Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017CA0137

    Kohtuasi C-137/17: Euroopa Kohtu (viies koda) 26. septembri 2018. aasta otsus (rechtbank van eerste aanleg te Antwerpeni eelotsusetaotlus – Belgia) – Kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: Van Gennip BVBA, Antonius Johannes Maria ten Velde, Original BVBA, Antonius Cornelius Ignatius Maria van der Schoot (Eelotsusetaotlus — Direktiivid 2006/123/EÜ, 2007/23/EÜ ja 2013/29/EL — Pürotehniliste toodete turuleviimine — Nimetatud direktiivide nõuetele vastavate pürotehniliste toodete vaba liikumine — Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kõnealuste toodete ladustamise ja müügi piirangud — Kriminaalkaristused — Kahe loa süsteem — Direktiiv 98/34/EÜ — Mõiste „tehnilised eeskirjad“)

    ELT C 408, 12.11.2018, p. 17–18 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    12.11.2018   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 408/17


    Euroopa Kohtu (viies koda) 26. septembri 2018. aasta otsus (rechtbank van eerste aanleg te Antwerpeni eelotsusetaotlus – Belgia) – Kriminaalasi järgmiste isikute suhtes: Van Gennip BVBA, Antonius Johannes Maria ten Velde, Original BVBA, Antonius Cornelius Ignatius Maria van der Schoot

    (Kohtuasi C-137/17) (1)

    ((Eelotsusetaotlus - Direktiivid 2006/123/EÜ, 2007/23/EÜ ja 2013/29/EL - Pürotehniliste toodete turuleviimine - Nimetatud direktiivide nõuetele vastavate pürotehniliste toodete vaba liikumine - Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette kõnealuste toodete ladustamise ja müügi piirangud - Kriminaalkaristused - Kahe loa süsteem - Direktiiv 98/34/EÜ - Mõiste „tehnilised eeskirjad“))

    (2018/C 408/20)

    Kohtumenetluse keel: hollandi

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Rechtbank van eerste aanleg te Antwerpen

    Põhikohtuasja kriminaalmenetluse pooled

    Van Gennip BVBA, Antonius Johannes Maria ten Velde, Original BVBA, Antonius Cornelius Ignatius Maria van der Schoot

    Resolutsioon

    1.

    Pürotehniliste toodete vaba liikumise põhimõtet, nagu on muu hulgas sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. mai 2007. aasta direktiivi 2007/23/EÜ pürotehniliste toodete turule laskmise kohta artikli 6 lõikes 2, tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mis keelavad tarbijatel omandada või kasutada ning müüa tarbijatele ilutulestikutooteid, mille pürotehniliste ainete sisaldus on üle 1 kg, juhul kui need õigusnormid on avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks sobivad ega lähe kaugemale sellest, mis on põhihuvide kaitsmiseks vajalik – asjaolu, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

    2.

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artiklit 10 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja mille kohaselt peab direktiivi 2007/23 nõuetele vastavate pürotehniliste toodete ladustamiseks seoses jaemüügiga olema kaks luba, nimelt föderaalne lõhkeaineluba ja regionaalne keskkonnaluba, juhul kui kõik selle direktiivi artikli 10 lõikes 2 kehtestatud tingimused on täidetud – asjaolu, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

    3.

    Direktiivi 2007/23 artiklit 20 ja direktiivi 2006/123 artikli 1 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad kehtestada kriminaalkaristused tingimusel, et direktiivi 2007/23 puudutavas osas on need karistused tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning direktiivi 2006/123 puudutavas osas ei hoiduta riigisiseste kriminaalõigusnormidega selle direktiivi eeskirjadest kõrvale.


    (1)  ELT C 178, 6.6.2017.


    Top