1.

Kas Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist 21. juuni 1999. aasta õhutranspordialast kokkulepet, (1) mida on muudetud ühenduse/Šveitsi õhutranspordi ühiskomitee 26. novembri 2010. aasta otsusega nr 2/2010, (2) tuleb tõlgendada nii, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, (3) on vastavalt määruse artikli 3 lõike 1 punktile a kohaldatav ka reisijatele, kes saabuvad kolmandast riigist väljunud lennuga Šveitsis asuvasse lennujaama, et alustada sealt liikmesriiki suunduvat lendu?

2.

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: Kas määrust kohaldades peavad liikmesriigi kohtud arvesse võtma ka Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt võib hilinenud lendude reisijaid hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärgil võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (Euroopa Kohtu 19. novembri 2009. aasta otsus Sturgeon jt, (4) C-402/07 ja C-432/07, EU:C:2009:716)?

3.

Kas määruse artikli 7 kohane õigus hüvitisele võib olemas olla ka siis, kui reisija jääb vahetust jätkulennust maha seetõttu, et eelmine lend saabumisel lühiajaliselt hilines, mille tagajärjel jõudis reisija lõppsihtkohta kolm tundi pärast plaanipärast saabumisaega või hiljem, kuid lende teostasid eri lennuettevõtjad ja broneeringu kinnituse väljastas oma klientide jaoks lennukava kokku pannud reisikorraldaja?