This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62021CC0647
Opinion of Advocate General Collins delivered on 11 April 2024.###
Kohtujurist Collins, 11.4.2024 ettepanek.
Kohtujurist Collins, 11.4.2024 ettepanek.
ECLI identifier: ECLI:EU:C:2024:308
Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ANTHONY COLLINS
esitatud 11. aprillil 2024(1)
Liidetud kohtuasjad C‑647/21 ja C‑648/21
D. K. (kohtuasi C‑647/21)
M. C.,
M. F. (kohtuasi C‑648/21)
menetlusosalised:
Prokuratura Rejonowa w Bytowie,
Prokuratura Okręgowa w Łomży
(eelotsusetaotlused, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus, Poola))
Eelotsusetaotlused – Õigusriik – ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik – Kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõte – Kohtunike sisemise sõltumatuse põhimõte – Liikmesriigi kohtu kolleegiumi otsus kohtuasjade tagasivõtmise kohta kohtuniku nõusolekuta – Kohtuniku nõusolekuta üleviimine liikmesriigi kohtu apellatsiooniastme kolleegiumist esimese astme kolleegiumi – Menetluslike tagatiste ja kohtuliku kontrolli puudumine liikmesriigi õiguses – Riigisiseste õigusnormide ebaseaduslik kohaldamine – Liidu õiguse esimus
Sissejuhatus
1. Käesolevad eelotsusetaotlused, mille esitas 20. oktoobril 2021 Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus, Poola) kohtunik A. N‑B., käsitlevad peamiselt ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus tunnustatud kohtunike sisemise sõltumatuse mõiste ulatust ja praktilist kohaldamist, eelkõige kohtute vabadust kohtusüsteemist lähtuvast lubamatust mõjust või survest.
2. Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees viis 2021. aasta oktoobris kohtuniku A. N‑B. Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) kuuendast kriminaalkolleegiumist ehk apellatsiooniastmest üle selle kohtu teise kriminaalkolleegiumisse, kus menetletakse kohtuasju esimeses kohtuastmes. Seitsekümmend(2) viimati nimetatule määratud kohtuasja, sealhulgas need, milles esitati käesolevad eelotsusetaotlused, võeti temalt ära ja määrati(3) teistele kohtunikele.(4) Need meetmed võeti ilma kohtunik A. N‑B. nõusolekuta. Kuna nende meetmete eesmärk oli takistada teda kontrollimast apellatsioonikohtu pädevuse kasutamisel, kas kohtuasjades, mis olid määratud temale lahendamiseks, oli täidetud eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtu nõue, leidis kohtunik A. N‑B., et nendega rikuti kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõtet. Seega soovib ta teada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 47 ja liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt on tal, arvestades seda, kuidas toimus kolleegiumi määramine, seda, et puudub tema nõusoleku kohtuasjade äravõtmiseks, ning selle äravõtmise kriteeriume, õigus lahendada kohtuasju, milles on esitatud käesolevad eelotsusetaotlused.
Õigusraamistik. Poola õigusnormid
Üldkohtute seadus
3. 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (Ustawa – Prawo o ustroju sądów powszechnych; Dz. U. nr 98, jrk nr 1070; edaspidi „üldkohtute seadus“) põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis on § 21 lõike 1 kohaselt sąd okręgowy (regionaalne kohus) koosseisu organid kohtu esimees, üldkolleegium ja kohtu haldusdirektor.
4. Üldkohtute seaduse §-s 22a on ette nähtud:
„1. […] regionaalse kohtu juures asuva sąd okręgowy (regionaalne kohus) esimees määrab pärast konsulteerimist regionaalse kohtu üldkolleegiumiga pädevusalade jaotuse, mille alusel määratakse:
1) kohtunikud […] kohtu kolleegiumidesse;
2) kohtunike ülesannete ulatus […] ning nende osalemine kohtuasjade jaotamises;
3) kohtunike töögraafik ning nende asendamise graafik, […]
– võttes arvesse kohtunike spetsialiseerumist […] eri liiki kohtuasjade lahendamisele, vajadust tagada vajadustele vastav kohtunike määramine […] kohtukolleegiumidesse ning nende pädevusalade võrdne jaotus, samuti vajadust tagada kohtumenetluse korrakohane kulgemine.
[…]
4. Kohtu esimees võib igal ajal otsustada pädevusalad täielikult või osaliselt ümber jagada, kui see on lõikes 1 nimetatud põhjustel põhjendatud. […]
4a. Kohtuniku üleviimine ühest kojast teise on lubatud selle kohtuniku nõusolekul.
4b. Kohtuniku üleviimine ühest kojast teise ei sõltu tema nõusolekust, kui:
1) ta viiakse üle teise kotta, mis vaatab läbi sama liiki kohtuasju;
[…]
5. Kohtunik või kohtunikukandidaat, kelle ülesandeid muudeti nii, et seetõttu muutus tema pädevusala eelkõige tema suunamise tõttu asjaomase kohtu teise kotta, võib seitsme päeva jooksul alates oma uute kohustuste tekkimisest esitada kaebuse [Krajowa Rada Sądownictwale (Poola riiklik kohtute nõukoda) (edaspidi „KRS“)]. Kaebust ei saa esitada järgmistel juhtudel:
1) ta viiakse üle kotta, mis vaatab läbi sama liiki kohtuasju;
[…]
6. Lõikes 5 osutatud kaebus esitatakse kõnealuse kohtu esimehe vahendusel, kes määras pädevusalad, mis on nimetatud kaebuse aluseks. Nimetatud esimees edastab kaebuse [KRSile] 14 päeva jooksul alates selle saabumisest koos oma arvamusega selles asjas. [KRS] võtab vastu otsuse, millega tunnistatakse kohtuniku kaebus põhjendatuks või põhjendamatuks, võttes arvesse lõikes 1 nimetatud asjaolusid. [KRSi] otsus lõikes 5 nimetatud kaebuse kohta ei pea olema põhjendatud. [KRSi] otsuse peale ei saa edasi kaevata. Kohtunik või kohtunikukandidaat vabastatakse oma olemasolevate kohustuste täitmisest kuni otsuse vastuvõtmiseni.“
5. Üldkohtute seaduse artikli 30 lõikes 1 on sätestatud:
„Sąd okręgowy (regionaalse kohtu) üldkolleegium koosneb:
1) sąd okręgowy (regionaalse kohtu) esimehest;
2) sąd okręgowy (regionaalse kohtu) kohtupiirkonda kuuluvate sądy rejonowe (rajoonikohtute) esimeestest.“
6. Seaduse artiklis 47a on sätestatud:
„1. Kohtuasjad määratakse kohtunikele ja kohtunikukandidaatidele juhuvaliku alusel vastavalt konkreetsetele kohtuasjade kategooriatele, välja arvatud juhul, kui kohtuasi määratakse valvekohtunikule.
2. Eri valdkondade kohtuasjad jaotatakse võrdsetes osades, välja arvatud, kui osa vähendatakse seoses ametikohaga, osalemise tõttu mõne muu valdkonna kohtuasjade jaotamises või muudel seaduses ette nähtud põhjustel.“
7. Sama seaduse artikli 47b kohaselt:
„1. Kohtukoosseisu võib muuta ainult juhul, kui asja ei ole võimalik kehtivas kohtukoosseisus menetleda või kui kehtivas kohtukoosseisus esineb püsiv takistus asja läbivaatamisele. Sellisel juhul kohaldatakse mutatis mutandis artiklit 47a.
[…]
3. […] [lõikes 1] nimetatud otsused teeb kohtu esimees või tema poolt volitatud kohtunik.
4. Kui kohtunik viiakse üle teise kohta või kui ta lähetatakse teise kohtusse ning lähetuse lõppemine ei takista [menetluslike] toimingute tegemist kohtuasjades oma ametikohas või kohas, kus kohtunik oma ametiülesandeid tegelikult täidab, kuni nende kohtuasjade lõpetamiseni.
5. Selle kohtu üldkolleegium, kus on kohtuniku uus ametikoht või lähetuskoht, võib selle kohtuniku taotlusel või omal algatusel võtta temalt ära kõik või osa kohtuasjadest, eelkõige suure vahemaa tõttu selle kohtu ja kohtuniku uue ametiülesannete täitmise koha või lähetuskoha vahel ning võttes arvesse menetluses olevate kohtuasjade menetlusstaadiumi. Enne otsuse vastuvõtmist konsulteerib kohtu üldkolleegium pädevate kohtute esimeestega.
6. Üleviimisel sama kohtu ühest kolleegiumist teise kohaldatakse mutatis mutandis lõigete 4 ja 5 sätteid.“
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
8. Kohtuasjas C‑647/21 mõistis Sąd Rejonowy w B. (B. rajoonikohus, Poola) D. K. 11. detsembril 2020. aastal 6. juuni 1997. aasta kriminaalmenetluse seadustiku (ustawa z dnia 6 czerwca 1997 r. – Kodeks karny) § 190 lõike 1 alusel süüdi ja määras talle vabadusekaotusliku karistuse.(5) 2021. aasta veebruaris esitas D. K. advokaat eelotsusetaotluse esitanud kohtule kohta apellatsioonkaebuse, mis käsitleb selle karistuse rangust. Kohtunik A. N‑B. määrati selle apellatsioonkaebuse raames ettekandja‑kohtunikuks ja üheliikmelise kohtukoosseisu esimeheks.
9. Kohtuasjas C‑648/21 süüdistati M. C‑d ja M. F‑i 6. juuni 1997. aasta kriminaalmenetluse seadustiku (ustawa z dnia 6 czerwca 1997 r. – Kodeks karny) artikli 231 lõike 1 kohaselt „võimu kuritarvitamises ametiisiku poolt“.(6) 2016. aasta märtsis mõistis esimese astme kohus M. F‑i süüdi ja määras talle vabadusekaotusliku karistuse.(7) M. C. mõistis kohus õigeks. 2016. aasta novembris tühistas teise astme kohus selle otsuse ja saatis asja esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks. Viimati nimetatud kohus mõistis 2017. aasta detsembris M. C. ja M. F‑i kõnealustes süütegudes süüdi. Pärast uue apellatsioonkaebuse esitamist 2019. aasta aprillis mõistis teise astme kohus M. C. õigeks ja jättis M. F‑i süüdimõistva otsuse muutmata. Prokurator Generalny (peaprokurör) esitas kassatsioonkaebuse Sąd Najwyższyle (Poola kõrgeim kohus). 2020. aasta aprillis tühistas Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) teise astme kohtu otsuse ja saatis asja sellele kohtule apellatsioonimenetluses uuesti läbivaatamiseks. Selle kohtuasja menetlemine on pooleli Sąd Okręgowy w Słupskus (Słupski regionaalne kohus), mille apellatsiooniastme kolleegium pidi vaatama asja läbi koosseisus, kuhu kuuluvad Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees, ettekandja‑kohtunik ja kohtukoosseisu esimees – kohtunik A. N‑B. – ning kolmas kohtunik.
10. 2021. aasta septembris tegi kohtunik A. N‑B. mitteseotud kohtuasjas(8) ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigu alusel määruse, milles paluti Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) apellatsiooniastme kolleegiumi esimehel asendada selle kohtuasja arutamiseks määratud koosseisus Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees. Selles määruses märgiti, et asjaolu, et Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees – kes nimetati sellesse kohtusse KRSi otsuse alusel selle uues koosseisus(9) – oli sellesse koosseisu määratud, rikkudes õigust eelnevalt seaduse alusel moodustatud kohtule kooskõlas Roomas 4. novembril 1950 alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi „EIÕK“) artikliga 6, harta artikliga 47, Poola Vabariigi põhiseaduse §‑ga 45 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) otsusega Reczkowicz vs. Poola.(10)
11. Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) aseesimees tühistas selle määruse üldkohtute korralduse seaduse § 42a lõike 2 alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kinnitusel nimetati aseesimees kohtunikuks KRSi(11) otsuse alusel. Poola justiitsminister, kes oli ühtlasi ka Prokurator Generalny (peaprokurör), määras ta seejärel Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) aseesimeheks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) aseesimees oleks saanud tühistada oma määruse teenistusliku järelevalve menetluses, kuna selle kohtu koosseis on õigusküsimus, millesse aseesimees ei oleks pidanud sekkuma. Igal juhul võeti Euroopa Kohtu asepresidendi 14. juuli 2021. aasta määrusega komisjon vs. Poola,(12) mille kohaselt tuleb peatada Poola õiguse teatavate sätete, sealhulgas üldkohtute korralduse seaduse § 42a lõike 2 kohaldamine, Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) aseesimehelt õigus võtta selle sätte alusel meetmeid.
12. Kohtunik A. N‑B. tühistas 2021. aasta oktoobri alguses teises kohtuasjas madalama astme kohtu otsuse, mille oli teinud KRSi(13) otsuse alusel ametisse nimetatud kohtunik.(14)
13. 11. oktoobril 2021 võeti vastu kolleegiumi otsus kohtunik A. N‑B‑lt ligikaudu 70 kohtuasja, sealhulgas käesolevate eelotsusetaotluste aluseks olnud kohtuasjade äravõtmise kohta. Kohtuasjade äravõtmine toimus ilma kohtunik A. N‑B. nõusolekuta ja „ilma erakorralise taotluseta, nagu on seadusega nõutud“. Kohtunik A. N‑B‑le ei toimetatud kolleegiumi otsust kätte ja Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees lihtsalt teatas talle, et need kohtuasjad on temalt ära võetud. Kohtunik A. N‑B. ei ole teadlik selle otsuse põhjustest ega õiguslikust alusest. Vaatamata tema kahele taotlusele keeldus Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees võimaldamast kohtunik A. N‑B‑l otsuse tekstiga tutvuda.
14. Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees võttis 13. oktoobril 2021 vastu määruse(15) kohtunik A. N‑B. üleviimiseks(16) Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus)(17) apellatsiooniastme kolleegiumist selle kohtu esimese astme kolleegiumi koosseisu (edaspidi „13. oktoobri 2021. aasta määrus“).(18) Selles määruses viidatakse „napisõnaliselt“ vajadusele tagada Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) apellatsiooni‑ ja esimese astme kolleegiumide nõuetekohane toimimine ning täpsustamata kirjavahetusele selle kohtu esimehe ja ühe nimetatud kolleegiumi esimehe vahel. 18. oktoobril 2021 Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimehe määrus jõustus ja see toimetati kohtunik A. N‑B‑le kätte. Määruses ei ole esitatud teavet õiguskaitsevahendite kohta, mida ta saaks kasutada selle vaidlustamiseks.
15. Komisjon märkis oma avalduses, et kohtunik A. N‑B. suhtes algatati ka distsiplinaarmenetlus ja ta oli alates 29. oktoobrist 2021 vähemalt üheks kuuks ametist kõrvaldatud. Poola valitsus kinnitas 24. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil nende distsiplinaarmenetluste olemasolu, kuid ei suutnud anda teavet nende tulemuste kohta.
16. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib kindlaks teha, kas eespool kirjeldatud asjaolusid ja kohtuotsust Review Simpson vs. nõukogu ja HG vs. komisjon(19) arvestades rikuti käesolevate eelotsusetaotluste aluseks olevate kohtuasjade äravõtmisega kohtunik A. N‑B‑lt ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ja harta artiklit 47. Kui neid sätteid on rikutud, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas ta peaks eirama kolleegiumi otsust, mille tulemusena kohtunik A. N‑B. jätkaks kohtuasja C‑647/21 aluseks olnud kohtuasjas üheliikmelise kohtukoosseisu esimehena ning kohtuasja C‑648/21 aluseks olnud kohtuasjas ettekandja‑kohtuniku ja kolmeliikmelise kohtukoosseisu esimehena. Seega otsustas Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku koostoimes [harta] artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych) § 47b lõiked 5 ja 6 koostoimes § 30 lõikega 1 ja § 24 lõikega 1, mille kohaselt selline liikmesriigi kohtuorgan, nagu kohtukolleegium, on pädev vabastama selle kohtu kohtuniku tema kohustusest lahendada teatavad või kõik talle määratud kohtuasjad, kui:
a) kohtu kolleegiumi kuulub seadusest tulenevalt kohtu esimees, kelle on ametisse nimetanud täidesaatev organ, nagu justiitsminister, kes samal ajal on riigi peaprokurör;
b) kohtunik vabastatakse tema kohustusest lahendada talle määratud kohtuasju ilma tema nõusolekuta;
c) liikmesriigi õiguses ei ole ette nähtud kriteeriume, mis kehtivad kohtu kolleegiumile kohtuniku vabastamisel kohustusest vaadata läbi talle määratud kohtuasju, ega kohustust põhjendada sellist kohustusest vabastamist ja seda kohtulikult kontrollida;
d) kohtu kolleegiumi osa liikmeid on nimetatud kohtuniku ametisse sarnastel asjaoludel, nagu kirjeldatakse Euroopa Kohtu 15. juuli 2021. aasta otsuses komisjon vs. Poola (kohtunike distsiplinaarkord) (C‑791/19, EU:C:2021:596)?
2. Kas esimeses küsimuses viidatud sätteid ja esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et need annavad liikmesriigi kohtule, kes vaatab läbi kriminaalasja, mis kuulub direktiivi 2016/343 kohaldamisalasse,(20) ja mille koosseisu kuuluv kohtunik on vabastatud kohustusest vaadata läbi esimeses küsimuses kirjeldatud viisil kohtuasju, ning kõigile riigiorganitele õiguse (või seavad kohustuse) jätta kohtu kolleegiumi akti ja muud järgnevad aktid – nagu määrus kohtuasjade, sealhulgas põhikohtuasja ümberjagamise kohta, ilma kohtuniku, kellelt need kohtuasjad on ära võetud, nõusolekuta – kohaldamata nii, et see kohtunik saab õigusemõistmist jätkata seda kohtuasja läbi vaatavas [koosseisus]?
3. Kas esimeses küsimuses viidatud sätteid ja esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et nende kohaselt peavad liikmesriigi õiguskorras kriminaalmenetluses, mis kuulub direktiivi 2016/343 kohaldamisalasse, olemas olema sellised meetmed, mis tagavad, et menetlusosalistel, nagu põhikohtuasja kostjad, on õigus paluda kontrollida ja vaidlustada [esimeses küsimuses] nimetatud otsuseid, millega muudetakse kohtuasja läbivaatava kohtu koosseisu ja sellest tulenevalt vabastatakse esimeses küsimuses kirjeldatud viisil kohtuasja seni läbi vaadanud kohtunik kohustusest teha kohtuasjas lahend?“
Menetlus Euroopa Kohtus
17. Euroopa Kohtu president liitis 29. novembri 2021. aasta otsusega kohtuasjad C‑647/21 ja C‑648/21 kirjaliku ja suulise menetluse ning kohtuotsuse huvides.
18. Eelotsusetaotluse esitanud kohus taotles mõlema eelotsusetaotluse lahendamist kiirendatud menetluses Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõike 1 alusel. Euroopa Kohtu president jättis 29. novembri 2021. aasta sama otsusega need taotlused rahuldamata. Ta leidis, et eelotsusetaotluse esitanud kohus oli esitanud üldist laadi argumendid(21) ilma konkreetsete põhjusteta, mis õigustaksid kiirendatud menetlust. See, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olnud kohtuasjad olid seotud kriminaalmenetlusega, ei kujutanud endast põhjendust.
19. Euroopa Kohus peatas 18. oktoobril 2022 liidetud kohtuasjade C‑647/21 ja C‑648/21 menetlemise kuni otsuse tegemiseni liidetud kohtuasjades C‑615/20 ja C‑671/20. 20. juulil 2023 tegi Euroopa Kohus eelotsusetaotluse esitanud kohtule teatavaks kohtuotsuse YP jt (kohtuniku puutumatuse äravõtmine ja kohtuniku ajutiselt teenistusest kõrvaldamine)(22) ning palus tal teada anda, kas ta soovib jääda oma eelotsusetaotluste juurde. Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimehe juhiste alusel esitas kohtunik A. N‑B. 25. septembril 2023 vastuse,(23) et teavitada Euroopa Kohut sellest, et Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) soovib jääda liidetud kohtuasjades C‑647/21 ja C‑648/21 esitatud eelotsusetaotluste juurde.
20. Arvestades kohtunik A. N‑B. vastuses täheldatud teatavat ebaselgust, küsis Euroopa Kohus temalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 101 lõike 1 alusel selgitusi.(24) Euroopa Kohus küsis muu hulgas, kas kohtunik A. N‑B. jätkas osalemist liidetud kohtuasjade C‑647/21 ja C‑648/21 eelotsusetaotluste aluseks olnud kohtuasjade kohtukoosseisus, ning kui jah, siis millises rollis. Kohtunik A. N‑B. vastas sellele taotlusele 17. oktoobril 2023.(25) Ta kinnitas, et ta oli 20. oktoobril 2021 eelotsusetaotluste esitamise ajal Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) mõlema kohtuasja menetluses ettekandja‑kohtunik ja kohtukoosseisu esimees. Kohtuasi, mis oli aluseks eelotsusetaotlusele kohtuasjas C‑648/21, oli 21. oktoobri 2021. aasta määrusega määratud teisele ettekandja‑kohtunikule, kes oli varem osalenud kolmeliikmelises kohtukoosseisus.(26) Samal kuupäeval muudeti ka üheliikmelist kohtukoosseisu kohtuasjas, mille alusel esitati eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑647/21. Kohtunik A. N‑B. kinnitas, et Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) menetlused käesoleva eelotsusetaotluse aluseks olnud kohtuasjades peatati nende taotluste tõttu ja need on endiselt peatatud. Kohtunik A. N‑B. teatas Euroopa Kohtule ka seda, et Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) tegutseb kohtuasja sisulisel lahendamisel (Rozprawa) täies koosseisus.(27) Muudel kohtuistungitel (Posiedzenie) – näiteks neil, mis on seotud kohtuasjadega, millel põhinevad eelotsusetaotlused liidetud kohtuasjades C‑647/21 ja C‑648/21 – tegutseb Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) üheliikmelises koosseisus, mille eesistuja on ettekandja‑kohtunik.
21. Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) ja Prokuratura Rejonowa w Bytowie (Bytówi rajooni prokuratuuriasutus), Taani, Madalmaade, Poola ja Rootsi valitsus ning Euroopa Komisjon esitasid kirjalikud seisukohad. 24. jaanuaril 2024 toimunud kohtuistungil esitasid suulised seisukohad ja vastasid Euroopa Kohtu küsimustele nimetatud pooled, välja arvatud Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) ja Prokuratura Rejonowa w Bytowie (Bytówi rajooni prokuratuuriasutus) ja Madalmaade valitsus.
Euroopa Kohtu pädevus
Seisukohad
22. Taani ja Poola valitsus ning komisjon leiavad, et harta artiklit 47 ei kohaldata Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) menetluses olevatele kohtuasjadele, millel põhinevad käesolevad eelotsusetaotlused. Kuigi need küsimused viitavad direktiivile 2016/343, märgib komisjon, et nendega ei taotleta selle sätete tõlgendamist.
23. Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) ja Prokuratura Rejonowa w Bytowie (Bytówi rajooni prokuratuuriasutus) väidavad, et eelotsuse küsimused on seotud kohtuasjade kohtunikult äravõtmisega. Küsimus on liikmesriigi kohtukorralduses, mis kuulub riigi ainupädevusse ja mida liidu õigusega ei reguleerita. Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) lisab, et kohtunik A. N‑B. esitatud küsimused puudutavad tema isiklikku olukorda ning on seega isiklikku, mitte õiguslikku laadi.
Hinnang
24. Harta artikli 51 lõikes 1 on ette nähtud harta kohaldamine liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses olevad kohtuasjad, millel põhinevad liidetud kohtuasjad C‑647/21 ja C‑648/21, on laadilt kriminaalasjad ja teine küsimus viitab direktiivile 2016/343. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei põhjenda, kuidas võiks selle direktiivi tõlgendamine olla tema menetluses olevate kohtuasjade lahendamisel oluline. Samuti ei nähtu eelotsusetaotlustest, et neis tekivad küsimused seoses liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamisega. Eelotsusetaotlustes ei osuta miski sellele, et mis tahes isik tugineb harta artiklis 47 tunnustatud õigusele tõhusale õiguskaitsevahendile või et isik, kes seda õigust kasutab, tugineb õigusele või vabadusele, mis on tagatud liidu õiguse kohaselt.(28)
25. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub kohtukorraldus liikmesriikides, sealhulgas kohtuasjade tagasivõtmine ja ümberjagamine, küll liikmesriikide pädevusse, kuid selle pädevuse kasutamisel tuleb järgida liidu õigust ja eelkõige ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku.(29) ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaseltpeavad liikmesriigid tagama, et kohtud, kelle ülesanne on lahendada liidu õiguse tõlgendamise või kohaldamise küsimusi,(30) vastavad tõhusa kohtuliku kaitse nõuetele.(31) Selle sättega on vastuolus riigisisesed kohtukorraldust käsitlevad sätted, mis vähendavad õigusriigi väärtuse kaitset.(32) Liikmesriigid peavad seega kujundama kohtukorraldust nii, et see vastaks liidu õiguse nõuetele. Need hõlmavad eelkõige selliste kohtute sõltumatust, kes peavad lahendama liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega seotud küsimusi, et kindlustada sellest tulenevate üksikisikute õiguste tõhus kohtulik kaitse.(33) Sellest järeldub, et Euroopa Kohus on pädev tõlgendama liidu õigust kohtuasjades, mis on seotud liikmesriigi kohtusüsteemi korraldusega.
26. Mis puudutab Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) väiteid eelotsuse küsimuste isikliku laadi kohta, siis piisab sellest, kui märkida, et kohtuotsus YP puudutas samuti eelotsuseid teinud konkreetsete kohtunike pädevust. Selles kohtuotsuses võttis Euroopa Kohus seisukoha küsimuses, kas sellised kohtunikud võivad ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu kohaselt jätkata menetluses olevate kriminaalasjade läbivaatamist ja lahendamist. Euroopa Kohus vastas eelotsuse küsimustele, et võimaldada eelotsusetaotluse esitanud kohtul lahendada in limine litis menetlusküsimused, mis on seotud konkreetsete kohtunike pädevusega menetleda nende käes olevaid kohtuasju ja teha neis otsuseid.(34)
27. Kõigil neil põhjustel soovitan Euroopa Kohtul asuda seisukohale, et ta on pädev otsustama käesolevate eelotsusetaotluste üle, välja arvatud harta artikli 47 tõlgendamisega seoses.
Eelotsuse küsimuste vastuvõetavus
Seisukohad
28. Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) ja Prokuratura Rejonowa w Bytowie (Bytówi rajooni prokuratuuriasutus) vaidlustavad käesolevate eelotsusetaotluste vastuvõetavuse. Kohtuasjad võeti kohtunikult A. N‑B. 18. oktoobril 2021 ära ja määrati seejärel teisele kohtunikule (teistele kohtunikele). 20. oktoobril 2021 ei olnud kohtunik A. N‑B. pädev esitama eelotsusetaotlusi, sest sel ajal ei tegelenud ta riigisisese menetlusega, millest need taotlused tulenesid, ega osalenud Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) asjaomastes koosseisudes. Eelotsuse küsimused on seega hüpoteetilised, sest neile ei ole vaja vastata selleks, et teha otsus selles kohtus pooleliolevas kriminaalmenetluses. Küsimus ei ole selle kohtuniku (nende kohtunike) sõltumatuses ja erapooletuses, kellele need kohtuasjad määrati. Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) ja Prokuratura Rejonowa w Bytowie (Bytówi rajooni prokuratuuriasutus) väidavad samuti, et käesolevad eelotsusetaotlused ei vasta Euroopa Kohtu kodukorra artikli 94 punktide a ja b nõuetele.
29. Komisjon leiab, et kolmas küsimus, mis puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluse osalistele kättesaadavaid õiguskaitsevahendeid, on vastuvõetamatu, kuna see on ühtaegu hüpoteetiline ega puuduta ühtegi menetlusküsimust, mis tuleb lahendada in limine litis. Kohtuistungil väitis Poola valitsus, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused on vastuvõetavad.(35)
30. Siinkohal on asjakohane käsitleda kolmanda küsimuse vastuvõetavust, mille komisjon tõi esile esimesena.
31. Eelotsusetaotlustes ei ole ühtegi viidet sellele, et liidetud kohtuasjade C‑647/21 ja C‑648/21 aluseks olnud kohtuasjade menetluste osalised oleksid vaidlustanud kolleegiumi otsuse, millega kavatseti need kohtuasjad kohtunik A. N‑B‑lt tagasi võtta, või taotlenud selle läbivaatamist. Samuti ei ilmne Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et neid menetlusosalistel oleks sellise vastuväite esitamine või läbivaatamise taotlemine olnud takistatud. Järeldan sellest, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu kolmas küsimus on hüpoteetiline ja seetõttu vastuvõetamatu.
32. Mis puudutab esimese ja teise küsimuse vastuvõetavust, siis märgin, et eelotsusetaotluse vastuvõetavuse tingimused peavad olema täidetud kogu selle menetluse vältel.(36) Kodukorra artikli 100 lõike 1 kohaselt jääb eelotsusetaotlus Euroopa Kohtu menetlusse nii kauaks, kuni taotluse esitanud kohus ei ole seda tagasi võtnud. Kodukorra artikli 100 lõike 2 kohaselt võib Euroopa Kohus siiski igal ajal sedastada, et tema pädevuse kasutamise tingimused ei ole enam täidetud.
33. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et liidu õiguse tõlgendamisega seotud küsimused, mille liikmesriigi kohus esitab ELTL artikli 267 alusel, on asjakohased. Selles sättes ette nähtud Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute koostöö raames on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsusetaotluse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Siiski tuleneb nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest, et liikmesriigi kohus võib eelotsusetaotluse esitada üksnes juhul, kui selles on pooleli menetlus, mille raames tal palutakse teha otsus, milles võidakse arvesse võtta Euroopa Kohtu vastust. Euroopa Kohus ei esita nõuandvat arvamust üldistes või hüpoteetilistes küsimustes. Eelotsusetaotlus peab seega olema vajalik vaidluse tõhusaks lahendamiseks eelotsusetaotluse esitanud kohtus või liidu või riigisisese menetlusõigusega seotud menetlusküsimuse lahendamiseks in limine litis.(37)
34. Euroopa Kohtu ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu vahelisest ulatuslikust kirjavahetusest(38) nähtub, et Poola õiguse kohaselt menetles kohtunik A. N‑B. Sąd Okręgowy w Słupskus (Słupski regionaalne kohus) kohtuasjade C‑647/21 ja C‑648/21 aluseks olevaid kohtuasju ajal, mil ta esitas 20. oktoobril 2021 käesolevad eelotsusetaotlused, mistõttu need menetlused peatati.(39) See kohus ei ole eelotsusetaotlusi tagasi võtnud hoolimata kolleegiumi otsusest, millega kavatseti võtta kohtuasjad, millest need tulenevad, kohtunik A. N‑B‑lt ära ja määrata need teistele kohtunikele. Seetõttu olen seisukohal, et Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esitas 20. oktoobril 2021 Euroopa Kohtule eelotsusetaotlused ja need on käesoleva ettepaneku kirjutamise ajal kodukorra artikli 100 lõike 1 kohaselt endiselt Euroopa Kohtu menetluses.
35. Mis puudutab vastuväidet, mille kohaselt ei ole Euroopa Kohtu vastus vajalik selleks, et lahendada kriminaalasjad, mille alusel esitati käesolevad eelotsusetaotlused, siis ei ole ilmne, kas need kriminaalasjad on sisuliselt seotud liidu õigusega, mistõttu peaks eelotsusetaotluse esitanud kohus kohaldama neis sisulise otsuse tegemiseks seda õigust.(40) See, et nende kriminaalasjade ja liidu õiguse vahel puudub ilmselgelt neid ühendav tegur, ei pruugi alati seda küsimust lahendada. Euroopa Kohus on rõhutanud, et tal võib olla vaja vastata küsimustele, et esitada eelotsusetaotluse esitanud kohtutele liidu õiguse tõlgendus, mis võimaldab neil lahendada liikmesriigi õiguse menetluslikke küsimusi, võimaldades neil seega teha otsuseid menetluses olevate vaidluste sisulisel lahendamisel.(41) Seetõttu nõustun Poola valitsuse kohtuistungil tehtud tähelepanekuga, mille kohaselt Euroopa Kohtu vastust on objektiivselt vaja selleks, et eelotsusetaotluse esitanud kohus saaks otsustada in limine litis menetlusküsimuse üle, enne kui ta teeb menetluses olevates kohtuasjades sisulise otsuse.(42)
36. Kohtuotsuse G punktis 69 leidis Euroopa Kohus, et Euroopa Kohtult liidu õiguse tõlgendamise taotlemise vajadus ELTL artikli 267 tähenduses eeldab, et eelotsusetaotluse esitanud kohus „võib üksi teha sellest tõlgendusest järeldused“. Kohtuasjas, millel põhineb eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑269/21, püüdis ettekandja‑kohtunik, kes kuulus liikmesriigi menetluses kolmeliikmelisse kohtukoosseisu, välja selgitada, kas selle koosseisu teine kohtunik vastas eelnevalt seadusega kehtestatud sõltumatu ja erapooletu kohtu nõuetele liidu õiguse tähenduses. Euroopa Kohus leidis, et liidu õiguse tõlgendus, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus taotles, ei olnud vajalik selleks, et teha menetluses olevas kohtuasjas otsus, ning et eelotsusetaotlus oli seetõttu vastuvõetamatu, sest kolmeliikmelise kohtukoosseisu ettekandja‑kohtunik ei saanud üksi Euroopa Kohtu vastuseid arvesse võtta. Euroopa Kohus leidis nimelt, et kohtuasjas C‑269/21 eelotsusetaotluse esitanud kohtunikul puudus pädevus teise samasse koosseisu kuuluva kohtuniku taandamiseks.(43)
37. Kohtuotsuse G aluseks olevad asjaolud on kergesti eristatavad nendest, millel põhinevad käesolevad eelotsusetaotlused. Kohtunik A. N‑B. ei taotle Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) ühegi teise liikme taandamist. Nagu nähtub käesoleva ettepaneku punktist 35, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus suuniseid, et lahendada in limine litis menetluslikud probleemid, mis tulenevad kolleegiumi otsusest takistada kohtunikul A. N‑B. talle määratud ja tegelikult tema menetluses olnud kohtuasjade arutamist ja neis otsuste tegemist.(44) Selline kontroll on oluline menetlusnõue, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus võib omal algatusel kontrollida.(45)
38. Lisaks märgin, et Euroopa Kohtu vastus on siduv eelotsusetaotluse esitanud kohtule, sealhulgas kohtunikule (kohtunikele), kelle menetluses on käesolevate eelotsusetaotluste aluseks olevad kohtuasjad, ning eelotsusetaotluse esitanud kohtu organitele, kellel on õigus määrata ja muuta oma koosseisude liikmeid.(46) Olenevalt Euroopa Kohtu vastusest esimesele ja teisele küsimusele võib eelotsusetaotluse esitanud kohus ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja liidu õiguse esimuse põhimõtte kohaselt olla kohustatud jätma kolleegiumi otsuse kohaldamata, tagades seeläbi, et kohtunik A. N‑B. osaleb pooleliolevate kriminaalasjade menetlemisel.(47) Teise võimalusena võib (võivad) kohtunik(ud), kellele need kohtuasjad on hiljem määratud, olla pädev(ad) neid läbi vaatama.
39. Ükski Euroopa Kohtu menetluse osalistest ei vaidlusta kohtuasja C‑648/21 eelotsusetaotluse(48) vastuvõetavust põhjusel, et selle taotluse esitamiseks oli liikmesriigi õiguse alusel pädev üksnes Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) kolmeliikmeline kohtukoosseis, mitte kohtunik A. N‑B. ainuisikuliselt.(49) Täielikkuse huvides võib märkida, et kohtunik A. N‑B. kinnitas oma 17. oktoobri 2023. aasta vastuses Euroopa Kohtu selgitusnõudele, et tema kui ettekandja‑kohtunik ja kolmeliikmelise kohtukoosseisu esimees oli Poola õiguse kohaselt pädev esitama eelotsusetaotlust kohtuasjas C‑648/21.(50)
40. Seetõttu soovitan Euroopa Kohtul jätta rahuldamata mitmesugused vastuväited esimese ja teise küsimuse vastuvõetavuse kohta. Käesoleva ettepaneku punktides 30 ja 31 esitatud põhjustel olen arvamusel, et kolmas küsimus on vastuvõetamatu.
Sisulised küsimused
41. Oma esimese ja teise küsimusega, mida on otstarbekas analüüsida koos, soovib Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) selgitada, kas ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu ja liidu õiguse esimuse põhimõttega on vastuolus see, kui kolleegium võtab kohtunik A. N‑B‑lt ära kohtuasjad, millel põhinevad liidetud kohtuasjad C‑647/21 ja C‑648/21, ja määrab need teisele kohtunikule (teistele kohtunikele). Esimene küsimus viitab kolleegiumi ametisse nimetamise viisile, asjaolule, et kohtunik A. N‑B. ei andnud kohtuasjade tagasivõtmiseks nõusolekut, ja sellist tagasivõtmist käsitlevate kriteeriumide puudumisele Poola õiguses. Küsimused ei puuduta konkreetselt kohtunik A. N‑B. üleviimist Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) kuuendast (apellatsiooniastme) kolleegiumist teise (esimese astme) kolleegiumi.
42. Eelotsusetaotluses esitatud asjaoludest ja tähelepanekutest nähtub, et kohtunik A. N‑B. üleviimine(51) ja seejärel talle määratud 70 kohtuasja äravõtmine olid meetmed, mis võeti vastuseks tema katsetele kontrollida teatavate kohtunike ametisse nimetamise vastavust ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule.(52) Poola valitsus kinnitas kohtuistungil, et ta teeb selle järelduse nende asjaolude ja tähelepanekute põhjal. Samuti leiab see valitsus, et neid meetmed ei võetud korrakohase õigusemõistmise huvides.(53)
43. Samuti on tõsi, et peaaegu samal ajal algatati kohtunik A. N‑B. vastu distsiplinaarmenetlus. Euroopa Kohtule kättesaadava teabe põhjal ei ole võimalik järeldada, et kohtunik A. N‑B. viidi apellatsiooniastme kolleegiumist üle sama kohtu esimese astme kolleegiumi ja kohtuasjad võeti talt ära ametliku distsiplinaarmenetluse raames. Seega peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kindlaks tegema, kas kohtunik A. N‑B. üleviimine ja kohtuasjade äravõtmine kujutas endast tegelikult varjatud ja seega ebaseaduslikku distsiplinaarmeedet.
44. Arvestades nende ajastust ja ilmset ühist eesmärki, arvan, et eelotsusetaotluse esitanud kohtule kasuliku vastuse andmiseks on vaja uurida kohtunik A. N‑B. üleviimist koos kohtuasjade äravõtmisega.(54)
45. Kohtute sõltumatuse nõue, mis on õigusemõistmise ülesandega lahutamatult seotud, on osa õigusest tõhusale kohtulikule kaitsele ja on liidu õiguskorra jaoks põhjapaneva tähtsusega.(55) Selle nõude täitmiseks peab kohus täitma oma ülesandeid täiesti iseseisvalt, olemata kellegagi hierarhilises või alluvussuhtes ja saamata kelleltki korraldusi või juhiseid, olles seega kaitstud väljastpoolt tuleva sekkumise või surve eest, mis võib kahjustada tema liikmete otsustusvabadust ja mõjutada nende otsuseid.(56) Kohtunike sõltumatuse põhimõte eeldab selliste eeskirjade väljatöötamist, mis võimaldavad lükata ümber õigussubjektide igasugused põhjendatud kahtlused seoses sellega, kas kohtunikud on väljaspool väliste tegurite haardeulatust, eelkõige väljaspool seadusandliku ja täidesaatva võimu otsest või kaudset mõju, mis võib nende otsuseid suunata.(57) Seega pannakse liidu õiguses suurt rõhku vajadusele kaitsta riigi kohtuvõimu täidesaatva või seadusandliku võimu surve eest. Selleks, et hajutada kõik põhjendatud kahtlused seoses sellega, kas kohtunikud on kaitstud igasuguse otsese või kaudse mõju eest, mis võib nende otsuseid suunata, tuleb võrdselt rõhku panna üksikute kohtunike kaitsmisele kohtusüsteemisisese lubamatu mõju või surve eest.(58)
46. Mitmesugused deklaratsioonid või vanded, mida kohtunikud esitavad ja annavad selle kohta, et nad teevad otsuseid täiesti sõltumatult, oleksid mõttetud, kui neid ähvardaks selle ülesande täitmisel kolleegide surve, eelkõige selliste kolleegide, kellele on pandud kohustus juhtida koosseise ja/või määrata kohtuasju. Selline surve võib ulatuda mitteametlikust kuni kohtunike üleviimise (nagu näib olevat selles asjas juhtunud), kohtuasjade määramise ja ümberjagamise (nagu näib samuti olevat selles asjas juhtunud) ning distsiplinaarmenetluse algatamise ja läbiviimiseni (nagu võis selles asjas juhtuda). Selline kohtunikest kolleegide käitumine on rohkem kui lihtsalt ebaeetiline – kohtunike puhul on kolleegidele nende ülesannete täitmisel surve avaldamine samavõrd ebaseaduslik kui täidesaatva või seadusandliku võimu liikmete puhul. Need tähelepanekud kehtivad võrdselt olukordades, kus kohtunikud on oma kolleegide surve all seetõttu, et nad täidavad oma kohustust võtta avalikult sõna õigussüsteemi korralduse ja kohtuvõimu kasutamisega seotud küsimustes.(59)
47. Seda seisukohta toetab nii Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi „EIK“) kui ka Euroopa Kohtu praktika. EIK otsustas kohtuotsuses Parlov‑Tkalčić vs. Horvaatia, et kohtute sõltumatus nõuab seda, et kohtunike suhtes „ei eksisteeri põhjendamatut mõju mitte üksnes väljastpoolt kohtusüsteemi, vaid ka kohtusüsteemi seest. Sellest sisemisest kohtulikust sõltumatusest tulenevalt peavad nad kohtuasjade lahendamisel olema kaaskohtunike või kohtus haldusülesandeid täitvate isikute nagu kohtu esimehe või kohtu kolleegiumi esimehe juhistest või survest vabad […]. Piisavate tagatiste puudumine, mis tagaksid kohtunike sõltumatuse kohtuvõimu sees ja eriti nende ülemuste suhtes kohtuhierarhias, võivad viia [EIK] järelduseni, et taotluse esitaja kahtlused kohtu (sõltumatuse ja) erapooletuse suhtes võivad olla objektiivselt põhjendatud […].“(60)
48. Euroopa Kohus rõhutas kohtuotsuses W.Ż.(61) vajadust menetluslike tagatiste või kaitsemeetmete järele, et tagada kohtunike sisemine sõltumatus ja õigus vaidlustada meetmeid, mis võivad seda sõltumatust riivata.(62) Ta leidis, et kohtuniku üleviimine teise kohtusse või sama kohtu teise kolleegiumi ilma tema nõusolekuta võib sarnaselt distsiplinaarkorraga kahjustada kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõtteid. Sellised üleviimised võivad kujutada endast ka vahendit, millega kontrollida kohtulahendite sisu. Need mitte üksnes ei või mõjutada kohtunikele määratud tegevuste ulatust ja neile usaldatud kohtuasjade menetlemist, vaid neil on ka märkimisväärsed tagajärjed seoses nende elu ja karjääriga ning seega distsiplinaarkaristustega sarnane mõju.(63) Seega leidis Euroopa Kohus, et normide ja põhimõtetega, millega reguleeritakse kohtunike suhtes kohaldatavat distsiplinaarkorda, tuleb reguleerida ka selliseid üleviimisi.(64)
49. Sellest järeldub, et normid, mis käsitlevad kohtunike üleviimist ilma nende nõusolekuta, tuleb eelnevalt selgelt ja läbipaistvalt kindlaks määrata, et vältida meelevaldsust ja/või manipuleerimise ohtu.(65) Selliseks üleviimiseks võib korralduse anda ainult õiguspärastel põhjustel, sealhulgas seoses olemasolevate ressursside jaotamisega, et edendada korrakohast õigusemõistmist. Sellised otsused peavad sisaldama asjakohast põhjendust ja olema vaidlustatavad sellise menetluse kohaselt, millega tagatakse täielikult harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigused, eelkõige kaitseõigused. Kuna kohtunike üleviimine ja kohtunikult tema nõusolekuta kohtuasjade äravõtmine võib avaldada sarnast negatiivset mõju, kohaldatakse selliste üleviimiste ja distsiplinaarkorra suhtes kohaldatavaid norme ja põhimõtteid võrdselt(66) ka kohtuasjade äravõtmisele kohtuniku nõusolekuta.(67)
50. Eelotsusetaotlustest ning poolte kirjalikest ja suulistest seisukohtadest nähtub, et Poola õigusnormid, mis käsitlevad kohtunike üleviimist ja kohtuasjade äravõtmist ilma nõusolekuta, ei ole eespool nimetatud normide ja põhimõtetega kooskõlas.(68) See, kuidas kolleegium ja Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees kohaldasid Poola õigusnorme kohtunik A. N‑B. suhtes, õõnestas neid norme ja põhimõtteid veelgi. Seega näivad tuvastatud puudused olevat nii süsteemset kui ka individuaalset laadi.
51. Kohtuistungil kinnitas Poola valitsus Euroopa Kohtu küsimustele vastates, et üldkohtute korralduse seaduse §-ga 22a reguleeritakse kohtuniku kohustuste muutmist, sealhulgas kohtuniku üleviimist kohtu teise kolleegiumi. Selle seaduse § 22a lõigete 1 ja 4a kohaselt on selliste muudatuste jõustumiseks vaja asjaomase kohtuniku nõusolekut. Samuti on olemas õigus esitada selliste otsuste peale kaebus KRSile.(69)
52. Üldkohtute korralduse seaduse § 22a lõike 4 punkti b alapunktis 1 välistatakse nõusoleku nõue, kui „ta viiakse üle teise kotta, mis vaatab läbi sama liiki asju“. Selle seaduse § 22a lõike 5 punktis 1 välistatakse kohtuniku edasikaebeõigus, kui „ta viiakse üle kotta, mis vaatab läbi sama liiki asju“.(70) Nende sätete kohaselt on kohtunike nõusolekuta üleviimine teatavatel asjaoludel lubatud. Nendega ei nähta ette edasikaebamis‑ või läbivaatamismenetlust, mis tagab täielikult harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigused, eelkõige kaitseõigused.(71) Kuna selliste sätete tõttu nagu üldkohtute korralduse seaduse § 22a lõike 4 punkti b alapunkt 1 ja § 22a lõike 5 punkt 1 võidakse kohtunikele avaldada kohtusüsteemi sees ebasoovitavat survet, rikutakse nendega minu arvates ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõtteid.
53. Mis puudutab kohtunik A. N‑B. üleviimist Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) apellatsiooniastme kolleegiumist esimese astme kolleegiumi, siis 13. oktoobri 2021. aasta määruses tehtud viide vajadusele tagada apellatsiooni‑ ja esimese astme kolleegiumide nõuetekohane toimimine ning Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimehe ja ühe kolleegiumi esimehe vahelisele täpsustamata kirjavahetusele on lühike ja ebamäärane. Arvestades selle üleviimisotsuse võimalikku negatiivset mõju nii sõltumatule kohtuvõimu teostamisele kohtunik A. N‑B. poolt kui ka tema karjäärile, ei ole selline lühike selgitus kaugeltki nõuetekohane põhjendus.(72) Selle üleviimise vajalikkus korrakohase õigusemõistmise huvides eeldas objektiivsete ja kontrollitavate põhjenduste esitamist, eelkõige arvestades teise kohtuniku samal ajal üleviimist Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimese astme kolleegiumist apellatsiooniastme kolleegiumi.
54. Mis puudutab kolleegiumi otsust ja kohtuasjade äravõtmist kohtunik A. N‑B‑lt ilma nõusolekuta, siis Poola valitsus kinnitas kohtuistungil, et üldkohtute korralduse seaduse § 47b kohaselt jätkab kohtunik põhimõtteliselt pooleliolevate kohtuasjade menetlemist hoolimata tema teise kohta üleviimisest või lähetamisest. See norm näib olevat kooskõlas kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõttega. Üldkohtute korralduse seaduse § 47b lõigete 5 ja 6 kohaselt võidakse kohtuasjad kohtuniku taotluse korral või selle kohtu kolleegiumi poolt kohtunikult siiski ära võtta, kui ta viiakse üle teise kohta või lähetatakse.(73)
55. Minu arvates on ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ning kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse põhimõtted vastuolus selliste sätetega nagu üldkohtute korralduse seaduse § 47b lõiked 5 ja 6. Näib, et nende sätete kohaselt on lubatud kohtuasjade omavoliline ja piiranguteta ex officio äravõtmine(74) kohtunikult ilma tema nõusolekuta(75) ja ilma igasuguse edasikaebamis‑ või läbivaatamismenetluseta, mis tagaks täielikult harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigused.(76) Lisaks ettenägematul ja läbipaistmatul viisil tegutsemisele, kahjustades seeläbi kohtute sõltumatust ja kohtunike ametist tagandamise keeldu, kinnitas Poola valitsus kohtuistungil, et Poola õiguse kohaselt puudub kohustus põhjendada kohtuasjade kohtunikelt äravõtmist üldkohtute korralduse seaduse § 47b lõigete 5 ja 6 kohaselt.
56. Näib, et kolleegiumi otsus kohtuasjade äravõtmise kohta kohtunik A. N‑B‑lt võeti vastu enne tema üleviimist Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) apellatsiooniastme kolleegiumist esimese astme kolleegiumi, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda kinnitama. Kui see peaks nii olema, võidi kolleegiumi otsuse vastuvõtmisel rikkuda üldkohtute korralduse seaduse § 47b lõikeid 5 ja 6, mille kohaselt kohtuasjade äravõtmine kohtunikult on lubatud pärast üleviimist, kuid mitte enne seda. Ka kolleegiumi otsuse vastuvõtmise põhjused on vähemalt formaalselt teadmata.(77) Lisaks ei viidud kohtunik A. N‑B‑d üle teise kohta ega lähetatud Sąd Okręgowy w Słupskust (Słupski regionaalne kohus), mis näib samuti olevat vastuolus Poola õigusega. Kui need Poola õiguse rikkumised on eelotsusetaotluse esitanud kohtule rahuldaval viisil tõendatud, on nende tagajärg ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu rikkumine, tingimusel et nimetatud kohus leiab, et need rikkumised olid sellist laadi, et kohtunik A. N‑B.(78) sattus kohtusüsteemisisese lubamatu mõju või surve alla.(79) Võttes arvesse käesoleva ettepaneku punktides 50–56 kirjeldatud Poola õigusnormide puudusi(80) ja nende meelevaldset kohaldamist asjaolude kontekstis, mille alusel esitati käesolevad eelotsusetaotlused, leian – nagu märkis komisjon oma kirjalikes seisukohtades –, et Euroopa Kohtul ei ole vaja uurida käimasolevas menetluses kolleegiumi määramise viisi.
57. Võttes arvesse ELL artikli 19 lõike 1 teise lõigu vahetut õigusmõju(81) ja tagamaks liidu õiguse esimust, soovitan Euroopa Kohtul otsustada, et asjaomased kohtuorganid peavad jätma kohaldamata Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimehe 13. oktoobri 2021. aasta määruse kohtunik A. N‑B. üleviimiseks selle kohtu apellatsiooniastme kolleegiumist esimese astme kolleegiumi ja et ta tuleb viia tagasi apellatsiooniastme kolleegiumi.(82) Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) kolleegium ja kõik kohtuorganid, kellel on õigus määrata ja muuta selle kohtu koosseisude liikmeid, peavad jätma kolleegiumi otsuse kohaldamata kohtuasjades, millel põhinevad liidetud kohtuasjad C‑647/21 ja C‑648/21,(83) ning võtma vajalikud meetmed, et määrata need kohtuasjad taas kohtunik A. N‑B‑le.(84)
Ettepanek
58. Neil kaalutlustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus, Poola) küsimustele järgmiselt:
ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku ning kohtunike ametist tagandamise keelu ja sõltumatuse ning liidu õiguse esimuse põhimõtet tuleb tõlgendada järgnevalt:
– esiteks on nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on lubatud kohtunike nõusolekuta üleviimine sellise otsuse edasikaebamis‑ või läbivaatamismenetluseta, millega tagatakse täielikult Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigused, eelkõige kaitseõigused;
– teiseks on nende kohaselt sellistel asjaoludel nõutud, et liikmesriigi kohtu asjaomased organid jätaksid kohaldamata selle kohtu esimehe määruse, mille kohaselt tuleb viia kohtunik selle kohtu apellatsiooniastme kolleegiumist üle esimese astme kolleegiumisse, ja viiksid kohtuniku tagasi apellatsiooniastme kolleegiumisse;
– kolmandaks on nendega vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on lubatud kohtuasjade omavoliline ja piiranguteta ex officio äravõtmine kohtunikult ilma tema nõusolekuta ja ilma selle otsuse edasikaebamis‑ või läbivaatamismenetluseta, mis tagaks täielikult harta artiklites 47 ja 48 sätestatud õigused, eelkõige kaitseõigused;
– neljandaks, kui selline äravõtmine on toimunud, on nende kohaselt nõutud, et selle liikmesriigi kohtu koosseisud, kellele kohtuasjad on üle antud, ei võtaks seda ümberjaotamist arvesse, ning et liikmesriigi kohtu koosseisu kindlaksmääramise ja muutmise pädevusega kohtuorganid määraksid need kohtuasjad sellele kohtukoosseisule, kes neid algul menetles.
1 Algkeel: inglise.
2 Tegemist on ligikaudse arvuga.
3 Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) kolleegium (edaspidi „kolleegium“) võttis 11. oktoobri 2021. aasta otsusega (edaspidi „kolleegiumi otsus“) kohtunik A. N‑B‑lt ära 70 kohtuasja. Kolleegiumi koosseisu kuuluvad Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees ja selle kohtu geograafilises jurisdiktsioonis asuvate rajoonikohtute esimehed.
4 Eelotsusetaotlustest ei selgu, kellele need 70 kohtuasja määrati ja milliste kriteeriumide alusel seda tehti. Oma kirjalikes seisukohtades märgivad Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus, Poola) ja Prokuratura Rejonowa w Bytowie (Bytówi rajooni prokuratuuriasutus, Poola), et kohtuasjad, milles esitati käesolevad eelotsusetaotlused, määrati teistele kohtunikele juhuslikkuse alusel.
5 See kohtuotsus ei ole lõplik.
6 Väidetavalt pandi süüteod toime 2010. aasta juulis.
7 Karistuse täitmisele pööramine peatati.
8 Selles kohtuasjas esitati ka eelotsusetaotlus ning tehti 11. veebruari 2021. aasta kohtumäärus Raiffeisen Bank International (C‑329/20, EU:C:2021:111).
9 12. mai 2011. aasta kohtute nõukoja seaduse (ustawa o Krajowej Radzie Sądownictwa, Dz. U. 2011, jrk nr 714) artikkel 9a.
10 22. juuli 2021. aasta kohtuotsus, CE:ECHR:2021:0722JUD004344719.
11 Uues koosseisus.
12 C‑204/21 R, EU:C:2021:593.
13 Uues koosseisus.
14 Kohtunik A. N‑B. tugines muu hulgas ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule ja harta artiklile 47.
15 Selle määruse õiguslik alus näib olevat üldkohtute korralduse seaduse § 22a lõige 4.
16 Kuues kriminaalkolleegium.
17 Käesolevate eelotsusetaotluste aluseks olevate kohtuasjade menetlemine on Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) kuuendas kriminaalkolleegiumis pooleli.
18 Teine kriminaalkolleegium. Teine kohtunik, kes oli varem olnud nii Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimese astme kui ka apellatsiooniastme kolleegiumis, viidi üle apellatsiooniastme kolleegiumisse.
19 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus (C‑542/18 RX‑II ja C‑543/18 RX‑II, EU:C:2020:232, punkt 57) (edaspidi „kohtuotsus Simpson“). Selles kohtuotsuses nõutakse, et kohtud kontrolliksid, kas nende koosseisus järgitakse õigust sõltumatule ja erapooletule seaduse alusel moodustatud kohtule. Vt ka 6. oktoobri 2021. aasta kohtuotsus W. Ż. (kõrgeima kohtu erakorralise kontrolli ja avalike asjade kolleegium – ametisse nimetamine) (C‑487/19, EU:C:2021:798, punktid 114 ja 115) (edaspidi „kohtuotsus W. Ż.“).
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/343, millega tugevdatakse süütuse presumptsiooni teatavaid aspekte ja õigust viibida kriminaalmenetluses kohtulikul arutelul (ELT 2016, L 65, lk 1).
21 Nagu kõnealuse probleemi põhiolemus ja kohtunike ametist tagandamise keelu põhimõtte tähtsus.
22 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus (C‑615/20 ja C‑671/20, EU:C:2023:562) (edaspidi „kohtuotsus YP“).
23 Näib, et Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees nõudis 20. septembril 2023, et kohtunik A. N‑B. vastaks Euroopa Kohtu taotlusele 14 päeva jooksul, kuid eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda kinnitama.
24 9. oktoobri 2023. aasta taotlus saadeti kohtunik A. N‑B. e‑curia kontole.
25 Pärast liidetud kohtuasjade C‑647/21 ja C‑648/21 riigisiseste toimikute üleandmist kohtunikule A. N‑B. 25. septembril 2023 andis Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) esimees viimasele korralduse vastata Euroopa Kohtu selgitusnõudele.
26 Kohtunik A. N‑B. lisab, et seda määrust ei ole kunagi allkirjastatud ja ülejäänud kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmeid ei ole ametisse nimetatud. Lisaks ei ole tühistatud 11. märtsi 2021. aasta määrust, millega nimetati ametisse esialgne kohtukoosseis.
27 Mis koosneb ühest või kolmest kohtunikust.
28 Vt analoogia alusel 2. juuli 2020. aasta määrus S.A.D. Maler und Anstreicher (C‑256/19, EU:C:2020:523, punktid 32–34) ja 20. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Repubblika (C‑896/19, EU:C:2021:311, punktid 35–44). Vt ka 3. oktoobri 2023. aasta määrus Centar za restrukturiranje i prodaju (C‑327/22, EU:C:2023:757, punktid 27–29).
29 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 9. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus G. jt (üldkohtu kohtunike ametisse nimetamine Poolas) (C‑181/21 ja C‑269/21, EU:C:2024:1, punkt 57) (edaspidi „kohtuotsus G“). Vt ka 2. juuli 2020. aasta määrus S.A.D. Maler und Anstreicher (C‑256/19, EU:C:2020:523, punktid 35–40).
30 ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik viitab „liidu õigusega hõlmatud valdkondadele“, olenemata sellest, kas liikmesriigid kohaldavad liidu õigust harta artikli 51 lõike 1 tähenduses.
31 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused) (C‑824/18, EU:C:2021:153, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika).
32 20. aprilli 2021. aasta otsus Repubblika (C‑896/19, EU:C:2021:311, punktid 63–65).
33 Vt analoogia alusel 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“ jt (C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punkt 230). Liidu õiguse kohaselt nõutud sõltumatuse ja erapooletuse tagatised eeldavad selliste normide olemasolu, mis puudutavad muu hulgas organi koosseisu, selle liikmete nimetamist, ametiaega ning nende taandumise, taandamise ja tagandamise aluseid, et lükata ümber õigussubjektide põhjendatud kahtlused selle suhtes, kas nimetatud organ on väljaspool väliste tegurite haardeulatust ja kas ta on vastanduvaid huvisid arvestades neutraalne. Vt 20. aprilli 2021. aasta otsus Repubblika (C‑896/19, EU:C:2021:311, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).
34 Vt kohtuotsus YP, punktid 46 ja 47 ning seal viidatud kohtupraktika.
35 Ta tugines kohtuotsuse YP punktile 47 ja 16. novembri 2021. aasta kohtuotsusele Prokuratura Rejonowa w Mińsku Mazowieckim jt (C‑748/19–C‑754/19, EU:C:2021:931, punkt 48).
36 Vt selle kohta kohtujurist Emiliou ettepanek kohtuasjas Cilevičs jt (C‑391/20, EU:C:2022:166, punkt 24).
37 Vt 27. juuni 2013. aasta kohtuotsus Di Donna (C‑492/11, EU:C:2013:428, punktid 24–26 ja seal viidatud kohtupraktika); 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Pohotovosť (C‑470/12, EU:C:2014:101, punktid 27–29 ja seal viidatud kohtupraktika); 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punktid 44 ja 45 ning seal viidatud kohtupraktika), samuti 24. novembri 2020. aasta kohtuotsus Openbaar Ministerie (dokumentide võltsimine) (C‑510/19, EU:C:2020:953, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika). Eelotsusemenetlus on Euroopa Kohtu ja liikmesriikide kohtute vahelise koostöö vahend, mis seisneb nendevahelises dialoogis. Dialoogi algatamine sõltub täielikult sellest, kas eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda asjakohaseks ja vajalikuks. Liikmesriikide kohtutel on kõige laiem kaalutlusõigus asja Euroopa Kohtusse saatmiseks, kui nad leiavad, et neis pooleliolevas vaidluses tekivad küsimused selliste liidu õigusnormide tõlgendamise või kehtivuse kohta, mille suhtes nad peavad tegema otsuse. Vt selle kohta 12. veebruari 2019. aasta määrus RH (C‑8/19 PPU, EU:C:2019:110, punktid 37 ja 38).
38 Vt käesoleva ettepaneku punktid 19 ja 20.
39 Oma 17. oktoobri 2023. aasta vastuses Euroopa Kohtu selgitusnõudele kinnitas kohtunik A. N‑B., et Sąd Okręgowy w Słupsku (Słupski regionaalne kohus) kriminaalmenetlus on riigisisese õiguse kohaselt endiselt peatatud.
40 Vt käesoleva ettepaneku punkt 28.
41 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 50).
42 Vt analoogia alusel 16. novembri 2021. aasta kohtuotsus Prokuratura Rejonowa w Mińsku Mazowieckim jt (C‑748/19–C‑754/19, EU:C:2021:931, punktid 46–50).
43 Vt kohtuotsuse G punktid 66–73. Vt analoogia alusel 21. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Mercedes‑Benz Group (katkestusseadmetega varustatud sõidukite tootjate vastutus) (C‑100/21, EU:C:2023:229, punkt 54).
44 Vt analoogia alusel kohtuotsus YP, punktid 46 ja 47 ning seal viidatud kohtupraktika, samuti 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Miasto Łowicz ja Prokurator Generalny (C‑558/18 ja C‑563/18, EU:C:2020:234, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Vt selle kohta kohtuotsus Simpson, punkt 57.
46 Vt käesoleva ettepaneku punktid 3–7.
47 Vt analoogia alusel kohtuotsus YP, punktid 70–72 ja 77–79.
48 Kohtuasjas C‑647/21 esitatud eelotsusetaotluse aluseks olevas kohtuasjas osaleb kohtunik A. N‑B. üheliikmelises kohtukoosseisus.
49 Vt seevastu kohtuotsuse G punkt 60, milles Euroopa Kohus märkis, et Poola valitsus vaidlustas kolmeliikmelises kohtukoosseisus tegutseva kohtuniku ainuisikuliselt esitatud eelotsusetaotluse vastuvõetavuse.
50 Vt käesoleva ettepaneku punkt 20.
51 Kohtunik A. N‑B. seisukohast ei olnud tema üleviimine apellatsiooniastme kolleegiumist esimese astme kolleegiumi tavaline. Samal ajal kui ta üle viidi, viidi esimese astme kolleegiumi kohtunik üle apellatsiooniastmesse.
52 KRS oma uues koosseisus. Rootsi valitsus märgib, et kohtunikult kohtuasjade äravõtmine on äärmiselt sekkuv meede, mis on mõnel juhul samaväärne ametist tagandamisega. On oht, et selliseid meetmeid võidakse kasutada distsiplinaarsetel eesmärkidel ja kuritarvituslikul viisil, et takistada kohtunikku tema õigusemõistmise ülesannete täitmisel. See oht on eriti ilmne sellistes kohtuasjades nagu käesolev, kus koos kohtuasjade äravõtmisega võeti distsiplinaarmeetmeid, nagu üleviimine teise kolleegiumi.
53 Vt kohtuotsus W. Ż., punkt 118.
54 Kohtuistungil esitasid selle kohta oma seisukohad nii Poola valitsus kui ka komisjon.
55 20. aprilli 2021. aasta otsus Repubblika (C‑896/19, EU:C:2021:311, punktid 48–51 ja seal viidatud kohtupraktika).
56 Kohtud peavad samuti hoidma võrdset distantsi menetlusosalistest ja nende vastavatest huvidest. Selle sõltumatuse aspekti kohaselt on nõutud, et kohtud oleksid objektiivsed ja et neil ei oleks menetluse tulemuse vastu mingisugust muud huvi peale õigusnormide range kohaldamise. 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18, EU:C:2019:982, punktid 120 –122 ning seal viidatud kohtupraktika).
57 18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociaţia „Forumul Judecătorilor din România“ jt (C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punkt 212). See peegeldab võimude lahususe mõistet. 20. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Repubblika (C‑896/19, EU:C:2021:311, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka EIK 8. novembri 2021. aasta kohtuotsus Dolińska‑Ficek ja Ozimek vs. Poola (CE:ECHR:2021:1108JUD004986819, punkt 274). Kohtunike vabadus igasugusest välisest sekkumisest või survest eeldab teatud tagatisi, et kaitsta vaidlusi lahendavaid isikuid, näiteks ametist tagandamise keeldu. 5. novembri 2019. aasta kohtuotsus komisjon vs. Poola (üldkohtute sõltumatus) (C‑192/18, EU:C:2019:924, punkt 112 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Vt selle kohta kohtujurist Pikamäe ettepanek liidetud kohtuasjades Financijska agencija ja UDRUGA KHL MEDVEŠČAK ZAGREB (C‑554/21, C‑622/21 ja C‑727/21, EU:C:2023:816, punktid 63 ja 64).
59 EIK 23. juuni 2016. aasta kohtuotsus Baka vs. Ungari (CE:ECHR:2016:0623JUD002026112, punkt 168).
60 EIK 22. detsembri 2009. aasta kohtuotsus (CE:ECHR:2009:1222JUD002481006, punkt 86). EIK uurib muu hulgas, kas eesistujatele ja kohtute esimeestele antud volitused „võivad piirata nende sisemist sõltumatust“ või „tekitada varjatud survet, mille tulemuseks on kohtunike allumine nende ülemustele kohtuhierarhias või vähemalt see, et üksikud kohtunikud ei soovi tegutseda vastupidi oma esimeeste soovidele, mis mõjub kohtunike sisemisele sõltumatusele negatiivselt […]“. Ibid, punkt 91.
61 Vt punktid 113–118.
62 Selles kohtuasjas esitatud eelotsusetaotlus põhines menetlusel, mille kohtunik W. Ż. algatas, et vaidlustada KRSi uues koosseisus tehtud otsus. Selles otsuses tunnistati, et puudub vajadus lahendada kohtunik W. Ż. kaebust otsuse kohta, millega Sąd Okręgowy w K. (K. regionaalne kohus) esimees määras, et W. Ż. tuleb tema nõusolekuta üle viia nimetatud kohtu ühest kolleegiumist teise.
63 Vt kohtuotsus W. Ż., punkt 113.
64 Vt kohtuotsus W. Ż., punkt 115. Euroopa Kohtu hinnangul eeldab kohtunike sõltumatus seda, et riigisiseses kohtunike distsiplinaarkorras nähakse ette vajalikud tagatised, et vältida ohtu, et seda korda kasutatakse, et saada kontroll kohtulahendite sisu üle. Sellised tagatised hõlmavad norme, millega määratakse kindlaks, milline käitumine on käsitatav distsiplinaarsüüteona ja millised on kohaldatavad karistused, ning milles on ette nähtud sõltumatu organi osalus vastavalt menetlusele, mis täielikult tagab harta artiklitega 47 ja 48 tunnustatud õigused, sealhulgas kaitseõigused, ning milles on sätestatud võimalus vaidlustada kohtus distsiplinaarorganite otsused (18. mai 2021. aasta kohtuotsus Asociația „Forumul Judecătorilor Din România“ jt, C‑83/19, C‑127/19, C‑195/19, C‑291/19, C‑355/19 ja C‑397/19, EU:C:2021:393, punkt 198 ja seal viidatud kohtupraktika). Vt ka 11. mai 2023. aasta kohtuotsus Inspecţia Judiciară (C‑817/21, EU:C:2023:391, punktid 55–73), mis käsitleb vajadust piisavate tagatiste järele, et vältida volituste kuritarvitamist sellise organi direktori poolt, kes on pädev toimetama uurimisi ja võtma kohtunike suhtes distsiplinaarmeetmeid.
65 Vt analoogia alusel 16. novembri 2021. aasta kohtuotsus Prokuratura Rejonowa w Mińsku Mazowieckim jt (C‑748/19–C‑754/19, EU:C:2021:931, punkt 79), milles kohtuniku lähetus lõpetati Poola justiitsministri, mitte kohtusüsteemi liikmete otsusega.
66 Vt Madalmaade valitsuse seisukohtade punkt 13.
67 Vt ka kohtuniku üldharta, mille võttis 17. novembril 1999 Taiwanis vastu rahvusvahelise kohtunike ühenduse kesknõukogu ja mida ajakohastati 14. novembril 2017 Tšiilis Santiagos, artikkel 3.4 „Kuidas tuleks kohtuasju jaotada“. Selles on sätestatud: „Kohtuasja ei tohiks ilma mõjuvate põhjusteta konkreetselt kohtunikult ära võtta. Selliseid põhjuseid tuleb hinnata objektiivsete kriteeriumide alusel, mis on eelnevalt seadusega kehtestatud, ja järgides kohtusüsteemi asutuse läbipaistvat menetlust.“ https://www.unodc.org/res/ji/import/international_standards/the_universal_charter_of_the_judge/universal_charter_2017_english.pdf. Vt analoogia alusel ka EIK 5. oktoobri 2010. aasta otsus DMD GROUP A.S. vs. Slovakkia (CE:ECHR:2010:1005JUD001933403, punktid 62–72) kohtuasjade ümberjaotamise kohta. EIK leidis, et olukorras, kus kohtu esimees määrab kohtuasja ümber endale ja tegutseb selles kohtuasjas kohtunikuna, on vaja – arvestades kohtunike sõltumatuse ja õiguskindluse äärmist tähtsust õigusriigi jaoks – selgeid kaitsemeetmeid, et tagada objektiivsus ja läbipaistvus ning eelkõige vältida konkreetsete kohtuasjade määramisel igasuguseid meelevaldsuse ilminguid.
68 Lõplikult peab seda otsustama eelotsusetaotluse esitanud kohus. ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses ei tee Euroopa Kohus otsust liikmesriigi õigusnormide tõlgendamise ega kohaldamise kohta ega hinda faktilisi asjaolusid. Euroopa Kohus võib esitada ELTL artiklis 267 sätestatud õigusalase koostöö raames ja toimikus oleva materjali alusel liikmesriigi kohtule liidu õiguse tõlgenduse, millest võib viimasel olla abi nende sätete toime hindamisel.
69 Kuna kohtunik A. N‑B. ei saanud esitada üldkohtute korralduse seaduse § 22a lõike 5 punkti 1 kohaselt kaebust, ei näi selle edasikaebemehhanismi tõhususe uurimisel olevat praktilist eesmärki.
70 Seda küsimust on käsitletud ka Prokuratura Okręgowa w Łomży (Łomża regionaalne prokuratuuriasutus) ja Prokuratura Rejonowa w Bytowie (Bytówi rajooni prokuratuuriasutus) kirjalikes seisukohtades.
71 Vt kohtuotsus W. Ż., punktid 113–118.
72 Nagu väitis komisjon kohtuistungil – ja eeldusel, et eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollib seda –, võib selline üleviimine olla võrdne madalamale astmele viimisega.
73 Üldkohtute korralduse seaduse § 47b lõige 5.
74 Nagu väitis Rootsi valitsus, peab kohtuasjade ümberjaotamine põhinema selgetel ja läbipaistvatel normidel, et ei jääks muljet, et kohtuasju määratakse ümber meelevaldselt.
75 Tähelepanuväärne on see, et üldkohtute korralduse seaduse § 47b lõike 5 kohaselt konsulteeritakse pädevate kohtute esimeestega, kuid mitte asjaomase kohtunikuga. Asjaolu, et arvesse võetakse teatavaid objektiivseid kriteeriume, nagu kohtuasjade menetlemise seis, ei ole minu arvates kaugeltki piisav, et kõrvaldada teised puudused, mille olen tuvastanud.
76 Vt kohtuotsus W. Ż., punktid 113–118.
77 Poola valitsus teatas kohtuistungil, et kuna seda otsust ei toimetatud kohtunik A. N‑B‑le kätte, ei sisalda see Poola õiguse kohaselt põhjendusi.
78 Kaudselt ka teised kohtunikud, sest kohtunik A. N‑B. suhtes võetud meetmed võivad takistada teisi kohtunikke kontrollimast vastavust ELL artikli 19 lõike 1 teisele lõigule ja harta artiklile 47.
79 Vt analoogia alusel kohtuotsus W. Ż., punkt 130 ja seal viidatud kohtupraktika.
80 Üldkohtute korralduse seaduse § 22a lõike 4b punkt 1, § 22a lõike 5 punkt 1 ning § 47b lõiked 5 ja 6.
81 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus A.B. jt (kohtunike nimetamine kõrgeimasse kohtusse – kaebused) (C‑824/18, EU:C:2021:153, punktid 145 ja 146).
82 Taani, Poola ja Rootsi valitsus ning komisjon toetasid kohtuistungil seda seisukohta.
83 Kuna nende kohtuasjade menetlemine on Sąd Okręgowy w Słupskus (Słupski regionaalne kohus) alates eelotsusetaotluste esitamisest peatatud, ei teki vajadust analüüsida õiguskindluse põhimõtet. Vt kohtuotsus YP, punkt 78.
84 Vt analoogia alusel kohtuotsus YP, punktid 76 ja 77. Vt ka 24. juuni 2019. aasta kohtuotsus Popławski (C‑573/17, EU:C:2019:530, punkt 52 jj).