1.

Kas olukorras, kus täiendava kaitse taotlust menetledes on täielikult rikutud koostöökohustust, mida on kirjeldatud kohtuotsuse M. vs. Minister for Justice, Equality and Law Reform jt (C-277/11) (1), punktis 66, on selle taotluse läbivaatamiselt võetud „igasugune kasulik mõju“ kohtuasja komisjon vs. Saksamaa (C-137/14) (2), tähenduses?

2.

Kui vastus küsimusele A on jaatav: kas eespool nimetatud koostöö rikkumine üksi annab taotlejale õiguse nõuda [täiendava kaitse andmisest keeldumise] otsuse tühistamist?

3.

Kui vastus küsimusele B on eitav: kes peab vajaduse korral tõendama, et keeldumisotsus oleks olnud teistsugune, kui otsuse tegija oleks teinud [täiendava kaitse taotlust menetledes] nõuetekohaselt koostööd?

4.

Kas rahvusvahelise kaitse taotluse mõistliku aja jooksul lahendamata jätmine annab taotlejale õiguse nõuda [keelduva] otsuse tühistamist, kui see otsus on tehtud?

5.

Kas liikmesriigis kohaldatava varjupaigaraamistiku muudatuste rakendamiseks kuluv aeg saab olla põhjendus, mis vabastab liikmesriigi kohustusest hoida toimimas rahvusvahelise kaitse süsteemi, mille kohaselt oleks selline kaitsetaotlus lahendatud mõistliku aja jooksul?

6.

Kas juhul, kui [rahvusvahelise kaitse kohta] otsuse tegijal ei ole piisavalt tõendeid taotleja vaimse tervise seisundi kohta, kuid mõningad tõendid viitavad, et taotlejal võib olla sellega raskusi, on selle otsuse tegijal vastavalt kohtuotsuses M. vs. Minister for Justice, Equality and Law Reform jt (C-277/11, punkt 66) nimetatud koostöökohustusele või muul põhjusel kohustus seda täiendavalt uurida või mõni muu kohustus, enne kui ta teeb lõpliku otsuse?

7.

Kas juhul, kui liikmesriik täidab kvalifitseerimisdirektiivi 2004/83/EÜ (3) artikli 4 lõikest 1 tulenevat kohustust hinnata taotluse asjaomaseid elemente, on lubatud järeldada, et taotleja üldine usaldusväärsus ei ole tõendatud, ainult ühe vale tõttu, mis on seejärel esimesel mõistlikul võimalusel selgitatud ja tagasi võetud?