Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62021TN0244

    Kohtuasi T-244/21: 4. mail 2021 esitatud hagi – Luossavaara-Kiirunavaara versus komisjon

    ELT C 289, 19.7.2021, p. 37–39 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    19.7.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 289/37


    4. mail 2021 esitatud hagi – Luossavaara-Kiirunavaara versus komisjon

    (Kohtuasi T-244/21)

    (2021/C 289/54)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hageja: Luossavaara-Kiirunavaara AB (Luleå, Rootsi) (esindajad: advokaadid A. Bryngelsson, F. Sjövall ja A. Johansson)

    Kostja: Euroopa Komisjon

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada Euroopa Komisjoni 25. veebruari 2021. aasta otsuse (EL) 2021/355 (milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3) (1) artikli 1 lõige 3;

    mõista kohtukulud välja komisjonilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

    1.

    Esimene väide, et vaidlustatud otsus rikub heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) tingimusi, eelkõige komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2019/331 (2) lisa 1 ning direktiivi 2003/87/EÜ (3) artikli 10a lõiget 1.

    Hageja väidab, et vaidlustatud otsus, eelkõige selle põhjendus 13, artikli 1 lõige 3 ja III lisa rikuvad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõiget 1 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 lisa 1. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/331 paagutatud maagi jaoks ette nähtud tootepõhist võrdlusalust tuleb tõlgendada koostoimes direktiivi 2003/87/EÜ, aluslepingute ja Euroopa Liidu üldpõhimõtetega. Tulenevalt nimetatud direktiivist ja kohtupraktikast tuleb sama tootepõhise võrdlusalusega hõlmata asendustooted ja alternatiivsed tootmismeetodid, selleks et edendada kõige kliimasäästlikumaid tehnoloogiaid. Esitatud tõenditest selgub, et paagutatud rauamaagi graanulid ja paagutatud rauamaagi peenfraktsioon on teineteisega vahetult asendatavad. Kuna komisjon jättis hageja paagutatud rauamaagi graanulite tootmisrajatised võrdlusaluse alt välja, kohaldas komisjon valesti direktiivi 2003/87/EÜ ja delegeeritud määrust (EL) 2019/331 ning tegi ilmse hindamisvea.

    2.

    Teine väide, et vaidlustatud otsus rikub võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

    Vaidlustatud otsus rikub viidatud põhimõtteid, kuna kohtleb ettevõtjaid ja sektoreid erinevalt, mistõttu teatud ettevõtjad on saanud põhjendamatu eelise. See puudutab nii paagutatud rauamaagi peenfraktsiooni kohtlemist, võrreldes paagutatud rauamaagi graanulitega, kui ka hageja graanulitootmise kohtlemist, võrreldes muu graanulitootmisega.

    3.

    Kolmas väide, et vaidlustatud otsus rikub EL rahvusvahelisi keskkonnaõiguslikke kohustusi.

    Kolmandas väites leiab hageja, et vaidlustatud otsus on vastuolus sõnaselgete lubadustega, mille EL on andnud oma riiklikult määratud panuses vastavalt Pariisi 2015. aasta lepingule.

    4.

    Neljas väide, et vaidlustatud otsusega rikutakse pädeva institutsiooni kohustust hoolsalt ja erapooletult kontrollida üksikjuhtumi kõiki asjassepuutuvaid aspekte.

    Vaidlustatud otsus kajastab Euroopa Komisjoni poliitilist seisukohta, mis ei ole hageja arvates põhjendatud objektiivse põhjaliku tehnilise hinnanguga kõnealuste toodete ja tehnikate asendatavuse kohta, vaid tugineb vaid selle asemel üksnes ühe asjassepuutuva poole, nimelt terasetööstuse organisatsiooni seisukohtadele, ilma et komisjon oleks muu hulgas analüüsinud tehnilisi vastuväiteid, mille inter alia esitasid hageja ja Svenska Naturvårdsverk (Rootsi keskkonnakaitseagentuur), või konsulteerinud kolmanda erapooletu isikuga.

    5.

    Viies väide, et vaidlustatud otsusega rikutakse ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustust.

    Vaidlustatud otsuses on hageja hinnangul jäetud esitamata põhjendused paagutatud rauamaagi graanulite ja paagutatud rauamaagi peenfraktsiooni tehnilise asendatavuse ning võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta, vaid selle asemel viidatakse üksnes võrdlusalusele, mis on „kohandatud“, selleks et välistada (hageja) graanulite peenfraktsiooni tootmine. Seetõttu on asjassepuutuvatel isikutel võimatu kindlaksmääramise kaalutlusi otsusest endast tuletada.

    6.

    Teise võimalusena esitatud kuues väide, et delegeeritud määrus (EL) 2019/331 tuleb ELTL artikli 277 tunnistada tühiseks osas, milles see on alates kohtuotsuse tegemisest vaidlustatud otsusele kohaldatav.

    Teise võimalusena esitatud kuuendas väites leiab hageja, et kui delegeeritud määrust (EL) 2019/331 tuleb tõlgendada nii, et see välistab hageja graanulite peenfraktsiooni (kuid mitte nimeka konkurendi paagutatud rauamaagi graanulid) (4), siis tuleb see määrus kui selline tunnistada tühiseks vastuolu tõttu direktiiviga 2003/87/EÜ ja EL õiguse üldpõhimõtetega.


    (1)  Euroopa Komisjoni 25. veebruari 2021. aasta otsus (EL) 2021/355, milles käsitletakse riiklikke rakendusmeetmeid kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks üleminekuperioodil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 11 lõikega 3 (ELT 2021, L 68, lk 221).

    (2)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT 2019, L 59, lk 8).

    (3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (EÜT 2003, L 275, lk 32, ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).

    (4)  Märkus: selle tootja nimi on kustutatud.


    Top