Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014TN0486

    Kohtuasi T-486/14: 25. juunil 2014 esitatud hagi – Stavytskyi versus nõukogu

    ELT C 303, 8.9.2014, p. 45–46 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    8.9.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 303/45


    25. juunil 2014 esitatud hagi – Stavytskyi versus nõukogu

    (Kohtuasi T-486/14)

    2014/C 303/53

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Hageja: Edward Stavytskyi (Belgia) (esindajad: solicitor J. Grayston, advokaadid P. Gjørtler, G. Pandey, D. Rovetta ja M. Gambardella)

    Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

    Nõuded

    Hageja palub Üldkohtul:

    tühistada nõukogu 14. aprilli 2014. aasta rakendusotsus 2014/216/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 111, lk 91), ja nõukogu 14. aprilli 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 381/2014, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT L 111, lk 33), osas, milles vaidlustatud õigusaktidega lisati hageja selliste isikute ja üksuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid;

    mõista kohtukulud välja nõukogult.

    Väited ja peamised argumendid

    Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet, mis puudutavad olulise menetlusnormi rikkumist ning aluslepingute ja nende rakendusnormide rikkumist: ärakuulamisõiguse rikkumine, teatamiskohustuse rikkumine, ebapiisav põhjendamine, kaitseõiguse rikkumine, vale õiguslik alus ja ilmne hindamisviga.

    Hageja leiab, et nõukogu ei ole teda ära kuulanud ja vastupidised põhjendused ei saa seda õigustada. Lisaks ei teavitanud nõukogu hagejat vaidlusalustest õigusaktidest ja igal juhul olid need ebapiisavalt põhjendatud. Nõukogu ei vastanud teabele ja dokumentidele juurdepääsu taotlustele. Sellise tegevusetusega rikkus nõukogu hageja kaitseõigust, kuivõrd hagejale ei antud võimalust esitada tõhusalt vastuväiteid komisjoni järeldustele, sest hagejale ei tehtud neid teatavaks. Peale selle ei ole nõukogu võetud meetmed välispoliitika meetmed, vaid kujutavad endast hoopis rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades ja on seega vastu võetud valel õiguslikul alusel. Lõpetuseks võeti nõukogu meetmed vastu ilma et oleks nõuetekohaselt võetud arvesse nii olulisi asjaolusid kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat Ukrainaga seotud kriminaalasjade osas, eeskätt seoses endiste valitsusametnike vastutuselevõtmisega.


    Top