Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62015TN0742

    Kohtuasi T-742/15 P: DD 16. detsembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 8. oktoobri 2015. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades F-106/13 ja F-25/14, DD versus FRA

    ELT C 111, 29.3.2016, p. 26–27 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    29.3.2016   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 111/26


    DD 16. detsembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 8. oktoobri 2015. aasta otsuse peale liidetud kohtuasjades F-106/13 ja F-25/14, DD versus FRA

    (Kohtuasi T-742/15 P)

    (2016/C 111/32)

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Apellatsioonkaebuse esitaja: DD (Viin, Austria) (esindajad: advokaadid L. Levi ja M. Vandenbussche)

    Teine menetluspool: Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

    Nõuded

    Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

    osaliselt tühistada 8. oktoobri 2015. aasta otsus liidetud kohtuasjades F-106/13 ja F-25/14;

    ja seetõttu:

    tühistada mõlemad FRA otsused (vaidlustatud noomitus ja lepingu lõpetamine) mitte ainult menetluslikel põhjustel, vaid ka muudel põhjustel, mis on loetletud esimeses kohtuastmes esitatud hagi väidetes;

    mõista apellandi kasuks välja kohane hüvitis mittevaralise kahju eest, mis tekitati haldusjuurdluse ja noomituse määramise otsuse ilmselge õigusvastasuse ja nõuetevastasusega. See mittevaralise kahju on ex aequo et bono hinnatud 15 000 eurole;

    mõista apellandi kasuks välja kohane hüvitis mittevaralise kahju eest, mis tekitati lepingu lõpetamise menetluse ja otsuse õigusvastasusega. See mittevaralise kahju on ex aequo et bono hinnatud 50 000 eurole;

    mõista kõik apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulud välja FRA-lt.

    Väited ja peamised argumendid

    Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant kaks väidet.

    1.

    Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnorme, kui ta analüüsis ainult ärakuulamise korraldamata jätmist käsitlevat väidet, mille tulemusel tühistati nii noomituse määramise otsus kui lepingu lõpetamise otsus, kuid keeldus analüüsimast kõiki muid esimeses kohtuastmes esitatud hagis sisaldunud väiteid. Apellant väidab, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi ega analüüsinud faktilisi asjaolusid täielikult, rikkus põhiõiguste harta artiklit 47 ja põhjendamiskohustust, hea õigusemõistmise põhimõtet ja õiguspärase ootuse põhimõtet ning tegi ilmse hindamisvea.

    2.

    Teine väide, et Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnorme, kui ta jättis rahuldamata apellandi nõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks nii noomituse määramise otsuse kui ka lepingu lõpetamise otsuse puhul.

    Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnorme, kui ta jättis rahuldamata nõude hüvitada mittevaraline kahju, mis tekitati haldusjuurdlusega, moonutas tõeneid moonutamisega, analüüsis fakte mittetäielikult, tegi ilmse hindamisvea, moonutas mõistet „tõend” seoses kahju kui lepinguvälise vastutuse tekkimise eelduse olemasoluga, kohaldas vääralt kaitseõiguste põhimõtet ning rikkus Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikli 86 lõiget 2, põhjendamiskohustust, õiguspäraste ootuste põhimõtet ja direktiivi 2000/43/EÜ (1) artiklit 15.

    Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis rahuldamata nõude mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis tekitati noomituse määramise otsusega, moonutas tõendeid, tegi ilmse hindamisevea, analüüsis fakte mittetäielikult, rikkus kahju hindamisel õigusnormi, rikkus põhjendamiskohustust ja direktiivi 2000/43/EÜ artiklit 15.

    Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis rahuldamata nõude mõista välja hüvitis mittevaralise kahju eest, mis tekitati lepingu lõpetamise otsusega, moonutas tõendeid, analüüsis fakte mittetäielikult, tegi ilmse hindamisevea, rikkus kahju hindamisel õigusnormi, rikkus põhjendamiskohustust, õiguspärast ootust ja direktiivi 2000/43/EÜ artiklit 15 rikkumisega.


    (1)  Nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (ELT L 180, lk 22, ELT eriväljaanne 20/01, lk 23).


    Top