1.

Kas ELTL artiklitega 108 ja 288 ning määruse (EL) 1589/2015 (1) artiklitega 16 ja 31 on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu 24. detsembri 2012. aasta seaduse nr 234 artikkel 48, mille kohaselt on liikmesriigi ametil tagasinõudmise elluviimise etapis lubatud laiendada nende isikute ringi, kes on kohustatud ebaseadusliku riigiabi tagastama, ning seda hinnangu põhjal, et ettevõtjate vahel valitseb majandusliku järjepidevuse seos, ja välistamata seda õigust juhul, kui komisjon on otsesed adressaadid juba kindlaks määranud, välistades nii komisjoni pädevuse riigiabi valdkonnas?

2.

Kas ELTL artiklitega 263 ja 288, Nice’i harta artiklitega 41 ja 47 ning määruse (EL) nr 1589/2015 artiklitega 16 ja 31 on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid nagu 24. detsembri 2012. aasta riigiabi käsitleva seaduse nr 234 artikkel 48 osas, milles on nähtud ette, et riik määrab tagastamisotsust täites vajadusel kindlaks isikud, kes on kohustatud abi tagastama, ning on seeläbi võimaldatud otsust ellu viia ka muu, eraldiseisva isiku suhtes kui otsuse adressaadid, kusjuures see isik ei osalenud komisjonis läbi viidud menetluses, tema puhul ei olnud tagatud võistlevuse põhimõte ja tal ei ole seega õigust vaidlustada see otsus Euroopa Liidu Üldkohtus?