3.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/21

1.

Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (1) (teenuste kohta siseturul) artikli 2 lõike 2 punktis d on sätestatud, et seda direktiivi ei kohaldata transpordi valdkonna teenuste suhtes, küsitakse, kas kostja kasumi saamisele orienteeritud vahendustegevust mootorsõiduki omaniku ja isiku vahel, kellel on vaja jõuda linnas ühest punktist teise, mille käigus kasutatakse infotehnoloogilisi vahendeid, milleks on veebikeskkond ja tarkvara rakendus „nutitelefonid ja tehnoloogiaplatvorm”, mis kostja sõnul võimaldavad tal ühendust pidada, tuleb lugeda transporditegevuseks või tuleb seda käsitleda elektrooniliseks vahendustegevuseks või infoühiskonna teenuseks selles tähenduses, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (2), millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, artikli 1 lõikes 2?

2.

Kas selle tegevuse õigusliku laadi kindlakstegemise käigus võidakse lugeda see osaliselt infoühiskonna teenuseks ja kas sel juhul peaks elektroonilise vahendusteenuse suhtes kehtima teenuste osutamise vabaduse põhimõte selles tähenduses, mis on tagatud ühenduse õigusnormidega – ELTL artikliga 56 ja direktiividega 2006/123/EÜ ja 2000/31/EÜ (3).

3.

Juhul kui leitakse, et UBER SYSTEMS SPAIN, S.L. osutatud teenus ei ole transporditeenus ja seetõttu kuulub see direktiiviga 2006/123 silmas peetud juhtumite hulka, tekib küsimus, kas ebaausat konkurentsi puudutava seaduse (Ley de Competencia Desleal) artikkel 15 – mis käsitleb konkurentsi reguleerivate eeskirjade rikkumist – on vastuolus direktiiviga 2006/123 ja konkreetselt selle asutamisvabadust ja autoriseerimisskeeme puudutava artikliga 9, kui viidatakse siseriiklikele seadustele ja õigusnormidele, võtmata arvesse seda, et litsentside, heakskiidu või lubade andmise kord ei tohi olla mingil moel piirav või ebaproportsionaalne, see tähendab ei tohi kuidagi ebamõistlikult takistada asutamisvabadust?

4.

Kui leiab kinnitust, et direktiiv 2000/31/EÜ on kohaldatav UBER SYSTEMS SPAIN, S.L. osutatud teenusele, tekib küsimus, kas teisest liikmesriigist elektroonilise vahendusteenuse osutamise vabadusele liikmesriigi poolt kehtestatud piirangud, mis seisnevad selles, et teenuse osutamisele kehtestatakse loa- või litsentsikohustus, või selle elektroonilise vahendustegevuse osutamise kohtulikus lõpetamises, mis põhineb ebaausat konkurentsi käsitlevate riiklike õigusnormide kohaldamisel, on kehtivad meetmed, mis kujutavad endast erandit direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõikest 2, kooskõlas selle direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatuga?