—

tühistada komisjoni 27. märtsi 2014. aasta otsus [SG-Greffe(2014) D/4621/28/03/2014], mis puudutab piiratud vastutusega äriühingu „Geniki Metalleftiki kai Metallourgiki Anonimi Eteria NEA LARKO” [NEA LARKO] käitise müüki, juhtum nr SA.37954 (2013/N) (EE 23/05/2014, C 156), mille adressaat on Kreeka Vabariik;

—

mõista hageja kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide põhineb ELTL artikli 108 lõike 2 ja määruse nr 659/1999 (1) artikli 14 rikkumisel. Hageja on seisukohal, et komisjon järeldas vaidlustatud otsuses, et selle, et Kreeka Vabariik teatas osa NEA LARKO käitise müügist, tagajärg ei olnud majanduslik järjepidevus nimetatud äriühingu ja müüdud käitise uue omaniku või omanike vahel. Eriti vaidleb hageja vastu sellele, et müüdud käitis moodustab vaid vähetähtsa osa NEA LARKO tegevusest, arvestades, et tegelikult oli see käitis peamine osa tema tegevusest ja et tema omandisse jääva vara muutus enamjaolt majanduslikult vähetähtsaks ning eraldiseisvalt ei olnud võimalik seda kasutada. Näiteks Larmina üksus (mille müük toimub erastamiskava alusel) on tema peamine vara peamiselt seetõttu, et sinna tuuakse kokku kogu metallimaak, mida kaevandatakse NEA LARKO kaevandustes kogu Kreekas, ning metallisulatus toimub ainult seal. Teiseks on vaidlustatud otsus väär ka osas, milles nõustutakse sellega, et enampakkumisel müüdav vara ei hakka kuuluma NEA LARKO-le, vaid Kreeka Vabariigile, kuigi tegelikult Larimna metallisulatusüksus – nii üldised metallisulatusseadmed kui ka konkreetsed tugiseadmed NEA LARKO ei lähe üle Kreeka Vabariigile, vaid jäävad NEA LARKO omandisse ka pärast kaevandusõiguste andmise lepingu võimalikku lõpetamist, sest need õigused kuuluvad täielikult viimati nimetatud isikule. Eespool viidatud kaalutluste otsene tagajärg on see, et NEA LARKO tegevust jätkab käitise uus omandaja, mistõttu ei saa viimane olla vabastatud kohustusest maksta hagejale summa, mille oli talle võlgu NEA LARKO.

2.

Teine väide põhineb ELTL artikli 296 lõike 2 rikkumisel. Hageja on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, sest selles ei analüüsita üldse seda, kas kõnesoleva vara võõrandamine erastamiskava alusel, mida komisjon on uurinud, kahjustab või võib kahjustada konkurentsi. Samuti ei analüüsinud ta kaubaturgu ega määratlenud seda turgu ega tootmissektorit. Komisjon nõustus vaid Kreeka valitsuse avaldusega neid hindamata, mida ta aga oleks pidanud tegema. Ta ei uurinud ka pealiskaudselt NEA LARKO asjakohaseid seisukohti, kuigi otsus puudutas teda otseselt, rikkudes nii NEA LARKO põhiõigusi, eelkõige õigust võrdsele kohtlemisele Kreeka Vabariigiga, õiguspärast ootust liidu organite tegevuse suhtes ja õigust olla ära kuulatud enne teda puudutava otsuse vastuvõtmist.

3.

Kolmas väide tugineb argumendil, et vaidlustatud otsus sisaldab vastuolulisi kaalutlusi, mis muudavad otsuse põhjendamatuks ja õigusvastaseks. Sisuliselt on hageja seisukohal, et kuigi komisjon märgib oma otsuses, et ta on nõus, et kogu müüdavat vara tuleb vaadelda tervikuna – sest komisjon seob kaevandamisõiguste andmise lepingu lõpetamise erastamiskava osana samaaegse müügiga enampakkumisel ja sort out kava rakendamisega – otsustas komisjon seejärel, et oluline väärtus on raamatupidamisväärtus, et jõuda järeldusele, et kuna müüdud ja alles jääva vara vaheline suhe on vale, ehk raamatupidamisarvestuse seisukohast üks kolmele, puudub majanduslik järjepidevus. Samuti ei põhjenda komisjon oma otsust, miks ta leidis, et NEA LARKO töötajate töölepingud ei lähe üle omandavale üksusele, rikkudes oluliselt selles suhtes „acquis communautaire’i”.