Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62014CN0231

    Kohtuasi C-231/14 P: InnoLux Corp., varem Chimei InnoLux Corp 8. mail 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 27. veebruari 2014 . aasta otsuse peale kohtuasjas T-91/11: InnoLux Corp., varem Chimei InnoLux Corp. versus Euroopa Komisjon

    ELT C 212, 7.7.2014, p. 20–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    7.7.2014   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 212/20


    InnoLux Corp., varem Chimei InnoLux Corp 8. mail 2014 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 27. veebruari 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-91/11: InnoLux Corp., varem Chimei InnoLux Corp. versus Euroopa Komisjon

    (Kohtuasi C-231/14 P)

    2014/C 212/23

    Kohtumenetluse keel: inglise

    Pooled

    Apellandid: InnoLux Corp., varem Chimei InnoLux Corp. (esindajad: advokaat J.-F. Bellis ja solicitor R. Burton)

    Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

    Apellandi nõuded

    tühistada vaidlustatud kohtuotsus osas, milles jäetakse muutmata vaidlustatud otsuses InnoLuxile apellandi tehastes Hiinas ja Taiwanis toimunud LCD-kuvarite kontsernisiseste tarnete väärtuse alusel määratud trahv;

    tühistada komisjoni otsus osas, milles määratakse InnoLuxile trahv apellandi tehastes Hiinas ja Taiwanis toimunud LCD-kuvarite kontsernisiseste tarnete väärtuse alusel;

    vähendada vastavalt InnoLuxile määratud trahvi 173 miljoni euroni; ja

    mõista komisjonilt välja kõik nende menetlustega seotud kohtukulud, sealhulgas Üldkohtu menetlusega seotud kulud.

    Väited ja peamised argumendid

    1.

    Esimene väide: Üldkohus rikkus õigusnormi otsustades, et LCD-kuvarite kontsernisisesed tarned apellandi tehastes Hiinas ja Taiwanis langevad ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamisalasse juba seetõttu, et arvutimonitore, millesse LCD-kuvarid ühe komponendina nendes tehastes paigaldatakse, müüb apellant EMP-s.

    Selle väite põhjendus on järgmine:

    a.

    Vaidlustatud otsuses tuvastatud rikkumine hõlmab vaid LCD-kuvarite tarneid EMP-sse, olenemata sellest, kas need müüdi kolmandatele isikutele või tarniti kontserni sees, ning selles ei eristata kontsernisiseseid tarneid, mida teevad need vertikaalselt integreeritud kartelli liikmed, kes moodustavad ühe ettevõtja oma seotud ostjatega, ja neid, kes seda ei moodusta;

    b.

    Nn „otsemüük EMP-s töödeldud toodete kaudu” kontseptsiooni kasutamine on vastuolus Europa Carton kohtuotsuses esitatud põhjenduskäiguga, mille kohaselt käsitatakse kontsernisiseseid tarneid sama moodi nagu müüki kolmandatele isikutele;

    c.

    Wood Pulp I kohaldamise doktriiniga on vastuolus kohaldada väljaspool EMP-d aset leidnud LCD-kuvarite tarnetele ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53;

    d.

    Nn „otsemüük EMP-s töödeldud toodete kaudu” kontseptsioon viib EMP-s asetleidvate ja seal konkurentsi piiravate LCD-kuvaritega seotud tehingute õigusvastase välistamiseni ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamisalast põhjenduse alusel, mille Euroopa Kohus Commercial Solvents kohtuasjas sõnaselgelt tagasi lükkas;

    e.

    EL konkurentsiõiguse ekstraterritoriaalne kohaldamine, mis tuleneb nn „otsemüük EMP-s töödeldud toodete kaudu” kontseptsiooni kasutamisest, tekitab ettevõtjatele kahekordse ohu riski ja kohtualluvuse konflikti teiste konkurentsiasutustega.

    2.

    Teine väide: Üldkohus rikkus õigusnormi otsustades, et nn „otsemüük EMP-s töödeldud toodete kaudu” kategooria kohaldatavust iga komisjoni otsuse adressaadi LCD-kuvarite kontsernisisestele tarnetele hindas komisjon „sama objektiivse kriteeriumi alusel”, lükates samas aga vastuvõetamatutena tagasi kõik apellandi väited, milles vaieldi vastu kasutatud kriteeriumi asjakohasusele, objektiivsusele ja järjekindlusele, eelkõige küsimuses, kas nad olid vaadeldavad ühe ettevõtjana seotud ostjatega.

    Selle väite põhjendus on järgmine:

    a.

    See, kas vaidlustatud otsuse vertikaalselt integreeritud adressaadid moodustavad ühe ettevõtja oma seotud ostjatega, ei ole „objektiivne erinevus”, mis õigustab nende vastavate kontsernisiseste tarnete erinevat kohtlemist;

    b.

    Seaduslikkuse põhimõttele ei saa tugineda selleks, et tagasi lükata apellandi väidet, et tema LCD-kuvarite kontsernisiseseid tarneid tuleb kohelda sama meetodi alusel, mida kohaldati LG Display ja AUO LCD-kuvaritele, sest see meetod on igati õiguspärane.


    Top