–

AB „flyLAL-Lithuanian Airlines“, esindaja: advokatas R. Audzevičius,

–

„Starptautiskā lidosta „Rīga““ VAS, esindajad: advokatas R. Simaitis, advokatas M. Inta ja advokatė S. Novicka,

–

„Air Baltic Corporation“ AS, esindajad: advokatė R. Zaščiurinskaitė, advokatė D. Pāvila, advokatė D. Bublienė, advokatas I. Norkus ja advokatas G. Kaminskas,

–

„ŽIA Valda“ AB ja „VA Reals“ AB, esindaja: advokatas P. Docka,

–

Leedu valitsus, esindajad: D. Kriaučiūnas ja R. Dzikovič,

–

Läti valitsus, esindajad: I. Kucina ja J. Davidoviča,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: M. Wilderspin, G. Meessen ja A. Steiblytė,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 2001, L 12, lk 1; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42) artikli 5 punkte 3 ja 5.

2

Taotlus esitati kohtuvaidluses, mille pooled on ühelt poolt Leedu õiguse alusel asutatud äriühing AB „flyLAL-Lithuanian Airlines“ (edaspidi „flyLAL“), likvideerimisel, ning menetlusse astujad „ŽIA Valda“ AB ja „VA Reals“ AB, ning teiselt poolt kaks Läti õiguse alusel asutatud äriühingut „Starptautiskā lidosta „Rīga““ VAS (edaspidi „Riia lennujaam“) ja „Air Baltic Corporation“ AS (edaspidi „Air Baltic“), ning mille ese on nõue tuvastada, et ELTL artiklitega 101 ja 102 on vastuolus Riia lennujaama ja Air Balticu väidetav konkurentsivastane tegevus, ning nõue, et nad hüvitaksid sellest tuleneva kahju.

3

27. septembri 1968. aasta konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT 1972, L 299, lk 32; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42), mida on muudetud hilisemate konventsioonidega uute liikmesriikide ühinemise kohta selle konventsiooniga (edaspidi „Brüsseli konventsioon“), artikkel 5 on sõnastatud järgmiselt:

„Isiku, kelle elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:

[…]

[…]

4

Määruse nr 44/2001 põhjendustes 11, 12 ja 15 on ette nähtud:

[…]

5

Määruse artikli 2 lõige 1, mis annab üldise kohtualluvuse kostja elukoha liikmesriigi kohtutele, on sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva määruse kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata.“

6

Määruse artikkel 5 näeb ette:

„Isiku, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib teises liikmesriigis kaevata:

[…]

[…]

[…]“

7

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Civilinio proceso kodeksas) artikli 782 kohaselt tuleb kohtul omal algatusel kontrollida, kas tema menetluses olev kohtuasi on Leedu kohtute pädevuses.

8

Leedu lennuettevõtja flyLAL korraldas lende, mille väljumis- või saabumiskoht oli muu hulgas Vilniuse (Leedu) lennujaam.

9

Aastal 2004 hakkas sellest lennujaamast väljuvaid ja sinna saabuvaid lende korraldama ka Läti lennuettevõtja Air Baltic, kusjuures osadel tema lendudel olid samad sihtkohad, mis flyLALi lendudel.

10

Suure rahalise kahju tekkimise tõttu alustati flyLALi likvideerimismenetlust.

11

Kuna flyLAL oli seisukohal, et Air Baltic tõrjus ta turult välja sellega, et teatud lennuliinidele, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam, kohaldati ülimadalaid hindu, mida rahastati Air Balticule allahindluste andmisega Riia (Läti) lennujaama poolt tema osutatud lennujaamateenustelt, esitas ta 22. augustil 2008 Vilniaus apygardos teismasele (Vilniuse esimese astme kohus, Leedu) hagi Air Balticu ja Riia lennujaama vastu, nõudes, et talle hüvitataks kahju summas 57874768,30 eurot, mis oli talle väidetavalt tekkinud nende äriühingute konkurentsivastasest tegevusest. FlyLAL väitis ka, et pärast seda, kui ta oli turult välja tõrjutud, suunas Air Baltic enamiku lende, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam, ümber Riia rahvusvahelisele lennujaamale. FlyLALi aktsionärid ŽIA Valda ja VA Reals on põhikohtuasjas menetlusse astujad flyLALi poolel.

12

Eelotsusetaotlusest nähtub, et põhikohtuasjast erinevas menetluses tuvastas Latvijas Republikas Konkurences padome (Läti Vabariigi konkurentsinõukogu) 22. novembri 2006. aasta otsusega, et Riia lennujaama alates 1. novembrist 2004 kohaldatud allahindluste süsteem, mis nägi ette kuni 80% suuruse allahindluse õhusõidukite stardi‑, maandumis‑ ja turvateenuste eest, on vastuolus EÜ artikli 82 teise lõigu punktiga c, mis on nüüd ELTL artikli 102 teise lõigu punkt c, ja tegi talle ettekirjutuse niisugune allahindlus lõpetada. Sellest süsteemist olid kasu saanud kaks lennuettevõtjat, kellest üks oli Air Baltic.

13

Vilniaus apygardos teismas (Vilniuse esimese astme kohus) rahuldas 27. jaanuari 2016. aasta kohtuotsusega flyLALi nõuded osaliselt, kohustades Air Balticut maksma talle tekitatud kahju eest 16121094 eurot hüvitist ja sellelt summalt intressi määraga 6% aastas. Ta jättis rahuldamata flyLALi hagi osas, milles see oli esitatud Riia lennujaama vastu, ja ka ŽIA Valda ja VA Realsi nõuded.

14

Kuna Riia lennujaam ja Air Baltic esitasid Vilniaus apygardos teismasele (Vilniuse esimese astme kohus) rahvusvahelise kohtualluvuse vastuväite Leedu kohtute pädevuse suhtes põhikohtuasja menetleda, märkis see kohus oma kohtuotsuses kõigepealt, et Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus) on selle küsimuse juba lahendanud oma 31. detsembri 2008. aasta kohtuotsuses.

15

Viimati nimetatud kohtuotsuses tuvastas Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus) – kes jättis rahuldamata Riia lennujaama ja Air Balticu määruskaebuse Vilniaus apygardos teismase (Vilniuse esimese astme kohus) 25. septembri 2008. aasta kohtumääruse peale, milles tehti ettekirjutus ajutise hagi tagamise meetmena arestida Air Balticu ja Riia lennujaama vallas- ja/või kinnisvara ning nende käsutusõigused – ka selle, et Leedu kohtud on pädevad põhikohtuasja menetlema määruse nr 44/2001 artikli 5 punktide 3 ja 5 alusel. Selle kohtuotsuse suhtes esitati Lätis Augstākās tiesas Senātsile (kõrgeima kohtu senat, Läti) tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus, mille läbivaatamisel esitas see kohus Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, mille kohta tehti 23. oktoobri 2014. aasta otsus flyLAL-Lithuanian Airlines (C‑302/13, EU:C:2014:2319).

16

Vilniaus apygardos teismas (Vilniuse esimese astme kohus) leidis seejärel, et Leedu kohtute pädevus tuleneb määruse nr 44/2001 artikli 5 punktidest 3 ja 5, kuna esiteks viidi just Leedus läbi flyLALile kahju tekitanud konkurentsivastast tegevust, mis seisnes ülimadalate hindade kohaldamises, lennuaegade kokkulangevuste korraldamises, õigusvastase reklaami avaldamises, otselendude lõpetamises ja reisijateveo ümbersuunamises Riia rahvusvahelisele lennujaamale, ning teiseks tegutses Air Baltic Leedus oma filiaali kaudu.

17

FlyLAL, Riia lennujaam, Air Baltic ning ŽIA Valda ja VA Reals esitasid Vilniaus apygardos teismase (Vilniuse esimese astme kohus) 27. jaanuari 2016. aasta kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, nimelt Lietuvos apeliacinis teismasele (Leedu apellatsioonikohus).

18

See kohus märgib, et 23. oktoobri 2014. aasta kohtuotsusest flyLAL-Lithuanian Airlines (C‑302/13, EU:C:2014:2319) nähtub, et põhikohtuasi on laadilt tsiviil- ja kaubandusvaidlus ning et see kuulub määruse nr 44/2001 kohaldamisalasse. Ta kinnitab aga, et ta ei ole kindel, kuidas tõlgendada määruse nr 44/2001 artikli 5 punkte 3 ja 5. Ta täpsustab, et ta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 782 alusel kohustatud menetluse selles staadiumis kontrollima oma pädevust.

19

Mis puudutab määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 kasutatud mõistet „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud“, siis leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks, viidanud Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt hõlmab see mõiste nii kahju tekkimise paika kui ka kahju põhjustanud sündmuse paika, et kahju põhjustanud sündmuse paika ei ole kerge kindlaks määrata, sest käesolevas asjas pandi teod, mis koos või eraldi võisid kahju tekitada, toime eri liikmesriikides, nimelt Leedus ja Lätis.

20

Ta täpsustab, et puudub vaidlus selles, et Air Balticule anti Riia lennujaama teenuste hinnast 80% suurune hinnaalandus. Selle hinnaalanduste süsteemi kohta tegi Läti Vabariigi konkurentsinõukogu 22. novembril 2006 otsuse, milles ta tuvastas, et rikutud on EÜ artikli 82 teise lõigu punkti c, mis nüüd on ELTL artikli 102 teise lõigu punkt c. Põhikohtuasja vastustaja hinnangul tehti neid allahindlusi Läti asutuste vastu võetud õigusaktide alusel, mida rakendati ainult Lätis, väljendudes eelkõige nende hinnaalanduste kohaldamises, Riia lennujaama teenuste osutamises ja Air Balticu tulu saamises. FlyLAL väidab aga, et hinnaalanduste süsteem, mis on käsitatav turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena, põhines põhikohtuasja vastustajate vahel sõlmitud konkurentsivastasel kokkuleppel, mis on vastuolus EÜ artikliga 81, mis on nüüd ELTL artikkel 101. FlyLALi hinnangul sai Air Baltic tulu tõttu, mida ta sai sellest kokkuleppest ja ristsubsideerimisest, tegeleda Vilniuse lennujaamal konkurentsivastase tegevusega, sealhulgas kohaldada ülimadalaid hindu ja korraldada kokkulangevaid lennuaegu, teha õigusvastast reklaami ning lõpetada lende pärast flyLALi lahkumist asjasse puutuvalt turult. Seetõttu leiab ta, et väidetav kahju tekkis Leedus.

21

Teiseks rõhutab eelotsusetaotluse esitanud kohus seoses kahju tekkimise paigaga, et flyLALi väidetav kahju seisnes saamata jäänud tulus aastatel 2004–2008 nende lendude turul, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam. Nimetatud kohus küsib, kuidas seda kahju määratleda ja kus see tekkis, arvestades Euroopa Kohtu praktikat ainult rahalises kahjus seisneva kahju teemal, nagu seda on käsitletud näiteks 19. septembri 1995. aasta kohtuotsuses Marinari (C‑364/93, EU:C:1995:289), 10. juuni 2004. aasta kohtuotsuses Kronhofer (C‑168/02, EU:C:2004:364) ning 16. juuni 2016. aasta kohtuotsuses Universal Music International Holding (C‑12/15, EU:C:2016:449).

22

Kolmandaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kuidas tõlgendada mõistet „filiaali tegevus“ määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 5 tähenduses.

23

Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei kahtle, et Air Balticu Leedu filiaal, kelle tegevuseks on reisijate, kauba ja posti rahvusvaheline lennuvedu, täidab Euroopa Kohtu praktikas nõutud tingimused selleks, et teda saaks määratleda „filiaalina“ selle artikli tähenduses. Ta täheldab ka, et selle filiaali põhikirja kohaselt oli tal õigus kindlaks määrata Air Balticu nende lendude hindu, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam. Kuid selle kohtu sõnul puuduvad andmed, et see filiaal oleks ka tegelikult need hinnad kindlaks määranud.

24

Seetõttu tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas Air Balticu Leedu filiaali tegevuse tõttu võib olla kohaldatav määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 5.

25

Neil asjaoludel otsustas Lietuvos apeliacinis teismas (Leedu apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

26

Esitatud küsimustele vastamiseks on oluline meenutada, et üksnes erandina määruse nr 44/2001 artikli 2 lõikes 1 toodud üldisest põhimõttest, mis määrab kohtualluvuse selle liikmesriigi kohtutele, mille territooriumil on kostja alaline elukoht, näeb viidatud määruse II peatüki 2. jagu ette teatava hulga valikulisi kohtualluvusi, mille hulgas esinevad ka määruse artikli 5 punktides 3 ja 5 sätestatud kohtualluvused. Kuna nii selle paiga kohtu pädevus, kus määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tähenduses on toimunud kahjustav sündmus, kui ka sama määruse artikli 5 punkti 5 tähenduses filiaali, esinduse või muu üksuse asukohaks oleva paiga kohtu, kes lahendab nende tegevusest tulenevat vaidlust, pädevus tuleneb valikulise kohtualluvuse normist, tuleb neid tõlgendada autonoomselt ja kitsalt, ning see tõlgendus ei tohi minna kaugemale selles määruses otseselt ette nähtud juhtudest (vt filiaali tegevuse kohta 22. novembri 1978. aasta kohtuotsus Somafer, 33/78, EU:C:1978:205, punktid 7 ja 8, ning lepinguvälise vastutuse kohta 16. juuni 2016. aasta kohtuotsus Universal Music International Holding, C‑12/15, EU:C:2016:449, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).

27

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale põhinevad need viidatud määruse artikli 5 punktides 3 ja 5 ette nähtud valikulise kohtualluvuse normid iseäranis tiheda seose olemasolul vaidluse ja selle paiga kohtute vahel, kuhu võidakse vaidlus lahendamiseks esitada, mis õigustab neile kohtutele pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise ja menetluse otstarbeka korraldamise kaalutlustel (vt filiaali tegevuse kohta 22. novembri 1978. aasta kohtuotsus Somafer, 33/78, EU:C:1978:205, punkt 7, ja 6. aprilli 1995. aasta kohtuotsus Lloyd’s Register of Shipping, C‑439/93, EU:C:1995:104, punkt 21, ning lepinguvälise vastutuse kohta 16. juuni 2016. aasta kohtuotsus Universal Music International Holding, C‑12/15, EU:C:2016:449, punkt 26, ja 17. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Bolagsupplysningen ja Ilsjan, C‑194/16, EU:C:2017:766, punkt 26).

28

Mis puudutab konkreetselt määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 kasutatud mõistet „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud“, siis tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et see sõnastus hõlmab nii kahju tekkimise paika kui ka kahju põhjustanud sündmuse paika, mistõttu võib hageja valida, kumma paiga kohtusse ta hagi kostja vastu esitab (vt eelkõige 19. aprilli 2012. aasta kohtuotsus Wintersteiger, C‑523/10, EU:C:2012:220, punkt 19; 28. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus Kolassa, C‑375/13, EU:C:2015:37, punkt 45, ning 16. juuni 2016. aasta kohtuotsus Universal Music International Holding, C‑12/15, EU:C:2016:449, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

29

Esitatud küsimustele tuleb vastata neist kaalutlustest lähtudes.

30

Oma teises küsimuses, mida tuleb analüüsida esimesena, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et konkurentsivastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise hagi korral võib isiku, kellele selle tegevusega kahju väidetavalt tekitati, saamata jäänud tulu olla käsitatav kahjuna, millest tulenevalt saab tekkida selle liikmesriigi kohtu pädevus, kus on „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud“. Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus puudutab ka niisuguse kahju tekkimise teemat, tuleb käesoleva kohtuotsuse punktis 28 viidatud kohtupraktikat arvestades mõista seda küsimust nii, et see puudutab just kahju tekkimise paiga kindlaksmääramist.

31

Nagu meenutas kohtujurist oma ettepaneku punktis 37, tuleb eristada esiteks kahjustavast sündmusest otseselt tulenevat esialgset kahju, mille tekkimise paik võib õigustada kohtu pädevuse teket määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 alusel, ja teiseks hilisemaid kahjulikke tagajärgi, mis ei saa tekitada kohtu pädevust selle sätte alusel.

32

Selle kohta otsustas Euroopa Kohus 19. septembri 1995. aasta kohtuotsuse Marinari (C‑364/93, EU:C:1995:289) punktides 14 ja 15, et mõistet „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud“ ei saa tõlgendada nii laialt, et see hõlmaks igat paika, kus on tunda mujal juba tegelikult kahju põhjustanud sündmuse kahjulikke tagajärgi. Seetõttu täpsustas ta, et viidatud mõistet ei saa tõlgendada nii, et see hõlmab paika, kus isikule tekkis tema väitel varaline kahju pärast seda, kui teises liikmesriigis juba tekkis ja tekitati talle esialgne kahju.

33

Neil asjaoludel soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma küsimusega teada esiteks, kas saamata jäänud tulu, nagu see, mis väidetavalt tekkis flyLALile, saab määratleda „esialgse kahjuna“ viidatud kohtupraktika tähenduses, või on see ainult hilisem rahaline kahju, mis ei saa iseenesest olla määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 kohaldamise alus.

34

Nagu nähtub Euroopa Kohtu toimikust – kuid sõltuvalt hinnangust, mis tuleb faktilistele asjaoludele anda eelotsusetaotluse esitanud kohtul –, seisneb flyLALi saamata jäänud tulu kahjus, mis talle väidetavalt tekkis seoses raskustega opereerida tulusalt lende, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam, kuna Air Baltic kohaldas ülimadalaid hindu, mida rahastati selliste lennujaamateenuste allahindluste arvelt, mida Air Balticule eelnevalt võimaldati Riia lennujaamaga sõlmitud konkurentsivastase lepingu alusel. Nagu kohtuistungil märkis ka flyLAL, oli käesolevas asjas tegemist just müügimahu vähenemisega selle tegevuse esemeks olevatel lennuliinidel, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam.

35

Euroopa Kohus on juba otsustanud kohtuasjas, milles käsitleti keeldu müüa edasi kaupu väljaspool valikturustusvõrku, väidetavat rikkumist tulenevalt nende kaupade pakkumisest selle turustusvõrgu internetisaitidel, et volitatud turustaja müügimahu vähenemine ja sellest tulenev saamata jäänud tulu on niisugune kahju, mille puhul on kohaldatav määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3 (vt selle kohta 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Concurrence, C‑618/15, EU:C:2016:976, punktid 33 ja 35).

36

Samuti tuleb asuda seisukohale, et saamata jäänud tulu, mis seisneb eelkõige müügimahu väidetavas vähenemises ELTL artiklitega 101 ja 102 vastuolus oleva konkurentsivastase tegevuse tõttu, võib määratleda „kahjuna“ määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tähenduses, mis üldjuhul võib olla aluseks selle liikmesriigi kohtute pädevusele, mille territooriumil toimus kahjustav sündmus.

37

Teiseks puudutab teine küsimus niisuguse kahju tekkimise paiga kindlakstegemise teemat.

38

Eelotsusetaotlusest nähtub esiteks, et põhikohtuasja vastustajate väidetav konkurentsivastane tegevus puudutas nende lendude turgu, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam, ja flyLALi hinnangul moonutati selle tegevusega konkurentsi turul. Teiseks tekitas see tegevus flyLALile kahju.

39

Mis puudutab käesolevas asjas kahju, mille tekitasid lennuettevõtjale lennud, mille väljumis- või saabumiskoht oli selle liikmesriigi pealinn, kus asus lennuettevõtja, siis tuleb pidada peamiselt kahjustatud turuks selle liikmesriigi turgu, kus see ettevõtja viib läbi põhiosa oma nende lendudega seotud müügitegevusest, milleks on Leedu turg.

40

Kui turg, mida konkurentsivastane tegevus kahjustab, asub liikmesriigis, mille territooriumil kahju väidetavalt tekkis, tuleb järeldada, et kahju tekkimise paik määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 kohaldamise seisukohast asub selles liikmesriigis. Niisugune lahendus, mis põhineb nende kahe asjaolu kooskõlal, täidab nimelt konkurentsinormide läheduse ja etteaimatavuse eesmärke, kuna esiteks on selle liikmesriigi kohtud, kus asub kahjustatud turg, kõige sobivamad asjasse puutuvaid kahju hüvitamise hagisid lahendama, ja teiseks võib konkurentsivastase tegevusega tegelev ettevõtja mõistlikult eeldada, et tema vastu esitatakse hagi selle paiga kohtusse, kus tema tegevus vaba konkurentsi norme rikkus.

41

Samuti, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 52, on kahju tekkimise paiga niisugune kindlaksmääramine kooskõlas järjepidevuse nõuetega, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II) (ELT 2007, L 199, lk 40) põhjenduses 7, kuna vastavalt selle määruse artikli 6 lõike 3 punktile a kohaldatakse konkurentsi piirava tegevuse tulemusena tekkiva lepinguvälise võlasuhte suhtes selle riigi õigust, kus turgu mõjutatakse või tõenäoliselt mõjutatakse.

42

Arvestades, et põhikohtuasjas on mitu vastustajat, tuleb ka meenutada, et see pädevuse tekkimise alus kehtib ka kahju tekitajate paljususe korral, kuna määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3 loob kohtualluvuse väidetava kahju tekkimise paiga alusel kõigi kahju tekitamise eest väidetavalt vastutavate isikute suhtes, tingimusel et kahju tekkis selle kohtu tööpiirkonnas, kellele hagi esitati (vt selle kohta 3. aprilli 2014. aasta kohtuotsus Hi Hotel HCF, C‑387/12, EU:C:2014:215, punkt 40).

43

Neid kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et konkurentsivastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise hagi korral on niisuguses olukorras nagu see, mis esineb põhikohtuasjas, „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud“, eelkõige paik, kus tekkis müügimahu vähenemises seisnev saamata jäänud tulu, see tähendab paik, kus asub turg, mida see konkurentsivastane tegevus kahjustab ja millel teatud isikule tema väitel kahju tekitati.

44

Kuigi esimese küsimuse sõnastuste kohaselt puudutab ülimadalate hindade praktika ELTL artiklit 102, käsitleb see ka olukorda, kus eelnevalt on sõlmitud ELTL artiklit 101 rikkuv konkurentsivastane kokkulepe.

45

Selle küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et konkurentsivastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise hagi korral võib mõiste „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud“ olla käsitatav nii, et see on kas paik, kus sõlmiti ELTL artiklit 101 rikkuv konkurentsivastane kokkulepe, või paik, kus pandi toime teod, milles kasutatakse ära sellest kokkuleppest tulenev rahaline eelis ja mis seisnevad muu hulgas ülimadalate hindade kohaldamises, mis on vaadeldav ELTL artikliga 102 keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena.

46

Alustuseks olgu täheldatud, et nagu meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 28, annab määruse nr 44/2001 artikli 5 punkt 3 hagejale õiguse valida, kas esitada hagi kahju tekkimise paiga kohtusse või kahju põhjustanud sündmuse paiga kohtusse, mistõttu võib kohtusse õiguspäraselt hagi esitada nendest kahest kohtualluvusest ühe järgi.

47

Käesolevas asjas esines põhikohtuasjas rida sündmusi, millest igaüks eraldi võis olla väidetav „kahju põhjustanud sündmus“, millisel juhul kahju tulenes nende koosmõjust, mis samuti ei ole kindel. Nii toob eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks esile konkurentsivastast tegevust, mille raames andis Riia lennujaam Air Balticule õhusõidukite stardi‑, maandumis‑ ja turvateenuste osutamisel suuremaid hinnaalandusi, mis tugevdas viimase turgu valitsevat seisundit niisuguste lendude turul, mille väljumis- või saabumiskoht oli Riia rahvusvaheline lennujaam, ja nimetatud lennujaama ja Air Balticu vahel sel eesmärgil väidetavalt sõlmitud konkurentsivastast kokkulepet, ning teiseks tegusid, milles kasutatakse ära sellest kokkuleppest tulenev rahaline eelis, muu hulgas Air Balticu poolt ülimadalate hindade kohaldamisega teatud lendudele, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam. Kuna põhikohtuasjas väidetakse, et sõlmitud oli ELTL artiklit 101 rikkuv õigusvastane kokkulepe, võib ülimadalate hindade praktika piirduda selle kokkuleppe täitmisega või olla käsitletav veel eraldi ELTL artikli 102 rikkumisena.

48

Neid eriti keerulisi asjaolusid arvestades sõltub seega kahju põhjustanud sündmuse paiga konkreetne kindlaksmääramine eelkõige vastusest küsimusele, kas väidetav konkurentsivastane tegevus on käsitatav konkurentsivastase kokkuleppena ELTL artikli 101 tähenduses ja/või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena ELTL artikli 102 tähenduses.

49

Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus peab antud juhul veel kontrollima erinevate asjasse puutuvate konkurentsivastaste tegevuste omavahelist suhet, tuleb märkida, et kui põhikohtuasja faktilistest asjaoludest nähtub, et väidetav kahju põhjustanud sündmus oli konkurentsivastane kokkulepe, mille sõlmimisega rikuti väidetavalt ELTL artiklit 101, võib määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 alusel tulenevalt „kahju põhjustanud sündmuse paigast“ kuuluda kohtualluvus viidatud kokkuleppega tekitatud kahju käsitleva vaidluse lahendamiseks – ja seda kõigi kokkuleppe poolte suhtes – selle paiga kohtule, kus kokkulepe lõplikult sõlmiti (vt selle kohta 21. mai 2015. aasta kohtuotsus CDC Hydrogen Peroxide, C‑352/13, EU:C:2015:335, punkt 50). Sel juhul saab väidetava konkurentsivastase kokkuleppe sõlmimise kohaks pidada Lätit.

50

Seda lahendust tuleks pidada õigeks ka juhul, kui osutub tõendatuks, et Air Balticu tegevus ülimadalate hindade kohaldamisel teatud lendude suhtes, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam, piirdus selle kokkuleppe täitmisega.

51

Kui aga ülimadalate hindade kohaldamise praktika oli eraldiseisev ELTL artikli 102 rikkumine, on määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tähenduses pädevaks kohtuks selle paiga kohus, kus konkurentsivastase tegevusega tegeleti.

52

Nimelt erinevalt kahjust, mis tekib eri isikute vahel sõlmitud õigusvastasest kokkuleppest, ei ole turgu valitseva seisundi kuritarvitava ärakasutamise korral kahju põhjustanud sündmus seotud mitte kokkuleppega, vaid selle seisundi ärakasutamisega, see tähendab tegudega, mille läbi turgu valitsevas seisundis ettevõtja seda teostab, muu hulgas pakkudes ja kohaldades asjasse puutuvatel turgudel ülimadalaid hindu.

53

Kui põhikohtuasjas käsitletavad sündmused olid osa ühisest strateegiast, mille eesmärk oli tõrjuda flyLAL välja nende lendude turult, mille väljumis- või saabumiskoht oli Vilniuse lennujaam, ja need sündmused aitasid koos kaasa väidetava kahju tekkimisele, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kindlaks teha sündmus, mis on põhikohtuasjas käsitletavate sündmuste ahelas selle strateegia rakendamise seisukohast erilise tähtsusega.

54

See analüüs tuleb läbi viia ainult selleks, et kindlaks teha seosed kohtu asukohariigiga, mis õigustavad asja allumist sellele kohtule määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 alusel (16. juuni 2016. aasta kohtuotsus Universal Music International Holding, C‑12/15, EU:C:2016:449, punkt 44) ja eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb selles küsimuses piirduda ainult vaidluse esialgse analüüsimisega, uurimata seda sisuliselt, sest nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 89–92, tuleb kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva eraõigusliku vastutuse koosseisu tunnused kindlaks määrata kohaldatava riigisisese õiguse alusel.

55

Nimelt oleks õiguskindluse eesmärgiga vastuolus lahendus, mille kohaselt sõltuks viidatud seoste kindlakstegemine riigisisesest materiaalõigusest tulenevatest hindamiskriteeriumidest, kuna kohaldatavast õigusest oleneks, kas isiku tegevuse, mis on aset leidnud mingis muus liikmesriigis kui liikmesriigis, kus on kohtusse pöördutud, võib kvalifitseerida (või mitte) kahju põhjustanud sündmuseks, et sellest tulenevalt luua kohtualluvus määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 alusel (16. mai 2013. aasta kohtuotsus Melzer, C‑228/11, EU:C:2013:305, punkt 35).

56

Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 96, hoiab see, et kohtualluvuse määramisel loetakse oluliseks teatav konkreetne sündmus, ära kohtualluvuste paljususe. See on kooskõlas määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 3 ette nähtud kohtualluvuse valikulise laadiga ja kitsa tõlgendamise vajalikkusega, võimaldades paremat etteaimatavust.

57

Neil kaalutlustel tuleb esimesele küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 3 tuleb tõlgendada nii, et konkurentsivastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise hagi korral võib selles sättes kasutatud mõiste „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud“ olla käsitatav nii, et see on kas paik, kus sõlmiti ELTL artiklit 101 rikkuv konkurentsivastane kokkulepe, või paik, kus pakuti ja kohaldati ülimadalaid hindu, kui see tegevus on vaadeldav ELTL artikli 102 rikkumisena.

58

Kolmandas küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt teada, kuidas tõlgendada põhikohtuasja asjaoludel mõistet „filiaali tegevusest tulenev vaidlus“ määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 5 tähenduses.

59

Selle kohta tuleb meenutada, et Euroopa Kohus on kindlaks määranud kaks kriteeriumi, mille alusel kindlaks teha, kas filiaali tegevusega seotud hagi lahendamine on teatud liikmesriigi kohtute alluvuses. Esiteks eeldab mõiste „filiaal“ tegevuskeskust, mis on loodud äriühingu püsiva laiendusena. Sel keskusel peab olema juhatus ja varalised vahendid tehingute tegemiseks kolmandate isikutega, kes ei pea seega selleks otse äriühingu peakorteri poole pöörduma. Teiseks peab vaidlus puudutama kas selliste keskuste käitamisega seotud tegevusi või viimaste poolt äriühingu nimel võetud kohustusi, kui neid peab täitma filiaali asukohariigis (vt selle kohta 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus Mahamdia, C‑154/11, EU:C:2012:491, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

60

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et käesolevas asjas on täidetud esimese kriteeriumi tingimused, nagu need on kohtupraktikaga kindlaks määratud. See kohus küsib vaid teise kriteeriumi analüüsimisel, kas põhikohtuasi puudutab Air Balticu Leedus asuva filiaali „tegevust“.

61

Selle kohta märgib nimetatud kohus, et kuigi sellel filiaalil on vastavalt selle põhikirjale õigus luua kolmandate isikutega kaubandussuhteid ja muu hulgas määrata kindlaks oma teenuste hindu, ei ole andmeid, millest nähtuks, et ta oleks tegelikult määranud kindlaks lennuhindu põhikohtuasjas käsitletavatel turgudel. Lisaks ei olnud sel filiaalil äriühingu peakorterist eraldiseisvat raamatupidamisarvestust.

62

Kuna määruse nr 44/2001 artikli 5 punktis 5 kehtestatakse erand selle määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud kohtualluvuse üldreeglist, tuleb seda normi tõlgendada kitsalt, nagu meenutati käesoleva kohtuotsuse punktis 26.

63

Järelikult, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktides 137 ja 142, peab lepinguvälise kahju nõudega hagi korral selleks, et vaidlus saaks tuleneda filiaali tegevusest, see filiaal olema tegelikult osalenud osades eraõiguse rikkumisteks kvalifitseeritavates tegudes.

64

Käesolevas asjas tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kindlaks teha Air Balticu filiaali võimalik roll väidetava konkurentsivastase tegevuse toimepanemisel. Arvestades eelotsusetaotluses esitatud teavet, tuleb tal eelkõige kontrollida, kas selle filiaali tegevus seisnes väidetavate ülimadalate hindade tegelikus pakkumises ja kohaldamises ja kas see osalemine väidetavas turgu valitseva seisundi kuritarvitamises oli nii märkimisväärne, et sellest tekkis tihe seos põhikohtuasjaga.

65

Mis puudutab asjaolu, et Air Balticu filiaal ei ole tõendanud, et tal oli äriühingu peakorterist eraldiseisev raamatupidamisarvestus, siis tuleb märkida, et see asjaolu ei ole asjasse puutuv kriteerium selle tuvastamisel, kas see filiaal osales tegelikult ülimadalate hindade praktikas, mille kohaldamist flyLAL Air Balticule ette heidab.

66

Neid kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimusele vastata, et määruse nr 44/2001 artikli 5 punkti 5 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „filiaali tegevusest tulenev vaidlus“ hõlmab hagi, milles palutakse hüvitada kahju, mis tekkis turgu valitseva seisundi väidetavast kuritarvitamisest, mis seisnes ülimadalate hindade kohaldamises, kui turgu valitsevas seisundis äriühingu filiaal osales tegelikult ja märkimisväärselt selles kuritarvitamises.

67

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab: