EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62017CN0298
Case C-298/17: Request for a preliminary ruling from the Conseil d’État (France) lodged on 23 May 2017 — France Télévisions SA v Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
Kohtuasi C-298/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 23. mail 2017 – France Télévisions SA versus Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
Kohtuasi C-298/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 23. mail 2017 – France Télévisions SA versus Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
ELT C 256, 7.8.2017, p. 14–15
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
7.8.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 256/14 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d'État (Prantsusmaa) 23. mail 2017 – France Télévisions SA versus Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (CSA)
(Kohtuasi C-298/17)
(2017/C 256/12)
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Conseil d'État (kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu, Prantsusmaa)
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: France Télévisions SA
Vastustajad: Playmédia, Conseil supérieur de l’audiovisuel (kõrgem audiovisuaalnõukogu (CSA))
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas ettevõtjat, kes pakub televisioonisaadete vaatamist internetis voogedastuse teel ja otseülekandena, tuleb ainult selle asjaolu tõttu pidada ettevõtjaks, kes pakub raadio- või televisiooniülekannete üldsusele edastamiseks kasutatavat elektroonilist sidevõrku 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ (1) artikli 31 lõike 1 tähenduses? |
|
2. |
Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis kas liikmesriik võib ilma direktiivi või muid Euroopa Liidu õigusnorme rikkumata näha ette raadio- või televisiooniteenuste edastamise kohustuse, mis lasub ühtaegu nii elektroonilisi sidevõrke käitavatel ettevõtjatel kui ka ettevõtjatel, kes ilma neid võrke käitamata pakuvad Internetis voogedastuse teel ja otseülekandena televisioonisaadete vaatamist? |
|
3. |
Kui teisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis kas liikmesriigid võivad teenuste edastajate puhul, kes ei käita elektroonilisi sidevõrke, loobuda kehtestamast edastamiskohustuse suhtes kõiki 7. märtsi 2002. aasta direktiivi 2002/22/EÜ artikli 31 lõikes 1 ette nähtud tingimusi, samas kui need tingimused kehtivad direktiivi kohaselt võrkude käitajate suhtes? |
|
4. |
Kas liikmesriik, kes kehtestas teatud raadio- või televisiooniteenuste edastamise kohustuse teatud võrkudes, võib ilma direktiivi rikkumata näha nende teenuste puhul ette kohustuse nõustuda nende edastamisega kõnealustes võrkudes, sealhulgas veebisaidil edastamise puhul, kui asjaomane teenus edastab ise Internetis oma saateid? |
|
5. |
Kas direktiivi 2002/22/EÜ artikli 31 lõikes 1 ette nähtud tingimust, et märkimisväärsele hulgale edastamiskohustusega hõlmatud võrkude lõppkasutajatest peavad need võrgud olema raadio- või televisiooniülekannete vastuvõtmiseks peamine vahend, peab internetis edastamise osas käsitlema kõiki neid kasutajaid arvestades, kes vaatavad televisioonisaateid internetivõrgus voogedastuse teel ja otseülekandena, või ainuüksi edastamiskohustusega veebisaidi kasutajaid arvestades? |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, lk 51; ELT eriväljaanne 13/29, lk 367).