This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document C2005/115/57
Case T-111/05: Action brought on 25 February 2005 by UCB SA against the Commission of the European Communities
Kohtuasi T-111/05: UCB SA 25. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Komisjoni vastu
Kohtuasi T-111/05: UCB SA 25. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Komisjoni vastu
ELT C 115, 14.5.2005, p. 32–32
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
14.5.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 115/32 |
UCB SA 25. veebruari 2005. aasta hagi Euroopa Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-111/05)
(2005/C 115/57)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
UCB SA, asukoht Brüssel, esitas 25. veebruaril 2005 Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtule hagi Euroopa Komisjoni vastu. Hageja esindajad on advokaadid Jacques Bourgeois, Jean-François Bellis ja Martin Favart.
Hageja palub esimese astme kohtul:
|
— |
tühistada komisjoni 9. detsembri 2004. aasta otsus asjas COMP/E-2/37.533 — koliinkloriid EÜ asutamislepingu artikli 81 rakendamise kohta; |
|
— |
tühistada vähemalt eelnimetatud otsusega UCB'le määratud trahv või vähendada oluliselt selle suurust; |
|
— |
jätta kohtukulud komisjoni kanda. |
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Käesoleval juhul on vaidlustatud otsus sama, mis on kohtuasja T-101/05: BASF v. komisjon (1) esemeks. Komisjon sedastas nimetaud otsusega, et kuus selle otsuse adressaadiks olevat äriühingut rikkusid EÜ asutamislepingu artikli 81 esimest lõiku, olles seotud mitmete lepingute ja kooskõlastatud tegevusega, mis seisnesid hindade kindlaksmääramises, turu jagamises ja kokkulepitud tegevuses konkurentide vastu (ümbertöötlejate kontroll) koliinkloriidi sektoris Euroopa Majanduspiirkonnas. Selline konkurentsivastane käitumine ilmnes kahel erineval omavahel tihedalt seotud tasandil, nimelt ülemaailmsel ja Euroopa tasandil.
Oma väidete toetuseks ütleb hageja järgmist:
|
— |
vaidlustatud otsuses on rikkumine vääralt kvalifitseeritud üheks ja jätkuvaks, sellal kui tegelikult on tegemist kahe erineva rikkumisega: ühelt poolt oktoobrist 1992 kuni aprillini 1994 kehtinud ülemaailme kokkulepe ja teiselt poolt märtsist 1994 kuni septembrini 1998 kehtinud ühendusesisene kokkulepe. Hageja on seisukohal, et komisjoni väite mõju, kui mitte eesmärk, oli vältida aegumissätete kohaldamist; |
|
— |
et komisjon määras talle komisjoni leebusprogrammi teatise raames ebaõigelt juhataja trahvi nii ülemaailmse kokkuleppe, olgugi et see rikkumine oli juba aegunud, kui ka ühendusesisese kokkuleppe eest. Kui kostja oleks õiguspäraselt lähtunud sellest eristusest, oleks ta ilmtingimata jõudnud järelduseni, et käesolevas asjas ei tule ühtegi trahvi määrata; |
|
— |
teise võimalusena, et temale süüks pandud rikkumine oleks olnud aegunud ilma tema enda poolt 1999. aastal vabatahtlikult esitatud teabeta. |
(1) ELT-s veel avaldamata