/OJME).
21. Istungi lõpp
Istung lõppes kell 23.35.
Julian Priestley
peasekretär
Gérard Onesta
asepresident
(1) Eestikeelne versioon puudub.
(2) Eestikeelne versioon puudub.
KOHALOLIJATE NIMEKIRI
Allakirjutanud:
Adamou, Agnoletto, Allister, Alvaro, Andersson, Andrejevs, Andria, Andrikienė, Angelilli, Antoniozzi, Arif, Arnaoutakis, Ashworth, Atkins, Attard-Montalto, Attwooll, Aubert, Audy, Auken, Ayala Sender, Aylward, Ayuso González, Bachelot-Narquin, Baco, Badia I Cutchet, Barón Crespo, Barsi-Pataky, Batten, Battilocchio, Batzeli, Bauer, Beaupuy, Beazley, Becsey, Beer, Beglitis, Belder, Belet, Belohorská, Bennahmias, Beňová, Berend, Berès, van den Berg, Berger, Berlato, Berlinguer, Bertinotti, Bielan, Birutis, Blokland, Bloom, Bobošíková, Böge, Bösch, Bonde, Bono, Bonsignore, Booth, Borghezio, Borrell Fontelles, Bourlanges, Bourzai, Bowis, Bowles, Bozkurt, Bradbourn, Braghetto, Mihael Brejc, Brepoels, Breyer, Březina, Brie, Brok, Brunetta, Budreikaitė, Bullmann, van den Burg, Bushill-Matthews, Busk, Busquin, Buzek, Cabrnoch, Calabuig Rull, Callanan, Camre, Capoulas Santos, Carlotti, Carlshamre, Carnero González, Carollo, Casa, Casaca, Cashman, Caspary, Castex, del Castillo Vera, Catania, Cavada, Cederschiöld, Cercas, Chatzimarkakis, Chichester, Chiesa, Chmielewski, Christensen, Chruszcz, Cirino Pomicino, Claeys, Clark, Cocilovo, Coelho, Cohn-Bendit, Corbett, Corbey, Cornillet, Correia, Costa, Cottigny, Coûteaux, Coveney, Cramer, Crowley, Marek Aleksander Czarnecki, Ryszard Czarnecki, D'Alema, Daul, Davies, de Brún, Degutis, Dehaene, De Keyser, Demetriou, De Michelis, Deprez, De Rossa, De Sarnez, Descamps, Désir, Deß, Deva, De Veyrac, De Vits, Díaz de Mera García Consuegra, Didžiokas, Díez González, Dillen, Dimitrakopoulos, Dionisi, Di Pietro, Dobolyi, Dombrovskis, Doorn, Douay, Dover, Doyle, Drčar Murko, Duchoň, Dührkop Dührkop, Duff, Duka-Zólyomi, Duquesne, Ebner, Ehler, Ek, El Khadraoui, Elles, Esteves, Estrela, Ettl, Eurlings, Jillian Evans, Jonathan Evans, Robert Evans, Fajmon, Falbr, Farage, Fatuzzo, Fava, Fazakas, Ferber, Fernandes, Fernández Martín, Anne Ferreira, Elisa Ferreira, Figueiredo, Fjellner, Flasarová, Flautre, Florenz, Foglietta, Fontaine, Ford, Fotyga, Fourtou, Fraga Estévez, Frassoni, Freitas, Friedrich, Fruteau, Gahler, Gaľa, García-Margallo y Marfil, García Pérez, Gargani, Garriga Polledo, Gaubert, Gauzès, Gawronski, Gentvilas, Geremek, Geringer de Oedenberg, Gibault, Gierek, Giertych, Gklavakis, Glante, Glattfelder, Goebbels, Goepel, Golik, Gollnisch, Gomes, Gomolka, Goudin, Genowefa Grabowska, Grabowski, Graça Moura, Graefe zu Baringdorf, Gräßle, de Grandes Pascual, Grech, Griesbeck, Gröner, de Groen-Kouwenhoven, Grosch, Grossetête, Gruber, Guardans Cambó, Guellec, Guerreiro, Guidoni, Gurmai, Guy-Quint, Gyürk, Hänsch, Hall, Hammerstein Mintz, Hamon, Handzlik, Hannan, Harangozó, Harbour, Harkin, Hasse Ferreira, Hassi, Hatzidakis, Haug, Heaton-Harris, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Helmer, Henin, Hennicot-Schoepges, Hennis-Plasschaert, Herczog, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Honeyball, Hoppenstedt, Horáček, Howitt, Hudacký, Hudghton, Hughes, Hutchinson, Hybášková, Ibrisagic, Ilves, in 't Veld, Isler Béguin, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jäätteenmäki, Jałowiecki, Janowski, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jensen, Joan i Marí, Jöns, Jørgensen, Jonckheer, Jordan Cizelj, Juknevičienė, Jelko Kacin, Kaczmarek, Kallenbach, Kamall, Kamiński, Karas, Karatzaferis, Karim, Kasoulides, Kaufmann, Tunne Kelam, Kindermann, Kinnock, Kirkhope, Klamt, Klaß, Klich, Klinz, Knapman, Koch, Kohlíček, Konrad, Korhola, Kósáné Kovács, Koterec, Kozlík, Krahmer, Krarup, Krasts, Kratsa-Tsagaropoulou, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kristovskis, Krupa, Kuc, Kudrycka, Kuhne, Kušķis, Kusstatscher, Kuźmiuk, Lagendijk, Laignel, Lamassoure, Lambert, Lambrinidis, Lambsdorff, Landsbergis, Lang, Langen, Langendries, Laperrouze, La Russa, Lauk, Lavarra, Lax, Lechner, Le Foll, Lehideux, Lehne, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Jean-Marie Le Pen, Marine Le Pen, Fernand Le Rachinel, Lévai, Janusz Lewandowski, Liberadzki, Libicki, Lichtenberger, Lienemann, Liotard, Lipietz, Locatelli, Lombardo, Louis, Lucas, Lulling, Lundgren, Lynne, Maat, Maaten, McGuinness, McMillan-Scott, Madeira, Malmström, Manders, Maňka, Erika Mann, Thomas Mann, Manolakou, Markov, Marques, Martens, David Martin, Hans-Peter Martin, Martinez, Martínez Martínez, Masiel, Masip Hidalgo, Maštálka, Mastenbroek, Mathieu, Mato Adrover, Matsakis, Matsis, Matsouka, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Medina Ortega, Meijer, Méndez de Vigo, Menéndez del Valle, Meyer Pleite, Miguélez Ramos, Mikko, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Mölzer, Montoro Romero, Moraes, Moreno Sánchez, Morgan, Morgantini, Morillon, Moscovici, Mote, Mulder, Musacchio, Muscardini, Muscat, Musotto, Mussolini, Musumeci, Myller, Napoletano, Nassauer, Nattrass, Navarro, Newton Dunn, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Nicholson, Nicholson of Winterbourne, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Obiols i Germà, Özdemir, Olajos, Olbrycht, Ó Neachtain, Onesta, Onyszkiewicz, Oomen-Ruijten, Ortuondo Larrea, Őry, Ouzký, Oviir, Pack, Borut Pahor, Paleckis, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Pannella, Panzeri, Papadimoulis, Papastamkos, Parish, Patrie, Peillon, Pęk, Alojz Peterle, Pflüger, Piecyk, Pieper, Pīks, Pinheiro, Pinior, Piotrowski, Pirilli, Piskorski, Pistelli, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Poignant, Pomés Ruiz, Portas, Posselt, Prets, Prodi, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Rapkay, Rasmussen, Remek, Reul, Reynaud, Ribeiro e Castro, Riera Madurell, Ries, Riis-Jørgensen, Rivera, Rizzo, Rogalski, Roithová, Romagnoli, Romeva i Rueda, Rosati, Roszkowski, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Rudi Ubeda, Rübig, Rühle, Rutowicz, Ryan, Sacconi, Saïfi, Sakalas, Salafranca Sánchez-Neyra, Salinas García, Salvini, Samaras, Samuelsen, Sánchez Presedo, dos Santos, Sartori, Saryusz-Wolski, Savary, Savi, Sbarbati, Schapira, Scheele, Schenardi, Schierhuber, Schlyter, Schmidt, Ingo Schmitt, Pál Schmitt, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schroedter, Schulz, Schuth, Schwab, Seeber, Seeberg, Segelström, Seppänen, Siekierski, Sifunakis, Silva Peneda, Sinnott, Siwiec, Sjöstedt, Skinner, Škottová, Smith, Sommer, Sousa Pinto, Spautz, Speroni, Staes, Staniszewska, Starkevičiūtė, Šťastný, Stenzel, Sterckx, Stevenson, Stihler, Stockmann, Strejček, Strož, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Svensson, Swoboda, Szájer, Szejna, Szent-Iványi, Szymański, Tabajdi, Tajani, Takkula, Tannock, Tarabella, Tarand, Tatarella, Thomsen, Thyssen, Titford, Titley, Toia, Tomczak, Toubon, Toussas, Trakatellis, Trautmann, Triantaphyllides, Trüpel, Turmes, Tzampazi, Ulmer, Väyrynen, Vaidere, Vakalis, Valenciano Martínez-Orozco, Vanhecke, Van Hecke, Van Lancker, Van Orden, Varela Suanzes-Carpegna, Varvitsiotis, Vatanen, Vaugrenard, Ventre, Vergnaud, Vidal-Quadras Roca, de Villiers, Vincenzi, Virrankoski, Vlasák, Vlasto, Voggenhuber, Wallis, Walter, Watson, Henri Weber, Manfred Weber, Weiler, Weisgerber, Whitehead, Whittaker, Wieland, Wiersma, Wijkman, Wise, von Wogau, Wohlin, Janusz Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Wurtz, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zani, Zapałowski, Zappalà, Zatloukal, Ždanoka, Železný, Zieleniec, Zīle, Zimmer, Zingaretti, Zvěřina, Zwiefka
I LISA
HÄÄLETUSTE TULEMUSED
Lühendite ja sümbolite selgitus
|
+ |
vastu võetud |
|
- |
tagasi lükatud |
|
↓ |
kehtetuks muutunud |
|
tagasi |
tagasi võetud |
|
NH (..., ..., ...) |
nimeline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
EH (..., ..., ...) |
elektrooniline hääletus (poolt, vastu, erapooletuid) |
|
osa |
hääletus osade kaupa |
|
eraldi |
hääletus eraldi |
|
me |
muudatusettepanek |
|
KME |
kompromissmuudatusettepanek |
|
VO |
vastav osa |
|
ÜME |
ülimuslik muudatusettepanek |
|
= |
identsed muudatusettepanekud |
|
§ |
lõige |
|
art |
artikkel |
|
põhj |
põhjendus |
|
RE |
resolutsiooni ettepanek |
|
RÜE |
resolutsiooni ühisettepanek |
|
SH |
salajane hääletus |
1. Taotlus majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse küsimiseks - struktuur, teemad ja raamistik Euroopa Liidu teemalise debati hindamiseks
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
2. Taotlus regioonide komitee arvamuse küsimiseks - struktuur, teemad ja raamistik Euroopa Liidu teemalise debati hindamiseks
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
3. EÜ/Maroko Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll ***
Raport: Elmar BROK (A6-0219/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
4. EÜ/Tuneesia Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll ***
Raport: Elmar BROK (A6-0220/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
5. EÜ/Jordaania Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll ***
Raport: Elmar BROK (A6-0221/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
6. Toortubakaturu ühine korraldus *
Raport: Joseph DAUL (A6-0233/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
NH |
+ |
463, 27, 68 |
Taotlused nimeliseks hääletuseks
IND/DEM: lõpphääletus
PPE-DE: lõpphääletus
7. Põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavad märgised *
Raport: Joseph DAUL (A6-0234/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
8. Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kiire areng ja ekspluatatsioon ***I
Raport: Etelka BARSI-PATAKY (A6-0212/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
Muud
Raportöör Etelka Barsi-Pataky esitas suulise muudatusettepaneku sõnade “2004. aasta hindades” kustutamise kohta raporti muudatusettepanekutes 6, 7, 8 ja 19. Suuline muudatusettepanek võeti arvesse.
9. EÜ/Liibanoni teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
Raport: Paolo COSTA (A6-0232/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
10. EÜ/Gruusia teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
Raport: Paolo COSTA (A6-0231/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
11. Kalapüüki käsitlevad andmed ja kaugseirevahendid *
Raport: Paulo CASACA (A6-0238/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
12. EÜ/Albaania vaheline ebaseaduslikult riigis elavate isikute tagasivõtmist käsitleva lepingu sõlmimine *
Raport: Ewa KLAMT (A6-0214/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
13. Ühenduse välisabi kättesaadavus *
Raport: Michael GAHLER (A6-0239/2005)
|
Teema |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
tervikhääletus |
|
+ |
|
14. Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine ***II
Soovitus teisele lugemisele: Jonas SJÖSTEDT (A6-0236/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
3-4 6-7 9-10 14 16-25 27 29-39 42-45 |
komisjon |
|
+ |
|
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - eraldi hääletus |
1 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
2 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
5 |
komisjon |
eraldi/EH |
- |
341, 269, 7 |
|
|
8 |
komisjon |
eraldi/EH |
+ |
532, 91, 6 |
|
|
11 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
12 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
13 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
15 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
26 |
komisjon |
osa |
|
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
- |
|
|||
|
28 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
40 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
41 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
46 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
47 |
komisjon |
eraldi |
- |
|
|
|
artikkel 3, punkt 8 |
48= 49= 50= |
PPE-DE PSE GUE/NGL |
|
+ |
|
Taotlused eraldi hääletuseks
PPE-DE: me-d 1, 2, 5, 11, 12, 13, 15, 28, 40, 41, 46 ja 47
IND/DEM: me 8
Taotlused eraldi hääletuseks
PSE
me 26
1. osa: lõike 1 punkti 1 kogu tekst v.a sõnad “ja kaeveõõnte”
2. osa: need sõnad
15. Programm PROGRESS ***I
Raport: Karin JÖNS (A6-0199/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
vastutava komisjoni muudatusettepanekud - hääletus plokkide kaupa |
1-65 68-72 |
komisjon |
|
+ |
|
|
art 17, § 1 |
73 |
PPE-DE |
EH |
- |
309, 331, 8 |
|
66 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
art 17, § 2 |
74 |
PPE-DE |
|
- |
|
|
67 |
komisjon |
|
+ |
|
|
|
hääletus: muudetud ettepanek |
|
+ |
|
||
|
hääletus: õigusloomega seotud resolutsioon |
|
+ |
|
||
Muud
Pr Járóka esitas suulised muudatusettepanekud muudatusettepanekute 6 ja 23 kohta, mida ei võetud arvesse.
16. Tekstiili- ja rõivatööstuse tulevik pärast 2005. aastat
Raport: Tokia SAÏFI (A6-0193/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
§ 2 |
§ |
originaaltekst |
osa |
|
|
|
1 |
+ |
|
|||
|
2 |
+ |
|
|||
|
3 |
+ |
|
|||
|
pärast § 2 |
13 |
GUE/NGL |
NH |
- |
122, 519, 10 |
|
pärast § 4 |
14 |
GUE/NGL |
NH |
- |
162, 482, 7 |
|
§ 5 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 11 |
10 |
GUE/NGL |
osa |
|
|
|
1/NH |
+ |
408, 235, 10 |
|||
|
2/NH |
- |
77, 556, 20 |
|||
|
pärast § 11 |
15 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
pärast § 17 |
16 |
Verts/ALE |
|
- |
|
|
17 |
Verts/ALE |
|
+ |
|
|
|
§ 21 |
3 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
§ 22 |
4 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
§ 23 |
8/rev |
PPE-DE |
|
tagasi |
|
|
5 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
|
§ 28 |
6 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
11 |
GUE/NGL |
osa |
|
|
|
|
1/NH |
- |
277, 363, 13 |
|||
|
2/EH |
- |
98, 534, 12 |
|||
|
§ 33 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
- |
|
|
§ 43 |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
§ 44 |
7 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast § 50 |
1 |
COTTIGNY jt |
NH |
- |
165, 408, 80 |
|
põhj B |
2 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
põhj C |
9 |
GUE/NGL |
NH |
+ |
503, 121, 26 muudetud suuliselt |
|
põhj D |
§ |
originaaltekst |
eraldi |
+ |
|
|
pärast põhj H |
12 |
GUE/NGL |
|
- |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Muudatusettepanekud 18 ja 19 võeti tagasi.
Hr Guerreiro esitas fraktsiooni GUE/NGL nimel suulise muudatusettepaneku muudatusettepaneku 9 kohta:
|
C. |
märgib, et tekstiili- ja rõivasektori kvootide tühistamisel võivad olla kahjulikud ... (ülejäänud osa endine) [s.t. “on” asemel “võivad olla”]. |
Muudatusettepanek võeti arvesse.
Taotlused nimeliseks hääletuseks
PSE: me 1
GUE/NGL: me-d 9, 10, 11 esimene osa, 13 ja 14
Taotlused eraldi hääletuseks
PSE, GUE/NGL
me 11
1. osa: kogu tekst v.a sõnad “sealhulgas need piirkonnad, mida mõjutab statistiline mõju”
2. osa: need sõnad
me 10
1. osa:“võtab teadmiseks ... piiramiseks Hiinast”
2. osa:“peab seda kokkulepet siiski ... esitatud kategooriad”
Verts/ALE
§ 2
1. osa: kogu tekst v.a sõnad “suurtele tekstiili- ja rõivatootjatele” ja “ning võrreldavate”
2. osa: sõnad “ning võrreldavate”
3. osa: sõnad “suurtele tekstiili- ja rõivatootjatele”
Taotlused eraldi hääletuseks
GUE/NGL: põhj D
Verts/ALE: §-d 5 ja 43
PSE: § 33
Muud
Fraktsioon PPE-DE võttis tagasi oma muudatusettepaneku 8/rev.
17. Piirideta televisioon
Raport: Henri WEBER (A5-0202/2005)
|
Teema |
Me nr |
Esitaja |
NH jne |
Hääletus |
NH/EH - märkused |
|
pärast § 6 |
4 |
PSE |
NH |
- |
283, 358, 9 |
|
§ 18 |
5 |
ALDE |
|
+ |
|
|
§ 27 |
6 |
ALDE |
|
- |
|
|
pärast § 28 |
3 |
PSE |
EH |
+ |
348, 273, 9 |
|
pärast § 35 |
2 |
PSE |
|
+ |
|
|
pärast § 39 |
7 |
ALDE |
|
+ |
|
|
§ 42 |
8 |
PPE-DE |
|
+ |
|
|
pärast viidet 3 |
9= 1= |
PPE-DE PSE |
|
+ |
|
|
hääletus: resolutsioon (terviktekst) |
|
+ |
|
||
Taotlused nimeliseks hääletuseks
Verts/ALE: me 4
II LISA
NIMELISE HÄÄLETUSE TULEMUSED
1. Dauli raport A6-0233/2005
Poolt: 463
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duquesne, Fourtou, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: de Brún, Krarup, Liotard, Meijer, Portas, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Belder, Blokland, Bonde, Borghezio, Coûteaux, Goudin, Louis, Lundgren, Salvini, Speroni, de Villiers, Wohlin
NI: Battilocchio, Belohorská, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, De Michelis, Dillen, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Mussolini, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Andrikienė, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Carollo, Casa, Caspary, Cederschiöld, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Langen, Langendries, Lehne, Lewandowski, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Posselt, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Spautz, Stenzel, Stubb, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Vidal-Quadras Roca, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zwiefka
PSE: Arif, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, Berlinguer, Bösch, Bono, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Calabuig Rull, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Falbr, Fava, Fazakas, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Goebbels, Grabowska, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Hasse Ferreira, Hedh, Hedkvist Petersen, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martínez Martínez, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Moreno Sánchez, Moscovici, Napoletano, Navarro, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Scheele, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Swoboda, Szejna, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Bielan, Didžiokas, Foglietta, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Ó Neachtain, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Ždanoka
Vastu: 27
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Bertinotti, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Triantaphyllides, Wurtz
NI: Mote
PSE: Evans Robert, Haug, Howitt, Kuhne
Erapooletuid: 68
IND/DEM: Batten, Bloom, Booth, Clark, Farage, Giertych, Grabowski, Knapman, Krupa, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Zapałowski, Železný
NI: Allister, Baco, Bobošíková, Helmer, Kozlík
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Bowis, Bradbourn, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Fajmon, Graça Moura, Harbour, Heaton-Harris, Jałowiecki, Kamall, Kirkhope, Landsbergis, McMillan-Scott, Ouzký, Parish, Purvis, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Sumberg, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, van den Berg, Ettl, Honeyball, Moraes, Muscat, Myller, Segelström, Skinner, Stihler
UEN: Fotyga
Hääletuse parandused
|
Poolt: |
John Attard-Montalto |
|
Vastu: |
Hélène Goudin, Nils Lundgren, Lars Wohlin |
2. Saïfi raport A6-0193/2005
Poolt: 122
ALDE: Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Borghezio, Giertych, Grabowski, Krupa, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak, Zapałowski
NI: Claeys, Dillen, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Salafranca Sánchez-Neyra, Ventre
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Castex, Corbett, Cottigny, De Keyser, Désir, Douay, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Guy-Quint, Hamon, Kreissl-Dörfler, Laignel, Le Foll, Lienemann, Moscovici, Muscat, Navarro, Poignant, Roure, Savary, Scheele, Trautmann, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri
Verts/ALE: Aubert, Beer, Bennahmias, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 519
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Louis, Lundgren, Nattrass, Sinnott, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Allister, Battilocchio, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Helmer, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbey, Correia, D'Alema, De Rossa, Díez González, Dobolyi, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ford, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kristensen, Kuc, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Myller, Napoletano, Pahor, Paleckis, Panzeri, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schapira, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Walter, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Auken, Breyer
Erapooletuid: 10
ALDE: Chiesa
GUE/NGL: Portas
NI: Baco, Belohorská, Kozlík, Mote
PSE: De Vits, El Khadraoui, Van Lancker
Verts/ALE: Schlyter
Hääletuse parandused
|
Poolt: |
Marie-Arlette Carlotti |
3. Saïfi raport A6-0193/2005
Poolt: 162
ALDE: Chiesa, Fourtou, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Borghezio, Coûteaux, Giertych, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Speroni, Tomczak, Zapałowski
NI: Allister, Baco, Claeys, Dillen, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Audy, Daul, Descamps, De Veyrac, Florenz, Gaubert, Gauzès, Grossetête, Guellec, Mathieu, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sudre, Vlasto
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Castex, Cottigny, Désir, De Vits, Douay, El Khadraoui, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Fruteau, Guy-Quint, Hamon, Hegyi, Kreissl-Dörfler, Laignel, Le Foll, Lienemann, Moscovici, Navarro, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Savary, Schapira, Scheele, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri
UEN: Angelilli, Berlato, Bielan, Camre, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, La Russa, Libicki, Muscardini, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella
Verts/ALE: Aubert, Beer, Bennahmias, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 482
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Lundgren, Nattrass, Sinnott, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Helmer, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Dehaene, Demetriou, Deß, Deva, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Bösch, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Díez González, Dobolyi, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ford, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kristensen, Kuc, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Walter, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Aylward, Crowley, Didžiokas, Krasts, Kristovskis, Ó Neachtain, Vaidere, Zīle
Erapooletuid: 7
IND/DEM: Goudin
NI: Belohorská, Kozlík, Mote
PPE-DE: Ventre
Verts/ALE: Auken, Breyer
Hääletuse parandused
|
Poolt: |
Marie-Arlette Carlotti, Philippe de Villiers |
4. Saïfi raport A6-0193/2005
Poolt: 408
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Borghezio, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Pęk, Salvini, Speroni, Tomczak, Zapałowski
NI: Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Masiel, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Brunetta, Buzek, Carollo, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Doyle, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stenzel, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zwiefka
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Carlotti, Castex, Christensen, Cottigny, Désir, De Vits, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Guy-Quint, Hamon, Herczog, Jørgensen, Kinnock, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Laignel, Le Foll, Lienemann, Navarro, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Savary, Schapira, Thomsen, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri
UEN: Camre
Verts/ALE: Aubert, Beer, Bennahmias, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 235
ALDE: Alvaro
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Knapman, Louis, Lundgren, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, De Michelis, Helmer
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Bowis, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Chichester, Deva, Dover, Duchoň, Elles, Fajmon, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Kamall, Kirkhope, McMillan-Scott, Nicholson, Ouzký, Parish, Purvis, Sartori, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sumberg, Tannock, Van Orden, Vlasák, Zahradil, Zvěřina
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Díez González, Dobolyi, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ford, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Kindermann, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kuc, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Walter, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Auken, Breyer
Erapooletuid: 10
GUE/NGL: Agnoletto
IND/DEM: Bonde
NI: Allister, Baco, Belohorská, Kozlík, Mote
PPE-DE: Ventre
PSE: Bullmann, Ferreira Elisa
Hääletuse parandused
|
Poolt: |
Poul Nyrup Rasmussen |
5. Saïfi raport A6-0193/2005
Poolt: 77
ALDE: Chiesa
GUE/NGL: Adamou, Bertinotti, Brie, Catania, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Borghezio, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Salvini, Speroni, Zapałowski
NI: Claeys, Dillen, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Bachelot-Narquin, Sartori
PSE: Arif, Berès, Bono, Bourzai, Carlotti, Castex, Cottigny, Désir, De Vits, Douay, Ferreira Anne, Fruteau, Guy-Quint, Hamon, Laignel, Le Foll, Lienemann, Moscovici, Navarro, Patrie, Peillon, Poignant, Reynaud, Roure, Savary, Schapira, Trautmann, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Weber Henri
Vastu: 556
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Bonde, Booth, Clark, Coûteaux, Farage, Goudin, Knapman, Krupa, Louis, Lundgren, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Sinnott, Titford, de Villiers, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Battilocchio, Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, De Michelis, Helmer, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Arnaoutakis, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bozkurt, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Casaca, Cashman, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Díez González, Dobolyi, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ford, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Hänsch, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Lambrinidis, Lavarra, Lehtinen, Leinen, Lévai, Liberadzki, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Muscat, Myller, Napoletano, Obiols i Germà, Pahor, Paleckis, Panzeri, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Prets, Rapkay, Rasmussen, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rouček, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Vincenzi, Walter, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Erapooletuid: 20
GUE/NGL: Agnoletto, de Brún, Kaufmann, Krarup, Liotard, Meijer, Portas, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Pęk
NI: Allister, Baco, Belohorská, Kozlík, Mote
PSE: Bullmann, Ferreira Elisa, Hegyi, Leichtfried
UEN: Didžiokas
6. Saïfi raport A6-0193/2005
Poolt: 277
ALDE: Chiesa, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Borghezio, Coûteaux, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Krupa, Louis, Salvini, Speroni, de Villiers, Zapałowski
NI: Battilocchio, Claeys, De Michelis, Dillen, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Dehaene, Dimitrakopoulos, Gklavakis, Hatzidakis, Kratsa-Tsagaropoulou, Mato Adrover, Matsis, Mavrommatis, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Samaras, Thyssen
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
Verts/ALE: Aubert, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 363
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Lundgren, Nattrass, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Bobošíková, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Helmer, Masiel, Rutowicz
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mauro, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, Christensen, Hedh, Hedkvist Petersen, Ilves, Jørgensen, Kristensen, Segelström, Thomsen, Titley
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Auken
Erapooletuid: 13
GUE/NGL: Krarup, Liotard, Meijer, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Bonde
NI: Allister, Baco, Belohorská, Kozlík, Mote, Vanhecke
Verts/ALE: Schlyter
Hääletuse parandused
|
Vastu: |
Poul Nyrup Rasmussen |
7. Saïfi raport A6-0193/2005
Poolt: 165
ALDE: Cornillet, Deprez, Ries
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Sjöstedt, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Giertych, Grabowski, Pęk, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Mussolini
PSE: Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, Berger, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Carlotti, Casaca, Castex, Corbett, Corbey, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Falbr, Fava, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Guy-Quint, Hamon, Harangozó, Haug, Hegyi, Herczog, Hughes, Hutchinson, Kósáné Kovács, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Leichtfried, Leinen, Lévai, Lienemann, Locatelli, Maňka, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Matsouka, Mikko, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Pinior, Pittella, Poignant, Prets, Reynaud, Rosati, Rothe, Roure, Sakalas, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Sifunakis, Siwiec, Sousa Pinto, Stockmann, Swoboda, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Trautmann, Tzampazi, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Weber Henri, Xenogiannakopoulou
UEN: Camre
Verts/ALE: Bennahmias, Hassi, Joan i Marí, Kusstatscher, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Trüpel
Vastu: 408
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Cocilovo, Costa, Davies, Degutis, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Borghezio, Clark, Farage, Goudin, Karatzaferis, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Piotrowski, Rogalski, Salvini, Sinnott, Speroni, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Masiel, Mölzer, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brok, Brunetta, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Florenz, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Spautz, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zvěřina, Zwiefka
PSE: Andersson, van den Berg, Christensen, Evans Robert, Glante, Goebbels, Hedh, Hedkvist Petersen, Honeyball, Howitt, Ilves, Jørgensen, Kinnock, Kristensen, Kuc, Lehtinen, McAvan, Martin David, Mastenbroek, Moraes, Rapkay, Rasmussen, Rouček, Segelström, Skinner, Stihler, Thomsen, Titley, Whitehead, Wiersma, Wynn, Zingaretti
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Pirilli, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Auken, Breyer
Erapooletuid: 80
ALDE: Cavada, Chiesa, Toia
IND/DEM: Coûteaux, Louis, de Villiers
NI: Allister, Baco, Kozlík, Mote, Romagnoli
PSE: Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Berlinguer, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carnero González, Cashman, Cercas, Correia, Díez González, Fazakas, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Gurmai, Hänsch, Hasse Ferreira, Kindermann, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuhne, Liberadzki, Madeira, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Moreno Sánchez, Obiols i Germà, Piecyk, Pleguezuelos Aguilar, Riera Madurell, Roth-Behrendt, Sacconi, Salinas García, Sánchez Presedo, Szejna, Valenciano Martínez-Orozco, Walter, Weiler, Yañez-Barnuevo García, Zani
Verts/ALE: Aubert, Beer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Jonckheer, Kallenbach, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Rühle, Smith, Staes, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
8. Saïfi raport A6-0193/2005
Poolt: 503
ALDE: Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Cavada, Chiesa, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, De Sarnez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Jäätteenmäki, Juknevičienė, Kacin, Karim, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Matsakis, Morillon, Newton Dunn, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Toia, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Markov, Maštálka, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Coûteaux, Giertych, Grabowski, Karatzaferis, Louis, Piotrowski, Salvini, Speroni, de Villiers, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, Czarnecki Marek Aleksander, De Michelis, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Masiel, Mölzer, Mussolini, Romagnoli, Schenardi
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Becsey, Belet, Berend, Braghetto, Brejc, Brepoels, Brok, Brunetta, Buzek, Carollo, del Castillo Vera, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dombrovskis, Doorn, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Esteves, Eurlings, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hatzidakis, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hoppenstedt, Hudacký, Itälä, Iturgaiz Angulo, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Karas, Kasoulides, Kelam, Klamt, Klaß, Koch, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lehne, Lewandowski, Liese, Lulling, Maat, McGuinness, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Nassauer, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Őry, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Peterle, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Posselt, Queiró, Rack, Radwan, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Siekierski, Silva Peneda, Sommer, Spautz, Šťastný, Stenzel, Sudre, Surján, Szájer, Tajani, Thyssen, Toubon, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Vatanen, Ventre, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wieland, von Wogau, Wojciechowski, Wortmann-Kool, Wuermeling, Záborská, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zimmerling, Zwiefka
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Glante, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Jöns, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Camre, Pirilli
Verts/ALE: Beer, Bennahmias, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 121
ALDE: Alvaro, Busk, Carlshamre, Chatzimarkakis, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jensen, Klinz, Krahmer, Maaten, Malmström, Manders, Mulder, Riis-Jørgensen, Samuelsen
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Goudin, Knapman, Krupa, Lundgren, Nattrass, Pęk, Rogalski, Titford, Tomczak, Whittaker, Wise, Wohlin, Železný
NI: Czarnecki Ryszard, Helmer, Rutowicz
PPE-DE: Ashworth, Atkins, Beazley, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Březina, Bushill-Matthews, Cabrnoch, Callanan, Casa, Caspary, Cederschiöld, Chichester, Deva, Dover, Doyle, Duchoň, Elles, Fajmon, Fjellner, Florenz, Gahler, Gaľa, García-Margallo y Marfil, Hannan, Harbour, Heaton-Harris, Hökmark, Hybášková, Ibrisagic, Kamall, Kirkhope, Konrad, McMillan-Scott, Montoro Romero, Nicholson, Ouzký, Parish, Pieper, Pomés Ruiz, Purvis, Seeberg, Škottová, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sumberg, Tannock, Van Orden, Vlasák, Wijkman, Zahradil, Zvěřina
PSE: Christensen, Goebbels, Ilves, Jørgensen, Kristensen, Thomsen
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Crowley, Didžiokas, Foglietta, Janowski, Kamiński, Krasts, Kristovskis, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Roszkowski, Szymański, Tatarella, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Auken
Erapooletuid: 26
ALDE: Neyts-Uyttebroeck
GUE/NGL: Krarup, Liotard, Meijer, Portas, Sjöstedt, Svensson
IND/DEM: Bonde, Borghezio
NI: Allister, Baco, Bobošíková, Claeys, Dillen, Kozlík, Mote, Vanhecke
PPE-DE: Jałowiecki, Oomen-Ruijten, Zieleniec
PSE: Gierek, Rapkay, Titley
UEN: Fotyga
Verts/ALE: Aubert, Breyer
Hääletuse parandused
|
Poolt: |
Cristiana Muscardini, Roberta Angelilli, Salvatore Tatarella, Sergio Berlato, Romano Maria La Russa |
|
Vastu: |
Poul Nyrup Rasmussen |
9. Weberi raport A6-0202/2005
Poolt: 283
ALDE: Chiesa, Toia
GUE/NGL: Adamou, Agnoletto, Bertinotti, Brie, Catania, de Brún, Figueiredo, Flasarová, Guerreiro, Guidoni, Henin, Kaufmann, Kohlíček, Krarup, Liotard, Markov, Maštálka, Meijer, Meyer Pleite, Morgantini, Musacchio, Papadimoulis, Pflüger, Portas, Remek, Rizzo, Seppänen, Strož, Svensson, Triantaphyllides, Uca, Wurtz, Zimmer
IND/DEM: Bonde, Coûteaux, Giertych, Grabowski, Krupa, Louis, Pęk, Piotrowski, Rogalski, Tomczak, de Villiers, Zapałowski
NI: Battilocchio, Belohorská, De Michelis, Mussolini
PPE-DE: Florenz, Toubon, Ventre, Wortmann-Kool
PSE: Andersson, Arif, Arnaoutakis, Attard-Montalto, Ayala Sender, Badía i Cutchet, Barón Crespo, Batzeli, Beglitis, Beňová, Berès, van den Berg, Berger, Berlinguer, Berman, Bösch, Bono, Bourzai, Bozkurt, Bullmann, van den Burg, Busquin, Calabuig Rull, Capoulas Santos, Carlotti, Carnero González, Casaca, Cashman, Castex, Cercas, Christensen, Corbett, Corbey, Correia, Cottigny, D'Alema, De Keyser, De Rossa, Désir, De Vits, Díez González, Dobolyi, Douay, El Khadraoui, Estrela, Ettl, Evans Robert, Falbr, Fava, Fazakas, Fernandes, Ferreira Anne, Ferreira Elisa, Ford, Fruteau, García Pérez, Geringer de Oedenberg, Gierek, Glante, Goebbels, Golik, Gomes, Grabowska, Grech, Gröner, Gruber, Gurmai, Guy-Quint, Hänsch, Hamon, Harangozó, Hasse Ferreira, Haug, Hedh, Hedkvist Petersen, Hegyi, Herczog, Honeyball, Howitt, Hughes, Hutchinson, Ilves, Jöns, Jørgensen, Kindermann, Kinnock, Kósáné Kovács, Koterec, Krehl, Kreissl-Dörfler, Kristensen, Kuc, Kuhne, Laignel, Lambrinidis, Lavarra, Le Foll, Lehtinen, Leichtfried, Leinen, Lévai, Liberadzki, Lienemann, Locatelli, McAvan, Madeira, Maňka, Mann Erika, Martin David, Martínez Martínez, Masip Hidalgo, Mastenbroek, Matsouka, Medina Ortega, Menéndez del Valle, Miguélez Ramos, Mikko, Moraes, Moreno Sánchez, Moscovici, Muscat, Myller, Napoletano, Navarro, Obiols i Germà, Pahor, Paleckis, Panzeri, Patrie, Peillon, Piecyk, Pinior, Pittella, Pleguezuelos Aguilar, Poignant, Prets, Rapkay, Rasmussen, Reynaud, Riera Madurell, Rosati, Roth-Behrendt, Rothe, Rouček, Roure, Sacconi, Sakalas, Salinas García, Sánchez Presedo, dos Santos, Savary, Schapira, Scheele, Schulz, Segelström, Sifunakis, Siwiec, Skinner, Sousa Pinto, Stihler, Stockmann, Swoboda, Szejna, Tabajdi, Tarabella, Tarand, Thomsen, Titley, Trautmann, Tzampazi, Valenciano Martínez-Orozco, Van Lancker, Vaugrenard, Vergnaud, Vincenzi, Walter, Weber Henri, Weiler, Whitehead, Wiersma, Wynn, Xenogiannakopoulou, Yañez-Barnuevo García, Zani, Zingaretti
UEN: Didžiokas, Krasts, Vaidere, Zīle
Verts/ALE: Aubert, Auken, Beer, Bennahmias, Breyer, Cohn-Bendit, Cramer, Evans Jillian, Flautre, Frassoni, Graefe zu Baringdorf, de Groen-Kouwenhoven, Hammerstein Mintz, Hassi, Horáček, Hudghton, Isler Béguin, Joan i Marí, Jonckheer, Kallenbach, Kusstatscher, Lagendijk, Lambert, Lichtenberger, Lipietz, Lucas, Özdemir, Onesta, Romeva i Rueda, Rühle, Schlyter, Schmidt, Schroedter, Smith, Staes, Trüpel, Turmes, Voggenhuber, Ždanoka
Vastu: 358
ALDE: Alvaro, Andrejevs, Andria, Attwooll, Beaupuy, Birutis, Bourlanges, Bowles, Budreikaitė, Busk, Carlshamre, Cavada, Chatzimarkakis, Cocilovo, Cornillet, Costa, Davies, Degutis, Deprez, Drčar Murko, Duff, Duquesne, Ek, Fourtou, Gentvilas, Geremek, Gibault, Griesbeck, Guardans Cambó, Hall, Harkin, Hennis-Plasschaert, in 't Veld, Jäätteenmäki, Jensen, Juknevičienė, Kacin, Karim, Klinz, Krahmer, Laperrouze, Lax, Lehideux, Lynne, Maaten, Malmström, Manders, Matsakis, Morillon, Mulder, Newton Dunn, Neyts-Uyttebroeck, Nicholson of Winterbourne, Onyszkiewicz, Ortuondo Larrea, Oviir, Pannella, Pistelli, Prodi, Ries, Riis-Jørgensen, Samuelsen, Schuth, Staniszewska, Starkevičiūtė, Sterckx, Szent-Iványi, Takkula, Väyrynen, Van Hecke, Virrankoski, Wallis, Watson
IND/DEM: Batten, Belder, Blokland, Bloom, Booth, Clark, Farage, Karatzaferis, Knapman, Nattrass, Sinnott, Titford, Whittaker, Wise, Železný
NI: Allister, Bobošíková, Claeys, Czarnecki Marek Aleksander, Czarnecki Ryszard, Dillen, Helmer, Lang, Le Pen Jean-Marie, Le Pen Marine, Le Rachinel, Masiel, Mölzer, Mote, Romagnoli, Rutowicz, Schenardi, Vanhecke
PPE-DE: Andrikienė, Antoniozzi, Ashworth, Atkins, Audy, Bachelot-Narquin, Barsi-Pataky, Bauer, Beazley, Becsey, Belet, Berend, Böge, Bonsignore, Bowis, Bradbourn, Braghetto, Brejc, Brepoels, Březina, Brunetta, Bushill-Matthews, Buzek, Cabrnoch, Callanan, Carollo, Casa, Caspary, del Castillo Vera, Cederschiöld, Chichester, Chmielewski, Cirino Pomicino, Coelho, Coveney, Daul, Dehaene, Demetriou, Descamps, Deß, Deva, De Veyrac, Díaz de Mera García Consuegra, Dimitrakopoulos, Dombrovskis, Doorn, Dover, Doyle, Duchoň, Duka-Zólyomi, Ebner, Ehler, Elles, Esteves, Eurlings, Fajmon, Fatuzzo, Ferber, Fernández Martín, Fjellner, Fontaine, Fraga Estévez, Freitas, Friedrich, Gahler, Gaľa, Galeote Quecedo, García-Margallo y Marfil, Gargani, Gaubert, Gauzès, Gklavakis, Glattfelder, Goepel, Gomolka, Graça Moura, Gräßle, de Grandes Pascual, Grosch, Grossetête, Guellec, Gyürk, Handzlik, Hannan, Harbour, Hatzidakis, Heaton-Harris, Hennicot-Schoepges, Herranz García, Herrero-Tejedor, Hieronymi, Higgins, Hökmark, Hoppenstedt, Hudacký, Hybášková, Ibrisagic, Itälä, Iturgaiz Angulo, Jałowiecki, Járóka, Jarzembowski, Jeggle, Jordan Cizelj, Kaczmarek, Kamall, Karas, Kasoulides, Kelam, Kirkhope, Klamt, Klaß, Koch, Konrad, Kratsa-Tsagaropoulou, Kudrycka, Kušķis, Kuźmiuk, Lamassoure, Landsbergis, Langen, Langendries, Lauk, Lechner, Lehne, Lewandowski, Lulling, Maat, McGuinness, McMillan-Scott, Mann Thomas, Marques, Martens, Mathieu, Mato Adrover, Matsis, Mauro, Mavrommatis, Mayer, Mayor Oreja, Méndez de Vigo, Mikolášik, Millán Mon, Mitchell, Montoro Romero, Nassauer, Nicholson, Niebler, van Nistelrooij, Novak, Olajos, Olbrycht, Oomen-Ruijten, Őry, Ouzký, Pack, Pálfi, Panayotopoulos-Cassiotou, Papastamkos, Parish, Peterle, Pieper, Pīks, Pinheiro, Piskorski, Pleštinská, Podestà, Podkański, Poettering, Pomés Ruiz, Posselt, Purvis, Queiró, Rack, Radwan, Reul, Ribeiro e Castro, Roithová, Rudi Ubeda, Rübig, Saïfi, Salafranca Sánchez-Neyra, Samaras, Sartori, Saryusz-Wolski, Schierhuber, Schmitt Ingo, Schmitt Pál, Schnellhardt, Schöpflin, Schröder, Schwab, Seeber, Seeberg, Siekierski, Silva Peneda, Škottová, Sommer, Šťastný, Stenzel, Stevenson, Strejček, Stubb, Sturdy, Sudre, Sumberg, Surján, Szájer, Tajani, Tannock, Thyssen, Trakatellis, Ulmer, Vakalis, Van Orden, Vatanen, Vernola, Vidal-Quadras Roca, Vlasák, Vlasto, Weber Manfred, Weisgerber, Wijkman, von Wogau, Wojciechowski, Wuermeling, Záborská, Zahradil, Zaleski, Zappalà, Zatloukal, Zieleniec, Zimmerling, Zvěřina, Zwiefka
UEN: Angelilli, Aylward, Berlato, Bielan, Camre, Crowley, Foglietta, Fotyga, Janowski, Kamiński, La Russa, Libicki, Muscardini, Ó Neachtain, Roszkowski, Szymański, Tatarella
Erapooletuid: 9
IND/DEM: Borghezio, Goudin, Lundgren, Salvini, Speroni, Wohlin
NI: Baco, Kozlík
UEN: Kristovskis
VASTUVÕETUD TEKSTID
P6_TA(2005)0308
EÜ/Maroko Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll ***
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ja teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemisega Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta (9649/2005 - KOM(2004)0848 - C6-0200/2005 - 2004/0292(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2004)0848) (1), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu teksti (9649/2005); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikliga 310 (C6-0200/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 75, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A6-0219/2005), |
|
1. |
annab protokollile nõusoleku; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Maroko Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0309
EÜ/Tuneesia Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll ***
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Tuneesia Vabariigi vahel, protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta (9648/2005 - KOM(2004)0736 - C6-0199/2005 - 2004/0265(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2004)0736) (1), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu teksti (9648/2005); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikliga 310 (C6-0199/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 75, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A6-0220/2005), |
|
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Tuneesia Vabariigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0310
EÜ/Jordaania Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu laienemisjärgne protokoll ***
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa-Vahemere piirkonna lepingu, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel, protokolli, et võtta arvesse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemist Euroopa Liiduga, sõlmimise kohta (5092/2005 - KOM(2004)0578 - C6-0202/2005 - 2004/0196(AVC))
(Nõusolekumenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2004)0578) (1); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu teksti (5092/2005); |
|
— |
võttes arvesse nõukogu esitatud nõusoleku taotlust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 teisele lõigule koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teise lausega ja artikliga 310 (C6-0202/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 75, artikli 83 lõiget 7 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A6-0221/2005), |
|
1. |
annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0311
Toortubakaturu ühine korraldus *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2075/92 toortubakaturu ühise korralduse kohta (KOM(2005)0235 - C6-0193/2005 - 2005/0105(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0235) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0193/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0233/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0312
Põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavad märgised *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2092/91 põllumajandustoodete mahepõllundustootmise ning põllumajandustoodete ja toiduainete puhul sellele viitavate märgiste kohta (KOM(2005)0194 - C6-0140/2005 - 2005/0094(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2005)0194) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0140/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 43 lõiget 1; |
|
— |
võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A6-0234/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0313
Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kiire areng ja ekspluatatsioon ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta (KOM(2004)0477 - C6-0087/2004 - 2004/0156(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0477) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artiklit 156, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0087/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ja eelarvekomisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A6-0212/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
juhib tähelepanu asjaolule, et õigusakti ettepanekus sisalduvate 2006. aastale järgnevate assigneeringute suurus sõltub järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevast otsusest; |
|
3. |
palub komisjonil esitada kohe pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral ettepanek korrigeerida programmi võrdlussummat; |
|
4. |
palub komisjonil antud asi uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb ettepanekut oluliselt muuta või see teise tekstiga asendada; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0156
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. septembril 2005, eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr .../2005 Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmi kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi rakendamise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 156,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
pärast konsulteerimist regioonide komiteega,
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2),
ning arvestades, et:
|
(1) |
Euroopa tasandi satelliitraadionavigatsiooni poliitikat teostatakse praegu programmide Galileo ja EGNOS kaudu. |
|
(2) |
Galileo on programm, mille eesmärk on paika panna maailma esimene konkreetselt tsiviileesmärkideks mõeldud satelliitraadionavigatsiooni ja positsioneerimise infrastruktuur. |
|
(3) |
EGNOS on programm, mille eesmärk on täiendada ameerika GPS ja vene GLONASS signaale töökindluse parandamise eesmärgil geograafiliselt ulatuslikul maa-alal. See on Galileost sõltumatu ja täiendab viimast. |
|
(4) |
Euroopa Parlament, nõukogu ning Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on pidevalt toetanud Galileo programmi. |
|
(5) |
Galileo programm puudutab tehnoloogiat, mis on ellu kutsutud euroopa kodanike elujärje parandamiseks paljudes valdkondades. Programm liitub täielikult komisjoni poolt valges raamatus pealkirjaga “Euroopa transpordipoliitika 2010. aastaks: aeg otsustada” esitletud transpordipoliitika suundadega, eriti sellega, mis puudutab kauba veoraha, infrastruktuuride tarifitseerimist ja maanteede julgeolekut. |
|
(6) |
See programm on üks majanduskasvu prioriteetsetest projektides, mis on komisjoni poolt algatatud ja nõukogu poolt toetatud. Samuti moodustab ta ühe peamise osa euroopa tulevase kosmoseprogrammi teostamisest, mida on mainitud ka komisjoni valges raamatus pealkirjaga “Kosmos: uus Euroopa piir laienevale liidule - tegevuskava Euroopa kosmosepoliitika rakendamiseks”. |
|
(7) |
Galileo programm hõlmab määratluse faasi, arendamise faasi, kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi. Kasutuselevõtufaas peaks algama 2006. aastal ning lõppema 2010. aastal, olles kaks aastat kattunud ekspluatatsioonifaasiga. Ekspluatatsioonifaas peaks algama 2008. aastal ning süsteem peaks täielikult toimima 2010. aastal. |
|
(8) |
Määratluse ja arendamise faas, mis moodustavad teadusuuringutele pühendatud programmi osa, on saanud märkimisväärset toetust Ühenduse üleeuroopaliste võrkude eelarvest. |
|
(9) |
Nõukogu 18. septembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2236/95, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste võrkude valdkonnas, (3) on kehtestanud ühenduse projektide, nagu näiteks satelliitnavigatsiooni ja positsioneerimise süsteemid, ühenduse poolse rahastamise reeglid. |
|
(10) |
Galileo programmi arendamise faasi rakendamiseks loodi nõukogu 21. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 876/2002 (4) Galileo ühisettevõte. |
|
(11) |
Nõukogu 12. juuli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa satelliitraadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta (5) luuakse Euroopa GNSS Järelevalveamet (edaspidi “järelevalveamet”). |
|
(12) |
Selleks, et kindlustada programmide jätkumine, tuleb kindlustada kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamine. |
|
(13) |
Arvestades nõukogu tahet piirata kolmandikuni kasutuselevõtufaasi avaliku rahastamise osa ja praeguste finantsperspektiividega juba ette nähtud rahastamisi, peaks kasutuselevõtufaasi ühenduse poolne rahastamine uutes finantsperspektiivides ulatuma summani [500] miljoni EUR. |
|
(14) |
Võttes arvesse satelliitraadionavigatsiooni turu eripära ja tema teenuste kaubanduslikkust, samuti garantiid nende teenuste kättesaadavaks muutumisest avaliku sektori jaoks, on ekspluatatsioonifaasi esimestel aastatel vajalik erandlik avalik rahastamine. Nõukogu on oma 25. ja 26. märtsi 2002. aasta ning 8. ja 9. märtsi 2004. aasta järeldustes eraldi ette näinud ühenduse vahendite kasutamise ekspluatatsioonifaasi rahastamisse. Ühenduse poolse rahastamise planeeritud summa on suurusjärgus [500] miljonit EUR. |
|
(15) |
Järelikult tuleb ühenduse eelarves eraldi eelarvereal ette näha 1 000 miljoni EUR suurune summa programmide kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi rahastamiseks aastatel 2007 kuni 2013 , võimaldades seeläbi eelarvepädevatel institutsioonidel siduda rahastamist programmi eri faaside tähtaegadest kinnipidamisega. |
|
(16) |
Juhul kui ühendus peab võtma endale finantstagatistena otseselt või kaudselt kohustusi eespool mainitud eelarveassigneeringutest suuremas mahus, peaksid need saama Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidu vastavalt kehtivatele eelarvereeglitele. |
|
(17) |
Juhul kui ühendus peab võtma endale kohustusi eespool mainitud eelarveassigneeringutest suuremas mahus, peaksid need saama Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidu vastavalt kehtivatele eelarvereeglitele. |
|
(18) |
Kasutuselevõtufaasi ja ekspluatatsioonifaasi jooksul on süsteemi ülesehitus, seejärel tema haldus, usaldatud kontsessiooni valdajale, kes tegutseb määrusega (EÜ) nr 1321/2004 loodud järelevalveameti kontrolli all. |
|
(19) |
Tuleks luua kasumijaotusmehhanism, et tagada ühenduse poolt kasutuselevõtufaasis ja ekspluatatsioonifaasis antud panuse tagasimaksmine. |
|
(20) |
Kontsessiooni valdajal peaks olema õigus saada süsteemi komponentide litsentside ja intellektuaalomandi õiguste kasutamise eest laekunud tulu. Süsteemi komponentide omanik peaks olema järelevalveamet. |
|
(21) |
Järelevalveameti ülesannete seas on ka Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmidele eraldatud rahaliste vahendite haldamine, samuti nende programmide üldise finantsjuhtimise seire , et optimeerida avaliku sektori raha kasutamist. Peale selle täidab järelevalveamet eelarve täitmisega seotud ülesandeid, mis on talle usaldatud komisjoni poolt vastavalt nõukogu25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (6), artikli 54 lõike 2 punktile b. Võttes arvesse programmide erilist olemust, peaks Euroopa Parlamendil olema oma eelarvealase rolli täitmiseks vaatleja staatus järelevalveameti haldusnõukogus. |
|
(22) |
Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007 kuni 2013) näeb ette Euroopa GNSS satelliitnavigatsioonisüsteemi toetamise. |
|
(23) |
Komisjoni ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepanek, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007-2013), näeb ette ka Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kaasamise uuenduste arendamisse ühenduse rahaliste vahendite toel, mis aitab kaasa Euroopa GNSS satelliitnavigatsioonisüsteemi väljaarendamisele. |
|
(24) |
Galileo programm on jõudnud küpsesse staadiumi ja ületab hetkel oluliselt lihtsa uurimusprojekti raamistikku. See programm tuleb seega asetada konkreetsesse juriidilisse raamistikku, mis on suutelisem rahuldama tema vajadusi ja paremini vastama hea finantsjuhtimise nõuetele. |
|
(25) |
Sellise satelliitraadionavigatsiooni infrastruktuuri rajamine on projekt, mis ületab selgelt iga üksiku liikmesriigi tehnilised ja rahalised võimalused. Programmid Galileo ja EGNOS vastavad seega täielikult lähimuspõhimõtte nõuetele, kuna ühenduse tasand on nende teostamiseks sobivaim; see on näide lisandväärtusest, mille Euroopa võib luua, kui eesmärgid ja vahendid on selgelt määratletud. |
|
(26) |
Käesolev määrus kehtestab programmide kasutuselevõtufaasile ja ekspluatatsioonifaasile finantsraamistiku, millest eelarvepädev institutsioon peamiselt lähtub vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 6. mai 1999. aasta eelarvemenetluse parandamist ja eelarvedistsipliini käsitleva kokkuleppe (7) punktile 33. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolev määrus kehtestab ühenduse rahalise toetuse meetodid Euroopa satelliitraadionavigatsiooni programmide Galileo ja EGNOS (edaspidi “programmid” ) kasutuselevõtufaasile (2006-2010) ja ekspluatatsioonifaasile (alates 2008).
Artikkel 2
Käesoleva määruse järgi programmidele määratud ühenduse rahalise toetuse eesmärk on kaasrahastada:
|
a) |
kasutuselevõtufaasiga seotud tegevusi, mis hõlmavad satelliitide ehitamist ja orbiidile saatmist, samuti maapealse infrastruktuuri täielikku rajamist; |
|
b) |
vajaduse korral ekspluatatsioonifaasi käivitamisega seotud esimesi tegevusi, mis hõlmavad satelliitidest ja nendega seotud maapealsetest jaamadest koosneva infrastruktuuri haldamist, samuti süsteemi ülalpidamist ja pidevat täiustamist. |
Artikkel 3
Käesoleva määruse artiklis 2 mainitud tegevuste rakendamise soovituslikuks finantsraamistikuks seitsmeaastaseks perioodiks alates 1. jaanuarist 2007 määratakse [1 000 miljon EUR].
Iga-aastased assigneeringud kinnitab eelarvepädev institutsioon finantsperspektiivide piires.
Artikkel 4
Juhul kui ühendus peab võtma endale finantstagatistena otseselt või kaudselt kohustusi artiklis 3 mainitud eelarveassigneeringutest suuremas mahus, kontsessioonileping kaasa arvatud, peaksid need saama Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidu vastavalt kehtivatele eelarvereeglitele.
Artikkel 5
Juhul kui ühendus peab võtma endale kohustusi artiklis 3 mainitud eelarveassigneeringutest suuremas mahus, kontsessioonileping kaasa arvatud, peaksid need saama Euroopa Parlamendi ja nõukogu heakskiidu vastavalt kehtivatele eelarvereeglitele.
Artikkel 6
Luuakse kasumijaotusmehhanism, et tagada ühenduse poolt kasutuselevõtufaasis ja ekspluatatsioonifaasis tehtud panuse tagasimaksmine.
Artikkel 7
Kontsessiooni valdajal on õigus saada süsteemi komponentide litsentside ja intellektuaalomandi õiguste kasutamise eest laekunud tulu. Süsteemi komponentide omanik on järelevalveamet.
Artikkel 8
Järelevalveamet kindlustab vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 54 lõike 2 punktile b ja määrusega (EÜ) nr 1321/2004 kehtestatud nõuetele programmidele eraldatud ühenduse rahaliste vahendite kasutamise haldamise ja kontrolli.
Võttes arvesse programmide erilist olemust, saab Euroopa Parlament oma eelarvealase rolli täitmiseks vaatlejastaatuse järelevalveameti haldusnõukogus.
Ühenduse toetuse rahastamiseks vajalikud vahendid antakse järelevalveameti käsutusse vastavalt kokkuleppele määruse (EÜ) nr 1321/2004 artikli 2 lõike 1 punkti g nõuete kohaselt. Eelarvepädevat institutsiooni teavitatakse lepinguprojektist enne selle parafeerimist.
Järelevalveameti käsutusse iga-aastase rahastamiskokkuleppega antav summa otsustatakse ELi eelarvemenetluse raames, võttes arvesse järelevalveameti tööprogrammi, mille on kinnitanud tema haldusnõukogu vastavalt määruse (EÜ) nr 1321/2004 artiklis 6 ette nähtud menetluskorrale ja kohaldatava finantsperspektiivi piires .
Iga kokkulepe sätestab järelevalveameti käsutusse antud fondide haldamise üldtingimused.
Artikkel 9
Komisjon jälgib, et järelevalveameti poolt käesoleva määruse alusel rahastatavate tegevuste rakendamisel oleksid ühenduse finantshuvid preventiivsete meetmete abil kaitstud pettuste, korruptsiooni ja teiste illegaalsete tegevuste vastu, seda eelkõige efektiivse järelevalve ja seadusvastaselt makstud summade sissenõudmise kaudu ning ebareeglipärasuste avastamisel efektiivsete, kohaste ja veenvate karistuste rakendamisega vastavalt nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (8), nõukogu määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96 (9) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999 (10).
Käesoleva määruse alusel rahastatavate ühenduse tegevuste jaoks mõistetakse määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artiklis 1 lõikes 2 mainitud mõiste eeskirjade eiramine all ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks Euroopa Liidu üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu.
Käesolevast määrusest tulenevad lepingud ja kokkulepped, samuti lepingud programmis osalevate kolmandate riikidega, peavad eraldi ette nägema järelevalveameti või komisjoni või tema poolt volitatud esindaja poolse järelevalve ja finantskontrolli ning Kontrollikoja audiitorkontrolli, sealhulgas vajadusel kohapealse auditi.
Artikkel 10
Igal aastal koos esialgse eelarveprojekti esitamisega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesolevate programmide rakendamise kohta. 2007. aastal viiakse läbi vaherevisjon, et teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu selleks ajaks toimunud arengust.
Artikkel 11
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 221, 8.9.2005, lk 28.
(2) Euroopa Parlamendi 6. septembri 2005. aasta seisukoht.
(3) EÜT L 228, 23.9.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1159/2005 (ELT L 191, 22.7.2005, lk 16).
(4) EÜT L 138, 28.5.2002, lk 1.
(5) ELT L 246, 20.7.2004, lk 1.
(6) EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
(7) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(8) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
P6_TA(2005)0314
EÜ/Liibanoni teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Liibanoni Vabariigi vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2005)0062 - C6-0059/2005 - 2005/0012(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0062) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0059/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0232/2005), |
|
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Liibanoni Vabariigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0315
EÜ/Gruusia teatavaid lennundusküsimusi käsitlev leping *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus Euroopa Ühenduse ja Gruusia vahelise teatavaid lennundusküsimusi käsitleva lepingu sõlmimise kohta (KOM(2005)0061 - C6-0060/2005 - 2005/0009(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2005)0061) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 80 lõiget 2 ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimest lauset; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0060/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A6-0231/2005), |
|
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Gruusia valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0316
Kalapüüki käsitlevad andmed ja kaugseirevahendid *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus kalapüügi elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseirevahendite kohta (KOM(2004)0724 - C6-0187/2004 - 2004/0252(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2004)0724) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 37, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0187/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A6-0238/2005), |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui nõukogu kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
4. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
KOMISJONI ETTEPANEK |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
|
Muudatusettepanek 1 |
|
|
Põhjendus 5 |
|
|
(5) Liikmesriigid ja teised riigid on viimastel aastatel läbi viinud elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseire pilootprojekte. Need on osutunud usaldusväärseks ja majanduslikult tasuvaks. |
(5) Liikmesriigid ja teised riigid on viimastel aastatel läbi viinud elektroonilise registreerimise ja aruandluse ning kaugseire pilootprojekte. Nimetatud jälgimismeetodid vajavad siiski veel tervet rida seadistusi, enne kui saab teha lõplikke järeldusi nende kasutamise kohta. |
|
Muudatusettepanek 2 |
|
|
Artikli 1 lõige 1 |
|
|
1. Ühenduse kalalaeva kapten registreerib elektrooniliste vahendite abil teabe kalastamistegevuse kohta, mille ta peab vastavalt ühenduse õigusaktidele registreerima püügipäevikus, ja saadab kõnealuse teabe elektrooniliste vahendite teel pädevale ametiasutusele . |
1. Ühenduse kalalaeva kapten registreerib elektrooniliste vahendite abil teabe kalastamistegevuse kohta, mille ta peab registreerima püügipäevikus vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem, (2) sätetele , ja saadab kõnealuse teabe elektrooniliste vahendite teel pädeva(te)le ametiasutus(t)ele. Nimetatud menetlus vabastab kalalaeva kapteni igasugusest kohustusest registreerida selline teave paberil. |
|
Muudatusettepanek 3 |
|
|
Artikli 1 lõige 4 a (uus) |
|
|
|
4 a. Vastavalt käesoleva artikli sätetele kogutud teave tehakse kättesaadavaks teadusuuringute otstarbel, kuid selline teave ei sisalda tundlikku ega salajast äriteavet ja kogu kaptenite poolt elektrooniliselt registreeritud ning edastatud teabe puhul on tagatud konfidentsiaalsus. |
|
Muudatusettepanek 4 |
|
|
Artikli 2 lõige 1 a (uus) |
|
|
|
1 a. Ühenduse asutused võivad kasutada kujutisi oma kohustuste täitmiseks ja jagavad nimetatud kujutisi suurimal võimalikul määral. |
|
Muudatusettepanek 5 |
|
|
Artikli 2 lõige 2 a (uus) |
|
|
|
2 a. Komisjon määrab üksikasjalikus rahastamistabelis kindlaks rahastamise allika ning kogukulud ja nende jaotamise ühenduse ja liikmesriikide vahel. |
|
Muudatusettepanek 6 |
|
|
Artikli 2 lõige 2 b (uus) |
|
|
|
2 b. Ühendus annab riiklikele asutustele ja kaluritele rahalist abi eesmärgiga lihtsustada seadmete ostmist ja nende paigaldamist, samuti eriväljaõpet. |
|
Muudatusettepanek 7 |
|
|
Artikli 2 lõige 2 c (uus) |
|
|
|
2 c. Ühendus laiendab eesmärke ja rakendusi mitmeotstarbelise lähenemisviisi raames, et suurendada sellise projekti efektiivsust ning kasutada kõiki võimalusi, mida nimetatud süsteem pakub. |
|
Muudatusettepanek 8 |
|
|
Artikkel 2 a (uus) |
|
|
|
Artikkel 2 a Komisjon rahastab koos liikmesriikidega kulutusi, mis on seotud laevaseiresüsteemide paigaldamisega üle 15 meetrise üldpikkusega kalalaevadele ja elektroonilise püügipäevikuga otseselt seotud teadete saatmisega. |
|
Muudatusettepanek 9 |
|
|
Artikli 3 esimene lõik |
|
|
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2006 . |
Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2008 . |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0317
EÜ/Albaania vaheline elamisloata isikute tagasivõtmist käsitleva lepingu sõlmimine *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus elamisloata isikute tagasivõtmist käsitleva Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelise lepingu sõlmimise kohta (KOM(2004)0092 - C6-0053/2005 - 2004/0033(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus (KOM(2004)0092) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 63 lõike 3 punkti b ja artikli 300 lõike 2 esimese lõigu teist lauset; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 300 lõike 3 esimest lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0053/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51 ja artikli 83 lõiget 7; |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A6-0214/2005), |
|
1. |
kiidab lepingu sõlmimise heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide ja Albaania Vabariigi valitsustele ja parlamentidele. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TA(2005)0318
Ühenduse välisabi kättesaadavus *
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus ühenduse välisabi kättesaadavuse kohta (8977/2005 - C6-0156/2005 - 2005/0806(CNS))
(Nõuandemenetlus)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu teksti (8977/2005) (1); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni algset ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0313) (1); |
|
— |
olles teavitatud nõukogu otsusest jagada esialgne ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 181a, vastavalt millele nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0156/2005); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse arengukomisjoni raportit (A6-0239/2005), |
|
1. |
kiidab nõukogu teksti muudetud kujul heaks; |
|
2. |
palub nõukogul Euroopa Parlamenti informeerida, kui ta kavatseb kõrvale kalduda Euroopa Parlamendi poolt heakskiidetud tekstist; |
|
3. |
palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui ta kavatseb esitatud teksti oluliselt muuta; |
|
4. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
|
NÕUKOGU TEKST |
EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |
|
Muudatusettepanek 1 |
|
|
Põhjendus 1 |
|
|
(1) Abi andmise otsene või kaudne sidumine nimetatud abi eest doonorriigist toodete ja teenuste ostmisega vähendab abi tulemuslikkust ning pole kooskõlas vaeseid riike toetava arengupoliitikaga. Abi lahtisidumine pole eesmärk omaette, vaid seda tuleb kasutada vaesusevastase võitluse teiste elementide toetusvahendina, näiteks omandilise kuuluvuse, piirkondliku lõimumise ja suutlikkuse tõstmise toetamise vahendina. |
(1) Abi andmise otsene või kaudne sidumine nimetatud abi eest doonorriigist toodete ja teenuste ostmisega vähendab abi tulemuslikkust ning pole kooskõlas vaeseid riike toetava arengupoliitikaga. Abi lahtisidumine pole eesmärk omaette, vaid seda tuleb kasutada vaesusevastase võitluse teiste elementide toetusvahendina, näiteks omandilise kuuluvuse, piirkondliku lõimumise ja suutlikkuse tõstmise toetamise vahendina , keskendudes volituste andmisel kaupade ja teenuste kohalikele ning piirkondlikele pakkujatele arengumaades . |
|
Muudatusettepanek 2 |
|
|
Põhjendus 6 |
|
|
(6) 4. septembril 2003 viidati Euroopa Parlamendi resolutsioonis abi lahtisidumise kohta (2) vajadusele ühenduse abi laialdasema lahtisidumise järele. Resolutsioonis toetati nimetatud teatises loetletud üksikasju ja nõustuti väljapakutud variantidega. Resolutsioonis rõhutati vajadust jätkata arutelu abi edasise lahtisidumise üle, lähtudes täiendavatest uuringutest ja dokumenteeritud ettepanekutest. |
(6) 4. septembril 2003 viidati Euroopa Parlamendi resolutsioonis abi lahtisidumise kohta (3) vajadusele ühenduse abi laialdasema lahtisidumise järele. Resolutsioonis toetati nimetatud teatises loetletud üksikasju ja nõustuti väljapakutud variantidega. Resolutsioonis rõhutati vajadust jätkata arutelu abi edasise lahtisidumise üle, lähtudes täiendavatest uuringutest ja dokumenteeritud ettepanekutest ning nõuti selgesti kohaliku ja piirkondliku koostöö eelistamist, eelistades - järjekorras - abisaajariigi, selle naaberarenguriikide ja muude arenguriikide tarnijad, et tugevdada toetust saavate riikide jõupingutusi parandada oma tootmist siseriiklikul, piirkondlikul, kohalikul ja perekonna tasandil ning tegutseda selle nimel, et teha toiduained ja põhiteenused avalikkusele kättesaadavaks ja ligipääsetavaks kooskõlas kohalike tavade ning tootmis- ja kaubandussüsteemidega. |
|
Muudatusettepanek 3 |
|
|
Põhjendus 7 |
|
|
(7) Ühenduse välisabi kättesaadavuse kindlaksmääramiseks tuleb võtta arvesse mitmeid elemente. Artiklis 3 sätestatud osalemiskõlblikkuse eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on juurdepääs abile. Artiklis 4 esitatud päritolureeglitega määratakse kindlaks juurdepääs tarnetele ja materjalidele, mille abikõlblik isik on ostnud. Erikategooria isikute juurdepääs on lubatud artiklis 3 tingimusel, et järgitakse vastastikkuse põhimõtet. Artiklis 5 on sätestatud vastastikkuse põhimõtte määratlus ja rakendamise viisid. Artiklis 6 sätestatakse erandid ja nende rakendamine. Erisätted, mis puudutavad rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide kaudu või kolmanda riigiga kaasfinantseeritud toiminguid, on määratud kindlaks artiklis 7 |
(7) Ühenduse välisabi kättesaadavuse kindlaksmääramiseks tuleb võtta arvesse mitmeid elemente. Artiklis 3 sätestatud osalemiskõlblikkuse eeskirjadega määratakse kindlaks isikud, kellel on juurdepääs abile. Artiklis 4 esitatud päritolureeglitega määratakse kindlaks juurdepääs tarnetele ja materjalidele, mille abikõlblik isik on ostnud, ning tema poolt kaasatud eksperdid . Artiklis 5 on sätestatud vastastikkuse põhimõtte määratlus ja rakendamise viisid. Artiklis 6 sätestatakse erandid ja nende rakendamine. Erisätted, mis puudutavad rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide kaudu või kolmanda riigiga kaasfinantseeritud toiminguid, on määratud kindlaks artiklis 7. |
|
Muudatusettepanek 4 |
|
|
Põhjendus 8 a (uus) |
|
|
|
(8 a) Pakkumismenetluses ühenduse õigusakti alusel pakkujatega lepingu sõlmimisel pööratakse erilist tähelepanu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) rahvusvaheliselt tunnustatud peamiste tööalaste standardite järgimisele, näiteks konventsioonid ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise ja kohustusliku töö kaotamise kohta, töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamise kohta ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta. |
|
Muudatusettepanek 5 |
|
|
Põhjendus 8 b (uus) |
|
|
|
(8 b) Pakkumismenetluses ühenduse õigusakti alusel pakkujatega lepingu sõlmimisel pööratakse erilist tähelepanu järgmiste rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnakonventsioonide järgimisele: 1992. aasta bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, 2000. aasta Cartagena bioohutuse protokoll ja 1997. aasta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokoll . |
|
Muudatusettepanek 6 |
|
|
Artikli 3 lõige 2 |
|
|
2. I lisa A osas määratletud ühenduse temaatilise rakendusalaga vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud arengu- või üleminekuriikides , nagu need on määratletud II lisas sätestatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee nimekirjades , ning lisaks asjaomase vahendi alusel juba abikõlbulikud juriidilised isikud. |
2. I lisa A osas määratletud ühenduse temaatilise rakendusalaga vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud arenguriikides , nagu need on määratletud II lisas sätestatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arenguabikomitee nimekirjas , ning lisaks asjaomase vahendi olemusest tulenevalt juba abikõlbulikud juriidilised isikud. |
|
Muudatusettepanek 7 |
|
|
Artikli 3 lõige 3 |
|
|
3. I lisa B osas määratletud ühenduse geograafilise rakendusalaga vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud arengu- või üleminekuriikides , nagu need on määratletud II lisas sätestatud OECD arenguabikomitee nimekirjades , ja keda selgelt nimetatakse sobilikeks osalema, ning lisaks asjaomase vahendi poolt juba sobilikeks nimetatud juriidilised isikud. |
3. I lisa B osas määratletud ühenduse geograafilise rakendusalaga vahenditest finantseeritavate hanke- või toetuslepingute konkursil võivad osaleda kõik juriidilised isikud, kes on registreeritud arenguriikides , nagu need on määratletud II lisas sätestatud OECD arenguabikomitee nimekirjas , ja keda selgelt nimetatakse sobilikeks osalema, lisaks asjaomase vahendi poolt juba sobilikeks nimetatud juriidilised isikud. |
|
Muudatusettepanek 8 |
|
|
Artikli 3 lõige 5 |
|
|
5. Käesoleva artikli osalemiskõlblikkuse eeskirju ei kohaldata hankelepingute konkursil osalevate pakkujate väljapakutud ekspertide suhtes. Ekspertidel võib olla mis tahes riigi kodakondsus . |
välja jäetud |
|
Muudatusettepanek 9 |
|
|
Artikkel 3 a (uus) |
|
|
|
Artikkel 3a Eksperdid Kõikidel artiklites 3 ja 7 määratletud pakkujate palgatud ekspertidel võib olla mis tahes riigi kodakondsus. Käesolev artikkel ei piira ühenduse hanke-eeskirjades sätestatud kvalitatiivsete ja finantsnõuete kohaldamist. |
|
Muudatusettepanek 10 |
|
|
Artikkel 4 |
|
|
Kõik tarned ja materjalid, mis ostetakse ühenduse vahenditest finantseeritava lepingu alusel, peavad olema pärit ühendusest või käesoleva määruse artiklis 3 määratletud abikõlblikust riigist. Päritolu on käesoleva määruse tähenduses määratletud ühenduse asjaomastes õigusaktides tollis kasutatavate päritolureeglite kohta. |
Kõik tarned ja materjalid, mis ostetakse ühenduse vahenditest finantseeritava lepingu alusel, peavad olema pärit ühendusest või käesoleva määruse artiklites 3 ja 6 määratletud abikõlblikust riigist. Päritolu on käesoleva määruse tähenduses määratletud ühenduse asjaomastes tollialastes õigusaktides päritolureeglite kohta. |
|
Muudatusettepanek 11 |
|
|
Artikli 5 lõige 1 |
|
|
1. Vastastikune juurdepääs EÜ välisabile antakse riigile, mis kuulub artikli 3 lõike 4 reguleerimisalasse, juhul kui see riik annab võrdväärse juurdepääsu Euroopa Liidu liikmesriikidele. |
1. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile antakse riigile, mis kuulub artikli 3 lõike 4 reguleerimisalasse, juhul kui see riik annab võrdväärse juurdepääsu Euroopa Liidu liikmesriikidele ning asjaomasele abisaajariigile . |
|
Muudatusettepanek 12 |
|
|
Artikli 5 lõige 2 |
|
|
2. Vastastikuse juurdepääsu tagamine EÜ välisabile põhineb ELi ja teiste doonorriikide võrdlusel ning viiakse läbi kogu sektori tasandil, nagu määratletud OECD arenguabikomitee kategooriates, või kogu riigi tasandil, olgu selleks siis doonor- või abisaajariik. Otsus anda doonorriigile vastastikune juurdepääs sõltub asjaomase doonorriigi antud abi läbipaistvusest, järjepidevusest ja proportsionaalsusest, sealhulgas selle kvaliteedist ja mahust. |
2. Vastastikuse juurdepääsu tagamine ühenduse välisabile põhineb ELi ja teiste doonorriikide võrdlusel ning viiakse läbi sektori tasandil, nagu määratletud OECD arenguabikomitee kategooriates, või riigi tasandil, olgu selleks siis doonor- või abisaajariik. Otsus anda doonorriigile vastastikune juurdepääs sõltub asjaomase doonorriigi antud abi läbipaistvusest, järjepidevusest ja proportsionaalsusest, sealhulgas selle kvaliteedist ja mahust. |
|
Muudatusettepanek 13 |
|
|
Artikli 5 lõige 3 |
|
|
3. Vastastikune juurdepääs EÜ välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide piirkonliku rühma kohta. Selline otsus võetakse vastu nõukogu otsuse 1999/468/EÜ (4) tingimuste kohaselt asjaomase vahendi suhtes kehtestatud menetluse ja seda käsitleva komitee raames. Taoline otsus kehtib vähemalt ühe aasta. |
3. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile tagatakse spetsiaalse otsusega asjaomase riigi või asjaomaste riikide piirkondliku rühma kohta. Selline otsus võetakse vastu nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsuse 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (5) tingimuste kohaselt asjaomase vahendi suhtes kehtestatud menetluse ja asjakohast tegevust käsitleva komitee raames. Taoline otsus jääb kehtima vähemalt üheks aastaks. |
|
Muudatusettepanek 14 |
|
|
Artikli 5 lõige 4 |
|
|
4. Vastavalt IV lisas märgitud OECD arenguabikomitee 2001. aasta soovituste (vähimarenenud riikidele antava ametliku arenguabi lahtisidumise kohta) II punkti alapunktile a antakse automaatselt vastastikune juurdepääs EÜ välisabile III lisas loetletud kolmandatele riikidele. |
4. Vastastikune juurdepääs ühenduse välisabile II lisas toodud vähimarenenud riikides antakse automaatselt III lisas loetletud kolmandatele riikidele. |
|
Muudatusettepanek 15 |
|
|
Artikli 5 lõige 5 |
|
|
5. Abisaajariikidega konsulteeritakse võimalikult laialdaselt lõigetes 1-3 kirjeldatud protsessi käigus. |
5. Abisaajariikidega konsulteeritakse lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud protsessi käigus. |
|
Muudatusettepanek 16 |
|
|
Artikli 7 pealkiri |
|
|
Rahvusvahelisi institutsioone või kolmandaid riike hõlmav tegevus |
Rahvusvahelisi institutsioone või kaasfinantseerimist hõlmav tegevus |
|
Muudatusettepanek 17 |
|
|
Artikli 7 lõige 1 |
|
|
1. Juhul kui ühendusepoolne rahastamine hõlmab rahvusvahelise organisatsiooni kaudu läbiviidavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele, ning kõigile asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele vastavatele juriidilistele isikutele, kusjuures kõigile doonorriikidele tagatakse võrdne kohtlemine. Samad reeglid kehtivad tarnete ja materjalide suhtes. |
1. Juhul kui ühendusepoolne rahastamine hõlmab rahvusvahelise organisatsiooni kaudu läbiviidavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele, ning kõigile sellise organisatsiooni abikõlblikkuse eeskirjadele vastavatele juriidilistele isikutele, kusjuures kõigile doonorriikidele tagatakse võrdne kohtlemine. Samad reeglid kehtivad tarnete , materjalide ja ekspertide suhtes. |
|
Muudatusettepanek 18 |
|
|
Artikli 7 lõige 2 |
|
|
2. Juhul kui ühendusepoolne rahastamine hõlmab kolmanda riigiga kaasfinantseeritavat tegevust, mille suhtes kohaldatakse artiklis 5 määratletud vastastikkuse põhimõtet, või piirkondliku organisatsiooniga kaasfinantseeritavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele, ning ka neile juriidilistele isikutele, kes on registreeritud asjaomases kolmandas riigis või asjaomase piirkondliku organisatsiooni liikmesriigis . Samad reeglid kehtivad tarnete ja materjalide suhtes. |
2. Juhul kui ühendusepoolne rahastamine hõlmab kolmanda riigiga kaasfinantseeritavat tegevust, millele kohaldub artiklis 5 määratletud vastastikkuse põhimõte, või piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi kaasfinantseeritavat tegevust, on osalemine asjaomastes lepingulistes toimingutes vaba kõigile artikli 3 kohaselt abikõlblikele juriidilistele isikutele ja ka neile juriidilistele isikutele, kes on abikõlblikud sellise kolmanda riigi, piirkondliku organisatsiooni või liikmesriigi eeskirjade kohaselt . Samad reeglid kehtivad tarnete , materjalide ja ekspertide suhtes. |
|
Muudatusettepanek 19 |
|
|
Artikli 7 lõige 3 |
|
|
3. Käesoleva artikli osalemiskõlblikkuse eeskirju ei kohaldata hankelepingute konkursil osalevate pakkujate väljapakutud ekspertide suhtes. Ekspertidel võib olla mis tahes riigi kodakondsus . |
välja jäetud |
|
Muudatusettepanek 20 |
|
|
Artikkel 7 a (uus) |
|
|
|
Artikkel 7a Põhiprintsiipide arvestamine ja kohalike turgude tugevdamine 1. Vaesuse kaotamise kiirendamiseks kohaliku suutlikkuse, turgude ja ostude edendamise abil pööratakse erilist tähelepanu kohalike ja piirkondlike hangete korraldamisele partnerriikides. 2. Pakkujad, kellega on sõlmitud leping, järgivad rahvusvaheliselt tunnustatud peamisi tööalaseid standardeid, näiteks ILO peamisi tööalaseid standardeid, konventsioone ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta, sunniviisilise töö kaotamise kohta, töö saamisel ja kutsealale pääsemisel diskrimineerimise kaotamise kohta ning laste tööjõu kasutamise kaotamise kohta. 3. Arengumaade juurdepääsu ühenduse välisabile võimaldatakse igasuguse asjakohaseks peetava tehnilise abiga. |
(1) ELTs seni avaldamata.
(2) A5/2003/190, bülletään/2003/9, 1.6.1964.
P6_TA(2005)0319
Kaevandustööstuse jäätmete käitlemine ***II
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta (16075/1/2004 - C6-0128/2005 - 2003/0107(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (16075/1/2004 - C6-0128/2005); |
|
— |
võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta (1) komisjoni poolt Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud ettepaneku (KOM(2003)0319) (2) suhtes; |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2; |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 62; |
|
— |
võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjoni soovitust teiseks lugemiseks (A6-0236/2005), |
|
1. |
kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks; |
|
2. |
teeb presidendile ülesandeks esitada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2004)0240.
(2) ELTs seni avaldamata.
P6_TC2-COD(2003)0107
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud teisel lugemisel 6. septembril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/.../EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3)
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Komisjoni teatises “Ohutu kaevandamine: viimaste kaevandusõnnetuste järelmeetmed” nähakse ühe esmatähtsa meetmena ette kaevandustööstuse jäätmete käitlemise reguleerimist. Selle meetme eesmärk on täiendada algatusi, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2003. aasta direktiivile 2003/105/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta, (4) ning kaevandamisel tekkivaid aheraineid ja rikastamisjäätmete käitlemist hõlmava parimat võimalikku tehnikat käsitleva dokumendi koostamist nõukogu 24. septembri 1996. aasta direktiivi 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (5) egiidi all. |
|
(2) |
Euroopa Parlament toetas eespool nimetatud teatise kohta 5. juulil 2001 tehtud resolutsioonis (6) igati vajadust võtta vastu direktiiv kaevandustööstuse jäätmete kohta. |
|
(3) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsuses nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (7) nähakse seoses endiselt tekkivate jäätmetega ette järgmised eesmärgid: selliste jäätmete ohtlikkuse taset tuleks vähendada ja need peaksid olema nii ohutud kui võimalik; eelistada tuleks taaskasutamist ja ringlussevõttu; kõrvaldatavate jäätmete kogust tuleks vähendada miinimumini ja jäätmed tuleks kõrvaldada ohutult; kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed tuleks töödelda nende tekkekohale võimalikult lähedal sellises ulatuses, mis ei vähendaks jäätmekäitlustoimingute tõhusust. Õnnetuste ja katastroofidega seoses nähakse otsuses nr 1600/2002/EÜ esmatähtsa meetmena ette selliste meetmete väljatöötamine, mis aitavad vältida suurõnnetuste ohtusid, eelkõige neid, mis tulenevad kaevandustegevusest, ning kaevandamisjäätmetega seotud meetmete arendamine. Samuti nähakse otsusega nr 1600/2002/EÜ esmatähtsa meetmena ette kaevandustööstuse säästva majandamise edendamine, et vähendada selle mõju keskkonnale. |
|
(4) |
Kooskõlas ühenduse keskkonnapoliitika eesmärkidega on vaja kehtestada miinimumnõuded, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kahjulikku mõju, mis tuleneb keskkonnale või inimeste tervisele selliste kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest, nagu näiteks rikastamisjäätmed (st tahked või vedelad jäätmed, mis jäävad järele pärast maavara töötlemist erinevate tehnoloogiate abil), aheraine ja katend (st materjal, mis eemaldatakse kaevandamise käigus maavarani jõudmiseks, sealhulgas kaevandamise ettevalmistamise käigus eemaldatud materjal) ja mulla pealiskiht (st pinnase ülemine kiht), tingimusel et need materjalid on jäätmed vastavalt nõukogu 15. juuli 1975. aasta direktiivile 75/442/EMÜ jäätmete kohta (8). |
|
(5) |
ÜRO raames 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel vastu võetud säästvat arengut käsitleva Johannesburgi rakenduskava punkti 24 kohaselt on vaja kaitsta majandusliku ja sotsiaalse arengu aluseks olevaid loodusvarasid ja pöörata ümber praegune loodusvarade hävitamise tendents, majandades loodusvarasid säästval ja integreeritud viisil. |
|
(6) |
Seetõttu peaks käesolev direktiiv hõlmama maismaal tegutsevatest kaevandustööstustest pärit jäätmete käitlemist, see tähendab selliste jäätmete käitlemist, mis tekivad maavarade uuringute, kaevandamisel (sealhulgas ettevalmistav etapp), rikastamisel ja ladustamisel ning karjääride töö tulemusel. Selline käitlemine peaks siiski kajastama põhimõtteid ja prioriteete, mis on määratletud direktiiviga 75/442/EMÜ, mida vastavalt selle artikli 2 lõike 1 punkti b taandele ii kohaldatakse jätkuvalt kõikide käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jäävate kaevandustööstuse jäätmete käitlemise aspektide suhtes. |
|
(7) |
Dubleerimise ja liigsete haldusnõuete vältimiseks tuleks käesolevat direktiivi kohaldada ainult selliste tegevuste suhtes, mida peetakse direktiivi eesmärkide saavutamisel esmatähtsateks. |
|
(8) |
Seetõttu ei tuleks käesoleva direktiivi sätteid kohaldada jäätmevoogude suhtes, mis on küll tekkinud maavarade kaevandamisel või rikastamisel, kuid ei ole kaevandamise või rikastamisega otseselt seotud, näiteks toidujäätmed, õlijäätmed, kasutuselt kõrvaldatud sõidukid, kasutatud patareid ja akud. Selliste jäätmete käitlemisel tuleks kohaldada direktiivi 75/442/EMÜ või nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (9) või muude asjakohaste ühenduse õigusaktide sätteid, mida kohaldatakse maavarade uuringute, kaevandamisel või rikastamisel tekkinud jäätmete suhtes, mis veetakse kohta, mis käesoleva direktiivi tähenduses ei ole jäätmehoidla. |
|
(9) |
Samuti ei tuleks käesolevat direktiivi kohaldada avamerel tehtud maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise tulemusena tekkinud jäätmete suhtes või vee juhtimise ja väljapumbatud põhjavee tagasijuhtimise suhtes, samas kui püsijäätmete, maavarade uuringute tulemusena tekkinud tavajäätmete, saastumata pinnase ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise tulemusena tekkinud jäätmete suhtes tuleks kohaldada ainult piiratud hulka nõudeid, kuna selliste jäätmete keskkonnaoht on väiksem. Mittepüsivate tavajäätmete puhul võivad liikmesriigid nõudeid vähendada või selliste nõuete kohaldamisest loobuda. Neid erandeid ei kohaldata siiski A kategooria jäätmehoidlate suhtes. |
|
(10) |
Kuigi käesolev direktiiv hõlmab kaevandustööstuse jäätmeid, mis võivad olla radioaktiivsed, ei hõlma käesolev direktiiv radioaktiivsusega seotud aspekte. |
|
(11) |
Et pidada kinni direktiivi 75/442/EMÜ ja eelkõige selle artiklites 3 ja 4 määratletud põhimõtetest ja prioriteetidest, peaksid liikmesriigid tagama, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad võtaks kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kõiki kaevandustööstuse jäätmete käitlemisest tulenevaid tegelikke või võimalikke negatiivseid mõjusid keskkonnale või inimeste tervisele. |
|
(12) |
Need meetmed peaksid muu hulgas põhinema direktiivis 96/61/EÜ määratletud parima võimaliku tehnika käsitlusel ning kui sellist tehnikat kasutatakse, peab liikmesriik kindlaks määrama, kuidas saaks vajadusel arvesse võtta jäätmehoidla tehnilisi omadusi, selle geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi. |
|
(13) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et kaevandamisega tegelevad ettevõtjad koostaksid kaevandamisjäätmete ärahoidmiseks , rikastamiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks asjakohase jäätmekava. Sellised kavad tuleks koostada nii, et tagada jäätmekäitluse võimaluste asjakohane planeerimine eesmärgiga vähendada nii palju kui võimalik jäätmeteket ja jäätmete kahjulikkust ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Lisaks sellele tuleks määrata kindlaks kaevandustööstuse jäätmete koostis, et tagada, et sellised jäätmed reageeriksid nii palju kui võimalik ainult ennustataval viisil. |
|
(14) |
Õnnetusohu minimeerimiseks ning keskkonna ja inimeste tervise kaitse kõrge taseme tagamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et iga A kategooria jäätmehoidla käitaja võtab vastu jäätmetest tuleneva suurõnnetuse vältimise põhimõtted ning rakendab neid. Ennetusmeetmed peaksid sisaldama ohutuse juhtimise süsteemi vastuvõtmist, õnnetuste korral kasutatavate hädaolukorra lahendamise kavade koostamist ning ohutusalase teabe levitamist isikutele, keda suurõnnetus võib tõenäoliselt mõjutada. Õnnetuse korral peaksid ettevõtjad olema kohustatud esitama pädevatele asutustele kogu asjakohase teabe, mis on vajalik tegeliku või potentsiaalse keskkonnakahju leevendamiseks. Neid erinõudeid ei tuleks kohaldada nende kaevandustööstuse jäätmete hoidlate suhtes, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 96/82/EÜ reguleerimisalasse. |
|
(15) |
Jäätmehoidlat ei peaks liigitama A kategooria alla üksnes ohtude põhjal, mida selline hoidla kujutab kaevandustööstuse töötajate ohutusele ja tervisekaitsele ning mis on hõlmatud muude ühenduse õigusaktidega, eelkõige direktiividega 92/91/EMÜ (10) ja 92/104/EMÜ (11). |
|
(16) |
Võttes arvesse kaevandustööstuse jäätmete käitlemise erilist laadi, on selliseid jäätmeid vastuvõtvate jäätmehoidlate jaoks vaja kehtestada loa taotlemise ja andmise erikord. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused vaatavad loatingimused korrapäraselt läbi ja vajadusel ajakohastavad neid. |
|
(17) |
Liikmesriigid peaksid tagama, et vastavalt 25. juunil 1998. aastal sõlmitud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonile (Århusi konventsioon) teavitatakse üldsust jäätmekäitlusloa taotlemisest ning enne kõnealuse loa andmist konsulteeritakse asjaomase üldsusega. |
|
(18) |
On vaja selgelt esitada asukoha, haldamise, kontrolli ja sulgemisega seotud nõuded, millele jäätmehoidlad, mida kasutatakse kaevandustööstuse jäätmete ladustamiseks, peaksid vastama, ning ennetus- ja kaitsemeetmed, mis tuleb võtta, et kaitsta keskkonda mis tahes ohu eest lühemas ja pikemas perspektiivis ning täpsemalt kaitsta põhjavett saastumise eest, mida tekitab nõrgvee imbumine pinnasesse. |
|
(19) |
On vaja selgelt määratleda A kategooria jäätmehoidlad, mida kasutatakse kaevandustööstuse jäätmete ladustamiseks, võttes arvesse sellise saastuse tõenäolisi mõjusid, mis tuleneb kõnealuse hoidla käitamisest või õnnetusest, mille puhul jäätmed pääsevad väljapoole hoidlat. |
|
(20) |
Jäätmete suhtes, mis paigutatakse tagasi kaeveõõntesse kas kaeveõõnte ülevalhoidmiseks või maapinna taastamiseks või maavarade kaevandamisega seotud ehitustegevuseks, nagu masinatele mõeldud juurdepääsuteede, veorampide, vaheseinte ja kaitsetõkete või pervede ehitamine kaeveõõntesse või nende hooldamine, tuleb samuti kohaldada teatavaid nõudeid, et kaitsta pinna- ja/või põhjavett, kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus ning tagada asjakohane järelevalve pärast sellise tegevuse lõpetamist. Seetõttu ei tuleks selliste jäätmete suhtes kohaldada käesoleva direktiivi nõudeid, mis käsitlevad eranditult jäätmehoidlaid, välja arvatud tingimuste osas, millele on osutatud kaeveõõsi käsitlevates erisätetes. |
|
(21) |
Selleks et tagada kaevandustööstuse jäätmeid vastuvõtvate jäätmehoidlate nõuetekohane ehitamine ja hooldus, peaksid liikmesriigid võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et selliste hoidlate projekteerimisega, neile asukoha määramisega ning nende haldamisega tegelevad tehniliselt pädevad isikud. On vaja tagada, et käitajate ja nende töötajate koolitus ja teadmised annavad neile vajalikud oskused. Lisaks sellele peaksid pädevad asutused ise veenduma, et käitajad võtavad uue jäätmehoidla ehitamiseks ja hooldamiseks või olemasoleva jäätmehoidla igasuguseks laiendamiseks või muutmiseks vastu sobiva korra, sealhulgas jäätmehoidla sulgemisjärgseks etapiks. |
|
(22) |
On vaja võtta kasutusele kontrollikord, mida kohaldatakse jäätmehoidlate tegutsemise ajal ja pärast hoidla sulgemist. Samuti tuleb A kategooria jäätmehoidlate puhul kontrolli ja järelevalve eesmärgil näha ette sulgemisjärgne hooldusperiood, mis on vastavuses iga jäätmehoidla poolt kujutatava ohuga, sarnaselt sellele, mida nõutakse direktiivis 1999/31/EÜ. |
|
(23) |
On vaja määratleda kaevandustööstuse jäätmeid vastuvõtva jäätmehoidla sulgemise aeg ja viis ning näha ette käitaja kohustused ja vastutus jäätmehoidla sulgemisjärgsel perioodil. |
|
(24) |
Liikmesriigid peaksid nõudma, et kaevanduste käitajad võtavad kasutusele kontrolli- ja haldusmeetmed, et vältida vee ja pinnase saastumist ning teha kindlaks igasugune kahjulik mõju, mis nende jäätmehoidlatel võib olla keskkonnale või inimeste tervisele. Lisaks peaks veereostuse minimeerimiseks olema jäätmete ladustamine igasse suublasse keelatud, välja arvatud juhul, kui eelnevalt on tõendatud, et tegevus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiviga 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. (12) Lisaks sellele tuleks hiivahoidlate tsüaniidi ja tsüaniidühendite sisaldust teatavat liiki kaevandustes nende kahjuliku ja mürgise mõju tõttu alandada madalaima võimaliku tasemeni, kasutades parimat olemasolevat tehnikat. Kontsentratsioonide jaoks tuleks vastavalt ja igal juhul kooskõlas käesoleva direktiivi erinõuetega kehtestada maksimummäärad, et selliseid mõjusid vältida. |
|
(25) |
Kaevandustööstuse jäätmeid vastuvõtva jäätmehoidla käitaja peaks olema kohustatud esitama liikmesriikide poolt kindlaksmääratavas korras rahalise tagatise või muu samaväärse tagatise, et tagada kõikide loast tulenevate kohustuste täitmine, sealhulgas nende kohustuste täitmine, mis on seotud sulgemise ja hoidla järelhooldusega. Rahaline tagatis peaks olema piisav, et maksta jäätmehoidla poolt mõjutatud maa-ala korrastamise eest, mida teeb kvalifitseeritud ja sõltumatu kolmas isik. Selline tagatis tuleb esitada enne, kui jäätmeid hakatakse jäätmehoidlasse ladustama, ning tagatise suurust tuleb korrapäraselt kohandada. Lisaks on kooskõlas põhimõttega “saastaja maksab” ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/35/EÜ keskkonnavastutusest keskkonnakahjustuste ärahoidmise ja parandamise kohta (13) oluline selgitada, et kaevandustööstuse jäätmeid vastuvõtva jäätmehoidla käitaja vastutab asjakohaselt oma tegevusest tuleneva keskkonnakahju eest või sellise kahju tekkimise ohu eest. |
|
(26) |
Kui kaevandustööstuse jäätmete jäätmehoidlatel võivad tõenäoliselt olla keskkonda oluliselt kahjustavad piiriülesed mõjud ja sellest tulenevalt inimtervisele teise liikmesriigi territooriumil, peaks olemas olema ühine kord, et hõlbustada naaberriikide vahelisi konsultatsioone. Selle meetme eesmärk peaks olema tagada, et ametiasutused vahetaksid piisavalt teavet ning et üldsust teavitataks nõuetekohaselt kõikidest sellistest jäätmehoidlatest, mis võivad selle teise liikmesriigi keskkonda negatiivselt mõjutada. |
|
(27) |
Liikmesriikidel on vaja tagada, et pädevad asutused loovad kaevandustööstuse jäätmeid vastuvõtvate jäätmehoidlate järelevalve- või samaväärse kontrollisüsteemi. Ilma et see piiraks käitaja loast tulenevate kohustuste täitmist, tuleks enne jäätmete ladustamise alustamist kontrollida, kas loatingimused on täidetud. Peale selle peaksid liikmesriigid tagama, et käitajad ja nende õigusjärglased peavad jäätmehoidlate kohta ajakohastatud registrit ning et käitajad annavad oma õigusjärglastele üle jäätmehoidla olukorda ja tegevusi käsitleva teabe. |
|
(28) |
Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile korrapäraselt aruanded käesoleva direktiivi rakendamise kohta, sealhulgas teabe õnnetuste või “napilt mööda läinud juhtumite” kohta. Nende aruannete alusel peaks komisjon esitama aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. |
|
(29) |
Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi rikkumiste eest määratavate karistuste kohta ja tagama nende eeskirjade rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. |
|
(30) |
On vajalik, et liikmesriigid tagavad nende territooriumil asuvate selliste suletud tegevuskohtade inventeerimise , kuna need tegevuskohad on sageli väga keskkonnaohtlikud. Liikmesriikidel ja ühendusel on kohustus taastada mahajäetud tegevuskohad, mis võivad keskkonnale tõsiseks ohuks olla. Seetõttu peab olema võimalik kasutada tõukefonde ja teisi asjakohaseid ühenduse rahastamisviise, et teostada inventeerimist ja rakendada meetmeid selliste tegevuskohtade puhastamiseks. |
|
(31) |
Komisjon peaks tagama, et vahetataks asjakohast teaduslikku ja tehnilist teavet selle kohta, kuidas suletud jäätmehoidlaid liikmesriikides inventeerida, ning metodoloogiate arengu kohta, et aidata liikmesriikidel suletud jäätmehoidlate korrastamisel järgida käesolevat direktiivi. Samuti tuleks tagada parimaid võimalikke tehnikaid käsitleva teabe vahetamine liikmesriikides ja liikmesriikide vahel. |
|
(32) |
Käesolev direktiiv võib olla kasulik vahend, mida võtta arvesse selle tõendamisel, et arenguabi raames ühenduse poolt rahastatavad projektid sisaldavad vajalikke meetmeid, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju keskkonnale. Selline lähenemisviis on kooskõlas asutamislepingu artikliga 6, eriti selles küsimuses, mis puudutab keskkonnakaitse nõuete integreerimist ühenduse arengukoostöö poliitikasse. |
|
(33) |
Käesoleva direktiivi eesmärki, milleks on kaevandustööstuse jäätmete käitlemise parandamine, ei suuda liikmesriigid üksinda tegutsedes piisavalt saavutada, kuna selliste jäätmete väärkäitlemine võib põhjustada piiriülest saastust. Põhimõtte “saastaja maksab” kohaselt on muu hulgas oluline võtta arvesse kaevandustööstuse jäätmete põhjustatud igasugust kahju keskkonnale ning kõnealuse põhimõtte erinev siseriiklik rakendamine võib põhjustada märgatavaid erinevusi ettevõtjate finantskohustustes. Lisaks sellele takistavad erinevad kaevandustööstuse jäätmete käitlemist käsitlevad siseriiklikud meetmed saavutamast eesmärki tagada ohutuse ja vastutuse miinimumtase selliste jäätmete käitlemisel ning optimeerida nende jäätmete taaskasutamist kogu ühenduses. Kuna käesoleva direktiivi ulatuse ja mõju tõttu on selle eesmärgid paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
|
(34) |
Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (14) |
|
(35) |
Käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal olemasolevate jäätmehoidlate edasise kasutamise tingimusi tuleks reguleerida, et kindlaksmääratud aja jooksul võtta meetmed, mis on vajalikud selliste jäätmehoidlate kohandamiseks käesoleva direktiivi nõuetega. |
|
(36) |
Õigusaktide kvaliteedi parandamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (15) artikli 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides oma tabelid käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavuse kohta ning need avalikustama. |
|
(37) |
Arvestades käesoleva direktiivi tähtsust keskkonnakaitsele, on soovitav, et tulevased liikmesriigid võtaksid seda arvesse juba ühinemiseelses etapis ja rakendaksid pidevalt pärast liitumist. |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Sisu
Käesolev direktiiv sätestab meetmed, korra ja juhised, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kaevandustööstuse jäätmete käitlemise tulemusel tekkivat kahjulikku mõju keskkonnale, eriti veele, õhule, pinnasele, loomastikule ja taimestikule maastikule, ning sellest tulenevat ohtu inimeste tervisele.
Asutamislepingu artikli 6 järjekindlaks kohaldamiseks peab ühenduse poliitika ja tegevuse rakendamisse integreerima keskkonnakaitse nõuded, pidades silmas säästva arengu edendamist.
Artikkel 2
Reguleerimisala
1. Ilma et see piiraks lõigete 2 ja 3 kohaldamist, hõlmab käesolev direktiiv selliste jäätmete käitlemist, mis on tekkinud maavarade uuringute, kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö tulemusena (edaspidi “kaevandamisjäätmed”).
2. Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse ei kuulu:
|
a) |
maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise ning karjääride töö tulemusena tekkinud jäätmed, mis ei teki otseselt nende toimingute tulemusena; |
|
b) |
avamerel tehtud maavarade uuringute, kaevandamise ja rikastamise tulemusena tekkinud jäätmed; |
|
c) |
direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti j esimeses ja teises taandes määratletud vee suunamine ja väljapumbatud põhjavee tagasijuhtimine kõnealuse artikliga lubatud ulatuses. |
3. Maavarade uuringute, kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö tulemusena tekkinud püsijäätmed ja saastumata pinnas ning turba kaevandamise, rikastamise ja ladustamise tulemusena tekkinud jäätmed ei kuulu artiklite 7 ja 8, artikli 11 lõigete 1 ja 3, artikli 12, artikli 13 lõike 6 ning artiklite 14 ja 16 kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladustatakse A kategooria jäätmehoidlas.
Pädev asutus võib leevendada nõudeid, mis esitatakse maavarade, välja arvatud nafta ja vee väljaaurustumisel tekkinud maavarad (peale kipsi ja anhüdriidi), uuringute tulemusena tekkinud tavajäätmete ladustamisele ning saastumata pinnase ja turba kaevandamisest, rikastamisest ja ladustamisest tulenevatele jäätmetele, kui leitakse, et artikli 4 nõuded on täidetud, või selliste nõuete kohaldamisest loobuda.
Liikmesriigid võivad leevendada artikli 11 lõike 3, artikli 12 lõigete 5 ja 6, artikli 13 lõike 6 ning artiklite 14 ja 16 nõudeid mitteohtlikele tavajäätmetele, välja arvatud juhul, kui neid jäätmeid ladustatakse A kategooria jäätmehoidlas, või selliste nõuete kohaldamisest loobuda.
4. Ilma et see piiraks muude ühenduse õigusaktide kohaldamist, ei kohaldata käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate jäätmete suhtes direktiivi 1999/31/EÜ.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
jäätmed - nagu määratletud direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punktis a; |
|
2) |
ohtlikud jäätmed - nagu määratletud nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (16) artikli 1 lõikes 4; |
|
3) |
püsijäätmed - jäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, ei ole biolagundatavad ega mõjuta kahjulikult muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis võiks põhjustada keskkonna saastumist või kahjustada inimeste tervist. Jäätmete üldleostuvus ja saasteainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud ja eelkõige ei tohi need ohustada pinnavee ja/või põhjavee kvaliteeti; |
|
4) |
saastumata pinnas - pinnas, mis eemaldatakse maapinna ülemisest kihist kaevandamise käigus ja mida ei loeta saastunuks vastavalt tegevuskoha liikmesriigi siseriiklikule õigusele ega ühenduse õigusele; |
|
5) |
maavara - maakoores looduslikult leiduva orgaanilise või anorgaanilise aine maardla, nagu näiteks energeetilised kütused, metallimaagid, tööstuslikud mineraalid ja ehitusmaterjalina kasutatavad mineraalid, välja arvatud vesi; |
|
6) |
kaevandustööstused - kõik asutused ja ettevõtted, mis tegelevad ärilistel eesmärkidel maavarade pealmaavõi allmaakaevandamisega, sealhulgas puuraukude kaudu toimuva kaevandamisega või kaevandatud materjali rikastamisega; |
|
7) |
avameri - mereala ja merepõhi, mis ulatub tavaliste või keskmiste loodete madalaima veetaseme märgist kaugemale; |
|
8) |
rikastamine - maavaradega tehtavad mehaanilised, füüsikalised, bioloogilised, termilised või keemilised protsessid või nende protsesside kombinatsioon (sealhulgas karjääride tegevus) maavarade eraldamiseks, sealhulgas materjali tükisuuruse muutmine, sorteerimine, eraldamine ja leostamine ning eelnevalt kõrvale jäetud jäätmete ümbertöötlemine, välja arvatud sulatamine, termilised tootmisprotsessid (välja arvatud lubjakivi põletamine) ja metallurgilised tööd; |
|
9) |
rikastamisjäätmed - pärast maavara väärtuslikuma osa vähemväärtuslikust kivimist eraldamist (nt purustamine, peenestamine, suuruse järgi sorteerimine, flotatsioon ja muud füüsikalis-keemilised tehnoloogiad) järele jäävad tahked või vedelad jäätmed; |
|
10) |
puistang - insenerirajatis tahkete jäätmete ladustamiseks maapinnal; |
|
11) |
tamm - inseneriehitis vee või jäätmete hoidmiseks või säilitamiseks hiivahoidlas; |
|
12) |
hiivahoidla - looduslik või insenerirajatis, kus hoitakse peenestatud jäätmeid, harilikult rikastamisjäätmeid, ning erinevat veehulka, mis tuleneb maavara rikastamisest ning tööprotsessis kasutatava vee selitamisest ja ringlussevõtust; |
|
13) |
nõrga happe dissotsieeruv tsüaniid - tsüaniid ja tsüaniidühend mis dissotsieerub nõrga happega määratud pH tasemel; |
|
14) |
nõrgvesi - iga jäätmehoidlasse paigaldatud jäätmetest läbi imbunud ja välja nõrgunud või jäätmehoidlas sisalduv vedelik, sealhulgas saastunud drenaaživesi, mis võib asjakohase töötlemiseta keskkonda kahjulikult mõjutada; |
|
15) |
jäätmehoidla - iga ala mis on mõeldud tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks järgmisteks ajavahemikeks:
Sellised hoidlad hõlmavad ka tamme või muid struktuure, mille eesmärk on hoida, säilitada, piirata või muul viisil toetada sellist hoidlat, ning samuti, kuid mitte ainult, puistanguid ja hiivahoidlaid, aga ei hõlma kaeveõõsi, millesse jäätmed paigutatakse pärast kaevandamist ala taastamise ja ehituse eesmärgil; |
|
16) |
suurõnnetus - objektil käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluva käitise kaevandamisjäätmete käitlemistegevuse käigus tekkiv juhtum, mis kujutab inimeste tervisele ja/või keskkonnale viivitamatult või aja jooksul ilmnevat tõsist ohtu objektil või mujal; |
|
17) |
ohtlik aine - aine, segu või valmistis, mis on ohtlik direktiivis 67/548/EMÜ (17) või direktiivis 1999/45/EÜ (18) määratletud tähenduses; |
|
18) |
parim võimalik tehnika - nagu on määratletud direktiivi 96/61/EÜ artikli 2 lõikes 11; |
|
19) |
suubla - pinnaveed, põhjavesi, üleminekuveed ja rannikuvesi nagu on vastavalt määratletud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 2 lõigetes 1, 2, 6 ja 7; |
|
20) |
taastamine - jäätmehoidla poolt mõjutatud maapinna töötlemine selliselt, et taastada maapinna rahuldav seisukord, pöörates erilist tähelepanu mulla kvaliteedile, looduslikule loomastikule ja taimestikule, looduslikele elupaikadele, mageveesüsteemidele, maastikule ja asjakohasele kasutamisele; |
|
21) |
uuring - majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine, kuid välja arvatud kõik maardla kasutuselevõtmiseks vajalikud tööd ja kõik olemasoleva kaevandamisega otseselt seotud toimingud; |
|
22) |
üldsus - üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele selliste isikute ühendused, organisatsioonid või rühmad; |
|
23) |
asjaomane üldsus - üldsus, keda käesoleva direktiivi artiklite 6 ja 7 kohaste keskkonnaalaste otsuste tegemine mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle mõiste puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele; |
|
24) |
käitaja - füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab kaevandamisjäätmete käitlemise eest kooskõlas selle liikmesriigi siseriiklike õigusaktidega, kus jäätmeid käideldakse, kaasa arvatud kaevandamisjäätmete ajutine ladustamine nii käitise tegutsemise ajal kui ka pärast sulgemist; |
|
25) |
jäätmevaldaja - kaevandamisjäätmete tekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses jäätmed on; |
|
26) |
pädev isik - füüsiline isik, kellel on vastavalt tegutsemiskoha liikmesriigi siseriiklikule õigusele määratletud tehnilised teadmised ja kogemus käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks; |
|
27) |
pädev asutus - asutus või asutused, mille liikmesriik määrab vastutama käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmise eest; |
|
28) |
tegevuskoht - kogu käitaja kontrolli all olev selgelt määratletud geograafiline maa-ala; |
|
29) |
oluline muutus - muutus jäätmehoidla struktuuris või tegevuses, mis pädeva asutuse arvates võib oluliselt kahjustada inimeste tervist või keskkonda. |
Artikkel 4
Üldnõuded
1. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et tagada kaevandusjäätmete käitamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ning mille käigus ei kasutata protsesse või meetodeid, mis võivad kahjustada keskkonda, eelkõige ohustada vett, õhku, pinnast, loomastikku ja taimestikku, ei tekitata mürast või lõhnast põhjustatud häireid ja ei kahjustata maastikku ega erihuvi pakkuvaid kohti. Liikmesriigid võtavad ka vajalikud meetmed, et keelata kaevandamisjäätmete hülgamine, kaadamine või kontrollimata ladustamine.
2. Liikmesriigid tagavad, et käitaja võtab kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik kaevandamisjäätmete käitamisest põhjustatud kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. See sisaldab iga jäätmehoidla haldamist, samuti pärast selle sulgemist, ning selle hoidlaga seoses suurõnnetuste vältimist ja sellest keskkonnale ja inimeste tervisele tulenevate tagajärgede piiramist.
3. Lõikes 2 nimetatud meetmed põhinevad muuhulgas parimal võimalikul tehnikal, ilma kohustuseta kasutada mõnda konkreetset tehnikat või tehnoloogiat, aga võttes arvesse asjaomase jäätmehoidla tehnilisi omadusi, selle geograafilist asukohta ja kohalikke keskkonnatingimusi.
Artikkel 5
Jäätmekava
1. Liikmesriigid tagavad, et käitaja koostab jäätmekava kaevandamisjäätmete minimeerimiseks, töötlemiseks, taaskasutuseks ja kõrvaldamiseks , võttes arvesse säästva arengu põhimõtet .
2. Jäätmekava eesmärgid on:
|
a) |
vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust, võttes eelkõige arvesse:
|
|
b) |
soodustada kaevandamisjäätmete taaskasutamist selliste jäätmete ringlussevõtu, korduskasutamise või parandamise teel, kui see on keskkonnasäästlik kooskõlas ühenduse tasandil olemasolevate keskkonnaalaste standarditega ja käesoleva direktiivi asjakohaste nõuetega; |
|
c) |
tagada lähemas ja pikemas perspektiivis kaevandamisjäätmete ohutu kõrvaldamine, võttes eelkõige projekteerimisjärgus arvesse jäätmehoidla haldamist selle tegevuse ajal ja pärast selle sulgemist ning valides projekti, mis hoiab ära või vähemalt minimeerib pikaajalised negatiivsed mõjud, mis tulenevad jäätmehoidlast õhu või vee kaudu eralduvatest saasteainetest, ning tagada olemasolevast maapinnast kõrgemale tõusvate tammide või puistangute pikaajaline geotehniline stabiilsus . |
3. Jäätmekava sisaldab vähemalt järgmisi elemente:
|
a) |
vajadusel jäätmehoidla kavandatav liigitus III lisas kindlaksmääratud kriteeriumide kohaselt:
|
|
b) |
jäätmete iseloomustus kooskõlas II lisaga ja teatis tööperioodil tekkivate kaevandamisjäätmete hinnangulise koguhulga kohta; |
|
c) |
selliseid jäätmeid tekitava tegevuse ja sellele järgneva jäätmete töötlemise kirjeldus; |
|
d) |
kirjeldus, kuidas selliste jäätmete ladustamine võib keskkonda ja inimeste tervist kahjulikult mõjutada ning ennetusmeetmed, et minimeerida keskkonnamõju jäätmehoidla tegutsemise ajal ja pärast sulgemist, kaasa arvatud artikli 11 lõike 2 punktides a, b, d ja e osutatud aspektid; |
|
e) |
kavandatavad kontrolli- ja järelevalvemenetlused vastavalt artiklile 10 (vajadusel) ja artikli 11 lõike 2 punktile c; |
|
f) |
kavandatav sulgemiskava, sealhulgas taastamiseks, sulgemisjärgseteks toiminguteks ja järelevalveks, nagu on sätestatud artiklis 12; |
|
g) |
meetmed vee seisundi halvenemise ning õhu ja pinnase saastumise vältimiseks artikli 13 kohaselt; |
|
h) |
enne jäätmete käitlemistegevuse algust antav kvantitatiivne hinnang jäätmehoidla tõenäolise kahjuliku mõju maa-ala olukorrale, eesmärgiga töötada välja miinimumkriteeriumid “rahuldava olukorra” saavutamiseks taastamisel. |
Jäätmekavas tuleb anda piisavalt teavet, et võimaldada pädeval asutusel hinnata käitaja suutlikkust saavutada lõikes 2 esitatud jäätmekava eesmärke ja täita käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi. Kavas selgitatakse eelkõige, kuidas lõike 2 punkti a alapunktis i nimetatud toodud viisi ja meetodi abil täidetakse jäätmekava lõike 2 punktis a sätestatud jäätmekava eesmärgid.
4. Jäätmekava vaadatakse uuesti üle iga viie aasta järel ja/või vajadusel muudetakse, kui jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes on toimunud olulisi muudatusi. Igast muudatusest tuleb pädevat asutust teavitada.
5. Muude siseriiklike või ühenduse õigusaktide kohaselt koostatud kavasid, mis sisaldavad lõikes 3 sätestatud teavet, võib kasutada jäätmekäitluse kavana, kui sellega välditakse teabe põhjendamatut dubleerimist ja käitaja töö kordamist, tingimusel et kõik lõigete 1 kuni 4 nõuded on täidetud.
6. Pädev asutus kiidab jäätmekava heaks vastavalt liikmesriigi poolt otsustatavale menetlusele ja kontrollib kava täitmist.
Artikkel 6
Suurõnnetuste vältimine ja nendest teavitamine
1. Käesolevat artiklit kohaldatakse A kategooria jäätmehoidlate suhtes, välja arvatud direktiivi 96/82/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad jäätmehoidlad.
2. Ilma et see piiraks muude ühenduse õigusaktide, eelkõige direktiivide 92/91/EMÜ ja 92/104/EMÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et suurõnnetuse oht tehakse kindlaks ning et jäätmehoidla projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel ja hooldamisel ning sulgemisel ja järelhooldusel kasutatakse vajalikke elemente, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, keskkonnale ja/või varale, kaasa arvatud piiriülesed mõjud.
3. Lõike 2 nõuete täitmiseks peab iga käitaja enne tegevuse alustamist koostama suurõnnetuste vältimise põhimõtted kaevandamisjäätmete käitlemisel ja jõustama selle rakendamiseks ohutuse juhtimise süsteemi kooskõlas I lisa jaos 1 loetletud asjaoludega ning jõustama samuti hoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral käitise territooriumil võetavad meetmed.
Nende põhimõtete osana määrab käitaja ohutusjuhi, kes vastutab suurõnnetuste vältimise põhimõtete rakendamise ja korrapärase järelevalve eest.
Pädev asutus koostab hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava, kus täpsustatakse õnnetuse korral väljaspool käitise territooriumi võetavad meetmed. Käitaja esitab loataotluse osana pädevale asutusele selle kava koostamiseks vajaliku teabe.
4. Lõikes 3 nimetatud hädaolukorra lahendamise kaval on järgmised eesmärgid:
|
a) |
ohjeldada ja kontrollida suurõnnetusi ja muid õnnetusjuhtumeid nii, et nende mõju oleks minimaalne, ja eelkõige piirata inimeste tervisele, keskkonnale ja/või varale tekitatavat kahju; |
|
b) |
rakendada meetmeid, mis on vajalikud inimeste tervise, keskkonna ja/või vara kaitsmiseks suurõnnetuste ja muude õnnetusjuhtumite mõju eest; |
|
c) |
edastada vajalik teave üldsusele ja piirkonna asjaomastele teenistustele või asutustele; |
|
d) |
näha ette keskkonna puhastamine, korrastamine ja taastamine pärast suurõnnetust. |
Liikmesriigid tagavad, et käitaja annab suurõnnetuse korral pädevale asutusele viivitamata kogu vajaliku teabe, et aidata minimeerida õnnetuse tagajärgi inimeste tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.
5. Liikmesriigid tagavad, et asjaomasele üldsusele antakse võimalus varakult ja tõhusalt osaleda lõike 3 kohaselt koostatava hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamises või läbivaatamises. Sel eesmärgil teavitatakse asjaomast üldsust igast nimetatud ettepanekust ja neile tehakse kättesaadavaks asjakohane teave, muu hulgas teave õiguse kohta osaleda otsustamisprotsessis ja teave pädeva asutuse kohta, kellele saab esitada märkusi ja küsimusi.
Liikmesriigid tagavad, et asjaomasel üldsusel on mõistliku aja jooksul õigus esitada märkusi ja et hoidlavälise hädaolukorra lahendamise kava käsitleva otsuse tegemisel võetakse neid märkuseid nõuetekohaselt arvesse.
6. Liikmesriigid tagavad, et teave ohutusmeetmete ja õnnetuse korral kohustusliku käitumise kohta, mis sisaldab vähemalt I lisa jao 2 loetletud elemente, esitatakse asjaomasele üldsusele tasuta ja jooksvalt.
See teave vaadatakse iga kolme aasta järel üle ja vajaduse korral ajakohastatakse.
Artikkel 7
Loataotlus ja luba
1. Jäätmehoidla ei tohi tegutseda ilma pädeva asutuse poolt antud loata. Luba sisaldab käesoleva artikli lõikes 2 määratletud andmeid ja selles märgitakse selgesõnaliselt jäätmehoidla kategooria vastavalt artiklis 9 nimetatud kriteeriumidele.
Tingimusel et kõik käesoleva artikli nõuded on täidetud, võib muude siseriiklike või ühenduse õigusaktide kohaselt koostatud lubasid ühendada üheks loaks, kui selline vorm väldib teabe põhjendamatut dubleerimist ja käitaja või pädeva asutuse töö kordamist. Lõikes 2 määratud andmed võib hõlmata ühe või mitme loaga tingimusel, et kõik käesoleva artikli nõuded on täidetud.
2. Loataotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
|
a) |
käitaja andmed; |
|
b) |
jäätmehoidla kavandatav asukoht, sealhulgas mis tahes võimalikud alternatiivsed asukohad; |
|
c) |
kaevandatava maavara või maavarade liik ja kaevandamise käigus tekkiva maavarade lasundi või tekkivate aherainete iseloom; |
|
d) |
kinnitatud jäätmekava vastavalt artiklile 5; |
|
e) |
piisavad meetmed artiklis 14 nõutava rahalise või samaväärse tagatise jaoks; |
|
f) |
käitaja poolt direktiivi 85/337/EMÜ (19) artikli 5 kohaselt esitatud teave selle kohta, kas keskkonnamõju hindamine on selle direktiivi kohaselt vajalik. |
3. Pädev asutus annab loa ainult siis, kui ta on veendunud, et:
|
a) |
käitaja vastab käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele; |
|
b) |
jäätmekäitlus ei ole otseses vastuolus direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohase jäätmekava või -kavadega ega takista muul viisil nimetatud kava või kavade rakendamist. |
4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et pädevad asutused vaatavad loatingimused korrapäraselt uuesti läbi ja vajadusel ajakohastavad neid:
|
— |
kui on toimunud oluline muutus jäätmehoidla töös või ladustatud jäätmetes; |
|
— |
artikli 11 lõike 3 kohaselt käitaja esitatud või artikli 17 kohaselt teostatud järelevalve käigus saadud seiretulemuste alusel; |
|
— |
võttes arvesse artikli 21 lõike 3 kohast teabevahetust parima võimaliku tehnika alal toimunud olulisest muutusest. |
5. Käesoleva artikli alusel antud loas sisalduv teave tehakse kättesaadavaks pädevatele siseriiklikele ja ühenduse asutustele , kui nad seda vastavalt kas liikmesriigi või ühenduse jäätmehoidlate inventarinimestike koostamise eesmärgil vajavad . Üldsusele ei tehta kättesaadavaks tundlikku äriteavet, nagu ärisuhteid ja kulujaotust ja majanduslikku maavaravaru puudutav teave.
Artikkel 8
Üldsuse osalemine
1. Loa andmise varases etapis või hiljemalt siis, kui teavet saab nõuetekohaselt esitada teavitatakse üldsust kas avalike teadaannete või muude asjakohaste vahendite, näiteks võimalusel elektroonilise meedia abil järgmistest küsimustest:
|
a) |
loataotlus; |
|
b) |
vajadusel asjaolu, et loataotluse kohta otsuse tegemisel peavad liikmesriigid omavahel konsulteerima vastavalt artiklile 16; |
|
c) |
üksikasjad pädevate asutuste kohta, kes vastutavad otsuse tegemise eest, kellelt saab asjakohast teavet, kellele võib esitada märkusi ja küsimusi ning üksikasjad märkuste ja küsimuste edastamise ajakava koha; |
|
d) |
võimalike otsuste laad; |
|
e) |
vajadusel loa või loatingimuste ajakohastamise ettepaneku üksikasjad; |
|
f) |
teadaanne selle kohta millal, kus või kuidas tehakse asjakohane teave kättesaadavaks; |
|
g) |
üksikasjad lõike 7 kohase üldsuse kaasamise korra kohta. |
2. Liikmesriigid tagavad, et üldsusele tehakse asjakohaste tähtaegade jooksul kättesaadavaks järgmine:
|
a) |
kooskõlas siseriiklike õigusaktidega peamised aruanded ja teave, mis on pädevale asutusele edastatud ajal, mil üldsust lõike 1 kohaselt teavitati; |
|
b) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu kohta (20) sätete kohaselt mis tahes teave lisaks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatule, mis on vajalik otsuse tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 7 ja mis saab kättesaadavaks alles pärast seda, kui üldsust on käesoleva artikli lõike 1 kohaselt teavitatud. |
3. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et tagada üldsuse teavitamine vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 loatingimuste artikli 7 lõike 4 kohasest ajakohastamisest.
4. Asjaomasel üldsusel on õigus esitada pädevale asutusele enne otsuse tegemist märkusi ja arvamusi.
5. Käesoleva artikli kohaselt peetud konsultatsioonide tulemusi peab otsuse tegemisel nõuetekohaselt arvesse võtma.
6. Kui otsus on tehtud, teatab pädev asutus sellest asjakohaste menetluste kohaselt asjaomasele üldsusele ja teeb talle kättesaadavaks järgmise teabe:
|
a) |
otsuse sisu, sealhulgas loa koopia; |
|
b) |
põhjused ja kaalutlused, millel otsus põhineb. |
7. Liikmesriigid määravad käesoleva artikli alusel üldsuse kaasamise üksikasjaliku korra kindlaks selliselt, et võimaldada asjaomasel üldsusel tõhusalt ettevalmistuda ja osaleda.
Artikkel 9
Jäätmehoidlate klassifitseerimise süsteem
Käesoleva direktiivi kohaldamisel klassifitseerivad pädevad asutused jäätmehoidlat A kategooria jäätmehoidlana III lisas esitatud kriteeriumide alusel.
Artikkel 10
Kaeveõõned
1. Liikmesriigid tagavad, et taastamise ja ehitamise eesmärgil kaevandamisjäätmete ja muude kaevandatud ainete tagasipanemisel kaeveõõntesse, mis on tehtud pealmaa- või allmaakaevandamise käigus, võtab käitaja asjakohaseid meetmeid, et:
|
1) |
kindlustada kaevandamisjäätmete stabiilsus vastavalt artikli 11 lõikele 2 mutatis mutandis; |
|
2) |
vältida pinnase, pinna- ja põhjavee saastumist vastavalt artikli 13 lõigetele 1, 3 ja 5 mutatis mutandis; |
|
3) |
tagada kaevandamisjäätmete ja kaeveõõnte seire vastavalt artikli 12 lõigetele 4 ja 5 mutatis mutandis. |
2. Kaeveõõnte täitmisel kasutatavate muude jäätmete kui kaevandamisjäätmete suhtes kohaldatakse asjakohastel juhtudel jätkuvalt direktiivi 1999/31/EÜ.
Artikkel 11
Jäätmehoidlate ehitamine ja haldamine
1. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid selle tagamiseks, et jäätmehoidlat haldab pädev isik ja et kantakse hoolt tehnilise arengu ja personali koolituse eest.
2. Pädev asutus veendub, et uue jäätmehoidla ehitamisel või olemasoleva muutmisel tagab käitaja:
|
a) |
jäätmehoidla sobiva asukoha, võttes eelkõige arvesse ühenduse või riigi kohustusi seonduvalt kaitstud aladega ja geoloogilisi, hüdroloogilisi, hüdrogeoloogilisi, seismilisi ja geotehnilisi tegureid; jäätmehoidla projekteerimise selliselt, et lühemas ja pikemas perspektiivis täidetakse pinnase, õhu, põhja- ja pinnavee saastumise vältimiseks vajalikke tingimusi, võttes eelkõige arvesse direktiive 76/464/EMÜ (21), 80/68/EMÜ (22) ja 2000/60/EÜ; saastunud vee ja nõrgvee tõhusa kogumise loas sätestatud ajal ja viisil; vee või tuule põhjustatud erosiooni vähendamise niivõrd, kui see on tehniliselt võimalik ja majanduslikult elujõuline; |
|
b) |
jäätmehoidla sobiva ehitamise, haldamise ja hooldamise, et tagada selle füüsiline stabiilsus ning vältida lähemas ja pikemas perspektiivis pinnase, õhu, pinna- või põhjavee reostamist või saastumist ning minimeerida nii palju kui võimalik maastiku kahjustamist; |
|
c) |
sobivate kavade ja korralduste olemasolu, et pädevad isikud saaksid perioodiliselt teha jäätmehoidla seiret ja kontrolli ning võtta meetmeid juhul, kui tulemused näitavad ebastabiilsust või vee või pinnase saastumist; |
|
d) |
sobivate korralduste tegemise maapinna taastamiseks ja jäätmehoidla sulgemiseks; |
|
e) |
sobivate korralduste tegemise jäätmehoidla sulgemisjärgseks etapiks. |
Punktis c osutatud seire ja kontrolli aruandeid hoitakse koos lubade dokumentidega alles, et tagada teabe asjakohane üleandmine, eriti käitaja vahetumise korral.
3. Käitaja teavitab liigselt viivitamata ja igal juhul hiljemalt 48 tunni jooksul pädevale asutusele igast juhtumist, mis tõenäoliselt võib mõjutada jäätmehoidla stabiilsust, ning jäätmehoidla kontrolli ja seiremenetluse käigus ilmnenud kõikidest keskkonda oluliselt kahjustavatest mõjudest. Käitaja rakendab vastavalt vajadusele hoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava ja järgib kõiki pädeva asutuse antud korraldusi, mis on tehtud parandusmeetmete võtmiseks.
Käitaja kannab võetavate meetmete kulud.
Pädeva asutuse kindlaksmääratud sagedusega, kuid igal juhul vähemalt üks kord aastas, esitab käitaja pädevatele asutustele koondandmete alusel aruande kõikide seiretulemuste kohta, et tõendada vastavust loatingimustele ja täiendada teadmisi jäätmete ja jäätmehoidla käitumise kohta. Selle aruande alusel võib pädev asutus otsustada, et vajalik on sõltumatu eksperdi kinnitus.
Artikkel 12
Jäätmehoidlate sulgemine ja sulgemisjärgsed menetlused
1. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et tagada lõigete 2 kuni 5 järgimine.
2. Jäätmehoidla sulgemist alustatakse üksnes siis, kui üks järgmistest tingimustest on täidetud:
|
a) |
loas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud; |
|
b) |
käitaja taotlusel on pädevalt asutuselt saadud luba; |
|
c) |
pädev asutus teeb sellekohase põhjendatud otsuse. |
3. Jäätmehoidlat võib lugeda lõplikult suletuks üksnes pärast seda, kui pädev asutus on liigse viivituseta korraldanud lõpliku kohapealse kontrolli, hinnanud käitaja esitatud kõiki aruandeid, kinnitanud, et tegevuskoht on taastatud, ja teavitanud käitajat sulgemise heakskiitmisest.
Nimetatud heakskiitmine ei vähenda mitte mingil viisil käitaja loatingimustest või õigusaktidest tulenevaid kohustusi.
4. Käitaja vastutab hooldamise, seire ja kontrolli eest sulgemisjärgsel etapil seni, kuni pädev asutus seda nõuab, võttes arvesse ohu laadi ja kestust, välja arvatud juhul, kui pädev asutus otsustab käitajalt need ülesanded pärast jäätmehoidla lõplikku sulgemist enda kanda võtta, ilma et see mõjutaks jäätmevaldaja kohustusi, mis tulenevad siseriiklikest või ühenduse õigusaktidest.
5. Kui jäätmehoidla sulgemise järel peab pädev asutus ühenduse keskkonnastandardite, eelkõige direktiivides 76/464/EMÜ, 80/68/EMÜ ja 2000/60/EÜ esitatud standardite täitmiseks vajalikuks, kontrollib käitaja muu hulgas hoidla füüsikalist ja keemilist stabiilsust ning minimeerib negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjaveele, tagades:
|
a) |
hoidla kõikide struktuuride järelevalve ja kaitse ning kontrolli- ja mõõteaparatuuri alalise kasutusvalmiduse; |
|
b) |
vastavalt vajadusele ülevoolukanalite ja liigveelaskmete puhta ja vabana hoidmise; |
|
c) |
vajaduse korral võetakse saastunud nõrgvee hoidlast piirnevasse põhja- ja pinnaveekogumisse sattumise tõkestamiseks kasutusele passiivsed või aktiivsed veepuhastusseadmed. |
6. Jäätmehoidla sulgemise järel teavitab käitaja pädevat asutust viivitamata kõikidest juhtumitest või arengutest, mis tõenäoliselt võivad mõjutada jäätmehoidla stabiilsust, ja vastavate kontrolli- ja seiremenetluste käigus ilmnenud kõikidest keskkonda olulistest kahjustavatest mõjudest. Käitaja rakendab vastavalt vajadusele hoidlasisese hädaolukorra lahendamise kava ja järgib kõiki pädeva asutuse antud korraldusi parandusmeetmete võtmiseks.
Käitaja kannab võetavate meetmete kulud.
Pädeva asutuse kindlaksmääratud juhtudel ja sagedusega , kuid igal juhul vähemalt kord aastas, esitab käitaja pädevatele asutustele koondandmete alusel aruande kõikide seiretulemuste kohta, et tõendada vastavust loatingimustele ja täiendada teadmisi jäätmete ja jäätmehoidla käitumise kohta.
Artikkel 13
Vee seisundi halvenemise ning õhu ja pinnase saastumise vältimine
1. Pädev asutus veendub, et käitaja on võtnud vajalikke meetmeid, et täita ühenduse keskkonnastandardeid, eelkõige tõkestades vee hetkeseisundi halvenemist vastavalt direktiivile 2000/60/EÜ muu hulgas selleks, et:
|
a) |
hinnata ladustatud jäätmetest nõrgvee tekkimise võimalust, kaasaarvatud saasteainete sisaldust selles nii jäätmehoidla käitamise ajal kui ka sulgemisjärgsel etapil ning määrata jäätmehoidla vee tasakaal; |
|
b) |
vältida või minimeerida nõrgvee tekkimist ning jäätmetest tulenevat pinna- või põhjavee ja pinnase saastumist; |
|
c) |
koguda saastunud vett ja nõrgvett; |
|
d) |
käidelda jäätmehoidlast kogutud saastunud vett, nõrgvett ja muud heitvett nende ärajuhtimisele esitatavate asjakohaste standardite kohaselt, täites ühenduse sätestatud kohustusi, eelkõige direktiivides 76/464/EMÜ, 80/68/EMÜ ja 2000/60/EÜ esitatud standardeid . |
2. Pädev asutus tagab, et käitaja on võtnud piisavad meetmed tolmu ja gaasiliste heidete vältimiseks või vähendamiseks.
3. Kui pädev asutus on keskkonnariskide hinnangu põhjal otsustanud, võttes eelkõige arvesse direktiive 76/464/EMÜ, 80/68/EMÜ või 2000/60/EÜ, kui see on asjakohane, et nõrgvee kogumine ja käitlemine ei ole vajalik või kui leitakse, et jäätmehoidla ei kujuta võimalikku ohtu pinnasele, põhja- või pinnaveele, võib lõike 1 punktides b, c ja d sätestatud nõudeid vastavalt leevendada või nende kohaldamisest loobuda.
4. Liikmesriigid keelavad tahkel või vedelal kujul või hiivana esinevate kaevandamisjäätmete juhtimise muusse kui kaevandamisjäätmete kõrvaldamiseks ehitatud suublasse, välja arvatud juhul, kui käitaja tõendab eelnevalt direktiivide 76/464/EMÜ, 80/68/EMÜ ja 2000/60/EÜ asjakohaste nõuete järgimist.
5. Kaeveõõnte, sealhulgas maa-aluste õõnte ja kaevandamise järel täidetud pinnaseõõnte korral, mille sulgemisjärgne üleujutamine on lubatud, võtab käitaja vajalikke meetmeid vee seisundi halvenemise ja pinnase saastumise tõkestamiseks ja edastab pädevale ametiasutusele järgmise teabe vähemalt kuus kuud enne õõnte veetustamise lõpetamist:
|
a) |
kaeveõõnte skeem, kus on selgelt märgistatud need, mille üleujutamine on pärast veetustamise lõpetamist lubatud, ja geoloogilised üksikasjad; |
|
b) |
ülevaade vee kvantiteedist ja kvaliteedist kaeveõõntes vähemalt tööde toimumise kahe viimase aasta vältel; |
|
c) |
mõju prognoos, sealhulgas võimaliku reostusainete eraldumise asukoha ja koguse kohta kaeveõõntest põhja- ja pinnavette ja kavad seesuguse eraldumise leevendamiseks ning kõrvaldamiseks; |
|
d) |
ettepanekud õõnte üleujutamise jälgimise kohta, et tagada varajast hoiatust mõju leevendamise meetmete rakendamiseks. |
6. Juhul, kui hiivahoidlas leidub tsüaniidi, tagab käitleja, et nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi kontsentratsiooni alandatakse seal parima võimaliku tehnoloogia abil madalaima võimaliku tasemeni ja tagama igal juhul jäätmehoidlates, millele on eelnevalt luba antud või mis on tegutsenud enne ... (23), et nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi kontsentratsioon rikastamisjäätmete juhtimisel rikastamisettevõttest hiivahoidlasse ei ületa 50 ppm alates ... (23), 25 ppm alates ... (24), 10 ppm alates ... (25) ja 10 ppm jäätmehoidlates, millele on antud luba pärast ... (23).
Pädeva asutuse taotlusel tõendab käitaja riskianalüüsiga, milles on arvesse võetud tegevuskohale omaseid tingimusi, et nimetatud kontsentratsioonimäärasid ei ole vaja rohkem alandada.
Artikkel 14
Rahaline tagatis
1. Pädev asutus nõuab enne kaevandusjäätmete jäätmehoidlasse kogumise või ladustamise alustamist rahalist tagatist (nt rahalise deposiidina, sealhulgas tööstusharu vastastikused garantiifondid) või samaväärset tagatist vastavalt liikmesriikide määratavale korrale ja komisjoni poolt heakskiidetuna , selliselt, et:
|
a) |
kõik käesoleva direktiivi kohaselt välja antud loa alusel tulenevad kohustused, sealhulgas sulgemisjärgsed sätted, täidetakse; |
|
b) |
tegevuskoha maa-ala taastamiseks on rahalised vahendid ja jäätmehoidla poolt otseselt mõjutatud maa-ala igal ajal hõlpsasti kättesaadavad. |
2. Lõikes 1 nimetatud tagatis arvutatakse vastavalt:
|
a) |
jäätmehoidla tõenäolisele keskkonnamõjule, võttes eelkõige arvesse jäätmehoidla kategooriat, jäätmete omadusi ja taastatud maa edasist kasutamist; |
|
b) |
eeldusele, et vajalikule taastustööle annavad hinnangu ja selle teevad sõltumatud ja piisava kvalifikatsiooniga kolmandad isikud. |
3. Tagatise suurust kohandatakse korrapäraselt kooskõlas taastustööga, mida tegevuskoha maa-alal ning jäätmehoidla poolt otseselt mõjutatud maa-alal on vaja teha.
4. Kui pädev asutus kiidab sulgemise heaks vastavalt artikli 12 lõikele 3, annab ta käitajale kirjaliku tõendi, millega ta vabastatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tagamiskohustusest, väljaarvatud artikli 12 lõikes 4 osutatud sulgemisjärgsete kohustuste osas.
Artikkel 15
Keskkonnaalane vastutus
Direktiivi 2004/35/EÜ III lisasse lisatakse järgmine punkt:
“13. Kaevandamisjäätmete käitlemine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... aasta direktiivile 2005/.../EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta (26).
Artikkel 16
Piiriülesed mõjud
1. Kui liikmesriik, kus jäätmehoidla asub, on teadlik, et A kategooria jäätmehoidla tegevusel võivad tõenäoliselt olla keskkonda oluliselt kahjustavad mõjud ja sellest tulenev oht inimeste tervisele teises liikmesriigis, või kui seda taotleb liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab liikmesriik, kelle territooriumil artikli 7 kohane loataotlus esitati, nimetatud artikli kohaselt saadud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui ta avaldab teabe oma kodanikele.
Niisugune teave on aluseks kõikidele konsultatsioonidele, mis võivad nende kahe liikmesriigi vastastikustes ja võrdväärsetes omavahelistes suhetes vajalikuks osutuda.
2. Kahepoolsete suhete raames tagavad liikmesriigid, et lõikes 1 nimetatud juhtudel tehakse loataotlused asjakohase ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ka tõenäoliselt mõjutatava liikmesriigi asjaomasele üldsusele, nii et üldsus saaks nende kohta arvamust avaldada enne kui pädev asutus teeb oma otsuse.
3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud jäätmehoidlas toimuva õnnetuse korral edastatakse käitajalt pädevale astutusele artikli 6 lõike 4 kohaselt esitatud teave viivitamata teisele liikmesriigile, et aidata minimeerida õnnetuse tagajärgede mõju inimeste tervisele ning hinnata ja minimeerida tegeliku või võimaliku keskkonnakahjustuse ulatust.
Artikkel 17
Pädeva asutuse korraldatavad kontrollid
1. Enne ladustamistööde alustamist ja korrapäraselt pärast seda, sealhulgas sulgemisjärgne etapp, asjaomase liikmesriigi poolt otsustatud ajavahemike järel, kontrollib pädev asutus kõiki artikliga 7 hõlmatud jäätmehoidlaid, et tagada nende vastavus asjakohaste loatingimustega. Positiivne tulemus ei vähenda mitte mingil viisil käitaja jaoks loatingimustega kehtestatud vastutust.
2. Liikmesriigid nõuavad käitajalt kõikide jäätmekäitlusoperatsioonide ajakohastatud registri pidamist ja selle kättesaadavaks tegemist pädevale asutusele kontrollimiseks ning et jäätmehoidla haldamise ajal käitaja vahetumise korral tagatakse jäätmehoidlaga seotud asjassepuutuva ajakohastatud teabe ja registrite asjakohane üleandmine.
Artikkel 18
Aruandluskohustus
1. Liikmesriigid saadavad iga kolme aasta tagant komisjonile aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Aruanne koostatakse komisjoni poolt artikli 23 lõikes 2 ettenähtud korras vastuvõetud küsimustiku või vormi alusel. Aruanne saadetakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles käsitletud kolmeaastase ajavahemiku lõppu.
Komisjon avaldab aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta üheksa kuu jooksul pärast aruannete saamist liikmesriikidelt.
2. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile teabe käitajate poolt artikli 11 lõike 3 ja artikli 12 lõike 6 kohaselt teatatud juhtumite kohta. Komisjon teeb selle teabe taotluse korral teistele liikmesriikidele kättesaadavaks. Ilma et see piiraks keskkonnateabele üldsuse juurdepääsu käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaldamist, teevad liikmesriigid omakorda selle teabe taotluse korral asjaomasele üldsusele kättesaadavaks.
Artikkel 19
Karistused
Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse vastavalt käesolevale direktiivile vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Artikkel 20
Suletud jäätmehoidlate inventeerimine
Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asuvates suletud jäätmehoidlates, sealhulgas peremehetud jäätmehoidlad, mis põhjustavad tõsist negatiivset keskkonnamõju või võivad keskpika või lühikese aja jooksul kujuneda tõsiseks ohuks inimeste tervisele või keskkonnale, koostatakse inventarinimestik ja seda ajakohastatakse korrapäraselt. Selline inventarinimestik, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, koostatakse nelja aasta jooksul pärast ... (27), võttes olemasolu korral arvesse artiklis 21 osutatud metodoloogiaid.
Artikkel 21
Teabevahetus
1. Komisjon, keda abistab artiklis 23 osutatud komitee, tagab asjakohase tehnilise ja teadusliku teabe vahetuse liikmesriikide vahel, et arendada metodoloogiaid, mis on seotud:
|
a) |
artikli 20 rakendamisega; |
|
b) |
taastamisega artikli 20 alusel määratud suletud jäätmehoidlate puhul, et täita artikli 4 nõudeid. Sellised metodoloogiad võimaldavad kehtestada kõige asjakohasemad riskianalüüsi menetlused ja heastavad meetmed, võttes arvesse geoloogilisi, hüdrogeoloogilisi ja klimatoloogilisi iseärasusi üle Euroopa. |
2. Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus jälgib või on teavitatud parima võimaliku tehnika arengutest.
3. Komisjon korraldab liikmesriikide ja asjaomaste organisatsioonide vahelise teabevahetuse parima võimaliku tehnika, sellega seotud järelevalve ja nende arengute kohta. Komisjon avaldab teabevahetuse tulemused.
Artikkel 22
Rakendamine ja parandusmeetmed
1. Komisjon võtab ... (28) artikli 23 lõikes 2 osutatud korras vastu alljärgnevaks vajalikud sätted, pidades prioriteetseks punkte e, f ja g:
|
a) |
artikli 7 lõikes 5 ja artikli 12 lõikes 6 osutatud teabe ühtlustamine ja korrapärane edastamine; |
|
b) |
artikli 13 lõike 6 rakendamine, sealhulgas nõrga happe dissotsieeruva tsüaniidi määratlemisega seotud tehnilised nõuded ja selle mõõtmismeetod; |
|
c) |
tehnilised juhised rahalise tagatise kehtestamiseks kooskõlas artikli 14 lõike 2 nõuetega; |
|
d) |
artikli 17 kohaste kontrollide tehnilised juhised; |
|
e) |
II lisas toodud jäätmete iseloomustuse tehniliste nõuete lõpuleviimine; |
|
f) |
artikli 3 lõikes 3 toodud mõiste tõlgendamine; |
|
g) |
jäätmehoidlate klassifitseerimise kriteeriumide määratlemine III lisa kohaselt; |
|
h) |
käesoleva direktiivi tehniliseks rakendamiseks vajaminevate proovivõtu- ja analüüsimeetodite ühtlustatud standardite määratlemine. |
2. Kõik hilisemad muudatused, mis on vajalikud lisade kohandamiseks teadusliku ja tehnilise progressiga, võtab komisjon vastu artikli 23 lõikes 2 osutatud korra kohaselt.
Need muudatused tehakse keskkonnakaitse kõrge taseme saavutamiseks.
Artikkel 23
Komitee
1. Komisjoni abistab direktiivi 75/442/EMÜ artikli 18 alusel asutatud komitee, edaspidi “komitee”.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artikli 8 sätteid.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 24
Üleminekusätted
1. Liikmesriigid tagavad, et kõik jäätmehoidlad, millele on antud luba või mis juba tegutsevad ... (29), vastavad käesoleva direktiivi sätetele ... (30), välja arvatud artikli 14 lõikes 1 toodud sätted, mille järgimine tuleb tagada ... (31), ja artikli 13 lõikes 6 toodud sätted, mille järgimine tuleb tagada samas toodud ajakava kohaselt.
2. Lõiget 1 ei kohaldata ... suletud jäätmehoidlate suhtes (29).
3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et alates käesoleva direktiivi jõustumisest või seoses uute liikmesriikidega alates liikmeks astumise kuupäevast ja olenemata lõikes 1 nimetatud jäätmehoidla sulgemisest, käitaja:
|
a) |
tagab, et kõnealust hoidlat käitatakse ja sulgemise korral hallatakse sulgemisjärgselt viisil, mis ei piira direktiivi ja teiste asjakohaste ühenduse õigusaktide, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ nõuete täitmist; |
|
b) |
tagab, et kõnealune hoidla ei põhjusta pinna- või põhjavee seisundi halvenemist, mis kujutaks endast direktiivi 2000/60/EÜ rikkumist ega pinnase saastumist nõrgvee, saastunud vee või muu heitvee ega tahkel, lägasel või vedelal kujul jäätmetega; |
|
c) |
teeb kõik nõutava punktis b viidatud rikkumiste tulemuste kõrvaldamiseks, et saavutada vastavus asjakohaste ühenduse õigusaktidega, sealhulgas direktiiviga 2000/60/EÜ. |
4. Kui nõukogu tegutseb komisjoni poolt vastavalt 2005. aasta ühinemisakti artiklile 55 [või vastavalt liitumisprotokollile, kui Euroopa põhiseaduse leping on jõustunud 1. jaanuariks 2007] esitatud ettepanekule, kasutab nõukogu seoses antud sättega oma otsustusõigust viisil, mis ei kahjusta käesoleva direktiivi eesmärke.
Artikkel 25
Ülevõtmine
1. Liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid vastu enne ... (32). Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjoni.
Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide teksti.
Artikkel 26
Jõustumine
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 27
Adressaadid
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C 80, 30.3.2004, lk 35.
(2) ELT C 109, 30.4.2004, lk 33.
(3) Euroopa Parlamendi 31. märtsi 2004. aasta seisukoht (ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 634), nõukogu 12. aprilli 2005. aasta ühine seisukoht (ELT C 172 E, 12.7.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 6. septembri 2005. aasta seisukoht.
(4) ELT L 345, 31.12.2003, lk 97.
(5) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).
(6) EÜT C 65 E, 14.3.2002, lk 382.
(7) EÜT L 242, 10.9.2002, lk 1.
(8) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(9) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.
(10) Nõukogu 3. novembri 1992. aasta direktiiv 92/91/EMÜ puurides maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (üheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9).
(11) Nõukogu 3. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/104/EMÜ maa peal ja maa all maavarasid kaevandavate tööstuste töötajate ohutuse ja tervisekaitse tõhustamise miinimumnõuete kohta (kaheteistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10).
(12) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1. Direktiivi on muudetud otsusega nr 2455/2001/EÜ (EÜT L 331, 15.12.2001, lk 1).
(13) ELT L 143, 30.4.2004, lk 56.
(14) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(15) ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.
(16) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20. Direktiivi on muudetud direktiiviga 94/31/EÜ (EÜT L 168, 2.7.1994, lk 28).
(17) Nõukogu 27. juuni 1967. aasta direktiiv 67/548/EMÜ ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2004/73/EÜ (ELT L 152, 30.4.2004, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 1999. aasta direktiiv 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1). Direktiivi on viimati muudetud nõukogu direktiiviga 2004/66/EÜ (ELT L 168, 1.5.2004, lk 35).
(19) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40). Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/35/EÜ (ELT L 156, 25.6.2003, lk 17).
(20) ELT L 41, 14.2.2003, lk 26.
(21) Nõukogu 4. mai 1976. aasta direktiiv 76/464/EMÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta (EÜT L 129, 18.5.1976, lk 23). Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2000/60/EÜ.
(22) Nõukogu 17. detsembri 1979. aasta direktiiv 80/68/EMÜ põhjavee kaitse kohta teatavatest ohtlikest ainetest lähtuva reostuse eest (EÜT L 20, 26.1.1980, lk 43). Direktiivi on muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ (EÜT L 377, 31.12.1991, lk 48).
(23) Artikli 25 lõikes 1 nimetatud kuupäev.
(24) Viis aastat pärast artikli 25 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.
(25) Kümme aastat pärast artikli 25 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.
(26) ELTL...”
(27) Neli aastat pärast artikli 25 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.
(28) Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
(29) Artikli 25 lõikes 1 nimetatud kuupäev.
(30) Neli aastat pärast artikli 25 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.
(31) Kuus aastat pärast artikli 25 lõikes 1 nimetatud kuupäeva.
(32) 18 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.
I LISA
SUURÕNNETUSTE VÄLTIMISE PÕHIMÕTTED JA ASJAOMASELE ÜLDSUSELE EDASTATAV TEAVE
1. Suurõnnetuste vältimise põhimõtted
Käitaja suurõnnetuste vältimise põhimõtted ja ohutuse juhtimise süsteem peab olema vastavuses jäätmehoidlast tuleneva suurõnnetuse ohu suurusega. Nende rakendamist silmas pidades tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:
|
1) |
suurõnnetuste vältimise põhimõtted peavad sisaldama käitaja üldisi eesmärke ja tegevuspõhimõtteid seoses suurõnnetuste ohu kontrollimisega; |
|
2) |
ohutuse juhtimise süsteem peaks sisaldama seda osa üldisest juhtimissüsteemist, mis hõlmab suurõnnetuste vältimise põhimõtete määratlemise ja rakendamisega seotud organisatsioonilist struktuuri, vastutust, praktikat, menetlusi, protsesse ja vahendeid; |
|
3) |
ohutuse juhtimise süsteemis käsitletakse järgmisi küsimusi:
|
2. Asjaomasele üldsusele edastatav teave
|
1) |
Käitaja nimi ja jäätmehoidla aadress. |
|
2) |
Teavet andva isiku ametikoht. |
|
3) |
Kinnitus, et jäätmehoidla suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi rakendamiseks võetud õigus- ja/või haldusnorme ja et pädevale asutusele on vajadusel esitatud artikli 6 lõikes 2 osutatud asjaoludega seotud teave. |
|
4) |
Selge ja lihtne selgitus hoidlas toimuva tegevuse või tegevuste kohta. |
|
5) |
Jäätmehoidlas olevate ainete ja valmististe ning suurõnnetuse ohtu tekitada võivate jäätmete tavanimetused või üldnimetused või üldised ohuklassifikatsioonid koos peamiste ohtlike omaduste loetlemisega. |
|
6) |
Üldinfo suurõnnetuse ohtude laadi kohta, kaasa arvatud selle võimalik mõju ümbritsevale elanikkonnale ja keskkonnale. |
|
7) |
Piisav teave selle kohta, kuidas asjaomast ümbritsevat elanikkonda hoiatatakse ja kuidas neid suurõnnetuse korral asjaga kursis hoitakse. |
|
8) |
Piisav teave meetmete kohta, mida asjaomane elanikkond peab võtma, ja selle kohta, kuidas nad peaksid suurõnnetuse korral käituma. |
|
9) |
Kinnitus selle kohta, et käitaja peab oma territooriumil võtma piisavad meetmed eelkõige koostöös hädaabiteenistustega, et suurõnnetustega toime tulla ja minimeerida nende mõju. |
|
10) |
Viide hoidlavälisele hädaolukorra lahendamise kavale, mis on koostatud et võidelda õnnetuse võimalike mõjudega väljaspool hoidla territooriumi. See peab hõlmama nõuannet järgida õnnetuse ajal kõiki hädaabiteenistuste juhtnööre ja nõudeid. |
|
11) |
Üksikasjad selle kohta, kust saab täiendavat teavet, võttes arvesse siseriiklike õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid. |
II LISA
JÄÄTMETE ISELOOMUSTUS
Hoidlasse ladustatavaid jäätmeid tuleb iseloomustada nii, et oleks tagatud hoidla struktuuri pikaajaline füüsikaline ja keemiline püsivus ning et suurõnnetused oleks välditud. Jäätmete iseloomustus sisaldab vajaduse korral ja vastavalt jäätmehoidla kategooriale järgmisi aspekte:
|
1) |
kirjeldus ladustatavate jäätmete eeldatavate füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta lühema ja pikema aja jooksul, eraldi viitega aine püsivusele maapinnal valitsevates ilmastikutingimustes; |
|
2) |
jäätmete klassifikatsioon vastavalt otsuse 2000/532/EÜ (1) asjakohasele kirjele, eriti seoses aine ohtlike omadustega; |
|
3) |
maavara rikastamisel kasutatavate keemiliste ainete kirjeldus ja nende püsivus; |
|
4) |
ladustamismeetodi kirjeldus; |
|
5) |
kasutatav jäätmete transportimise süsteem. |
(1) Komisjoni 3. mai 2000. aasta otsus 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3). Otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega 2001/573/EÜ (EÜT L 203, 28.7.2001, lk 18).
III LISA
JÄÄTMEHOIDLATE KLASSIFITSEERIMISE KRITEERIUMID
Jäätmehoidla klassifitseeritakse A kategooriasse, kui:
|
— |
riskianalüüsi alusel, võttes arvesse selliseid asjaolusid nagu jäätmehoidla praegune või tulevane suurus, asukoht ja mõju keskkonnale, võib rike või väär käitamine, nt puistangu varing või tammi purunemine, põhjustada suurõnnetuse, või; |
|
— |
hoidlas on direktiivi 91/689/EMÜ kohaselt klassifitseeritud ohtlikke jäätmeid üle teatava piiri või |
|
— |
hoidlas on direktiivide 67/548/EMÜ või 1999/45/EÜ kohaselt klassifitseeritud ohtlikke aineid või valmistisi üle teatava piiri. |
P6_TA(2005)0320
Programm PROGRESS ***I
Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS (KOM(2004)0488 - C6-0092/2004 - 2004/0158(COD))
(Kaasotsustamismenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (KOM(2004)0488) (1); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2 ja artikli 13 lõiget 2, artiklit 129 ja artikli 137 lõike 2 punkti a, mille alusel komisjon Euroopa Parlamendile ettepaneku esitas (C6-0092/2004); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 51; |
|
— |
võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, kodanikuvabaduste, justiitsja siseasjade komisjoni ja naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A6-0199/2005); |
|
1. |
kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks; |
|
2. |
juhib tähelepanu asjaolule, et õigusakti ettepanekus sisalduvate 2006. aastale järgnevate assigneeringute suurus sõltub järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevast otsusest; |
|
3. |
palub komisjoni pärast järgmise mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmist vajaduse korral esitada programmi võrdlussumma kohandamise otsus; |
|
4. |
palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamenti saata, kui ta kavatseb seda oluliselt muuta või selle teise tekstiga asendada; |
|
5. |
teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELTs seni avaldamata.
P6_TC1-COD(2004)0158
Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 6. septembril 2005 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr .../2005/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 13 lõiget 2 ja artiklit 129 ja artikli 137 lõike 2 punkti a,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust (1),
võttes arvesse regioonide komitee arvamust (2),
toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (3),
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. märtsi 2000. aasta kohtumisel Lissabonis kaasati osana liidu üldisesse strateegiasse tööhõive ja sotsiaalse kaasamise edendamine, et saavutada järgmise kümnendi strateegiline eesmärk muutuda maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks, mida iseloomustaks säästev majanduskasv, rohkem paremaid töökohti ja suurem sotsiaalne ühtekuuluvus. Sellega püstitati Euroopa Liidule ambitsioonikad eesmärgid ja sihid, et taastada tingimused täielikuks tööhõiveks, edendada töö kvaliteeti ja produktiivust ning sotsiaalset ühtekuuluvust ja hõlvamist tööturul. |
|
(2) |
Kooskõlas komisjoni kavatsusega konsolideerida ja ratsionaliseerida Euroopa Liidu rahastamisvahendeid, peaks käesolev otsus kehtestama ühtse ja täiustatud programmi (programm), et jätkata ja täiustada meetmeid, mis algatati nõukogu 27. novembri 2000. aasta otsusega 2000/750/EÜ, millega kehtestatakse diskrimineerimise tõkestamise ühenduse tegevusprogramm (2001-2006) (4), nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsusega 2001/51/EÜ, millega kehtestatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust käsitleva ühenduse raamstrateegiaga seotud tegevusprogramm (2001-2005) (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. detsembri 2001. aasta otsusega nr 50/2002/EÜ, millega luuakse ühenduse tegevusprogramm sotsiaalse tõrjutuse tõkestamise alase liikmesriikidevahelise koostöö edendamiseks (6) , 10. juuni 2002. aasta otsusega nr 1145/2002/EÜ tööhõive valdkonda stimuleerivate ühenduse meetmete kohta (7) ning 29. aprilli 2004. aasta otsusega nr 848/2004/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (8) , ning meetmeid, mida teostatakse ühenduse tasandil seoses töötingimustega. |
|
(3) |
Luxembourgi erakorralisel tööhõivet käsitleval Euroopa Ülemkogu istungil 1997. aastal algatati Euroopa tööhõivestrateegia liikmesriikide tööhõivepõhimõtete koordineerimiseks kokkulepitud tööhõivesuunistest ja soovitustest lähtudes. Euroopa tööhõivestrateegia on praegu tähtsaim instrument Lissaboni strateegia tööhõive ja tööturuga seonduvate eesmärkide rakendamises. |
|
(4) |
Lissaboni Euroopa Ülemkogu järeldas, et allpool vaesuse piiri elavate ja sotsiaalselt tõrjutud inimeste arv on lubamatu ning seega peeti vajalikuks võtta meetmeid, et avaldada sobilike eesmärkide püstitamisega märkimisväärset mõju vaesuse kõrvaldamisele. Sellised eesmärgid lepiti kokku Euroopa Ülemkogu kohtumisel 7., 8. ja 9. detsembril 2000. aastal Nices. Lisaks lepiti kokku, et sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise strateegiad peaksid tuginema koordineerimise avatud meetodile, mis kombineerib siseriiklikud tegevuskavad ja komisjoni koostööalgatuse. |
|
(5) |
Demograafilised muudatused on peamine pikaajaline väljakutse sotsiaalse kaitse süsteemide suutlikkusele tagada kohased pensionid, kõigile kättesaadav, kõrge kvaliteediga ja pikaajaliselt finantseeritav tervishoid ja pikaajaline hooldus ning tähtis on edendada strateegiaid, mis suudavad saavutada nii piisava sotsiaalse kaitse kui sotsiaalse kaitse süsteemide jätkusuutlikkuse. Nõukogu on otsustanud, et koostöö sotsiaalse kaitse valdkonnas peaks põhinema koordineerimise avatud meetodil. |
|
(6) |
Selles kontekstis tuleb juhtida tähelepanu sisserändajate eriolukorrale ja asjaolule, et on oluline võtta meetmeid muutmaks sisserändajate registreerimata - ja sageli ebakindlad - töökohad reeglipärasteks töökohtadeks, et võimaldada neil osa saada samasugustest soodustustest, töötingimustest ja sotsiaalsest kaitsest nagu registreeritud töötajatel. |
|
(7) |
Töötingimuste miinimumstandardite ja pideva edendamise tagamine Euroopa Liidus on Euroopa sotsiaalpoliitika keskseks jooneks ning vastab Euroopa Liidu olulisele üldisele eesmärgile. Ühendus mängib olulist rolli liikmesriikide tegevuse toetamisel ja täiendamisel töötajate tervise ja ohutuse ning töötingimuste valdkonnas , mille hulka kuulub ka vajadus ühitada töö- ja perekonnaelu , töötajate kaitsmisel töölepingu lõpetamisel, töötajate teavitamisel , kaasamisel ja nõustamisel, töötajate ja tööandjate huvide esindamisel ja kollektiivsel kaitsel. |
|
(8) |
Mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu oluline põhimõte. Asutamislepingu artikkel 13 osundab sammude astumisele, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Diskrimineerimiskeeld on sätestatud ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21. Tuleb arvestada diskrimineerimise eri vormide erisusi ja töötada paralleelselt välja vastavad meetmed ühel või mitmetel põhjustel diskrimineerimise ennetamiseks ja takistamiseks . Seetõttu , võttes arvesse programmile juurdepääsu ja selle tulemusi, tuleb arvestada puuetega inimeste erivajadusi , et tagada nende täieulatuslik ja võrdne juurdepääs programmi (programm) raames rahastatavatele toimingutele ja tulemustele ning nimetatud toimingute hindamisele, kaasa arvatud puudega inimestega kaasnevate lisakulutuste hüvitamist. Paljude aastate jooksul saadud kogemus teatud diskrimineerimisvormide - kaasa arvatud soolise diskrimineerimise - tõkestamisel võib olla kasulik ka teiste diskrimineerimise liikide tõkestamisel. |
|
(9) |
Nõukogu on asutamislepingu artikli 13 alusel võtnud vastu järgmised direktiivid: 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (9), mis keelustab diskrimineerimise rassilise või etnilise päritolu alusel muu hulgas tööhõives, kutseõppes, hariduses, kaupade ja teenuste ning sotsiaalse kaitse suhtes, 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (10), mis keelustab diskrimineerimise tööhõives ja kutsealal usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel , ning 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega (11) . |
|
(10) |
Meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõte on asutamislepingu artiklite 2 ja 3 kohaselt ühenduse õiguse üks aluspõhimõtteid ja selle kohaselt vastuvõetud direktiivid ja muud õigusaktid on mänginud märkimisväärset rolli naiste olukorra parandamises ühenduses. Ühenduse tasandi meetmete rakendamisel saadud kogemused on näidanud, et meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine Euroopa Liidu tegevuspõhimõtetes ja diskrimineerimise vastu võitlemine tegelikkuses nõuab eri instrumentide - õigusaktide, rahastamisvahendite ja süvalaiendamise - omavahel kombineerimist, et need üksteist vastastikku tugevdaksid. Kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõttega tuleks naiste ja meeste võrdõiguslikkust võtta arvesse kõigi programmi osade ja meetmete puhul . |
|
(11) |
Piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide kaasamine on oluline programmi üldeesmärkide edukal ellurakendamisel ja seetõttu peaksid nad ELi vastavate võrgustike raames mängima programmi kavandamise, teostamise ja järelevalve käigus tähtsat rolli. |
|
(12) |
Kuna liikmesriikide tasandil ei saa piisaval määral saavutada kavandatavate meetmete eesmärke vajaduse tõttu vahetada teavet Euroopa Liidu tasandil ja levitada parimaid lahendusi kogu ühenduses, ja kuna need eesmärgid on ühenduse abinõude ja meetmete mitmepoolse ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis nimetatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks. |
|
(13) |
Käesoleva otsusega sätestatakse kogu programmi kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis kujutab endast eelarvepädeva institutsiooni peamist juhist eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (12) punkti 33 tähenduses. |
|
(14) |
Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (13), |
ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:
Artikkel 1
Programmi kehtestamine
Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programm PROGRESS, et toetada rahaliselt Euroopa Liidu eesmärke tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas ning aidata Lissaboni strateegia raames kaasa sotsiaalmeetmete kavas (2006-2010) (14) püstitatud eesmärkide saavutamisele . Programmi rakendatakse 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.
Artikkel 2
Programmi üldised eesmärgid
Käesoleval programmil on järgmised üldised eesmärgid:
|
1) |
Liikmesriikides (ja teistes osalevates riikides) valitsevast olukorrast süvendatud teadmiste saamine ja selle parem mõistmine poliitikate analüüsimise, hindamise ja põhjaliku järelevalve abil. |
|
2) |
Statistiliste vahendite ja meetodite ning võimaluse korral soo ja vanuserühmade kaupa liigitatud ühiste näitajate arendamise toetamine programmiga hõlmatud valdkondades. |
|
3) |
Ühenduse õiguse ja strateegiliste eesmärkide rakendamise toetamine ja järelevalve liikmesriikides ja nende tõhususe ning mõju hindamine , eriti mis puudutab suurema hulga ja paremate töökohtade loomist . |
|
4) |
Võrgustikuna töötamise, vastastikuse õppimise ning parimate lahenduste ja uudsete lähenemiste kindlakstegemise ja levitamise soodustamine ka piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil . |
|
5) |
Sidusgruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmine ELi strateegiatest ja eesmärkidest kõigi viie osa all. |
|
6) |
Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse tõstmine ELi strateegiate ja eesmärkide edendamiseks, toetamiseks ja edasiarendamiseks ning nende liikmesorganisatsioonide vaadete propageerimiseks; sellised võrgustikud ja organisatsioonid peavad olema silmnähtavalt iseseisvad organisatsioonid ning sellistena peab neil olema vabadus tegutseda suures hulgas valdkondades, mis puudutavad nende liikmete huve . |
Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet tuleb võtta arvesse kõigi programmi osade ja meetmete puhul.
Tagatakse programmi osades ja meetmetes saavutatud tulemuste kohane levitamine asjaga seotud pooltele ja vajadusel avalikkusele. Lisaks sellele loob komisjon vajalikud sidemed Euroopa Parlamendiga, ELi tasandi asjaomaste valitsusväliste organisatsioonide ja tööturu osapooltega ning korraldab nendega korrapäraselt arvamustevahetusi.
Artikkel 3
Programmi struktuur
Programm jaotatakse viide ossa järgnevalt:
|
1) |
Tööhõive |
|
2) |
Sotsiaalne kaitse ja kaasamine |
|
3) |
Töötingimused |
|
4) |
Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus |
|
5) |
Sooline võrdõiguslikkus |
Artikkel 4
1. OSA: Tööhõive
1. osa alla kuuluv tegevus toetab Euroopa tööhõivestrateegia rakendamist järgmiselt:
|
1) |
Tööhõive olukorra ja tööhõivealaste väljavaadete mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja ühiste näitajate väljaarendamise abil. |
|
2) |
Euroopa tööhõivesuuniste ja soovituste rakendamise ning nende mõju jälgimine ja hindamine ning Euroopa tööhõivestrateegia ja üldise majandus- ja sotsiaalpoliitika ning teiste poliitikavaldkondade vastastikmõju analüüsimine. |
|
3) |
Strateegiate, heade tavade ja uudsete lähenemiste vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine Euroopa tööhõivestrateegia kontekstis. |
|
4) |
Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja tööhõive väljakutsete, poliitika ja riiklike tegevuskavade rakendamisega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud piirkondlike ja kohalike osalejate, tööturu osapoolte ja teiste sidusrühmade hulgas. |
|
5) |
Erilise tähtsuse omistamine positiivsetele meetmetele, millega toetatakse meeste ja naiste võrdset kohtlemist ja võrdseid võimalusi ning diskrimineerimise tõkestamist töökoha, kutsehariduse ja ametikõrgenduse saamisel. |
Artikkel 5
2. OSA: Sotsiaalne kaitse ja kaasamine
2. osa alla kuuluv tegevus toetab koordineerimise avatud meetodi rakendamist sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas järgmiselt:
|
1) |
Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse aspektide, sotsiaalse kaitse ja kaasamise strateegiate mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja ühiste näitajate väljaarendamise abil. |
|
2) |
Koordineerimise avatud meetodi rakendamise järelevalve ja hindamine sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas ning koordineerimise avatud meetodi ja teiste poliitikavaldkondade vastastikmõju ning selle tagajärgede analüüsimine riiklikul ja ühenduse tasandil . |
|
3) |
Strateegiate, heade tavade ja uudsete lähenemiste vahendamise korraldamine ning vastastikuse õppimise edendamine sotsiaalse kaitse ja kaasamise strateegia kontekstis. |
|
4) |
Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja ELi sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonna koordineerimisprotsessi kontekstis püstitatud peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine, kaasa arvatud valitsusväliste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike osalejate ning teiste sidusrühmade hulgas. |
|
5) |
Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi poliitiliste eesmärkide ja strateegiate toetamiseks ja edasiarendamiseks sotsiaalse kaitse ja kaasamise valdkonnas . |
Artikkel 6
3. OSA: Töötingimused
3. osa alla kuuluv tegevus toetab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise põhimõtet arvestades töökeskkonna ja tingimuste edendamist, kaasa arvatud töötervishoid ja -ohutus ning töö- ja perekonnaelu ühitatavus, järgmiselt:
|
1) |
Töötingimustega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja soo ning vanuserühmade kaupa liigitatud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, strateegiate ja tavade tõhususe ning mõju hindamise abil. |
|
2) |
ELi tööõiguse rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, erialaseminaride läbiviimise , suuniste koostamise ja võrgustike väljaarendamise abil erialaasutuste , sealhulgas tööturu osapoolte hulgas. |
|
3) |
Ennetusmeetmete algatamine ja töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna toetamine . |
|
4) |
Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja sotsiaalse turvalisuse, töötingimuste ning tööhõive kvaliteedi, kaasa arvatud töö- ja pereelu ühitamise peamiste väljakutsete ja poliitikaga seonduvate arutelude edendamine - ka tööturu osapoolte vahel . |
|
5) |
Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja ebaseadusliku töötamise alase üldise arutelu soodustamine, et tagada nii sisserändajaid kui ELi kodanikke võrdselt puudutavate tervise-, ohutus- ja töötingimuste küsimuste käsitlemine ning asjaomaste nõuete täitmine. |
Artikkel 7
4. OSA: Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus
4. osa alla kuuluv tegevus toetab mittediskrimineerimise põhimõtte tõhusat rakendamist ja selle süvalaiendamist kõigis ELi strateegiates järgmiselt:
|
1) |
Diskrimineerimisega ja selle tõkestamisega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, strateegiate ja tavade tõhususe ning mõju hindamise abil. |
|
2) |
ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, erialaseminaride läbiviimise ja võrgustike väljaarendamise abil mittediskrimineerimisega tegelevate erialaasutuste hulgas. |
|
3) |
Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja diskrimineerimise peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine ja mittediskrimineerimise süvalaiendamine ELi strateegiatesse, kaasa arvatud diskrimineerimisvastasel alal tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide, piirkondlike ja kohalike osaliste, tööturu osapoolte ja muude sidusrühmade hulgas . |
|
4) |
Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi diskrimineerimise tõkestamise strateegiate ja poliitiliste eesmärkide toetamiseks ja edasiarendamiseks; nende ELi võrgustike hulka peavad kuuluma ka väiksemad ELi võrgustikud, kaasa arvatud spetsialiseeritud ja puudespetsiifilised puudega inimeste valitsusvälised organisatsioonid; need võrgustikud ja organisatsioonid peavad olema silmnähtavalt iseseisvad organisatsioonid ning sellistena peab neil olema vabadus tegutseda suures hulgas valdkondades, mis puudutavad nende liikmete huve . |
Artikkel 8
5. OSA: Sooline võrdõiguslikkus
5. osa alla kuuluv tegevus toetab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte tõhusat rakendamist ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist kõigis ELi strateegiates järgmiselt:
|
1) |
Soolise võrdõiguslikkuse küsimuste ja soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega seonduva olukorra mõistmise edendamine, eriti analüüsi ja uuringute ning statistika ja näitajate väljaarendamise kui ka kehtivate õigusaktide, poliitikate ja tavade mõju hindamise abil. |
|
2) |
ELi soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide rakendamise toetamine tõhusa järelevalve, erialaseminaride läbiviimise ja võrgustike väljaarendamise abil võrdõiguslikkusega tegelevate erialaasutuste hulgas. |
|
3) |
Teadlikkuse tõstmine, teabe levitamine ja soolise võrdõiguslikkuse , eelkõige töö- ja perekonnaelu ühitatavuse ja soolise võrdõiguslikkuse horisontaalse süvalaiendamise peamiste väljakutsete ja poliitiliste teemadega seonduvate arutelude edendamine. |
|
4) |
Oluliste ELi võrgustike suutlikkuse arendamine ELi soolise võrdõiguslikkuse alaste strateegiate ja poliitiliste eesmärkide toetamiseks ja edasiarendamiseks . |
Artikkel 9
Meetmete liigid
1. Programm hõlmab järgmist liiki meetmeid , mida võib rakendada ka piiriüleselt :
|
a) |
Analüütilised meetmed
|
|
b) |
Vastastikuse õppimise, teadlikkuse ja levitamisega seonduvad meetmed
|
|
c) |
Toetus peamistele osalejatele
|
2. Lõike 1 punkti b all ette nähtud meetmete liigid peaksid hõlmama ELi suurel määral, olema sobiliku ulatusega, et tagada tõeline ELi lisandväärtus ning neid peaksid ellu viima piirkondlikud või kohalikud asutused, ühenduse õigusaktidega ette nähtud erialaasutused või osalejad, keda peetakse vastavas valdkonnas tähtsate osalejate hulka kuuluvaks .
3. Meetmete liigid peaksid artiklis 3 nimetatud valdkondades aitama kaasa sotsiaalmeetmete kava eesmärkide saavutamisele Lissaboni strateegia raames.
4. Programm ei rahasta mingeid meetmeid Euroopa Aastate ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.
Artikkel 10
Programmis osalemine
1. Programm peaks olema avatud kõikidele riiklikele ja/või eraõiguslikele organitele, osalejatele ja institutsioonidele, eriti:
|
— |
Liikmesriikidele |
|
— |
Tööhõiveametitele ja -agentuuridele |
|
— |
Kohalikele ja piirkondlikele asutustele |
|
— |
ELi õigusaktidega ette nähtud erialaasutustele |
|
— |
Tööturu osapooltele |
|
— |
Valitsusvälistele organisatsioonidele piirkondlikul, riiklikul ja ELi tasandil |
|
— |
Ülikoolidele ja uurimisinstituutidele |
|
— |
Hindamisekspertidele |
|
— |
Riiklikele statistikaametitele |
|
— |
Meediale |
2. Komisjon võib ka vahetult programmis osaleda, kuivõrd see puudutab artikli 9 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud meetmeid.
3. Puudega inimestele antakse täielik juurdepääs programmi toimingutele ja tulemustele. Võetakse arvesse nende erivajadusi, kaasa arvatud puudega inimeste juurdepääsuga seotud vajaduste arvestamisest tulenevate võimalike lisakulutuste hüvitamist.
Artikkel 11
Toetuse taotlemise viis
Artiklis 9 nimetatud meetmeid võidakse rahastada järgmiselt:
|
— |
Pakkumiskutsete alusel sõlmitud teeninduslepingutega. Siseriiklike statistikaametitega tehtava koostöö suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste statistikaameti menetlust; või |
|
— |
Pakkumiskutsete alusel antud osaliste subsiidiumidega. Sel juhul ei tohi ELi kaasfinantseerimine üldiselt ületada 90% abisaaja kogukulutustest. Sellist ülemmäära ületavat subsiidiumi võib anda vaid erandjuhtudel ning põhjaliku kontrolli järel. |
Lisaks võidakse artikli 9 lõike 1 punktis b nimetatud meetmeid rahastada näiteks liikmesriikide poolt.
Artikkel 12
Rakendussätted
Kõik käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud abinõud, eriti need, mis on seotud järgmiste küsimustega, võetakse vastu artikli 13 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt:
|
a) |
programmi rakendamise üldjuhised; |
|
b) |
programmi rakendamise iga-aastane töökava , mis on jaotatud üksikuteks osadeks ; |
|
c) |
ühenduse rahaline toetus; |
|
d) |
aastaeelarve ; |
|
e) |
ühenduse toetust saavate meetmete valiku tegemise kord ja komisjoni esitatud esialgne loetelu niisugust toetust saavatest meetmetest; |
|
f) |
kriteeriumid programmi hindamiseks, kaasa arvatud kriteeriumid, mis puudutavad kulude-tulude suhet ning eeskirju tulemuste levitamiseks ja edasiandmiseks. |
Artikkel 13
Komitee
1. Komisjoni abistab komitee , mis vastavalt programmi viiele osale on jagatud viieks allkomiteeks .
2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7 , võttes arvesse selle artiklit 8 .
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 14
Koostöö muude komiteedega
1. Komisjon loob vajalikud sidemed sotsiaalkaitsekomitee ja tööhõivekomiteega, et tagada komiteede regulaarne ja asjakohane teavitamine käesolevas otsuses osutatud meetmete rakendamisest.
2. Komisjon teavitab ka ülejäänud asjaomaseid komiteesid programmi viie osa raames rakendatud meetmetest.
3. Vajaduse korral organiseerib komisjon regulaarse ja struktureeritud koostöö selle komitee ja muude asjaomaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmetega tegelemiseks loodud järelevalvekomiteede vahel.
Artikkel 15
Kooskõla ja vastastikune täiendavus
1. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja meetmete üldise järjepidevuse eelkõige sellega, et kehtestab asjakohased mehhanismid ja vahendid programmi toimingute koordineerimiseks, samuti nende toimingute koordineerimiseks, mis on seotud teaduse, justiits- ja siseküsimuste, kultuuri, hariduse, koolituse, noorsoopoliitika ning laienemise ja ühenduse välissuhete valdkonnaga ning regionaalpoliitika ja üldise majanduspoliitikaga . Erilist tähelepanu tuleks pöörata käesoleva programmi ning haridus- ja koolitusvaldkonna programmide võimalikule koosmõjule.
2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad käesoleva programmi meetmete ja muude liidu ja ühenduse asjakohaste meetmete, eelkõige struktuurifondide ja eriti Euroopa Sotsiaalfondi raames võetud meetmete vahelise järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse ja kannavad hoolt kattumiste vältimise eest .
3. Komisjon tagab programmi meetmete koherentsuse ja ühilduvuse komisjoni teiste meetmete ja asjaomaste Euroopa agentuuride tegevusega, esmajoones Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuuri, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse, Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse ja tulevase Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi tegevusega ja kannab hoolt kattumiste vältimise eest.
4. Komisjon tagab, et programmiga kaetavaid ja nõutavaid kulutusi ei kaetaks ühestki teisest ühenduse rahalisest vahendist.
5. Komisjon teavitab korrapäraselt artiklis 13 viidatud komiteed teistest ühenduse meetmetest, mis aitavad Lissaboni strateegia raames kaasa sotsiaalmeetmete kavas püstitatud eesmärkide saavutamisele .
6. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada käesolevasse programmi kuuluvate toimingute ning riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tehtavate toimingute järjepidevus ja vastastikune täiendavus.
Artikkel 16
Kolmandate riikide osalemine
Programmis võivad osaleda:
|
— |
EFTA/EMP riigid EMP lepingus sätestatud tingimustel; |
|
— |
ELiga assotsieerunud kandidaatriigid kui ka stabiliseerimis- ja assotsiatsiooniprotsessi kaasatud Lääne-Balkani riigid. |
Artikkel 17
Rahastamine
1. Antud ühenduse programmi rakendamise soovituslikuks finantsraamistikuks seitsmeaastaseks perioodiks alates1. jaanuarist 2007määratakse 854,2 miljonit EUR.
2. Osade vahelises finantsjaotuses arvestatakse järgmisi alammäärasid:
|
1. osa |
Tööhõive |
21% |
|
2. osa |
Sotsiaalne kaitse ja kaasamine |
30% |
|
3. osa |
Töötingimused |
8% |
|
4. osa |
Mittediskrimineerimine ja mitmekesisus |
23% |
|
5. osa |
Sooline võrdõiguslikkus |
12% |
3. Maksimaalselt 2% finantsraamistikust eraldatakse programmi rakendamisele, et katta näiteks artiklis 13 ette nähtud komitee tegevusega seonduvaid kulutusi või vastavalt artiklile 19 läbi viidavaid hindamisi.
4. Eelarve täitmist korraldav asutus kinnitab iga-aastased assigneeringud ning assigneeringute jaotuse programmi erinevate osade vahel finantsperspektiivi piires. Iga-aastaste assigneeringute jaotus erinevate osade vahel esitatakse adekvaatselt eelarves.
5. Komisjoni ja abisaajate vastastikuse kasu huvides võib komisjon kasutada nii tehnilist ja/või haldusabi kui ka tugifinantseerimist.
Artikkel 18
Ühenduse finantshuvide kaitse
1. Komisjon tagab, et käesoleva otsusega hõlmatavate tegevuste rakendamisel kaitstakse ühenduse finantshuve ennetavate meetmega pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu, tõhusa kontrollimisega ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning juhul, kui avastatakse rikkumisi, tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (15), nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (16), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1073/1999 (17).
2. Käesoleva otsuse raames rahastatavate ühenduse tegevuste puhul tähendab eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses mis tahes ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis põhjendamatu kuluartikli tõttu kahjustab või oleks võinud kahjustada ühenduste üldeelarvet või mõnda ühenduse täidetavat eelarvet.
3. Käesoleva otsuse alusel sõlmitavates lepingutes ja kokkulepetes ning kokkulepetes kolmandatest riikidest osalejatega sätestatakse eelkõige komisjoni (või komisjoni volitatud esindaja) poolne järelevalve ja finantskontroll ning kontrollikoja poolne kontroll, mis vajadusel viiakse läbi kohapeal.
Artikkel 19
Järelevalve ja hindamine
1. Programmi korrapäraseks järelevalveks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks koostab komisjon igaaastasi tegevusaruandeid ja edastab need artiklis 13 viidatud komiteele ja Euroopa Parlamendile.
2. Programmi eri osade kohta viiakse samuti läbi vahehindamine, mis annaks ülevaate programmist tervikuna, et mõõta programmi eesmärkide saavutamise suunas tehtud edusamme ning selle ELi lisaväärtust. Sellele hindamisele võivad lisanduda jooksvad hindamised. Need viib läbi komisjon välisekspertide abiga. Võimaluse korral esitatakse hindamiste tulemused lõikes 1 viidatud Euroopa Parlamendile edastatavates tegevusaruannetes.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele:
|
a) |
hiljemalt 31. detsembriks 2010 vahearuande saavutatud tulemuste hindamise ja programmi elluviimise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta, |
|
b) |
järgmise finantsperspektiivi ettepanekute raames hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise programmi jätkamise kohta ja |
|
c) |
hiljemalt 31. detsembriks 2015 välisekspertide abiga järelhindamisaruande, et mõõta programmi eesmärkide mõju ja selle ELi lisandväärtust. |
4. Komisjon tagab, et osana järelevalve- ja hindamisprotsessist viiakse läbi ka hindamine selle kohta, mil määral on võetud meetmeid, et tagada puudega inimestele juurdepääs programmi toimingutele ja tulemustele.
Artikkel 20
Jõustumine
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
...
Euroopa Parlamendi nimel
president
Nõukogu nimel
eesistuja
(1) ELT C ...
(2) ELT C164, 5.7.2005, lk 48 .
(3) Euroopa Parlamendi 6. septembri 2005 seisukoht.
(4) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 23.
(5) EÜT L 17, 19.11.2001, lk 22.
(6) EÜT L 10, 12.1.2002, lk 1.
(7) EÜT L 170, 29.6.2002, lk 1.
(8) ELT L 157, 30.4.2004, lk 18. ParandatudELTs L 195, 2.6.2004, lk 7.
(9) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.
(10) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(11) ELT L 373, 21.12.2004, lk 37.
(12) EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1.
(13) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
(14) Komisjoni teatis sotsiaalmeetmete kava kohta, KOM(2005)0033.
(15) EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1.
P6_TA(2005)0321
Tekstiili- ja rõivatööstus pärast 2005. aastat
Euroopa Parlamendi resolutsioon tekstiili- ja rõivatööstuse tuleviku kohta pärast 2005. aastat (2004/2265(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse komisjoni 13. oktoobri 2004. aasta teatist pealkirjaga “Tekstiili- ja rõivatööstus pärast 2005. aastat - tekstiili- ja rõivatööstuse kõrgetasemelise kogu soovitused” (KOM(2004)0668); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist nõukogu määruse (EMÜ) nr 3030/93 artikli 10a kohaldamise kohta, mis käsitleb tekstiiltoodetele kohaldatavat konkreetset kaitseklauslit (1); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 29. oktoobri 2003. aasta teatist, mis käsitleb “tekstiili- ja rõivatööstuse tulevikku laienenud Euroopa Liidus” (KOM(2003)0649); |
|
— |
võttes arvesse 11. detsembri 2002. aasta komisjoni teatist pealkirjaga “Tööstuspoliitika laienenud Euroopas” (KOM(2002)0714); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist, mis käsitleb tegevuskava Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse konkurentsivõime arendamiseks (KOM(1997)0454 - C4-0626/1997)); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni aruannet pealkirjaga “Siseturu mõju naiste tööhõivele tekstiili- ja rõivatööstussektoris” (2); |
|
— |
võttes arvesse “Komisjoni juhiseid liikmesriikide tööhõivepoliitika osas” (KOM(1997)0497); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. novembri 1996. aasta resolutsiooni rahvusvaheliste arengusuundade mõju kohta ühenduse tekstiili- ja rõivatööstussektorile (3); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. aprilli 1992. aasta resolutsiooni ühenduse algatuse kohta, mis puudutab tekstiili- ja rõivatööstussektorist tugevasti sõltuvaid piirkondi (RETEX) (4); |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Parlamendi 11. oktoobri 1990. aasta resolutsiooni rahvusvahelise tekstiilikaubanduse kokkuleppe (Multifibre Arrangement) pikendamise või sellele pärast 1991. aastat järgneva režiimi kohta (5); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni, regionaalarengu komisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A6-0193/2005), |
|
A. |
arvestades, et Euroopa Liidu tekstiili- ja rõivatööstussektor, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest ning on väga töömahukas, on võtmesektor, millel on paljutõotav tulevik, kui samaaegselt uute turgude avamisega esitatakse sotsiaalsed ja keskkonnaalased eeskirjad ja tagatakse nendest kinnipidamine ning innovatsiooni olemasolu; |
|
B. |
arvestades, et pärast impordikvootide lõplikku kaotamist võib selles sektoris alates 1. jaanuarist 2005 täheldada impordi silmatorkavat kasvu, eriti mis puudutab importi Hiinast ning mis on kaasa toonud enneolematu töökohtade vähenemise nii ELis kui ka ELi traditsiooniliselt varustavates arengumaades (Sri Lankas, Marokos jne); |
|
C. |
märgib, et tekstiili- ja rõivasektori kvootide tühistamisel võivad olla kahjulikud tagajärjed vähimsoodustatud piirkondadele, mis tõenäoliselt toob kaasa sisemajanduse kogutoodangu vähenemise ühe elaniku kohta, mille tõttu asjakohased meetmed on põhjendatud; |
|
D. |
arvestades, et kaubandus Hiinaga on problemaatiline eelkõige seetõttu, et Hiina ei ole mingil juhul vabaturg ja suurem osa tekstiiliettevõtetest on endiselt riiklikud ettevõtted, mis saavad riigipankadelt intressideta laene, süstemaatiliselt eksporditoetusi, varjatud riigiabi, nagu tasuta elektrienergia, ning see kõik takistab turu tõrgeteta toimimist; |
|
E. |
juhib tähelepanu asjaolule, et samaaegsed suured hinnaalandused teatud tooterühmades võivad Euroopa tarbijatele tõesti kasulikud olla, ent rekordiliselt suurte impordimahtude ja madalate hindade kombinatsioon võib seada kohaliku rõivatööstuse vastamisi peaaegu ületamatute probleemidega; |
|
F. |
arvestades, et ettevõtjad peavad ise toime tulema väljakutsetega, mis seoses liberaliseerimisega neile esitatakse, kuid avaliku võimu ülesanne on luua tingimused selleks, et ettevõtjad oleksid konkurentsivõimelised ja mõlemapoolsuse alusel oleks tagatud turgude täielik ja üldine avatus; |
|
G. |
tunnistab, et Hiina on vägagi suuteline konkureerima paljudes tekstiili- ja rõivatööstuse tooterühmades ning on mitmeti arendanud oma eeliseid (masstootmine, madalad palgad) tihedas koostöös Euroopa tööstusega; |
|
H. |
tuletab meelde vajadust vältida vähemarenenud maade suurimateks kaotajateks olemist praeguses liberaliseerimise protsessis ning nende töötajate töötingimuste ja elustandardi halvenemist; arvestades, et vaesemates riikides on rõivatööstuse töötajatest 70-80% naised; |
|
I. |
meenutades, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetel lubati Hiina liitumisel WTOga kohaldada kuni 2008. aastani erilisi kaitsemeetmeid, mis võimaldavad piirata Hiinast eksporditavat kaupa koguseliselt eelkõige turuhäirete või “kaubanduse korrakohase arengu” takistamise korral; |
|
J. |
arvestades, et 70% Euroopa turule paisatud võltsitud kaubast pärineb Hiinast ja pooled Euroopas võltsimise vastu suunatud tolliprotseduuridest puudutavad tekstiilitooteid ja rõivaid ning nende käigus konfiskeerib toll igal aastal ligikaudu 5 miljonit võltsitud rõiva- ja riideeset; |
|
K. |
võttes arvesse tootepiraatluse ja võltsimisega seotud sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid ning nende kahjulikku mõju loomevõimele ja innovatsioonile, eelkõige Euroopa tekstiiliettevõtjate puhul, kes on viimastel aastatel spetsialiseerunud üha enam toodetele, mille lisandväärtus on suurem, ning tunnevad seetõttu, et nende loomevõime ja innovatsioon - Euroopa tekstiilitööstuse viimased selged eelised - on ohus; |
|
L. |
meenutades, et Barcelona protsessi 10. aastapäeva eelõhtul on aeg astuda samme loomaks tihedaid suhteid Vahemere mõlemal kaldal asuvate riikide vahel ja laiendada edu tagavate strateegiate ulatust säästvaks arenguks ja positiivse tõuke andmiseks siseriiklike ja piirkondlike turgude arenguks selles piirkonnas ning tagada tõhus solidaarsus ühise arengu vaimus; |
|
M. |
arvestades, et liikmesriigid ei tohi omal algatusel meetmeid võtta, sest nad on andnud kaubanduspoliitika ELi ainupädevusse; |
|
N. |
arvestades, et ELi ja Hiina vahel sõlmitud kahepoolsed lepped võimaldavad kõnealuse ulatusliku väljakutsega tulla toime õiglasel, läbipaistval ja tulevikku suunatud viisil; |
|
O. |
arvestades, et arvukad ettevõtete sulgemised ja töökohtade vähendamine tekstiilisektoris, eriti viimastel aastatel ja eelkõige alates 2005. aasta algusest, toovad endaga kaasa suuri sotsiaalseid ja humanitaarseid probleeme ning Euroopa Rõiva- ja Tekstiililiidu (EURATEX) prognoosid on väga murettekitavad; |
|
P. |
on seisukohal, et ELi senine struktuurimuutust toetav poliitika on olnud üldiselt edukas; |
|
Q. |
arvestades, et avaliku sektori meetmed on tekstiilitööstuse kaasajastamiseks ja ümberstruktureerimiseks vajalikud, samuti ka innovatsiooni, teadustegevuse, töötajate koolituse ja muutusi saatvate sotsiaalsete meetmete edendamiseks; |
|
R. |
arvestades, et Euroopa Liidu piirkonnad, mida töökohtade kaotus tekstiilisektoris kõige rohkem puudutab, on juba sageli tööpuuduse ja heaolu osas niigi halvemas olukorras ja ebastabiilsuse suurenemine selles sektoris üksnes suurendab territoriaalset ebavõrdsust liidus, |
|
1. |
väljendab muret Euroopa Liitu imporditavate väljastpoolt Euroopat, eriti Hiinast pärinevate tekstiilitoodete koguse ebanormaalselt suure kasvu üle pärast WTO tekstiili- ja rõivatööstuse kokkuleppe kehtivuse lõppemist 1. jaanuaril 2005 ja kvootide kaotamist, asjaolu üle, millel on koos väljavaatega veelgi suuremale kasvule kaugeleulatuv tähendus tööhõivele Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuses kui suure tulevikupotentsiaaliga strateegilises sektoris, millel on piirkonniti silmatorkavalt kõrge kontsentratsioon ja mis koosneb põhiliselt väikestest ja mikroettevõtjatest, kus on ülekaalus naistööjõud; |
|
2. |
kutsub komisjoni üles julgustama kõiki WTO riike - peale kõige nõrgemate arengumaade - kasutama Doha arengukava läbirääkimisi suurtele tekstiili- ja rõivatootjatele vastastikusel põhinevate, õiglaste ning võrreldavate turgudele juurdepääsu tingimuste saavutamiseks ning eetika-, sotsiaal- ja keskkonnaalaste klauslite tunnustamiseks; |
|
3. |
kutsub komisjoni üles viima läbi uuringu WTO raamistikus toimuva kõnealuse sektori järkjärgulise liberaliseerimise mõju kohta majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, eriti vähemsoodsates ja asjassepuutuvast sektorist tugevasti sõltuvates piirkondades; |
|
4. |
kutsub komisjoni üles suurendama majanduslikku ja poliitilist survet kolmandatele riikidele eesmärgiga saavutada järkjärguline sotsiaalsete ja keskkonnaalaste normide kasutusele võtmine nendes maades; |
|
5. |
palub WTO-l kiirendada mittetariifsete kaubandustõkete kõrvaldamist ja ühtlustada tehnilisi eeskirju, eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtte elluviimise abil; |
|
6. |
kutsub komisjoni üles kavandama oma tulevasi volitusi kaubandusalaste läbirääkimiste osas, pidades silmas kaubavahetuse korraldamist, mis võimaldab töötingimuste parandamist, sotsiaalsete õiguste kaitset ja tugevdamist ning tõhusat keskkonnakaitset; |
|
7. |
kutsub komisjoni üles avaldama poliitilist ja majanduslikku survet, et saavutada järeleandmisi kunstlikult liiga madalaks hinnatud Hiina vääringu vahetuskursi osas, mis on vastuolus järkjärgulise kaubanduse liberaliseerimisega maailmas; |
|
8. |
kutsub komisjoni üles lihtsustama menetlusi, mille eesmärk on hõlbustada dumpinguvastaste meetodite kasutamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate poolt, ning nõuab dumpinguvastase menetluse läbipaistvuse suurendamist; |
|
9. |
nõuab, et komisjon rakendaks ebaausate tavade ilmnemisel “kaubandustõkete” määrust ja varustaks end mõjusa järelevalvevahendiga, mis võimaldaks niisuguste tavade süstemaatilist kindlakstegemist ja vajalike vastumeetmete viivitamatut kasutuselevõtmist; |
|
10. |
rõhutab, et maailmakaubandus - sh ka kaubandus Hiinaga - kujutab endast Euroopa tekstiilitööstussektorile vaid siis väljakutset ja mitte ohtu, kui kõigi jaoks kehtivad samasugused konkurentsitingimused ning mõlemad pooled järgivad samu mängureegleid, mida siiani kindlasti tehtud ei ole; |
|
11. |
võtab teadmiseks komisjoni ja Hiina vahel 10. juunil 2005. aastal sõlmitud kokkuleppe teatud tekstiilitoodete ekspordi piiramiseks Hiinast; kutsub komisjoni ja nõukogu siiski üles laiendama vajaduse korral kokkulepe kohaldamist ka teistele tekstiilitoodete kategooriatele ja tagama läbipaistvus ekspordi piirangute puhul kasutatavate arvestuse aluste osas; nõuab, et kokkuleppe ebapiisava kohaldamise puhul kohaldatakse kaitseklausleid; |
|
12. |
nõuab tungivalt, et komisjon ei kaotaks valvsust seoses Ameerika Ühendriikide poolt tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonnas võetud kaitsemeetmete võimaliku mõjuga ja eriti seoses tekstiili- ja rõivakaubanduse suunamisega läbi Hiina; |
|
13. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel erimeetmeid kasutades aktiivselt toetada Euroopa Liidu fondide raames teadustegevust, innovatsiooni ja elukestvat kutsealast täiendõpet eesmärgiga suurendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet tekstiili- ja rõivatööstussektoris, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, kes kannatavad kvootide kaotamise all alates 1. jaanuarist 2005, ning aidata neil toime tulla tootmise asukoha muutmisest tulenevate mõjudega; |
|
14. |
viitab sellele, et peale Euroopa töötleva tööstuse huvide tuleb arvestada ka Euroopa importijate pikaajaliste huvidega; |
|
15. |
nõuab samal ajal tungivalt, et komisjon tugevdaks intellektuaalomandi kaitset vastavalt WTO raames sõlmitud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingule (TRIPS), et võimaldada tõhusat võitlemist võltsimise ja tootepiraatluse vastu; kutsub peale selle komisjoni üles võtma otsusekindel hoiak, et tagada TRIPSi (eelkõige artikli 25 lõike 2) kohaldamine tekstiilinäidiste ja mudelite valdkonnas kolmandate riikide turgudel ja nägema ette karmid vastumeetmed nende sätete mittejärgimise puhul; on arvamusel, et asjakohaseid meetmeid tuleks kohaldada ka võltsimises ja piraatluses osalejate suhtes; |
|
16. |
peab siinkohal vajalikuks, et Hiina ja Euroopa töörühma raames tuleb minna kaugemale, kui üksnes ettevõtjate teadlikkuse suurendamise ja teavitamise alane tegevus ning komisjon saaks edaspidi tagada, et Hiina karmistab võltsimise ja piraatluse eest vastutavate isikute suhtes kohaldatavaid karistusi; |
|
17. |
rõhutab, et säästva arengu tagamiseks tuleb tugevdada ettevõtjate sotsiaalse vastutuse põhimõtet ja toetada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standardite ja konventsioonide ning rahvusvaheliste keskkonna- ja inimõiguste alaste lepete ranget järgmist, lisades need põhimõtted ELi kahe- ja mitmepoolsetesse kaubanduskokkulepetesse; |
|
18. |
nõuab tungivalt, et komisjon toetaks läbipaistvuse suurendamist kõikide tekstiili- ja rõivatöötustooteid valmistavate tootmisrajatiste, mis on seotud Euroopa äriühingutega, ja nendes rajatistes kohaldatavate tööstandardite osas; |
|
19. |
kutsub komisjoni üles kasutama WTO institutsionaalset raamistikku ja kahepoolseid kaubanduskokkuleppeid selleks, et võidelda tõhusalt kõikide kaasaegse orjuse, laste töö ning eelkõige kolmandate riikide tekstiili- ja rõivatööstussektoris töötavate naiste ekspluateerimise vormide vastu, et tagada töötajate põhiõiguste tunnustamine ja takistada sotsiaalset dumpingut; |
|
20. |
kutsub Hiinat kui ILO liiget järgima kokkulepitud tööjõualaseid direktiive ja keskkonnaalaseid põhinõudeid ning kohaldama rikkumiste eest karistusi; |
|
21. |
palub komisjonil viia rahvusvahelisel tasandil sisse auahne algatus loomaks parem tasakaal erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide pädevuste, volituste ja võimupositsioonide vahel ning nõuab sotsiaalseid õigusi, inimõigusi ja keskkonnakaitset käsitlevate lepingute tõhusat kohaldamist; |
|
22. |
nendib, et kõnealuse sektori kohandamiseks tehtavaid jõupingutusi tuleb vaadelda kui ELi poliitika, sealhulgas ELi struktuuripoliitika eesmärki; |
|
23. |
on teadlik asjaolust, et kaitseklauslite, mille rakendamist vastavalt WTO ettekirjutustele viivitamatult nõutakse, on ajutised; palub komisjonil töötada välja konkreetne üleminekuplaan ümberstruktureerimise toetamiseks ning kogu tekstiili- ja rõivatööstussektori ümberkorraldamiseks, et kindlustada selle tulevik ja tagada konkurentsivõimelisus rahvusvahelistel turgudel; |
|
24. |
kinnitab taas vajadust kavandada ühenduse tasandil teatud sektoriaalne üleminekulähenemine ja kutsub komisjoni üles arvestama seda kaalutlust seoses kõnealuse sektori ees seisva ebatavalise ja tungiva väljakutsega; lisaks kordab, et sotsiaalsel dialoogil on oluline roll kaasajastamise ja ümberkorraldamisega toimetulekul, seejuures on mõlemad selle sektori konkurentsivõime jaoks möödapääsmatud; |
|
25. |
palub komisjonil esitada ettepanek, mille kohaselt iga ettevõtja, kes soovib ELi eksportida, peab kinnitama, et ta järgib rahvusvahelisi sotsiaal- ja keskkonnaeeskirju ning nende eeskirjade rikkumise korral on toodete importimine ELi keelatud, eelkõige nende toodete puhul, mille tootmises on osalenud kinnipeetavad, lapsed või sunnitöölised, kellel ei ole ametiühinguõigusi; |
|
26. |
rõhutab, et kõnealuses sektoris on oluline juurutada toodete päritolu ja tootja nime kandvate etikettide kohustuslik kasutamine, et tarbijatel oleks võimalik tuvastada toodete päritolu; |
|
27. |
palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta mõjuvaid meetmeid võitlemiseks Euroopa tekstiili- ja rõivatööstuse toodete võltsimise vastu ja Euroopa tarbija kaitsmiseks; |
|
28. |
kutsub seetõttu komisjoni üles tegema ettepanekut nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (6) et kehtestada tollikontroll eesmärgiga teha kindlaks tooted, mille päritolu osas on esitatud vale päritolu deklaratsioon; |
|
29. |
nõuab, et EL säilitaks Euroopa struktuurifondid pärast 2006. aastat kõikides Euroopa tekstiilitööstuse piirkondades, et toetada teadusuuringuid, innovatsiooni ja kutsealast täiendõpet ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid; |
|
30. |
kutsub komisjoni üles kasutama struktuurifondide reserve ettenägematute kohalike ja kõnealuse sektoriga seotud kriiside korral vastavates piirkondades ettevõtluse käivitamiseks ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetuseks, et edendada töökohtade loomist teistes majandusharudes; |
|
31. |
jääb seisukohale, et ELi poolt struktuurifondide kaudu ettevõtjatele pakutavad arvukad võimalused toetuse saamiseks peaksid sõltuma tööhõive ning kohaliku ja piirkondliku arengu konkreetsetest kohustustest, mis on kooskõlas Lissaboni strateegia vaimuga; |
|
32. |
kutsub komisjoni üles viima läbi uus uuring, et võtta meetmeid tekstiilitööstuse toetamiseks arengumaades ja vähimarenenud maades, kelle jaoks on tekstiilitoodete eksport elulise tähtsusega, et nad saaksid tootmist suurendada ja edendada nii oma siseriiklikku kui ka rahvusvahelist turgu; |
|
33. |
nõuab tungivalt, et vähimarenenud maades arendatakse välja infrastruktuur, mis on vajalik nende konkurentsivõimelisuse tugevdamiseks tekstiilitööstuse rahvusvahelistel turgudel ja koostöö edendamiseks piirkondlikul tasandil; |
|
34. |
tunnistab, et liberaliseerimine puudutab mehi ja naisi erineval viisil ja rõivatööstuse kokkuvarisemise oht pärast kvootide kaotamist paljudes vaestes maades ähvardab naiste olukorda nendes riikides oluliselt nõrgendada; |
|
35. |
meenutab, et vastavalt Euroopa Parlamendi eespool nimetatud resolutsioonile tuleb üldiste tariifsete soodustuste kava raames säilitada soodustused kõige vähem arenenud maade jaoks, et võimaldada neil hoida tootmis- ja ekspordimaht praegusel tasemel, ja et kõnealuses resolutsioonis on ette nähtud astmestamismehhanismid, mille raames tühistatakse tollisoodustused abisaaja maadest pärinevatele toodetele, mis on mingis valdkonnas saavutanud kõrge konkurentsivõimelisuse taseme, et tekstiili- ja rõivatööstuse toodete osas maailmakaubanduses just vähimarenenud maadele abi osutada; |
|
36. |
kiidab heaks partnerlussuhete sõlmimise Euroopa-Vahemere piirkonnas, mis edendavad koostööd kõnealuses sektoris ja suurendavad selle sektori konkurentsivõimet, rakendades selleks koolitust, teadus- ja arendustegevust, tehnoloogilist uuendust, heade tavade levitamist ja turgu puudutava teabe vahetamist toetavat aktiivset poliitikat; soovitab luua Euroopa-Vahemere piirkonna võrgustiku, mis hõlmab koole, koolitusasutusi ning tekstiili- ja rõivatööstuse alal eriteadmisi omavaid tehnikakeskusi, et edendada tehnilist partnerlust, koolitust ja ühiseid teadusuuringute programme; |
|
37. |
kutsub komisjoni üles vastavalt kriteeriumidele, mis on ette nähtud komisjoni 16. märtsi 2005. aasta teatises pealkirjaga “Päritolureeglid eeliskaubandusrežiimides. Juhised tulevikuks” (KOM(2005)0100), üksikasjalikult kontrollima nende reeglite lihtsustamist ja paindlikkust, samuti nende rakendamise tõhusama kontrolli vajalikkust, et takistada soodustuste kuritarvitamist ja soovib, et uued õigussätted kindlustaksid nende reeglite järgimise ja kohustuste tunnustamise Euroopa-Vahemere piirkonna suhtes; nõuab, et viiakse läbi uuringud lihtsustatud sooduspäritolureeglite mõju kohta ELis, vähemarenenud maade tekstiili- ja rõivatööstusele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; |
|
38. |
kutsub komisjoni seoses konsolideeritud turu loomisega Euroopa - Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepingute raames, samuti Vahemere maade vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete tõhusa rakendamisega viia viivitamatult sisse vastavad algatused ja võtta endale asjakohaseid kohustusi, et hõlbustada kaupade vaba liikumist Euroopa-Vahemere piirkonnas; soovitab antud piirkonna jaoks luua ühine tollieeskirjade raamistik; |
|
39. |
juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealuses sektoris nagu ka paljudes teistes Euroopa majandussektorites tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks kujutab juurdepääsu puudumine rahastamisvõimalustele ja mõnede rahastamisvahendite ebasobivus endast jätkuvalt põhitakistust; kutsub komisjoni üles uurima vastavaid meetmeid ja ergutusvahendeid, et hoida osa tootmisahelast Euroopa-Vahemere piirkonna riikides, laienemisriikides ning Euroopa naabrus- ja partnerluspoliitikasse kaasatud riikides; |
|
40. |
nõuab, et liikmesriikide vahel toimuvad arutelud peaksid võimaldama varasemat päritolu kumulatsiooni rakendamist kõikide vähem arenenud maade ja lõunapoolsete Vahemere maade suhtes; |
|
41. |
toetab Euroopa-Vahemere tootmispiirkonna tugevdamist, mis võib ainsana aidata seista nii Vahemere lõuna- kui põhjakaldal asuvatel maadel vastu Ameerika ja Aasia piirkondlikele blokkidele ning tagada tööstustoodangu ja tööhõive säilimine; peab vajalikuks eriotstarbeliste ühenduse vahendite eraldamist, et võimaldada selles valdkonnas programmide läbiviimist teadusuuringute, innovatsiooni ja koostöö edendamiseks; |
|
42. |
kutsub komisjoni üles uurima hoolikalt uue kemikaalide poliitika (REACH) mõju tekstiili- ja rõivatööstussektorile, iseäranis selle mõju konkurentsivõimele, keskendudes ennekõike väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, ja kohandama ettepanekuid nii, et imporditud kaupadel ei oleks eelist ELis toodetud kaupade ees; |
|
43. |
kutsub komisjoni üles uurima kõiki parameetreid seoses REACHiga, eelkõige selle mõju kulude suurenemisele, innovatsioonimahule ning konkurentsile Euroopa Liidus toodetud ja kolmandatest maadest imporditud toodete vahel, mida tuleb analüüsida üksikasjaliku mõju-uuringu raames, mis võtab arvesse ka nende parameetrite mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele; |
|
44. |
kutsub komisjoni üles leidma vahendeid Vahemere piirkonna rõivatööstuse toetamiseks ja selle kaasamiseks Euroopa-Vahemere tootmispiirkonna tekstiili- ja rõivatööstuse valdkonna tugevdamiseks võetavatesse meetmetesse; |
|
45. |
nõuab Euroopa tekstiiliplaani väljatöötamist, millele vastavalt oleks ette nähtud eraldi eelarve nii teadusuuringute, innovatsiooni, koolituse ja väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks kui ka tootmisüksuste ümberkorraldamiseks ning töötajate ümberõppeks, ning peab seoses kõnealuse plaani kindlaks määramise ja järgimisega hädavajalikuks edendada sotsiaalset dialoogi ja konsultatsioone sotsiaalpartnerite vahel; |
|
46. |
peab möödapääsmatuks võtta meetmeid tehnoloogilise uuenduse toetuseks ning tervitab tekstiili- ja rõivatööstuse tarbeks Euroopa tehnoloogiaplatvormi käivitamist, mille raames koostatakse pikaajaline ja uuenduslik strateegia sektori globaalse konkurentsivõime suurendamiseks ning edendatakse ja koordineeritakse teadus- ja arendusalaseid jõupingutusi; |
|
47. |
tervitab tekstiili- ja rõivatööstuse küsimuste kõrgetasemelise kogu 30. juuni 2004. aasta aruannet pealkirjaga “The Challenge of 2005 - European textiles and clothing in a quota free environment” (“2005. aasta väljakutse - Euroopa tekstiili-ja rõivatööstus kvootideta keskkonnas”) (7) nii selles sisalduvate soovituste sisu osas kui kõnealuses sektoris valitseva olukorra realistliku käsitluse ja strateegiaalase ettepaneku osas; |
|
48. |
kutsub komisjoni üles tagama, et teadus- ja arendustegevuse 7. raamprogramm keskenduks senisest enam väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning aitaks lahendada probleeme, mis on seotud teadusja arendustegevuse tulemuste siirdamisega ettevõtetesse; nõuab ka soodsate tingimuste kehtestamist, et teadustegevus ning innovatsioon võiks ettevõtete suurusele vaatamata muutuda äritegevuse alaliseks osaks; |
|
49. |
kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma ergutusmeetmeid ja spetsiaalseid abiprogramme, et julgustada tekstiili- ja rõivatööstuse sektoris tegutsevaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid investeerima oma teadus- ja arendustegevusse ja mittetehnoloogilise innovatsiooni alasesse tegevusse; rõhutab mittetehnoloogilisse teadustegevusse investeerimise olulisust ja kutsub komisjoni üles vaatama läbi riigiabi reguleerivad õigusaktid, et võimaldada käsitleda selle kategooria investeeringuid samal viisil kui teadus- ja arendustegevusse tehtavaid investeeringuid; |
|
50. |
kutsub vastutavaid piirkondlikke ja riiklikke ametisasutusi üles töötama tihedas koostöös majanduslikus ja sotsiaalses valdkonnas tegutsevate üksustega nende piirkondade jaoks, mille arengus on tekstiilitööstus eriti oluline, välja kohalikud strateegiaplaanid; |
|
51. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) ELT C 101, 27.4.2005, lk 2.
(2) Sotsiaalse Euroopa lisa 2/91.
(3) EÜT C 362, 2.12.1996, lk 248.
(4) EÜT C 125, 18.5.1992, lk 276.
(5) EÜT C 284, 12.11.1990, lk 147.
(6) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.
(7) Kõrgetasemelise kogu ettekande täisteksti saab lugeda veebiaadressil: http://europa.eu.int/comm/enterprise/textile/documents/hlg_report_30_06_04.pdf
P6_TA(2005)0322
Piirideta televisioon
Euroopa Parlamendi resolutsioon direktiiviga 97/36/EÜ muudetud direktiivi 89/552/EMÜ (“Piirideta televisioon”) artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta 2001. ja 2002. aastal (2004/2236(INI))
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (1), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 1997. aasta direktiiviga 97/36/EÜ (edaspidi mõlemad: “direktiiv”) (2); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni korraldatud avalikku nõupidamist direktiivi artiklite 4 ja 5 rakendamise üle; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu 1989. aasta piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni; |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Nõukogu resolutsiooni kultuurilise mitmekesisuse ja meedia pluralismi kohta üleilmastuvas maailmas, mis võeti vastu 10.-11. märtsil 2005 Kiievis (Ukrainas) toimunud Euroopa ministrite massimeedia poliitika 7. konverentsil; |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa audiovisuaalse valdkonna korraldamise poliitika tuleviku kohta (KOM(2003)0784); |
|
— |
võttes arvesse komisjoni teatist ühenduse audiovisuaalse poliitika põhimõtete ja suuniste kohta digiajastul (KOM(1999)0657); |
|
— |
võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 151 ja 157, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja EÜ asutamislepingule lisatud protokolli liikmesriikide avalik-õigusliku ringhäälingu kohta; |
|
— |
võttes arvesse oma 4. septembri 2003. aasta resolutsiooni “Piirideta televisioon” (3); |
|
— |
võttes arvesse oma 4. oktoobri 2001. aasta resolutsiooni komisjoni kolmanda raporti kohta nõukogule, Euroopa Parlamendile ning majandus- ja sotsiaalkomiteele direktiivi 89/552/EMÜ “Piirideta televisioon” (4) kohaldamise kohta; |
|
— |
võttes arvesse oma 2. juuli 2002. aasta resolutsiooni komisjoni teatise kohta, mis puudutab teatavaid kinematograafiliste teoste ja muude audiovisuaalsete teostega seotud õiguslikke aspekte (5); |
|
— |
võttes arvesse oma 12. veebruari 2004. aasta seisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ettepaneku suhtes, millega parandati nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsust 2000/821/EÜ, mis käsitleb Euroopa audivisuaalteoste arendust, levi ja müügiedendust toetava programmi elluviimist (6); |
|
— |
võttes arvesse oma 26. septembri 2002. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu tegevuskava kohta digitaalse televisiooni edukaks kasutuselevõtmiseks (7); |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 45; |
|
— |
võttes arvesse kultuuri- ja hariduskomisjoni raportit (A6-0202/2005), |
|
A. |
arvestades, et Lissaboni strateegiaga tahetakse tugevdada Euroopa tööstuse uuendusvõimelisust ja teha EList maailma kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine majandus; |
|
B. |
arvestades, et audiovisuaalsektorit iseloomustab ühekorraga nii tehnoloogiline uuenduslikkus kui selle ühiskondlik, majanduslik ja kultuuriline mõju; |
|
C. |
arvestades, et kultuuriväärtuste, sealhulgas ka audiovisuaalsete kultuuriväärtuste spetsiifika kaitsmine Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) on üks Euroopa Liidu prioriteetidest; arvestades, et kahetsusväärselt ei ole komisjon seda suunda järginud, tehes ettepaneku lõimida audiovisuaalne sektor siseturul pakutavaid teenuseid puudutava direktiivi eelnõu rakendusalasse; |
|
D. |
arvestades, et Euroopa teoste ja sõltumatute produtsentide teoste liikumine on kultuurilise mitmekesisuse, väljendusvabaduse ja pluralismi edendamiseks hädavajalik; |
|
E. |
arvestades, et direktiiv, mis sündis ühtse turu kontekstis, peab rohkem arvestama püüdlustega seoses ühenduse õigusliku, kodakondsusliku ja poliitilise liidu ruumiga; |
|
F. |
arvestades ka seda, kui vananenud on direktiiv uute tehnoloogiate kiire arengu seisukohalt, mis viivad kiiresti piiramatu pakkumiseni Euroopa audiovisuaalsel maastikul ning arvestades vajadust kohandada eeskirju vastavalt tehnoloogilisele arengule; |
|
G. |
arvestades, et selle direktiivi rakendamine sõltub liikmesriikidest ja nende pädevatest ametkondadest, ehkki komisjonile kuulub tähtis roll hindamis- ja järelevalvetöös, millesse on vaja kaasata Euroopa Parlament, riikide parlamendid, siseriiklikud reguleerivad organid ja avalik arvamus; |
|
H. |
arvestades, et direktiivi paindlik raamistik, mis lubas rakendada liikmesriikide õigusnorme ning audiovisuaaltööstusel end ise reguleerida, mängib minimaalse raamistiku kehtestamisel tähtsat rolli; |
|
I. |
nendib murelikult, et piisava järelevalve puudumise tõttu ei rakendata ega peeta mõnedes liikmesriikides piisavalt kinni mõnedest direktiivide sätetest (kvoodid, reklaam, jne); |
|
J. |
arvestades, et teenuste pakkumise mitmekesistumisele ja pakkumiste hulga suurenemisele peab vastama vaba juurdepääsu võimalus, |
Direktiivi artiklite 4 ja 5 kohaldamine
|
1. |
täheldab, et eespool nimetatud komisjoni teatises Euroopa audiovisuaalvaldkonna korraldamise poliitika tuleviku kohta rõhutatakse positiivseid tulemusi ning kui mõned erandid kõrvale jätta, paistab näitajatest, et Euroopa teoste kavandamine on suurenenud; võtab teadmiseks asjaolu, et Euroopa ja sõltumatute produtsentide teoste leviku kvootidest peetakse üldiselt kinni; märgib, et komisjoni arvates on direktiivi eesmärgid saavutatud; julgustab siiski liikmesriike tegema suuremaid jõupingutusi Euroopa ja sõltumatute programmide levitamisel; |
|
2. |
kahetseb asjaolu, et komisjoni kuuendas artiklite 4 ja 5 kohaldamise aruandes (KOM(2004)0524) analüüsitud võrdlusperioodil on sõltumatute teoste hulk nelja aasta jooksul vähenenud 3,48% võrra (aruande lehekülg 7); |
|
3. |
märgib, et tõsised erinevused direktiivi sätete kohaldamis- ja tõlgendusmeetodites ei lase sõltumatu auditi järelduste kohaselt olukorda õigesti kajastada; soovitab komisjonil koostada ja liikmesriikidele edastada ühtne skaala, mille abil oleks võimalik võrreldavaid tulemusi saada; rõhutab uute liikmesriikide tulemuste analüüsimise pakilisust; teeb ettepaneku, et selles ühtses skaalas oleks andmeid puuetega inimeste abiteenuste kohta; |
|
4. |
rõhutab, et ühtsem artikli 5 järgimise näitaja oleks aluseks 10% kvoodi loomisele väärtuse kohta (mitte lubatud tundide kohta), kaotades ka liikmesriikide vahelised erinevused lubatud tundide suhtes; |
|
5. |
kahetseb, et mõned liikmesriigid ei ole ikka veel edastanud kogu asjakohast teavet, eriti satelliit- ja/või kaabeltelevisioonikanalite kohta, mis on tihti riikide raportitest välja jäetud; leiab, et komisjoni ülesandeks on tagada liikmesriikide poolne kohustuste täitmine ning et komisjoni roll ei peaks piirduma ainult rõhutamisega, et teab edastamise kohustus kehtib kõigi liikmesriigi pädevusse kuuluvatele televisiooniprogrammide puhul; palub komisjonil ja pädevatel riiklikel ametivõimudel kehtestada selgeid sanktsioone oluliste sätete järgimise või teabe edastamise kohustuste rikkumise korral; |
|
6. |
avaldab kahetsust, et mõnedes liikmesriikides arvestatakse kvootide rakendamist raadiosaatjate ja mitte kanalite järgi, mis on direktiivi põhimõtete rikkumine, kusjuures selline kõrvalekaldumine on eriti tõsine probleem liikmesriikides, kus on raadiosaatjaid väga palju; |
|
7. |
nõuab, et liikmesriikidele artikli 4 kohaldamisel jäetud vabadust tasakaalustaks vähemalt täpsete ja läbipaistvate avalike näitajate edastamine; |
|
8. |
on arvamusel, et “Euroopa teose” ja “sõltumatu produtsendi” mõistete tõlgendamise erinevusi liikmesriikides võiks vältida, kui komisjon direktiivi läbivaatamise raames annaks täpsema tähenduse mõistetele “sõltumatu produtsent”, “Euroopa teos” ja “teemakanalid”; leiab, et lisaks sellel aitaks see direktiivi rakendamisel saavutada suuremat õiguskindlust; |
|
9. |
märgib, et Euroopa teoste kvoote täidetakse suuremalt jaolt riiklike teostega, ja toetab vabatahtlikke mitteriiklike Euroopa teoste kvootide suurendamise algatusi; |
|
10. |
rõhutab programmi “MEDIA” tugevdamise tähtsust, juhtides tähelepanu, et selle loomise ja pikendamise eesmärk on ja peab jätkuvalt olema sõltumatute produtsentide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetjate toetamine; |
|
11. |
rõhutab nimetatud programmi tugevdamise tähtsust, kuivõrd see on Euroopa audiovisuaalpoliitika põhivahend kutsehariduse ja kinematograafiliste teoste jaotamise, levitamise ja ringlemise toetamise valdkonnas; julgustab liikmesriike avama oma haridussüsteeme Euroopa filmipärandi ning Euroopa rahvaste keelte, kultuuride, maitse, ajaloo ja kogemuste õpetamisele; |
|
12. |
tuletab meelde, kui olulised on Euroopa teoste liikumise jaoks Euroopa riikide koostööna valminud teosed ja ühised turundusstrateegiad; märgib, et Euroopa audiovisuaalset ruumi kasutavad USA produtsendid paremini ära kui eurooplased ise - ehkki eurooplased on dokumentaalfilmide ja mängufilmide alal produktiivsemad - selle põhjus on lõimitud ja üleilmastatud Euroopa filmitööstuse puudumine; leiab, et tasakaalu puudumine audiovisuaalsete teoste liikumises võib ohustada kultuurilist mitmekesisust; |
|
13. |
on arvamusel, et selleks, et Euroopa audiovisuaaltööstus suudaks konkureerida USA omaga, peavad Euroopa pingutused olema enam suunatud turundusele; |
|
14. |
juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et olles silmitsi tootmisgruppide rünnakuga Euroopa turgudele, tundub vältimatu toetuste suurendamine ainult Euroopa sisulisuse edendamiseks ja arendamiseks, luues selleks rahastamisvõimalusi; |
|
15. |
meenutab, kui oluline on, et võimalikult paljudel Euroopa kodanikel oleks võimalikult paljudes keeltes juurdepääs üle-euroopalistele telekanalitele nagu Arte ja Euronews või teistele sarnastele algatustele; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada üleeuroopalist teavet Euroopa kultuuriürituste kohta ning nende levikut Euroopa tasandil viisil, mis oleks kättesaadav ka puuetega inimestele (see tähendab suulist kirjeldust, subtiitreid ja tõlget viipekeelde); |
|
16. |
rõhutab, et esmatähtsa küsimusena tuleb koostada Euroopa audiovisuaalse toodangu kultuurilise sisu kvalitatiivse analüüsi meetodid ning meenutab teadusuuringute ja tehnoloogia arenduse raamprogrammi tähtsust; |
Direktiivi läbivaatamine
|
17. |
rõhutab, et audiovisuaalsektor aitab kaasa tehnoloogilistele uuendustele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele; leiab, et see on ka oluline vahend ühtse turu toimimisele; leiab, et sellel on ka otsustav tähtsus demokraatia toimimisele, tingimusel et valitseb panuste ja arvamuste mitmekesisus, paljusus ja kultuuriline mitmekesisus; on arvamusel, et just selleks, et säilitada neid demokraatlikke väärtusi, nagu ka sõnaja arvamusvabadust, on vaja meetmeid, et kaitsta õigust enda kujutisele; |
|
18. |
usub, et Euroopa audiovisuaalne mudel peab rajanema tasakaalul tugeva, sõltumatu ja pluralistliku avaliku teenuse ning dünaamilise, samaväärselt pluralistliku kommertssektori vahel, mis mõlemad loovad nii otseselt kui kaudselt töökohti; leiab, et selle mudeli püsivus on loomingu elujõu ja kvaliteedi jaoks hädavajalik ning see eeldab eurooplaste õiguste austamist tagavat õiguslikku raamistikku; |
|
19. |
rõhutab, et avalikkuse ülemaailmne ligipääs kõrgkvaliteetsetele ja erinevatele teostele muutub tehnoloogiliste muudatuste ja suurema kontsentreeritavuse kontekstis ning üha konkurentsirohkemas ja üleilmastunumas keskkonnas veelgi otsustavamaks; leiab, et avalikud ringhäälinguteenused on demokraatlike seisukohavõttude ja kultuurilise mitmekesisuse säilimise ja tundmaõppimise jaoks esmatähtsad ning et neil peavad olema võrdsed võimalused eelisjärjekorras turule pääseda, kaasa arvatud uute meediateenuste alal; |
|
20. |
on arvamusel, et direktiivi on vaja läbi vaadata struktuuriliste muutustega toime tulemiseks; arvab, et läbivaatamine ei tohi ohustada praeguse direktiivi põhimõtteid - Euroopa saadete vaba levi, vaba juurdepääs peamistele sündmustele, Euroopa teoste ja hiljutiste sõltumatute tööde levi edendamine, alaealiste ja avaliku korra kaitse, tarbijakaitse, õigus massiteabevahendites esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamisele - aga et need tuleb kohandada uutele probleemidele, kaotamata silmist kvaliteedinõuet ja selle sektori majanduslikku elujõudu; |
|
21. |
loodab, et kaitseklauslis austataks selgesõnaliselt liikmesriikide pädevust kultuuri ja meedia valdkonnas; |
|
22. |
on arvamusel, et direktiivi läbivaatamine peab tagama uute tehnoloogiate ja uute teenuste arengu, et tagada Euroopa majanduse kasv vastavalt Lissaboni strateegiale; |
|
23. |
märgib, et komisjon peab juba mitu aastat avalikku nõupidamist uue direktiivi üle, mida ta kavatseb esitada 2005. aasta lõpus; on teadlik, et nõukogu eesistujamaa Suurbritannia kavatseb korraldada Liverpoolis konverentsi direktiivi läbivaatamise kohta; nõuab, et Euroopa Parlament kaasataks täiel määral kõigisse menetlusetappidesse; |
|
24. |
kardab, et nii olulise teema puhul antakse arutelu ja nõupidamiste käigus eelisõigused majanduslikele kaalutlustele ja valitsustevahelistele suhetele; on teadlik, et turg ise ei lahenda probleeme ja et institutsioonid peavad andma vastuse eurooplaste muredele televisiooni kultuurilise sisu pärast; |
|
25. |
kutsub komisjoni üles tagama, et sõltumatud produtsendid suudaksid säilitada oma toodanguga seotud õigusi ja et intellektuaalse omandi kaitset oleks kergem tagada viisil, et produtsentide võimalused tõmmata ligi erainvesteeringuid suureneksid; |
|
26. |
tunneb muret surve pärast, mida avaldatakse antud sektorit reguleerivate õigusnormide vähendamiseks, ning tuletab meelde, et direktiiviga on kehtestatud miinimumstandardid, mis siiski pole suutnud ära hoida programmide kvaliteedi halvenemist; |
|
27. |
märgib reklaami osatähtsust teatavate üldhuvi pakkuvate telekanalite rahastamises ning selle mõju teleprogrammi valikule; tõstab siiski esile, et reklaami aja piiramist käsitlevate artiklite rakendamise alal on mõnedes maades jätkuvalt nii tõsiseid puudujääke, et selge vahetegemine reklaami ja saate sisu vahel on muutunud raskeks ning see kahjustab teoste kultuurilist terviklikkust; |
|
28. |
rõhutab vajadust selgelt määratleda reklaami sisu ja reeglid, eriti seoses alkoholiga, mille mõju on eriti halb lastele ja kaitsetutele isikutele; tuletab meelde, et alaealiste kaitse peab jääma audiovisuaalse poliitika prioriteediks ja aluspõhimõtteks, mida on soovitatav laiendada kõigile üldsusele kättesaadavatele audiovisuaalsetele teenustele; |
|
29. |
rõhutab seega vajadust reeglite säilitamise järele, mille abil piiratakse audiovisuaalseid teoseid katkestavaid reklaamipause; |
|
30. |
rõhutab, et direktiivi läbivaatamine peab võimaldama juriidiliste kohustuste kehtestamist ning kindlat poliitilist tahet tagada selge vahettegemine ühelt poolt toimetusepoolse ja kunstilise sisu ning teiselt poolt müügiedendamise vahel; |
|
31. |
nõuab, et läbivaadatud direktiiv kohustaks liikmesriike ja nende pädevaid ameteid kehtestama tõhusamaid mehhanisme õigusnormide järgimiseks ja järelevalveks, ning ka ettenähtud sanktsioonide rakendamist, eriti kvootide ja reklaami valdkonnas; |
|
32. |
täheldab, et järjest suurem digitaalsus ja interaktiivsus on tööstuse ja tarbijate jaoks võimalused, kuid suurem valikuvõimalus ei tähenda tingimata paremat kvaliteeti ega ka Euroopa teoste suuremat proportsiooni; märgib audiovisuaalse meedia kahekiiruselise arengu ohtu; |
|
33. |
tõstab esile, et on tekkinud uued televisiooniliigid nagu ADSLi kaudu leviv televisioon, interneti- ja mobiilitelevisioon; on arvamusel, et vältimaks konkurentsimoonutust praegu kättesaadavate erinevate televisiooniliikide vahel, peaks direktiivi läbivaatamisel arutama direktiivi kohaldamist ka nimetatud uutele televisiooniliikidele; |
|
34. |
kinnitab, et direktiivi rakendusala laienemine ei tohi takistada vabal liikumisel, kõrgkvaliteedil, avalikel teenustel, üldisel huvil ja euroopalike väärtuste austamisel rajaneva Euroopa mudeli tugevnemist; |
|
35. |
rõhutab vajadust Euroopa õigusnormide järele, mis oleksid võimalikult sõltumatud audiovisuaalsetest tehnoloogiatest; nõuab, et need õigusnormid sätestaksid selgelt, et avalike teenuste pakkujad võivad kasutada kõiki uusi tehnoloogiaid ja kõiki meedialiike, ka Internetti ja WAP-teenuseid, ilma et see rikuks siseturu reegleid; |
|
36. |
tervitab, arvestades tehnoloogia uute arengutega, nagu näiteks edusammud konvergentsi ja digitaaltehnoloogia valdkonnas, komisjoni poolt direktiivi läbivaatamise kontekstis tehtud ettepanekut laiendada direktiivi rakendusala kõikidele teenustele, mille aluseks oleks erineval tasemel reguleerimine; |
|
37. |
arvab, et kui direktiivi reguleerimisala laiendatakse uutele teenustele, tuleb direktiivis sätestada, et ka nende uute teenuste puhul austataks Euroopa päritoluga teoste ja sõltumatu Euroopa toodangu edendamise põhimõtteid; on teadlik sellest, et artiklis 4 ja 5 sätestatud traditsioonilisi teenuseid puudutavad meetmed, ei ole kohaldatavad uute teenuste puhul, ja kutsub komisjoni üles kehtestama investeerimisega seotud kohustused (tootmisesse või hangetesse) pakkuda Euroopa päritolu toodangut ja teha see toodang kättesaadavaks; |
|
38. |
on arvamusel, et kultuurilise mitmekesisuse tagamiseks peaks ette nägema meetmeid Euroopa teoste edendamiseks muuhulgas selliste uute teenuste puhul nagu tellitav videoteenus; |
|
39. |
rõhutab pakilist vajadust, arvestades digitaaltehnoloogiaga, muuta põhjalikult ühenduse õigusaktides siiani kasutatud lähenemist, mis rajaneb vahetegemisel sisu ja “infrastruktuuri” vahel; |
|
40. |
rõhutab ühest küljest järelevalve tugevdamise vajadust ühenduseväliste kanalite üle, mis kuuluvad direktiivi artikli 2 kohaselt liikmesriigi pädevusse ja mis edastavad rassilist ja usulist viha õhutavaid programme ning teisest küljest parandada liikmesriikide vahelist koordineerimist nimetatud alal; |
|
41. |
kutsub üles pöörama erilist tähelepanu sellele, et programmidele pääseksid ligi inimesed, kes kannatavad kuulmis- ja nägemisvaeguse all; teeb ettepaneku, et liikmesriigid esitaksid igal aastal komisjonile andmed protsendi kohta kõigist programmidest, mis pakuvad puuetega inimestele avalikes ja erakanalites abiteenust (see tähendab subtiitreid, suulist kirjeldust ja tõlget viipekeelde) ning töötaksid välja riiklikud tegevuskavad, et suurendada nimetatud teenuste kättesaadavust ja muuta kergemaks nendele ligipääs televisiooniseadmete kaudu; |
|
42. |
palub nõukogul ja komisjonil infoühiskonna raames arendada ja ellu viia meediakirjaoskuse programme, mis aitaksid edendada aktiivset ning teadlikku Euroopa kodakondsust; |
|
43. |
rõhutab riiklikke reguleerijaid koondava töörühma tähtsust ja nõuab, et sinna vaatlejana kaasataks Euroopa Parlament; |
|
44. |
teeb ettepaneku korraldada Euroopa audiovisuaalsektori ja meedia aasta, mis hõlmaks institutsioone, erakondi, kodanikuühiskonda ja audiovisuaalsektorit, et koostada “Euroopa uuenduspakt”, mis tagaks tasakaalu konkurentsivõime, kõrgkvaliteedi, kultuuri ja paljususe vahel; |
Pluralism ja ühinemised
|
45. |
on ärevuses Euroopa meedia horisontaalse ja vertikaalse kontsentreerumise üle mõnedes liikmesriikides, mis kujutab endast ohtu demokraatiale ja kultuurilisele mitmekesisusele ning võib süvendada audiovisuaalse meedia äärmist ärihuvidele allutamise tendentsi nagu ka teatud riikide toodete hegemooniat, võrreldes nende maade toodetega, millel on vähem arenenud keeleruum ja väiksem tootmine; |
|
46. |
rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata arvamuste ja programmijaotuse paljususe tagamiseks, et digitaaltehnika kasutamisele üleminekut puudutavate ühenduse või riiklike õigusnormide väljatöötamisel tuleks teha kindlaks, et enamik hiljuti kättesaadavaks muutunud digitaalteenustest ei satuks suurte rahvusvaheliste, suure kapitaliga meediagruppide kontrolli või otsustava mõju alla - eriti selliste gruppide kätte, kelle huvid on väljaspool Euroopa Liitu; |
|
47. |
rõhutab, et konkurentsist ja konkurentsiõigusest meedia paljususe jaoks veel ei piisa; on arvamusel, et paljusus põhineb vaatenurkade mitmekesisuse austamisel ja levitamisel kõikides meediakanalites toimetuse sõltumatuse tunnustamise abil nii avalikus kui ärisektoris ning reguleerivate organite võimu ja sõltumatuse abil; |
|
48. |
tunneb muret reklaami kontsentratsiooni tendentsi üle mõnedes liikmesriikides; |
|
49. |
rõhutab, et Euroopa audiovisuaalturu killustatus riiklikeks turgudeks ei piira meedia kontsentreerumise ohtu Euroopa tasandil ja et sõnavabaduse ning paljususe ja mitmekesisuse austamise rikkumine, mida põhjustab meedia kontsentreerumine mingis liikmesriigis, kujutab endast ka riskitegurit ühenduse institutsioonilisele ja demokraatlikule korrale; |
|
50. |
kutsub üles nii vanu kui uusi liikmesriike, kus nimetatud sektor on kiiresti arenenud, uurima ja vajadusel tugevdama riiklikke eeskirju või meetmeid, mis piiravad meediaomandi kontsentratsiooni ning austama reguleerivate asutuste sõltumatust; on arvamusel, et komisjoni osatähtsust järelevalve, teabevahetuse ja õigusaktide võrdlemise valdkonnas tuleb suurendada; tuletab komisjonile meelde tema taotlust koostada roheline raamat meedia kontsentreerumistaseme kohta Euroopas ning soovi, et läbivaadatud direktiivi lisataks kokkulepe meediaomandi paljususe ja järelevalve kohta; |
|
51. |
tõstab esile, et kultuuriline mitmekesisus ja meedia vabadus ning paljusus on kõige olulisemad Euroopa audiovisuaalse mudeli koostisosad, need kolm väärtust on eeltingimuseks kultuurivahetustele ja demokraatiale; on arvamusel, et seega peaks läbivaadatud direktiiv sisaldama sätteid, mis tagaks ja kaitseks sõnavabadust ja meedia paljusust; |
*
* *
|
52. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile. |
(1) EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.
(2) EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60.
(3) ELT C 76 E, 25.3.2004, lk 453.
(4) EÜT C 87 E, 11.4.2002, lk 221.
(5) ELT C 271 E, 12.11.2003, lk 176.