—

ei võtnud piisavalt arvesse erilisi asjaolusid, mis tulenevad sellest, kuidas ABN AMRO viib läbi väärtpaberistamist;

—

tõlgendas määruse nr 806/2014 artiklit 70 vastuolus selle sõnastusega, eesmärgiga ja määruse kontekstiga, sest ei võta arvutamisel aluseks AAHG tegelikke kohustusi;

—

kasutab delegeeritud määruse 2015/63 artikli 3 punktis 11 toodud mõiste „kohustuste kogusumma“ määratlust ebaõigesti ja põhjendamatult SRB osamakse fikseeritud osa kindlaksmääramiseks, kuigi see määratlus kehtib üksnes riskiga korrigeeritud osamakse kohta, ning

—

kohaldab määrust nr 806/2014 ja delegeeritud määrust 2015/63 vastuolus nende eesmärgiga, millega kaasneb põhjendamatu ja selgusetu kahekordne maksmine.

—

SRB on seadusega vastuolus de facto tühistanud varasemad aastate 2016-2022 osas AAHG-le ametlikult kindlaks määratud osamaksed.

—

SRB kaldub kõrvale – ka 2023. aasta osas – pikaajalisest AAHG osamaksete kindlaksmääramisel kinnistunud praktikast ning SRB ja De Nederlandsche Bank N. V. (edaspidi „DNB“) poolt aastate jooksul ABN AMRO-le antud ootusest, mis nähtuvad SRB-ga ja DNB-ga peetud kirjavahetusest ning aastate 2016-2022 osas tehtud ametlikest otsustest.

—

ABN AMRO on tegutsenud heauskselt ja talle tekitatud õiguspärase ootusega kooskõlas. Sellega võeti temalt aga võimalus kajastada väärtpaberistamise tehinguid mujal bilansis, need lõpetada või nendest varem vabaneda ning seeläbi eemaldada AAHG bilansist kohanduskirje ja seega ka põhjendamatu kahekordne kirje.

—

ABN AMRO pidi nime AAHG all maksma SRB-le selgelt liiga kõrgeks määratud osamakset.

—

Vaidlustatud otsuse negatiivsed tagajärjed on ABN AMRO jaoks ebaproportsionaalsed võrreldes SRB poolt järgitud eesmärgiga.